2. Pärisorjus Talupoegade feodaalsõltuvuse raskeim vorm, mille üheks tunnuseks sunnismaisus. Talupojad olid täielikult allutatud feodaalõiguslikule korrale. *Pärisori - sunnismaine talupoeg *Sunnismaisus talupoeg ei tohtinud ilma loata elupaika vahetada. K:Miks kehtestati sunnismaisus? V: Kuna talupoja tööta polnud maal väärtust *Koormis talupoegade sundkohustus feodaalide maa kasutamise eest. Mõisamajandus 2 peamist süsteemi rendihärrus ja mõisahärrus. *Rendihärrus Kogu Feodaalimaa oli vläja renditud talupoegadele kes maksid kasutamise eest renti. Talupojad tasusid renti algul põllu ja loomakasvatuse e. Natuuras. Hiljem rahamajanduse arenedes mindi üle raharendile. *Mõisahärrus Suurem osa feodaalimaad jäi mõisa põldudeks, kuna talupoegadele renditi vaid väike maalapp, et talupojad saaks oma pere toita. Talupojad tasusid maakasutamise eest teotööga mõisapõllul e. Mõisategu
· Vasallisuhte sõlmimine toimus investuuri kaudu. Talupojad ja mõis · Talupoja ja isanda suhe sarnane vasallisuhtega: talupoegki kasutas maad tingliku omandi põhimõtte alusel ning tasus isandale selle eest. Tasuviisid: rent ja muud maksud ja/või teotöö. · Erinevus vasallisuhetest: talupojad ei olnud vabad, vaid sõltuvuses oma isandast. · Kujunes kaks põhilist majandamissüsteemi rendihärrus ja mõisahärrus. · Rendihärrus kogu feodaali maa oli välja jagatud talupoegadele, kes maksid selle kasutamise eest renti. · Mõisahärrus talupojad kasutasid ainult väikest maalappi, suurem osa maad jäi mõisamaadeks. Talupojad tasusid feodaalile oma maa eest teorenti. · Feodaali seisukohalt oli maa ilma talupoegadeta väärtusetu, neid püüti kõigest väest maa küljes kinni hoida. · Et talupoegade ümberasumist takistada, muudeti nad sunnimaisteks. Sunnimaiseid talupoegi
ratsa ja jalaväelastega senjööri sõjakäikudest ja senjööri kohtuistungitest, andma rahalist abi; senjöör kohustus kaitsma vasalli, tema maadvaldust ja vara. Rendihärrus ja mõisahärrus: rendihärrus - kogu feodaali maa jagatud talupoegadele, kes maksid renti, kindla määraga koormised; maad ei saanud vabalt osta, müüa ega pantida, puudus pärisorjus; mõisahärrus - talupojad kasutasid väikest maalappi, mis
ja läänihärra lubas vasallile kaitset ja maad. Lisaks läänidele jagati ka immuniteedikirju, millega osa riigivõimu funktsioone anti vasallile. Mõisamajandus keskajal Kogu keskaja vältel lähtus mingi maavalduse valitsemine suurel määral mõisatest, seega oli mõisamajandus feodaalkorra lahutamatuks osaks. Euroopas oli keskajal kujunenud kaks peamist mõismajapidamise süsteemi (põllumajanduse süsteemi). - Põlisrendisüsteem ehk rendihärrus Kogu maa jaotati talupoegade vahel ära eksisteerisid vaid talupõllud. Feodaalil reeglina oma majapidamine puudud. Iga talupoeg pidi kasutatava maa eest renti maksma. Mõnel pool näiteks pidi ta osa saagist (loonusrent). Aja jooksul hakati üle minema raharendile. Kõik koormised olid kindlaks määratud ja need olid seotud maaga, mitte talupoja isikuga. Maad ei saanud vabalt osta ega pantida. -Pärisorjuslik mõisamajandus ehk mõisahärrus Talupoegadele ei jagatud kogu maad ära
(2) Karl Suur, hukkutas avalikult sõjavange, tema järgi sai dünastia nime, kirjaoskamatu, kroonis ka Pippini ametlikult. 18. Kirjelda Karolingide impeeriumit.(3) Seal elas 15-18 mln inimest. Seda maalahmakat hoidsid koos relvad. 19. Millisteks osadeks lagunes Karolingide impeerium?(3) 20. Kuidas kujunesid feodaalsuhted? Miks?(3) 1.Uut laadi sõjaväeorganisatsiooni teke. 2.Vajadus luua stabiilne võimusüsteem. 21. Joonista läänipüramiid. 22. Mis on rendihärrus?(1) Rendihärrus tähendas, et kogu feodaali maa oli välja jagatud talupoegadele, kes maksid sellekasutamise eest renti. 23. Mis oli mõisahärrus?(1) Mõisahärruse korral kasutasid talupojad ainult väikest maalappi,millest toideti oma peret, ning suurem osa maad jäi mõisamaadeks. Talupojad tasusid feodaalile oma maa eest nn teorenti,käies mõisas tööl. 24. Millised alasid on peetud keltide algkoduks?(3)
1)Nim. 3 slaavlaste hõimu. 2)Nim. 2 munka ja nende loodud slaavi tähestikku. 3)Tähelepanuväärset seoses vürst Vladimiriga ja vürst Jaroslaviga. 4)William Vallutaja. 5)Ristisõdade eesmärgid 6)Nim. vaimulikud rüütliordud. 7)2 kerjusmungaordut 8)Canossas käik 9)2 kõrgkeskaja tugeva kuningavõimu riiki 10)Miks tekkis läänikord ja milles seisnes 11)Millised astmed tuli läbida rüütliks saamiseks. 12)Mida tähendas rendihärrus ja mõisahärrus. 13)Euroopa varaseimad linnastuvad piirkonnad. 1.*ida(antid)*lõuna(sklaviinid)*lääneslaavlased(veneedid) 2.Kyrillos ja Methodios olid vennad,kes töötasid välja 2 slaavi tähestiku variant.Need olid glagoolitsa ja kirillitsa. 3.Jaroslav vallutas 1030a. Tartu.Lasi koostadakirjaliku seadustekogu 'Vene õigus'riigi õigluskorra kindlustamiseks.Lasi Venemaal rajada arvukalt kirikuid.Vürst Vladimir lasi 998a.ennast koos kaaskonnaga ristida ja kehtestas uue usu ka oma riigis.
kaitsma ja talle maad andma. d. Feodaalsuhete kujunemise peamised põhjused. Talupojad said tööd ja maad vasallidelt, nad kuuletusid just neile. Tekkis poliitiline killustatus. e. Läänipüramiid, „minu vasalli vasall ei ole minu vasall” f. Lään, benefiits, feood (pärimine), domeen Lään- maa tükk, mis kuulus Suurfeodaalile, kes omakorda jagas selle väikefeodaalidele. Benefiits- tähtajaline lään e feood (K. Martelli ajal) domeen- kuninga maavaldus g. Rendihärrus ja mõisahärrus, sunnismaisus Rendihärrus: Vasall jagas maa talupoegade vahel, kes pidid natuuras renti maksma. Mõisahärrus: Taluojoegadel oli oma maa, mille eest nad pidid teotööga mõisamaadel maksma. Sunnismaisus: talupeg ei võinud maalt lahkuda. 7. Viikingid a. Kes olid viikingid? Germaani keeli kõnelevad rahvad tänapäeva Taani ja rootsi aladelt. 8. Lääne-Euroopa ristiusukiriku kujunemine a. Milano edikt 313, 318, frankide ristimine
Vasallsuhete loomine toimud investituuri kaudu. Selle käigus pidid vasall vanduma senjöörile oma ustavust, mille eest vastutasuks andis senjöör talle lääni. Enamiku rahvast moodustasid talupojad. Nad erinesid oma suhtest isandaga vasallidest sellega ,et talupoja polnud vabad, vaid sõltusid oma isandast. Sellel perioodil muutusid vabad talupojad orjadega ühevääriliseks ning kujunes välja põhiliselt kaks majandussüsteemi : o Rendihärrus, mis tähendas ,et kogu feodaali maa oli välja jagatud talupoegadele, kes maksid selle kasutamise eest renti. o Mõishärrus ehk , mille korral kasutasid talupojad ainult väikest maalappi ning suurem osa jäi mõisamaaks. Tekkisid sunnimaised talupojad ehk pärisorjad.
3. Katoliiklus läänekristlus 4. Ida-Rooma impeerium 5. Kirikulõhe kiriku lõhenemine õigeusu ja katoliku kirikuks* 6. Kirillitsa slaavi kiri 7. Paavst - Rooma paavst on katoliku kiriku pea ja ühtlasi üks patriarhidest 8. Vasall ehk läänimees oli keskajal lääni haldav väikefeodaal 9. Senjöör oli suurfeodaal kellest olid sõltuvuses vasallid 10. Feood maavaldus mis anti sõjateenistuse eest 11. Domeen kuninga maavaldus 12. Visitatsioon 13. Rendihärrus kogu feodaali maa oli välja jagatud talupoegadele, kes maksid selle kautamise eest renti 14. Mõisahärrus talupojad rentisid ise väiksest maalappi mõisniku maast ja suurem osa maad jäi mõisamaadeks 15. Sunnismaine 16. Varjaag skandinaaviast saabunud retklejad e. viikingid 17. Saaga viikingiaja kirjanduse mälestusmärk 18. Misjonär kristluse levitaja 19. Kümnis kogu Euroopas korjatud kirikumaks, umbes üks kümnendik saagist 20
1. Mõiste ,,keskaeg"võttis kasutusele 1469.aastal kasutusele Giovanni Andrea, paavst Paulus II raamatukoguhoidja. Keskaeg: 1)Varakeskaeg(5.-11saj)Tekib feodaalkord, sünnib Frangi riik,kujuneb romaani ja germaani kultuur 2)Kõrgkeskaeg(11-14saj)Õitsenguperiood,Ristisõjad,saja-aastane sõda ning must surm 3)Hiliskeskaeg(15-16saj)Reformatsioon ja Ameerika avastamine Feodaaltsivilisatsioon-religiooniks katoliiklus ja ühiskondlik korraldus oli feodalism 2. Suur rahvasterändamine: 4-5saj Ajend: Musta mere põhjakalda steppidest alustasid hunnid edasitungi Lääne- Euroopa suunas Põhjused: 1)Germaanlased pidid liikuma ,,eest ära" kaugemalt idast pealetungivate hõimude eest 2)Kliima jahenemine;Rahvastiku kasv Tagajärjed: Lõplikult varises kokku Lääne-Rooma impeerium; tekkisid uued riigid:barbarite kuningriigid;hunnid sundisid liikuma ka teisi hõime(germaanid), see pani aluse tän...
Feodaalsuhete kujunemine Keskaja riigi- ja majanduskorralduse põhialuseks olid feodaalsuhted. Feodaalsuhted rajanesid kahe inimese vahelistel nn vasalliteedisidemetel. Vasalliteet tähendas, et üks isik, vasall, andis ennast võimsama isiku, senjööri kaitse alla. Vastutasuks vandus vasall senjöörile igavest ustavust, aitas teda sõjas väeteenistusega ja rahuajal nõuannetega, osalema senjööri nõukogus + veel erakorralised abikohustused. Vasallisuhte loomine toimus sümboolse akti nn investuuri kaudu, mille käigus vandus vasall om atulevasele isandale ustavust ning senjöör andis talle vastutasuks lääni. Vasallisuhe oli: Lepinguline: vasall ei sattunud senjööri piiramatu võimu alla, vaid mõlemal olid oma õigused ja kohustused. Hierarhiline: lepingupooled ei olnud võrdsed, vaid üks pool selgelt teisest kõrgemal. Isikuline: kehtis põhimõte, et ,,minu vasalli vasall ei ole mini vasall...
Keskajamõiste ja ajalised piirid ) Mõiste keskaeg võttis kasutusele Giovanni Andrea 1469. aastal eristamaks "vahepealseid" keskaja inimesi "uuematest" keskaja inimestest. Keskaja piiriks on 4 - 16 saj. Perioodid ja alaperioodid ) 1) Varakeskaeg - 5 - 11 saj : a) Varakeskaja ( ka Hilisantiik) 1. periood - 5 saj - 9 saj b) Varakeskaja 2. periood - 9 saj - 11 saj 2) Vahekeskaeg ( ka Õitsenguperiood) - 11 - 14 saj : a) Kõrgkeskaeg - 13 saj 3)Hiliskeskaeg - 15 - 16 saj Feodaaltsivilisatsioon ) Keskaegne aeg, kus religiooniks oli katoliiklus ja ühiskondlik korraldus põhines feodalismil. Suur rahvasterändamine ) Sai alguse 4 saj, mil hunnid põgenesid oma maalt, mis sai omakorda rahvasterändamise ajendiks. Rännu põhjuseks oli kliima jahenemine ja elanikkonna suurenemine. Lääne-Rooma languse ja Ida-Rooma püsimise põhjused ) Ida-Rooma - 1) Soodsamad geograafilised tingimused 2) Rikkalikumad materiaalsed ja inimressursid Tänu neile oli Konstati...
Kontrolltöö- varakeskaeg Kordamisleht Keskaja algus: 313.a-ristiusu legaliseerimine 330.a-Konstantinoopol nimetatakse uueks pealinnaks. 476.a- lääne Rooma langemine Keskaja lõpp: 1453.a- Bütsantsi langemine 1492.a- Kolumbus avastas Ameerika 1517.a- algab reformatsioon ehk usupuhastuse liikumine. Varakeskaeg: 5.-11.saj. feodaalkorra kujunemine,Frangi riigi lagunemine Kõrgkeskaeg: 11.-13.saj. Püha Rooma keisririik,ristisõjad, katk. Hiliskeskaeg: 14.-15.(16.)saj. Kriisid kirkus ja ühiskonnas. Keskaeg, miks?-sest see on kaht maailmaajaloolist ajastut eraldav paus. Feodaaltsivilisatsioon-religiooniks oli katoliiklus ja ühiskondlik korraldus põhines feodalismil. Chlodovech-ristiusu vastuvõtmine katoliikluse vormis, vallutas kogu Gallia,pani aluse Frangi kuningriigile. Karl Martell-Poitiers' lahing, lõi võitmatu väeliigi-raskeratsavägi,(pikem raskem mõõk), oli väga hea strateeg P...
2) Alarich läänegootide kuningas, kelle juhtimisel rüüstati Rooma linna. 3) Karl Martell - Heristali Pippini sohipoeg, võitis islamiusulisi 732. aastal Poitiers' lahingus. 4) Attila hunnide kõige tuntum liider. 7. Feodaalsuhete kujunemise peamised põhjused olid: 1) vajadus luua uut laadi sõjaväeorganisatsioon 2) vajadus luua stabiilne võimusüsteem 8. Põlisrendisüsteem ehk rendihärrus Kogu maa jaotati talupoegade vahel ära eksisteerisid vaid talupõllud. Feodaalil reeglina oma majapidamine puudud. Iga talupoeg pidi kasutatava maa eest renti maksma. Mõnel pool näiteks pidi ta osa saagist (loonusrent). Aja jooksul hakati üle minema raharendile. Kõik koormised olid kindlaks määratud ja need olid seotud maaga, mitte talupoja isikuga. Maad ei saanud vabalt osta ega pantida. Pärisorjuslik mõisamajandus ehk mõisahärrus Talupoegadele ei jagatud kogu maad ära
Keskaeg Kordamine ajaloo kontrolltööks 1. Keskaeg ALGUS LÕPP 313. a Rooma Rahu lagunemine 1453. a Bütsantsi häving 330. a Rooma pealinnaks sai Konstantinoopol 1492. a Ameerika avastamine 395. a Lääne ja Ida Rooma eraldumine 1517. a - Reformatsioon 476. a Lääne Rooma häving Vali neist mõlemast 1 ja põhjenda valikut. Keskaeg algas 476. aastal, kuna siis hävines viimane antiikajast pärit suurriik ning tekkisid uued riigid. Keskaeg lõppes 1492. aastal, kuna avastati uus manner, inimeste maailmapilt muutus avaramaks. 2. Suur rahvasterändamine 375. a VI. Saj Ajend: 1. Rooma Rahu lagunemine 2. Hunnide sissetung Euroopasse Põhjused: 1. Impeeriumi kaitsepiiride lagunemine 2. Carcalla...
Nemad pidid tagama julgeoleku oma piirkonnas. Kolmandasse ehk kõige madalamasse seisusesse kuulusid käsitöölised ja kaupmehed, kes hoolitsesid selle eest, et esimene ja teine seisus elaksid mugavat elu. Inimeste seisustesse jagunemine algatas feodaalkorra kujunemise, mis on kindlasti väga tähtis etapp inimeste arengus keskajal. Feodaaltsivilisatsioonis kujunes välja läänipüramiid. Lään oli vasallile kasutamiseks antud maatükk, kus elasid ka talupojad. Levima hakkasid: 1. Rendihärrus ehk kogu feodaali maa jagati talupoegadele, kes maksid sellel elamise eest renti; 2. Mõisahärrus ehk talupojad kasutasid ainult väikest maalappi, et toita oma peret ning suurem osa maad jäi mõisamaadeks. Talupojad maksid oma maa eest feodaalile teorenti. 11. sajandi alguses oli feodaaltsivilisatsioon ära kannatanud demograafilise madalseisu ja paljude inimeste elu mõtteks oli saanud sõda ja sõjapidamine.
Sakramendid e. rituaalsed toimingud, ristimine, viimne võidmine, armulaud. Paavstide tähtsus suurenes 7-8saj, kui tekkisid kirikuriigid. Frangi riik algas germaani hõimude sissetungiga Galliasse 5saj lõpul. Valitsejaks sai Chlodovech, 496a. võeti vastu ristiusk, võim oli päritud, kehtis saali õigus, feodaalsuhted olid riigi põhialuseks. Feodaalsuhted rajanesid: 1) Valli ja senjööri vahelisel suhtel, pärandatav valdus, kuninga maa. 2) Talupoja ja isanda suhe. Rendihärrus ja mõisahärrus (teorent ja orjus). Martelli murrang sõjavarustuse paranemine, mis pani aluse 600a. võitmatule sõjaväeliigile. Dünastiate vahetus Martelli poeg Pippin Lühike pakkus hädasolevale Rooma paavstile, mis lõppes edukalt, ning paavst seadustas pippini troonile. Karl Suure impeerium - oli karolingide impeerium, sest see oli Karli elutöö vallutuste tulemus ja ta oli karolingide soost. Naturaalmajandus - alaarenenud, sest raharinglus puudus, ning kaubandus ei edenenud
Varakeskaeg Keskaja algussündmusteks võib pidada: a) Rooma impeeriumi pealinna üleviimine Konstantinoopolisse aastal 330 b) Rooma riigi kaheks jagamine 395. aastal c) viimase Rooma keisri kukutamine ning Lääne-Rooma keisririigi likvideerimine 476. aastal Keskaja lõpusündmusteks võib pidada: a) 1453. aastal Konstantinoopoli langemist ja Ida-Rooma keisririigi lõplikku hävingut b) Ameerika avastamist 1492. aastal c) 1517. aasta reformatsiooni Saksamaal Keskaja periodiseering: 4. 10. sajand varakeskaeg : Ida-Rooma domineerimine, feodaalkorra ja Frangi riigi kujunemine Lääne-Euroopas, roomakatoliku kiriku tugevnemine 11. 14. sajand kõrgkeskaeg: tekkis Püha Rooma keisririik, ristisõjad Euroopas, linnakultuuri kujunemine 15. 16. sajand hiliskeskaeg: kriisid ühiskonnas ja kirikus, tsentraliseeritud riikide teke Feodaaltsivilisatsiooni tunnused: * katolii...
Keskaja algus ja lõpp: ALGUS: 476 Rooma keisri Romulus Augustuse võimult tõukamine LÕPP: 1453 Konstantsinoopoli vallutamine 1492 Ameerika avastamine 1517 usupuhastuse ehk reformatsiooni algus Mõisted: SENJÖÖR suurfeodaal; oma valdustes poliitiline-, kohtu- ja haldusvõim VASALL keskaegses Euroopas lääni valitsev väikefeodaal; lään koos talupoegadega andis vasallile kasutada senjäär vastutasuna sõjaliste ja muude teenete eest FEODAAL maaisand FEOOD maavaldus, mille feodaal sai kasutuseks oma isandalt e senjöörilt; pärandamisõigusega maavaldus DOMEEN kuninga isiklik maavaldus BENEFIITS maavaldus ilma pärandamisõiguseta ALLOOD kohustustest vaba maavaldus, pärusvaldus VARJAAG viikingite nimetus Ida-Euroopas NORMANN viikingite nimetus Lääne-Euroopas VIIKINGID muinas Skandinaavia päritolu meresõitjad, kelle kultuuri õitseaeg oli 8-11. sajandil KONUNG viikingite kuningas BOND taluperemees Skandina...
KESKAEG *Kristlus märter – kristlane, kes tapeti usu pärast judaism – kristlus e. Ristiusk 4. sajandist alates Rooma ametlik usk 476 a. - Lääne-Rooma lõpp *Frangi riik Frangi riigi ajal käib kõik ümber usu ja maa lään – maa mis anti kasutamiseks. Vastutasuks pidi sõjaväkke minema ja osalema sõjakäikudel feood – maavaldus, mida võib pärandada feodaal – isik, kes omas feoodi e. Maavaldust, mida on talle pärandatud domeen – kuninga maavaldus allood – vasalli suhtes vaba maaala senjöör – annab maad vasallile vasall – alamfeodaal, see kes võtab maad senjöörilt Poiters'i lahingu tähtsus (juhtis Karl Martell) – hispaania ja araablaste vahel, alistati araablased Karl Suur – suur ja võimas vallutaja, kes sai keisriks(tekkis paavstiriik ehk Vatikan) Hiljem jagati frangiriik Karl Suure kolme lapse-lapse vahel ära(prantsusmaa, saksamaa ja itaalia) Keskaja ühiskond on seisuslik 1. vaimulikud 2. aadlid=feodaal...
vahelistel nn. Vasalliteedisidemetel, mis tekkisid, kuna tekkis uut laadi sõjaväeorganisatsioon ning vajadus luua stabiilne võimusüsteem. Tänu vasalliteedisidemetele tekkis läänipüramiis, mille tipuks olid kuningas ja aluseks väikevasallid. Maavalduseid nimetati benefiitsiks,feoodiks,domeeniks,alloodiks.Talupoegadele kujunes kaks põhilist majandamissüsteemi: mõisahärrus ja rendihärrus. Talupojad muudeti sunnismaiseks. Viikingid rüüstasid ja vallutasid maid , rajasid kaubalinnu ja asustasid uusi territooriume mitme sajandi jooksul. Nende retkedes eristatakse lääneteed ja idateed. Nad austasid esivanemate hingi ja loodusesemeid ning nende kiri on tuntud ruunikirja nime all. 5 sajandi keskpaigast algas germaani hõimude massiline sissetund Britanniasse. Germaanlaste vallutatud alast kujuned hiljem Inglismaa. Alates 8 saj. Tabasid Inglismaad normannide rüüsteretked
Vasallsuhete loomine toimud investituuri kaudu. Selle käigus pidid vasall vanduma senjöörile oma ustavust, mille eest vastutasuks andis senjöör talle lääni. Enamiku rahvast moodustasid talupojad. Nad erinesid oma suhtest isandaga vasallidest sellega ,et talupoja polnud vabad, vaid sõltusid oma isandast. Sellel perioodil muutusid vabad talupojad orjadega ühevääriliseks ning kujunes välja põhiliselt kaks majandussüsteemi : o Rendihärrus, mis tähendas ,et kogu feodaali maa oli välja jagatud talupoegadele, kes maksid selle kasutamise eest renti. o Mõishärrus ehk , mille korral kasutasid talupojad ainult väikest maalappi ning suurem osa jäi mõisamaaks. Tekkisid sunnimaised talupojad ehk pärisorjad. 2. Vaimulikud rüütliordud kujunesid Pühal Maal 12. saj. I poolel. Väliselt olid ordud samasugused usuühendused nagu munga- ja nunnaordudki, sisuliselt aga oli ordu ka professionaalsete sõjameeste
476 1453-Ida-Rooma keisririigi lõpp(Konst lang)1492-Ameerika avastamine; 1517-reformatsioon Perioodid: vara5- 10,kõrg11-13,hilis14-15 majordoomuskuningakoja ülem,võimuletulek: 7. sajandil muutusid maj-d Frangi riigi tegelikeks valitsejateks, kuna nende kätte oli koondunud kogu võimutäius Poitiers' lahingu tähtsus: peatas islami ekspansiooni ning kindlustas Frangi riigi püsimajäämise,millest hiljem tekkisid Sks,Pr,It Karl Martellvõitis Gallias Poitiers' lahingus araablasi ning pani piiri nende vallutustele Lääne-Eur-s, maj Pippin Lühikeandis kesk-It paavstile valitseda,pannes aluse kirikuriigile,frankide kuningas Karl Suur- vallutas It-s langobardide kuningriigi,sai kuningaks,alistas Pürenee poolsaare lõunaosa,sakside alistamine,keisrivõimu taastaja(800 sai Rooma riigi keisriks) Ludvig Vagaviimane,kes hoidis riiki ühtsena *Ida-frangi riik= Sks,Lääne-Fr = Pr,Lõuna-Fr lagunes. Feodalism- ühiskonna korraldus,kus valitses vasalliteet-se...
AASTAARVUD 313 Constantinus Suur kuulutas Milano ediktiga ristiusu Rooma riigis lubatuks 381 Kristlus kuulutati Rooma riigiusuks 395 Rooma keiser Theodosius Suur jagas riigi poegade vahel, luuesaluse Lääne- Rooma ja Ida-Rooma eraldumisele. Nii tekkis Bütsantsi riik 476 Germaani väepealik Odoaker kukutas viimase Lääne-Rooma keisri 732 Võiduga Potiers´ lahingus löödi Karl Martelli juhtimisel tagasi araablaste edasitung Euroopas 756 Moodustati Paavsti- ehk Kirikuriik 800 Karl Suur krooniti Rooma keisriks 843 Verduni lepinguga jagati Frangi riik Ludwig Vaga poegade vahel. See sai aluseks Prantsusmaa, Itaalia ja Saksamaa kujunemisele. 882 Vana-Vene riigi tekkimine 962 Otto I kuulutas välja Saksa-Rooma keisririigi 1054 kirikulõhe, Bütsantsi ja õigeusu kiriku eraldus 1066 Hastingsi lahing, William I Vallutaja kuulutati Inglismaa kuningaks 1119 Asutati Euroopa esimene Bologna ülikool 1337 1453 Saja-aastane sõda 1...
senjöörile igavust ustavust, Feodaalsuhete kujunemise peamised põhjused olid sõjaväeorganisatsiooniteke ja stabiilne võimusüsteem. Vasalliteedi kaudu kujunesid välja läänipüramiidid. Vasallisuhete sõlmimine toimus sümboole akti investuuri kaudu. 11. Lään, talupojad ja mõis Lään on vasallile kasutamiseks antud maatükk koos seal elavate talupoegadega. Teisisõnu feood oli vabalt pärandatav ning senjööri kinnitust polnud vajagi. · Rendihärrus tähendas, et kogu feodaali maa oli välja jagatud talupoegadele, kes maksid selle kasutamise eest renti. · Mõisahärruse korral kasutasid talupojad ainult väikest maalappi, millest toideti oma peret ning suurem osa maad jäi mõisamaadeks. Talupojad tasusid feodaalie oma maa eest nn teorenti, käies mõisas tööl. · Sunnimaiseid talupoegi nimetatakse pärisorjadeks. 12. Viikingid Viikingid olid Skandinaaviast lähtunud kaupmehed ja sõdalased
Siit järeldub, et rüütlid olid ärimiselt tähtsad ka kirjanduslikul ala, nende kirjutatud poeemid on tänapäevalgi säilinud ja on tähtsaks kirjanduslikuks allikaks keskaja ellu. Keskaja inimestest moodustasid kõige suurema osa talupojad. Talupoegade suhe sarnanes vasallisuhtega, ainuke erinevuse oli see, et talupoeg ei olnud vaba, vaid sõltus oma isandast. Talupegade õiguslik ja sotsiaalne seisund oli siiski väga mitmekesiseks. Kujunes kaks majandussüsteemi rendihärrus ja mõisahärrus. Rendihärrustähendas, et kogu feodaali maa oli välja jagatud talupoegadele, kes maksid selle kasutamise eest renti. Alguses maksti natuuras( loomades, põllusaadustes) Lõpuks mindi üle raharendile. Mõisahärruse puhul kasutasid talupojad ainult väikest maalappi, mille eest toideti pere, suurem osa jäi mõisamaadeks. Talupojad tasusid oma maa eest teorendina, käies mõisas tööl.
3.Mis on benefiits? (1) uspärandamisõiguseta maavaldus 4.Mis on allood? (1) täielikkus omades olev valdus 5.Mis on domeen? kuninga valdus 6.Mis on feood? pärandatav maavaldus 7.Mis on immuniteedikiri? kuninga jagatud kiri, millega läks muist riigivõimu funktisoone vasallile üle. 8.Mis on investituur? (1) vasallisuhete sõlmimise sümboolne akt 9.Mis on sunnismaisus? (1) talupojad, kellel oli keelatud oma maalapilt lahkuda 10.Mis on rendihärrus? (1) kogu feodaali maa oli välja jagatud talupoegadele, kes maksid selle kasutamise eest renti 11.Mis on mõisahärrus? (1) talupojad kasutasid ainult väikest maalappi, suurem osa maad jäi mõisamaadeks; talupojad tasusid oma maa eest teorenti 12.Kumb nimetatud kahest süsteemist oli talupojale raskem? Miks? mõisahärrus kuna nad olid phmt pärisorjad 13.Mida tähendab, et läänisuhe oli: · lepinguline vasalli ja feodaali alluvussuhe on vastasikuste kohustuste
Mis on keskaeg?-Keskaeg on ajalooperiood vanaaja ja uusaja vahel. Tavaliselt paigutatakse keskaeg ajavahemikku 5. sajandist 15. sajandini. Algas 476.a. ja lõppes 1492 a. Eristatakse vara- V-X saj Barbari riikide teke, frangi riigi ja feodaalkorra kujunemine, lõppeb Frangi riigi lagunemisega. ;kõrg- X-XIV saj. ja hiliskeskaeg e. varauusaeg-katoliku kiriku puhastuse lõhenemine. Katoliku kiriku domineerimine on läbi. Suurrahvaste rändamine-375- 568 .a. Liikumine toimub karjaga( hunnid on inimesed, kes elavad hobuse seljas) Kuulsaim juht on Attia. Hõim- sugkond+ sugukond, hõimlased- kaugemad sugulased. Frangid, Goodid, vandaalid, Lango. Ajend: Hunnide liikuma hakkamine Aasiast.Põhjused: Ilmastiku jahenemine, paremate tingimuste otsimine, rahvastiku juurdekasv ja toitva maa nappus. Tagajärjed: Barbarite riikide teke, Lääne-Goodid (hispaania), Frangid (prantsusmaa); Ida Goodid- pealinn on Ravenna (Itaalia); Angosaksi kuningriigid, Vandaalis P...
Ühelt poolt ei olnud suurmaapidamine orjade abil enam rentaabel. Kasulikum oli anda orjale tükk maad, millest piisas talle äraelamiseks, ning nõuda talt selle eest tasu. Ehkki koormised olid rasked, sõltus selline talupoeg nüüd oma tööst, mitte isanda armust ja võis koormisest ülejääva tulu endale jätta. Vabade talupoegade järeltulijate olukord muutus sarnaseks orjade järeltulijate olukorraga. Kujunes 2 põhilist majapidamissüsteemi rendihärrus ja mõisahärrus. Rendihärrus feodaali maa oli välja jagatud talupoegadele, kes maksid selle kasutamise eest renti. Mõisahärrus talupojad kasutasid väikest maalappi, millest toideti oma peret, suurem osa jäi mõisamaadeks. Talupojad tasusid feodaalile oma maa eest teorenti, käies mõisas tööl. Feodaali seisukohal oli maa ilma talupoegadeta väärtusetu. Talupojad muudeti sunnismaiseks. 11. Viikingite nimed ja liigid. - Viikingid olid Skandinaaviast lähtunud kaupmehed ja sõdalased
KESKAJA MÕISTE 1. Kust pärineb keskaja mõiste? Millist hinnangut see algselt kandis? Kuidas hinnatakse keskaega tänapäeval? Valgustusajal tähistati sellega antiikaja ja renessansiperioodi vahele jäänud ajajärku. Selle all mõisteti ,,pimedat" aega antiikkultuuri ja uue kultuuritõusu vahel. Praegult peetakse, seda perioodi oluliseks, viljakaks ja loominguliseks Euroopa tsivilisatsiooni kujunemise seisukohalt. Ala, kus religiooniks oli katoliiklus ning ühiskondlik korraldus põhines feodalismil. Kirjutage tabelisse aastad ja nendega seotud sündmused, mida tähistatakse keskaja alguse ja lõpuna. ALGUS LÕPP *viimase Rooma keisri kukutamine ning Lääne-Rooma *Konstantinoopoli langemist ja Ida-Rooma keisririigi lõplikku keisririigi likvideerimine hävingut *Rooma riigi kaheks jagamine ...
1) Miks kujunesid Frangi riigis feodaalsuhted? Uut laadi sõjaväeorganisatsiooni teke. Germaani hõimudel kandsid relva kõik vabad mehed ja sõdisid oma põhitegevuse kõrvalt, kui olukord nõudis. Frangi riik eesotsas Karl Martelliga vajas aga paremat sõjaväge. Karl Martelli ajal loodi raskesõjavägi, see aga nõudis sõjameestelt kalli varustust ja hea väljaõppe olemasolu. Vastutasuks said nemad maad koos talupoegadega. Nii tekkis rüütlite kiht ühiskonnas. Taolise uut laadi sõjaväeorganisatsiooni loomine sai feodaalsuhete kujunemise peamiseks põhjuseks. Vajadus luua stabiilne võimusüsteem. Rooma riigi lagunedes kadus Gallia aladelt ametnikele tuginev administratsioon. Uue impeeriumi loomisel tuginesid Frangi valitsejad oma käskude ja seaduste elluviimiseks just vasallidele, kellele v...
sõlmitakse leping, vastastikused kohustused. Kui üks pool ei täida kohustust, leping kaotab kehtivuse. Leping on isikuline minu vasalli vasall ei ole minu vasall. Kuningas on kõrg- Keskaja alguses kõige väiksema maa-alaga. Tema maad kutsutakse domeeniks. Benefiits areneb välja feoodiks, mis on pärandatav valdus, isalt pojalt, aga endiselt on maa senjööri oma ja pojaga uuendatakse vasallisidemed, viiakse läbi uus investituut. Kujunevad välja mõisahärrus ja rendihärrus. Lääne-Euroopa kujuneb välja rendihärrus. Kogu lään ehk maavaldus on välja jaoutatud talupoegadele. Talupoeg on isiklikult vaba. Ta võib oma talust loobuda, linna minna ja teise feodaali valduses talu pidama hakata. Kõik maksud on seotud maaga. Mõisahärrus oli ida pool. Eestis oli ka mõisahärrus. St et feodaali maavaldus oli jaotatud kaheks. Osa oli jaoutatud välja talupoegadele ja feodaal loob ka oma majapidamise ehk mõisa. Talupoja maksud on teoorjus mõisapõllul
1) Miks kujunesid Frangi riigis feodaalsuhted? - Uut laadi sõjaväeorganisatsiooni teke. Germaani hõimudel kandsid relva kõik vabad mehed ja sõdisid oma põhitegevuse kõrvalt, kui olukord nõudis. Frangi riik eesotsas Karl Martelliga vajas aga paremat sõjaväge. Karl Martelli ajal loodi raskesõjavägi, see aga nõudis sõjameestelt kalli varustust ja hea väljaõppe olemasolu. Vastutasuks said nemad maad koos talupoegadega. Nii tekkis rüütlite kiht ühiskonnas. Taolise uut laadi sõjaväeorganisatsiooni loomine sai feodaalsuhete kujunemise peamiseks põhjuseks. - Vajadus luua stabiilne võimusüsteem. Rooma riigi lagunedes kadus Gallia aladelt ametnikele tuginev administratsioon. Uue impeeriumi loomisel tuginesid Frangi valitsejad oma käskude ja seaduste elluviimiseks just vasallidele, kellele vastutasuks anti maad ja kaitset. Selline süsteem tagas ka sõja korral tugevat kaitset. ...
1.Keskaeg Mõiste-1469a kasut võetud. Mõned peavad seda vaheperioodiks-periodiseerimise tinglikkus Tunnused:1)inimesed väga religioossed, ühiskonnas kandev roll kirikul 2)uute riikide tekkimine, rahvaste kujunemine 3)saavutused ehituskunstis-sakraalarhitektuur. Katedraalid 4)rõõmsameelsus-kirevad riided Ajalised piirid:476(lääne-rooma keisri kukutamine)-1648-30aastase sõja lõpp, 1492 kolumbuse ameerika, 1517-reformatsioon saksamaal(M.Luther). Varakeskaeg(jaguneb kaheks), vahekeskaeg, kõrgkeskaeg, hiliskeskaeg 2. Suur rahvasterändamine 4saj tungisid euroopa suunas hunnid, panid liikvele germaani rahvad. 5saj ühendas hunnid pealik Attila-liiguti rooma territooriumile, liidulepingud. 451 Katalaunia lahing (roomlased+germaanlastest liitlased vs Attila jõud).Hunnide edasitung peatati, nõrga rooma sõjaväe tõttu langesid suured territooriumid germaanlaste kätte. Germaanlased-goodid(ida-ja lääne), burgundid, vandaalid, saksid, langobardid, frang...
Muhamed(570-632), jõukas Meka kaupmees, hakkas islami usku- allumist jumala tahtele- kuulutama pärast talle osaks saanud ilmutust. (Ar k islam "alistuma, a k Allah "jumal") Kuna ta kuulutas viimsepäevakohut, kus kõik saavad karistuse või tasu vastavalt tegudele ja ärritas sellega Meka rikkaid kaupmehi, sunniti ta Mekast lahkuma.622. a põgenes Muhamed Mekast Mediinasse- hidzra. 630.a Mekasse naastes puhastas ta linna ja vana araabia pühamu Kaaba ebajumalakummardamisest. Islam on tugevalt mõjutatud nii juudiusust, kui ka kristlusest. Araabia ps elas 6. saj palju juute. Need tegelesid misjonitööga. Judaismist võeti ka üle range monoteism(muhameedlased usuvad, et peaingel Gabriel kinkis Abrahamile Mekas oleva Kaaba püha kivi). Samuti on juutidelt üle võetus kombetalitusi- palvetamine, paastuseadused, seaduseusk. Ristiusu mõjutused pärinevad Araabia poolsaare loodeosast ning ka Etioopiast, kuhu olid asunud mitmed Rooma ja Konstantinoopoli põ...
Frangi riik 1. Lääne-Rooma ühiskonnale said saatuslikuks: * Rooma rahu lagunemine. *Kesk võim tegi ääremaadega üha enam kompromisse. See tõi kaasa piirialadelt üha uusi välismõjutusi. *Carcalla edikt 212.a kõikidele rooma territoorjumil elavatele vabadele inimestele kodanikuõigused. * Kodusõjad leegionide vahel. ( see tähendas, et võim käis kääest kätte) *Germaanlaste värbamine sõjaväkke. 2. SUUR RAHVASTERÄNDAMINE- Nimetatakse perioodi, kus hunnid, oma sisse rändega Euroopasse panid teised rahvad liikuma. Suure rahvasterände phjuseks olid ka demograafilised ja klimaatilised tegurid. ATTILA- hunnide väejuht KATALUNIA LAHING- Lahing 451. aastal, kus rooma sõjamehed purustasid hunnide hõimuliidu. Kuid selleks ajaks koosnes rooma sõjavägi suures osas juba barbaritest. 3. 4. 5. Olulisemad germaani rahvad on: - vandaalid - anglid ...
Hõõrumisi isanda ja talupoegade vahel tekitas harimata kõnnumaa kasutamine loomade karjatamiseks ning sealt küttepuude ja metsaandide korjamine. Tihti juhtus, et feodaal kehtestas kõnnumaal oma kariloomadele eesõiguse või reguleeris jahipidamist, et tõrjuda talupojad välja loodusressursside tarbimisest. Kogu Euroopa ulatuses jäi talupoegade õiguslik ja sotsiaalne seisund väga mitmekesiseks. Kujunes kaks põhilist majandamissüsteemi- rendihärrus ning mõisahärrus. Rendihärruse puhul oli feodaal kogu maa talupoegadele välja jaganud. Talupojad maksida talle maa kasutamise eest renti. Algul maksti renti natuuras- isandale anti kindle kogus loomi ja põllusaadusi. Hiljem mindi järk- järgult üle raharendile- talupoeg pidi ise oma toodangu turul maha müüma ning sellest oma maksud tasuma. Mõisahärruse korral kasutasid talupojad ainult väikest maalappi, millega toideti oma peret. Suurem osa maad jäi isandale (mõisamaa)
15. Feodaalsuhete kujunemine; õp (II osa) lk 33-37. Mis oli naturaalmajandus ja kuidas see mõjutas inimeste igapäevaelu keskajal? Feodaalsuhete kujunemise KAKS põhjust (vt õpik lk 33). Vasalliteet (mõisted vasall, senjöör, süserään), vasalliteedi- ehk läänisuhetele iseloomulikud tunnused. Maavalduste liigid: domeenid ja alloodid. Lääni mõiste ja selle liigid: benefiitsid ja feoodid (milles on erinevus?). Mis oli investituur? Mõismajapidamiste liigid: põlirendisüsteem ehk rendihärrus, pärisorjuslik mõismajandus ehk mõisahärrus (miks muudeti mõisahärruse puhul talupojad sunnismaisteks. Kust kulges kahe majapidamise vaheline piir. Miks Lääne-Euroopas pole pärisorjust selle klassikalisel kujul olnud?’ 16. Araablased ja islami teke, õp. (II osa) lk 57-61 Islami kui uue monoteistliku religiooni teke (millal?). Muhamed, tema elu ja tegevus: aastad – 610, 622 (miks islami ajaarvamise algus?). Koraan, islami 5 tugisammast. Islami sektid
3. Feodaalsuhted said riigi- ja majanduse korralduse põhialusteks. Feodaalsuhted rajanesid: 1) vasalliteedil, mis oli hierarhiline suhe, täpsemalt lepinguline suhe. Selles olid osapooltel õigused. 2) feodaalsuhetega kaasnenud talupoja - isanda suhtel. Selles suhtes ei olnud talupoeg vaba, isandal ei olnud kohustusi! 4. Euroopas kujunes välja 2 erinevat majandussüsteemi: 1) rendihärrus - lääni maa oli jaotatud talupoegade vahel, kes maksid renti. (Prantsusmaa) 2) mõisahärrus - osa maast oli jagatud talupoegade vahel, osa oli mõisamaa. Talupojad maksid teorendis, millega kaasnes sunnismaisus ja pärisorjus. 5. Frangi kuningriik algas germaani hõimude sissetungiga Galliasse. Selle riigi
KESKAEG (medium aevum) Mõiste võeti kasutusele 1496 Itaalia humanisti Giovanni Andrea poolt. 15. saj seisukohalt oli keskaeg pime tunnel, mille otsas kumas valgus. Enne oli parem ja pärast oli parem. Hästi hakati keskaja kohta arvama 19.saj romantismi ajal. Praegu ei ülistata ega halvustata, vaid üritatakse teemale läheneda. Keskaja periodiseerimine on kokkuleppeliselt järgmine: 1) Algusajad: 313 Milano ususallivuse edikt 395 Rooma impeeriumi kaheks jagunemine 4. saj Suur Rahvaste rändamine 376 viimase Lääne-Rooma keisri kukutamine( sellest ka meie aja järgi keskaja algus) 2)Lõpuajad: 1453 Türklased vallutavad Konstantinoopoli, Ida- Rooma laguneb. 1492 Columbus jõudis Ameerikasse 1517 Reformatsiooni algus...
ka raharent ehk pidi maksma maaomanikule raha. Raha sai maksta alles siis, kui tekkis turg ja kindel ostjaskond. Ülejäänud toodang müüdi linnainimestele. 10-11 sajand. Talupoja kohustuseks võis olla ka teotöö ehk ta pidi käima mõisa põlde üles harimas. Talupoeg oli sunnismaine - elukoha vahetamine ilma feodaali loata oli keelatud. Feodaal võis talupoega müüa, osta, vahetada, karistada (kohut mõista). Keskajal oli tegemist kahte liiki mõisamajandusega: · Rendihärrus - Kogu feodaali maa oli välja jagatud talupoegadele, kes maksid selle eest renti. Otseselt mõisa põllumaad ei olnud. Olnud valdavaks Lääne-Euroopas. · Mõisahärrus - Talupojad kasutasid ainult väikest maalappi, suurem osa maad jäi mõisamaadeks. Talupojad tasusid maa kasutamise eest nii teotöö kui loonus- või raharendiga. Talupojad pidid harima endale välja renditud maad ja käima samal ajal ka mõisa põldu harimas. Olnud valdavaks Eestis
Keskaja algus ja lõpp. Periodiseering 1. Algus a. 313 Legaliseeriti ristiusk. Keskaja peamine maailmavaade. b. 330 Rajati Konstantinoopol. Oluline keskus keskajal (kaubandus). c. 375 Algab suur rahvaste ränne (hunnid). Uue tsivilisatsiooni tulek (madal tase). d. 395 Rooma riik lagunes kaheks. Antiiktsivilisatsiooni lõhenemine ja hävingu algus. e. 476 Lääne-Rooma hukk. Antiiktsivilisatsiooni hukk (barbarid). Ida- Rooma jääb püsima. 2. Lõpp a. 1453 Konstantinoopoli vallutamine. Langes islamiusuliste kätte. b. 1492 Ameerika avastamine. Maailmapilt avardub, saab alguse kolonisatsioon, maailmakaubandus. c. 1517 Saab alguse usureformatsioon. Kirik lõhenes d. 1640-1660 Inglismaa revolutsioon, kiire majanduslik areng Varakeskaeg (4-10 saj) üldine linnade allakäik, naturaalmajandus, barbar...
VARAKESKAEG Rooma rahu lõpp lääne-rooma riigi languse ja geodaaltsivilisatsiooni sünni prelüüdiks oli Pax Romana- Roma rahu lagunemine. Rooma rahu reguleeris keskuse ja ääremaade suhteid. Rahu legunemist kiirendas Caracalla edikt. Impeeriumi langus palju barbareid tuli lääne-rooma aladele rahvaarvu kasvu ja ilmastiku jahenemise tõttu. Barbarid vallutasid rooma nii kiiresti, kuna paljud nende liikmed elasid kas orjade või vabade inimestena juba varem rooma aladel. 5 saj alguseks tungis läänegootide hõimuliit impeeriumi südamesse, rüüstas 410.a rooma linna ning rajas 418.a rooma keisririigi aladele esimese barbarite kuningriigi. Nende eeskuju järgisid vandaalid, kes tungisid koos alaanidega rooma aafrika-provintsi ja panid seal aluse oma kuningriigile. Üks barbarite väejuhte Odoaker kukutas 476.a viimse lääne-rooma keisri Romulus Augustuluse. Feodaalsuhete kujunemine Feodaalsuhted rajanesid kahe inimese vahelistel nn vasallsidemetel. Vasa...
10. klass ajaloo kontrolltöö KESKAEG Peatükk 1 Keskaeg jaguneb varakeskaeg, vahekeskaeg, kõrgekeskaeg, hiliskeskaeg. Feodaaltsivilisatsiooni tunnusjooned katoliiklus ja feodalism. Peatükk 2 Rooma rahu ülesanne - reguleeris keskuse ja ääremaade suhteid, kandes hoolt, et ääremaade mjud keisririigi traditsioonilisele elukorraldusele ohtlikuks ei muutuks. Rooma rahu lõpu tagajärjed impeeriumi kaitsepiirid hakkasid varisema, mis viitas omakorda impeeriumisisesele kriisile. Caracalla edikt 212. aastal toimunud edikt, mis kiirendas Rooma rahu langemist, tagades kõigile impeeriumi territooriumil elavatele vabadele inimestele Rooma kodaniku õigused. Konstantinoopol Lääne- ja Ida-Rooma eraldumisel uueks Rooma pealinnaks saanud linn aastal 330. Ida-Rooma ehk Bütsans kestvuse põhjused soodsamad geograafilised tegurid, märksa rikkamad inim- ja materiaalsed ressursid, võimalus pidada sõda merel, LK ! 3.küs...
Mõisamajandus oli feodaalkorra osa. Keskaja Euroopas oli kujunenud 2 põllumajandussüsteemi: - RENDIHÄRRUS e. põlisrendisüsteem. Kogu maa oli välja renditud talupoegadele. Maa kasutamise eest maksid talupojad rent. Algul maksti loonusrenti, hiljem hakati maksma raharenti. (olid kohustatud andma saaki ja loomi). Raharent tekkis kui kaubavahetus hakkas uuesti arenema. Kui tekkisid linnad, hakati põllumajandus saadusi sinna kaubitsema. Rendihärrus levis Lääne pool. - MÕISAHÄRRUS e. pärisrendisüsteem. Väike osa maast oli renditud talupoegadele, suurem osa jäi mõisamaaks, kus asusid mõisapõllud. Talupojad maksid mõisnikule teotöö e. teorendiga. Mõisahärrus levis Ida pool. Piiriks Lääne-Ida vahel võis pidada umbes Elbe jõge. Kuna maal ilma talupoegadeta väärtust polnud, muudeti talupojad sunnismaisteks e. hakkas kujunema pärisorjus. Orje saadi vabade talupoegade seast
Ajalugu II Keskaeg 330; 395; 476 1453; 1492 Lääne-Rooma riigi lagunemine Kolumbuse avastused Ameerikas Feodaalkord: palvetajad, sõdijad, töötegijad Ristiusu levitamine: Jumal või Saatan = usklik või ketser Varakeskaeg (germaanlased, Bütsants, Araabia kalifaat) 5.saj kuni 11.saj algus Kõrgkeskaeg (paavstid, Avignoni vangipõli) 11.saj kuni 14.saj II pool Hiliskeskaeg e varauusaeg kuni reformatsioonini 1. Suur rahvasterändamine: Lääs ja Ida Rooma rahu lõpp Marcus Aureliuse surm 180 (eelnevalt hõlmas Sotimaast Põhja-Aafrikani) Caracalla edikt 212: kõik õigused kõigile Rooma alade vabadele kodanikel...
Keskaeg on kahe aja vaheline aeg. Ladina keeles medium aevum. Esimesena võttis keskaja mõiste kasutusele Flavio Biondo. Keskaja alguseks peetakse · 4. Sajandi algus (Rooma impeeriumi lagunemine. 330, 395.) · Suur rahvasterändamine · 476, kui langes viimane Lääne-Rooma keiser Keskaja lõpuks peetakse · Türklaste Konstantinoopoli vallutamist 1453. aastal. Samal aastal lakkas olemast Ida- Rooma ehk Bütsantsi keisririik · Kolumbuse Ameerika avastamist 1492. Aastal. Eurooplastele avanes uus maailm ja algasid ulatuslikud koloniaalvallutused · Usupuhastuse ehk reformatsiooni algust Saksamaal 1517. aastal, mil lõppes Lääne- Euroopa senine usuline ühtsus katoliku kiriku ja Rooma paavsti võimu ning eeskoste all. Keskaeg on eelkõige Euroopa ajalooperiood. Varakeskaeg- 5. -10. saj/4 76-1000. Euroopa oli vaene ja poliitiliselt killustatud, kuid sellel perioodil kujunesid välja hilisematelegi...
Kuningas omas kogu maad Hertsogid, krahvid omavad u. paarsada küla Parunid paarkümmend küla Rüütlid 2 3 küla - DOMEEN kuninga maavaldus - ALLOOD vasallisuhetest vaba maavaldus, kellegi täielik omand 2. Talupojad ja mõis - Talupojad muudeti pärisorjadeks sai osta, müüa, vahetada said isandalt maad kasutamiseks (tasuks teorent, hiljem raha) sunnismaised - 2 majapidamissüsteemi: rendihärrus kogu feodaali maa talupoegadele välja jagatud, tasusid selle kasutamise eest renti mõisahärrus suurem osa maast mõisa maa, väike osa talupoegade käsutuses, mille eest tuli tasuda tööga mõisa põllul §7 Viikingid ja nende kultuur 1. Viikingid ja nende aeg (800 1050) - Skandinaavia sõdalased (Rootsi, Norra, Taani), kes ise nimetasid ennast viikingiteks, lääne eurooplased nimetasid neid aga normannideks
Nende hulk keskaja arenedes pidevalt vähenes. Läänistamise protseduuri nimetati investituuriks, kus vasall tõotas ustavust oma läänihärrale ja läänihärra lubas vasallile kaitset ja maad. Lisaks läänidele jagati ka immuniteedikirju, millega osa riigivõimu funktsioone anti vasallile. Kogu keskaja vältel lähtus mingi maavalduse valitsemine suurel määral mõisatest, seega oli mõisamajandus feodaalkorra lahutamatuks osaks. Mõisapidamissüsteemid: - Põlisrendisüsteem ehk rendihärrus Kogu maa jaotati talupoegade vahel ära – eksisteerisid vaid talupõllud. Feodaalil reeglina oma majapidamine puudud. Iga talupoeg pidi kasutatava maa eest renti maksma. Mõnel pool näiteks pidi ta osa saagist (loonusrent). Aja jooksul hakati üle minema raharendile. Kõik koormised olid kindlaks määratud ja need olid seotud maaga, mitte talupoja isikuga. Maad ei saanud vabalt osta ega pantida. -Pärisorjuslik mõisamajandus ehk mõisahärrus Talupoegadele ei jagatud kogu maad ära
Nende hulk keskaja arenedes pidevalt vähenes. Läänistamise protseduuri nimetati investituuriks, kus vasall tõotas ustavust oma läänihärrale ja läänihärra lubas vasallile kaitset ja maad. Lisaks läänidele jagati ka immuniteedikirju, millega osa riigivõimu funktsioone anti vasallile. Kogu keskaja vältel lähtus mingi maavalduse valitsemine suurel määral mõisatest, seega oli mõisamajandus feodaalkorra lahutamatuks osaks. Mõisapidamissüsteemid: - Põlisrendisüsteem ehk rendihärrus Kogu maa jaotati talupoegade vahel ära eksisteerisid vaid talupõllud. Feodaalil reeglina oma majapidamine puudud. Iga talupoeg pidi kasutatava maa eest renti maksma. Mõnel pool näiteks pidi ta osa saagist (loonusrent). Aja jooksul hakati üle minema raharendile. Kõik koormised olid kindlaks määratud ja need olid seotud maaga, mitte talupoja isikuga. Maad ei saanud vabalt osta ega pantida. -Pärisorjuslik mõisamajandus ehk mõisahärrus Talupoegadele ei jagatud kogu maad ära
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
