Teras ja sulam (0)

Teras on sulam , mille põhikomponent on raud ning mis muude elementide (väävel, fosfor jne) kõrval sisaldab kuni 2,14% süsinikku
Vask on punaka värvusega, sepistatav, valtsitav ja traadiks tõmmatav metall . Ta on hea soojus - ja elektrijuht. Kuumutamisel õhus kattub vask musta värvusega vask(II)oksiidi kihiga . Kuivas õhus on vask püsiv. Niiskes õhus tekib vaskesemete pinnale aja jooksul korrosiooniprotsessi tagajärjel pruuni või roheka värvusega paatinakiht. Rohekas paatinakiht, mida mõnikord näeme vanadel vaskesemetel, tekib väga aeglaselt.
Kerge saadavus – maagist , ja üsna madal sulamistemperatuur lubasid vasel olla üks esimesi inimkonna poolt enimkasutatavaid metalle. Pronksiajal kasutati peamiselt vase ja tina sulamit – pronksi, valmistamaks relvi , ehteid , raha jne
FÜÜSIKALISED OMADUSED
Plastilised (üks plastilisemaid on kuld ).
Head valguse peegeldajad (kõige paremini hõbe, alumiinium ja indium ).
Head elektri- ja soojusjuhid (parimad Au, Ag, Cu, Al).
Käega katsudes külmad.
Sulamistemperatuurid on väga erinevad (Hg -39 oC, W 3422 oC).
Värvuselt on enamik metalle hõbevalged, kuid neil võib olla oma iseloomulik helk (Cr – sinakas , Bi – punakas, Ni - kollakas ). Iseloomuliku värvusega on kuld – kollane, vask – punakas, tseesium – kollakas.
Tihedused on väga erinevad. Enamik on veest raskemad välja arvatud leelismetallid liitium (Li) ja naatrium (Na).
Kõvadus on metallidel väga erinev. Leelismetallid (naatrium, kaalium, liitium) on väga pehmed ( noaga lõigatavad). Kõige kõvem metall on kroom . Väga kõvad on ka paljude metallide sulamid
Legeerima ― teiste elementidega rikastama saamaks sulamile soovitavaid omadusi. Nii näiteks legeeritakse teraseid väga mitmesuguste elementidega: nikliga, vanaadiumiga jt.; hõbedat legeeritakse peamiselt tinaga, kulda vasega.
Roostevaba terase saamiseks legeeritakse terast nikli ja/või kroomi ja/või titaaniga summaarselt vähemalt 10%.
Pronks ― vase sulam tina ja teiste elementidega peale tsingi. Tänapäeval tuntaksegi kahte suurt rühma pronkse: tinapronksid ja tinavabad pronksid
Valgevask ehk messing ehk latunn (vn.k. латунь) ― vase sulam tsingiga
Valtsimisel tõmbavad eri suunas pöörlevad valtsid hõõrdejõudude toimel metalli enda vahelt läbi. Näitena vaatleme ribametalli valtsimise skeemi (joon. 3.1). Plastse deformatsiooni tagajärjel riba paksus väheneb, pikkus ja laius aga suurenevad..Riba paksuste vahet enne ja pärast valtsimist nimetatakse absoluutseks pigistuseks: Laiuste vahet nimetatakse absoluutseks laienemuseks: Riba deformatsiooniastet valtsimisel võib iseloomustada:suhtelise pigistusega, s. t. riba absoluutse pigistuse ja suhtega protsentides:venitusteguriga, s. t riba valtsimisjärgse pikkuse ja algpikkuse suhtega:
Metalli ja valtsi vahelist kokkupuutepinda nimetatakse haardekaareks. Sellele kaarele vastavat kesknurka nimetatakse haardenurgaks.