Suport pannakse liikuma piki töölauda hammaslattmehhanismi abil. Supordi ajamiks on kahe kiirusastmega reduktor. Käiku reverseeritakse teekonnalülitiga. Spoonipakk asetatakse horisontaalsele töölauale ja kinnitatakse pneumosurveseadme abil. Seejärel käivitatakse supordi ajam ning töödeldakse spoonipaki üks serv. Pärast seda vabastatakse spoonipakk survest ja töödeldakse teine serv. Liimivaltsid Liimi pealekandmine liimivaltsidega põhineb kontaktmeetodil. Valtsid on valmistatud terasest ning olenevalt pealekantava liimi liigist on valtsipind sile või rihveldatud. Rihveldatud valtsid soodustavad liimi pealekandmist. Pealekantava liimi kulu reguleerimiseks varustatakse liimivaltsid doseerimisvaltsidega. Liimikulu oleneb spoonipinna karedusest, puidu liigist, liimi viskoossusest ja valtsipinna faktuurist. Doseerimisvaltsi vahekaugus pealekantavast valtsist määrabki kindlaks liimikulu.
Valtsimine Taavi Leinasaar AA-13 sisukord • mis on valtsimine ? • Kuum valtsimine. • juhtme valtsimine. • Valtsimispingid. Mis on valtsimine? • Kolme rulliga lehtmetalli painutusmasin (valtsid) • Valtsimiseks nimetatakse plekkdetailide ühendamist nende servade vaheliti painutamise teel. Seda ühendusviisi kasutatakse katuste, vihmaveetorude, plekknõude jm. esemete valmistamisel. Kuum valtsimine • Kuumvaltsimisel muudetakse terase mõõtu, kuju ja metallurgilisi omadusi, rakendades kuumutatud metallile (mille temperatuur on vahemikus 1050 kuni 1300 Co) korduvalt survet elektril töötavate valtside vahel. Kuumvaltsimiseks sisestatav teras on
lemmendus. Nugade lõikeservast on tükk välja murdunud. 7. Tõõdeldaval pinnal on jooned. Paksushöövelpingid. Töölaud ei ole täpsesse asendisse seadistatud. 1. Hööveldatud toorikute mõõt ei ole õige. Töölaua asend on fikseerimata. Nugade asend ebaühtlaselt noavõllis. Alumised 2. Töödeldav pind ei ole paralleelne valtsid ei ole parallelsed töölauaga. baaspinnaga. Alumised valtsid ulatuvad töölauast liiga palju 3. Toorikute otsad on astmelised. välja. Surutite asend noavõlli suhtes ei ole õige. Toorikud on kõverad. Rihveltatud etteandevalts on liiga suure 4. Rihvjäljed töödeldud pinnal. survega. Hööveldusvaru on liiga väike
• Etteanne toimub etteandevaltside abil • Toorikuid peab masinasse sisestama tugevalt üksteise vastas Tööohutusnõuded • Samad nõuded, mis rihthöövlilgi, v.a: • Töölauale ei tohi panna käsi • Väikeste detailide puhul kasutada rakist 1 – toorik; 2 – töölaud; 3 – tagasilöögikaitse; 4 – vedavad rihveldatud etteandevaltsid; 5 – esimene survenuga; 6 – noavõll; 7 – tagumine survenuga; 8 – tagumised vedavad valtsid (sileda pinnaga); 9 – tooriku liikumissuund; 10 – noavõlli pöörlemissuund; 11 – hööveldatud pind. KETASSAEPINK • Puidul põhinevate materjalide saagimine FORMAATSAAG • Täpsem KÄSIKETASSAAG • Mobiilne Tööohutusnõuded • Pöörlevat tera ei tohi peatada külgsurvega • Mitte ühtegi toimingut teha kätega • Väljalõike tegemiseks kasutada soonemõõdikut • Kontrollida pöörlemissuuna õigsust
(Rihthöövelpingid) Praagi liik Tekkimise põhjus 1. Hööveldatud toorikute mõõt ei ole õige. · Töölaud ei ole täpsesse asendisse seadistatud. · Töölaua asend on fikseerimata. 2. Töödeldud pind ei ole paralleelne baaspinnaga. · Nugade ebaõige asend noavõllis. · Alumised valtsid ei ole paralleelsed töölauaga. 3. Tooriku otsad on astmelised. · Alumised valtsid ulatuvad töölauast liiga palju välja. · Surutite asend noavõlli suhtes ei ole õige. · Toorikud on kõverad. 4. Rihvlijäljed töödeldud pinnal. · Rihveldatud etteandevalts on liiga suure survega.
Praagi liik Tekkimise põhjus 1. Hööveldatud toorikute mõõt ei ole õige. · Töölaud ei ole täpsesse asendisse seadistatud. · Töölaua asend on fikseerimata. 2. Töödeldud pind ei ole paralleelne baaspinnaga. · Nugade ebaõige asend noavõllis. · Alumised valtsid ei ole paralleelsed töölauaga. 3. Tooriku otsad on astmelised. · Alumised valtsid ulatuvad töölauast liiga palju välja. · Surutite asend noavõlli suhtes ei ole õige. · Toorikud on kõverad. 4. Rihvlijäljed töödeldud pinnal. · Rihveldatud etteandevalts on liiga suure survega.
nikliga, vanaadiumiga jt.; hõbedat legeeritakse peamiselt tinaga, kulda vasega. Roostevaba terase saamiseks legeeritakse terast nikli ja/või kroomi ja/või titaaniga summaarselt vähemalt 10%. Pronks vase sulam tina ja teiste elementidega peale tsingi. Tänapäeval tuntaksegi kahte suurt rühma pronkse: tinapronksid ja tinavabad pronksid Valgevask ehk messing ehk latunn (vn.k. ) vase sulam tsingiga Valtsimisel tõmbavad eri suunas pöörlevad valtsid hõõrdejõudude toimel metalli enda vahelt läbi. Näitena vaatleme ribametalli valtsimise skeemi (joon. 3.1). Plastse deformatsiooni tagajärjel riba paksus väheneb, pikkus ja laius aga suurenevad..Riba paksuste vahet enne ja pärast valtsimist nimetatakse absoluutseks pigistuseks: Laiuste vahet nimetatakse absoluutseks laienemuseks: Riba deformatsiooniastet valtsimisel võib iseloomustada:suhtelise pigistusega, s. t. riba absoluutse pigistuse ja suhtega protsentides:venitusteguriga, s
plaatide suurusi ning plaatide tegemise järjekorda. · Ilmutuseade on sarnane traditsioonilisel meetodil kasutatavale seadmele. CTP puhul võib aga ilmutusseadme integreegrida CTP külge nii, et plaat suunatakse peale valgustamist kohe ilmutusmasinasse 5. Ilmutusseadmed Ülevaade ehitusest, milliseid parameetreid seadistatakse, kuidas seade töötab? Ilmutusseade on automaatne ilmutusmasin, kus plaadi ilmutamine toimub harjade ja valtside abil. Valtsid viivad plaadi läbi ilmuti, pesuvee ja kummeerimise kuivatisse ning plaat ongi trükkimiseks valmis. Ilmutusmasinad on samuti digitaalselt programmeeritavad. Ilmutusseades on võimalik määrata plaadi liikumise kiirust, ilmuti temperatuuri, ilmuti värskendamise intervalli. Ilmutussektsioonis toimub ilmutamine ja see sõltub plaadi liikumise kiirusest ning ilmuti temperatuurist. Ilmutusvannis on filtrid, et ilmutuse tagajärjel tekkivaid tahkeid jääke eemaldada
kuivatusosa ees 69-70%; paksu suulisepaberi või pakkimispaberi valmistamisel, kus kiirus ei ületa 100m minutis, võib veehulk paberilaias pärast märgpresse olla 60% ja vähem. Peale mehhaanilist surumist paberisse jäänud vesi eemaldatakse paberimasina kuivatusosa aurutamise abil. Tuleb korras hoida kogu pressiosa, et võimalikult palju vett mehaanilise pressimise käigus eemaldada, eriti kummiga kaetud alumised valtsid. Vaja perioodiliselt lihvida valtse, hoida sarnane bombeerimine, mis tegab pressvaltside normaalse kokkupuutumise, jälgida märglihvide seisukorda, õigeaegselt neid vahetada ja perioodiliselt kontrollida presside tööd, kontrollides paberi niiskust kuivatusosa eel. Kuivatusosa praegusel paberimasinal koosneb tavaliselt kahest horisontaalsest reast, kuivatussilindreist, mida kuumendatakse seest auruga. Silindrid on paigutatud malekorras.
või malelauaasetusega. Need on head, kuna rattakummide tõttu on pind kauem koormuseall. Hammasrullid-toetuspind on kuni 4..5% silindri pinnast mille moodustavad nukkide tipud. Kasutatakse nii sidusate ja tükiliste pinnaste tihendamiseks kuni 0,5 m sügavuselt. võrerullid-Annavad häid tulemusi kruusaste, saviste, tükiliste ja külmunud pinnaste puhul, millega tihendatakse põhiliselt muldeid sügisel ja talvel. Võrerullide valtsid on koostatud varbadest keevitatud võredest avamõõtmetega 15 või 20 cm. langetavateraskustega rullid- on lööktoimega masinad, mis tihendavad pinnast langevate koormuste energia arvel ja rulli raskusjõu staatilisel toimel pneumortasrull+vibratsioon. silerullid, segmentrullid, silevibrorullid, hammasvibrorull 2)Gaaskeevitamise olemus.Keevituspõleti on põhiline tööriist keevitamisel ja pealesulatamisel. Keevituspõletiks nim.seadet ,mille abil põlevgaas/selle aurud
Edasi toimub plaadi karestamine, mis toimub elektrolüütilisel teel. Happelises kesk - konnas elektrivoolu toimel tekitakse plaadile alumiiniumsoo - lade kiht. Järgmisena anodiseeritakse trükiplaat. Karestatud poolele “kasvatatakse” alumiiniumoksiidi kiht, et tagada selle plaadi - poole suurem mehaaniline ja keemiline vastupidavu seejärel tehakse plaadile valgustundlikud kihid. Ilmutusseade on automaatne ilmutusmasin, kus plaadi ilmuta - mine toimub harjade ja valtside abil. Valtsid viivad plaadi läbi ilmuti, pesuvee ja kummeerimise kuivatisse ning plaat ongi trükkimiseks valmis. 5 Trükkimine Kui on trükifaili ettevalmistus tehtud tuleb teha kindlasti esimesed proovitõmmised, kus saab kontrollida registrimärke ja kujutise asetust. Trükkari ülesanne ettevalmistada ka masin. Kontrollida tuleb vee Ph taset, värvid segada värvikastis, paberi formaati seadistama,
saa. Ja kui oluline osa see on. Väga luuletatav punkt. 17. Ohutus tehnika 17.1 Mitme töölisega masinal vastutab ohutuse eest masina juht enamasti on masinatel signaal. 17.2 Enne masina käivitamist kontrollida ohupiirkondi inimeste ja asjade suhtes. 17.3 Kaitsmed! 17.4 Kunagi ei tohi eemaldada masinast kortsu minevat poognat. 17.5 Pöörlevad silindrid ja valtsid purustavad kõik vahele sattuvad asjad. 17.6 Ohutsooni minnes veenduda masina seisvas olekus.(seiska lukusta tööta ) 17.7 Ohufaktor on suurem olenevalt kiirusest kõigil haarajatel, silindritel, kettidel ja muudel liikuvatel osadel. 17.8 Keemiat masina kõrvale päeva jagu. 17.9 Masinat üksi tööle ei jääta. 17.10 Masina vastu ei toetata. 17.11 Põrandad vedelikest ja materjalidest puhtaks.
Väljamistransportöör liigub hammasrataste abil 16, millede asendit reguleeritakse kruviga 17 Milleks on vaja hõõrdesüsteemi? Hõõrdevaltsid tagavad ühtlase värvikihi moodustumise Milleks kasutatakse kattevaltse? Kattevaltsid kannavad värvi vahetult trükivormi pinnale( aga ka samuti lülitub sisse seade, mis reguleerib valtside survet trükivormile Mitu kattevaltsi on tavaliselt kasutusel?) Milleks ja kuidas liiguvad värvisüsteemi valtsid? Millistest osadest koosneb värvisüsteem? 1. Kattevalts (2. Hõõrdesilinder) 3. Hõõrdevalts 4. Värvinuga 5. Värvikast 6. Duktorvalts 7. Ülekandevalts Kuidas reguleeritakse värvisüsteemi? Värvisüsteemi saab reguleerida puldist ja vanemates masinatest värvikasti juures olevatest kruvidest :D Milliseid erinevaid värvisüsteeme teate? Värviaparaat perioodilise ülekandega, Värviaparaat kontaktita ülekandevaltsiga, Värviaparaat värvipumbaga
keemilisel koostisel 9. Malmid: Malmide struktuur - Suure süsinikusisalduse tõttu on malmi struktuuris kõva ja habras eutektikum ledeburiit või süsinik grafiidina. Nii ledeburiit kui ka grafiit teevad malmi hapraks, mistõttu ei saa ühtki malmiliiki survetöödelda – sepistada, valtsida Omadused - malmil on hea vedelvoolavus, väike kahanemine, vähene külgepõlemine. Kasutamine - valtsid, vagunirattad, hammasrattad, mootoriplokke, 10. Alumiinium ja tema sulamid. Liigitus - a) tiheduse järgi: - kergmetallid ja –sulamid ρ < 5000 kg/m3 (Mg, Al, Ti) - keskmetallid ja -sulamid ρ = 5000...10000 kg/m3 (Sn, Zn, Cr, Ni, Mn, Fe, Cu) - raskmetallid ja -sulamid ρ> 10000 kg/m3 (Pb, Ag, Au, Ta, W, Mo) b) sulamistemperatuuri järgi: - kergsulavad Ts < Ts Pb = 327 °C (Sn, Pb, Bi) - kesksulavad Ts = 327…
Ta sai seda teada alles pärast seda, kui saeketas ta kätt lõikas. Töötaja töötas puiduliimimispingil, mille üheks osaks olid rullvaltsid. Tööpäeva lõpus hakkas töötaja valtsi rulle liimist puhastama. Puhastamist viidi läbi töötaval pingil. Selle käigus jäi töötaja vestihõlm pöörlevate valtside vahele. Töötaja hakkas vesti pöörlevate valtside vahelt välja sikutama, kuid selle tulemusel sattus valtside vahele ka tema käsi. Valtsid seiskusid alles pärast seda, kui käsi oli peaaegu õlani 9 valtside vahelt läbi läinud. Valtside kohal oli hädaseiskamisseadis - punast värvi tross. Sellele suvalises kohas vajutades tööpink seiskus. Paraku ei teadnud töötaja punase trossi otstarvet. Talle ei olnud seda selgitatud ja seetõttu ei julgenud töö- taja seda trossi puudutada. Õnnetus oleks jäänud toimumata, kui töötaja oleks vajutanud trossi kohe pärast vesti valtsirullide vahele jäämist. 7
11. Kuidas toimub trükitud poognate vastuvõtt? 12. Kuidas vähendatakse poognate kiirust masinast väljumisel 13. Mis on poognate stoosimine (otsastamine) ja kuidas see toimub? 14. Kuidas eemaldatakse paberipakk trükimasinast? 15. Nimeta poognate väljatoomisseadmete nimetused joonisel: 16. Milleks on vaja hõõrdesüsteemi? 17. Milleks kasutatakse kattevaltse? 18. Mitu kattevaltsi on tavaliselt kasutusel? 19. Milleks ja kuidas liiguvad värvisüsteemi valtsid? 20. Millistest osadest koosneb värvisüsteem? 21. Kuidas reguleeritakse värvisüsteemi? 22. Milliseid erinevaid värvisüsteeme teate? 23. Milliseid lisasektsioone valmistatakse trükimasinatele? 24. Milleks on vaja trükimasinatele lisasektsioone? 25. Kuidas on ehitatud kuivatussektsioonid? 26. Kuidas on ehitatud lakisektsioonid? 27. Kuhu kantakse trükivärv? 28. Millise kihina kantakse trükivärv paberile 29. Milliseid funktsioone täidab värviaparaat? 30
Trükkimiseks kasutati liim- ja kaseiinvärve. Eri värvid ja kujundid joonistuvad selgelt välja, st ei segune üksteisega. Tapeedi pind tundub katsumisel kergelt reljeefne. Valtstrükk Kui 1830. aastatel hakati valmistama tapeedipaberit rullina, andis see tõuke uue trükitehnika – valtstrüki – kujunemisele. Sarnaselt puiduplokkidele kasutatakse ka valtstrüki puhul kõrgreljeeftrüki võtet, ainus erinevus on trükkimiseks kasutatavad rullid ehk valtsid, mis võimaldavad tapeete toota suuremates kogustes ja palju kiiremini kui plokkidega. Iga värvi jaoks on vaja eraldi valtsi. Valtsidega trükitud tapeetidele on omane maaliline efekt. Erinevaid värve kantakse paberi pinnale kiirelt üksteise järel, mistõttu ei jõua need täielikult kuivada ning segunevad üksteisega. Hästi säilinud või uute tapeetide puhul on võimalik eristada nn huult ehk värvivalli, mis tekib kohtadele, kus valts on viimasena paberi pinda puudutanud.
Massi suurendamiseks saab rulli trumlit läbi otsaluukide täita ballastiga. Hammasrullid: Bandaazid pannakse valtsile peale selliselt, et nukid asetseksid malekorras. Raami põiktalade sisekülgedele on keevitatud kaabid nukireavahede puhastamiseks. Transeerull: kruusaste, saviste, tükiliste ja külmunud pinnaste Võrerullide valtsid on koostatud varbadest keevitatud võredest avamõõtmetega 15 või 20 cm Rulli massi suurendab raamile paigutatud betoonkuupidest ballast. Mass kuni 8 tonni Õhkrehvrullid : Pneumorataste elastsuse tõttu on nende kontaktpind pinnasega suurem, mistõttu on pinnas ka pikemat aega koormatud. Iga rullisektsioon 1 koosneb kastist ja rattast
Trumli kallutamisega,Trumli pöörlemissuuna muutmisega, reversiga 272-Kuidas liiguvad vastuvoolu segisti tööseadme elemendid? Labade ja trumlite liikumine on vastassuunaline 278-Nimetage betoonisegude transportmasinad otstarbe järgi. Betoonitransportimise masinad suuremate vahemaade taha,Betooni transportimise masinad ehitusobjekti piires 284-Nimetage seadmed betoonisegude tihendamiseks. Vibrolatid,Vibroplaadid,Vibronuiad või valtsid,Erineva diameetriga süvisvibraatorid 290-Milliseid meetodeid kasutatakse r/b toodete pingevarraste eelpingestamiseks? Mehhaaniline,Termiline 296-Nimetage käsimasinate tüübid energia muundurmehhanismi järgi. Mehhaaniline muundur,Vedru muundur,Kompressor-vaakum muundur,Muundurita 302-Mitmesoonelist kaablit kasutatakse ühefaasiliste masinate toiteks? Kolme soonelist kaablit 308-Millise jõuallikaga on varustatud motoriseeritud käsimasinad?
Raamil on tiisel ja veoaas. Raamile kinnitub veel ka rullipuhastus kaap. Massi suurendamiseks saab rulli trumlit läbi otsaluukide täita ballastiga. Ühe roomiktraktori haakes võib olla mitu rulli. o Hammasrullid- toetuspind on 4-5% silindri pinnast, mille moodustavad nukkide tipud. 0,5 m sügavuselt sidusate ja tükiliste pinnaste tihendamiseks. Erinevalt silerullidest on nukkrullide valtsid varustatud vahtatavate nukk-bandaazidega. Asetatakse peale malekorras. Põiktalade sisekülgedele on keevitatud kaabid nukireavahede puhastamiseks. Avaldavad küllaltki suurt erisurvet pinnase sügavusse ja
kollatähni degenereerumisele, mis on üks sagedasemaid pimedaks jäämise põhjuseid.«Kuigi me ei tea, kas on olemas otsene seos silmahaigustega, on olemas tugevad laboratoorsed tõendid selle kohta, et see võib olla põhjuseks,» rääkis Hepworth. Tööõnnetuste põhjuseid füüsikalistest ohuteguritest • Töötamisel töötlemise masinatel - masinate pöörlevad osad, näit. saed ja freesid - etteande- ning surverullid - presside survepinnad - võllid ja valtsid (nt. liimvaltsid) - masinate paigaldamine, seadistamine, hooldamine ja remontimine • Materjalide transportimine - konveierid - kahvelkärud ja –tõstukid - tõstevahendid Õnnetusohtude kindlakstegemiseks tuleb tähelepanu pöörata ka: Töökoht ja liiklus - trepid - ebatasased ning libedad põrandad - põrandal paiknevad voolikud ja juhtmed - põrandal vedelevad tootmisjäätmed - tasapinnaerinevused, kukkumine kõrgustest - ohualade puudulik märgistus
Omadused: Malmi mehaanilised omadused olenevad suurel määral grafiidiosakeste kujust ja mõõtmetest – mida väiksemad on grafiidiosakesed, seda paremad on mehaanilised omadused. Teiselt poolt mõjutab omadusi metalse põhimassi struktuur. Jahtumisel laguneb temperatuuril 727 °C malmi struktuuris olev austeniit ja tekib ferriiditse-mentiidi segu – perliit. Kasutamine: Valgest malmist valatakse tooteid, millelt nõutakse suurt kulumiskindlust, näiteks valtsid, vagunirattad. Enamik valgest malmist valandeid lõõmutatakse tempermalmiks. Hallmalmist valmistatakse tööpinke, mootoriplokke, sest hallmalm summutab lööke ja on isemääriv. 10. Alumiinium ja tema sulamid - Põhiliselt saadakse Al boksiidist. Boksiidist Al saamise tootmisprotsess seisneb Al-oksiidi saamises ja järgnevas sulas krüoliidis (Na 3 AlFe) lahustunud Al-oksiidi elektrolüüsis. Sel teel saadud Al puhtus on 99,5...99,8%,
ribavaltsMe.) b)kujundprofiil (nerkme, talad, rööpad, eriprofiilid) 3) Lehtmetall- liigitatakse paksuse järgi : a)paks leht (plaat) paksus 4..160 mm, b)õhuke leht (plekk), paksus 0,2…3,9 mm, c)foolium – paksus <0,2 mm 4) Torud – a)õmblusteta torud (valtsitud, tõmmatud), b)keevitustorud (pikiõmblusega, keerdõmblusega) 5) Erivaltstooted- perioodilised profiilid (muutuva ristlõikega latid), valtsid, rattad, kuulid 6) Ristlõike mõõtmete järgi liigitakse: jämesordime (rl.m-ga 80..200 mm), kesksordime (30…80 mm), peensordime (20…30 mm), valtsraat (5…9 mm) 5. Süsinikterased, liigitus Süsinikteras=mittelegeerteras liigitatakse: 1) otstarbe järgi: a)süsinikkonstruktioonterased(C=0,05…0,65%) b)süsiniktööriistaterased (C=0,7…1,35%)
Tagasiside Sinu vastus on õige. Õige vastus on: Kolmnurkühenduses asünkroonmootori toitekaabli ühendamine mootori klemmidele Küsimus 56 Õige Hindepunkte 1.00/1.00 Märgi küsimus lipuga Küsimuse tekst Millise seadme koormuskarakteristikuga on tegemist Valige üks: a. Ruutvõrdeliselt kasvava koormusmomendiga on ventilaatorid, pumbad ja tsentrifuugid b. Lineaarselt kasvava koormusmomendiga koormusteks võivad olla valtsid, veskid, paber-pressid. c. Konstantse võimsusega on puurid, freesid, mähkimismasinad jt. Tagasiside Teie vastus on õige. Õige vastus on: Ruutvõrdeliselt kasvava koormusmomendiga on ventilaatorid, pumbad ja tsentrifuugid Küsimus 57 Õige Hindepunkte 1.00/1.00 Märgi küsimus lipuga Küsimuse tekst Millise käivitusega on tegemist A B C Valige üks: a.
4 Kasutusala järgi liigitada kermiseid 3 gruppi: - tööriistamaterjalid, mida kasutatakse mitmesuguste tööriistade ja instrumentide valmistamiseks (metallide lôiketöötlemine, stantsimine, survetöötlemine, traadi tômbesilmad jne) (66% kogutoodangust); - maavarade kaevandamine (kivipuurid, puurimispead jt) (26% kogutoodangust), - konstruktsioonmaterjalid, mida kasutatakse kulumiskindlate detailide valmistamiseks ( düüsid, pihustid, valtsid, pressvormid jne)( 5...7%); - korrosiooni- ja kuumuskindlad materjalid, mida kasutatakse kôrgetel temperatuuridel vôi agressiivsetes keskkondades (turbiinide töölabidad, pumpade klapid jne)(1-3%). Kôvasulamite kasutuselevôtt 1920-ndate aastate teisel poolel pôhjustas revolutsiooni metallide lôiketöötlemisel. Lôikekiirused ja sellest tulenevalt tööviljakus kasvasid mitmeid kordi vôrreldes senikasutatud kiirlôiketerastest tööriistadega.
7) ja (vt joon 8.3.4 a, b), b) rootor-tüüpi e rootorpumbad 282-Nimetage mördipumpade tüübid konstruktsiooni järgi: kasikkolbpump, segisti pumbaga: 283-Millistest agregaatidest koosneb pneumaatiline mördi transportimise seade? Kompressorjaam, Valmis mördisegu silo, Etteandeseade, Transportiv torustik, Vastuvõtuanum, Väljund mördipritsi ühendamiseks 284-Nimetage seadmed betoonisegude tihendamiseks. Vibrolatid, Vibroplaadid, Vibronuiad või valtsid, Erineva diameetriga süvisvibraatorid 285-Milleks kasutatakse betoonitöödel "helikoptereid" ? Tardumata betooni pinna silumiseks 286-Milliseid tehnoloogilisi skeeme kasutatakse r/b toodete valmistamiseks? - voolumeetodit stendimeetodit 287-Loetlege r/b toote valmistamise tehnoloogilised protsessid. -toormaterjalide vastuvõtmine ja ladustamine -sarruse = armatuuri valmistamine -betooni valmistamine -toote vormimine -toote kivistamine
alafreespinkidel. 13. Tappimine - Tappimisel detaili otsa töödeldakse nurkliidete jaoks ühemõõtmelisi tappe ha sälke tappimis- või alafreespingil eritüübiliste freesidega. 14. Puurimine - Detaili töödeldakse eri suurusega avasid puurpingil sobiva puuri abil. 15. Kompleksfreesimine - Ese (detail) töödeldakse ühe läbimisega. Selline masin teeb laius- ja pikkusmõõtmised, tapib, töötleb valtsid, puurib ja freesib esemesse soovitud profiili. 16. Tappimine kopeerfreesimisega - Detailide otsa valmistatakse tappliiteks vajalikud tapid ja pesad. Tappimine tehakse tappimismasinal tappimisfreesiga. 17. Treimine - Puitu töödeldakse põikilõikepinnalt ümber eseme. Treimine toimub eseme pöörlemisel treitera vastu. 18. Lihvimine - Lihvimisel puu pind tasandatakse hööveldamise, freesimise, mõnikord ka saagimise ebatasasused lihvpaberi abil. 19
Lehtmetall – liigitatakse paksuse järgi a) Paks leht (plaat), paksus 4-160mm (kuumvaltsitud); b) Õhuke leht (plekk) paksus 0,2-3,9mm (kuum- või külmvaltsitud); c) Foolium – paksus alla 0,2mm (külmvaltsitud) 1. Torud: a) Õmblusteta torud (valtsitud, tõmmatud); b) Keevistorud (pikiõmblusega, keerdõmblusega) 1. Erivaltstooted: perioodilised profiilid (muutuva ristlõikega latid), valtsid, rattad, kuulid jm. Keemiliselt koostiselt jagatakse terased mittelegeerterasteks (süsinikterasteks), legeerterasteks ja roostevabadeks terasteks. Mittelegeerterased ei sisalda legeerivaid elemente, kuid neid elemente võib sisalduda lisandeina kas juhuslikult või terase tootmisest tingituna (nt Mn ja Si sisaldus rauahapendi taandamisjääkidena jm). Võimalike lisandite sisaldus pea olema alla tabelis 1 toodud piirsisalduse. Tabel 1
Transeerullid: Parameeter TRC85 TRC6 5 Kaal, kg 1380 1430 Laius, cm, 65 85 Sagedus, Hz 32 32 Tsentrfugaaljõud, kN 71 71 Mootori võimsus, kW 16 16 Häid tulemusi kruusaste, saviste, tükiliste ja külmunud pinnaste puhul annavad võrerullid, millega tihendatakse põhiliselt muldeid sügisel ja talvel. Võrerullide valtsid on koostatud varbadest keevitatud võredest avamõõtmetega 15 või 20 cm. Võrerull vajub pinnasesse ning litsub külmunud pinnasetükid laiaks .ja peenestab. Võreavadest läbiläinud pinnasetükid kraabitakse trumli sisepinnalt maha vastava teraga ja suunatakse kõrvale. Rulli massi suurendab raamile paigutatud betoonkuupidest ballast. Mass kuni 8 tonni Tampe kasutatakse liiv-, savi-, liivsavi-, klibu- ja kruuspinnaste tihendamiseks betoon-
väheks ja mootorid põlesid töö käigus läbi. 1992- 1993.a. remonditi ja taastati olemasolevad seadmed veskis, mille hulgas veeturbiinil vahetati laagrid ning puhastati roostest labad. Veski peaajami võll asendati peaaegu täies pikkuses (ca 6 m.) uuega, liuglaagrite asemel paigaldati isetsentreeruvad kuullaagrid, remonditi ajami sidur. Ajami veetavate malmist hammasratastele tehti uued vahtrapuidust hambad. Püülimasinal lihviti üle sileda poole valtsid ning teritati rihveldatud poole omad. Laagriliuad valati uued. Töömahukaks osutus plaansõelamasina remont: et saada kvaliteetset püüli ja eraldada üksteisest kõrgem-, esimene- , ja teine sort ning kliid. Selleks tuli kogu masina sisu taastada ning komplekteerida erineva tihedusega siidist sõeltega ning valmistada hulk naturaalsest materjalist nendele harjad. Kõik hooned, sild, pais ,veski sisemus remonditi vastavalt vajadusele. Erilist tähelepanu
mehaaniliselt tugevamad.Deformatsiooni aste ei saa olla liiga suur ja deformeerida tuleb tavaliselt mitmes astmes Stantsimisel saadakse kõige paremate mehaaniliste omadustega detailid. Jaguneb ruumiliseks ja plaatide (lehtede) stantsimiseks. Ruumilisel stantsimisel deformeeritakse kogu metallist toorikut. Teraslehtede stantsimise teel valmistatakse näiteks autokerede detaile. Sepistamisel deformeeritakse kuuma toorikut löökidega alasi ja haamri vahel. Kõige enamkasutatavam on valtsimine. Valtsid pöörlevad, materjali lükatakse ja tõmmatakseToimub paksuse vähendamine valtside vahel (plekk), aga ka mitmesuguse profiili andmine (I talad, raudteerelsid, nurkrauad jne). Valtsimine toimub mitmes astmes. Survemeetodeid kasutatakse tavaliselt kuumtöötlemisel, kuna külmalt ei ole materjalid küllalt plastilised ja tuleks rakendada ülisuurt jõudu. Nimetatakse ekstrusiooniks. Seda meetodit kasutatakse peamiselt Al ja Cu ning nende sulamite töötlemiseks
mehaaniliselt tugevamad.Deformatsiooni aste ei saa olla liiga suur ja deformeerida tuleb tavaliselt mitmes astmes Stantsimisel saadakse kõige paremate mehaaniliste omadustega detailid. Jaguneb ruumiliseks ja plaatide (lehtede) stantsimiseks. Ruumilisel stantsimisel deformeeritakse kogu metallist toorikut. Teraslehtede stantsimise teel valmistatakse näiteks autokerede detaile. Sepistamisel deformeeritakse kuuma toorikut löökidega alasi ja haamri vahel. Kõige enamkasutatavam on valtsimine. Valtsid pöörlevad, materjali lükatakse ja tõmmatakseToimub paksuse vähendamine valtside vahel (plekk), aga ka mitmesuguse profiili andmine (I talad, raudteerelsid, nurkrauad jne). Valtsimine toimub mitmes astmes. Survemeetodeid kasutatakse tavaliselt kuumtöötlemisel, kuna külmalt ei ole materjalid küllalt plastilised ja tuleks rakendada ülisuurt jõudu. Nimetatakse ekstrusiooniks. Seda meetodit kasutatakse peamiselt Al ja Cu ning nende sulamite töötlemiseks
on stantsimine (ka sepistamine), valtsimine, survetöötlemine (ekstrusioon) ja tõmbamine (joon 7-6). Stantsimisel saadakse kõige paremate mehaaniliste omadustega detailid. Jaguneb ruumiliseks ja plaatide (lehtede) stantsimiseks. Ruumilisel stantsimisel deformeeritakse kogu metallist toorikut. Teraslehtede stantsimise teel valmistatakse näiteks autokerede detaile. Sepistamisel deformeeritakse kuuma toorikut löökidega alasi ja haamri vahel. Kõige enamkasutatavam on valtsimine. Valtsid pöörlevad, materjali lükatakse ja tõmmatakse. Toimub paksuse vähendamine valtside vahel (plekk), aga ka mitmesuguse profiili andmine (I talad, raudteerelsid, nurkrauad jne). Valtsimine toimub mitmes astmes. Survemeetodeid kasutatakse tavaliselt kuumtöötlemisel, kuna külmalt ei ole materjalid küllalt plastilised ja tuleks rakendada ülisuurt jõudu. Nimetatakse ekstrusiooniks. Seda meetodit kasutatakse peamiselt Al ja Cu ning nende sulamite töötlemiseks
sepistamine), valtsimine, survetöötlemine (ekstrusioon) ja tõmbamine (joon 7-6). Stantsimisel (a) saadakse kõige paremate mehaaniliste omadustega detailid. Jaguneb ruumiliseks ja plaatide (lehtede) stantsimiseks. Ruumilisel stantsimisel deformeeritakse kogu metallist toorikut. Teraslehtede stantsimise teel valmistatakse näiteks autokerede detaile. Sepistamisel deformeeritakse kuuma toorikut löökidega alasi ja haamri vahel. Kõige enamkasutatavam on valtsimine (b). Valtsid pöörlevad, materjali lükatakse ja tõmmatakse. Toimub paksuse vähendamine valtside vahel (plekk), aga ka mitmesuguse profiili andmine (I talad, raudteerelsid, nurkrauad jne). Valtsimine toimub mitmes astmes. Survemeetodeid (c) kasutatakse tavaliselt kuumtöötlemisel, kuna külmalt ei ole materjalid küllalt plastilised ja tuleks rakendada ülisuurt jõudu. Nimetatakse ekstrusiooniks. Seda meetodit kasutatakse peamiselt Al ja Cu ning nende sulamite töötlemiseks
juhtiv sagedusmuundur olema võimelised taluma lühiajalisi ülekoormuseid. Juhul, kui suure koormusmomendiga seadmed töötavad püsivalt madalatel kiirustel, siis tekkib oht mootori ülekuumenemiseks ning jahutamiseks tuleb kasutada välist jahutust. Kriitilise temperatuurini kuumenemist, mille puhul mähiste isolatsioon võib sulada, aitab vältida mootorisse sisseehitatud temperatuuriandur (termistor). Lineaarselt kasvava koormusmomendiga koormusteks võivad olla valtsid, veskid, paber- pressid. Nende puhul esineb lahtimurdemoment harva ning on tavaliselt väike. Võimsus kasvab ruutvõrdeliselt pöörlemiskiirusega st. et kahekordsel nimikiirusel tarbitakse 4 korda suuremat võimsust. Ruutvõrdeliselt kasvava koormusmomendiga on ventilaatorid, pumbad ja tsentrifuugid st seadmed, kus määravaks on õhu või vedeliku takistus. Lahtimurdemoment esineb neis väga harva ning on tavaliselt väike
annaabi.ee 
