A rge n t i i n a Sisukord Sissejuhatus Eelkoloniaalperiood Hispaania vallutus Vabadusvõitlus ja iseseisvumine Iseseisev riik ja tänapäev Ühiskond Kultuur Kokkuvõte Kasutatud kirjandus Sissejuhatus Pealinn Buenos Aires Pindala 2 766 890 km² Riigikeel hispaania Rahvaarv 40 117 100 (2010) Rahvastiku tihedus 14,5 in/km² President Cristina Fernández de Kirchner Iseseisvus 9. juulil 1816 Rahaühik peeso Ajavööndmaailmaaeg -3
Hellenismi ajastul toimusid positiivseid asju ja ka negatiivseid asju, kaasa arvatud sündmusi. Mina arvan et kreeklaste maailmapilt muutus oluliselt hellenismiajastul ja see on ka mõjutanud tänapäeva elu. Kõik see tegevus algav 338 aastat ekr. Kui Kreeka oli alistanud Makedoonia ülemvõimule ja Makedoonia suurriigi rajaja Philippose II paar aastat hiljem vandenõulaste käe läbi langenud, korraldas uus riigi valitseja Aleksander Suur makedoonlaste ja kreeklaste ühis vallutus retke, toimus Pärsia vallutamine Aleksander Suure poolt. Selle vallutamisega vallutati Pärsia: Väike Aasia, Süüria, Egpitus, Mesopotaamia, likvideeriti pärsiaimpeerium. Kõik selle tagajäriel tekkis 3 väiksemat riiki ehk siis toimus hellenistlike riikide teke: Egiptus, Seleukiidi riik, Makedoonia(seal hulgas endised Kreeka polised). Täna sellele vallutus retkele olid muidugi Ida maad nüüd avatud, ja kreeklased said sealt palju teadmisi teistelt rahvastelt ja võtsid isegi
loengut ei toimu. Viimane loeng oluline. Impeerium ehk maailma riigi idee Euroopa ajaloos. Nimetatud Makedooniat, Roomat, Bütsantsi.. NL jaoks halvustav mõiste, ka El kohta, pärineb rohkem kriitikutelt ja vaenlastelt. Seostub kellegi domineerimisega. Kunstlikult loodud poliitilised moodused, jõud+ ideoloogia (islam, tsivilisatsioon, marksism- kogu maailma pööramine kui eesmärk) Need kõik on ekspansionalistlikud ideoloogiad. Ekspansionism uut tüüpi sõda, eesmärgiks vallutus. Kas või vägivallaga on vaja inimestele nende endi huvides peale suruda. Imperiaalse sõja eesmärk on otseselt vallutus. Kuidas impeeriumi mõte on Euroopas on arenenud. Prantsuse keisririik, Napoleon: 1799 riigipööre, lasi end valida Vabariigi 1 konsuliks ja peatselt ka eluaegseks konsuliks. Jäljendas Roomat. 2 dets. 1804 kroonimine keisriks, paavst tseremooniameister, tseremoonia taasetendas Karl Suure kroonimist. Vanade traditsioonide uuesti elluäratamine. David =).
maakonnad olid aeg-ajalt vaenujalal o Polnud piisavalt jõukad, et sõjamehi välja koolitada ega pidada o Eestlastel puudus sõjaline haridus, kuid ordumehed olid õppinud sõjamehed osavamad, parem relvastus jms o Puudus riik, riiklus o Ei kasutatud linnuse ehitamisel mörti (linnus oleks tugevam olnud) o Vaenlasi oli palju, peamiselt tolleaegne kristlik Euroopa II. Mida negatiivset tõi kaasa vallutus? o Inimkaotused o Majanduslik langus, lakkasid olemast eestlastest ülikkond o Eestlaste loomulik areng katkestati tõstes meid muinasajast kõrgemasse keskaega o Keskaja 3 seisust: vaimulikud, feodaalid, talupojad. Eestlastest said talupojad. Rahvuse piir = seisuse piir (eestlane talupoeg, sakslane feodaal v vaimulik) o Eestlane ei saanud valitsemises kaasarääkida, ka maad puudutavates
· Hüüdnimed: Päikese kuningas Louis Suur Louis Grand Monarch Perekond · Ema oli Hapsburgi Hispaania kuninganna Anne Austria. · Isa oli Prantsusmaa kuningas Louis XIII. · Louis XIV oli vend nimega Philippe. · Abiellus Hispaania kuninga tütrega Marie-Thérèsega. Välissuhted · Louis XIV on kurikuulsa oma ülekaaluka lähenemisega välispoliitikasse. Aastal 1667 algatas ta Hispaania Madalmaade sissetungi. Prantsusmaa ainus vallutus oli hõivata mõnes Flandria linnas. Lõppkokkuvõttes ei rahuldanud Louis XIV oma riigi. Võit edendas Prantsusmaad domineeriva võimu staatusena. Reformimine Prantsusmaal · Alles 1661. aastal Louis XIV lõpuks Prantsuse valitsuse üle. Louis XIV võttis täieliku vastutuse kuningriigi eest. Jean-Baptiste Colbert aitas Louis XIV vähendada Prantsusmaa puudujääki ja edendada tööstuse kasvu. Tema valitsemise ajal paranes Prantsusmaa
vahel Linnus Alates 1347. a. Ordu esindajate peakorter Läänetiivas dormitoorium ja refektoorium Idatiivas foogti elamisruumid ja köök 2. korrusel kabel, laod Elanikkond Põhilised tegevusalad kaubandus ja kalapüük XVI saj. Keskpaigas 4050 maja Elanikke mitte rohkem kui 500800 20% sakslased, ülejäänud vadjalased, eestlased ja venelased 1558. Liivi sõda 6. sept. 1581 Rootsi vallutus Raad Koosseisus: kaks bürgmeistrit (justiits ning kommertsja politseibürgmeister) kaheksa raehärrat Narva kultuur Jõe alamjooksul muististe uurimisel leitud kammkeraamikat Esimesed teated kiriku kohta 1346.a. Kasutatud allikad Eesti Entsüklopeedia Vikipeedia (üldinfo) Vikipeedia (raad) Vikipeedia (linnus) Vikipeedia (keraamika) Narva Muuseum Narva Muuseum (linnus) Google (pildid)
Sotimaale roomlased ei jõua. 5. saj. Rooma võim langes. 5. saj. germaanlaste sissetung, seal anglid ja saksid enamuses, siit anglosakside nimetus. Germaanlaste vallutatud aladest kujunes hiljem Inglismaa. Anglosakside survel läks osa kelte tagasi mandrile.Vt. mõni näide keldi aladest ja keeltest: Iiri, kõmri jt. 9.saj. Inglise kuningriik. Anglosaksid kasutasid keldi orje. Ristiusk. Iirimaal oli ristiusk mõnevõrra varem, kloostrid. 8. saj. taanlaste vallutus,Inglise kuningas Alfred võitles nendega. Taani õiguse ja Alfredi õigusega seotud probleemid. Anglosakside edu võitluses normannidega, kujunema hakkas inglise rahvas. Norralased ründasid Sotimaad. Taanlased 10. saj. taas! Siis jälle anglosaksid. NB! Prantsusmaalt, Normandiast tuli Inglismaale 1066 William Vallutaja ja võitis Hastingsi lahingu( ta on viikingite järeltulija, esialgu prantsuse keele mõjud eriti õukonnas tugevad. Hiljem pääses mõjule inglise keel .
Sõja põhjused Venemaa tahtis saada väljapääsu Läänemerele. 16. sajandi lõpu ja 17. sajandi vallutuste tõttu oli Rootsi muutunud tõeliseks suurriigiks, vallutades Karjala ja Ingeri (vallutus kinnitati Stolbovo rahuga 1617), Eestimaa, Liivimaa ning Kolmekümneaastases sõjas muuhulgas Lääne-Pommeri, Wismari, Bremeni hertsogiriigi ja Verdeni. Samuti oli Rootsi vallutanud Taani ja Norra maakondi: Taani maakonnad Skåne, Blekinge ja Hallandi (vallutus kinnitati Roskilde rahuga 1658) ning Saaremaa ja Ojamaa ning Norra maakonnad Jämtlandi, Härjedaleni, Trondheimi maakonna ja Bohusläni. Rootsi võidud said võimalikuks tänu sõjaväe heale ettevalmistusele. Rootsi väed olid palju paremini välja õpetatud kui naaberriikide omad. Tänu laskmisõppustele suutsid nad kiiremini tuld anda. Ent kui sõda venis pikaks ja sõjakulusid ei saanud okupeeritud maadele veeretada, tekkisid Rootsil raskused sõjaväe varustamise ja ülalpidamisega.
kõige kauem kunstile truud skandinaavlsed.sarnane rändajate ja keldi kunstiga.abstraktsete ja jäljendavate vormide segunemine. Fantaasiaküllane. Tundsid luksuslikke tehnikaid. Viikingite retked. Oma kultuuri poolt. 8-10 saj oli viikingite õitseaeg. Kontrstsed värvid. Elu, surm ja kunst mere ja laevadega seotud. Ruubikivid. Merovingid Germaani vallutavaest hõimudest sai alguse neide paiknema jäädes feodalismi teke. Relvakandjad kaitsevad talupoegi töö eest. Barbarite vallutus kõigele tagasilöök. Tekkis frangi riik, merivingide dünastia võimu all. Kultuur segunes kigi vahel, ristiusk levis. Idagootide pealinn Ravenna. Theoderichi maosoleum. Käaitöö. Relieevfid madaldusid, geomeetria ja abstraktsuse pealetung. Kirikuriistad. Kirjakunst ja illustratsioonid levivad. Kirik peamine kirjalik allikas. Iirimaal misjonäride töö õnnestus. Kloostrid levisid kõikjale. Iirlased kristlased, kuid paavstist vähesõltuvad. Iiri mungad arendasid usklikku kirjandust
· Kord elus tuleb ette võtta palverännak Mekasse Muhamed sureb ootamatult, arvatavasti südamerabandusse. Riik pärandatakse edasi tema perele. Riiki nimetati kalifaadiks. Araablaste vallutused: tähelepanu pöörasid rikkamatele naabermaadele ning vallutustele leiti õigustust ka islamist. Vallutussõjad olid edukad. VII sajandil vallutasid araablased kogu Põhja-Aafrika, VIII sajandil tungisid Hispaaniasse, Gallia vallutus aga edu ei toonud. Nende kätte langesid Vahemere suuremad saared (Küpros, Kreeta, Sitsiilia). Võimu alla langesid ka osa Kaukaasiast, Kesk-Aasiast ja Indiast. Maailm jagunes kaheks piirkonnaks: islami ja sõja kojaks (viimane hõlmab maid, kus islam pole veel võitnud). Valitsemiskorraldus: Bagdadi kalifaat oli piiramatu valitsejavõimuga. Kaliif oli kõrgeim usujuht ja valitseja. Vesiir korraldas praktilisi riigiasju, riigi eripiirkondi valitsesid emiirid.
ITAALIA ÜLDANDMED · Parlamentaarne vabariik · Pealinn Rooma · Pindala 302 073 km2 · Riigikeel Itaalia · Rahvaarv 60 665 551 · President Sergio Mattarella · Iseseisvus 17. märts 1861 · Rahaühik EUR ITAALIA AJALUGU · 9.saj.eKr kreeklaste kolooniad · 7.saj.eKr etruskite vallutus · Roomlaste vastuhakk Rooma riik · Ida- ja Lääne-Rooma keisririik · Frangid ja Pippin lühike vallutasid Rooma · Hiljem Karl Suur ja kogu Põhja- ja Kesk-Itaalia kirikuriik · Saksa-Rooma riik 800.a · 15.saj Charles VIII- esimene Itaalia sõda Habsburgide ülemvõim · 18.saj Napoleoni sõjakäigud · 1861.a iseseisev kuningriik, 1947.a demokraatlik vabariik MAJANDUS
Suured maadeavastused Suurte maadeavastuste põhjused Tohutud summad kestvatele sõjapidamistele `'Indiatesse'' otsiti lühikesi ja turvalisi mereteid Konstantinoopoli vallutus türklaste poolt (1453) Genova otsis kontakte Pürenee poolsaare riikidega Kaugsõidulaevad ehk kravellid Portugallaste esimesed retked Uurimisobjektiks oli Aafrika Henrique soosis suuri uurimisretki kulla otsimiseks Sõitude põhisihiks leida meretee Indiasse 14861487 Bartolomeu Diaz leidis meretee Indiasse Ameerika avastamine 1492 Christoph Kolumbus avastas nn Uue Maailma
maa jagati läänideks ning esimeseks senjööriks oli Jeruusalemma kuningas. Maavalduste kaitsmiseks loodi kolm vaimulikku rüütliordut: Templiordu, Hospitaliitide Ordu ja Teutooni ehk Saksa Ordu. Ordudesse kuulusid paljud kaitsetud mungad kui ka rüütlid juhtisid suurmeistrid ning need allusid otse paavstile, kohalikest kohapealsetest võimudest sõltumata. Orduvennad andsid nii mungavande, kui ka tõotuse võidelda relvaga kristlasi ohustavate tegurite vastu. See vallutus aga Islamimaid eriti ei kõigutanud. Neid huvitas rohkem Konstantinoopol, kui Jeruusalemm. Kahjuks ei osanud kristlased seda ära kasutada. Ristisõdijate strateegilised vead suurendasid vaenu enda vastu ja see viis Edessa kaotamiseni aastal 1144. I Ristisõjas oli nii õnnestumisi, kui ka ebaõnnestumisi. Uusi vallutatud alasid aga ka kaotati neid. Hoolimata mõningatest äpardumistest ja mitteõnnestunud eesmärkidest, oli I Ristisõda siiski teistest Ristisõdadest kõige edukam.
Kangakudumine sai alguse linasest riidest. Mesopotaamia Ur, Uruk, Babülon, Lagas, Assur, Ninive I Sumeri-Akadi ajastu Linnriigid Hea arhitektuur- templid, valitsejate lossid ja linnamüürid tsikuraat templi osa, massivne torn, ahenes astangutena, ülemisel tasandil pikk ja kitsas tempel jumalakujuga (tsikuratt Ur'is) templid ka ühiskondlike tööde juhtimise ja arvepidamise keskus kaared, võlvid peam. väravate ja keldrite ehitamisel Akadi vallutus võtsid kultuuri üle Sargon I akadlaste tähtis valitseja kiilkiri ja savitahvlid silinderpitsatid II Vana-Babüloonia ajastu (1800-1500 eKr) Babülon variseb kokku, keskuseks Assur Sargon II kuningaloss III Assüüria ajastu (1500-605 eKr) Karkemisi lahin Akadi keel rahvusvaheliseks keeleks(aramea) Sargon II loss Horsabadis, loss ehitati ebakorrapäraselt, omapäraks siseõued. Palju on leitud tiivulisi härgi viie jalaga. Seintel madalreljeefild.
· Pompeius ja Caesar. · 48.a Caesar tõusis Rooma riigi ainuvalitsejaks. · 44.a tapeti Caesar. · Antonius(ida) ja Octavianus(lääs) · 31. Antonius sai lüüa, 30 enesetapp. · Octavianus ühendas kõik sh. Egiptus Vabariigi lõpp. Varane keiririik(30eKr-235pKr) · Octavianusest sai Augustus(30-14). Rahu ja majanduse õitseaeg. · Nero(54-68) julm valitseja. Suur tulekahju. I saj pKr Suurbritannia vallutus. · Traianus(98-117) Daakia ja Mesipotaamia. Põhjapiir mööda Reini ja Doonau jõge. Rooma rahu. · II saj lõpp ja III algus olukord halvenes, välisvaenlased ja kodusõjad. Etruskid: Linnriigid(~12) = föderatsioon. Kuningas Orjapidamissüsteem(gladiaatorid) Vaba naine Arenenud põllumajandus Kunst(eriti ehitus) võlvid, kaared Religioon(surm) Ennustamine Kirjalik kultuur. Riik, õigus, armee: 510.a. eKr kukutati monarhia
ja liivimaa kubermangu osa ühtseks rahvuslikuks kubermanguks. 8. millal ja mis sündmustega algas vabadussõda? Algas 22 november 1918. Algas saksamaal puhkenud revolutsiooni, mistõttu venemaa katkestas kõik sakslastega sõlmitud kokkulepped. 9. miks õnnestus Punaarmeel Vabadussõja alguses kiiresti edasi liikuda? Sest saksamaa kartis venelaste suurt armeed ning taandusid. 10. Mis oli Landeswehri sõda ja selle tähtsus eesti ajaloos? Sakslaste vallutus plaanid läti pouhul kui kohtusid hoopis eestlastega. Õnneks eestlased võitsid selle raske sõja ja kihutasid sakslased minema. Eestlased peaaegu vallutas riia aga tänu lääneriiklaste sekkumisele jäi vallutamata. 11. Millal hakkas kehtima relvarahu? Rahu lepingule kirjutati alla 2 veebruar 1920 12. Peamised küsimused Tartu rahulepingu läbirääkimistel? Piiriküsimused põhiliselt et kui palju kellelegi maad jääb. Eesti-vene omavaheline ja välisvõlgnevus, Eesti osasaamine vene
(Sparta,korintos,Ateena jne); Ateena hakkas arenema demokraatia suunas) Klassikaline periood 500-338 ekr(Kreeka-pärsia sõjad;Kreeka hiilgeaeg; Peloponnesose sõda; Sparta ülemvõim; Makedoonia sõda ) Hellenismiperiood 338-30 ekr(uus ajajärk; Aleksander II). ||Minoiline- lossid; Knossos; lineaarkiri; lossid linnad kindlustamata; Sõjakate joonte puudumine;härg oli religioonis olulisel kohal. ||Mükeene- sõjaline üleolek (hobused&kaarikud), Kreeta saare vallutus, mionoilisest võeti omaks lossikultuur, lineaarkiri, kreetane olme. Kreeka Homerose Ilias (lugu Achilleuse raevust ja selle tagajärgedest), Odüsseia(eksirännakutel mehe naist kositakse, tapab kõik). Usupidustused- pillimängu, laulu või spordivõstlused. Delfi oraakel- Püütia istus templi tagumises ruumis(adyton), ja oli jumalast täidetud e entusiastlik, kuulutuste tõesuses ei kaheldud. Naised: pere patriarhaalne, naise koht kodus, lapsed ja majapidamine
* Soodsamad geograafilised tingimused ning märksa rikkalikumad materiaalsed ja inimressursid * Ida- Rooma suutis haarata strateegilise innitsatiivi ja vallutada piirkonnad, millest võinuks saada barbarite edasise sissetungi sillapead. * tema positsiooni tugevdas ka võimalus pidada sõda merel. * Neil oli suur armee ja edukas maksusüsteem. 7. Gallia ajaloo etapid: 1) iseseisva geltide Gallia aeg, mis kestis 1. sajandi keskpaigani eKr. Ja lõpetas Caesari vallutus. 2) Gallia Rooma provintsina ehk 1. saj. II poolest eKr 3. sajandini pKr kestnud Rooma- Gallia aeg, mille lõpetas frankide vallutus. 3) Merovingide Gallia aeg: 5.-8. sajand. 4) Karolingide Gallia aeg: 8.-10. sajand. 8. * 5.sajand peale Lääne-Rooma riigi lagunemist. * * Chlodovechi poolt * Merovingide dünastia. 9. 496.a ristiusu vastuvõtmine. * Nad võtsid ristiusu vastu katolikus vormis ja Lääne- Rooma katolikust kirikust.
· Varjaag -venemaal olevad viikingid a) Kirjelda viikingiretki ja nende tagajärgi: Mööda lääneteed Mööda idateed b) Uute maade avastamine: · Usa · Island · Gröönimaa 5. Koosta lühikokkuvõte Suurbritannia rahvaste kujunemisest (4 p.) a) Keldid: Algkodu tänapäeva Prantsusmaa ja saksa alad, liiksuid britanniasse omavahelise hõimutülide ja germaanlaste survel b) Rooma vallutus: Roomlased purustasid keltide sõjaväe ja tekkis Britannia provints. Ehitati Hadrianuse vall, et kaitsta end sotlaste eest. c) Germaanlaste vallutused: 7 saj. Alguseks hävitati keldid. Tekkisid keldi keeled, iseseisvuse säilitasid Sotimaa, walesi ja iirimaa keldid. d) Nermandlaste vallutus: William vallutaja tuli normandiast ja vallutas Britannia ning lõi inglismaa. 6. Kes olid? (4 p.) Justinianus I bütsantsi silmapaistvamaid valitsejaid, ühendas veelkord keisririigi
Kastiilia Isabeli iseloomustus: Isabel oli ilus naine , jässaka figuuri , heleblondid juuksed ja hele nahk. Isabel välimus ei vastanud hispaanlanna välimusele. Ta oli range ja julge valitseja ,ta ei jätnud oma riiki kunagi hätta ega ei teinud suuri probleeme oma riigile ,ta oli kartmatu ,oskas teha õigeid otsuseid. ja oli etevaatlik. 1492 on maailma kuulsaim aasta arv avastati Ameerika ja Cranada , selle langemisega lõppes roomguista kristlaste pikaaegne tagasi vallutus mohameedlastelt. Mõlema sündmuse keskmes on Hispaania ja eelkõige Kastiilia , mida valitses Isabel 1 . Just selle naise allkiri Kolumbuse tähtsaima avastusretkel ning muutis kogu maailma enesetunnetust. Tema poliitilised oskused aitasid pärast abielu Aragoni troonipärija Fernandoga Hispaania lõplikult ühendada . Hispaania kuldne aastasada hakkas omandama oma tõelist ilmet osana reformi poliitikaga
Kokku saadi ligi 3000-meheline vägi. Otsustav lahing toimus 1217.aasta Madisepäeval Viljandi lähistel. See lahing lõppes eestlaste kaotusega, kuigi mõlemad pooled kandsid suuri kaotusi. Eestlaste poolele langes Lembitu ja mitmed teised eesti vanemad, sakslaste poolele liivlaste vanem Kaupo. See oli eestlaste üks suurimaid kaotusi muistses vabadusvõitluses. 1220.aastal hõivas Lihula Rootsi kuningas Johan. Ta rajas sinna tugipunkti. Saarlased tulid ja nurjasid rootslaste vallutus plaanid. 1223.aastal ründasid eestlased kõikjal sakslasi ja hävitasid kõik, mis nad teinud olid. Ristisõdijad kogusid ennast ja alustasid tagasi vallutamist. 1224. aasta suveks oli jäänud veel mandril Tartu, mida kaitses vene vürst, linn vallutati lõpuks tormijooksuga. 1227. aastal suunduti üle jää saartele ja hävitati Muhu linnus, edasi liiguti Saaremaale, kus saarlased andsid võitluseta alla. Minu arvates muutis muistses vabadusvõitluses lüüa saamine väga
aladele, kus neid hakati nim gallialasteks. Niisiis olid keldid enda kätte haaranud suure osa Kesk- ja Lõuna- Euroopat. Keltide majanduselu Edukus rajanes suurelt jaolt rauatootmisel ja keldi seppade osavusel. Nende valmistatud relvad, rauast tööriistad jm esemed olid hinnatud kaup isegi roomlaste juures. Rauasepise tundmine võimaldas panna puitterale rauast ümbrise. Viljalõikusel kasutati raudvikatit sirbi kõrval. Hakkasid kasutama ringiaetavat käsikivi. Rooma vallutus Pärast Gallia vallutamist asus Rooma oma võimu põhjasuunal laiendama mandrilt saarele. Aastal 43 maabusid Rooma väed Briti rannikul. Vastuastunud katuvellaunide vägi purustati ja Rooma sai endale uue provintsi Britannia. Keldid osutasid roomlastele siiski veel tõsist vastupanu. Nad võitsid tagasi mitmeid linnu, kuid vaenlast maalt välja ei suudetud ajada. Pärastine Rooma asevalitseja lasi ehitada läbi kogu saare kulgeva kindlustusvööndi
Tegelikult hõivasid Saksa armee põhijõud Luksemburgi ning tungisid lääneliitlaste põhijõudude seljataha, et need ühe hoobiga purustada. Kokkuvõtvalt võib öelda, et Sakslased oli nii mõndagi õppinud I maailmasõjast ning tegutsesid targalt ja etteplaneeritult. Sakslaste edu põhines 1939.-1940. aastal selles, et neil oli plaan, kuidas jõuda vaenlase seljataha, niiet viimased seda ei ootaks. 5. Kas Hitleri plaan vallutada Inglismaa oli reaalne? Kas see vallutus oleks taganud Saksamaa võidu sõjas? Põhjenda. Ma arvan, et Hitleri plaan vallutada Inglismaa polnud reaalne, sest ta tahtis Inglismaaga rahu sõlmida, kuna pärast Prantsusmaa alistamist oli Inglismaa ainuke, kes vastupanu osutas ning selle värske peaminister Winston Churchill lükkas tagasi kõik Hitleri rahuettepanekud ja lubas sõda täiel jõul jätkata ning seejärel hakkas Hitler valmistuma dessandiks. Kuid Inglismaa oli siiski piisavalt tugev, et Saksamaa taanduma panna
Don Juanil oli kaasas arg teener Sganarelle. Kui don Juani hüljatud naine donja Elvira leiab mehe, on ta maruvihane. Kuna uus armastatu ei pööra don Juanile tähelepanu, otsustab mees ta röövida. Röövimiskatse lõpeb paadi ümberminekuga ning külapoiss Pierrot päästab don Juani ja Sganarelle'i elu. Kaldal asub don Juan võrgutama kaunist Charlotte'i, kes juhtub olema ka Pierrot kallim. Kui Mathurine, don Juani varasem vallutus, välja ilmub, tekib tüli kahe naise vahel. Don Juan lahendab selle nende mõlemaga samal ajal tasakesti rääkides ning öeldes, et tõde tuleb välja, kui ta abiellub. Don Juan näeb kolme meest ründamas ühte ning tormab appi. Hiljem tuleb välja, et mees kelle elu ta päästis on üks donja Elvira vendadest, kes otsisid don Juani, et talle kätte maksta. Kättemaks lükatakse edasi ning peale vendade lahkumist märkab don Juan hauakambrit
Autor: Airon Fingling Juhendaja: Heiki Haljasorg 2011 Sisukord: lk Sissejuhatus 3 Tsingis-khaani algus aastad 3 2-8 Tsingis-khaani vallutus retked 3 Tsingis-khaani surm 4 Tsingis-khaani mauseloleom 4 Tsingis-khaani matusekoha legendid 4 Tsingis-khaani varandust otsides 5
Sellesse linna jõudis kuulus araabia rändur Ibn Battuta 1352. aastal ning tema reisid Mombasasse praeguses Kenyas ja Kilwasse praeguses Tansaanias annavad meile kõige varasemad teated riiklikest moodustistest Ida-Aafrikas. Araablased said Ida-Aafrika ranniku koloniseerida India ookeani kaudu, kuid Aafrika sisemaal ekspansioon lõunasse peatus tihedate dzunglite tõttu, mis ulatusid umbes kümnenda põhjalaiuskraadini. Viimane suur araabia vallutus Aafrikas oli Nuubia, mis jäi kristlikuks 14. sajandini. Vahepeal olid araablaste vallutused teinud Vahemere peaaegu araabia sisemereks, kuid 11. sajandil ajasid normannid saratseenid välja Sitsiiliast ja Lõuna-Itaaliast. Edasi püüdsid nad Tuneesiat ja Tripolit rünnates jõudude tasakaalu muuta. Pärast seda tekkis Venezial, Pisal, Genoval ja teistel Põhja-Itaalia linnadel elav kaubavahetus Aafrika rannikualadega. 15
Otsustav lahing toimus aastal 1217aastal Viljandi lähedal Madisepäeval. Molemad pooled said väga suuri kahjustusi kuid siiski eestlased kaotasid. See oli üks suuremaid kaotusi eestlastel muistses vabadussõjas, kuna eestlaste poolel langes Lembitu ja veel palju eestlaste vanemid, sakslaste poolel langes aga liivlaste vanem Kaupo. 1220 aastal hõivas Lihula aga Rootsi kunings Johan, rajades sinna oma tugipunkti. Saarlased nurjasid rootslaste vallutus plaanid. 1223Aastal ründasid eestlased sakslasi ja hävitasid kõik mis oli kuulunud vastastele. Natukese aja pärst tulid ristisõdijad tagasi ning alustasid uuesti vallutamisega. 1224 aasta suveks oli mandril veel Tartu, ja seda kaitses vene vürst, kui see vallutai tormijooksuga. 1227 Hävitati Muhu linnus suundudes sinna üle jää, siis mindi edasi Saaremaale, saarlased ei hakanud vastu ja andsid lihtsalt alla.
ugandilased, läänlased ning saarlased. Paraku polnud sõjaline ettevalmistus piisav kristlaste hävitamiseks. Turaida linnust piiranud malev purustati ja laevastik oli sunnitud taganema. 1217. aastal võitsid kristlased Madisepäeva lahingu. Madisepäeva lahingus hukkus Lembitu, muistsete eestlaste tuntuim väejuht. 1219. aastal tungisid Eestisse taanlaste väed kuningas Valdemar II juhtimisel, kes maabusid Lindanisa (praegune Tallinn) linnuse juures. Nende vallutus ja rüüsteretkede tulemusena olid taanlased üheskoos sakslastega aastaks 1222 kogu mandriEesti endale allutanud. Seejärel üritati kanda kinnitada Saaremaal, kuid tänu saarlaste vaprale vastuhakule alustati ülestõusu ka mandril. Peagi olid kristlased maalt välja löödud, ainsaks tugipunktiks jäi Lindanise (Taanilinn). Siiski ei jätkunud sõda edukalt eestlased ei suutnud võita viimast suur välilahingut II Ümera lahingut ja nii lõppeski 1223. aasta Tarbatu linnuse
XerxesI On viimane märkimisväärne ahhemeniid. Sõdib Kreekaga ja kaotab - Pärsia sõjaväge enam võitmatuks ei peeta. abüloni linn käib alla, kuna sealne mäss väga armutult maha surutakse: karistuseks purustatakse ka kultuskeskusi. Xerxes loobus Kyrose ja Dariuse poliitikast ning mõrvatakse 465 eKr. KreekaPärsia sõjad. Kreeka vallutus üldse sellepärast, et Väike-Aasia linnad ei saa muidu rahu, kuna mandrilt toetatakse. Sõda kestab 5..-459 eKr ning pärsalsed kaotavad, suuresti lihtsalt ebaõnnele, võidavad vaid Maratoni lahingu. Kreeklaste motiveeritus on loomulikult samuti kõrgem. Kreeka käsitlustes sõja võit nimetatud demokraatia võiduks türannia üle, pärslastele sõda vaid üks paljude seast, mis kahjusk nii hästi ei läinud. Religioon.
telviisor, raadio ja muud võimalikud informatsiooni levitajad. Samal ajal aga tekkis koolikohustus- noortele, siis sellest põlvkonnast, kes sel ajal kooli läksid sai meetripõlvkond. Meeter sai võimust 1840. aastal, kus ta ei lubanud enda kõrvale mitte ühtegi teist mõõtmiviisi ja nüüd võis julgelt kaustada just neid suurusi. Ka sõjas tuli see kasuks kuna nüüd sai planeerida läbi vahemaade rünnakuid ja vallutus retki. Levikule aitasid kaasa muidugi vägapalju maailma muuseumid, mis lõid uusi kontakte ja sellega saadi ka mujal maailmas uuest mõõtmis süsteemist teada. Kui oli juba ligi sada aatat mõõdunud tekkisid uued nõudmised ja oli vaja täpsemaid mõõtevahendeid. Selleks kogunesid 20 riigi esinajad 1875 kokku, et pidada nõu ja selle tulemusena sõlmiti meetrokonvensioon-Kaalude ja Mõõtude Büroo. Hakati kaustama täpsemaid etalone ja tänu sellele ka täpsemaid mõõtmisühikuid
Alates vanaajast kuni 15. sajandi II pooleni toimus maailmapildi avardumine ning geograafiliste teadmiste laienemine järk-järgult tänu vallutus-ja kaubaretkedele. Eurooplaste maailmapilt laienes ristisõdade ajal ja ka mongolitega võitlemise käigus. Märkimisväärsed avastusretked Aafrika lähistel, Indiasse, Skandinaaviasse, Islandile ja sealt edasi Gröönimaale olid kindlasti inspiratsiooniks varauusaja maadeavastajatele. Põhjuseid suurte maadeavastamise alguseks oli mitmeid. Üks põhjustest oli kindlasti vajadus väärismetallide järele. Euroopa riigid kulutasid hiigelsummasid sõjapidamisele ja ülemkiht
Aristoteles ( loogika, õpetuse terviklikkus, riiklik elusolend, riik kui elu alus) 7. Hellenismiperiood: Hellenism- ajajärk a.suurest kuni 1 saj ekr, kus kreeka ja makedoonia kultuurid segunesid idamaiste kultuuridega ühiskonnale iseloomulikud jooned (lk. 128-129, tähtsamad kultuurisaavutused (lk. 132-133), Aleksander Suure vallutusretk, 334 ekr granaikose lahing 333 ekr gordioni sõlm- issose lahing- Dareios III 332 ekr tüürose ja gaza vallutus- Egiptus alistus vastupanuta aleksandrile 331 ekr gaugamela lahing 330 ekr pärsia lahing 325 ekr lõpetas indias riigi lagunemine peale Aleksandri surma (millisteks osadeks). Egiptus-ptolemaiosed Suurem osa aasiat(süüria-makedoonia)-seleukiidide riik Makedoonia+ kreeka-antigonus
LIHULA GÜMNAASIUM Kristi Malk SUURED MAADEAVASTUSED JA NENDE TAGAJÄRJED Referaat Juhendaja: Lili Ring Lihula 2015 Suured maadeavastused ja nende tagajärjed Alates vanaajast kuni 15.sajandi teise pooleni toimus maailmapildi avardumine ning geograafiliste teadmiste laiendamine järk-järgult tänu vallutus- ja kaubaretkedele. Märkimisväärsed avastusretked Aafrika lähistel, Indiasse, Skandinaaviasse, Islandile ja sealt edasi Gröönimaale olid kindlasti inspiratsiooniks varauusaja maadeavastajatele. Põhjuseid suurte maadeavastamiste alguseks oli mitmeid. Põhjusteks olid kindlasti vajadus väärismetallide järele, uudishimu ja seiklusjanu, ristiusu levitamine ja vajadus võidelda Isalmiga ning vajadus idamaiste vürtside järgi. Eurooplastele oli oluline leida alternatiivne
Idanaabritele vilja ja selle eest saadud karusnahk ja vaha viidi edasi lõuna- ja Põhja-Euroopa turule. 11.Kui võrd muutusid inimeste elatusalad vanemal rauaajal võrreldes pronksiajaga ? ________________________________________________________________________________ ________________________________________________________________________________ ________________________________________________________________________________ 12.Kas eestlaste sõjaline tase oli muinasaja lõpul piisav vallutus katsete tõrjumiseks? Näited Jah oli . Eestlastel oli ehitatud suured ringvall-linnused , millel oli vahepeal isegi mitu väravat. Kasutati odasid , sõjakirveid, vibusid ja nooli. Oli moodustatud ka malevaid. Eestlased olid valmis rünnakule vastu astuma ja nägid selle jaoks igati vaeva. 13.Miks olid muinaseestlastele tähtsad tuuleõhk, maa, vesi ja tuli ? Tuuleõhk oli puhastava toimega ( nt rajati külakiike küngastele , kus oli suur tuul ) . Maa oli
kujunemine, temale tänu Homerose eepostele (Ilias / Odüsseia) 3) Arhailine ajajärk: 800-soo eKr / 800 eKr tähestiku loomine / tsivilisatsiooni tunnused kõik olemas / käsitöö, kaubandus, meresõit / polis linnriigid Vanas-Kreekas (Ateena, Sparta) / ülekreekalised religioossed keskused: Delfi, Olümpia / 776 eKr esimesed olümpiamängud / kreeklaste ühtekuuluvustunne 4) Klassikaline ajajärk: 500-338 eKr / Kreeka-Pärsia sõda / Peloponnesose sõda / makedoonlaste vallutus / valdav osa Kreeka kultuurist seostub just selle ajaga / 5.saj eKr oli kreeka kultuuri õitseaeg 5) Hellenismi periood: 338-30 eKr / Kreeka alad olid suurriigi koosseisus, aga Kreeka oli ise eeskujuks / kultuuride segunemine / võõrvõimud: Makedoonia, Rooma Sõjalised konfliktid: Kreeka-Pärsia sõda 5.saj eKr (499-479 eKr) / sõjategevus toimus Vana.Kreekas, Makedoonias, Väike-Aasias / 490 eKr Maratoni lahing (ateenalased lõid pärslaste sissetungi
496 tekib Frangi riik. Frangi riigi kujunemine Esimene suurem riiklik moodustis, mis lagunenud Lääne-Rooma riigi aladele tekkis, oli Frangi riik. Kuna see modustas enamuse tänapäeva Prantsusmaast, võib Frangi riigi teket ja arengut käsitleda kui teekonda ühe Rooma provintsis ajaloo lõpust Prantsusmaa ajaloo algusesse. Frangi riigil võime eristada nelja perioodi I. Iseseisesva keltide Gallia aeg, mis kestis 1. Sajandi keskpaigani eKr ja mille lõpetas Caesari vallutus II. Gallia Rooma provintsina ehk 1 saj II poolest eKr 3. Sajandini pKr kestnud Rooma- Gallia aeg, mille lõpetas frankide vallutus. III. Merovingide Gallia aeg 5-8 saj IV. Karolingide aeg 8-10 saj Keldi-Gallia aja lõpuks oli Gallia killustatud umbes kaheksakümneks alaks ehk civitas'eks, nagu roomlased neid tähistasid. Piirkonda asustas neli hõimu: belgid, gallid, akvitaanlased ja liguurid on hakatud nimetama gallialasteks. Ühtset riiki neil ei tekkinud
2)Dominiiklaste ordu-paistsid silma harituse ja sõnaosavate jutlustega.Nende haridussüsteemi peetakse üheks parimaks keskajal. 3)Tsistertslased-lähtus Benedictuse reeglist,kuid nõudis vahel lõdvenenud kommete karmistamist,luksusest loobumist ja järjekindlat füüsilist tööd. Rekonkista:mõiste tähistab ajaloos Pürenee ps tagasivõitmist muhameedlaste käest,nii nagu augustiinlik ''püha sõja'' idee seda ette nägi.Selle protsessiks oli senistest piiridest väljatungimine,vallutus,millele anti tagasivallutuse õigustus.Ristisõja põhjused:püüdlus haarata enda kätte kristliku maailma uhtohjad.Pidid suurendama paavsti autoriteeti.Taheti vabastada Jeruusalemmas asuv püha haud ja ühtlasi haarata endale uusi maid ja privileege. Ristisõja tagajärjed:Jeruusalemm ja Püha Maa jäid muhameedlaste valdusse, ülemaailmset paavstiriiki ei tekkinud.Ida- ja läänekristlus on eraldi tänapäevani. Kolme ristisõja edukus: õnnestus vallutada Edessa ja Antiookia ning 1099
selles osaleks. Külas elavad kaks inimest: Charlotte ja Pierrot, kes on armunud ja Pierrol on kavatsus tüdruk kosida. Kuid juhtub nii, et don Juani plaan ebaõnnestub ja paat läheb ümber ning Pierrot päästab ta ära. Don Juan püüab naise, keda ta külas kohtas kuskil paadis, merel võrgutada. Kaldal hakkab don Juanile külatüdruk Charlotte meeldima, kuid ta on Pierroti naine. Kui Mathurine, don Juani varasem vallutus välja ilmub, tekib tüli kahe naise vahel. Don Juan lahendab selle nende mõlemaga samal ajal tasakesti rääkides ning öeldes, et tõde tuleb välja, kui ta abiellub. Õnneks tuleb La Ramée linna ja teatab, et tema naise vennad otsivad teda ning tahavad teda tappa, ning soovitab don Juanil linnast lahkuda, mida ta ka teeb. Linnast lahkudes küsivad nad ühelt vanamehelt teed. Don Juan näeb kolme meest ründamas ühte ning tormab appi
tahtnud Nõukogude Liit kunagi tunnistada Eesti, Läti ja Leedu iseseisvat olemasolu. Nõukogude Liidu jaoks oli Tartu rahuleping ajutine. Poola, Läti, Leedu ja Eesti plaanisid luua Balti Liitu, kuid see ebaõnnestus. Liidu tekkimist takistas Leedu ja Poola tüli Vilniuse piirkonna üle. Soome püüdis end neist riikidest ja plaanitava liiduga ühinemisest eemale hoida, kuna sellega oleks võinud kaasneda see, et Soome ise oleks olnud Nõukogude Liidu järgmine vallutus. Soome arvates oli tal kasulikum teha koostööd Norra ja Rootsiga. 1938. aastail tunnistas Eesti end neutraalseks riigiks, millga lootis säilitada oma iseseisvuse. Neutraalse riigina ei olnud Eestil abi loota kellegilt. Kui Eesti suhted naaberriikidega oleksid olnud paremad ning kui Eesti ei oleks kuulutanud end neutraalseks riigiks, oleks eestalstel olnud lootust saada neilt abi Nõukogude Liidu vastu võitlemiseks.
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 73 Linnade sünd . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 74 Vana ja uus usk . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 76 Vallutus ja identiteedimuutus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 79 Liivimaa poliitiline ja õiguslik korraldus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 81 Piiskopkonnad ja toomkapiitlid . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
Keskne kuppel ehitatakse hästi kõrgeks.Tuntuim telkkatusega kirik on Voznessenski kirik Kolomenskoje küla lähedal-Kuulsaimaks Vana-Vene kirikuks kujuneb aga Ivan IV ajal ehitatud Vassili Blažennõi e. Kaasani katedraal.See püstitati Ivan IV võidu auks Tatari vürstiriigi üle-Ka sellel kirikul on suur telkkatus, kuid ka sibulakujulised kuplid. Sibulkuplid ilmuvad venemaa arhitektuuri 16. saj Sofia peakirik Kiievis Maal: Mongolite vallutus 13. sajandi alguses pidurdas idaslaavlaste kultuuri arengut. Rüüstatud Kiievi asemel tõusis 14. sajandi lõpul ehituskunsti keskuseks Moskva, kus töötasid mitmed itaalia meistrid. Kuulsain nende seast oli ARISTOTELE FIROVANATI. Venemaa hakkab taas tugevnema 14. saj lõpus.Siis tekib vene rahvuslik ikoonimaali koolkond.Selle koolkonna rajaja oli kreeklane Teophanes.Ta põgenes Bütsantsist türklaste eest ja jõudis Moskvasse.Moskvast kujuneb 14. saj lõpus Venemaa kõige tugevam
Waltz leidis veel, et kõik riigid on võrdesd mustad kastid, mille erinevus seisneb võimu jaotuses, mitte režiimi tüübis. Ründavrealism- J. Mearsheimer („Suure poliitika teooria“)- põhieeldus, et riigid alati otsivad rohkem võimu, riikide eesmärk on hegemoonia. Ründav strateegia võib olla edukas. Tasakaalustamine pole alati tõhus. Kaitserealism. S.Walt („Ohu tasakaalustamise teooria“)- riigid üritavad säilitada oma hetke positsiooni, sõjaline vallutus pole tihti väärt tasakaalustamise pärast. Tuumarelvad on vajalikud, et tasakaalustada võimu jaotust. Suurriikide konfliktide tekitaja: Bipolaarsus (vähem võimalusi sõdida, rohkem võrdlus, tasakaalustamise tagajärjed on selged) vs multipolaarsus (rohkem võimalusi tasakaalustada, vähem vaenulikkust) Unipolaarne (pole suurriikide konf, kui on ainult üks suurriik, tasakaalustamise potensiaal siiski olemas) Miks tekib SR konflikt?
Iga üksuse eesotsas töödejuhataja, ühiskonna eesotsas Sapa Inca, 3 keeldu: ära valeta/varasta/laiskle Kultuurisaavutused: kirurgia, kalender ( 12 kuud, 30 päeva, nädal= 10p), kümnendsüst, rippsillad, teed, metallitöötlus, ülikud 4 a koolis, ülestähendused kipudes, terrasspõllundus, kivilihvimikunst, glasuuritud ja lakitud keraamika, ketsua keel (runa simi), rangelt tsentraliseeritud totalitaarne riik Miks kadusid?: Hispaania vallutus (1531), F.Pizarro Usund:taevajumal on maailma loonud, preestrite osa tagasihoidlik, ohverdati harva Inkade eelsed tsivilisatsioonid: CHAVIN: o 1800-400 eKr o drenaaazisüst, terrassid, kivipüramiid-tempel, kuldehted, olmeekide kaasaegne, Andide emakultuur PARACAS: o 1300 eKr- 150 pKr o sajad maa-alused matmispaigad, kõrgelt arenenud kirurgia, sots. kihistus NAZCA: o Peruu rannikuorgudes o 300 eKr kuni 600 pKr o metalli- ja tekstiilitöö poolest tuntud
robert oppenheimer-tuumapommi isa. erwin rommerl-saksa kindral(kõrberebane). fr.w.e.paulus-saksa vägede juhataja stalingradis. Sir Winston Leonard Spencer Churchill (30. november 1874 Blenheimi loss, Woodstock, Oxfordshire 24. jaanuar 1965 London) oli Suurbritannia peaminister. KÜSIMUSED: II maailmasõja põhjused: 1)tahe oma riigi piire suurendada. 2)muutuda euroopas mõjuvõimsaks. 3)rahvasteliit ei toiminud, polnud mehhanismi. 4) nsvl-saksamaa vallutus plaanid. 5)jaapani ambitsioonid kaug idas. rahvusvahelised lepingud, mis aitasid kaasa II maailmasõja puhkemisele: 1)Müncheni konverents (1938) oma otsustega. 2) MRP 23. august 1939. millised vastandlikud riikide blokid kujunesid II maailmasõja alguseks- s.t. võitlevad pooled? 1)USA 2)UK 3)Prantsusmaa 4)NSV. nimeta ja oska kaardlilt leida alad, mille okupeeris 1941.a. juunikuuks A.saksamaa, B.venemaa. A:poola-lääne osa, norra,taani, belgia, hollan, luksemburg, 2/3 prantsusmaast.
vajadustele ja islamimaade traditsioonidele. · Sunnal islami traditsioon, mis lähtub prohveti ütlustest, mida Koraan ei sisalda ja mis täpsustavad ning selgitavad Koraani kuulutuse mõtet. 11.Too välja kaks seost Bütsantsi ja Vana-Vene riigi vahel. 2P 1) Bütsantslased ning slaavlased olid omavahel vaenlased. 12.Millise moslemiriigiga on tegemist? 3P Kujunes 13. sajandi algul, hõlmas alasid Hiinast kuni Venemaani Mongolite vallutus Kujunes 12. sajandil Põhja-Indias Esimene moslemite riik ( Delhi sultanaat ) 14. sajandil kujunes suurriigiks Väike-Aasia poolsaarel, hõlmas alasid Vahemere idarannikul, Põhja-Aafrikas, Balkani poolsaarel, pealinn kunagises Konstantinoopolis Türgi impeerium ehk Osmanite riik 13.Töö allikatekstiga. 10P A Ja ei olnud nende keskel õiglust, hõim astus välja hõimu vastu, nad tülitsesid ja hakkasid omavahel sõdima. /..
nõuandjatega. 1045. aastal abiellus Wessexi krafi Goodwini tütre (Goodwin oli üks kuningriigi võimukamaid mehi) Edithiga. Hiljem oli ta suures vastuolus anglosakse toetava Goodwiniga. 1052 aeti normannid Inglismaalt välja. 1062-1064 sõda Walesiga.. Oli väga jumalakartlik mees. Lasi ehitada Westminster Abbey. Pärandas trooni Godwini pojale Harold II-le. 1161 pühitseti ta pühakuks. Normanni vallutus 1066 1066 tungisid Inglismaale (ühel ajal, kuid mitte koos) Norra ja Normandia. Inglismaa kuningas Harold II purustas Norra väed ja kiirustas seejärel normannide vastu. Ta kaotas Hastingsi lahingu normannidele, keda juhtis William Vallutaja. Normannid hõivasid kogu Inglismaa ja kehtestasid seal tsentraliseeritud kuningriigi (mandrieuroopa põhimõte minu vasalli vasall ei ole minu vasall Inglismaal ei kehtinud). Inglismaa õukonnakeeleks sai prantsuse keel. Domesday Book
nõuandjatega. 1045. aastal abiellus Wessexi krafi Goodwini tütre (Goodwin oli üks kuningriigi võimukamaid mehi) Edithiga. Hiljem oli ta suures vastuolus anglosakse toetava Goodwiniga. 1052 aeti normannid Inglismaalt välja. 1062-1064 sõda Walesiga.. Oli väga jumalakartlik mees. Lasi ehitada Westminster Abbey. Pärandas trooni Godwini pojale Harold II-le. 1161 pühitseti ta pühakuks. Normanni vallutus 1066 1066 tungisid Inglismaale (ühel ajal, kuid mitte koos) Norra ja Normandia. Inglismaa kuningas Harold II purustas Norra väed ja kiirustas seejärel normannide vastu. Ta kaotas Hastingsi lahingu normannidele, keda juhtis William Vallutaja. Normannid hõivasid kogu Inglismaa ja kehtestasid seal tsentraliseeritud kuningriigi (mandrieuroopa põhimõte minu vasalli vasall ei ole minu vasall Inglismaal ei kehtinud). Inglismaa õukonnakeeleks sai prantsuse keel. Domesday Book
Oleg koondanud Põhja- Venes elavate eri päritolu hõimude väed, vallutanud Kiievi ja pannud nii aluse ühtsele Vana-Vene riigile. 988.a. vürst Vladimir lasi ennast ristida ning ka ülikud, peale seda ka lihtrahvas. Seda loetakse vene ristiusustamise aastaks. Frangi riigi areng: Esimene suurem riiklik moodustis, mis lagunenud Lääne-Rooma riigi aladele tekkis, oli Frangi riik. Iseseisev keltide Gallia aeg, mis kestis 1. Sajandi keskpaigani eKr ja mille lõpetas Caesari vallutus; Rooma-Gallia aeg; merovingide 5-8 saj ja karolingide ajal 8-10 saj. Gallialased: belgid, gallid, akvitaanlased ja liguurid. Ristiusu vastuvõtmine 496. Aastal. Kuningas Chlodovech võttis selle vastu katoliikluse vormis. Frangi riigi neli erinevat piirkonda: Neustria, Austraasia, Burgundia ja Alemannia. 7. Sajandi keskpaigast algas Frangi riigis nn laiskade kuningate ajastu. Tegelik võim koondus majordoomuste kätte
algelised viirustõrje programmid tol ajal siis ,,Creeper-Reaper" programm otsis arvutist viirused üles ja hävitas need. 2.3 Aasta1989 Ilmusid uued viirused Datacrime, Fumanchu jpt. Kõike suurema kahjustusvõimega oli Datacrime, mis aktiveerus teatud ajavahemikul ning hävitas kõik arvuti kõvakettal olevad failid. Just 1989. aastat võib nimetada ka antiviiruste aastaks kuna siis hakkati antiviirustele üha suuremat tähelepanu pöörama. Peale pikka Datacrime vallutus perioodi tuli IBM välja uue viirustõrje programmiga mis maksis tol ajal 35 dollarit. 6 2.4 Aasta1995 Hakkas levima Dos-programmides Nightfall nimeline programm. Tol ajal levinud viirustest ei jäänud ka puutumata arvutituru liidritest Microsoft Windows95 testides avastati ei programm sisaldab juba viirust nimega Form. 1995. aastal ilmusid ka makroviirused mis panid arvuti viirustõrje programme valmistavad firmad taas pead murdma
laevastikuga Rävalas. 1219. aastal oli taanlastel edukas lahing Tallinna all. 1220. aastaks olid taanlased vallutanud juba Harjumaa, Rävala, Virumaa ja Järvamaa. Tähtsamad sündmused 1222.-1227. 1222. aastal võitsid saarlased taanlasi. Võidu teade levis üle Eesti ja kutsuti ülestõusule. 1223. aastal Eesti taas eestlaste kontrolli alla saada ning saadi abi Vene vürstidelt. 1224. aastal jõudis Riia peapiiskopi ja Mõõgavendade ordu vallutus retked jõudnud Tartu, mida aitas kaitsta Kokuese vürst Vjatsko. 1227. aastal vallutati ristisõdijate poolt saaremaa ja vastupanu osutamata lasti end ristida. Eestlaste allajäämise põhjused 1) 20 aastat kestnud sõja vältel olid eestlased kaitsnud oma maad ja rahvast nagu nad seda oskasid ja suutsid. Selle aja jooksul tuli üle elada poolsada laastavat sõjakäiku ja neile omalt poolt vastata 2) Ordurüütlid oli treenitud ja
annaabi.ee 
