Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Vana –kreeka olümpiamängud". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
olümpia, võistlus, olümpiamängud, maadlus, olümpias, jooks, elise, staadion, staadioni, autasu, rooma, võistlused, olümpiavõitja, elises, atleedid, pikkune, hipodroom, 1168, pidulikud, maakonnas, avaras, orus, peajumal, ateenast, pärsia, autasustati, salamise, omavahelised, sõjad, püüdes, võitu, linnriigid, pealtvaatajaid, poliste, austaskustutatakse ka olümpiatuli. Olümpiamängude ajalugu Esimesed olümpiamängud peeti 776 e.Kr. Kreekas, Olümpias Altises. Need olid pühendatud Zeusile. Mängud peeti igal aastal esimesel täiskuul, pärast suvist pööripäeva. Mänge peeti staadionil. Staadioni pikkus on 192,27m. Pikkus tuleb sellest, et Heakles jõudis just nii palju joost ühe hingetõmbega. Staadioni jooks oli ainsaks alaks kuni XIV olümpiamängudeni. Hiljem tuli juurde veel palju alasid. Olümpiamängud kestsid kuu aega (üldiselt septembris), kuigi võisteldi ainult viiel päeval. Mänge vaatas 150 000- 200 000 inimest. Võitja sai auhinnaks oliivipuu pärja. Esimesed kaasaegsed olümpiamängud peeti aastal 1896. Olümpiamängude korraldus Igal olümpia-aastal liikusid läbi Kreeka poliste ja kolooniate 3 sõnumiviijat. Nad
4.9. OLÜMPIAMÄNGUD 4.9.1. MÄNGUDE AJALOOST Antiik-Kreeka kultuuri omapärasemaks ja kõrgemaks saavutuseks olid olümpiamängud, mille ideed avaldavad suurt mõju ka tänapäeva spordiliikumisele. 1169 aasta vältel toimusid Olümpias iga 4 aasta järel (kokku 291 korral) pidulikud spordivõistlused, mis võeti Kreeka ajaarvamise aluseks. Olümpia paiknes Peloponnesose poolsaare lääneosas Elise maakonnas Alpheiose jõe avaras orus, umbes 20 km kaugusel merest. Spordimänge korraldati ka mujal Kreekas: Delfis Püütiamängud (võitjat autasustati loorberipärjaga), Korintoses Korintose mängud (õlipuuoks), kuid kusagil ei saavutanud nad sellist tähendust kui Olümpias, kus võitjad krooniti õlipuuokstest pärjaga. Esimesed olümpiamängud toimusid 776. aastal e.m.a. kuid juba varem
Osavõtja pidi enne mänge treenima 10 kuud enda kodukohas ja sellele järgnes 30- päevane eritreening Elises. Nende treening lõppes 57 km pikkuse jalgsirännakuga Elisest Olümpiasse. Mänge peeti Zeusi auks, võitjale pandi kaela suur pärg. Igal olümpia-aastal liikusid läbi Kreeka poliste ja kolooniate 3 sõnumiviijat, kes teatasid mängude toimumisaja ning kuulutasid 3 kuuks püha rahu, et võimaldada kõigile soovijaile takistamatu läbipääs Olümpiasse. Olümpias asus Kreeka suurim staadion, mis mahutas esialgu 20 000 inimest, hiljem üle 40 000 pealtvaataja. Pealtvaatajad võisid olla täisvabad mehed ja vallalised naised. Naised, kes selle reegli vastu eksisid, oli ette nähtud visata läheduses asuvast künkast alla, mis tähendas kindlat surma ( erandiks oli Demeteri preestrinna, kes istus hellanodiikide ( kohtunike) tribüünil). Võistlusi jälgiti püstijalu, mingit tasu vaatajatelt ei nõutud. Sajandite jooksul tehti olümpiamängude kavas mitmeid muudatusi
Mängudevahelisi perioode hüüti olümpiaadideks. Olümpiaadidel põhines kogu vanakreeka ajaarvamine. Aja joosul sai olümpiamängudest ülekreekaline spordi- ja kultuurisündmus. Seal võistlesid atleedid kogu kreekakeelsest maailmast. Hiljem hakkasid mängudel osalema ka roomlased. Vana-Kreeka olümpiamängudel võisid võistelda ja võistlusi jälgida vaid mehed. Barbareid Olümpiasse võistlema ei lubatud. Alles aastal 394 pKr keelas Rooma keiser, kelle võimu all Kreeka tol ajal oli, olümpiamängude pidamise. 3 ' Olümpiamängude korraldus Igal olümpia-aastal liikusid läbi Kreeka poliste ja kolooniate 3 sõnumiviijat. Nad teatasid mängude toimumisaja ja kuulutasid 3 kuuks püha rahu, et võimaldada kõigile soovijaile takistamatu läbipääs Olümpiasse
Olümpiamängud Vana-Kreekas Olümpiamängud, mis on tänapäevalgi suur sündmus, pakkusid mulle kõige rohkem huvi. Kuna olen ise ka suhteliselt spordiinimene tundus see valik üsnagi meelepärane. Kuid mis oli nende mõte, kus need toimusid ning kelle auks neid üldse peeti ? Esimesed olümpiamängud toimusid 776. aastal e.Kr. Kuid juba varem korraldati igal aastal Olümpias peajumal Zeusi auks pidustusi, millest võtsid osa vaid Elise maakonna elanikud. Pärast 776.a eKr muutusid need kohalikud mängud kogu Kreeka ühisürituseks. Siia tuli võistlejaid Spartast, Ateenast, Korintosest ja mujalt, hiljem ka kreeka kolooniatest Väike-Aasias, Sitsiilias, Lõuna-Itaalias ja Põhja-Aafrikas. Mängude eesmärgiks oli ühendada kreeklasi ja näidata nende üleolekut teistest rahvastest. Kuna Olümpias asus Kreeka suurim staadion, siis oli see suurepärane koht, ning samas mahutas
käes, häbimärgistatakse kui jumalasalgajat." Võistlustest võis osa võtta iga vaba hellen, kes austas jumalaid ega polnud sooritanud kuritegusid. Osavõtja pidi enne mänge harjutama 10 kuud kodukohas, millele järgnes 30-päevane eritreening Elises. Pikaajaline treening oli küllaltki kulukas ja seda said endale lubada vaid jõukad. Hiljem ka elukutselised atleedid, keda toetas kohalik polis. Kuu aega enne mängude algust kogunesid atleedid Elise linna, kus kohtunikud kontrollisid nende vastavust nõuetele. Atleetide eritreening lõppes 57 km pikkuse jalgsirännakuga Olümpiasse. Seal ootas neid üksnes meestest koosnev arvukas rahvahulk. Kõikjale oli püstitatud telke ja müügiputkasid, kus kaupmehed pakkusid toidukraami ja käsitöösaadusi. Kõiki mängudele saabunuid peeti peajumala Zeusi külalisteks ja tema kaitse all olevateks. Seepärast korraldati mängude ajal ja eel Zeusile
Olümpiamängud Vana-Kreekas Sarah & Kärol Olümpia - Vana-Kreekas Peloponnose poolsaare lääneosas Elise maakonnas asunud püha paik mille juures peeti iga 4 aasta järel pidulikke spordivõistlusi. Kelle auks Olümpias spordivõistlusi peeti? Olümpiamänge peeti Vana-Kreeka kõige võimsama jumala Zeusi auks. Olümpiamängude ajaline üevaade Esimesed olümpiamängud toimusid aastal 776 eKr. Aasta 776 eKr. oli kreeklastel ajaarvamise alguseks.
(Olümpiamängud 1980: 7) Võistlustevahelisel ajal kasvasid Olümpia areenid tavaliselt rohtu ja vajasid enne mänge puhastamist. Selle töö tegid ära atleedid ise, kes katsid ka areeni hiljem pehme liivakihiga. Mis puutub atleetide mitmesugustesse väljaminekutesse, siis kogu finantsiline külg lasus algselt neil endil ja nende perekondadel. Alles hulk aastais hiljem hakkasid atleete sponseerima nende kodulinna võimud. Rooma ajal aga loodi atleetide ühinguid ja koguni ametiühinguid (ksüstos ehk sünodos), mis reguleerisid finantsküsimusi ja saatsid parimaid olümpiamängudele. Meid on kutsutud mõnikord imetlema Vana-Kreeka atleete sellepärast, et nad olid valmis võistlema väärtusetu pärja pärast ja neid tuuakse eeskujuks kui kõige puhtamaid amatööratleete. See oli nii vaid olümpiamängude algaastail. (Kuningas/Voolaid 1997: 13)
pidustustest Zeusi ema Rhea auks. Olümpias oli Rhea altar. Tõenäoliselt said mängud alguse 2. aastatuhandel eKr.Pärimuse järgi korraldati mänge alates 776. aastast eKr. See algusaeg rekonstrueeriti 4. sajandil eKr. Algul võisteldi ainult staadionijooksus (192,27 m). Võitja tohtis süüdata tule Zeusi templi altaril. Mängud toimusid iga nelja aasta tagant. Mängudevahelisi perioode hüüti olümpiaadideks. Olümpiaadidel põhines kogu vanakreeka ajaarvamine.8. sajandil eKr korraldasid Elise kuningas Iphitos, Pisa kuningas Kleistenes ja Sparta kuningas Lykurgos mängud ümber. Nad tagasid püha relvarahu, mis mängude ajal valitses (ekeheiria). Olümpia pühamutesse ei tohtinud relvaga siseneda. Tollest ajast peale toimusid mängud iga nelja aasta tagant.Müüdi järgi olevat Iphitos Delfi oraakli püütialt nõu küsinud, kuidas oma rahvast sõjast säästa. Vastuseks soovitati tal korraldada mängud jumalate auks. Iphitose vastane Sparta
olümpiarahu rikkumine ja Olümpiat käidi pidevalt rüüstamas. Linnriigid hakkasid sisse tooma võõrsportlaseid, kes ei olnud alati ausad ja rikkusid mängureegleid. Publikut ei huvitanud enam kõrgetasemelised spordisaavutused, vaid sooviti näha rohkem verisemaid alasi nagu maadluseid ja rusikavõitlust. Aleksander Suur üritas tõsta mängude olulisust, püüdes näidata kolooniariikides kreeklaste kehalist ja sportliku valmisolekut. Peale seda, kui Rooma alistas Kreeka, said olümpiamängudel osaleda ka Rooma kodanikud. Kuna roomlaste kehaline võimekus polnud nii hea kui kreeklastel, siis roomlased muutsid mängud naljaks ja isegi keisrid hakkasid mängudest osa võtma, kus nad alati võitsid. Viimased mängud toimusid 393 a. p.m.a, kui kristlik keiser Theodosius I väitis, et need on paganlikud pidustused ja Olümpia koos kõikide kunstiesemetega tuleb hävitada. Olümpiat tabas 522 pKr suur maavärin, mis purustas suurema osa Olümpia ehitisi
Sportlased ehk atleedid kogunesid Olümpiasse kõikjalt, kus Kreeklased elasid: Balkani- Kreekast, Sitsiiliast ja Itaaliast, Väike-Aasia rannikult ja Musta mere äärsetest linnadest. Barbareid Olümpiasse võistlema ei lubatud. Spordi võistlustest võtsid osa ainult mehed ja poisid. Võisteldi erineva pikkusega jooksudes. Kõige tähtsamaks peeti kõige lühemat, ühe staadioni ehk umbes 192 meetri pikkust jooksu. Lisaks jooksudele olid kavas hobukaarikute võidusõit, maadlus, rusikavõitlus ja viievõistlus. Viievõistlus koosnes kaugushüppest, kettaheitest, odaviskest, jooksust ja maadlusest. Poisid võistlesid omaette vanuseklassis. Kõik võistlejad pidid olema alasti. Olümpiavõitjaile anti roheline õlipuuoks, neile kuulus kogu rahva austus ja lugupidamine. Võistlusi sai korraga jälgida umbes 40 000 pealtvaatajat. Kaunite ehitiste, olümpiavõitjate ja jumalate kujude ja muude kunstiteoste pärast osutus
Mõned isegi uskusid , et spordisangarite kujudel on imettegev võim . Spordialad . Antiikolümpial polnud võistkondlikke alasid . Alguses oli kavas ainult üks ala : u 200 m pikkune kiirjooks . Aegamisi lisati rusikavõitlus ja teised alad . Legendi kohaselt võitis Apollon esimeses rusikavõitluse matsis Olümpia sõjajumal Arese . Võisteldi rusikavõitluses , kaarikusõidus , kilbijooksus , hobuste võidujooksus ja viievõistluses . Viievõistluse alla kuulusid : jooks , kaugushüpe , kettaheide , odavise ja maadlus . Võistlused olid ohtlikud , osalised said sageli viga , mõnikord isegi surma . Enamikul võistlusaladel võisteldi alasti . Ühe legendi kohaselt sai see alguse sellest , et kord kaotas üks atleet jooksu ajal oma niudevöö ja kõigile sai selgeks , et lihtsam on võistelda ihualasti . Võistlejad . Olümpiamängudest tohtisid osa võtta ainult vabad kreeklased, orje võistlema ei lubatud. Võistlustes
eluruumid. Olümpia tänavaid ehtisid võitjate auks püstitatud raidkujud, templeid olid kaunistanud kuulsaimad kreeka kujurid. Olümpia oli ainult spordipidustuste koht, olümpiamängude vaheaegadel elasid seal preestrid, valvurid ja ehitusmeistrid. Algul kestsid olümpiamängud ühe päeva, a. 472 e. m. a. pikenesid 3päevasteks ja hiljem 5päe vasteks. Kaua aega oli mängude kavas ainsa võistlusalana staadionijooks (l staadion = 192,27 m; a. 724 e. m. a. pikendati jooksurada 2 staadionini), a. 720 (teistel andmetel a. 716) e. m. a, võeti lisaks vastupidavusjooks (raja pikkus 8, 10, 12 ja lõpuks 24 staadioni) ning a. 708 e. m. a. maadlus ja viievõistlus. Maadluses tuli võidu saavutamiseks vastane 3 korda seljatada. Viievõistlus koosnes jooksust, kaugushüppest, odaviskest (mõne ajalooallika järgi võisteldi odaviske täpsuses), kettaheitest ja maadlusest. Hiljem võeti mängude kavva rusikavõitlus (688 e
3 Olümpiamängud Olümpiamängude asukoht Olümpiamänge korraldati Peloponnesosel Elises asuvas endises kultusekohas Olümpias. Olümpia keskuses, Zeusi hiies Altises, paiknesid peajumal Zeusi altar, taevajumalanna Hera, Zeusi jt. Jumalate templid ning Kreeka linnriikide varakambrid. Võistlejate käsutuses olid lähedal asuv staadion ja hipodroom, mille tribüünid mahutasid umbes 45 000 pealtvaatajat. Sealsamas oli ka nn. Gümnaasium, väljak, kus paiknesid mitmesuguste harjutussaalidega võimla, hügieenitoad, saunad, puhkeruum ning sportlaste ja kõrgete külaliste eluruumid. Olümpia tänavaid ehtisid võitjate auks püstitatud raidkujud, templeid olid kaunistanud kuulsaimad kreeka kujurid. Olümpia polnud ainult spordipidustuste koht, olümpiamängude vaheaegadel elasid seal preestrid, valvurid ja ehitusmeistrid.
Olümpias oli Rhea altar. Tõenäoliselt said mängud alguse 2. aastatuhandel eKr. Pärimuse järgi korraldati mänge alates 776. aastast eKr. See algusaeg rekonstrueeriti 4. sajandil eKr. Algul võisteldi ainult staadionijooksus (192,27 m). Võitja tohtis süüdata tule Zeusi templi altaril. Mängud toimusid iga nelja aasta tagant. Mängudevahelisi perioode hüüti olümpiaadideks. Olümpiaadidel põhines kogu vanakreeka ajaarvamine. 8. sajandil eKr korraldasid Elise kuningas Iphitos, Pisa kuningas Kleistenes ja Sparta kuningas Lykurgos mängud ümber. Nad tagasid püha relvarahu, mis mängude ajal valitses (ekeheiria). Olümpia pühamutesse ei tohtinud relvaga siseneda. Tollest ajast peale toimusid mängud iga nelja aasta tagant. Müüdi järgi olevat Iphitos Delfi oraakli püütialt nõu küsinud, kuidas oma rahvast sõjast säästa. Vastuseks soovitati tal korraldada mängud jumalate auks. Iphitose vastane Sparta
olümpiamängudena tuues põhjenduseks, et olümpiamänge peetakse iga nelja aasta tagant, kuigi ka taliolümpiamänge peetakse nüüd vaheldumisi suveolümpiamängudega. 1.3 Suveolümpiamängud 1896. aasta suveolümpiamängud olid esimesed kaasaegsed olümpiamängud. Need toimusid Ateenas 6.15. aprillini (tollal Kreekas kehtinud Juliuse kalendri järgi 25. märtsist 3. aprillini). Võisteldi 9 spordialal (kergejõustik, klassikaline maadlus, laskmine, jalgrattasport, tennis, tõstmine, ujumine, vehklemine, riistvõimlemine). Võistlusalasid oli 43. Omapärane võistlusala oli 100m vabaujumine sõjalaevade madrustele. Registreerus 14 võistlejat, kuid ainult 3 neist julges hüpata külma vette. Võitja aeg 2.20,4 oli enam kui tagasihoidlik. 12 tunni jalgrattasõit. Võitja Adolf Schmal läbis 295,300 km. Olümpial osalesid 12riigi (Austraalia, Austria, Bulgaaria, Kreeka, Prantsusmaa, Rootsi,
Olümpias oli Rhea altar. Tõenäoliselt said mängud alguse 2. aastatuhandel eKr. Pärimuse järgi korraldati mänge alates 776. aastast eKr. See algusaeg rekonstrueeriti 4. sajandil eKr. Algul võisteldi ainult staadionijooksus (192,27 m). Võitja tohtis süüdata tule Zeusi templi altaril. Mängud toimusid iga nelja aasta tagant. Mängudevahelisi perioode hüüti olümpiaadideks. Olümpiaadidel põhines kogu vanakreeka ajaarvamine. 8. sajandil eKr korraldasid Elise kuningas Iphitos, Pisa kuningas Kleistenes ja Sparta kuningas Lykurgos mängud ümber. Nad tagasid püha relvarahu, mis mängude ajal valitses (ekeheiria). Olümpia pühamutesse ei tohtinud relvaga siseneda. Tollest ajast peale toimusid mängud iga nelja aasta tagant. Müüdi järgi olevat Iphitos Delfi oraakli püütialt nõu küsinud, kuidas oma rahvast sõjast säästa. Vastuseks soovitati tal korraldada mängud jumalate auks. Iphitose
neil oli surmanuhtluse ähvardusel keelatud isegi võistlusi vaadata. Ainsa erandina võis mängudel viibida Kreeka viljakusjumalanna Demerti naispreester. Olümpiamänge korraldati Peloponnesosel Elises endises asuvas kultusekoha Olümpias. Olümpia keskuses, Zeusi hiies Altises, paiknesid peajumal Hera, Zeus jt. jumalate templid (Zeusi tempel ahitati 5. saj. e.m.a., oli antiikolümpiamängude tseremooniakoht) ning Kreeka linnriikide varakambrid. Võistlejate käsutuses olid lähedal asuv staadion (212 või 213X336m) ja hipodroom (730X336 m), mille tribüünid mahutasid umbes 45 000 pealtvaatajat. Sealsamas oli ka nn. gümnaasium, väljak, kus paiknesid mitmesuguste harjutussaalidega võimla, hügieenitoad, saunad puhkeruum ning sportlaste ja kõrgete külaliste eluruumid. Olümpia tänavaid ehtisid võitjate auks püstitatud raidkujud, templeid olid ka kaunistatud kuulsaimad Kreeka kujurid. Olümpia
ettevalmistuse. Kohtunikud kandsid purpurset rüüd, korraldasid võistluspaigad, pidasid võistlustele registreerunud sportlaste nimekirja ning jälgisid mängude ajal, et võistlused toimuksid määrustepäraselt ja ausalt. Võistlusmäärused olid ranged ning eriti teravalt mõisteti hukka ebasportlikku käitumist. (Kehakultuuri ajalugu, 1990) 30 päeva enne võistluste algust saabusid võistlejad võistluspaika, et rahva ees ühiselt treenida. Võistlejate kasutada olid staadion ja hipodroom, mis mahutasid umbes 45000 vaatajat. Kasutada sai ka harjutuspaiku, milleks olid gümnaasium ja palestra. Kohtunikud otsustasid kes on võistlemiseks sobilikud ning see piiras võistlejate arvu. Jooksudes olid ka eeljooksud. (Pihu, 2011) VANA-KREEKA HARJUTAMIS- JA VÕISTLUSPAIGAD Vana-Kreeka riigid, hinnates kõrgelt kehalist kasvatust, pidasid ausasjaks omada hästikorrastatud harjutamis- ja võistluspaiku.
Olümpia tänavaid ehtisid võitjate auks püstitatud raidkujud, templeid olid kaunistanud kuulsaimad kreeka kujurid. Olümpia oli ainult spordipidustuste koht, olümpiamäöngude vaheaegadel elasid seal preestrid, valvurid ja ehitusmeistrid. Algul kestsid olümpiamängud ühe päeva, a.472 e.m.a. pikenesid 3- päevasteks ja hiljem 5-päevasteks. Kauaaega oli mängude kavas ainsa võistlusalana staadionijooks, a.720 võeti lisaks vastupidavusjooks ning a. 708 e.m.a. maadlus ja viievõistlus. Maadluses tuli võidu saavutamiseks vastane kolm korda seljatada.Viievõistlus koosnes jooksust, kaugushüppest, odaviskest, kettaheitest ja maadlusest. Hiljem võeti mängude kavva rusikavõitlus, võiduajamione hipodroomil, vabavõitlus ja kilbijooks. Antiikaja atleet pidi olema mitmekülgselt arenenud: võistelda tuli kõigil mängude kavas olevail spordialadel. Aastal 632 e.m.a. hakati korraldama ka noorukite (alla 20-aastaste) võisltusi.
Sisukord Lk 3.-Sissejuhatus,Ajalugu,Võitjate autasustamine. Lk 4.-Olümpiamängude kava,Mängudeks valmistumine,Pealtvaatajad, Kokkuvõte. Lk 5.-Kasutatud kirjandus Sissejuhatus Pidin tegema referaadi Olümpia ajaloost ,et siin on siis niipalju minumeelest tähtsat informatsiooni kui ma leidsin. Ajalugu Olümpia mängud on oma nime saanud jumalate elupaiga Olümpose järgi. Olümpia mängud toimusid peajumal Zeusi auks ning said alguse 2. aastatuhandel eKr. Siia tuli võistlejaid Spartast, Ateenast, Korintosest ja mujalt, hiljem ka kreeka kolooniatest Väike- Aasias, Sitsiilias, Lõuna-Itaalias ja Põhja-Aafrikas - kõikjalt kus elas kreeklasi.
tahtejõudu. Ülekaalu põhjustavat varurasva kasutab organism energia saamiseks siis, kui toiduenergia vähesuse tõttu on süsivesikute varud juba ammendatud. Varurasva kulutamine pole kerge: üks tund energilist kõndimist (vähemalt 5 km) toob kaasa energiakulu 22 kcal. Kui organismil muud energiaallikat ei ole, siis kasutab ta selle kulu katmiseks veidi üle 20 g varurasva. Millal jõuab niimoodi paar-kolm kilo kaalus maha võtta? 10 000 m jooks nõuab 600 kcal, maratonijooks 1800 kcal. Pole hõlbus ennast saledaks joosta! Pealegi peab tüse inimene tervisespordiga väga ettevaatlikult alustama. Tervisesport, mille eesmärk pole kõrged sportlikud saavutused, aga on igaühele vajalik lihaskonna, vereringe- ja hingamiselundite tugevdamiseks. Õigesti toitumine ei pruugi raske olla. Toidupüramiid selgitab erinevate toitainegruppide osakaalu õiges toiduvalikus. Iga erinev grupp varustab meie organismi erinevate ainetega.
Maili Jaaska 8. klass Haapsalu Wiedemanni Gümnaasium Antiikaja olümpiamängud Esimesed Vanas- Kreekas 776. e.m.a. Olümpias. Peeti iga 4 aasta järel peajumal Zeusi auks. Mängud toimusid algul 1, hiljem 3 ja 5 päeva. Osalejad olid vabad kreeklased, naistele keelatud (surmanuhtlus). Kavas algusaastail ainult üks ala staadionijooks (192,27 m), hiljem jooksumaa pikenes. Aegamööda lisandusid maadlus, viievõistlus, rusikavõitlus, võiduajamine hipodroomil, vabavõitlus, kilbijooks. Võitjaid autasustati õlipuuokstest pärjaga. Esimene olümpiavõitja oli Elisest pärit kokk Koroibos. Viimased mängud toimusid 394. aastal. Kokku peeti antiikaja olümpiamänge 293 korda Antiikaja olümpiamängude alad Antiikolümpiamängude õitsenguajal nägi korraldus ette, et avapäeval võistlusi ei toimunud: peeti vaid pidulikke rituaale ja ohvritalitusi
tähtsuse omandas vastupidavus, tugevus, valutaluvus, halastamatus. Tänapäeval kuuluvad spordimaailma sündmuste tippu kahtlemata olümpiamängud. Iga nelja aasta tagant toimuvad suve- ja taliolümpiamängud, lisaks male- ja kabeolümpiad, eraldi noorte- ja paraolümpiad. Ka olümpiaadi nimetus tuleneb just kreekakeelsest sõnast "Olympias", mis tähendas kahe pidustuse vahelist aega. Kreeka keelest oleme laenanud ka spordis nii olulised terminid nagu olümpiamängud, staadion, hipodroom. Kaasaegne olümpiatraditsioon sai alguse 1896. aastal. Traditsiooni taaselustamine otsustati 1894. aasta juunis Pariisis toimunud rahvusvahelisel kongressil, kui parun Pierre de Coubertin niisuguse ettepaneku tegi ja kongress selle heaks kiitis. Parimaks asukohamaaks peeti Kreekat. Võistlused viidi läbi Ateena antiiksel Panathinaiko marmorstaadionil, mille rekonstrueeris oma kulude ja kirjadega Kreeka rikkaim mees filantroop Georgios Averoff, kuna Kreeka riik parajasti pankrotti
Olümpiamängud toimusid Vana-Krrekas Peloponnesose poolsaare läänerannikul asuva Olümpia pühas Hiies Altises. Mängud said nime toimumispaiga järgi. Koos Elusia müsteeriumidega olid olümpiamängud Vana-Kreeka tähtsaimad rituaalid. Nad olid tähtsaimad panhelleni mängudest (ülekreekalistest mängudest). Esimesed Olümpiamängud: Esimestel olümpiamängudel oli kavas üks spordiala staadionijooks (distantsi pikkus 1 staadion 192,27 m), kuid aja jooksul lisandus muidki alasid. Olümpiamängude kava: Antiikolümpiamängude õitsenguajal nägi korraldus ette, et avapäeval võistlusi ei toimunud: peeti vaid pidulikke rituaale ja ohvritalitusi. Teisel päeval toimusid võistlused noortele, kes proovisid jõudu kiirjooksus, maadluses, pentatlonis, rusikavõitluses ja pankraationis(segu rusikavõitlusest ja maadlusest).
Pärnu Kuninga Tänava Põhikool Uurimistöö EESTI OLÜPMIAVÕITJAD TAASISESEISVUSE AJAL JA OLÜMPIA AJALUGU Autor: Kristofer Paulberg Juhendaja: Leene Soekov Pärnu 20121 Sisukord 1. Sissejuhatus............................................................................................................................3 2. Antiikolümpia ehk Olümpiamängud ajalugu.........................................................................4 2.1. Päritolu............................................................................................................................4 2.2. Müüdid olümpiamängude päritolu kohta........................................................................4 2.3. Ajalugu............................................................................................................................4 2.4
2. Sissejuhatus Kreeka teadus ja kultuur tõusid mõneks ajaks erakordselt kõrgele tasemele. Kreekas sündisid filosoofia ja paljud teadused tänapäeva mõttes (Demokritos, Sokrates, Platon, Aristoteles, Pythagoras, Hippokrates, Herodotos). Kreeka kirjanduse (Homerose eeposed "Ilias" ja "Odüsseia") ja teatrikunsti pärand on saanud aluseks Euroopa kultuurile. Kreekas saavad alguse olümpiamängud 776 eKr. Erakordsed on saavutused arhitektuuri ja kujutava kunsti osas. Kunst oli Kreekas tihedalt seotud religiooni ja müütidega. 3. Vana-Kreeka müüt Jumalate valitseja Zeusi kõrvu jõudsid kuuldused, et inimesed on hukka läinud ega kohku tagasi mitte millegi ees. Ta otsustas maa peale laskuda ja vaadata, kas see on tõsi. Selgus, et asi on veel hullemgi, kui ta arvas.
................................... 6 Eesti olümpiamedalid............................................................................... 9 Huvitavaid fakte...................................................................................... 11 Lõpetuseks.............................................................................................. 23 Kasutatud allikad..................................................................................... 24 Olümpiamängud Sissejuhatus Olümpiamängud on rahvusvaheline spordi suurvõistlus ja spordipidu, mis on mõeldud jätkama antiikolümpiamängude traditsiooni ning nende õilsat ja rahuarmastavat vaimu. Nüüdisaegsed olümpiamängud koosnevad suveolümpiamängudest ja taliolümpiamängudest. Suveolümpiamängud toimuvad iga nelja aasta järel. Taliolümpiamängud toimusid algselt samal aastal suveolümpiamängudega, nüüd aga
elevandiluuga ja rüütatud kuldrõivastesse. Autor oli Pheidias. Parthenonist sai Ateena tähtsaim pühamu,kus hoiti riigi aardeid ja mereliidu kassat. Paljude ehitiste seast tõusis esile veel Athenale ja Poseidonile pühendatud Erechtheioni tempel,mille katust kandsid naisekujulised sambad ehk karüatiidid ning mille ees kasvas jumalanna Athena püha oliivipuu. 5.Olümpiamängud.Võrdle tänapäevaga. Olümpiamänge peeti iga 4 aasta tagant Zeusi pühamus Olümpias Lõuna- Kreekas.Sinna kogunes võistlejaid ja pealtvaatajaid nii Kreekast kui ka selle kolooniatest. Osalesid ainult hellenid,mitte barbarid. Ka naistele oli pääs olümpiamängudele keelatud. Võistlused toimusid nii meeste kui ka poiste arvestuses. Kõige varasem võistlusala oli kiirjooks ehk staadionijooks. Staadion,umbes 192 meetrit oli kreeklaste peamine pikkusmõõt ja nii pikk oli ka maa,mis jooksjatel läbida tuli
perekonna vanim liige Vanaaja riikide kuulsad valitsejad: Hammurapi(Babüloonia); Amenhotep IV (Egiptus); Aleksander Suur (Egiptus); Kyros Suur (Pärsia); Saalomon (Kaanan?); Caesar (Vana-Rooma); Octavianus (Egiptus, Rooma) Vanimad eeposed: Gilgames (sumeri), Mahabharata (India), Ilias ja Odüsseia (Vana- Kreeka), Vanaaja seitse maailmaimet: Cheopsi püramiid Egiptuses, Semiramise rippaiad Babülonis, Artemise tempel Ephesoses, Zeusi kuju Olümpias, Halikarnassose mausoleum, Rhodose koloss ja Pharose tuletorn Kehakultuur vanades tsivilisatsioonides. Valitseva klassi riigikaitsjad õppisid: loomulikke liikumisviise (jooks, hüppamine, rohimine) rakenduslikke liikumisviise (ujumine, jahtimine, ratsutamine) sõjaks spetsiaalselt vaja (sõjavankri juhtimine, maadlus, mõõgavõitlus) sõjatantsud ja rituaalid Riigid, kus oli palgaarmee ja sporditi meelelahutuseks: veeprotseduurid ja saunad,
Phedias - kujur ehk kiviraidur, kes valmistas Athena ja Zeusi kujud. Need oli raud karkassidele ehitatud. Nike Temple - võidu jumala tempel Akropolis. Sealne väikseim tempel. Kujul võeti tiivad ära, et ta Kreekast minema ei saaks lennata. Myeon - kiviraidu, peateos Kettaheitja. Polykleitos - kiviraidur, peateos Odakandja. Bukefaalos - Aleksander Suure hobuse nimi. 1.6 OLÜMPIA MÄNGUD. 776 eKr - sellest aastast on säilinud esimesed kirjutatud tõendid, esimeste olümpia mängude võitjate kohta. Olümpia mängud toimusid Olympia linnas jumal Zeusi auks. Esimestest olümpiamängudest käis ka reeklaste ajaarvamine. Olümpiamängude kõrval peeti ka kohalikke spordivõistlusi. Naiste spordivõistlused korraldati jumalanna Hera auks. Olümpiaad - 4 aastane vaheaeg kahtede mängude vahel. Enne mänge oli võistlejatel 10 kuud oma maakonnas treeningud. Selleks ehitati palestraad (maadluskool) ja gümnaasium igasse linna. Treeningud käisid kindlate reeglite järgi
Need kõuik olid kaashäälikud. Kreeklased muutsid märke nii, et need tähistasid ka täishäälikuid. Nad lisasid veel paar tähte juurde. Kreeklased kutsusid tähestikku alfabeediks kuna esimene täht oli alfa ja teine beeta. Kreeka tähestikus on 24 tähte. Kreeka Alfabeedist tekkis ka ladina tähestik. Olümpiamängud Esimesi olümpiamänge peeti arvatavasti aastal 776 eKr. Neid mänge peeti peajumal Zeusi auks. Neid mänge peeti iga nelja aasta tagant. Mänge peeti Elise maakonnas Olümpia nimelises linnas. Iga kord tulid sinna kokku parimad Kreeka sportlased nii kodumaalt kui ka kaugematest kolooniatest. Mängudele lubati ainult Helleneid ja barbareid ei lubatud. Olümpiamängude ajaks peeti sõdadest pausi ja kõiki kes tahtsid tulla Olümpiasse ei tohtinud teel sinna takistada. Olümpiamängud kestsid alguses vaid üks päev kuid hiljem viis päeva. Spordivõistlustest võtsid osa ainult mehed ja poisid. Kõige tähtsamad olid jooksud. Joosti
poolsaare elanikke ning laastas ümbruskonda. Herakles kihutas looma kõrgemale mägedesse ja kui see sügavasse lumme jõudis, sidus tal jalad kinni, vinnas kuldiõlgadele ja nii ilmuski Mükeenesse. Kui kuningas elukat nägi, peitis ta end tünni. See stseen kaunistab tihti vanakreeka vaase. NB! Suurenda pilte! Jean de Boulogne. Herakles Erymanthose kuldiga. Pronks. Metropolitan Museum, New York 6. Tuli puhastada Augeiase tallid. Augeias oli Elise kuningas, suurim karjakasvataja Peloponnesose poolsaarel. Tal oli nii palju kariloomi, et keegi ei jõudnud lautadesse kogunenud sõnnikuhunnikuid laiali vedada ning sõnnikuhais levis üle kogu poolsaare. Herakles juhtis kahe sealkandis voolava jõe veed läbi tallide ja need uhtusid sõnniku merre. 7. Tuli ohjeldada tuld sülgav Kreeta härg. Kreeta kuningas Minos sai Poseidonilt kingiks imelise sõõrmeist tuld purskava härja. Minose naine Pasiphae armus härjasse sedavõrd, et tema
annaabi.ee 
