Vanemuine Tartus asuv Vanemuise teater on Eesti vanim teater: 1865. aastal loodud seltsi juures alustati teatritegevust 1870. aastal, kutselise teatritegevuse algust loeme 1906. astast. On veel teinegi omadus, mis eristab Vanemuist teiste Eesti teatrite hulgas see on tema mitmezanrilisus. Eesti oludes on unikaalne, et ühe teatri alla on koondunud sõna, muusika ja tantsuteater. Teisisõnu tähendab see, et Vanemuine viljeleb kõiki mõeldavaid etenduskunsti zanre ooperist klassikalise
Vanemuise teatri sümfooniaorkester Vanemuise teatri sümfooniaorkester loodi 1908. aastal, algselt olid dirigentideks Juhan Simm, Juhan Aavik ja Samuel Lindpere ning kontsertmeistriks A. Liiv. Orkestri koosseisus mängis 20 meest: J. Simm, V. Klassen, K. Neuland, J. Paulmann, J. Kuusik, S. Gottbeter, A. Fuchs, J. Aavik, J. Koger, V. Vadi, A. Kuusik, J. Paabo, A. Paris, R. Kuusik, A. Severn, W. Alävdin, S. Lindpere, dirigent A. Liiv, A. Nieländer, S. Goldmann, H. Sack. I hääli mängisid alguses eestist pärit Peterburi üliõpilased:
Vanemuise teatri 10. fakti 1. 1865 vanemuise laulu- ja mänguseltsi asustamine Tartus. 2. 1870 Eesti kutselise teatri sünd - esietendub Lydia Koidula näidend “Saaremaa onupoeg” 3. 1883 Eesti muusikateatri sünd - esietendub draama “Preciosa” Carl Maria von Weberi muusikaga. 4. 1906 Vanemuise teatrihoone avamine, kutselise teatri asustamine. 5. 1908 Vanemuise seltsi sümfooniaorkestri asustamine. 6. 1935 Evald Aava ooperi “Vikerlased” esmalasvastus Vanemuises. 7. 1939 Esinemine tantsuetendus Vanemuises - Pjotr Tšaikovski “Karnevalisõi 8. 1941 Esimene õhtut täitev ballett Vanemuises - Cesare Pugni ja Reinhold Glieri 9. 1939 valmib Vanemuise kontserdisaal. 10. Esineb Eesti algupärane ballett Vanemuises - Eduard Tubina Praegused etendused Vanemuises: ● Sööbik ja Pisik ● Deemonid ● Raimonda
Vanemuise Sümfooniaorkestri hooaja avakontsert Vanemuise kontserdimajas 18. septembril 2009. a. Käisin reedel, 18. septembril Vanemuise kontserdimajas kuulamas Vanemuise Sümfooniaorkestri hooaja avakontserti. Kavas oli Antonin Dvorak'i Tsellokontsert h- moll op. 104 ja Johannes Brahms'i Sümfoonia nr 2 D-duur op. 73. Vanemuise Sümfooniaorkester asutati 1908. aastal Samuel Lindpere eestvedamisel. Ajalooliseks traditsiooniks on saanud, et teatri muusikalavastustes osalemise kõrval annab Vanemuise Sümfooniaorkester ka sümfooniakontserte. Orkester on esinenud ka mitmetes Euroopa riikides. Esimesena esitati Antonin Dvorak'i Tsellokontsert h-moll op.104, mis koosnes kolmest osast: I ,,Allegro", II ,,Adagio, ma non troppo", III ,,Finale: Allegro Moderato-andante- allegro vivo"
1)10. veebruar 2018 Muusikal "Hüljatud" Vanemuise teatri külalisetendus Nordea Kontserdimajas 2) muusikal räägib Jean Valjeanist, mehest, kes on olnud ebaõiglaselt kaua vangis ning kellest nüüd on saanud eluheidik. Keegi ei taha teda võtta tööle ega öömajale, vaid tema vangistusest kuuldes viskavad ta tänavale. Ühe kirikumehe headus aga viib ta uuesti headuse teele ja see aitab tal oma ängistusest üle saada. ta alustab uut elu ja töötab ennast üles, peagi on vabrikuperemees. seal tuleb mängu Fantine, teine peategelane, keda ühiskond samuti ebaõiglaselt kohtleb ning kes oma lapse nimel on valmis tegema ebamoraalseid, hirmutavaid tegusid. jean valjean soovib fantine'i aidata, kuid naine sureb. mees otsustab tema lapse cosette'i päästa ja üles kasvatada. aastate pärast on käimas revolutsioon ja üliõpilane Marius osaleb selles jõudsalt. nähes tänava peal suurekskasvanud cosette'i, ta armub ja otsib teda meeleheitlikult. nad veedavad koos ro...
Etenduse analüüs Vanemuise kodulehekülje lavastuse tutvustus annab ülevaate etenduse sündmustikust. See annab teada tegelastest ning kuidas nad on omavahel seotud. Kuna tegemist on balletiga , siis tekitab huvi kuidas on sündmusi tantsides kujutatud. Publiku seas oli nii noori kui vanu, kuid peamiselt täiskasvanud ja vanemad inimesed. Tundus, et publikus olid ülekaalus naised. Riietus oli inimestel pidulik, kuid mõned inimesed olid tulnud kohale väga tavalise rõivastusega, isegi dressides.
Vanemuise laulu-ja mänguseltsi asutamine Tartus. Vanemuise laulu-ja mänguselts asutati 1865, J.V. Jannseni eestvedamisel. See polnud ainult Tartu keskne, vaid sellel oli üle-eestiline tähtsus. ,,Vanemuine" õhutas ja näitas eeskuju pasunakooride, laulukooride ja näiteringide loomiseks. ,,Vanemuine" ja J.V. Jannsen panid aluse laulupidude traditsioonile. 1870. aastal loodi rahvuslik teater just tänu ,,Vanemuise" seltsile. Vanemuise seltsis peeti ka kõneõhtuid, kus ka C.R. Jakobson pidas oma ,,Kolm isamaa kõnet". Seltsi asutajakonda kuulusid lihttöölised, teenrid, käsitöölised, väikekaupmehed ja väikeametnikud-Jannsen oli nende seas ainus haritlane. Aasta jooksul kasvas ,,Vanemuise" liikmeskond juba saja inimeseni, 1867-aastaks oli see juba 250- liikmeline ning haritlaste osakaal suurenes. Ligi veerand selles linnas asuvast seltsist moodustasid aga talunikud ja külakoolmeistrid. Liikmed jagunesid ka
,,Savoy Ball", helilooja Paul Abraham. Etendus toimus Teater Vanemuise suures majas14.11. 2009 kell19:00. Etenduses osalesid järgmised näitlejad: Madeleine - Margit Saulep, Daisy - Merle Jalakas, Mustafa - Aivar Toomingas, Tangolita - Helen Hansberg, Celestin - Tanel Jonas, Archibald - Ao Peep, Pomerol - Tõnu Kattai, Bebe - Kristel Leesmend, Rene Rasmus Kull, Maurice Toomas Kolk, Ernest Erkki Rebane jpt. Etendust dirigeeris Endel Nõgene, Lavastas Georg Malvius kes on pärit Rootsist. Etenduse kunstnikud olid Ellen Carins (Sotimaa)
RETSENSIOON Yves Jamiaque ,,Härra Amilcar" Käisin 26. oktoobril Tartu Vanemuise teatris vaatamas näidendit ,,Härra Amilcar". Lavastajaks oli Heiti Pakk, kes on öelnud etenduse komöödia liigiks ,,halenaljakaks". Kuigi ,,Härra Amilcar" oli kirjutatud Yves Jamiaque poolt juba 1975. aastal tunduvad teemad üsna tänapäevased. Näidend räägib mehest nimega Alexandre Amilcar, kes on küll päris jõukas, kuid ei oma lähisuhteid. Alexandre üritab rentida omale perekonna ning lõpuks see peaaegu saabki ta pereks,
Ei ole see paastuda, ei ole see paluda, Me, noored, ootame pilgul säraval: ei vaimu närides närtsida: nüüd see ligineb: lõpp ja algus! see aeg on õitseda, aeg õnne maitseda Viimaks ometi! ja armsa kaela ümber hakata. Vanemuise kannel Mis see sääl sätendab lootuste valgusest? Elu tuli Märk see on loomise nädala algusest. Heledalt helkimas üle Eesti Elu tuli helgib kui sinitaeva päikene, Vanemuise kannel. elu tuli sähvab pilvist kui äikene; valgustab välkudes hämaras ööski,
Tartu Forseliuse Gümnaasium Kontserti retsensioon Sugar ehk jazzis ainult tüdrukud Koostas: Sigmar Naudi 12.02.12 Umbes aasta või paar tagasi käisin Vanemuise teatri väikeses majas vaatamas muusikali ,,Sugar ehk jazzis ainult tüdrukud". See on loodud menufilmi "Some like it hot" ehk "Jazzis ainult tüdrukud" järgi. Aga vanemuise laval lavastaja Mare Toomingase käe läbib sünnib oopis midagi uudsemat ja omaette uus teos. Mis paneb õhetama ka kõige kinnisema eestlase ja laksutab naerma kõik, kes vähegi sünnivad teost vaatama minna. Lavastaja Mare Toomingase omaenda sõnad on:" Selle loo ('Jazzis ainult tüdrukud') puhul ei köitnud mind mitte miski, ma ei tahtnud seda lugu üldse teha. Aga kuna tehti pakkumine, siis mingil määral see intrigeeris, et võiks ju proovida, kuidas saaks selle loo ära
nüüd püüti seda võimalikult palju varjata telliste ja kivi taha. Juugendstiilis ehitiste kohta on öeldud, et need on muusika kivis, kus iga detail on allutatud üldisele ideele. Kuulsaim ehitis on Eiffeli torn 1889. aasta Pariisi maailmanäituseks. Pärast seda, kui maailmanäituse lõppedes lubati torn alles jätta, muutus see moodsa arhitektuuri sümboliks. Juugendarhitektuuri paremad näited Eestis on: · Eesti draamateater · Ammende villa Pärnus · Vanemuise teatri väike maja · Taagepera mõis Ammende villa Pärnus Eesti draamateater Vanemuise teatri väike maja Taagepera mõis
Rahvuslus tähendas Eesti jaoks seda, et me hakkasime teadvustama oma keelt, kultuuri, kui ka minevikku. Päris omal kätel aga rahvas rahvuslusega ei alustanud. Vajati inimesi, kes julgustaksid rahvast, vajati haritlasi. Rahvusliku liikumise algusperioodil kusjueski välja Eesti esimene haritlaspõlvkond, kuhu kuulusid Johann Voldemar Jannsen, Jakob Hurt ja Carl Robert Jakobson. Jannsen andis välja Eesti ajalehte ,,Postimees", oli Eesti Põllumeeste Seltsi rajaja, samuti lõi Eesti Vanemuise Seltsi ja korraldas esimest laulupidu. J. V. Jannseni sõnadel: ,,Mu isamaa, mu õnn ja rõõm", pärisneb ka Eesti hümn. Jakob Hurt aitas Jannsenit Vanemuise Seltsi tegevustes, oli Eesti Kirjameeste Seltsi rajaja ning tegi suure teene Eestile sellega, et kogus ka rahvaluulet. Carl Robert Jakobson aga tegi kaastööd ,,Eesti Postimehele", kuid ka asutas ajalehe ,,Sakala". Ta osales ka Eesti Kirjameeste Seltsi töös ja igati propageeris karsklusideid.
1809 aastal luuakse Tallinnas saksa kutseline teater, mis hiljem kannab nime Tallinna Linnateater ja Tallinna Saksa Teater. 1819 aastal on laval Tallinna Saksa Teatris esimene läbinisti eestikeelne näitemäng: näitleja Peter Andreas Steinsbergi lühinäidend "Häbi sellel, kes petta tahab". Eduard Berent, pikka aega Tallinna Saksa Teatri direktor (1869-1896), samuti Tartu suveteatri juht (1870-1891). 1904 tulekahju, uus baltisakslaste teatrihoone valmib 1918 ( = praegune Vanemuise väike maja). Tallinnas avatakse uus saksa teatri hoone 1910 (= praegune Draamateater). 4. Rahvusliku teatri sünd ärkamisajal. Koidula teater. 1865 aastal luuakse tartus selts "Vanemuine". Seltsi viiendat sünnipäeva 24. juunil 1870. aastal tähistatakse Lydia Koidula etendusega "Saaremaa onupoeg" (mugandatud Körneri komöödiast "Onupoeg Bremenist"), mängupaigaks seltsimaja Jaama tänava. Koidula teateris toimus 3 lavastust, kokku 8 etendust (juuni 1870 "Saaremaa onupoeg";
teostamisse, et tagada sellega iseseisva Eesti riigi püsimajäämine ning areng rahvusriigina. Rahvuslik liikumine Rahvusliku liikumise keskuseks kujunes Tartu Eestlaste kultuurielu hingeks oli Johann Voldemar Jannsen(1819 1890),kes Pärnust tartusse asus 1869.a. 1864.a. Tartu Postimehe veergudel propageeris Jansenn mitmehäälset laulu,avaldas sõnumeid muusikapidustuste ja sündmuste kohta välismaal. Jannseni kogumikud ,,SioniLauloKannel" ja ,,Eesti laulik" ,,SioniLauloKannel" Seltsid Vanemuise selts asutati 1865.aasta jaanipäeval. Asutaja Johann Voldemar Jannsen 1865.aastal sündis Estonia selts Eesti esimene lauluselts oli Revalia Vanemuise seltsi asutamisel nimetas Jannsen selle ühe eesmärgina laulupeo korraldamist,,50 aastase priiuse puhul". Õpetatud Eesti Selts Õpetatud eesti selts Annab tunnistust kultuurilise eneseteadvuse kasvust. Asutatud Tartus 1838.a. Regulaarselt ilmuv ajaleht Perno postimees (1857), toimetaja Johann Voldemari Jannsen
Teater Vanemuine Kristi-Liis Tappel Roihuvuori ala-aste 2009-02-23 Sisukord: Sisukord: Sissejuhatus Teater Vanemuine Vanemuise majad Ajalugu Vanemuine püstitas viimase 20 aasta publikurekordi Kokkuvõtte Kasutatud kirjandus Sissejuhatus Mina tegin oma referaadi Vanemuise teatrist. See asub Tartus ja on üks eesti suurimatest teatritest. Teater Vanemuine Teater sai nime vana-eesti laulujumala Vanemuise järgi. Eesti rahvusliku teatri sünniks peetakse 1870. aastat, kui Vanemuise Seltsis etendati Lydia Koidula "Saaremaa onupoega". "Saaremaa onupoeg" on sakslase T. Körneri naljamängu "Der Vetter aus Bremen" töötlus, Lydia Koidula on selle Eesti oludele ja ärkamisaja ideedele kohandanud. Lisaks on Lydia Koidula sellele etendusele kirjutanud laulud ja viisid ning saatis etendust klaveril. Teater on oma lummava salapäraga ikka inimesi köitnud. Eesti vanim
Vanemuine Ajalugu Aastal 1865 24. juunil asutati Johann Voldemar Jannseni eestvõttel Tartus Vanemuise Selts. Vanemuise teatri sünniks loetakse Lydia Koidula "Saaremaa onupoja" lavastamist mängu- ja lauluseltsis Vanemuine 24. juunil 1870. aastal. Esialgu tegutses teater "Vanemuise" seltsi majas ning 1906. aastast uues juugendstiilis teatrihoones. Maja hävis Teises maailmasõjas ning teater kolis endise saksa teatri hoonesse, mida nimetatakse praegu Vanemuise väikeseks majaks. Hävinud maja kohal avati 1967. aastal uus teatrihoone. Arhitektuur Vanemuisel on kolm teatrihoonet. 1967. aastal valminud Vanemuise suur maja asub Tartu südames ja mahutab 700 pealtvaatajat. Suurest majast 1,2 km edelasse jääb 440-kohalise teatrisaaliga Vanemuise väike maja, mis ehitati aastatel 1914–1918. Alates 2001. aastast on mängupaigana kasutusel Emajõe kaldal asuv Sadamateater. 1998. aastani kuulus teatrile ka 1970. aastal ehitatud Vanemuise Kontserdimaja.
Tallinna saksa teater. • Esimene eesti keelne etendus oli „Häbi sel, kes petta tahab“, mis lavastati 1819 aastal. EESTI TEATRI SÜND • Eesti teatri sünniks peetakse 1870. aastat, mil etendati Koidula „Saaremaa onupoeg“. • Tolles etenduses mängisid Koidula vend ja tema sõbrad, kuna ei peetud sündsaks, et teatris mängivad naised. • 1880. aastail oli näitemängude esitamine jõudnud ka maale, neid etendati rehealustes ning koolitubades. VANEMUISE AJALOOST • 1865 - 24. juunil asutati Johann Voldemar Jannseni eestvõttel Tartus Vanemuise laulu- ja mänguselts. • 1870 - 24. juunil, Vanemuise Seltsi 5. aastapäeval kanti Tartus ette Lydia Koidula näidend "Saaremaa onupoeg". Seda päeva loetakse Vanemuise teatri ja kogu eesti rahvusliku teatri sündimise päevaks. Samal aastal jõudis lavale ka Koidula "Maret ja Miina ehk Kosjakased" ning 1871 "Säärane mulk ehk Sada vakka tangusoola".
Tartu Töölisteatri perioodil kujunesid Irdi poliitilised vaated lõplikult välja toetada tööliste liikumist ning tol ajal keelatud Kommunisliku partei tegutsemist. Pärast Tartu Töölisteatri sulgemist proovis Ird leida tööd "Vanemuises", kuid poliitilise mineviku tõttu teda koosseisulisse truppi ei võetud, vaid võeti "punktialuseliseks" ning lisakohaga ka koori. Kaarel Ird ja Vanemuine Aastal 1940, päev peale juunipööret korraldasid Ird ja August Pring Vanemuise Seltsi ülevõtmise aktsiooni: ''Astusime koos Töölisteatri tegevusjuhi August Pringiga Vanemuise Seltsi asjaajaja härra Reisneri kabinetti, kaasas Tartu Ametiühingute Keskliidu volitus kogu Vanemuise asjaajamine Reisnerilt ja Vanemuise Seltsilt ülevõtta.'' August Pringist sai uus majandusjuht ja Kaarel Irdist peanäitejuht, direktori ülesandeid hakkas täitma Kaarli Aluoja . See koosseis püsis kuni sõja alguseni 22. juunil 1941, mil teater oma uksed sulgema pidi
MÜÜTILISED MUISTENDID Fr. R. Faehlmann Sisukokkuvõte Teos sisaldab 7 muistendit, mis sündisid üheaegselt eepose "Kalevipoja" loomise ideega. "Loomine" "Emajõe sünd" "Vanemuise kosjaskäik" "Koit ja Hämarik" "Endla järv ja Juta" "Vanemuise lahkumine" Need muistendid ilmusid esmakordselt ÕES-i toimetustes 1840 -1852 . Rahvapärimustega liitub kõige tihedamalt muistend "Emajõe sünd", mis meenutab rahvatraditsioonis tuntud veekogude saamislugusid. Autor laseb Vanaisa Emajõe kaevata kuninga vastuvõtmiseks, kes loomade üle valitseks. Muistendis on esile tõstetud loomade ja lindude töökust jõe kaevamisel, lastes Vanaisal anda virkadele töölistele aukuue, ninakat vähki ja vihmakassi-hilpharakat aga karistada sündsusetu
Detektiiv Lotte Lotte Laulusõnad Leelo Tungal Lavastaja Ain Mäeots Muusikajuht ja dirigent Tarmo Leinatamm Kunstnik Iir Hermeliin (Tallinna Linnateater) Osad. Osades: Gerli Padar, Robert Annus, Maria Soomets,Vanemuise ooperikoor ja Just Tantsukooli õpilased, Vanemuise Tantsu- ja Balletikooli õpilased Vanemuise Sümfooniaorkester ja bänd. Lotte-Gerli Padar Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Sisu. Lotte seiklused jätkuvad! Sedakorda püüab koeratüdruk Lotte välja mõelda, kelleks ta suurena saada võiks ning algav päev annab talle suurepärase idee,
karistada sndsusetu kitumise eest. Kige kuulsamaks Faehlmanni muistendiks sai "Koit ja Hmarik". Rahvasuu kneleb, et koit ja eha jaanipeva paiku lhikeseks ajaks kokku puutuvad ja teineteisele ktt annavad. See on lugu Vanaisa kahest ustavast teenrist, kellele igavene noorus on kingitud. Puhkeva kevadlooduse taustal maalib autor romantilise armastusloo. Muistend "Loomine" on on maa ja taeva ning taevakehade tekkimislugu, milles jutustatakse Vanaisa ja tema poolt loodud Kalevite - Vanemuise, Ilmarise, Lmmekse ja Vibulase tegevusest maailma loomisel ja kaunistamisel. "Vanemuise laul" on Tartu Toomemega seotud muistend, kus Vanemuine petab kokkutulnud loomadele ja inimestele pidukeelt - laulu. Ise pisarateni liigutatud, laulab Vanemuine taeva suurusest ja maa toredusest, inimsoo nnest ja nnetusest, nnda, et Emajgigi jooksu peatas. Kik kuulasid laulu ja igaks ppis ra mingi heli, mis just talle omaseks sai. Vaid inimene mistis
veel inimesed, kes hakkaksid maailma valitsema. Teiseks müüdiks raamatus on: Emajõe sünd. Emajõe sünnis räägitakse, kuidas sündis emajõgi. Kui maal olid juba loomad olemas ei tahtnud loomad Vanaisa käske täita , kuni hetkeni, mil Vanaisa lasi loomadel kaevata jõe Kuninga auks, kes neid valitsema tuleb. Loos räägitakse ka sellest, kuidas mingi loom endale välimuse saab. Kolmandaks müüdiks raamatus on: Vanemuise laul. Vanemuise laulus räägitakse, kuidas loomad ja olendid endale hääled saavad ja ka sellest, kuidas aeg võib peatuda millegi ilusa ja olulise sündmuse juures. Neljandaks müüdiks raamatus on: Vanemuise kosjakäik. Vanemuise kosjakäigus räägitakse sellest ajast, mil veel Vanemuine Tartus ja selle lähistel oma kandlega kauneid viise mängis ja laulis. Ja tuli ka temal aeg minna kosjale. Ta läks ühe maja ette ja hakkas seal oma kandlega mängima. Ja majast
.................................. lk.5 Eesti ooper .............................................................................. lk.6 Eesti ballett ............................................................................. lk.7 "Estonia" teatri ajalugu ................................................................lk. 8 Kasutatud kirjandus ...................................................................lk. 9 SISSEJUHATUS EESTI MUUSIKATEATRI AJALOOST Eesti muusikateater sai alguse "Vanemuise seltsi" ja Johann Voldemar Jannseni eestvedamisel. Millele aitas kaasa J.V. Jannseni tütar Lydia Koidula 24. juunil 1870. aastal näidendiga "Saaremaa onupoeg". Sellest sai alguse kogu eesti rahvusliku teatri sündimise päevaks. 1906. aastal avati Aia tänaval uus teatrihoone, mis valmis Jaan Tõnissoni ja Soome arhitekti Armas Lindgreni projekti järgi. Siit sai alguse "Vanemuise" kui Eesti esimese professionaalse teatri ajalugu.
Eesti teatri lühiajalugu Refereering Mart Kivastik Eesti teatri lugu algab tulekahjust 1903. Aastal, kui tartlased ärkasid ärevate hüüete peale, mis kostsid vanemuise seltsi majast. Saabudes vabatahtlik tuletõrje, oli teatrimaja juba lootusetult leekides. Maja sisemusest kostis näitlejate hingematvaid appihüüdeid, ei suutnud isegi vapramad tuletõrjujad majale ligineda. Maja põles maani maha. Tõenäoliselt hukkus näitlejaid, lavamehi ja isegi osa juhtkonnast, kes valmistasid saama esimesteks kutselisteks teatriinimesteks Eestis. Põlengut vaatas pealt teatrijuht August Wiera. Tulekahju põhjuseks jai esialgu saladuseks, miks hukkus
Muusika retsensioon Mina käisin vaatamas muusikali ,,Helisev muusika". Eestis toodi see lavale juba kolmandat korda. Vanemuise laval on ta aga esmakordselt. Ma käisin vaatamas seda üheteistkümnendal märtsil. Peaosas oli siis Hanna-Liina Võsa ja Jüri Lumiste. Etenduse atmosfäär on võrreldav filmi omaga küllaltki hästi ning seda eelkõige põhjusel, et muusikali lavaletoomisel on järgitud klassikalist joont. Laval olijad nautisid ,,Helisevat muusikat" ja nakatasid rõõmuga ka publiku, näitlejad laulsid ja lauljad näitlesid ning tegid seda küllaltki nauditavalt. ,,Heliseva muusika" muusikal on
HARRI LIBLIKAS Vanemuise kontserdimaja Vanemuise 6 11.03.2012 nr 1-5/56 51003 TARTU Tellimuskiri Lugupeetud härra Liblikas AS Susi soovib broneerida Vanemuise kontserdimaja 11. novembril 2014 aastal terveks päevaks konverestsi korraldamiseks. Samuti soovime toitlustust Teie maja toitlustajate poolt. AS Susi garanteerib arve tasumise, mis on seotud ruumide broneerimise ja külaliste toitlustamisega Teie ruumides ürituse toimumise ajal. Arve tasume ülekandega vastavalt Teie poolt esitatud arvele. Lugupidamisega Mari Maasikas direktor Koostaja: Anneriin Truu [email protected]
EESTI TEATRI AJALUGU 1865 - 24. juunil asutati Johann Voldemar Jannseni eestvõttel Tartus Vanemuise Selts. 1870 - 24. juunil, Vanemuise Seltsi 5. aastapäeval kanti Tartus ette Lydia Koidula näidend "Saaremaa onupoeg". Seda päeva loetakse Vanemuise teatri ja kogu eesti rahvusliku teatri sündimise päevaks. Samal aastal jõudis lavale ka Koidula "Maret ja Miina ehk Kosjakased" ning 1871 "Säärane mulk ehk Sada vakka tangusoola". 1883 - esietendus P.A.Wolffi draama "Preciosa" C. M. Weberi muusikaga. Seda aastat loetakse eesti muusikateatri alguseks. 1953-1955 - juhtis teatrit Ants Lauter. Vanemuine hakkas jälle mängima olulist rolli Eesti kultuurielus. Esimesed teated Eestis korraldatud teatrietenduste kohta pärinevad 16
Looming Luuletused, jutud ja kunstimuistendid. F rõhutas eesti keele paindlikkust, rikkust ja selle kõnelejate kultuurivõimelisust. F on loonud kaks pikemat eestikeelset luuletust- oodi ,,Suur on, Jumal, su ramm" ja värssdialoogi ,,Piibu jutt"- ning kümmekond epigrammi. Kõik F luuletused on kirjutatud antiiksetes värsimõõtudes. ÕESi kalendri lisadesse jutte kirjutades pidas F silmas valgustuslikke eesmärke. F loomingu tähtteosed on müütilised muistendid ,,Emajõe sünd", ,,Vanemuise laul", ,,Keelte keetmine", ,,Koit ja Hämarik", ,,Loomine", ,,Vanemuise kosjaskäik", ,,Vanemuise lahkumine" ning ,,Endla järv ja Juta". Kangelaslugude olemasolu pidi tema meelest tõendama eestlaste kunagise muinaskultuuri kõrget taset. Eesti keelde hakati F muistendeid tõlkima rahvusliku liikumise perioodil. Muistendite kaudu toetas F eestlaste tõusvat rahvuslikku iseteadvust. Kalevipoja muistendite loomisel on F kasutanud pärimusteateid, kohamuistendeid jms. Just F arendas
veebruaril 2011 aastal Sadamateatris. Lavastaja, koreograaf, visuaalid Sasha Pepeljajev (Venemaa), muusikajuht ja dirigent Lauri Sirp, kostüümikunstnik Liisi Eelmaa, valguskujundaja Jaanus Moor, lavastaja assistent Merle Jalakas, repetiitor Marika Aidla, kontsertmeister Jaanika Rand-Sirp ja Irina Oja, koormeister Lilyan Kaiv, inspitsient Meelis Hansing. Osades mängisid Pirjo Püvi, Merle Jalakas, Alla Popova, Karmen Puis, Ivo Posti ja paljud teised. Muusikat mängis Vanemuise Sümfooniaorkester. Orkester oli väga tasemel- nagu ikka. Mulle väga meeldib Vanemuise Sümfooniaorkester, ja õnneks ei pidanud ma ka see kord pettuma. Etendus ise oli üpris segase ülesehitusega, ja tihtipeale oli raske aru saada sellest mis parasjagu toimub. Etenduses osalenud lauljad olid muidugi väga-väga tasemel, eriti meeldis mulle Alla Popova ja Pirjo Püvi. Alla Popova lõpetas 2002.aastal Eesti Muusikaakadeemia prof Taru Valjakka ja prof Tamara Novitsenko klassis ning 2003
SUGAR ehk Dzässis ainult tüdrukud Retsensioon Käisin vaatamas muusikali nimega "SUGAR ehk Dzässis ainult tüdrukud". Etendus toimus Tartus, Vanemuise teatri suures majas 1. detsembril aastal 2009. Muusikali heliloojaks on Jule Styne, kes elas aastatel 1905-1994 ning oli sündinud Inglismaal. Kaheksa aastaselt kolis ta oma perekonnaga Ameerika Ühendriikidesse, Chicagosse, kus ta võttis varasest east saadik klaveritunde. Hiljem sai ta väga kuulsaks heliloojaks Broadway'l. Tema on kirjutanud ka Marilyn Monroe poolt kuulsaks lauldud laulu nimega "Diamonds Are A Girl's Best Friend" ja kuulsa jõululaulu "Let It Snow!"
Autor : Fr. R. Faehlmann Loomine : Loomine räägib sellest, kuidas Vanaisa ning tema abilised Vanemuine, Ilmarine, Lämmeküne ja Vibulane lõid maailma. Nad lõid taevavõlvi, maastiku ning kõik selle, mis meil siiani teadaolevalt on. Emajõe sünd : Emajõe sünd räägib sellest, kuidas Vanaisa käsikis kaevata kuningale jõe, kus ta saab elada ja valitseda. Plajud loomad said oma töökuse eest kauni kuue, kuid vähk ja harakas said karistada oma ebaviisaka käitumise eest. Vanemuise laul : Toomemäega seotud muistendist, Vanemuise laulust said kõik loomad endale mingi laulu, heli, mis on neile siiani omane. Isegi jõed ja tuuled said omale omase heli, mida nad ikka ja jälle meelde tuletavad. Ainult inimene mõistis laulu täielikult, seetõttu tungib tema laul südame sügavustesse ja üles jumalate eluasemeni. Vanemuise kosjaskäik : Habemik Vanemuine läheb kolmele ilusale neiule kosja. Kõik neiud ütlesid talle ei, sest ta oelvat liiga vana, hall ja hebames
Muusikalikontsert 2010 Memory Mina käisin kuulamas 08.01.2010 Tartu Vanemuise kontserdimajas ,,Memory 2010", mida Vanemuise teater on korraldanud ka viiel varasemal aastal. Seekord oli kontsert pühendatud eesti heliloojatele ja nende armastatud loomingule. Muusikalikontserdil astusid lavale lauljad Hanna-Liina Võsa, Gerli Padar, Koit Toome ja Lauri Liiv, Vanemuise ooperisolistid Merle Jalakas, Jaan Willem Sibul ja Märt Jakobson ning teatri laulvad draamanäitlejad Maarja Mitt, Hannes Kaljujärv ja Tanel Jonas. Seekordsel ,,Memory'l" olid esindatud lastemuusikalid ,,Nukitsamees", ,,Buratiino" ja ,,Lumekuninganna"; muusikalid ,,Suveöö ilmsi", ,,Kuldvasikas ehk Raha paneb rattad käima" ja ,,Verevennad"; rockooper ,,Ruja"; operetid ,,Hermese kannul", ,,Tuled kodusadamas", ,,Raudne kodu", ,,Ainult unistus" ja ,,Laanelill", mängufilm
tapnud ja ta oleks lasknud tal õnnelik olla. 5. ,,Tõrksa taltsutus", ,,Suveöö unenägu", ,,Romeo ja Julia", ,,Hamlet". 6. Eesti armastuskirjandus on läbinud ka arengu, kus armastus ei tähenda enam tingimata võitlust õnne eest, tegelasi võis sama tugevasti siduda ka armastusest sündinud valu ja seal on ka rohkem seksuaalsust ja avatust, kui varem. 7. Kreutzwald kirjutas need müüdid saksakeeles ,,Emajõe sünd"; ,,Vanemuise laul"; ,,Keelte keetmine"; ,,Koit ja Hämarik"; ,,Loomine"; ,,Vanemuise kosjaskäik"; ,,Endla järv ja Juta"; ,,Vanemuise lahkuminek". 8. Faehlmanni müüte nimetatakse vahel ka müütilisteks muistenditeks, sest tegelasteks on jumalad, kuid räägitakse millegi tekkest. MÜÜT MUISTEND 1) fantastika 1) rahvajutt 2) jumalad või pooljumalad 2) elavaks peetud inimesed või
aastaselt hakkas mängima kohalikus orkestris 1920.a asus õppima Tartu Õpetajate Seminari Mängis sealses orkestris tšellot ja juhatas laulukoori 1930.a lõpetas Tartu Kõrgeimas Muusikakoolis Heino Elleri kompositsiooniklassi 1932.a täiendas end Viinis ja 1938.a Budapestis TÖÖ Töötas mõned aastad Nõos õpetajana Aastatel 1931-1944 töötas Tubin repetiitori ja dirigendina "Vanemuise" teatris 1940.a oli "Vanemuise" teatri peadirigent 1944.a põgenes Tubin Rootsi Asus elama Stockholmi ning sai töökoha ajaloolises Drottningholmi teatris Peamiseks tööks oli vanade ooperite noodimaterjalide ettevalmistamine ettekanneteks 1962.a sai temast Rootsi Heliloojate Liidu liige Põgenike loomingu esitamine oli Nõukogude Liidus üldiselt keelatud ning ka Tubin langes pikaks ajaks ametlikult põlu alla Tubinale tehti korduvalt ettepanekuid
Ballett ,,Onegin" Ballett Onegin toimus 13.novembril 2008 Tartus teater Vanemuine. Ballettis osalesid Vanemuise Sümfooniaorkester ja Vanemuise ballettitrupp. Vanemuise Ballettitruppi kuulusid: Mantas Daraskevicius, Hayley Jean Blackburn, Mai Kageyama, Ilja Mironov, Raminta Rudzionyte, Svetlana Danilova, Guy William Burden, Colin Thomas Maggs, Kristina Markeviciute ja palju teisi tantsijaid. Lavastuses kasutati erinevaid Pjotr Tsaikovski teoseid. Lavastuses mängitakse Onegini ja Tatjana keerukat armulugu, milles kord üks osapool kord teine ei ole rahul toimuva olukorraga. Lavastuse muusika läheb väga hästi kokku lavastuses toimuva sündmustikuga.
kirjanduse algmaterjalina. Tema looming jaguneb seejuures ka nelja: luuletused, kunstmuistendid, jutud ja epigrammid. Eesti kultuurilukku on Faehlmann läinud peamiselt eepose “Kalevipoeg” algatajana ja eesti rahvusmütoloogia loojana. 4.jaanuaril 1839. a. tegi ta Õpetatud Eesti Seltsis ettekande „Kalevipoja“ kohta. Seda fakti tuleb pidada „Kalevipoja“ koostamise esimeseks etapiks. ÕESi toimetistes saksa keeles avaldatud kaheksa romantilise muistendiga („Emajõe sünd“, „Vanemuise laul“, „Keelte keetmine“, „Koit ja Hämarik“, „Loomine“, „Vanemuise kosjaskäik“, „Vanemuise lahkumine“, „Endla järv ja Juta“) tegi F. R. Faehlmann katse rekonstrueerida eesti mütoloogiat. Sellega pani ta aluse eesti rahvusmütoloogiale, mida arendati edasi rahvusliku liikumise perioodil ja mis püsib tänaseni Eesti teatrite, seltside ja tänavate nimedes jm. Faehlmanni üks kuulsamatest müütidest on „Koit ja Hämarik“, mis räägib
,,Pähklipureja" P. Tsaikovski Pähklipureja ballett toimus 17.01.2014 kell 19:00 Vanemuise teatris Tartus. Heliloojaks oli P.Tsaikovski. Koreograaf-lavastaja oli Pär Isberg Rootsist, Muusikajuht ja dirigent oli Lauri Sirp, lavakujunduse eest hoolitses Bo-Ruben Hedwall Rootsist, kostüümidega tegeles Ann- Mari Anttila Rootsist ja valguskunstnik oli Torkel Blomkvist Rootsist. Enamik esinejaid olid välismaalt. Osades olid: Benjamin Kyprianos, Matthew Jordan, Raminta Rudzionyte, Emma Price, Hayley Blackburn, Julia Litvinenko, Jacob Hoover, Brandon Alexander, Julia
Lydia Koidula eesti rahvusliku teatri rajaja Raido Treibek 7.klass 2010 Koidula on meie rahvusliku teatri asutaja ja eesti algupärase näitekirjanduse rajajaid. ,,Vanemuise'' seltsi nooremate liikmete hulgas algas sihiteadlikum teatrihuvi eriti pärast teatrikeelu kadumist Tartus. Tartlastele oli saksakeelne ,,Novumi'' suveteater linnataguse Tamme kõrtsi juures tuttav. Linnas oli saksa käsitööliste selts muretsenud endale suure krundi (praegu ,,Vanemuise'' väikese maja park), kuhu ehitati seltsimaja, rajati suveaed ning 1870. a veel varju andev teatrihoone. Teada on samuti saksakeelseid teatrimänge mõnede tartlaste(ka J.V.Jannseni) kodudes. Algul
Varemalt mainitud kontroll selle üle, mida kirjutatakse, toimus ka “Perno Postimehe” puhul. Ajalehtedest ilmus hiljem ka Carl Jakobsoni poolt välja antud “Sakala”, mis sai erinevat vastukaja. Esimene eestikeelse õppega kool loodi talumeeste ja koolmeistrite poolt ning kool sai nimeks Aleksandrikool. Nimi tulenes sellest, et sooviti au avaldada Liivimaa talurahva pärisorjusest vabastajale, Aleksander I-le. Kooli juhatas Jakob Hurt, kes koostas ka kooli õppekava. “Vanemuise” selts loodi 1865. aastal ja sellest kasvas välja tänapäeval tuntud Vanemuise teater Tartus. Vanemuise seltsil oli oluline roll ka tänasel päeval tuntud Laulupeo sündmusel. Lydia Koidula oli üks vähestest, kes seda rahvapidu organiseeris ja tema kirjutatud luulet võime tänini lugeda raamatutest. Tema kirjutatud luuletused on ärkamisaja-teemalised, mis ihkavad vabadust ja isamaalised. 1869. aastal toimus Vanemuise Seltsi poolt korraldatud Esimene Üldlaulupidu, mis toimus
Retsensioon ,,Kalendritüdrukud" Mina käisin vaatamas Ott Sepa lavastust ,,Kalendritüdrukud". Lavastus põhineb stuudio Miramax mängufilmil, mille autorid on Juliette Towhidi ja Tim Firth. Etendus on lavale toodud Vanemuise teatris, kus ma seda ka vaatamas käisin. Osades on Külliki Saldre, Merle Jääger, Ene Järvis, Liina Tennosaar, Terje Pennie, Kais Adlas, Marika Barabanstsikova, Veikko Täär, Raivo Adlas, Margus Jaanovits, Liisa Pulk, Mai Jägala ning Eda Hinno. ,,Kalendritüdrukute" aluseks on tõestisündinud lugu, mis esmalt jõudis publiku ette menuka filmina ning mõned aastad hiljem ka näidendina. Kaks keskealist Yorkshire'i naist, Chris ja Annie, otsustavad pärast Annie mehe surma
Sugar ehk dzässis ainult tüdrukud Ma käisin veebruaris klassiga Vanemuise suures majas muusikalil "Sugar ehk dzässis ainult tüdrukud''. Muusikal toimus kahes vaatuses ja kestis umbes kaks ja pool tundi. Muusikat mängis Vanemuise sümfooniaorkester, laulsid näitlejad ja Vanemuise ooperikoor, dirigeeris Tarmo Leinatamm ja muusikali lavastajaks oli Mare Tommingas. Muusikalis esitati orkestri- ja instrumentaalmuusikat. Esinesid solistid, ooperikoor, sümfooniaorkester ja isegi balletitrupp. Muusikalis oli paju tuntuid eesti muusikuid näiteks nagu Veiko Täär, Gerli Padar, Andero Ermel ja paljud teised. "Sugar" jutustab loo kahest muusikust, Joes'st ja Jerry'st, kes kabuhirmus pagevad Chicago gängsterite eest, sest nad sattusid pealt
Raivo Adlas Raivo Adlas on sündinud 31. jaanuaril 1940. aastal Harjumaal Kiisal. Ta lõpetas 1964. aastal EPA agronoomiateaduskonna ja 1965. aastal Vanemuise teatri õppestuudio. Täiendas end Leningradis G. Tovstonogovi reziilaboratooriumis. Aastatel 19681991 töötas Vanemuises. Seejärel töötas mõnda aega lavastajana stuudioteatrites ning aastatel 19931995 Pärnu Endlas. Aastast 1995 töötab ta taas Tartus Vanemuise teatris. Noorena tahtis saada autojuhiks. Ta ise küll õppis näitlejaks, kuid arvab ,et näitlejaks saab veel mitut teist moodi. Ta arvab ,et Eestis on väga palju kohti, kus näitlejaks saab õppida. Alates Lavakunsti kateedriga ja Viljandi Kultuuriakadeemiaga ning lõpetades igasuguste stuudiotega, kursustega ja suvekoolidega. Ta on rahul sellega ,et on näitleja, kuna arvab ,et muidu ei oleks tema elu olnud üldse nii huvitav.
algus 1857.a. hakkas ilmuma nädalaleht "Perno Postimees", väljaandjaks J.V.Jannsen 1860.-ndad aastad Kujunes välja Peterburi patriootide grupp, juhiks J.Köler, osalesid palvekirjade saatmise aktsioonis, mille eestvedajateksViljandimaa talupojad Aleksandrikooli loomise algatus J.Adamson, J.Hurt, kooli komiteed üle Eesti 1864.a. Jannsen hakkas välja andma Tartus "Eesti Postimeest" 1860.-ndad aastad 1865.a. Jannseni algatusel Tartus "Vanemuise" selts 1868.a. C.R.Jakobson pidas "Vanemuise" seltsis esimese isamaakõne Rahvani jõudsid L.Koidula esimesed isamaalaulud 1869.a. esimene üle- eestiline laulupidu 1870.-ndad aastad 1870.a. "Vanemuise" seltsis L.Koidula näidend "Saaremaa onupoeg" 1871.a. alustas tööd Aleksandrikooli Peakomitee, juhiks Jakob Hurt 1872.a. asutati Eesti Kirjameeste selts 1878.a. asutas C.R.Jakobson ajalehe "Sakala" Suur lõhe 1878.a. astus J
Aravete Keskkool Merit Kalamägi XI klass Retsensioon : Giselle Aravete 2009 Mina käisin 19.novembril Vanemuise kontserdimajas vaatamas balletti ,,Giselle". ,,Giselle" on Adolphe Adami ballett kahes vaatuses. See on lugu vastamata armastusest, hullusest, surmast ja kättemaksust. Kaunis talutüdruk Giselle armub krahv Albertisse, kes murrab ta südame. Helilooja Adolphe Adam Lavastaja Stanislav Feco (Tsehhi) Koreograaf Jean Coralli, Jules Perrot ja Marius Petipa järgi Stanislav Feco Kunstnik Charles Cusick-Smith (Sotimaa) Muusikajuht ja dirigent Lauri Sirp
märtsil 1801 riias.omandas keskhariduse Riia Kubermangugümnaasiumis,tundis huvi keelte vastu,õppis ÜT's algul usu- , hiljem filosoofiateaduskonnas.Fr. Robert Haehlmann sündis 31.dets 1798 Mõisa valitseja 2. Pojana.Õppis Rakvere kreisikoolis,Tartu gümnaasiumis,ÜT's,Õpetatud Eesti Selts,Pidas seal 1839 saksakeelse ettekande Kalevipojast.Lydia Koidula sündios 24.dets 1843 vändras,kihelkonnakooli J.V Janseni perekonnas,1862 sooritas Tartu koduõpetaja eksami,kirikumeelne hoiak.Juhatas Vanemuise lauluseltsi.August von Kotzebue:saksa näitekirjank,sündis Weimaris.Tallinnas kirjutas,lavastas ja mängis ise kaasa.August Wiera juhtis vanemuise tegevust 25a. Lavale toodi 1613 etendust tema ajal.Karl Menning(1879-1941).1. teatrikunsti õppinud näitejuht.Vanemuise suunamisel õppis teatrikunsti Saksamaal.Tema juhtimisel kujunes Vanemuisel kunstiteater.13.aug1906 sai vanemuise seltsist 1. Eesti kutseline teater.2. kutseline teater Estonia,3. Kutseline teater Endla
sajandist, kui Tallinna Linnakooli õpilased mängisid raekojas Terentiuse komöödiat Androslannad. 1784 rajati Kotzebue eestvõttel Tallinna asjaarmastajate teater ning 1789 kõlas eesti keel esimest korda laval . Esimene kutseline teater oli 1809 avatud Tallinna Linnateater e Tallinna saksa teater. Aastal 1819 lavastati esimene eestikeelne etendus Häbi sel, kes petta tahab. Eesti rahvuslik teater sündis laulu- ja mänguseltsides, selle alguseks loetakse 1870. aastat, kui Vanemuise seltsis etendati Lydia Koidula "Saaremaa onupoega". 19. sajandi lõpus juhtis Vanemuise teatrit August Wiera, kes eelistas kergeid vaate- ja laulumänge. Eesti esimene maateatrimaja ehitati 1882.a. Abram Simoni poolt Toilas. 1906 muudeti Vanemuine ja Estonia ning 1911 Pärnu Endla kutselisteks. Vanemuise juhiks saanud Karl Menning hakkas lavastama väärtuslikke näidendeid ning taotlema mängu elulist tõepära ja ansambliühtsust. Tema nõudliku teatritöö tulemusena sündis
11. Mootorsaega läbi kadrioru pargi- mingi terviku lõhkumine paljudeks osadeks. Stiilikujundid Epiteet: valge kitli pikad käised, valge palat kõrge laega, tuleb tammekepi toega, Eesti põlve uueks looma. Võrdlus: supi hind saab võrdseks praega Metafoor: pihk kõik pirrud leeki torkab, supi hind saab võrdseks praega, valge kitli pikad käised, Metonüümia: kad tarvis hargi, roidan mööda võsa ääri, kaelas Vanemuise kannel, saia käigust väljub Anvelt, pirrud leeki torkab, hing saab päitsed, valge kitli pikad käised, Kalev kolgib siili, Eesti põlve uueks looma. Hüperbool: Emajõkke suubub Niger , pihk kõik pirrud leeki torkab, Allegooria:Valge palat kõrge laega; Kadrioru park; Mootorsaega läbi kadrioru pargi Refrään: aga ükskord algab aega Elips: kaelas vanemuise kannel, Saadses enne hinnapiiri, Inversion: kuni kalev kolgib siili,
17. sajandil piirdus teatritegemine mujalt tulnud rändtruppide juhuslike külalisesinemistega ja hootise kohaliku taidlusega. August von Kotzebue eestvedamisel ehitati 1784. aastal Tallinnasse asjaarmastajate teater. Tallinna Linnateater ehk Tallinna saksa teater oli esimene kutseline teater, mis avati 1809. aastal. Esimene eestikeelne etendus Häbi sel, kes petta tahab lavastati 1819. aastal. Eesti rahvusliku teatri sünniks peetakse 1870. aastat, kui Vanemuise Seltsis etendati Lydia Koidula "Saaremaa onupoega". "Saaremaa onupoeg" on sakslase T. Körneri naljamängu "Der Vetter aus Bremen" töötlus, Lydia Koidula on selle Eesti oludele ja ärkamisaja ideedele kohandanud. Lisaks on Lydia Koidula sellele etendusele kirjutanud laulud ja viisid ning saatis etendust klaveril. Peale selle muretses ta veel parukate, kostüümide ja jumestuse eest. Etenduses mängisid kaasa Koidula vend ja tema sõbrad. Siis ei peetud sündsaks, et laval esineksid naised.
kalendrit. Kreutzwaldi värsiloomingul (kogu Viru lauliku laulud, poeem Lembitu), mis tugineb saksa eeskujule, oli omal ajal eesti luule arengule suur tähtsus.Tema peateos, rahvuseepos Kalevipoeg, sai eesti rahvusliku kirjanduse nurgakiviks. Kreutzwaldi looming mõjutas tugevalt kogu rahvusliku liikumise aja vaimuelu. Jakob Hurt - oli eesti rahvaluule- ja keeleteadlane ning ühiskonnategelane. Peterburis eesti Jaani koguduse pastor. Alustanud ÕES-is ja "Vanemuise" seltsis ühiskondlikku tegevust, osales juhtivalt eesti rahvusliku liikumise üritustes. Esindas 187083 Eesti Aleksandrikooli peakomitee ja 187281 Eesti Kirjameeste Seltsi (EKmS) presidendina rahvusliku liikumise mõõdukat suunda ning sattus tugevasse vastuollu radikaalse Carl Robert Jakobsoni ja tema pooldajatega. Taotles emakeelset kooli ja rahvahariduse edendamist. Taandus 1880. aastate alguses ühiskondlikust tegevusest ja pühendus teadusele
annaabi.ee 
