Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

Vana Ameerika kunst - sarnased materjalid

kunstnstiajalugu, ldine, inkad, inkadenstilugu, maaja, vaga, ramiid, maajad, kangilaski, maajade, skulptuur, itis, andide, asteekide, keraamika, omap, rase, arhitektuur, ride, mehhiko, indiaanlased, rand, reljeefid, cuzco, lestised, ehitisi, impeerium, rahvad, maalikunst, tsid, skulptuurid, rgel, iesti, asteegid, hierogl, picchu, figuure, pidasid
thumbnail
17
pptx

Vana Ameerika kunst

Staadionid Paleed Linnamüür Skulptuur: Terrakota figuurid Nefriitkujud Steelid Basaldist inimpead Sambad VanaAmeerika kultuuri põhijooned Keraamika Maalikunst Mosaiik Tarbekunst Ehtekunst ja väärismetallist esemed Pilt ja hieroglüüfkiri Kuningas Montezuma II peakate. 16. saj. Asteegi kultuur VanaAmeerkia kunst KeskAmeerika Andide kõrgkultuur kõrgkultuur Motsiikad Olmeegid Tiahuanaco Maiad Inkad (ketsuad) Sapoteegid Misteegid Tolteegid Asteegid Teitihuacan ? Nazca kõrbejoonised (~1000 eKr.) psake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Arhitektuur Teotihuacani keskosa linnulennult. Esiplaanil Päikesepüramiid, tagaplaanil Kuupüramiid, neid ühendab Surnute tänav.

Kunstiajalugu
40 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Vana-Ameerika kunst

kultuurikolle, mille kandjateks olid jällegi arvukad eri rahvad. Vanimaid neist tuntakse praegu enamasti nende mälestiste leiukohtade järgi näiteks Nazca, Chimu, Mochica kultuurid. 15. sajandi algul kerkis mägedes esile ketsua rahvas, keda ajaloos nende valitseja tiitli Inca järgi rohkem inkadeks nimetatakse. Inkade impeeriumi keskuseks oli Cuzco ­ kõrgmaal asuv org Peruu Andides. Järkjärgult alistasid sõjakad ja hästi organiseeritud inkad oma võimule tohutu maaala praegusest Ekuadorist Tsiili keskosani, võttes üle endast kõrgemal tasemel olevate rahvaste kultuuri. Inkade hiigelriiki võib vabalt võrrelda Rooma impeeriumiga. Nagu roomlasedki pidasid inkad oluliseks korralikku teedevõrku riigi eri osade ühendamiseks, ainult et teede rajamine kõrgmäestiku järskudele nõlvadele, üle kuristike oli märksa keerulisem. Sellegipoolest on paljud inkade teed kaasajani kasutatavad niivõrd põhjalikult on nad ehitatud.

Kunstiajalugu
50 allalaadimist
thumbnail
12
doc

Mesoameerika kunst

Neile sai osaks samasugune saatus nagu asteekidelegi - traagilise võitluse järel alistasid hispaanlased 1530-1532 eesotsas Francisco Pizarroga inkade riigi. Kultuuriliselt palju kõrgemal tasemel olnud hispaanlased käitusid tõeliste barbaritena, hävitades sõna otseses mõttes kõik, mis neile teele jäi. Paljud mälestised on meie päevini sailinud ainult tänu sellele, et vallutajad neid üles ei leidnud. Neile võis asteekide, inkade ja maajade süngevõitu ja inimesi ohverdavad usundid küll võikad näida, märkamata jäi aga täiesti selle kõrval nende kultuuride peenem ja helgem pool. Vanad mehhiklased ja inkad hindasid ilu ja kunsti kõrgelt, nad uskusid, et "lilled ja laulud" on elamise peamiseks mõtteks. Vana-Ameerika tsivilisatsioonide kunstis leidub vägagi üllatavaid sarnasusi Egiptuse ja Mesopotaamia kultuuridega. Näiteks ehitati nii Kesk-Ameerikas kui Andides püramiide, mida küll enamasti templite

Kunstiajalugu
18 allalaadimist
thumbnail
22
ppt

Vana-Ameerika Kunst

Vladislav Tsõpov 10A 09.05.2010 Tallinna Humanitaargümnaasium Maajad Yucatani poolsaare ürgmetsades elanud maajade ligi poolteist tuhat aastat vana kultuur oli äärmiselt rikkalik ja mitmekesine; nad olid geniaalsed matemaatikud ja astronoomid Umbes 12. sajandil jõudsid maajade juurde tolteegid ja kaks kultuuri sulasid kokku omapäraseks tervikuks Maaja linnade keskustes kõrgusid templipüramiidid, asusid valitsejate paleed, observatooriumid ja staadionid rituaalsete pallimängude jaoks Linnu ühendasid omavahel nöörsirged teed Tavaks oli püstitada steele - nikerdatud kivisambaid oluliste sündmuste tähistamiseks Säilinud on ka värvikirevaid seinamaale Nii deformeeriti maaja ülikute kolpa, et saavutada õilis kotkaprofiil Õigeid võlve maajad laduda ei osanud. Selle asemel kasutati pseudovõlvi

Kunst
46 allalaadimist
thumbnail
23
ppt

Vana-Ameerika kunst ( slaidid )

Vana-Ameerika kunst Sissejuhatus · Asustati inimeste poolt 17 000 aastat tagasi · Suurelt osalt elasid põliselanikud kiviajatasemel kui Kolumbus sinna jõudis · Vanim kultuurrahvas olid olmeegid · Olmeegid pärandasid oma kultuuri edasi teistele Ameerika kultuuridele · Mehhiklased ja inkad hindasid ilu ja kunsti kõrgelt · nad uskusid, et "lilled ja laulud" on elamise peamiseks mõtteks · Hispaanlased käitusid barbaritena hävitades põlisrahvaste kultuuri Olmeegid · Kesk-Ameerika suurte tsivilisatsioonide aeg algab olmeekide esiletõusuga · Mehhiko lahe äärsetes dzunglites 1200. aasta paiku e.m.a · Leiutasid Uue Maailma jaoks kirja, kalendri, lõid hästiorganiseeritud Olmeegi mask riigi ja ehitasid esimesed linnad

Kunstiajalugu
13 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Idamaade kunst, vana-ameerika kunst

KUNSTIAJALUGU 1. India skulptuur Keda kujutati: inimesest ja loomast kokku kombineeritud olendid, veetlevad naised, kes kehastavad jumalaid, deemoneid ja haldjaid (reljeefid), hinduistlikud jumalad (vabaskulptuurid) Mismoodi kujutati: keha on mitme pea ja paljude jäsemetega, skulptuuri valmistamiseks kasutati kivi, vahest ka pronksi ja vaske, reljeefid kujutavad tegelasrohkeid stseene, inimene, loom ja jumal on üks, need on lahutamata tervik. Skulptuurid katsid templeid. Näide: Prints Siddharta, Gandhara, Süva kuju. India skulptuuri valitsevaks vormiks on reljeef, vabaskulptuurina kujutatakse jumalaid (Siva, Visnu ja Buddha). India kujutava kunsti kõrgaeg oli (klassikaline periood) Guptade dünastia ajal (4.-7. sajand p.Kr.) Skulptuuri koolkond: Gandhara- Pakistan, Afganistaan. Umbes 1 saj. p.Kr loodi selles Kreeka budistlikus piirkonnas esimesed Buddha kujutavad vabaskulptuurid;Vana-Kreeka mõjudega; sisu ­ India ­ sissepoole vaatav. Eeskujuks Apollo. 2.India arhitektuur Temp

Kunstiajalugu
101 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Vana-Kreeka kunst

Vana-Kreeka kunst REFERAAT 1 Sisukord Vana-Kreeka ajaloo periodiseering lk.3 Arhitektuur lk.3 Skulptuur lk.5 Vaasimaal ja ornamentika lk.6 Kokkuvõte lk.6 Kasutatud kirjandus lk.8 2 Vana-Kreeka ajaloo periodiseering Kreeka vanaaega nimetatakse antiigiks, antiigi alla kuulub ka Rooma oma kultuuri, kunsti ja muude elunähtustega. Kulus mitu sajandit, enne kui 12. sajandil e.m.a. põhjast sisserändu alustanud kreeklaste hõimud suutsid umbes aastaks 600 e.m.a. välja arendada oma kunsti. Edasi järgnes kolm ajastut kreeka kunsti arengus: Arhailine ehk vana aeg - umbes 600 - 480 e.m.a., mil kreeklased lõid tagasi suure pärslaste kallaletungi ning välisvallutajatest vabanenuna said edaspidiseks soodsamad tingimused kunstiga tegelemise jaoks. Klassikaline ehk õitseaeg - 480 - 323 e.m.a

Kunstiajalugu
95 allalaadimist
thumbnail
208
pdf

Vana-Kreeka kunst.

Vana-Kreeka kunst Vana-Kreeka kaart. 8-5. saj. eKr. kujunes välja Vana-Kreekale tüüpiline ühiskonnakord – orjanduslik demokraatia. Ühiskondliku turvalisuse tagasid kreeka linnriigid ehk polised. Vana-Kreeka tähtsus. Kreeka teadus ja kultuur tõusid mõneks ajaks erakordselt kõrgele tasemele. Kreekas sündisid filosoofia ja paljud teadused tänapäeva mõttes (Demokritos, Sokrates, Platon, Aristoteles, Pythagoras, Hippokrates, Herodotos). Kreeka kirjanduse (Homerose eeposed “Ilias” ja “Odüsseia”) ja teatrikunsti pärand on saanud aluseks Euroopa kultuurile. Kreekas saavad alguse olümpiamängud 776 eKr. Erakordsed on saavutused arhitektuuri ja kujutava kunsti osas. Kunst oli Kreekas tihedalt seotud religiooni ja müütidega. Vana-Kreeka kunst jagatakse järgmisteks perioodideks: 1) Arhailine periood ehk vanaaeg 7-6. saj. eKr. (ca 600-480 eKr.); 2) Klassikaline ehk õitseaeg 5-4. saj. eKr. (ca 480-323 eKr.); 3)

Kunsti ajalugu
8 allalaadimist
thumbnail
17
docx

Vana rooma kunst

VANA-ROOMA KUNSTI KORDAMISKÜSIMUSED 1. Mis rahvas oli roomlastele suureks eeskujuks? 2. Mis oli suurim saavutus rooma kuntsis? 3. Kuidas valmistati lubjamörti? 4. Millised olid uued konstruktsioonid ehituses? 5. Mis on ristvõlv? 6. Mis on arkaad? 7. Nimeta kuulsaim akvedukt. 8. Kuidas kaunistati rooma kunstis seinu ja lagesid? 9. Mis on Rooma kuulsaim kuppelehitis? 10. Mis oli Rooma kuulsaim teater? Kirjelda seda. 11. Mis on termid, mida seal tehti? Nimeta kuulsamaid terme. 12. Mis on triumfikaared? Mis oli nende ülesanne? Nimeta kuulsaim. 13. Mis on foorumid? Milleks neid kasutati? 14. Mida tead Pompejist? 15. Millises skulptuuri-anris saavutati suurem iseseisvus? Kuidas see välja nägi? 16. Mida ja kuidas kujutati reljeefidel? 17. Mida tead monumendist nimega Trajanuse sammas? 18. Mida ja kuidas kujutati rooma-aegsetel maalidel? VANA-ROOMA KUNST Mõned tähtsamad valitsejad Roomas:

Kunstiajalugu
173 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Vana-Ameerika

aasta paiku e.m.a. Mitmeti meenutasid nad Vana Maailma sumereid - nemad leiutasid Uue Maailma jaoks kirja, kalendri, lõid hästiorganiseeritud riigi ja ehitasid esimesed linnad. Leiutamata jäi ainult ratas. Kõige rohkem teatakse-tuntakse kaasajal Yucatani poolsaare ürgmetsades elanud (maiade) kultuuri. Põhiliste hävitajate - hispaanlaste - tuleku ajaks olid nende olulisemad linnad juba maha jäetud ja dzunglisse mattunud. Pealegi osatakse kaasajal lugeda maajade hieroglüüfkirja, paraku mitte täielikult. Maajade ligi poolteist tuhat aastat vana kultuur oli äärmiselt rikkalik ja mitmekesine. Nad olid geniaalsed matemaatikud ja astronoomid. Maajade kalender oli näiteks tükk maad täpsemalt välja arvutatud kui eurooplased seda selleks ajaks olid suutnud. Templiriigid, mida valitsesid preester-valitsejad. Kultuuril tihe side religiooniga. Ei tuntud tulirelvi, tugevaid metalle ja ratast. Väga kõrgelt oli

Kunstiajalugu
35 allalaadimist
thumbnail
19
doc

Kreeka kunst

Sisukord 1. Sissejuhatus 3 2. Arhitektuur 4 3. Maalikunst 7 4. Skulptuur 9 5. Keraamika 15 6. Kokkuvõte 18 7. Kasutatud kirjandus 19 2 Sissejuhatus "Oleme vabad avalikus elus ja omavahelistes suhetes, lahendades igapäevaseid hõõrumisi ja ebameeldivusi...Me oleme parajal määral ilu sõbrad ja õigel määral tarkuse sõbrad, kaldumata nõrkusesse. Me kasutame rikkust rohkem heal eesmärgil kui et selle üle sõnadega kelkida...Meie tegevus põhineb meie enda otsusel ja meie enda veendumusel." Perikles 3 Arhitektuur Kreeka ehituskunsti suurimaks saavutuseks on templid. Vanimad templijäänused pärinevad arhailisest ajast (6. sajand eK

Kunstiajalugu
61 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Vana Egiptuse kunst

Kunstiajalugu Referaat Vana Egiptuse kunst Alari Allik 10D TNG Vana-Egiptuse esinduslikum periood kestab umbes 4. aastatuhande lõpust 2. aastatuhande lõpuni. Kunstile on omapärane ta iseseisvus ja stabiilsus. Põhilaadilt jäi see samaks kogu perioodi vältel. Kunst jaguneb arhitektuuriks ning kujutavaks kunstiks. Vana Riik- 3.- 6. dünastia (u. 2778- 2263 ekr.) Keskmine Riik- 11.- 13. dünastia (u. 2040- 1730 ekr.) Uus Riik- 18.- 20. dünastia (u. 1562- 1085 ekr.) Tinglik Hiline Riik- 21.- 30. dünastia lõppeb 332. ekr. Makedoonia Aleksandri vallutusega. Egiptuse kunst oli täielikult allutatud egiptlaste usulistele vajadustele. Kunsti alla kuulusid ka muumiad, hieroglüüfkiri ja arhitektuurist püramiidid, mastabad ja templid. Kujutavaks kunstiks oli skulptuur, ning reljeefi- ja maal

Kunstiajalugu
86 allalaadimist
thumbnail
4
doc

KREEKA KUNST

KREEKA KUNST Vana-Kreeka ja Vana-Rooma kultuur kokku on antiikkultuur. Kreeka kultuur, sh kunst, levis kaugele väljapoole Kreekat (Väike-Aasia ps, Itaalia, Vahemere saared, Põhja-Aafrika, Musta mere põhjarannik jne) ja on seega mõjutanud kogu tänapäeva Euroopa kultuuri. Kreeka ajalugu: 1) Kreeta-Mükeene ajajärk 2000-1100 e. Kr. 2) tume ajajärk 1100-800 e. Kr. 3) arhailine ajajärk 800-500 e. Kr. 4) klassikaline ajajärk 500-338 e. Kr. 5) hellenismiperiood 338-30 e. Kr. I Arhitektuur Tähtsaim ala oli templiehitus (tempel oli jumala eluase). Templid ehitati algselt puust, hiljem kivist (marmorist). Tempel oli värvitud. peripteer ­ klassikaline, täiuslikem templitüüp läbilõige templi otsaküljest (dooria stiil) Tempel oli akendeta. Sees, jumala juures, käisid vaid preestrid. Usurituaalid toimusid väljas. Templi ehituses olid kindlad reeglid, üksikosade suhe oli täpselt kindlaks määratud. Kreeka tem

Kunstiajalugu
20 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Vana-Egiptuse kunst

Vana-Egiptuse kunst Sissejuhatus Muistne Egiptus asus Aafrika kirdeosas, Niiluse alamjooksul.Vana-Egiptuse ajalugu arvestatakse alates esimete asukate saabumisest Niiliuse jõe orgu kuni Vana-Egiptuse vallutamiseni Vana-Rooma riigi poolt või teise käsitluse järgi kuni Rooma perioodi lõpuni. Esialgu tekkisid umbes 40 väikest riiki ehk noomi, mis 4000 aastat eKr moodustusid kaks riiki ­ Niiluse jõe deltasse Alam-Egiptuse, jõe ülemjooksule aga Ülem-Egiptuse, mis ulatus esimese kärestikuni. 3000 aastat eKr liideti kogu Egiptus ühtseks riigiks. Samal ajal kujunes välja ka hieroglüüfkiri. Egiptuses ei saja peaaegu mitte kunagi vihma ja põllupidamine on võimalik ainult Niiluse orus. Viljakas org on vähem kui paarkümmend kilomeetrit lai. Tammide ja kanalite rajamine soodustas riikide teket. Egiptuse ajalugu periodiseeritakse kolmeks ajajärguks, mil keskvõim tugevnes, aga nende vahepeal ja järel riigi ühtsus vähenes. Vana

Kunstiajalugu
6 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Vana-Ameerika kunst

· Linnad rahvarohked, heakorrastatud(9.saj. jäeti maha, teadmata põhjustel :E) · Templid Vana-Ameerika suurimad.(nt. astmikpüramiid Tikali linnas üle 70m), seinad reljeefidega kaetud(kujutasid inimese-looma-vahepealseid olenedid). Bonampaki tempel · [Tikal suurim linn (6.saj ekr-10saj), religioosne keskus. Paleed, templid, tseremoniaalväljakud, terrassid, laiad tänavad, aurusaunad, platse rituaalseteks pallimängudeks. Palju templipüramiide] · Pildid: maajade keraamiline figuraalkompositsioon; Tikali püramiid; keraamiline topeltjaaguar Guatemaalast; Savianuma kaas Guatemalast Tolteekide kultuur · Sõjakas kultuur(u. 900-1200) · Maaja-tolteegi segakultuurid uute keskustega(Chichen-Itza, Tula, Uxmal) · Templitel puust laed, mida kandsid hiiglaslikud kivist sõdurifiguurid · Pildid:chac-mool ­ tolteegi skulptuur; tolteegi sõdalasekujulised samab Quetzalcoatli püramiidil Tulas, u 900- 1150; Chichen-Itza suur tempel

Kreeka keel
16 allalaadimist
thumbnail
10
docx

Vana-Kreeka kultuur

VANA-KREEKA KULTUUR Vana- Kreeka ühiskond kujunes pronksiajal, ajavahemikus 3200-1100 a e Kr. Sel ajal hakkasid inimesed valmistama vase ja tina sulamit - pronksi. Küklaadidel (saared) ja Kreetal elasid erinevad saarerahvad, mägisel Kreeka mandrilalal kujunes Mükeene tsivilisatsioon. Esimesed kreeklased olid põlluharijad, kes asustasid kitsaid orge ja rannikuäärseid tasandikke ning harisid maad kõikjal, kus leidus head pinnast ja värskendavat vett. Sajandeid langetasid nad puid, et teha tuld ja ehitada laevu. Laevad olid nende peamised sõiduvahendid. Meritsi sõideti sõtta, kaubareisile ja uusi maid avastama. Nimetuse kreeklased võtsid kasutusele roomlased. Ise kutsusid kreeklased oma maad Hellaseks ja endid helleniteks. 11.-8. sajandil e.m.a. oli kreeklaste elu veel väga looduslähedane. Suureks uuenduseks oli raua kasutuselevõtt nii põllutööriistade kui ka relvade valmistamisel. Kujunesid esimesed riiklikud moodustised, mis olid taval

Kunstiajalugu
42 allalaadimist
thumbnail
70
docx

Vanaajakunst

Egeuse kunst: ARHITEKTUUR:  Kreeta saare kunst.  Kolm ajajärku:  varaminoiline (2600 - 2000 eKr) - losside-eelne aeg. Tuntakse väheste keraamikatoodete põhjal.  keskminoiline (2000 -1400 eKr) (nende ajal õitseaeg) ja  hilisminoiline (1400 - 1100 eKr)  Kreeta kunst vahendas Vana-Idamaade ja Antiik-Kreeka kunsti mõjusid  U pärast 2500 aastat e.m.a varaminoiline kultuur- u 2000 esimene õitseng tekib linnakultuur, oluline side Egiptusega: kreeklased osutavad transporditeenust (seeder ja metall)- u 1700 langus (arvatavasti maavärin) - järgneb kuldne ajastu u 1600 - u 1450 kõik lakkab eksisteerimast (arvatavasti vulkaanipurse)  vanemat ajajärku tuntakse väheste keraamikatoodete põhjal. Õitseaeg kesk- ja hilisperioodil. Lossid:  Tähtsad on losside varemed:  Phaistoses

Vanaaeg
9 allalaadimist
thumbnail
39
odt

Ajalugu muusikaajalugu ja kunstiajalugu üleminekueksam 10. Klass

Kiviaegsed kogukonnad ja elatusalad: Kalastus ja mereloomade küttimine Korilus- viljade, pähklite, marjade jne kasutamine Elati sugukondadena(sugulusel põhinev kogukond). Mehed küttisid, naised kogusid saaki ja tegelesid korilusega. 3 enamlevinud kunsti tekkimise teooriat: a)mänglust b) usund c) bioloogiliselt tingitud Mõisted: Egiptuse ja Mesopotaamia tsivilisatsiooni algus ­ 3000 eKr Varased tsivilisatsioonid: Sumerid, Mesopotaamia, Vana-Egiptus, Kreeta-Mükeene ja Inkad ja Maiad. Kiviaeg ­( 2,5 mln-2500 eKr) Kiviaeg on muinasaja periood enne metallitöötlemise leiutamist, mil inimesed valmistasid tööriistu (parema tehnika puudumisel) enamasti kivist. Jääaeg- on sajandeid või aastatuhandeid kestnud periood, mil temperatuurid Maal on olnud nii madal, et on tekkinud suured mandrijää kilbid. Maa ajaloos on jääajad vaheldunud jäävaheaegadega.

10.klassi ajalugu
100 allalaadimist
thumbnail
13
doc

Ameerika põliskultuurid

Quetzalcoatlit peeti inimestele kunstide ja hariduse õpetajaks. Teotihuacan linnulennult Päikesepüramiid Teotihuacanis Milline rahvas Teotihuacani ehitas on siiani ebaselge. Sageli arvatakse, et need olid tolteegid, omapärane rändurrahvas, kes aegade jooksul ikka ja jälle vaenlaste poolt sisseelatud paikadest lahkuma sunniti ja oma teedel lõpuks koguni maajade juurde välja jõudis. Tolteekide kunstist on palju kaduma läinud, säilinud on aga nende pealinna Tollani varemed. Rikkaliku kultuuri lõid ka Mehhiko lõunaosas, praeguse Oaxaca ümbruses elanud sapoteegid ja misteegid. Kõige rohkem teataksetuntakse kaasajal Yucatani poolsaare ürgmetsades elanud maajade (maiade) kultuuri. Põhiliste hävitajate hispaanlaste tuleku ajaks olid nende olulisemad linnad juba maha jäetud ja dzunglisse mattunud

Ajalugu
17 allalaadimist
thumbnail
13
doc

Ameerika põliskultuurid

Quetzalcoatlit peeti inimestele kunstide ja hariduse õpetajaks. Teotihuacan linnulennult Päikesepüramiid Teotihuacanis Milline rahvas Teotihuacani ehitas on siiani ebaselge. Sageli arvatakse, et need olid tolteegid, omapärane rändurrahvas, kes aegade jooksul ikka ja jälle vaenlaste poolt sisseelatud paikadest lahkuma sunniti ja oma teedel lõpuks koguni maajade juurde välja jõudis. Tolteekide kunstist on palju kaduma läinud, säilinud on aga nende pealinna Tollani varemed. Rikkaliku kultuuri lõid ka Mehhiko lõunaosas, praeguse Oaxaca ümbruses elanud sapoteegid ja misteegid. Kõige rohkem teataksetuntakse kaasajal Yucatani poolsaare ürgmetsades elanud maajade (maiade) kultuuri. Põhiliste hävitajate hispaanlaste tuleku ajaks olid nende olulisemad linnad juba maha jäetud ja dzunglisse mattunud

Ajalugu
26 allalaadimist
thumbnail
20
docx

Ameerika kultuur

selle võimalikkusse. Individuaalselt omandatakse kultuur teistelt ühiskonnaliikmetelt läbi kasvatuse ja õppimise, harjutamise, jäljendamise ja kordamise abil. Käesolev referaat annab ülevaate Ameerika kultuurist. Väga põnevalt ja üksikasjalikult on välja toodud Ameerika sünd, mis sai alguse Aasiast sisserännanud indiaanlastest, kes oli omamoodi rahvas ja moodustas huvitava koosluse. Eraldi on juttu Ameerika põlisasukatest, kes tegelikult on olnud kultuuri tekitajad ja loojad: maajad, asteegid ja inkad, kes paiknevad oma hõimudega eri kohtades. Töö kolmandas osas on põhiliselt üldinformatsioon Ameerikast: geograafiline asukoht, valdav kliima, rahvaarv, riigikord jm. Seejärel saab teada, millised on ameeriklased rahvana ja millised on nende ühised huvid: televisioon, sport, muusika ning kombed ja tavad. Kuna teema oli väga laiaulatuslik, proovisin välja tuua olulisema ja huvipakkuvaima informatsiooni. 1. Ameerika sünd

Kultuur
13 allalaadimist
thumbnail
11
doc

Üldine kunstiajalugu eksamiküsimuste vastused

1. Egiptuse vana riik: ARHITEKTUUR: Arhitektuuris märksõnadeks püramiid, tempel ja mastaba. Egiptlaste jaoks oli tähtsal kohal ka, inimese kaitsevaim, kes saatis inimese keha maises elus aga avaldas ennast alles pärast inimese surma. Maine elu seega ajutine ja valmistati ette end eluks pärast surma ­ igavikuks. Seega suure tähtsusega olid haudehitised: vaaraode hauad püramiidid on Egiptuse ehituskunsti kuulsaimad mälestised. Vana riigi ajal saab Alam- ja Ülem-Egiptuse ühiseks pealinnaks Memphis. Sel ajajärgul ehitati püramiidid, mida on säilinud umbes 100. vanim on astmikpüramiid Sakkaras (arhitekt oli Inhotop), mis on ümbritsetud tellistest nekropoliga. Ülemineku klassikalistele püramiididele moodustavad astmikpüramiidid Medumis ja murdpüramiidid Dahsuris (astmikpüramiid). Kolm suurimat ja kuulsamat püramiidi on Gizas: Cheopsi, Chepreni ja Mykerinose püramiid (perekonna matmispaik, primitiivne, vooderdatud heledama lubjakiviga). Püramiide ümbritsevad aukandj

Kunstiajalugu
84 allalaadimist
thumbnail
41
doc

Kunsti ajaloo lühi kokkuvõtte

Sissejuhatus kunstiajalukku 1. Kunsti liigid · kujutav kunst · tarbekunst · sõnakunst · lavakunst · arhitektuur · tantsukunst · helikunst · filmikunst 2. Kujutava kunsti liigid · maal o monumentaalmaal (seina-, laemaal) o dekoratiivmaal (esemeil) o tahvelmaal (puidul või lõuendil) o miniatuur (pärgamendil) · skulptuur o ümarplastika o reljeef · graafika o joonistus (söejoonistus, pliiatsijoonistus, tusijoonistus) o estamp- e. paljundusgraafika kõrgtrükk (puulõige, puugravüür, linoollõige ) sügavtrükk (

Kunstiajalugu
102 allalaadimist
thumbnail
48
doc

"Kunstikultuuri ajalugu" 10 klassile - Jaak Kangilaski

I Paleoliitiline kunst · Paleoliitikum algas u. 2 miljonit aastat tagasi ja kestis Põhja-Euroopas u. aastani 10 000 eKr · Esimesed kunstiteosed on u. 70 000 aastat vanad · Praegu arvatakse, et kujutava kunsti sünnimaaks oli Austraalia · Lääne-Austraalia kõrbetest on leitud kivikujukesi ja kaljumaalinguid · Tänu kuivale kliimale on need üsna hästi säilinud · Euroopa vanimateks kunstiteosteks on ehted (aukudega teokarpidest), mida on leitud Vahemere põhjarannikult Kagu-Euroopast · Kuulsad on ka Lääne-Euroopa koopamaalingud · Inimesed elasid Lõuna-Euroopa looduslikes koobastes · Koobaste seintele maaliti suuri loomi, kes kunagi Euroopas elasid: mammutid piisonid põhjapõdrad jne · Enamasti tehti kütitavate loomade maalinguid · Sageli on neid maalinguid ka odadega täksitud · Esiaja kunsti teket selgitatakse sageli jahimaagiaga · Kuna peamine elatusala oli jahipidamine, võis kunstnikust küt

Kunstiajalugu
574 allalaadimist
thumbnail
20
docx

10. klass kunstikultuuri ajalugu

Kunstiajalugu aeg stiil 40 000 e.m.a. kiviaeg 10 000­3000 e.m.a. neoliitiline kunst 4000­1530 e.m.a. Vana-Mesopotaamia 3000 e.m.a.­30 m.a.j. Vana-Egiptus u 3000­1100 e.m.a. Egeuse ehk Kreeta-Mükeene 1600 e.m.a.­539 m.a.j. Assüüria ja Uus-Babüloonia 480­323 e.m.a. Vana-Kreeka klassikaline aeg 323 e.m.a.­30 m.a.j. Vana-Kreeka hellenistlik aeg 509 e.m.a.­476 m.a.j. rooma kunst 3.saj. ristiusu teke 4.saj. kirikute ehitamise algus 527­1453 Bütsantsi kultuur u 862­1582 vanavene kunst 7.saj. lõpp­5.saj. e.m.a. sküüdid, keldid, viikingid 493­604 merovingid 717­962 karolingid 10. saj.­1192 romaani stiil 1108­1485 gootika 14. saj. eelrenessanss 15. saj varar

Kunst
18 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Milles seisnes Vana-Egiptuse ehituskunsti salapära?

palju leidub. Quetzalcoatlit peeti inimestele kunstide ja hariduse õpetajaks. Milline rahvas Teotihuacani ehitas on siiani ebaselge. Selle kohal võib paraleele tõmmata egiptusega, kus siiani ei teata täpselt, kes ja kuidas ehitati püramiide. Teothihuacani ehitamisel sageli arvatakse, et need olid tolteegid, omapärane rändurrahvas, kes aegade jooksul ikka ja jälle vaenlaste poolt sisseelatud paikadest lahkuma sunniti ja oma teedel lõpuks koguni maajade juurde välja jõudis. Rikkaliku kultuuri lõid ka Mehhiko lõunaosas, praeguse Oaxaca ümbruses elanud sapoteegid ja misteegid. Kõige rohkem teatakse-tuntakse kaasajal Yucatani poolsaare ürgmetsades elanud maajade (maiade) kultuuri. Põhiliste hävitajate - hispaanlaste - tuleku ajaks olid nende olulisemad linnad juba maha jäetud ja dzunglisse mattunud. Pealegi osatakse kaasajal lugeda maajade hieroglüüfkirja, paraku mitte täielikult. Maajade ligi poolteist tuhat aastat vana kultuur

Ajalugu
4 allalaadimist
thumbnail
1
doc

India, Hiina, Jaapani ja Vana-Ameerika Kunst

Puulõiketehnika. Hiinast jõudis Jaapanisse puulõiketehnika. Sajandeid kasutati seda vaid usuliste tekstide illustreerimiiseks. VANA-AMEERIKA KUNST Suuri saavutusi kunsti vallas oli ka Vana-Ameenka rahvastel. Asteekide kultuur. Kesk-Ameerikas tekkis 14. sajandil asteekide riik, millepealinn oli Tenochritlan. Olmeekide kultuur. Kesk-Ameerika vanima kõrgkultuuri loojateks olid olmeegid, kes elasid Mehhiko lahe lõunakaldal ja kasvatasid maisi. Maajade kultuur. Selle õitseaeg oli u. 300-900 Maajade linnriigid võitlesid sageli omavahel, kuid maajad olid ka rahulikud põlluharijad ja edukad mitmel teadus-ja kunstialal. Maajade templid olid Vana-Ameerika suurimad, näiteks üks astmikpüramiid Tikali linnas oli üle 70 m kõrge Templite seinad on kaetud reljeefidega, mis kujutavad olendeid, kelles segunevad inimeste ja loomade tunnused. Tolteekide kultuur. Kõige laiemalt, kuid lühiajaliselt levis sõjakas tolteekide kultuur (u. 900-1200).

Kunstiajalugu
131 allalaadimist
thumbnail
119
doc

20 SAJANDI KUNST

Elu ja maalimist võimaldas talle ainult venna toetus. Viimastel eluaastatel kannatas ta vaimuhaiguse hoogude all, ta lõpetas oma elu enesetapuga Auvers-sur-Oise`i vaimuhaiglas. Teoseid: ,,Maastik tähe ja küpressidega" (1890), ,,Autoportree karvamütsi, kinniseotud kõrva ja piibuga" (1890), ,,Kunstniku tuba" (1889), ,,Päevalilled" (1888). KIRJANDUST Loe: E. H. Gombrich ,,Kunstilugu" lk. 512 ­ 555 A. Juske, J. Kangilaski, R. Varblane ,,20. sajandi kunst" lk. 8 - 14 N. Lynton ,,Moodsa kunsti lugu" lk. 13 - 24 Ruhrberg, Schneneckenburger, Fricke, Honnef ,,Art of the 20th century" vol.1. lk. 7 -21 (inglise keeles) Paul Smith ,,Impressionism" (eesti keeles) Biograafilisi romaane: H. Perruchot ,,Cézanne" W. S. Maugham ,,Kuu ja kuuepennine" (Gauguin) J. Renoir ,,Renoir" D. Weiss ,,Alasti tulin ma" (A. Rodin) I. Stone ,,Elujanu" (V. van Gogh)

Kunstiajalugu
937 allalaadimist
thumbnail
32
doc

Kordamine kunstiajaloo eksamiks

Kunstiajaloo eksami kordamisküsimused 1. Kunsti liigid. Kirjeldus. Näited. · Arhitektuur ­ alates kiviajast on inimene midagi ehitanud, eriti silmapaistvad on olnud usuga seotud ehitised. Arhitektuur jagatakse skalaarseks (pühaks) ja profaanseks (ilmalikuks). Jumalate austamiseks püstitatud ehitisi nimetatakse kirikuteks (kristlastel), moseedeks (moslemitel) ja templiteks (kõigil muudel religioonidel). Skalaarehitised on veel kabelid ja kloostrid. Profaanarhitektuuri olulise osa moodustavad sõjalised ehitised ­ linnused, kindlustused. Suurt kunstilist tähendust on nähtud valitsejate lossides, raekodades. 20. saj hakati olulist kunstipära nägema ka tavalistes elamutes ja tööstusehitistes. Kunstiline tähtsus on olnud erinevate hoonete omavahel või loodusega kokkusobitamisel (ansam

Kunstiajalugu
513 allalaadimist
thumbnail
11
docx

Barokk, impressionism, klassitsism, Ameerika kunst, Eesti kunst, Vene kunst, postimpressionism, juugent, romantism ja realism

· EESTI VABARIIK · Eesti vabariik kuulutati välja 1918, sama aasta alguses asutati Tartus ka ühing Pallas, kunstiühing oli selleks, et edendada esteetilist kunsti. Kunstnikest kuulusid sunna Konrad Mägi ja Kassa ja kirjanikest .. Loodi esimene Eesti kõrgem kunstikool Pallas. 1919 aastal korraldati ka Eesti esimene kunstiülevaate näitus. Pallase juhatajateks olid Mägi 1919-1926, siis Vabbe (1926-1929) ja Starkoph, Voldemar Vaga on kirjutanud Eesti ja Tartu kunstiajaloo. Kunsti tehti põhiliselt Tartus, Tallinnas tehti keskastme kunstikool. 1920'ad iseloomustas, et enne IMS levinud moodsa kunsti voolud leidsid eesti kunstnikes rakendust. 30'daid iseloomustas moodsa kusnti taandumine ja rohkem loodust jäljendav kunst. 20'te aastate lõpus tulid Eesti kunsti pallaslased, need, kes olid kunstihariduse Tartus omandanud. Tuntuimad kunstnikud olid: · Jätkas oma loomingut Mägi,

Kunstiajalugu
43 allalaadimist
thumbnail
168
doc

Ajaloo mõisted ja isikud tähestiku järgi

Agoraa – akropoli läheduses asuv koosoleku- ja turuplats, mille ümber paiknesid templid ja linnaelanike majad. Homerose ajal oli agoraa vabade kodanike rahva-, kohtu- ja sõjaväekogunemine, hiljem kogunemiskoht ise. Reeglina paiknesid agoraa ääres Kreeka polise ametiasutuste hooned, templid ja kauplused. Agoraa oli enamasti põhiplaanilt ristkülikukujuline ning alates klassikalisest ja hellenismi ajastust ümbritsetud sammaskäikudega ehk stoadega. Sissepääsu agoraale tähistas väravaehitis ehk propüleed. Kuulsaim agoraa on 1931. aasta väljakaevamistel põhjalikult läbiuuritud akropolise lähedal asuv Ateena agoraa. Akadeemia – Platoni asutatud filosoofiline kool Ateena lähedal, mis tegutses 385 eKr – 529 pKr. Kool sai nime oma asupaika järgi Ateena Hekademeia-nimelises hiies, millele omakorda andis nime heeros Akademos. Hekademeia oli pühapaik, mida lisaks Akademosele on seostatud ka Dioskuuride ning Dionysose kultusega. Platon asutas Akadeemia Pyt

Ajalugu
60 allalaadimist
thumbnail
60
rtf

10nda klassi ajaloo konspekt

Vana-Kreeka ehk Hellas Loodusolud ja nende mõju tsivilisatsiooni kujunemisele Asukoht: Balkani ps lõunaosa Egeuse mere saared Järsud ja kaljused mäed (4/5 maast) ning lahed jagavad mandriosa kolmeks: Lõuna-Kreeka (Peloponnesose ps) Kesk-Kreeka Läbimatute mägede vahel ainus ühendustee. Põhja-Kreeka umbes 50m laiune Termopüülide kitsastee. Peamine ühendustee MERI. Avatus muule maailmale ja sisemine killustatus. Hellas kui kultuurivahendaja: Hellenid võtsid üle Ida tsivilisatsiooni saavutused, rajades vanima Euroopa tsivilisatsiooni. Hellase tsivilisatsioon omakorda mõjutas hilisemat Euroopa tsivilisatsiooni. Kreeka ajaloo põhiperioodid Kreeta-Mükeene (u 2000 ­ 1100 eKr) Minoiline tsivilisatsioon Kreeta saarel (Knossose palee) 1600 eKr tsivilisatsiooni kujunemine Mandri-Kreekas (keskuseks Mükeene linn) 1200 eKr doorlaste (ühe Kreeka hõimu) sissetung tegi toonasele hiilgusele lõpu ­ purustati lossid ja hävines tsivilisatsioon. Tume ehk Homerose ajajärk (1100-800 e

Ajalugu
183 allalaadimist
thumbnail
88
rtf

Ajalugu 1. õppeaasta konspekt 10. kl

Vana-Kreeka ehk Hellas Loodusolud ja nende mõju tsivilisatsiooni kujunemisele Asukoht: Balkani ps lõunaosa Egeuse mere saared Järsud ja kaljused mäed (4/5 maast) ning lahed jagavad mandriosa kolmeks: Lõuna-Kreeka (Peloponnesose ps) Kesk-Kreeka Läbimatute mägede vahel ainus ühendustee. Põhja-Kreeka umbes 50m laiune Termopüülide kitsastee. Peamine ühendustee MERI. Avatus muule maailmale ja sisemine killustatus. Hellas kui kultuurivahendaja: Hellenid võtsid üle Ida tsivilisatsiooni saavutused, rajades vanima Euroopa tsivilisatsiooni. Hellase tsivilisatsioon omakorda mõjutas hilisemat Euroopa tsivilisatsiooni. Kreeka ajaloo põhiperioodid Kreeta-Mükeene (u 2000 ­ 1100 eKr) Minoiline tsivilisatsioon Kreeta saarel (Knossose palee) 1600 eKr tsivilisatsiooni kujunemine Mandri-Kreekas (keskuseks Mükeene linn) 1200 eKr doorlaste (ühe Kreeka hõimu) sissetung tegi toonasele hiilgusele lõpu ­ purustati lossid ja hävines tsivilisatsioon. Tume ehk Homerose ajajärk (1100-800 e

Ajalugu
202 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun