enamik lakoonika elanikud, kes olid isiklikult vaba, geruusia spartiaatide seast valitud vanemate nõukogu, lakooniline kõne lühike, täpne ja selge kõne, demokraatia rahvavõim, strateeg väejuht, ateena mereliit pärsia sõdade ajal kreeklaste ehitatud võimas laevastik, mis asus pärsia vastase liidu ette otsa , pedagoog lapse õpetaja, oraakel vanakreeka pühamu, titaan vanema põlvkonna jumalad, lüürika lüüra saatel ettekandev luule, panatenaia pidustused, millega tähistati uue aasta algust, dionüüsia kevade saabudes peetud pidustused, kus ateenlased näitasid oma jõukust ja vägevust, tragöödia kurva sisuga näitemäne, kömöödia lõbusa sisuga näitemäng, filosoofia maailma puududavate probleemide üle juurdlemine, hellsnismiperiood periood aleksander suure vallutustest kuni rooma võimu kehtestamiseni,
14 (lk. 101-106) Tume ajajärk (u 1100-800 eKr). Sellest perioodist on vähe teada, sest kiri unustati. Osa kreeklasi läks üle Egeuse mere Väike-Aasia läänerannikule ja nii laienes Kreeka asustus. Sel perioodil võeti kasutusele raud. Ühiskond oli vähe kihistunud. Kreeka erinevad osad omavahel halvasti ühendatud. Kesk- ja Põhja-Kreekat ühendas Termopüülide kitsastee. Kesk- ja Lõuna-Kreekat omakorda aga kitsas Isthmose maakitsus. Hellenid ehk kreeklased elasid Balkani poolsaarel ja Egeuse mere saartel, lisaks Väike-Aasia läänerannikul. Kokku nimetati neid alasid Hellaseks. Tsivilisatsiooni uus tõus (8.-6. saj eKr) ehk arhailine ajajärk. Tekivad linnriigid ehk polised. Neis oli tavaliselt mõni tuhat elanikku (erandid Ateena ja Sparta). Tekkisid vastuolud aristokraatide ja lihtrahva vahel. Polised seetõttu tihti sisemiselt ebastabiilsed. Selle vältimiseks hakati seaduseid kirja panema. 8.
Spartas oli kord karmim, poisid saadeti 7-aastaselt sõjaväebarakkidesse. Seal anti neile nii vähe süüa, et poisid pidid varastades lisa teenima. Sparta tüdrukud käisid võimlemis-, tantsu- ja laulutundides. Rõivastus Kreeka naised ketrasid lambavilla peenteks lõngadeks ja valmistasid linast kangast. Nad värvisid riiet erinevate värvidega ja kaunistasid tikanditega, Sissetoodud siidriie oli väga hinnaline. Kreeklased kandsid korraga vaid 1-2 riideeset. Selleks oli alusrõivas e. kitoon, mis mässiti ümber keha, kinnitati vasaku õla pealt omapäraste õlanõeltega ja kinnitati keskelt vööga. Talvel kanti kitooni peal üleriidena suurt ristkülikukujulist kangatükki. Kreeka naistel olid juuksed alati keerukates soengutes. Sageli kandsid mehed pikki juukseid ja mõnikord ka habet. Jalas kanti kas sandaale, kingi, saapaid või käidi paljajalu. Jõukamad inimesed kandsid ka kauneid ehteid
2200-2000 eKr Balkani ps kreeklaste esivanemad. Kreeta jäi hõivamata. Kreeta- Mükeene periood Minoiline tsivilisatsioon, keskus Knossos. 2000-1100 a eKr Kreetalased domineerisid Egeuse merel. 1600 eKr tsivilisatsioon Mandri-Kreekasse, keskus Mükeene. 1500 eKr kreeklased vallutavad Kreeta saare. 1200 eKr doorlaste sissetung. Allakäik. Tume ajajärk(Homerose ajajärk) Kreeka langenud tsivilisatsioonieelsele 1100-800 a eKr tasemele. Rändamine Väike-Aasia läänerannikule. Relvade valmistamine rauast.
tänapäeval ei osata lugeda, lineaarkiri B osatakse lugeda. Kreeka tähestik on loodud foiniikia tähestiku põhjal. Raua kasutuselevõtt tume ajajärk u 1100-1800 eKr Vana-Kreeka jumalad ja jumalannad. Religioon. Kreeka jumalad olid inimesesarnased nii välimuselt kui ka vaimult, inimestest eristas eelkõige vägi ja surematus. ZEUS taeva-, tormi- ja piksejumal ning jumalate valitseja, lemmikloom härg HERA Zeusi abikaasa ja õde ning taeva kuninganna, kreeklased austasid abielu kaitsjana, lemmikloom lehm POSEIDON Zeusi vend, merejumal, lemmikloom hobune HADES Zeusi teine vend, allmaailma ja surnute valitseja DEMETER Zeusi õde, musta mulla, viljakuse ja kuldse põlluvilja jumalanna ning põllutööde kaitsja ARES julm ja naeruväärne sõjajumal, Hera ja Zeusi poeg HEPHAISTOS lonkur tulejumal, jumalate sepp, Hera ja Zeusi poeg ATHENA relvastatud sõjajumalanna, linnade ja tsivilisatsiooni kaitsja, tarkusejumalanna
2. Eeposed · ,,Ilias" jutustab Trooja sõja 10. Aastast, algab Achilleuse ja Agamemnoni tülist sõjasaagi pärast ja lõpeb Trooja kangelase Hektori tapmisega. See on eelkõige lugu Achilleuse raevust ja selle karmidest tagajärgedest · ,,Odüsseia"- peakangelane Odysseus, kes pikkade eksirännakute järel sõjast koju jõudes leiab eest jõugu omavolitsejaid ja tema naist kosida püüdvaid noormehi. Jumalanna Athena abiga tapab ta nad halastamatult. · Kreeklased pidasid autoriks pimedat laulikut Homerost 3. Filosoofia Sokrates V sajandi II pool eKr, ei kirjutanud ühtegi teost, vestles moraaliküsimustest huvitatud aristokraatlike noortega. Tema arvates olid voorus ja hüve midagi püsivat, reaalset ja inimeste omavahelisest kokkuleppest sõltumatut. Hüve on see, mis on olemuselt hea, voorus on see, mis aitab hüveni jõuda. Teadmine voorusest on ülim voorus ise: see muudab voorusliku voorusliku käitumise
rasvaga kaetud kondihunnik ja verise nahaga kaetud liha). · Vihane Zeus aheldas Prometheuse Kaukasuse mäe külge, kust Herakles ta hiljem vabastas. · Inimestele saatis Zeus karistuseks imekauni naise Pandora, kellest said alguse inimkonna hädad. · Pandora laegas jumalate kingitus, mida keelati avada. Avalikud pidustused, lüürika ja teater 1. Spordivõistlused a. Spordi tähtsustamine: · Aristokraatide meelisharrastus · Lisaks vaimuteravusele hinnati täiuslikku keha ja füüsilist tugevust. b. Gümnaasium, kui hariduskeskus: · Gymnasion (kr.k. alastioleku koht) spordiväljak koos abiruumidega, kus võisteldi alasti.
5-4 saj eKr (hellenismiaeg). Taimeelementidega kapiteel. (NT Zeusi tempel Ateenas). Enamvähem samasugune joonia stiilile. Hellenid algselt üks Põhja-Kreeka hõim, hiljem kõik Kreeka hõimud. Hellenismi ajal nimetati helleniteks Aleksandri suurriigis ja diadohhide riikides tekkinud kreeka segakultuuriga rahvast. Hellas Kreeka teine nimetus. Hellenism - ajajärk Aleksander Suurest kuni I sajandini eKr, mil pärast Aleksadri vallutusi erinevad kultuurid segunesid. Periood, mil kreeklased valitsesid idamaade üle ja seda kuni Rooma võimu kehtestamiseni. Oraakel oraakli ehk püütia kuulituste tõsiduses ei kaheldud. Käidi oraakli juures, sest taheti teada jumala tahet. Ennustused põhjustasid palju vaidlusi. Hopliit polise sõdur. Vana-Kreeka raskerelvastusega jalaväelane, kelle varustusse kuulus oda, mõõk, kilp, kiiver, rinna- ja säärekaitsmed. Arhont - kõrgem ametnik. Korraga oli 9 arhonti. 500 nõukogu sinna kuulusid aristokraadid
Sarnaselt Kreeta lossidega, olid ka Kreeka lossides laod, töökojad ja kultusepaigad. Nii kujutas loss endast justkui suure majapidamise keskust. Losse ümbritsesid massiivsetest kiviplokkidest nn kükloopsed müürid. Losside eesotsas seisis kaks kõrget tegelast: valitseja ja sõjapealik. Tähtsat osa etendasid ka sõjalised kaaskondlased. Lossid seisid omavahel vaenujalal. Religioonis olid olulised samad jumalad, mis hiljemgi (Zeus, Hera, Poseidon). Kreeklased nimetavad oma Mükeene kultuuri aegseid esivanemaid ahhailasteks. Mükeene kultuuri esindajad osalesid ka Trooja sõjas umbes 1200 a eKr. Tume ajajärk (u 1100-800 eKr). Sellest perioodist on vähe teada, sest kiri unustati. Osa kreeklasi läks üle Egeuse mere Väike-Aasia läänerannikule ja nii laienes Kreeka asustus. Sel perioodil võeti kasutusele raud. Ühiskond oli vähe kihistunud. Kreeka erinevad osad omavahel halvasti ühendatud. Kesk- ja Põhja-Kreekat
Seega on peamine ühendustee olnud meri. Sellised olud tingisid avatuse välismaailmale, aga ka sisemise killustatuse. Tänu oma asukohale kõrgelt arenenud Ida ja vähe arenenud Lääne vahel, on Kreeka olnu pidev kultuurivahendaja. Lähis-Ida tsivilisatsioonide najal arendasid nad oma silmapaistva ja originaalse tsivilisatsiooni, mis on saanud aluseks ka kogu Euroopa hilisemale arengule. Minoiline kultuur Kreeta saarel. On oluline teada, et kreeklased pole Kreeka põlisasukad ning kreetalased ja kreeklased ei olnud sugulasrahvad. Kreetalsed jõudsid umbes 2000 a eKr oma arengus tsivilisatsiooni tasemele. Hilisem kreeka mütoloogia seostab seda Kreeta kuninga Minosega. Minioilist kultuuri tuntakse eelkõige arheoloogiliste leidude põhjal. Kreetal oli küll isetekkeline kiri nn lineaarkiri A, kuid seda lugeda ei osata. Seetõttu teatakse kultuurist vähe ja sedagi oletuste põhjal. Tsivilisatsiooni keskusteks olid lossid, tuntuim Knossos
Sofistid hakkasid seletama inimliku käitumist · ,,Hea" ja ,,halb" on suhtelised mõisted · Seadused ja normid pole jumalatest määratud ega igavesed ning inimesed võivad neid vastavalt oma suvale muuta · Tugevama õigsus. Tugevad ja võimekad allutavad nõrku ja saamatuid oma tahtele · Võtsid loengute eest raha · Noored püüdsid nende vaateid poliitikas rakendada. See soodustas poliitilist vägivalda ja mõjus laostavalt poliste kodanke ühtsustundele · Sokrates astus sofistidele vastu; ei kirjutanud ühtegi teost, vaid edastas oma vaateid suulistel vestlustel; ei võtnud selle eest tasu; leidis et sofistid petavad oma õpilasi õpetades neile voorust, teadmata, mida see tähendab; vooruse mõistmine oli tema filosoofia peamine mõte; esitas oma õpilastele kimbatusse ajavaid küsimusi ja siis suunas nende vastusteni, kuid mõistmiseni pidi õpilane ise jõudma
Selle põhjused olid valdavalt majanduslikku laadi- kasvavat rahvastikku ei suudetud enam Kreeka väheviljakal maal ära toita. Väljarändajad säilitasid oma emalinnadega tihedad majanduslikud, poliitilised ja kultuurilised sidemed. Kolonistid puutusid siirdealadel kokku teiste rahvastega, mis omakorda suurendas sarnaseid keelemurdeid ning kultuuritraditsioone järgivate kreeklaste ühtekuuluvustunnet. Kreeklased nimetasid endid helleniteks ning kreeklastega asustatud alasid Hellaseks. Kõigi võõramaalaste suhtes tunti teatavat üleolekutunnet ning neid nimetati barbariteks. 2.2. Abielu ja perekond: Vana-Kreeka perekond oli oma iseloomult patriarhaalne e isakeskne. Naistel kodanikuõigused puudusid ja nad olid avalikust elust välja tõrjutud. Nende peamiseks rolliks peeti tugevate ja tervete laste sünnitamist ning majapidamise eest hoolitsemist.
Selle põhjused olid valdavalt majanduslikku laadi- kasvavat rahvastikku ei suudetud enam Kreeka väheviljakal maal ära toita. Väljarändajad säilitasid oma emalinnadega tihedad majanduslikud, poliitilised ja kultuurilised sidemed. Kolonistid puutusid siirdealadel kokku teiste rahvastega, mis omakorda suurendas sarnaseid keelemurdeid ning kultuuritraditsioone järgivate kreeklaste ühtekuuluvustunnet. Kreeklased nimetasid endid helleniteks ning kreeklastega asustatud alasid Hellaseks. Kõigi võõramaalaste suhtes tunti teatavat üleolekutunnet ning neid nimetati barbariteks. 2.2. Abielu ja perekond: Vana-Kreeka perekond oli oma iseloomult patriarhaalne e isakeskne. Naistel kodanikuõigused puudusid ja nad olid avalikust elust välja tõrjutud. Nende peamiseks rolliks peeti tugevate ja tervete laste sünnitamist ning majapidamise eest hoolitsemist.
peetud sidet ka välismaaiilmaga. Niisugused olud tingisid ühelt poolt avatuse muu maailma suhtes ja teisalt sügava sisemise killustatuse. Tänu oma asukohale Lähis-Ida tsivilisatsioonide ja märksa vähem arenenud Euroopa vahel täitis Kreeka vanal ajal pideva kultuurivahendaja rolli. Antiik-Kreeka ajalugu võib jaotada 5 perioodi: 1) Kreeta-Mükeene periood (u 2000-1100 eKr), 2) nn tume aeg (u 1100-800 eKr), 3) arhailine periood (u 800-500 eKr), 4) klassikaline ajajärk (u 500-338 eKr), 5) hellenismiperiood (338-146 eKr). Kreeta-Mükeene periood sai alguse Egeuse mere lõunaosas asuval Kreeta saarel, kus 2. aastatuhandel eKr kujunes omapärane kõrgkultuur. Selle rajajad ei olnud kreeklased, vaid teadmata päritoluga rahvas. Kreek- laste esivanemad tungisid Kreetale u 15. saj. eKr. Umbes samal ajal kandsid kreeklased kreetalaste kõrg- kultuuri ka Kreeka maismaale, kus see omandas uusi jooni. Nii jaguneb Kreeta-Mükeene ehk Egeuse kul-
maismaasse lõikuvate merelahtedega. Peamine ühendustee on siin aastatuhandeid olnud meri. Seda mööda on peetud ühendust ka välismaailmaga. Sellised olud tõid kaasa ühelt poolt avatuse muu maailma suhtes, teisalt aga sügavalt juurdunud sisemise killustatuse. Kreeka maakonnad on sajandite vältel kiivalt kaitsnud oma iseseisvust. Kreeka paiknes Lähis-Ida kõrgtsivilisatsioonide ja märksa vähemarenenud Euroopa vahel ning täitis sellest tulenevalt pideva kultuurivahendaja rolli. Kreeklased võtsid varmalt üle ida kultuuri silmapaistvamaid saavutusi, kohandasid neid oma vajadustele ja kujundasid nende najal oma originaalse tsivilisatsiooni. Kreeka tsivilisatsioon omakorda on otsustavalt mõjutanud kogu järgneva Euroopa ajaloo ja kultuuri arengut. Tume ajajärk u 1100 800 eKr Pronksiaegse Egeuse tsivilisatsiooni ölangusele järgnes nn Tume ajajõrk. Lossid olid hüljatud, kiri ununenud, elanikonna arvukus vähenenud ja Kreeka langenud sisuliselt
maismaasse lõikuvate merelahtedega. Peamine ühendustee on siin aastatuhandeid olnud meri. Seda mööda on peetud ühendust ka välismaailmaga. Sellised olud tõid kaasa ühelt poolt avatuse muu maailma suhtes, teisalt aga sügavalt juurdunud sisemise killustatuse. Kreeka maakonnad on sajandite vältel kiivalt kaitsnud oma iseseisvust. Kreeka paiknes Lähis-Ida kõrgtsivilisatsioonide ja märksa vähemarenenud Euroopa vahel ning täitis sellest tulenevalt pideva kultuurivahendaja rolli. Kreeklased võtsid varmalt üle ida kultuuri silmapaistvamaid saavutusi, kohandasid neid oma vajadustele ja kujundasid nende najal oma originaalse tsivilisatsiooni. Kreeka tsivilisatsioon omakorda on otsustavalt mõjutanud kogu järgneva Euroopa ajaloo ja kultuuri arengut. Tume ajajärk u 1100 800 eKr Pronksiaegse Egeuse tsivilisatsiooni ölangusele järgnes nn Tume ajajõrk. Lossid olid hüljatud, kiri ununenud, elanikonna arvukus vähenenud ja Kreeka langenud sisuliselt
Niisiis võib öelda, et astroloogia on sündinud Mesopotaamias. Siit levis see edasi naabermaadele ja kreeklaste kaudu ka Euroopasse. 5. INDO-EUROOPA RAHVAD. HETIIDID JA PÄRSIA SUURRIIK INDOEUROOPLASED. Indoeurooplaste all mõistetakse sugulaskeeli kõnelevaid rahvaid, kes asustavad juba aastasadu ulatuslikku maa-ala Indiast Euroopani. Nende hulka kuulub suur osa India rahvaid, iraanlased, armeenlased, albaanlased, kreeklased, slaavlased, baltlased (lätlased, leedulased), germaanlased, keldi ja romaani keelte kõnelejad. Indoeurooplaste päritolu ja varasema ajaloo kohta saab teha vaid oletusi. Paljud teadlased tänapäeval arvavad, et indoeurooplaste algkodu asus kuskil Ida-Euroopa või Kasahstani stepivööndis. Nende keelte ühissõnavara lubab arvata, et juba enne ulatuslikumat laialirändamist kasvatasid indoeurooplased hobuseid ja veiseid ning kasutasid vankreid. Tõenäoliselt tegelesid nad
otsekui müüdis, mille järgi tarkusejumalanna, sõjakunsti, linnade ja teaduste kaitsja Athena sündinud täies elu- ja jõukülluses Zeusi peast. Euroopa vanim kirjandus saavutas kõrge taseme peaaegu iseseisvalt, olulisi mõjutusi vastu võtmata. Näiteks Idamaade vanemate kirjandustega tutvusid kreeklased alles pärast seda, kui nende endi kirjanduse õitseaeg oli juba seljataga. Ometi kujunes sisult ja vormilt rikas kirjandus, mis avaldas tugevat mõju kõigepealt rooma kirjandusele. Alles Rooma kaudu muutus kreeka kultuur esmalt kõigi Vahemeremaade rahvaste ja sealt edasi kogu maailma üldvaraks. Uusaegse Euroopa osasaamine antiikkultuurist on olnud püsiv. Mõnel perioodil
anglikaani kirik. Kuigi õpetus muudeti protestantlikuks ja ladinakeelsed missad asendati ingliskeelsetega, sarnanes jumalateenistus väliselt endiselt katoliku kiriku liturgiaga. Vastureformatsioon . Pärtliöö PILET 12 1.Kreeka panteon Tähtsamad jumalad/jumalannad. Templid. Preestrid ja rituaalid. Oraaklid. Surmajärgsus. Tähtsamad jumalad/jumalannad Zeus-taeva, tormi ja piksejumal ning jumalate valitseja. Hera-zeusi abikaasa ja õde ning taeva kuninganna, keda kreeklased austasid peamiselt abielu kaitsjana. Poseidon-zeusi vend, merejumal, kes oma võimsa kolmhargiga tekitas tormi ja kutsus esile maavärinaid. Hades- zeusi teine vend, allmaailma ja surnute valitseja. Demeter- zeusi õde, musta mulla, viljakuse ja kuldse põlluvilja jumalanna ning põllutööde kaitsja. Ares- julm ja mõneti naeruväärne sõjajumal, Hera ja Zeusi poeg (ei kuulunud kreeklaste lemmikute hulka). Hephaistos-lonkur tulejumal, jumalate sepp (Hera ja Zeusi poeg)
Ilma küünte ja karvkatteta olid nad kaitsetud. PROMETHEUS (üks titaanidest) hoolitses inimeste eest – varastas jumalate tule ja pettis Zeusi ohvrilooma valikul (ilusa rasvaga kaetud kondihunnik ja verise nahaga kaetud liha). Vihane Zeus aheldas Prometheuse Kaukasuse mäe külge, kust Herakles ta hiljem vabastas. Inimestele saatis Zeus karistuseks imekauni naise Pandora, kellest said alguse inimkonna hädad. Pandora laegas – jumalate kingitus, mida keelati avada. Avalikud pidustused, lüürika ja teater Spordivõistlused Spordi tähtsustamine: Aristokraatide meelisharrastus Lisaks vaimuteravusele hinnati täiuslikku keha ja füüsilist tugevust. Gümnaasium, kui hariduskeskus: Gymnasion (kr.k. alastioleku koht) – spordiväljak koos abiruumidega, kus võisteldi alasti. Gümnastika (spordiharjutused) olid hariduses kesksel kohal. Seal hakkasid toimuma ka õpetlaste loengud. Spordivõistlused: Igas linnriigis Ülekreekalised Usupidustuste raames
Ilma küünte ja karvkatteta olid nad kaitsetud. PROMETHEUS (üks titaanidest) hoolitses inimeste eest varastas jumalate tule ja pettis Zeusi ohvrilooma valikul (ilusa rasvaga kaetud kondihunnik ja verise nahaga kaetud liha). Vihane Zeus aheldas Prometheuse Kaukasuse mäe külge, kust Herakles ta hiljem vabastas. Inimestele saatis Zeus karistuseks imekauni naise Pandora, kellest said alguse inimkonna hädad. Pandora laegas jumalate kingitus, mida keelati avada. Avalikud pidustused, lüürika ja teater Spordivõistlused Spordi tähtsustamine: Aristokraatide meelisharrastus Lisaks vaimuteravusele hinnati täiuslikku keha ja füüsilist tugevust. Gümnaasium, kui hariduskeskus: Gymnasion (kr.k. alastioleku koht) spordiväljak koos abiruumidega, kus võisteldi alasti. Gümnastika (spordiharjutused) olid hariduses kesksel kohal. Seal hakkasid toimuma ka õpetlaste loengud. Spordivõistlused: Igas linnriigis Ülekreekalised Usupidustuste raames
Ilma küünte ja karvkatteta olid nad kaitsetud. PROMETHEUS (üks titaanidest) hoolitses inimeste eest varastas jumalate tule ja pettis Zeusi ohvrilooma valikul (ilusa rasvaga kaetud kondihunnik ja verise nahaga kaetud liha). Vihane Zeus aheldas Prometheuse Kaukasuse mäe külge, kust Herakles ta hiljem vabastas. Inimestele saatis Zeus karistuseks imekauni naise Pandora, kellest said alguse inimkonna hädad. Pandora laegas jumalate kingitus, mida keelati avada. Avalikud pidustused, lüürika ja teater Spordivõistlused Spordi tähtsustamine: Aristokraatide meelisharrastus Lisaks vaimuteravusele hinnati täiuslikku keha ja füüsilist tugevust. Gümnaasium, kui hariduskeskus: Gymnasion (kr.k. alastioleku koht) spordiväljak koos abiruumidega, kus võisteldi alasti. Gümnastika (spordiharjutused) olid hariduses kesksel kohal. Seal hakkasid toimuma ka õpetlaste loengud. Spordivõistlused: Igas linnriigis Ülekreekalised Usupidustuste raames
Kiviaeg 1. Vanem kiviaeg / paleoliitikum (3 milj a tagasi) 2. Keskmine kiviaeg / mesoliitikum (12 000-7000 eKr): · Anastav majandus · Rändav eluviis · Vibu ja nool, koera kodustamine 3. Noorem kiviaeg / neoliitikum (al 7000 eKr): · Neoliitiline revolutsioon üleminek põllumajandusele, inimesed jäid paikseks, kindel toit, eluaea pikenemine, rahvaarvu kasv. · Esimesed linnad jõgede ääres Lähis- Idas ja Väike- Aasia ps. · Vanim linn maailmas- Jeeriko. · Lihvimisoskus, puurimine. · Keraamika, kudumine. · Uskumuste muutus, rõhk rohkem ilmastikul. 4. Vaskkiviaeg / eneoliitikum · Üleminek kiviajast pronksiaega. · Esimesed tsivilisatsioonid. · Paljud hõimud jäävad ränd-karjakasvatajateks. · Kaks inimrühma: sõjakad rändajad ja rahulikud põlluharijad. · Ilmastiunähtuste kummardamine. · Geomeetriline ornament (päikeseketas), viljakusmaagia
3 KULTUURILUGU I (VANA-KREEKA KULTUUR) 1. Vana-Kreeka eelajalugu (eelkreeka, varahellase ajajärk) a) Mandri-Kreeka. Elanike etniline kuuluvus ebaselge, neid on nimetatud pelasgideks, kaarialasteks ja lelegiteks. Migratsiooniteooria j. ei olnud praeguse Kreeka territooriumil elavad hõimud indogermaanlased. Teise teooria j. elasid IV-III at. e. Kr. Kreekas kreeklastele lähedased sugulashõimud, kreeklased ise aga paiknesid põhja pool, Illüürias või Makedoonias. Herodotos on kreeklasi nimetanud pelasgide hõimu üheks haruks. Kindlustatud asulad rannikul, mitte ainult põllumajandus- vaid ka käsitöönduskeskused. ~XXII saj. pronksivalu. b) Egeuse kultuur, jaguneb a. Kreeta ajajärk III-II at e. Kr. b. Mükeene ajajärk II at e. Kr. 2. Periodisatsiooni probleemid. Ajaloo (kultuuri) järgi: Egeuse e. kreeta-mükeene ajajärk (III-II at e. Kr.)
Sissepääsu agoraale tähistas väravaehitis ehk propüleed. Kuulsaim agoraa on 1931. aasta väljakaevamistel põhjalikult läbiuuritud akropolise lähedal asuv Ateena agoraa. Akadeemia – Platoni asutatud filosoofiline kool Ateena lähedal, mis tegutses 385 eKr – 529 pKr. Kool sai nime oma asupaika järgi Ateena Hekademeia-nimelises hiies, millele omakorda andis nime heeros Akademos. Hekademeia oli pühapaik, mida lisaks Akademosele on seostatud ka Dioskuuride ning Dionysose kultusega. Platon asutas Akadeemia Pythagorase Liidu eeskujul ning tal olid juriidilise isiku õigused. Akadeemia liikmed tasusid igal kuul liikmemaksu. Õpetajad ja õpilased elasid koos asutusele kuuluvais hooneis. Loengud ja väitlused toimusid tunniplaani järgi. Akadeemiaks nimetatakse teatud tüüpi teaduslikku uurimisasutust või kõrgkooli. Akropol – Vana-Kreekas linnriigi ehk polise keskele kaljukünkale ehitatud kindlus. Tuntuim on Ateena akropol. Sõna akropol tähendab “kõrgeimat linna“
· Vabadus on tunnetatud paratamatus · Francois Marie Arouet Voltaire (1694-1778) ideaalne valitsemisviis valgustatud monarhia · Jean- Jacques Rousseau (1712-1778) üksikisik peab allutama oma huvid ühiskonna huvidele kahtles seadusandlikkuse võimus · Saksa kameralistid üksikisiku heaolu peab tagama riik, st valitsejal on kohustus hoolitseda oma alamate eest · Valitsejat peab nõustama filosoof Pilet 4 1.Riiklus ja ühiskond Mesopotaamias Sumeri linnriigid: Mesopotaamia tsivilisatsiooni on rajanud sumerid kiilkiri, linnad, religioon, ratas Iga linn on omaette riik, ümbritsetud müüriga Tsikuraat kaitsejumala astmiktempel Hiljem riigi eesotsas kuningad juhtis sõjaväge, mõistis kohut, suured maavaldused, tugeva kuninga puhul kuuletus preesterkond kuningale Kodanikkond: talupojad ja käsitöölisedmoodustati sõjavägi
riigi lõpp · Uus riik 1550-1075 eKr algas, kui Teeba valitsejad tõrjusid hüksoslased välja; välise võimsuse hiigelaeg; hüksoslastelt õpiti lahingus hobukaarikute kasutamist, nende kaarikuvägi oli ähvardav jõud; alistati Palestiina ja Süüria, Nuubia oli veel nende käes; Egiptus oli suurriik, rohkem avatum; võõrsilt toodud orjad, välismaised palgasõdurid ja Aasia päritolu printsessid haaremites tõid kaasa uusi kombeid; valitseja kõrval elukutseline preesterkond rikkalikud annetused templitele olid suurendanud preestrite mõjuvõimu, valitseja ei suutnud neid enam oma tahtele allutada; Ülem- Egiptuses kujunes kuningatest sõltumatu preestrite riik · Hilis-Egiptuse periood 1075-525 eKr võimul olid mõni kord välismaised valitsejad; endised tavad · Pärsia periood 525-332 eKr · Makedoonia periood 332-323 eKr
Need eksisteerisid koos, aga hiljem jäi kreeka keel loetavaks ja heaks. Sealt edasi ladina keel. Isegi kloostrites säilitati ladina autoreid. Antiikkultuur tõlgituna säilitati selektiivselt, säilis see, mis peeti kõige olulisemaks. Kultuuri koorekiht säilis. Mis meile on jõudnud kreeka-rooma kirjandusest, on küll vähemus, aga paremik. Fragmendid- tsitaadid varasemate autorite teostes. Idamaad- Vana testament on arvestatav allikas. Herodotos- andis ülevaate Aasia riikidest, Pärsia suurriigi kujunemisest ja eellastest. Etnograafilised tutvustused, linnad ja kombed. Berosos- kr.k Babüloonia ajalugu, Egiptuse valitsejad kr. Ajal. Manethon jagas Egiptuse ajaloo 30ks dünastiaks Diodorus- esimene teadaolev maailmajaloo kirjutamine. Kokku pandud eri allikatest. Diodoruse ajalooline raamatukogu Eusebios-kronoloogilisele traditsioonidele toetudes pani kokku maailmajaloo kronoloogia, dateeris kõik Aabrahamist alates. 1789-89 Napoleoni sõjakäik Egiptusesse
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
