(tsivilisatsiooni) kiirele arengule. 1.2. Linnriigid Vana-Kreekas: Vana-Kreeka tsivilisatsioon oli oma iseloomult linnaühiskond. Kuigi tavaliselt enamik linnriikide elanikest oli seotud põllumajandusliku tegevusega ja elasid maal, siis linnad kujunesid Vana-Kreekas poliitilise-, usu- ja kultuurielu keskusteks. Kreeklastega asustatud aladel tekkis umbes 1500 linnriiki e polist (kr k polis linn). Linnriigi keskuseks olid künkale või kaljunukile rajatud kindlustus- akropol (kr k mägilinn) ja koosoleku ning turuplats- agoraa, mille ümber rajati tähtsamad templid või muud ühiskondlikud hooned. 1.3. Linnriikide kodanikud ja mittekodanikud: Poliste elanikkond, mis tavaliselt ei ületanud 30-40 tuhandet inimest (eranditeks näiteks Sparta ja Ateena, kus elas ligikaudu 200 tuhat inimest) jagunes:
(tsivilisatsiooni) kiirele arengule. 1.2. Linnriigid Vana-Kreekas: Vana-Kreeka tsivilisatsioon oli oma iseloomult linnaühiskond. Kuigi tavaliselt enamik linnriikide elanikest oli seotud põllumajandusliku tegevusega ja elasid maal, siis linnad kujunesid Vana-Kreekas poliitilise-, usu- ja kultuurielu keskusteks. Kreeklastega asustatud aladel tekkis umbes 1500 linnriiki e polist (kr k polis linn). Linnriigi keskuseks olid künkale või kaljunukile rajatud kindlustus- akropol (kr k mägilinn) ja koosoleku ning turuplats- agoraa, mille ümber rajati tähtsamad templid või muud ühiskondlikud hooned. 1.3. Linnriikide kodanikud ja mittekodanikud: Poliste elanikkond, mis tavaliselt ei ületanud 30-40 tuhandet inimest (eranditeks näiteks Sparta ja Ateena, kus elas ligikaudu 200 tuhat inimest) jagunes:
Tallinn 2013 Referaat Vana-Kreeka Sisukord 1. Vana-Kreeka mõiste, asend ja loodus 2. Valitsemine ja ühiskond 3. Kultuur. Teater. Usk. Arhitektuur. Kunst 4. Igapäevaelu Vana-Kreeka mõiste, asend ja loodus Vana-Kreeka ehk Antiik-Kreeka ehk Hellas oli vanaaja maa, mida asustasid muinaskreeklased ehk hellenid. Kõik võõramaalased olid kreeklaste jaoks barbarid, nimetus tulenes selles, et võõras keel kõlas hellenite kõrvale arusaamatu põrinana (bar-bar). Maa hõlmas Balkani poolsaare lõunaosa, Egeuse mere saared (Küklaadid, Sporaadid) ja Väike- Aasia lääneranniku. Suure kolonisatsiooni ajal (8.–6. sajandil eKr) levis Kreeka linnriikide (poliste) poliitiline, majanduslik ja kultuuriline mõju Vahemere lääneosa rannikualadele (eriti Sitsiiliasse ja Lõuna-Itaaliasse, nn
kindlustamata; Sõjakate joonte puudumine;härg oli religioonis olulisel kohal. Mükeene tsivilisatsioon Sõjaline üleolek tänu hobustele ja kaarikutele; Kreeta saare vallutamine; võeti omaks minoiline kultuur ning kohandati kreeta lineaarkirja oma keelele; Kreekas kerkisid esile kindlustatud lossid, nende seast kuulsaim, Mükeene, on tuntud massivsetest kiviplokkidest nn kükloopiliste müüride ja kindlustatud väravatega; iga suurem loss omaette riig keskus; Kreeklased võtsid minoilisest kulruurist palju omaks nagu : lineaaerkirja, bürokraatlikult korraldatud lossimajanduse ja kreetapärase olme. Kangelaseepika Trooja sõja lugu: Trooja kindluse vallutamine;Sõja oli põhjustanud Trooja kuninga poeg Paris, kes võrgutas ja tõi Troojasse Sparta kuninga Menelaose imekauni naise Helena. Achilleus tappis troojalaste esivõitleja Hektori, kuid langes peai ise Parise noolest tabatuna.Puuhobune. Kangelaseeposed ,,Odüsseia" ja ,,Ilias". Homerose kirjutatud 3
Euroopa vahel täitis Kreeka vanal ajal pideva kultuurivahendaja rolli. Antiik-Kreeka ajalugu võib jaotada 5 perioodi: 1) Kreeta-Mükeene periood (u 2000-1100 eKr), 2) nn tume aeg (u 1100-800 eKr), 3) arhailine periood (u 800-500 eKr), 4) klassikaline ajajärk (u 500-338 eKr), 5) hellenismiperiood (338-146 eKr). Kreeta-Mükeene periood sai alguse Egeuse mere lõunaosas asuval Kreeta saarel, kus 2. aastatuhandel eKr kujunes omapärane kõrgkultuur. Selle rajajad ei olnud kreeklased, vaid teadmata päritoluga rahvas. Kreek- laste esivanemad tungisid Kreetale u 15. saj. eKr. Umbes samal ajal kandsid kreeklased kreetalaste kõrg- kultuuri ka Kreeka maismaale, kus see omandas uusi jooni. Nii jaguneb Kreeta-Mükeene ehk Egeuse kul- tuur omavahel tihedalt seotud, kuid siiski teatud mõttes ka erinevateks osadeks minoiliseks ehk Minose kultuuriks Kreeta saarel ja hilisemaks Mükeene kultuuriks Kreeka maismaal.
PERIOODID: 1.) KREETA-MÜKEENE PERIOOD (2000-1100 eKr) -minoiline tsivilisatsioon -Knossose kujunemine -1600 eKr Mükeene kujunemine Mandri-Kreekas -1200 eKr doorlaste sissetung 2.) TUME AJAJÄRK (1100-800 eKr) -allakäik -lossid hüljatud -kiri ununenud -elanikkonna arvukuse langemine -raua kasutamine 3.) ARHAILINE PERIOOD (800-500 eKr) -VIII saj eKr >> linnad, elanikkonna tõus, rikkurid -soojad suhted Idamaadega -u 800 eKr >> kiri uuesti kasutusele -776 eKr Olümpiamängud -VIII saj eKr >> kolonisatsioon -600 eKr raha müntimine -linnriiklik korraldus(Sparta, Korintos, Ateena) -seadused 4.) KLASSIKALINE PERIOOD (500-338 eKr) Pärsia sõjad 500-478 eKr: -VI saj teisel poolel Kreeka linnriigid Pärsiale -490 eKr Maratoni lahing >> Kreeka võit -Salamise merelahing >> Pärsia kaotus Kreeka hiilgeaeg 480-431 eKr: -Sparta ja Ateena võimsus -Ateena > demokraatia -Ateenast tähtsaim majandus- ja kultuurikeskus. Peloponnesose sõda 431-404 eKr:
Kordamine 1. Perikles oli riigimees. Tema ajal oli demokraatia hiigelajas ja tema eestvedamisel ehitati palju templeid ja hooneid. 2. Polis – linnriik Aristokraatia – valitsemise kord, kus võim oli koondunud ülikutest suurmaaomanike kätte. Türannia – valitsemise kord, kus võim oli koondunud ühe (harva ka mitme) aristokraadist ainuvalitseja kätte. Demokraatia – valitsemise kord, kus võim kuulus rahvakoosolekule, kus kõigi kodanike poolt valiti riigiametnikud ja riiki valitseva nõukogu liikmed ning hääletati läbi kõik tähtsamad riigielu küsimused.
Vana-Kreeka 1. Polis, selle kodanikud ja mittekodanikud, polise valitsemisvormid. Polis - Vana Kreeka linnriik, mille koosseisu kuulus linn ja selle ümber asuv maapiirkond. Valitsemisvormilt võis polis olla: 1) aristokraatia võim on koondunud aristokraatide kätte. Nõukogu ja ametnikud valitakse aristokraatide hulgast, keskne roll valitsemises on nõukogul ja riigiametnikel. (nt. Spartas valitses selline kord) 2) demokraatia rahvavõim, nõukogu ja ametnikud valitakse rahva hulgast, keskne roll valitsemisel on rahvakoosolekul. (nt Periklese (I strateeg) ajal Ateenas) 3) türannia võim kuulub ebaseaduslikult võimule tulnud
· Egeuse mere saared b. Järsud ja kaljused mäed (4/5 maast) ning lahed jagavad mandriosa kolmeks: · Lõuna-Kreeka (Peloponnesose ps) · Kesk-Kreeka Läbimatute mägede vahel ainus ühendustee. · Põhja-Kreeka umbes 50m laiune Termopüülide kitsastee. c. Peamine ühendustee MERI. d. Avatus muule maailmale ja sisemine killustatus. e. Hellas kui kultuurivahendaja: · Hellenid võtsid üle Ida tsivilisatsiooni saavutused, rajades vanima Euroopa tsivilisatsiooni. · Hellase tsivilisatsioon omakorda mõjutas hilisemat Euroopa tsivilisatsiooni. 2. Kreeka ajaloo põhiperioodid a. Kreeta-Mükeene (u 2000 1100 eKr) · Minoiline tsivilisatsioon Kreeta saarel (Knossose palee) · 1600 eKr tsivilisatsiooni kujunemine Mandri-Kreekas (keskuseks Mükeene linn)
olid omavahel vaenujalal. Esines aristokraatite ja lihtrahva konflikte ning vägivaldseid võimuhaaramisi. Kõigest hoolimata liitsid neid ühine keel, kombed ja usund. Olulised olid ka ülekreekalised religioossed keskused (Delfi ja Olümpia). 776 eKr hakati korraldama olümpiamänge Uus tsivilisatsioon erines Kreeta-Mükeene omast oluliselt. Ühiskonna- ja riigikorraldus oli vähem reglementeeritud ja tsentraliseeritud. Võim oli küll aristokraatide käes kui ka lihtkogukondlastel oli võimalus sõna sekka öelda. Kirja kasutati riigiasjades palju vähem. Kreeka-Pärsia sõjad 6. sajandil kujunes ülisuur Pärsia riik, mis alistas Kreeka äärealad. 490 eKr saatis ta laevastiku koos sõjaväega Ateena vastu, kuidas sai Maratoni lahingus lüüa ja oli sunnitud Kreekast lahkuma. 480 eKr tungisid pärsia väed uuesti Kreekasse ning vallutasid Põhja- ning Kesk-Kreeka. Salamise merelahingus
maismaasse lõikuvate merelahtedega. Peamine ühendustee on siin aastatuhandeid olnud meri. Seda mööda on peetud ühendust ka välismaailmaga. Sellised olud tõid kaasa ühelt poolt avatuse muu maailma suhtes, teisalt aga sügavalt juurdunud sisemise killustatuse. Kreeka maakonnad on sajandite vältel kiivalt kaitsnud oma iseseisvust. Kreeka paiknes Lähis-Ida kõrgtsivilisatsioonide ja märksa vähemarenenud Euroopa vahel ning täitis sellest tulenevalt pideva kultuurivahendaja rolli. Kreeklased võtsid varmalt üle ida kultuuri silmapaistvamaid saavutusi, kohandasid neid oma vajadustele ja kujundasid nende najal oma originaalse tsivilisatsiooni. Kreeka tsivilisatsioon omakorda on otsustavalt mõjutanud kogu järgneva Euroopa ajaloo ja kultuuri arengut. Tume ajajärk u 1100 800 eKr Pronksiaegse Egeuse tsivilisatsiooni ölangusele järgnes nn Tume ajajõrk. Lossid olid hüljatud, kiri ununenud, elanikonna arvukus vähenenud ja Kreeka langenud sisuliselt
maismaasse lõikuvate merelahtedega. Peamine ühendustee on siin aastatuhandeid olnud meri. Seda mööda on peetud ühendust ka välismaailmaga. Sellised olud tõid kaasa ühelt poolt avatuse muu maailma suhtes, teisalt aga sügavalt juurdunud sisemise killustatuse. Kreeka maakonnad on sajandite vältel kiivalt kaitsnud oma iseseisvust. Kreeka paiknes Lähis-Ida kõrgtsivilisatsioonide ja märksa vähemarenenud Euroopa vahel ning täitis sellest tulenevalt pideva kultuurivahendaja rolli. Kreeklased võtsid varmalt üle ida kultuuri silmapaistvamaid saavutusi, kohandasid neid oma vajadustele ja kujundasid nende najal oma originaalse tsivilisatsiooni. Kreeka tsivilisatsioon omakorda on otsustavalt mõjutanud kogu järgneva Euroopa ajaloo ja kultuuri arengut. Tume ajajärk u 1100 800 eKr Pronksiaegse Egeuse tsivilisatsiooni ölangusele järgnes nn Tume ajajõrk. Lossid olid hüljatud, kiri ununenud, elanikonna arvukus vähenenud ja Kreeka langenud sisuliselt
at eKr Kreeta-Mükeene kultuur, mis jaguneb kaheks: Minose kultuur Kreeta saarel (2000-1400 eKr) ja Mükeene kultuur Kreeka mandril (1600-1100 eKr). TV TABEL LK. 45. Kreeta-Mükeene usundis austati eelköige jumalannasid, neile ohverdati loomi (härjad), korraldati rongkäike ja tantsudega pidustusi. Lineaarkirjas B leidub sanaseid nimesid hilisemate Kreeka jumalatega. Kreetalaste lossimajandus sarnaneb sumerite ja egiplaste eluasemega (kindlustamata), samas ei ole nende kiri üldse sarnane. Kreeklased vötsid arvatavasti kreetalaste materiaalse kultuuri üle, muutes selle kohaseks söjakale kultuurile ja meelelaadile. Kreeta-Mükeene ajastu tähistab Euroopa tsivilisatsiooni algust. Teadmata asjaoludel see kultuur hävis. §14 Tume ajajärk (1100-800 eKr). Peale Egeuse kultuuri löppu hävis köik: lossid, kiri, rahvaarv, välissuhted. Sellest perioodist on väga vähe teada, mistöttu seda nimetatakse tumedaks ajajärguks. Kuid selle perioodil algas rauaaeg törjuti pronks ja vask.
Kreeka-Pärsia sõjad (500-478): VI s teisel poolel langes Kreeka Pärsia võimu alla, peale oluliste lahingute võitu tõrjusid kreeklased pärsaled ära. Kreeka hiilgeaeg (480-431): Ateena ja Sparta olid võimsaimad paljude liitlastega riigid Kreekas, kelle suhted olid pingelised. Ateena oli tähtsaim majandus- ja
Kreeka igapäevaelu on tuttav meile aristrokaatide pilgu läbi. Aristrokaatias oli süvenenud konkurentsivaim prooviti olla parim nii rahvakoosolekul, nõukogus riigi asju ajades ja lahingiväljal. Kujunesid sõpruskonnad, koos käidi sümpoosionidel(koosjooming), kus tehti tähtsaid poliitilisi plaane, sõlmiti kokkuleppeid ja kanti ette uut loomingut. Veel käidi andreionissedel, kus istuti lavatsitel ja söödi, joodi kraateritest, kust orjad lahjendatud veini külalistele karikatesse valasid. Lõbustamiseks olid pillimängijad ja tantsijannad. Sport- Lihaste keha hinati peasama kõrgelt, kui teravat vaimu või poliitisilt rdukust. Sportisid aristokraadid ja alasti. Staadioni jasinna juurde kuuluvaid pesu- ja riietusruume nim. gümnaasioniks. Seal hakkasid oma õpetusi jagama õpetlased noortele, ning nii sai mõni gümnaasion tähtsaks haridurkeskuseks. Spordi juurde kuulus ka võistlus, mis peeti emanasti
Kreeka ajalugu Kreeka · Balkani poolsaarel ja Egeuse mere saartel paiknev Kreeka on mägine ja paljude saartega ning poolsaartega. · Peamine ühendustee oli meri. · Tsivilisatsiooni lähtekoht Euroopas. · Kreeklased nimetasid end hellenidideks. Kreeta- Mükeene tsivilisatsioon.(2000-1100 ekr) · Kreeka ajaloo varaseim ajajärk. · Kreeka tsivilisatsioon sai alguse kreeta saarelt. · Kreeta tsivilisatsiooni näo kujundasid linnad. Linnades paiknesid keerulised lossid, mis olid kindlustamata, sellest võib järeldada, et sõjategevus ei mänginud Kreetal olulist rolli. · Tuntuim linn oli Knossos. · Templeid minoilises Kreetas polnud, usutalitused toimusid losside keskhoovides.
2200-2000 eKr Balkani ps kreeklaste esivanemad. Kreeta jäi hõivamata. Kreeta- Mükeene periood Minoiline tsivilisatsioon, keskus Knossos. 2000-1100 a eKr Kreetalased domineerisid Egeuse merel. 1600 eKr tsivilisatsioon Mandri-Kreekasse, keskus Mükeene. 1500 eKr kreeklased vallutavad Kreeta saare. 1200 eKr doorlaste sissetung. Allakäik. Tume ajajärk(Homerose ajajärk) Kreeka langenud tsivilisatsioonieelsele 1100-800 a eKr tasemele. Rändamine Väike-Aasia läänerannikule. Relvade valmistamine rauast.
Sisukord Lehekülg 1 Sisukord Lehekülg 2 Vana-Kreeka kultuur 11-8 saj e.m.a Lehekülg 3 Kultuur 8-5 saj e.m.a Lehekülg 4 Kunst-Ehitusmälestised Lehekülg 5 Kunst- Skulptuur, Maalikunst Lehekülg 6 Kunst- Hellenistlik kunst Lehekülg 7 Teater Lehekülg 8 Filosoofia, Teadus Lehekülg 9 Filosoofia, Teadus - Aristoteles Lehekülg 10 Sport- Olümpiamängud Lehekülg 11 Jumalad Lehekülg 12 Kasutatud kirjandus VANA-KREEKA KULTUUR Vana- Kreeka ühiskond kujunes pronksiajal, ajavahemikus 3200-1100 a e Kr. Sel ajal hakkasid inimesed valmistama vase ja tina sulamit - pronksi. Küklaadidel (saared) ja Kreetal elasid erinevad saarerahvad, mägisel Kreeka mandrilalal kujunes Mükeene tsivilisatsioon. Esimesed kreeklased olid põlluharijad, kes asustasid kitsaid orge ja
Kordamine: Vana-Kreeka 1. Polis, selle kodanikud ja mittekodanikud, polise valitsemisvormid. Vihik POLIS-linnriik, mille koosseisu kuulus linn ja selle ümber asuv maa piirkond. VALITSUSVORMID: a)demokraatlik rahvavõim nõukogu ja ametnikud valitakse rahva hulgast rahvakoosolekul on valitsemise keskne roll (NT. Ateena demokraatia Periklese ajal) b)aristokraatlik võim on koondatud aritokraatide kätte nõukogu ja ametnikud valitakse nende hulgast keskne roll valitsemises on nõukogul ja riigiametnikel
Vana-Kreeka 1.Kreeta-Mükeene kultuuri iseloomustus Sai alguse u 2000 eKr Kreeta saarel, kust levis ka Mandri-Kreekasse. Kreeklased allutasid Kreeta saare ja hakkasid selle üle valitsema. 1200 eKr paljud Kreeka lossid purustati doorlaste poolt ja algas tsivilisatsiooni kiire allakäik. Saavutused Umbes 800 eKr kujundasid kreeklased foiniikia tähestiku põhjal oma alfabeedi. Nende kiri oli maailmas esimene, mis võimaldas hääldust korrektselt üles märkida. Ühiskonnakorraldus Alates VIII sajandist eKr kujunesid Kreekas ja Kreeka kolooniates linnriigid e. Polised, mis hõlmasid ka linnaümbruse maad ja mille elanikkonna moodustas üks kogukond. Võim kuulus kodanikele. Kodanikud moodustasid ka polise sõjaväe. Kujunes orjanduslik ühiskond, kus elanikud jagunesid kahte õiguslikult eristuvasse klassi-vabadeks ja
vanemad kui 20 (u. 40 000) + nende naised elanikkonnast, moodustasid Spata ja lapsed (u. 80 000). kodanikkonna, 4 kindlustamata küla elanikud. Metoigid vabad, kodanikuõigusteta(u. Prioigid vabad, ei omanud poliitilisi 80 000) õigusi Heloodid - orjad Orjad(u. 200 000) Valitsemiskorraldus - Rahvakoosolek võis Valitsemiskorraldus rahvakoosolek alata, kui kohal oli vähemalt 6000 meest valis-> vanemate nõukogu ehk geruusa (30 (koguneti iga 10 päeva tagant) liiget üle 60 eluaasta, k.a 2 kuningat Tähtsamad riigiametnikud strateegid(10), sõjapealiku funktsioonid, kes olid päritava valiti rahvakoosolekul. võimuga ja mahtusid vanusepiiri sisse)
Uurimistöö: ATEENA Ateena, mis on saanud nime jumalanna Athena järgi, asub suure mägedevahelise tasandiku keskel, 5 kilomeetrit merest. Pireusega ühendasid teda antiikajal 8 kilomeetri kaugusel oleva peasadama 461- 456 ehitatud Pikad Müürid. Linna süda oli loomulikult akropol. See asus 156 meetri kõrgusel kus paiknes tugevasti kindlustatud kuningaresidents. Samuti ehitati Ateena akropolile juurde mitmeid pühamuid näiteks Athena tempel Parthenon. Lisaks kaunistasid akropoli rohked kujud. Ateena oli suur linn. Seal elas kümneid tuhandeid inimesi: nii Ateena elanikke, orje kui ka võõramaalasi. Kõige rahvarohkem oli tavaliselt agoraa ehk turuplats, mis asus akropoli jalamil. Selle läheduses peeti ka rahvakoosolekuid. Pireuses elasid peamiselt meremehed, kalurid ja laevaehitajad. Kogu linnuseplatool
Kreeka linnriigid · Polis linnriik. (linn koos ümbruskonnaga, kuni 40 000elanikku, erandid Sparta ja Ateena, u. 100 000 elanikku. Polise kodanikud täisealised põliselanikest vabad mehed. · Ühiskonna struktuur aristokraadid, vabad talupojad, käsitöölised, rentnikud, orjad. Naistel puudusid kodanikuõigused, olid õiguslikult mõne mehe koste all. (isa, abikaasa) · Valitsemisvormid: *aristrokaatia võim koondunud aristokraatide kätte(nõukogud, ametnikud) Spartas arenes OLIGARHIAKS. (samad suguvõsad) * demokraatia nõukogu ja ametnikud valiti kogu kodanikkonna hulgast (tuntuim Ateena) * türannia ebaseaduslikult võimule tulnud ainuvalitseja võim. · Sparta ühiskond ja valitsemine: *ainus ühiskond, mis omas kahte maakonda (Lakoonika) *keskus koosnes 4jast kindlustamata külast *Sparta ühiskonnakihid: - Spartiaadid vabad poliitiliste õigustega kodanikud (u
käsitöö Kirja olemasolu lineaarkiri A, mida ei osata lineaarkiri B, mida tänavu lugeda osatakse lugeda Hävingu põhjus u 1500 a eKr Thera saarel u 1200 a eKr võimude Vulkaani hiidlaine sissetung või sisetülid Peoloponnesose sõja lõpetanud rahu tingimused 1. Ateena võis alles jätta vaid 12 laeva 2. Spartale tuli maksta sõjahüvist 3. Ateena demokraatlikus kukutati 4. Ateena kindlused hävitati 5. Ateena mereliit saadeti laiali Sparitaatide kasvatus Sünd- ellu jäeti vaid elujõulised. Väetid ja vigased hukati vanemate nõukogu otsusega. Otsuse viis täide isa. 7-13 a. lapsed eraldati vanematest ning paigutati riiklikesse koolidesse, seal õpetati ennekõike
2650-2130 eKr-sisemine ühtsus, tugev vaaraovõim, isoleeritus, riik lõppes sisesegaduste tõttu, Mephise lähedal Giza püramiidid; Keskmine riik u. 1950-1650 eKr-kuninga võim ulatus nüüd aga oma maa piiridest kaugemalegi, Egiptuse võimu alla kuulus ka Nuubia, tähtis osa oli noomidel e. piirkondade asevalitsejad, Riigi lammutasid Hüksoslased, kes olid tulnud Süüriast; Uus riik u 1550-1075eKr-Egiptusest sai tõeline suurriik, välise võimu hiigelaeg. Võõrsilt olid orjad, välismaised palgasõdurid, Aasia päritoluga printsessid, kombed, tõekspidamised.Valitseja kõrvale tekkis preesterkond, kuna see tugevnes, siis lõpuks kujunes kuningatest sõltumatu preestrite riik. 1279-1213 eKr valitses Ramses II. Võõramaalaste rünnaku tõttu varises kokku; Hilis-Egiptus 1075-525 eKr-sageli valitsesid võõramaalased, hiilgus oli läbi. 525 eKr vallutasid pärslased Egiptuse. 30 eKr langes Egiptus Rooma riigi võimu alla
Tähtsamad lossid (ristkülikukujuline keskõu, ebakorrapäraselt ruumid, kanalisatsioon), tuntum Knossos. Losside ümber linnad. Majanduskeskus, usukeskus, kultuspaik (puudusid eraldi templid), võimu keskus. Lossid kindlustamata, ladudega. Kreeta kultuuris puuduvad sõjakad jooned. Kultusloom härg. Naiste suhteline domineerimine. Mükeene kultuuri algus - 1600 eKr. Kreeklased kasutasid tõenäoliselt hobukaarikuid. Lineaarkiri B, mida osatakse lugeda. Kreeta kaotas tähtsust, Kreeka tõusis esile. Majandus- ja kultuurikeskused lossid, tuntum Mükeene, puudusid linnad, ladudega, kultusepaigad. Losside ümber müürid vägivald. Tähtsal kohal sõjakus. Lossi eesotsas valitseja ja sõjapealik. Sõjalised kaaskondlased. Loss majapidamise keskus
1) Millised tunnused iseloomustavad Kreeka poliseid? Võrdle Sparta ja Ateena riike ja riigikorda. Perikles. Kreeka poliste ehk linnriikide tunnused: Linnriik asus tavaliselt akropoli ehk kaljunukile rajatud kindluse jalamil. Linnaelu keskus agoraa.Polis oli enamasti väike kogukond. Ateena ja sparta olid ületanud rohkem kui paarsada tuhat inimest. Kõik linnriigi kodanikud olid meessoost täieõiguslikud elanikud. Osalesid valitsemises, moodustasid sõjaväe. Rahvakoosolekutel said osaleda kodanikud. Eksisteeris ka nõukogu-rikkad ja suursugused kodanikud
Kordamine: Vana-Kreeka 1. Polis, selle kodanikud ja mittekodanikud, polise valitsemisvormid. Polis Vana-Kreeka linnriik, mille juurde kuulus linn ja selle ümber olev maapiirkond. Polis võis valitsemisvormilt olla: * aristokraatlik võim on koondunud aristokraatide kätte, nõukogu ja ametnikud valitakse nende hulgast, neile kuulub ka keskne roll valitsemises. (nt. Sparta) * demokraatlik rahva võim, nõukogu ja ametnikud valitakse rahva hulgast, keskne roll valitsemises on rahvakoosolekutel (nt. Ateena demokraatia Periklese ajal)
Klassikaline ajajärk 500-338 eKr. Hellenistlik ajajärk 338-30 eKr. Kreeta-Mükeene kultuur jaguneb: 1) Kreeta ehk Minoiline kultuur 2) Mükeene kultuur Kreeta ( Minoiline ) kultuur ( 2 000-1 400 eKr.) : VALDKOND ISELOOMULIKUD TUNNUSED Piirkond Kreetal ja teistel Egeuse mere saartel. Etniline päritolu Teadmata ( pole kreeklased ). Kultuuri nime päritolu Legendaarselt kuningas Minoselt. Kiri Lineaarkiri A ( templitega savitahvlitele kirjutatud silpkiri; pole desifreeritud ). Peamine allikamaterjal Arheoloogilised allikad ja müüdid. Kreeta kultuur oli lossidetsivilisatsioon: Lossid ( tuntuim Knossose ) olid:
otsekui müüdis, mille järgi tarkusejumalanna, sõjakunsti, linnade ja teaduste kaitsja Athena sündinud täies elu- ja jõukülluses Zeusi peast. Euroopa vanim kirjandus saavutas kõrge taseme peaaegu iseseisvalt, olulisi mõjutusi vastu võtmata. Näiteks Idamaade vanemate kirjandustega tutvusid kreeklased alles pärast seda, kui nende endi kirjanduse õitseaeg oli juba seljataga. Ometi kujunes sisult ja vormilt rikas kirjandus, mis avaldas tugevat mõju kõigepealt rooma kirjandusele. Alles Rooma kaudu muutus kreeka kultuur esmalt kõigi Vahemeremaade rahvaste ja sealt edasi kogu maailma üldvaraks. Uusaegse Euroopa osasaamine antiikkultuurist on olnud püsiv. Mõnel perioodil
Kreeka kultuur Ateena eluolu Periklese ajal Kuidas Ateenat valitseti Tähtsamad riigiasjad otsustati Ateenas rahvakoosolekul. Rahvakoosolekust võisid osa võtta kõik kodanikud. Kodanikuks loeti täisealist meest, kes ei olnud välismaalane. Kodanikel olid kõigil võrdsed õigused. Kodanikul oli õigus lisaks riigiasjade otsustamisele ka teenida mõnes riigiametis või tegutseda kohtunikuna. Kohtunike ja riigiametnike kohad tõmmati loosiga, seega oli võimalik ka vaesematel isikutel nendele kohtadele pääseda.
Mükeene loss. Lossides paiknesid peale muude ruumide laod, töökojad ja kultusepaigad. Erinevused: Kreetas austati naisi ja jumalannat aga Mükeenes austati jumalannat ja meesjumalaid. Kreetast erinevalt puudusid mandri losside ümbert suuremad linnad(Mük). Knossose paleel puudusid lossi kindlustused. Mükeene loss oli kaitstud suurte kivist müüridega, lossi peaväravad olid Lõviväravad. 2.Miks rajasid kreeklased kolooniaid? Kuulsamad. V:Kolooniaid rajati, sest 1) kodumaal leidus vähe metalle, eriti rauda. 2) põlluharimiseks oli vähe head põllumaad (kuulsamad kolooniad: Itaalias, Sitsiilias, Prantsusmaal, Hispaanias,P- Aeerikas, Musta mere rannikul) 3.Nimeta Kreekas kuulsamad linnriigid ja nende asukohad. V:Sparta, Korintos, Ateena (Balkani poolsaarel), Mileetos (Väike-Aasia läänerannikul), Sürakuusa(Sitsiilias). 4.Iseloomusta Ateena polist.
Vaesed kodanikud olid tihti rahulolematud, aristokraadid võitlesid suurema mõjuvõimu eest. Võrdlus: Sparta oli sõjanduslik ühiskond, Ateena orjanduslik. Spartas ei keskendutud kooliharidusele, pigem sõjandusele. Spartas jagunes ühiskond rohkem laiali, kõik meessoost kodanikud olid sõdurid. Platoni õpetuses jagunes ühiskond 3 kihti: töölised-sõdurid-valitsejad 2.Hellenite kasvatus, haridus ja igapäevaelu. -Kreeklased e. Hellenid. Mehed olid alati pigem sõjakäikudel, kodust eemal, naine püsis kodus. Naine pidi olema truu, aga mehel võis olla kõrvalsuhteid. Vaesemad kodanikud(poisid) saadeti kooli põhitarkusi õppima, rikkamates perekondades algas õppimine kodus pedagoogi käe all. Kui poisid said täisealiseks, anti neile relvad-kilbid ja kui nad neid ei kandnud, võeti poisilt kodanikuõigused. Tüdrukuid kooli ei saadetud.Neile õpetati kodus õmblemist, ketramist, leiva küpsetamist jne
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
