I.U.Lenin Benito Mussolini: Adolf Hitler- füürer Jossif Vissarjonovits duce Stalin- isake Dem.vabaduste ja Ausa kohtuta Kõik inimesed ja Juutide õiguste inimõiguste vangilaagrisse, klassihuvid tuleb piiramine(1935) piiramine GULAG- allutada rahvuslikele Sundsõjaväestamine, vangilaagrite huvidele. Streigid Laste sõjaväeline süsteem; keelatud. Tsensuur. koolitus; tsensuur tsensuur Riigi huvid kõrgemal Sõjatööstuse Peamine on rahvus; Oluline oli aaria rassi üksikisiku huvidest eelistamine rahvus on jääv; puhtus;
NSV Liit- nõukogude sotsialistlike vabariikide liit Punaarmee- venemaa võitlusvõimeline armee Valgekaartlased Interventsioon- välisriigi relvastatud sekkumine teise riigi siseasjadesse Maailmarevolutsioon- loodeti et enamlaste või venemaal on algtõukeks ülemaailmsele revolutsioonile- muuta kogu maailm kommunistlikuks Plaanimajandus- majandus, kus mingit toodet või teenust toodetakse vastavalt riigis kehtestatud plaanile GULAG- laiaulatuslik vangilaagrite süsteem “Mein Kampf”- hitleri kirjutatud raamat tema ideoloogia põhimõtetest Kolmas Riik- natsistliku saksamaa nimetus, mis lähtub arusaamast, et esimene riik oli keskaegne keisririik, teine ühendatud saksamaa keisririik ja kolmas hitleri juhitav saksamaa SS- kaitsemalev Gestapo- riiklik salapolitsei Wehrmacht- võimas armee Füürer- diktaator juht Kes olid, mida tegid? V.Lenin- venemaal sotsialistliku võimu rajaja J
GULAG Gulag on aastatel 1930-1960 NSV Liidus eksisteerinud vanglate ja sunnitöölaagrite keskne juhtimisorgan. NSV liidus oli kokku 476 laagrikompleksi miljonite vangidega. Gulagi eestvedajaks oli Stalin. Stalin oli veendunud, et vägivald on sotsialistliku riigi loomulik osa, mis aitab ühiskonda kommunistliku partei võimu all hoida, vägivallapoliitikat viisid ellu omakorda julgeolekuorganid. Loodi vangilaagrite süsteem- Gulag. Stalin uskus, et Punaarmeega on võimalik maailm kommunistlikuks muuta, sellega muudeti maailmarevolutsiooni strateegiat. Gulagi esimesed laagrid rajati 1930.a Kasahstanis. Selle ülesandeks oli kinnipeetud vangide tööle suunamine, eesmärkideks oli laiem industrialiseerimine ning Kasahstani maavarade kasutuselevõtt.Vangide tööd kasutati Siberis ja polaaraladel asuvatel tööstusobjektide rajamisel.
· Uus majanduspoliitika kodusõja järgne poliitika, vabam kui sõjakommunism · Industrialiseerimine suutööstuste eelisareng · Plaanimajandus majanduse plaanipärane arendamine ja suunamine riigi poolt. · Kollektiviseerimine eraomandusele tuginevate talumajapidamiste vägivaldne ühendamine ühismajanditesse · Kolhoos põllumajandusettevõtte võte, milles tootmisvahendid on kolhoosi liikmete ühiomand. · Gulag vangilaagrite süsteem · Kulak rikas talupoeg · Duce itaalias juht · Kolmas riik natsliku Saksamaa nimetus, mis tuleb arusaamast, et esimene riik oli Püha Rooma, teine Saksa Keisririik, ning kolmas Hitleri juhitud Suur Saksamaa · Mein Kampf raamat mille Hitler kirjutas vanglas olles, seal oin kirjas tema põhimõtted · Füürer juht saksamaal · Gestapo riiklik salapolitsei · Wehrmacht võimas armee · Maffia kuritegevuslik organisatsioon LÜHENDID
kinnitada. Demokraatia tähtsaim väline tunnus oli ''valimiste'' korraldamine. Rindkonnas oli alati üks kandidaat, saadiku reaalne roll oli tähtsusetu. Hääletati varem heaks kiidetud otsuste poolt. Saadiku tööd tehti n.ö. päris töö kõrvalt. Valimisaktiivsus oli alati üle 99%, mis saavutati võltsimisega. Valitsemisel oli tähtis roll julgeoleku organitel. Sõjajärgnsel NKVD ja NKGB. NKVD- Siseasjade rahvakomisariaat, ülesandeks korratagamine, vangilaagrite süsteemi haldamine ja vastu luure NKGB- julgeolekku rahvakomissariaat, ülesanneteks luure ja vastu luure. Alates 1954 a. tegutses KGB (riikliku julgeoleku kommitee/salapolitsei) KGB: · Jälgis ja kontrollis ühiskonda · Surus maha nõukogude vastased ilmingud · Tagas kõrgete ametnike julgeoleku · Sedas välisraadioid · Kontrollis välismaalasi · Teostas väli ja vastu luuret · Tegi koostöödkõigi ühiskonna kihtide esindajatega nuhkimis otstarbel.
aprillil 1922 aastal Harjumaal Padise vallas ja on Eesti kirjanik. Ta alustas oma teekonda luuletajana. Tema esimestes luulekogudes on olulisel kohal sõja-aastate ja pagulaselu kajastused ning armastusteema. Tuntuks sai Arved Viirlaid proosakirjanikuna. Tema looming on kantud ühest eetilisest põhimõttest: rääkida maailmale tõtt sellest, mis toimus Eestis Teise maailmasõja ajal ning pärast seda. Romaanides kujutab Viirlaid sõjasündmusi Eestimaal, metsavendlust, nõukogude vangilaagrite tegelikkust ja pagulasühiskonna eluprobleeme. Selle raamatuga ta räägib täpselt mida tehti inimestega Eestis tol ajal ja kuidas nende elu oli.Teose pealkiri läheb raamatu sisuga väga hästi kokku. Tegu 1952. aastal kahes köites ilmunud romaaniga. Romaan ilmus algselt Rootsis Lundis, Eestis ilmus see esmakordselt 1991. aastal.Romaan loob pildi traagilistest sündmustest sõjajärgses Eestis. Raamatu peategelane on Taavi Raudoja, kes saabub koju Teisest maailmasõjast.
majandusele hea. 8.Stalini kaasatoodud suured muudatused muutsid Venemaa kiiresti tööstusriigiks. Paljud talupojad olid kollektiviseerimise tulemusena sunnitud linna tööle tulema. Stalini ainuvõim tugevnes veelgi, sellega kaasnes poliitiliste vastaste ulatuslik hävitamine. 1930. aastal saavutas Stalini terror enneolematu ulatuse. 1917. aastal riigipõõrde teinud enamlased tembeldati riigireeturiteks ja mõisteti surma. 1940. aastal kandis vangilaagrites oma karistust 1,7 mlj vangi (see vangilaagrite süsteem oli GULAG). Loobuti maailmarevolutsiooni ideest ja otsustati suure Punaarmee kasuks. Sellega lootis Stalin terve maailma kommunistlikuks muuta. Fasistlik Itaalia 1.Esimene Maailmasöda tekitas Itaaliale suuri raskusi. Mitusada tuhat inimest sai rindel surma, sõjakulud olid küll väiksed aga Itaaliale suureks koormaks. Tekkis väilsvõlg. Eriline sõjaline oskus oli pmst olematu. Itaaliale lubati suuri alasi/alasid, kuid Itaalia pidi leppima palju väiksemate aladega.
Käsitledes kolme diktaatori aegset majandust, sise- ning välispoliitikat, jõudsin järeldusele, et NSVL oli pärast Teist maailmasõda totalitaarne riik. Samuti avastasin, et kolmest diktaatorist kaks- Breznev ning Stalin, olid valitsemisviisilt sarnased, Hrustsov erines aga neist. Oleks minul valida millise diktaatori ajal sooviksin elada, siis kõige meelsamini elaksin Hrustsovi valitsemisajal, sest mulle tema juures meeldib vangilaagrite sulgemine ning liiduvabariikidele iseseivuse andmine.
mahajäänud Itaalia majanduse jaoks osutus see üleliia raskeks koormaks. Tekkis tohutu välisvõlg. Sõjajärgsetel aastatel oli Itaalia siseriiklik olukord üsna keeruline. Keskvalitsus oli nõrk. Nendes tingimustes tekkis üks väike rühmitus nimega Võitlusliit, kuhu põhiliselt kuulusid endised sõjaväelased ja töötud. Neid hakati nimetama Fasistideks. NSV Liidus plaanimajandus, industrialiseerimine ning kollektiviseerimine. Lubatud ainult Kommunistlik partei, juhiks Stalin ning uus vangilaagrite süsteem GULAG. Plaan läbi viia maailma revolutsioon ja muuta kogu maailm kommunistlikuks. Valitseb Kommunism, teisiti mõtlemine keelatud. Pärast Esimest maailmasõda ei olnud Suurbritannia enam maailma juhtiv rahandus- ja tööstusriik. Muret tekitas tööpuudus. Prantsuse majandus arenes soodsamates tingimustes, kui Suurbritannia oma. Riik sai küll maailmasõjas tugevasti kannatada ning välisvõlg oli üsna suur, kuid tänu võidule liideti riigiga uusi alasid. Diktatuuriohuga
1952 vesinikutuumapomm. Idabloki riikliku ja ühiskondlikku korra iseloomustus: 1)võim oli koondatud ühe, kommunistliku partei kätte 2)kodanikel puudusid demokraatlikud vabadused ja õigused 3)kommunistlikule parteile oli allutatud kogu elu riigis 4)majandus, tööstus ja kaubandus oli valdavalt riigistatud 5)sõjaväestus suurem, kulutused suuremad riigikaitsele. Stalin hoidis kõiki hirmuseisundis, et diktatuuri kindlustada. GULAG-i(vangilaagrite võrgustik) vajas S majanduse käigushoidmiseks. Massilised arreteerimised, küüditamised. Elatustase madal, raha sõjatööstusesse. Kogu võim Stalinil. Tahtis võimu kogu GER üle, ebaõnnestu. 1949 kuulutati välja Saksa DV. 5.03.1953 suri Stalin. Võimule Beria- tegi elu paremaks, aga arreteeriti, sest osad kartsid, et laseb nad kõrvaldada ja hiljem Beria lasti maha. Korea 1950-53- P-K ründab L-K NSVL ja Hiina toetusel, kuid ei õnnestunud hästi, sest L-K-d toetasid lääneriigid
kodusõjaga. Sama eesmärk saavutati erineval moel. Nii Hitleri Saksamaal kui ka Stalini Nõukogude Liidus valitses totalitaarne riigikorraldus. Võim oli koondatud ühe isiku kätte. Mõlemas riigis oli loodud hirmuõhkkond ja rikuti inimõigusi. Saksamaal tegutses salapolitsei, teisitimõtlejad arreteeriti ja saadeti koonduslaagritesse, massiliselt kiusati taga juute. Ka Nõukogude liidus oli suur vangilaagrite süsteem, mida nimetati GULAGiks. Vangilaagreid oli rajatud kõikjale Nõukogude Liidus. Hirmuvalitsus on üks tüüpilisemaid totalitarismi tunnusjooni. Majandust kontrolliti mõlemas riigis. Saksamaa majandus teenis selgelt sõja huve (rajati sõjatööstusettevõtteid ja teid) ning kehtestatud oli nelja-aasta plaanid. Stalin võttis kursi maailmarevolutsioonile. Käivitati relvastusprogramm. Suurtööstuse eelisarendamisega sai alguse industrialiseerimine
Kaukaasia. Millal toimus kodusõda Venemaal ? Kodusõda Venemaal toimus 1918. aastail. Kestis kuni 1920. aastate alguseni. * Sõjakommunismi poliitika kodusõja aegne poliitika. Uus-Majandus poliitika (NEP), 1921. aastalalustati uue majanduspoliitikaga. Tõrjus välja sõjakommunismi poliitika. Industrialiseerimine suurtööstuse arendamine. Plaanimajandus Majanduse plaanipärane arendamine ja suunamine riigi poolt. Maailma revolutsiooni idee - Gulag vangilaagrite poliitika. Miks pöörasid Itaalia võimule fasistid ? Itaalia kaotas enamus sõdu milles nad sõdisid. Paljud said surma ja tekkis tööpuudus. Nendes rasketes tingimustes tekkis väike rühmitus nimega Võitlusliit, kuhu enamasti kuulusid endises sõjaväelased ja töötud. Neid hakati kutsima fasistideks. Mõne aja pärast tuli fasistide etteotsa Benito Mussolini, kes aitas Itaaliat sõdades võitudele. Milline oli Mussolini õpetuse sisu ja mida kujutas endast fasistlik diktatuur ?
Kuid uue okupatsiooni algusega ei katkenud veel eestlaste võitlus oma põlisvaenlaste vastu. Mitmed tuhanded Eesti mehed jätkasid käsirelvadega võitlust metsavendadena, viimane teadaolev metsavend tapeti alles 1978. Aastal. Meie, Eestlased ei kartnud minna ülekaaluka vaenlase vastu, mina ja ka teised tegid kõik oma maa ja rahva kaitsmiseks. Selles võitluses kaotas elu mitu tuhat eesti meest ning mitmed tuhanded leidsid otsa ka vangilaagrite ebainimlikes tingimustes. Eesti rahvas näitas oma leppimatust okupatsiooniga ning tahet oma riigi iseseisvuse taastamiseks. Eriti traagiliseks tegi II Maailmasõja minu ja ka Eesti jaoks see, et kantud ohvritele vaatamata lõppes sõda Eesti iseseisvuse hävitamisega, nii ma olin kõik need sõjaõudused peaaegu et ilma asjata üleelanud. Tegelikult lõppes Teine Maailmasõda Eesti jaoks alles 31.augustil 1994, mil meie maadelt lahkus viimane võõras sõdur
Hitlerit saksamaal Duce: nii kutsuti B.Mussolinit itaalias KGB: luureorganisatsioon venemaal Gestapo: luureorganisatsioon saksamaal Propaganda: teave ja kihutustöö, mille eesmärgiks on panna inimesed omaks võtma mingit kindlat arvamust Maffia: kuritegelik organisatsioon Sufrasetid: naiste õiguste eest võitlejad Plaanimajandus: majanduse plaanipärane arendamine ja suunamine riigi poolt Kolhoos: põllumajandusettevõte Industrialiseerimine: suurtööstuse arendamine Gulag: venemaa vangilaagrite piirkond Põhjamere ääres Sõjakommunism: nimetatakse kodusõjaaegset poliitikat venemaal, kus vilja kogumiseks loodi eraldi toitlussalgad, kehtestati üldine sunduslik töökohustus, tööstusettevõtted riigistati. NEP: uus majanduspoliitika, kus toiduainete riigile andmise kohustus kaotati, taastati kauplemise vabadus, laiendati ettevõtete tegevusvabadust Intervetsioon: välisriikide relvastatud sekkumine teise riigi siseasjadesse
Eraomadid ühendati ühismajanditesse ehk KOLHOOSIDESSE. Sellega kasnes ulatuslik vägivald, mille käigus likvideeriti rikkad talupojad omaette klassi. rikkaid talupoegi saadeti oma kodudest välja, eelkõige riigi põhjapiirkonda. Venemaa muutus agraarmaast kiirelt tööstusriigiks. Majanduselus toimis väga range plaanimajandus. Paljud talupojad pidid maalt lahkuma ja linnadesse tööle asuma. Vägivallapoliitikat viisid ellu sala- ja julgeolekuteenistused. Loodi vangilaagrite süsteem. Stalin arvas, et vägivald on kommunistliku riigi loomulik koostisosa, mis aitab ühiskonda võimu all hoida. Stalin oli ka veendunud et Punaarmee abiga on võimalik maailm konmmunistlikuks muuta. 1930. aastatel hakkabki enneolematu punaarmee ettevalmistamine pealetungsõjaks.
· Ühiskonna elu reeglitele allutatud · Näiteks Stalini aegne Nõukogude Liit Interventsioon-Välisriikide relvastatud sekkumine teise riigi siseasjadesse Industrialiseerimine-Suurtööstuse arendamine Plaanimajandus-Majanduse plaanipärane arendamine ja suunamine riigi poolt.Igal ettevõttel, ent hiljem ka kultuuri-, tervishoiu-, teadus-, ja sotsiaalfääri asutusele koostati kohustuslik plaan Kollektiviseerimine-Talude vägivaldne ühendamine ühismajanditeks ehk kolhoosideks GULAG-Vangilaagrite süsteem Nõukogude Liidus NKVD-Sisejulgeoleku organ Nüukogude Liidus SS-Sisearmee Saksamaal kes tegeles koonduslaagrite ja natsijuhtide ihukaitsega Gestapo-Riiklik salapolitsei Saksamaal Pruunsärklased-Hitleri julgeoleku üksus, Hitleri toetajad Mustsärklased-Fasistide relvastatud salk Duce-Itaalia rahva juht Füürer- Saksa rahva juht Sõjakommunismi poliitika ja uus majanduspoliitika (NEP). Sõjakommunismi poliitika · Koustus anda riigile toitaineid · Toidlustussalgad
Suurim romaanikirjanik. Arved Viirlaid Arved Viirlaid alustas luuletajana. Tema esimestes luulekogudes on olulisel kohal sõja- aastate ja pagulaselu kajastused ning armastusteema. Tuntuks sai Arved Viirlaid proosakirjanikuna. Tema looming on kantud ühest eetilisest põhimõttest: rääkida maailmale tõtt sellest, mis toimus Eestis Teise maailmasõja ajal ning pärast seda. Romaanides kujutab Viirlaid sõjasündmusi Eestimaal, metsavendlust, nõukogude vangilaagrite tegelikkust ja pagulasühiskonna eluprobleeme. "Ristideta hauad" "Seitse kohtupäeva" Helga Nõu August Mälk oli eesti romaani- ja novellikirjanik. Rannarahva kirjanik, pärit saaremaalt ,,Kesaliblik, ,,õisev meri"
Hoolimata ideloogiate erinevusest oli mõlema riigi diktaatorite eesmärk aga üks- suurendada oma riigi mõjuvõimu maailmas. Nii Hitleri Saksamaal kui ka Stalini Nõukogude Liidus valitses totalitaarne riigikorraldus. Võim oli koondatud ühe isiku kätte. Mõlemas riigis oli loodud hirmuõhkkond ja rikuti inimõigusi. Saksamaal tegutses salapolitsei, teisitimõtlejad arreteeriti ja saadeti koonduslaagritesse, massiliselt kiusati taga juute. Ka Nõukogude liidus oli suur vangilaagrite süsteem, mida nimetati GULAGiks. Vangilaagreid oli rajatud kõikjale Nõukogude Liidus. Hirmuvalitsus on üks tüüpilisemaid totalitarismi tunnusjooni. Mõlema riigi välispoliitika oli agressiivne. NSVL puhul tingis taolise välispoliitika Stalini arusaam, mis pidas terrorit sotsialistliku riigi loomulikuks osaks, milleta oleks onud võimatu ühiskonda kommunistliku partei võimu all hoida. Ühtlasi oli terrorit tarvis, et maailmarevolutsiooni ellu viia ja oma alasid seeläbi suurendada
ideoloogilise kontrolli all. 4) Suur roll sõjaväel VLO. NSVL riigijuhid: Stalin (1922; 1924-53), massirepressioonid ( küüditamised) , 1954 KGB, süüdimõistetud vangilaagritesse, kommunistlik õpetus,vohas Stalini isikikultus. Beria suhted paranesid lääneriikidega, vägivallapoliitika pehmenemine, vangide vabastamine, vandenõu-Beria kaela Stalini kuriteod, arreteeriti , hukati 1953. Hustsov ( 1953-64), sulaaeg, vägivallapoliitika leevendamine, võimu koondamine enda kätte, vangilaagrite sulgemine, NSVL peab 1980 aastaks jõudma kommunismini. Breznev ( 1964-82), uuendused ei õnnestunud, kontrolli karmistamine ühiskonnas, seisak igas valdkonnas, alates 1980a poliitiline,majanduslik ja vaimne kriis, võitles dissidentluse vastu. 7. Külma sõja lõpp ja NSVL lagunemine - USA rünnakud NSVL vastu (millised olid?), NSVL lagunemise põhjuseid. USA RÜNNAKUD: *1981-89 USA president R.Reagan, NSVL-le tehti halba. *Püüti takistada NSVL võimutsemist Kesk-ja Ida-Euroopa maades
tuginevate talumajapidamiste vägivaldet ühendamist ühismajanditesse, sh kolhoosidesse. Viimaste loomiseda mingi üle põllumajanduslikule suurtootmisele. Kolhoseerimisega likvideeriti rikkad talupojad, ligi 9 miljonit talupoega küüditati. 1930. aastatel tabas NSV Liitu ulatuslik näljahäda, 7 miljonit hukkunud. Rahvas talus ühiskonnas toimuvat vägivallapoliitikat sest rahvaga manipuleeriti: aktiivne propaganda, vägivallapoliitika, terror, hirm. 1930. aastatel loodi laiaulatuslik vangilaagrite süsteem. Stalini veendumuse järgi oli vägivald sotsialistliku riigi loomulik koostisosa. Stalin oli veendunud, et Punaarmee abiga on võimalik maailma kommunistlikuks muuta. Fasistlik Itaalia Pariisi rahukonverentsil suhtusid liitlased Itaaliasse üleolevalt, seepärast leidsid Itaalias poolehoidu üleskutsed muuta oma maa suurriigiks. Sõja järel vahetusid Itaalias tihti alitsused, sest parteide vahel olid erimeelsused. Töölised sattusid üha enam kommunistide mõju alla.
tööstusriigiks, majanduse arendamine allutati plaanimajandusele ja rangele kesksele juhtimisele. Põllumajanduses toimus kollektiviseerimine, mis tähendas eraomandusele tugineva talumajapidamise vägivaldse ühendamise ühismajanditesse ehk kolhoosidesse. Kolhoosidesse astumise vastaseid tituleeriti nõukogude võimu vastasteks. Lisaks majanduslikule jõupoliitikale kaasnes Venemaal ka poliitiliste vastaste hävitamine, mille elluviimiseks loodi laiaulatuslik vangilaagrite süsteem. 1930ndatel algas Venemaa sõjaline relvastumine ja ettevalmistumine sõjaks. Peale esimest maailmasõda levis Saksamaal kommunismi hirm, mida kardeti ka teistes Euroopa riikides. Kommunistide põhivaenlaseks sai Saksa Töölispartei, mille juhiks sai Adolf Hitler. Töölispartei, mis nimetati ümber Natsionaalsotsialistlikuks Saksa Töölisparteiks, hakkas kiiresti koguma populaarsust. 1932 a. parlamendivalimistel sai partei kolmandiku saadikukohtadest
surmalaagrid) · Ühiskonna elu peab olema pisiasjadeni ühtlustatud ja reeglitele allutatud · NÄITEKS: Saksamaa, Nõukogude Liit MÕISTED Interventsioon-välisriikide relvastatud sekkumine teise riigi siseasjadesse Industrialiseerimine-suurtööstuse arendamine Plaanimajandus-majanduse plaanipärane arendamine ja suunamine riigi poolt Kollektiviseerimine- ehk kolhoseerimine on talude vägivaldne ühendamine ühismajanditeks ehk kolhoosideks GULAG- laiaulatuslik vangilaagrite süsteem NKVD- SS-natside partei sõjaväestatud organisatsioon Gestapo- riiklik salapolitsei Saksamaal Pruunsärklased- Saksamaa natsistliku partei liikmed Mustsärklased- fasistide relvastatud salgad Duce- Itaalia rahva juht Füürer- Saksamaa rahva juht SÕJAKOMMUNISIMI POLIITIKA · Kehtestati toiduainete riigile andmise kohustus:talupojad pidid kõik vilja ülejäägid tasuta riigile andma · Riigis kehtestati üldine sunduslik töökohustus
üheparteisüsteem ning sellega saigi alguse kommunistlik diktatuur. Riigi ametlikuks nimeks sai Venemaa Nõukogude Sotsialistlik Föderatiivne Vabariik (VNSFV). Moodustati ka Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit (NSVL), mis pidi ühendama erinevaid nõukogude sotsialistlikke liiduvabariike. Pärast Lenini surma sai 1927. aastal võimule Jossif Stalin, kelle valitsemise ajal muutus minu arvates diktatuur veel jõhkramaks ja julmemaks, kui see oli olnud. Ta lõi laiaulatuslik vangilaagrite süsteem (GULAG) ning tema algatusel alustati massiküüditamist. Peale esimest maailmasõda ei suutnud paljud sakslased leppida Versailles'i rahulepingu tingimustega. 1919. aastal loodi Saksa Töölispartei ,mis üsna pea nimetati ümber Natsionaalsotsialistlikuks Saksa Töölisparteiks, mille esimeheks sai Adolf Hitler. Nende eesmärk oli muuta taas Saksamaa suureks, tugevaks ja jõukaks. Esialgu nende kavatsus võimule pääseda nurjus, kuid 1932. aasta
edukalt maailmarevolutsiooni teostada. Põllumajanduses toimus kollektiviseerimine, mis tähenda seniste eraomandustele tuginevate talumajapidamiste vägivaldset ühendamist ühismajanditesse, s.o kolhoosidesse. Industrialiseerimine ja kollektiviseerimine muutsid oluliselt Nõukogude riigi senist palet. Stalini ainuvõim tugevnes veelgi.Vägivallapoliitikat viisid ellu julgeolekuorganid ning loodi laiaulatuslik vangilaagrite süsteem (GULAG). Stalin otsustas sõjalise jõu kasuks ning oli veendunud, et Punaarmee abiga on võimalik maailma kommunistlikuks muuta. Pärast Saksa keisririigi langust kehtestatud demokraatlikul Weimari vabariigil oli palju mõjukaid vastaseid. Ohvitserkond, ametnikud, suurmaaomanikud ja töösturid olid avalikult demokraatia vastu. Kaotatud sõda, võitlejate üleolev suhtumine sakslastesse, pettumus Verailles'
Peamine vastane Lev Trotski, saadeti 1929 riigist välja, 1940 mõrvati Stalini käsul Panus tehti suurtööstuse eelisarengule https://louisproyect.org/2016/04/26/stalin-stali nism-and-crypto-stalinism/ Stalini terror Suur terror või Stalini puhastus (1936-1938) Represseeriti miljoneid inimesi Peamiselt karistati poliitika ja majandusala juhtivtöötajaid Loodi laiaulatuslikud vangilaagrite süsteemid Õhutati välisriikides mässuliikumisi Võimule saades kõrvaldati järk järgult vastased (menzevikud, anarhistid, trudovikud jne) http://gulaghistory.org/nps/onlineexhibit/stalin/wo rk-src/images/kolyma_detail.jpg Totalitaarse NSVL juhikultuse kujundamise võtted Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit 1922-1991 eksisteerinud sotsialistlik riik
maailmapildiga) 1924-dawesi plaan sõdinud riikidele majanduslik abi(usa poolt) 1925-locarno konverents-SM piiride kindlustamine, reini tagatise pakt 1928- briand-kellogi pakt sõjast loobumine igasuguste tüliküsimuste lahendamisel Sõjakommunism- Venemaa kodusõja aegne majandus poliitika, nägi ette toiduandmise kohustust. NEP-uus majandus poliitika, kindel toitlusmaks, lubativäikeettevõtlus. Kulakud- nsvl jõukamad talupojad, olid vastukolhoosi liikumisele Gulag-vangilaagrite süsteem Siberi osas Ameerika õitseng- 1920a Ameerika majanduslik edu, laenud saadi suure % tagasi Westministeri statuut-dokument millega senised dominioonid said suveräänsuse. NSDAP-natsionaal sotsialistlik Saksa töölis partei Maffia-kuritegevuslikud rühmad Keeluseadus-kuiva seadusega alkoholi müügi piiramine Suur Saksamaa- Hitleri ,,Mein Kampf" sisaldunud ide, et kõik sakslased peaksid elama SM ja et SM hiilgus saaks taastatud just nii nagu taoli keisririigi ajal.
oludega. Probleem võõrtööjõud. Eestis puudusid spetsialistid ja neid toodi NL-ist sisse, kuid teistest nõukogude liiduvabariikidest ärgitati Eestisse tööle, et eestlased oleksid rohkem venekeelse elanikkonna keskel ja ei saaks tööd Sulaperiood · Ideoloogilise surutise vähenemine, inimesed said natuke rahulikumalt hingata. Rehabiliteerimine inimeste ühiskonda tagasilülitamine, tunnistati, et on tehtud vigu, et palju inimesi süütult represseeriti, vangilaagrite tühjenemine · Algas 1956, Eesti jaoks algas 60ndatel · Majandustõus see oli ülemaailmne. Rahvamajandusnõukogude tegevus (1957-1965) tõi kaasa detsentraliseerimise Suurenes põllumajandustoodang Eesti oludega arvestamine (va Hrustsovi eksperimendid nt maisi kasvatamine, kartuli ristpõiki kasvatamine, riiklikult kuulutati välja marjakorjamishooaeg, enne ei tohtinud korjama minna) Kolhoosis palga maksmine
Tema varases luule on olulisel kohal sõja- aastate ja pagulasaja elamused ning armastusteema. Hilisemas loomingus süvenevad pettumusmeeleolud, luuletaja süüvib ühiskonna ning üldinimlikesse probleemidesse. Tunnustuse on Viirlaid pälvinud eelkõige proosakirjanikuna. Tema romaanid on kantud ühest eetilisest põhimõttest : rääkida maailmale tõtt sellest, mis juhtus Eestis Teise Maailmasõja ajal ja pärast seda. Teostes kujutatakse sõjasündmusi Eestimaal, metsavendlust, Vene vangilaagrite tegelikkust, pagulaskonna probleeme ning vastuolusid. Viirlaiu proosaloomingut on nimetatud luhtunud vabadusvõitluse ja reedetud sugupõlve saatuse looks. Kirjanikult on ilmunud üheksa romaani, millest olulisemad on "Ristideta hauad" I-II (1952) ning triloogia "Vaim ja ahelad" (1961). Ristideta hauad Arved Viirlaiu peateos "Ristideta hauad", mis jutustab eesti rahva saatusest Teise maailmasõja järgsel ajal. Romaan on ilmunud üheteistkümnes keeles, kuuludes nende
-Kindlaksmääratud maks -Kauplemise vabadus -Taastati eraettevõtlus - Lev Trotski Punaarmee; Stalini peamine konkurent - V.I.Lenin nõukogude valitsuse esimees ja kommunistliku partei juht - Vjatseslav Molotov Stalini ustav abiline. 1930-1941 Nõukogude liidu valitsusjuht - Pärast Lenini surma tuli võimule Stalin: industrialiseerimine, loobuti NEP'i poliitikast, plaanimajandus. - Vilja sunduslik riigile andmine; kollektiviseerimine: põllumajanduslik suurtootmine. - GULAG vangilaagrite süsteem nõukogude liidus Fasistlik Itaalia Benito Mussolini. 1883-1945. sündinud Itaalias. Duce. Itaalia peaminister ja diktaator 1922-1943. töötanud õpetaja ja ajakirjanikuna. Sõdis I m.s. - 1871 loodi ühtne riik - Esimeses maailmasõjas ei suutnud Itaalia armee näidata erilist sõjalist oskust, mitmel korral sattuti raskesse olukorda, mis sundis liitlasi plaane muutma. Pärast sõja
Punaarmee- Võitlusvõimeline sõjaorganisatsioon Komintern- Rahvusvaheline kommunistliku liikumise keskne organisatsioon. 1927.a- Stalini võimu kindlustamine, poliitiliste vastatse arreteerimineja igasuguse parteisisese teisitimõtlemise mahasurumine. Industrialiseerimine- Suurtööstuse arendamine. Kollektiviseerimine- Talude vägivaldne ühendamine ühismajandiks, kolhoseerimine. Kolhoos- Põllumajandusettevõte , mille tootmisvahendid on kolhoosi liikmete ühisomand GULAG- Laiaulatuslike vangilaagrite süsteem SAKSAMAA 1919.a-loodi Saksamaa kommunistlik partei. 1920.a- tekkis Natsiosotsialistlik Saksa Töölispartei. Pruunsärklased- rünnakurühmlased 1923.a- Korraldasid Hiterlased Münchenis mässukatse , mis ebaõnnestus. ''Mein Kampf''- Hitleri sõnad '' Minu sõda'' 1932.a- Said hiterlased üle kolmandiku saadikukohtadest. 1933.a- Nimetas Saksamaa riigipresident vabariigi 15. kantsleriks Adolf Hitleri Kolmas Riik- Hitleri loodab Suur-Saksamaa 1924
polnud aga sugugi kooskõlas ametlike kinnitustega. Eriti raskeks kujunes elu maal, kus 1946.-1947. a. põua tõttu hävinesid suured saagid ja algas nälg. 1946. a. kevadel suri inimesi massiliselt nälga. MASSIREPRESSIOONID JA IDEOLOOGILINE SURUTIS. Võimude üks põhivahendeid valitseva reziimi püsimajäämiseks oli ühiskonna pidev hirmuseisundis hoidmine. Sõja lõppedes said uue hoo massilised arreteerimised, sundasumisele ja sunnitööle saatmised ning küüditamised. Üksipäini Vangilaagrite Peavalitsuse (GULAG) laagrites vaevles üle 2,5 miljoni inimese. Sunnitööl ja sundasumisel viibis samuti tublisti üle 2 miljoni inimese. Järsult süvenes riigis ideoloogiline surutis. Lähtuti seisukohast, et maailm jaguneb kaheks vastandlikuks leeriks - peatselt oma sisevastuolude tõttu kokkuvarisevaks imperialismileeriks ja rahuleeriks, mille moodustasid NSV Liit koos idablokiga ja millest pidi lähtuma igasugune areng. See tõi kaasa NSV Liidu eraldumise maailma teadusest ja
sekkusid Itaalia, Saksamaa ja Nõukogude Liit 10. NSV Liidus tehti suur panus INDUSTRIALISEERIMISELE. 11. NSV Liidu põllumajanduses likvideeriti eramajapidamised ja mooduststi KOLHOOSID. 12. SÕJAKOMMUNISMI rakendati Venemaal kodusõja ajal. 13. NEP hakkas Venemaal kehtima peale kodusõja lõppu. 14. Stalini ja Lenini unistus ja eesmärk oli viia läbi edukas MAAILMAREVOLUTSIOON. 15. Hitler rakendas juutide vastu TERRORIT. 16. Laiaulatuslikus vangilaagrite süsteemis GULAG-is kandis 1940. Aastal karistust 1,7 miljonit vangi. 17. Märtsiküüditamisega 1949 toimus „kulakluse kui klassi likvideerimine” ja enamik KULAKUKS tehtud inimestest küüditati Siberisse 18. GESTAPO ülesandeks Saksamaal oli jälitada ja arrenteerida teisitimõtlejaid ning viia nad seejärel koonduslaagritesse. 19. NKVD vastutas näiteks kinnipeetavate sunnitööle rakendamise eest. 20
Hiina, PõhjaVietnam, PõhjaKorea, Mongoolia. Võim kommunistliku partei käes, kodanikel puudusid demokraatsed vabadused, partei kontrollis riiki, tohutu võim julgeolekuorganitel, majandus/tööstus/kaubandus riigistatud. Stalinistlik riik sõja alal Stalini võim nõrgenenud, kuid taastas seda, vangilaagrid, küüditamised, massilised arreteerimised. Karistust kandsid 5.5 mln inimest erinevatel põhjustel. Vangilaagrite võrgustik(GULAG) oli Stalinile vajalik majanduse tomimiseks. Sõjatööstustesse ressursid, rahva elatustase madal, kogu võim Stalinil. 1950 aastate algul nõrgenev riik, mis vajas reforme, et maailmaga sammu pidada. Stalini surm,võimuvõitlus 5. märts 1953 Stalin suri, enne surma süvenes terror. Selget järglast polnud, võim julgeoleku juhi Beria kätte. Nsvl vajas kiiret moderniseerimist, kurnatud majanduslikult ja terrori jätk võimatu
Kuna NSVL oli sõjas võitja, ei hakatud teda karistama, samuti olid osad Ida-Euroopa rigid "maha müüdud" ning NSVL-I mõju all, hiljem liideti need riigid NSVL-I juurde???<-vb vale! sotsialismimaade tunnused hirmuvalitsemine... võim on koondunud ühe inimese kätte , pm sõnaõigust ja meeleavaldamisõigust ei ole üldiselt ei saa omada ka eravara nagu nnt nt NSVL -is NSVL J.Stalini ajal kuni 1953 tunnused Repressioonid tugevnesid Massilised arreteerimised Küüditamised Vangilaagrite võrgustik GULAG Peamised ressursid tööstusesse, eeskätt sõjatööstusesse, majanduslikult kurnatud Rahva elatustase madal, esmatarbekaupade nappus Ideoloogiline surve, võitlus lääne kultuuri ja teaduse saavutuste vastu (likvideeriti terved teadusharud, nt geneetika), rahvusvaheliselt isoleeritud võimuvõitlus, L.Beria- hinnang Peale Stalini surma kandideerisid tema kohale 3 isikut: Georgi Malenkov, siseminister Lavarenti Beria ja partei keskkomitee sekretär Nikita Hrustsov
plaani-ja käsumajandus. 4) Ühiskonna väga kõrge sõjaväestatus suured kulutused sellele. Stalinistlik NSV Liit · Stalini kontroll oli sõja ajal ÜK üle vähenenud, kuid võimu kindlustamiseks oli vaja hoida ÜK-d pidevas hirmuseisundis. · Tugevnesid repressioonid (arreteeriti saksaste poolt vallutatud aladel elanud inimesi, sõjavangi sattunud nõukogude sõdureid, sel ajal kuuditati 5,5 miljonit inimest) · Gulag-is oli vangilaagrite võrgustik. · 1945. A moodustas NSVL tööstustoodang 91%, põllumaj 60% sõjaeelsest. Peamised ressursid paigutati sõjatööstusesse. Rahva elatustase oli madal ning esmatarbekaupu nappis. 1946-1947 aasta põua tagajärjel surid Moldaavias ja L-Ukrainas hulgaliselt inimesi nälga. Võitlus läänestumise vastu · Likvideeriti teadusharusid(geneetika) · Kogu võimutäis kuulus Stalinile, kes ümbritses lähikondlaste kitsas ring.
Komintern- Kommunistlik Internatsionaal, kommunistliku liikumise keskne organisatsioon 1927- Stalin sai võimu, kaasnes poliitiliste vastaste arreteerimine Industrialiseerimine- suurtööstuste eelisareng Kollektiviseerimine- eraomandusele tuginevate talumajapidamiste vägivaldset ühendamist ühismajanditesse ehk kolhoosidesse Kolhoos- põllumajandusettevõte, milles tootmisvahendid on kolhoosi liikmete ühisomand Kulak- rikkad talupojad GULAG- laiaulatuslik vangilaagrite süsteem Saksamaa 1919- loodi Saksamaa Kommunistlik Partei 1920- Saksa Töölispartei nimetati ümber Natsionaalsotsialistlikuks Saksa Töölisparteiks. Erakonna esimees Adolf Hitler. Pruunsärklased- Hiterlaste rünnakrühmad 1923- hiterlasid korraldasid mässu, nende partei oli mõnda aega keelatud, Hitler läks aastaks vangi ,,Mein Kampf" Hitleri kirjutatud raamat, milles on tema õpetuse põhimõtted
Nõukogude liit 1930. Aastatel Lühikese ajaga toimunud suur murrang muutis Venemaa agraarmaast tööstusriigiks. Majanduselus juurdus range plaanimajandus. Kollektiviseerimine sundis paljusid talupoegi maalt lahkuma ja linnadesse tööle minema. Stalini ainuvõim tugevnes veelgi, sellega kaasnes poliitiliste vastaste ulatuslik hävitamine: Stalin ei usaldanud oma lähikondlasi. Vägivallapoliitikat viisid ellu julgeolekuorganid, juhindudes Stalini otsustest suunistest. Loodi laiaulatuslik vangilaagrite süsteem (GULAG), kus 1940. Aastal kandis karistust 1,7 miljonit vangi. Stalini arvates oli vägivald sotsialistliku riigi loomulik koostisosa, mis pidi aitama ühiskonda valitseva kommunistliku partei võimu all hoida. Maailmarevolutsiooni leninlik tõlgendus nägi ette mässuliikumise õhutamist erinevates riikides ja üksikute kommunistlike parteide rahalist toetamist. Stalin loobus sellisest lähenemisest ja otsustas sõjalise jõu kasuks. Ta oli veendunud, et
teenetemärgist. Looming: Arved Viirlaid alustas luuletajana. Tema esimestes luulekogudes on olulisel kohal sõja-aastate ja pagulaselu kajastused ning armastusteema. Tuntuks sai Arved Viirlaid proosakirjanikuna. Tema looming on kantud ühest eetilisest põhimõttest: rääkida maailmale tõtt sellest, mis toimus Eestis Teise maailmasõja ajal ning pärast seda. Romaanides kujutab Viirlaid sõjasündmusi Eestimaal, metsavendlust, nõukogude vangilaagrite tegelikkust ja pagulasühiskonna eluprobleeme. ``Ristiteta hauad`` Arved Viirlaiu "Ristideta hauad" annab meile masendava pildi traagilistest sündmustest sõjajärgses Eestis. Siin jutustatakse kodumaale saabunud Soomepoiste saatusest, NKVD vanglakoledustest ning metsavendade elust. Kuigi me oleme kõike ajaloost kuulnud, jõuab see raamatu vaheldusel paremini meieni ning läheb südamesse.
1927.a suutis ta kõik konkurendid kõrvale tõrjuda ja end lõplikult võimul kindlustada. Industrialiseerimine, kollektiviseerimine Industrialiseerimine- suurtööstuse eelisareng, loobuti Venemaal NEP-i poliitikast, see pidi muutma Venemaa lühikse ajaga tööstusriigiks. Kollektiviseerimine- ehk kolhoseerimine, mis tähendas seniste eraomandustele tuginevate talumajapidamiste vägivaldset ühendamist ühismajanditesse, ehk kolhoosidesse. GULAG Laiaulatuslik vangilaagrite süsteem, kus 1940.a kandis karistust 1,7 miljont vangi. Maailmarevolutsiooni idee. Mässuliikumise õhutamine erinevates riikides ja üksikute kommunistlike parteide rahalist toetamist. Mussolini õpetus ja tema pääs võimule Kõige parem asi oli klassivõitlus vaeste ja rikaste vahel Mussolini arvates. Tähtsaimal kohal oli rahvus. Natsionalistlikku õpetust järgis Mussolini. Pääs võimule- tekkis rühmitus Võitlusliit, mille liikmeid kutsuti
Repressioonid tugevnesid Lavrenti Beria Leonid Breznev NLKP Keskkomitee esimene sekretär Massilised arreteerimised Vabastati suur hulk Stalini ajal vangistatud inimesi Improvisatsioonid lõppesid Küüditamised Piirati julgeolekuorganite omavoli Liiduvabariikide õigusi asuti kärpima Vangilaagrite võrgustik GULAG Pingelõdvendus lääneriikidega Stalinistlikku terrorit ei olnud võimalik taastada Peamised ressursid tööstusesse, eeskätt Alustati suhete normaliseerimist Jugoslaaviaga Seisak ehk stagnatsioon sõjatööstusesse, majanduslikult kurnatud
Plaanimajandus majanduse plaanipärane arendamine ja suunamine riigi poolt. Igale ettevõttele, hiljem ka kultuuri, tervishoiu, teadus ja sotsiaalsfääri asutusele koostati kohustuslik(kvartali, aasta, viisaastaku) plaan. Kollektiviseerimine e kolhoseerimine on seniste eraomandusele tuginevate talude vägivaldne ühendamine ühismajanditesse e kolhoosidesse. Puudus eraomand. GULAG Venemaal ulatuslik vangilaagrite süsteem. Sunnitöölaagrid. Kulakud, intelligendid. KGB NSV liidu riikliku julgeoleku komitee. OVRA Itaalia salapolitsei. Mussolini poolt loodud. Pidi peatame igasuguse fasismi vastase tegevuse. Balilla Mussolini ajal Itaalias noorteorganisatsioon. Kasvatati lapsi fasistlikult. Kolmas riik Natsliku Saksamaa nimetus, mis lähtub arusaamast, et esimene riik oli Püha Rooma riik,
Hakati tööstust arendama, suuremad vabrikud said esikohale, ja väiksemad valdkonnad suruti maha. Venemaa tahti muuta tööstusriigiks.Talupoegadelt võeti vägisi vilja ära, kuna nad ei tahtnud seda müüa. Talumajandused ühendatti (ka era talumajandused) ja tehti kolhoosid. Tänu sellele küüditatti ligi 9 miljonit talupoega, ning riiki tabas näljahäda kus suri 7 miljonit inimest. Vägivald tuli igapäevaellu, kuna Stalin arvas, et see on ühiskonna loomulik osa. Ehitatti vangilaagrite süsteem, kus kandis karistust 1,7 miljonit vangi. 12.Täida tabel 25 Nõukogude Liit Itaalia Saksamaa Õpetus Kõik peavad tööd Rahvus on kõige Kõik kes pole ,,puhtad" rabama tähtsam, iga peavad kas ära surema, või ära inimene on rahvuse kaduma osa, inimene sureb,
3. Tohutu võim julgeolekuorganeil. (Terror ja hirm) 4. Majandus oli valdavalt riigistatud. Kehtis käsumajandus. (Mõnes riigis oli piiratud kujul eraettevõtlus lubatud) 5. Sõjaväestatud suurem kui maailmas keskmiselt. Madal elatustase, kuid suured kulutused riigikaitsele. Stalinlik NSV Liit Pidev hirmuseisund, repressioonid tugevnesid. Massilised arreteerimised, mille ohvriks sakslaste vallutatud aladel elanud inimesed ning Saksa sõjavangi langenud Nõukogude sõdurid. Küüditamised. Vangilaagrite võrgustik ehk GULAG. Peamised ressursid sõjatööstusele. Rahva elatustase madal ja esmatarbekaupu nappis. Paljud surid nälga. Hakati võitlema lääne teaduse ja kultuuri saavutuste vastu. Likvideeriti terved teadusharud nt geneetika. Stalini isikukultus. Teaduses ja kultuuris jäädi maha. Stalini surm ja võimuvõitlus NSV Liidus Stalini viimastel eluaastatel süvenes terror ja juhi maailmavallutuskavad muutusid järjest suurejoonelisemaks
ettenähtud korra järgi. Kollektiviseerimine tähendas talupoegade ühendamist ühismajanditesse kolhoosidesse. Kolhooside loomisega mindi üle põllumajanduslikule suurtootmisele. Sunniviisiline viljavarumine laastas põllumajanduse, tekkis suur näljahäda kus suri 7 milj inimest. Venemaa muutus lühikese ajaga agraarmaast tööstusriigiks. Kollektiviseerimine sundis talupoegi maalt lahkuma ja linnadesse tööle minema. Hakati ellu viima vägivallapoliitikat loodi vangilaagrite süsteem GULAG. Korrigeeriti maailmarev teostamise strateegiat riigi relvastumine ja Punaarmee ettevalmistamine pealetungisõjaks. Natsionaalsotsialistlik saksamaa Saksamaad hirmutas kommunism, mida nimetati ka punaseks katkuks. Punaste põhivaenlaseks sai kommunistliku parteiga samal ajal tekkinud Saksa Töölispartei, kelle esimeheks sai Adolf Hitler. Rünnakrühmad kandsid pruuni särki. Natsionaalsotsialismi hakati seostama pruuni värviga ja nimetati pruuniks katkuks
Juudid ei tohtinud enam kasutada telefoni, elektrit, pidada koduloomi, omada jalgrattaid, osta liha ja muid toiduaineid, kasutada ühistransporti ning käia koolis. 1943. aastaks oli tapetud 85% juutidest. 1944. aastal vallutati Ungari ning kõik Ungari juudid viidi Auswichtzi vangilaagrisse, kus nad tapeti. 1945. aastaks oli Teine maailmasõda läbi ning ellujäänud juudid, keda oli erakordselt vähe, lasti vangilaagritest vabaks. Olukord vangilaagrites Vangilaagrite ümber olid suured tarad, seega ei saanud ükski juut sealt põgeneda. Nende elu koones ainuüksi töötamisest ning ma olen kuulnud ka jutte, et kuna tööd ei olnud alati nii palju, toodi laagritesse suuri ja raskeid kruusahunnikuid, mida siis vangid pidid ükshaaval labidaga masina peale loopima. Selline töö võttis aega umbes neli tundi ilma ühegi hingetõmbeta. Loomulikult puudusid seal ka igasugused arstiabi vahendid, mistõttu enamus vangilaagrist surid.
vabadused ja õigused. · Partei alla oli allutatud kogu elu riigis. Partei kontrollis nii riigiaparaati kui ka ühiskondlike organisatsioone. · Tohutu võim oli julgeolekuorganeil. · Majandus, nii tööstus kui kaubandus, oli valdavalt riigistatud. Kehtis käsumajandus. Pärast sõja lõppu loodeti, et kommunistliku süstemmi liberaliseeritakse, kui vastupidi. Inimesi hoiti tahtlikult hirmu all. Jätkusid küüditamised. GULAG- vangilaagrite võrgustik- majanduse käigushoidmiseks. Stalini käsul suunati peamised ressursid tööstusesse, eelkõige sõjatööstusesse. Rahva elatustase oli madal ning esmatarbekaupu nappis. Ajutine Valitsus, kus jõuministeeriumid anti kommunistidele. Tehti maareform, ja natsionaliseerimine. Valimised, kus võimule jäid kommunistid. 1949 kulutati välja Saksa Demokraatlik Vabariik, kuna ta ei suutnud allutada kogu Saksamaad. Pärast Stalini surma oli riigis nn sula periood
kommunistlikuks muuta. 1920. aastatel sai võimule Jossif Stalin, kelle eestvedamisel rajati sotsialistlik suurtööstus ja talumajapidamised asendati kolhoosikorraga. Samal ajal tugevdati riigi sõjalist võimsust. Uue ühiskonna ülesehitamine toimus pideva vägivallaga ja poliitiliste vastaste hävitamisega. Majanduselu juhtis range plaanimajandus. Stalini ainuvõim tugevnes, sellega kaasnes poliitiliste vastaste hävitamine, terror saavutas suure ulatuse. Rajati vangilaagrite süsteem, kus 1940. aastail kandis karistust 1,7 miljont inimest. Majanduslikult ja poliitiliselt tugevnenud Nõukogude Liit hakkas mõtlema uutele vallutustele. Stalin oli veendunud, et Punaarmee abiga on võimalik maailm kommunistlikuks muuta. Kommunism aga hirmutas Saksamaad, kus kommunismi nimetati punaseks katkuks. Punaste põhivaenlaseks sai Saksa Töölispartei, mille esimeheks sai Adolf Hitler. Saksamaa oli hea kasvuala diktatuurile
Majanduse juhtimine oli tsentraliseeritud. Kehtis käsumajandus. Suur sõjaväestatus ning suured kulutused riigikaitsele. NL ühiskond- inimesi tuli hoida pidevas hirmus. Tugevnesid repressioonid. Toimusid massilised arreteerimised ja küüditamised. Rahva elatustase oli madal, sest peamised ressurssid läksid sõjatööstusesse. Süvenes ideoloogiline surve. Võideldi läänestumise vastu. Isikukultus. GULAG- vangilaagrite võrgustik NSV Liidus. Oli oluline NL majanduse jaoks. Kommunistide võimulepääs Ida-Euroopas: Punaarmee okupeeris riike. NSV Liit seadis võimule endale meelepäraseid valitsusi. Ajutine valitsus tegi mõned populaarsed ümberkorraldused. Korraldati valimised. Natsionaliseeriti kogu tööstus ja põllumajandus kollektiviseeriti. Likvideeriti iseseisvalt mõtlevaid inimesi. Arstide süüasi- Stalini ettekääne juutide represseerimiseks
Majandus allutati rangele tsentraalsele juhtimisele ja plaanimajandusele iga inimene peab tegutsema riigi ettenähtud korra järgi. Kollektiviseerimine tähendas talupoegade ühendamist ühismajanditesse kolhoosidesse. Kolhooside loomisega mindi üle põllumajanduslikule suurtootmisele. Venemaa muutus lühikese ajaga agraarmaast tööstusriigiks. Kollektiviseerimine sundis talupoegi maalt lahkuma ja linnadesse tööle minema. Hakati ellu viima vägivallapoliitikat loodi vangilaagrite süsteem GULAG. Korrigeeriti maailmare v teostamise strateegiat riigi relvastumine ja Punaarmee ettevalmistamine pealetungisõjaks. ITAALIA- Liitlased suhtusid Üleolevalt, mitte kui võrdväärsesse parnerisse, see pärast taheti muuta oma riik suurriigiks. Sõjaajal vaehetusid tihti valitsuses, sest keskvalitsus oli nõrk. Töölised sattusid ühaenam kommunistide mõju alla. Endiste sõdurija ja töötute organisatsioon Võitlusliitu (1919-1920) hakati kutsuma fasistideks
Kas edendada majandust tasakaalukalt, või asuda tööstust eelisarendama. Stalin valis teise. Panus tehti industrialiseerimisele, loobuti NEP-i poliitikast. Majanduse arendamamine alluti rangele tsentraalsele juhtimisele ja plaanimajandusele. Majanduselu juurdus range plaanimajandus. Stalini ainuvõim tugevnes veelgi, millega kaasnes poliitiliste vastaste ulatuslik hävitamine. Vägivallapoliitikat viisid ellu julgeolekuorganid. Loodi laiaulatuslik vangilaagrite süsteem, kus 1940. aastal kandis karistust 1,7 miljonit vangi. Stalini arvates oli vägi- vald sotsialistliku riigi loomulik osa. 1930ndatel algas NSV Liidus enneolematu rel- vastumine ja Punaarmee ettevalmistamine pealetungisõjaks. 6 6 9.klassi ajalooõpik. ,,Lähiajalugu" Kokkuvõte Töö käigus sain väga palju teada Nõukogude Venemaast, Europaast, Stalinist ja Hitlerist. Samuti õppisin ka midagi diktatuuridest, ja selle kahe kõige eristatavate liigide kohta.
annaabi.ee 
