Proporitsionaalne valimissüsteem- e võrdelise valimise süsteem Koalitsioonivalitsus- ühendus, liit; mitme erakonna valitsus Opositsioon- Valitsusse mittepääsenud moodustavad oposit. Ehk vastasrinde Üksiku ülekantava hääle meetod- valija annab jääle ühele kandidaadile, kuid märgib ka teise eelistuse, kellele võib vajadusel häält Nimekirjavalimiste meetod- kandidaadid seatakse üles erakondade või valimisliitude valimisnimekirjas Avatud valimisnimekirja põhimõte- Kandidaadid reastatakse pärast häälte lugemist Suletud valimisnimekirja põhimõte- Kandidaatide pingerida on juba moodustatud. Nimekirja eesotsas olevad saavad kogutud mandaadid Osalusdemokraatia- demokraatia vorm, mida isel. Rahva huvi poliitika vastu.Rahvas kaasatakse otsustusprotsessi, kattub otsese demokraatiaga
* massimeedia * valijaskonna suurus * ajalooline taust * osalusprotsent DEMOKRAATIA: * sõprade mõju *kandidaatide arv * rahvavõim. Rahvas osaleb * kandidaadi meeldivus *valimisliitude ja parteide arv riigis toimuvas, valib endale * kampaaniad ja nende promomine rahvale. * üksikkandidaatide arv esindajad parlamenti jne.
valitsemise efektiivsus Miinused: Domineerivad suured erakonnad, sest väiksemad saavad vähem kohti ja ei pääse sõõtõttu "löögile"; kaotsiläinud hääled. 9. Proportsionaalse valimissüsteemi tunnused, positiivsed ja negatiivsed jooned. Proportsionaalne vs.-i plussid: ei takista väikeparteide tegevust; mitmemandaadiline valimisringkond; esindab võrdeliselt valimistel saadud häälte protsendiga erakonda parlamendis; kandidaadid seatakse üles parteide, valimisliitude kaupa; osaleda võivad üksikkandidaadid. Miinused: Koalisatsioonivalitsused; sõltumine väikestest parteidest; keerukas häältelugemine; saadiku isiklik vastutus hajub. 10. Iseloomusta Eesti valimissüsteemi- Eesti valimissüsteem on proportsionaalne. Valimiskünnis on eestis 5% mis erakonnal ületada tuleb. Kasutatakse suletud ja avatud nimekirju. Isikumandaat- kandidaat ületab isiklikult kvoodi Ringkonnamandaat- antakse
parlament 5. Presidendil on vetoõigus X 4. Märkige ristiga, kas iseloomulik joon on omane proportsionaalsele või majoritaarsele valimissüsteemile. Iseloomulik tunnus Proportsionaalne Majoritaarne Riik on jagatud ühemandaadilisteks valimisringondadeks X Valimissüsteem loob eelised suurerakondadele X Kandidaadid on üles seatud erakondade või valimisliitude X nimekirjades Mandaadi saamiseks piisab lihthäälteenamusest X Riik on jagatud mitmemandaadilisteks X valimisringkondadeks 5. Selgitage valimiste põhimõtteid ja põhjenda nende vajalikkust: 1) Valimised on üldised - oodatud on kõigi täisealiste teovõimeliste kodanike osavõtt valimis- test. Tagab suurema hulga inimeste hääletamise ehk suurema üldsuse seisukohtade teada saamise.
enamusvalimissüsteem; isikuvalimised. Proportsionaalne valimissüsteemi põhimõte on, et samas proportsioonis, kui palju erakond valijate hääli sai, võidab ta kohti esinduskogus. Tunnused: ringkonnamandaat; soosib parteide paljusust ja koalitsioonivalituse moodustamist; valimiskünnis 5%; suletud ja avatud nimekirjad; erinevate valijate huvigruppide huvid on rohkem esindatud; mitmemandaadilised valimisringkonnad; kandidaadid seatakse üles parteide või valimisliitude valimisnimekirjadena; rakendatakse Eestis; kohad parlamendis jagunevad parteide vahel võrdeliselt valimisnimekirjade üleriigiliselt antud häältearvuga. 4. Avatud nimekiri-iseloomustab sellist valimisreeglit partei nimekirjadega valimistel, kus valijal on võimalus partei esitatud kandidaatide nimekirja järjekorda muuta. Kandidaadid reastatakse pärast häälte lugemist ümber (suurema toetuse pälvinud kandidaat tõuseb nimekirjas ettepoole. (Soomes, Lätis)
kokkuleppele kahe erakonna liitumise kohta. Esmakordselt taasiseseisvunud Eestis pandi nii alus rahvuspiire ületavale erakonnale, mille liikmed ja toetajad peavad rahvusest olulisemaks maailmavaadet ja programmi. 2002.aasta oktoobris osales Reformierakond 55 omavalitsuses üle Eesti oma valimisnimekirjaga. Et veel viimast korda olid kohalikel valimistel lubatud valimisliidud, siis osalesid paljud Reformierakonna liikmed valimistel valimisliitude nimekirjades. Reformierakond sai kohalike volikogude valimiste järel võimule 54 omavalitsuses, nende hulgas näiteks Tallinnas, Tartus, Pärnus, Kuressaares, Paides, Rakveres aga ka paljud väikelinnad ja vallad 2002. aasta novembris ja detsembris sai Eesti kutse liituda Euroopa Liidu ja NATO-ga. 2004-2005 Alates 1. jaanuarist 2004 jõustus vanemahüvitise seadus, mis võimaldab väikelapsega emal lapse sünni järel aasta lapsega kodus olla ilma, et ta sissetulekus kaotaks.
PS §147 Kohtunikud nimetatakse ametisse eluaegsetena Kohtusüsteemi funktsioonid: PS §146 Õigust mõistab ainult kohus • Õiguskorra tagamine • Kodanike õiguste kaitse • Põhiseaduslikkuse järelvalve (Eestis tegeleb sellega Riigikohus) • Võimutasandite tasakaalustaja (Föderaalriigi puhul) • Valitsemissüsteemi stabiilsus (KOV valimisliitude keelamise üritamine 2002. aastal) Eesti kohtusüsteem • Kolmeastmeline kohtusüsteem • Maa- (tsiviil- ja haldusasjad) ja halduskohtud (kaebused ametiasutuste ja isikute vastu) • Ringkonnakohus (apellatsioon) • Riigikohus (kassatsioon), otsus on lõplik (tegeleb ka põhiseaduse järelvalvega) Euroopa inimõiguste kohus (asub Luksemburgis) • Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioon (koostas Euroopa Nõukogu, jõustus 03. september 1953)
Reklaamimaksu maksavad füüsilised ja juriidilised isikud omavalitsuse territooriumil paigaldatud, samuti omavalitsuse territooriumil elunevatele ja asuvatele füüsilistele ja juriidilistele isikutele kuuluvatena registreeritud ühissõidukitele paigaldatud kuulutustelt ja reklaamilt. Maksustamisele kuuluvate kuulutuste ja reklaami ning nende paigutuskohtade loetelu kehtestab volikogu. Reklaamimaksust on vabastatud riigi- ja omavalitsusasutuste kuulutused ning erakondade, valimisliitude ja üksikkandidaatide valimiskampaania kuulutused ja reklaam.19 Teede ja tänavate sulgemise maks Teede ja tänavate sulgemise maksu maksavad füüsilised ja juriidilised isikud demonstratsioonide, rongkäikude ja muude ürituste korraldamise, samuti ehitus- või remonttööde puhul, kui sellega kaasneb üldkasutatava tee, tänava, väljaku, pargi, puhkeaala või selle osa sulgemine.20 Maksuperiood on ajavahemik tänava sulgemise algusajast kuni selle
valitsuse moodustamise. Proportsionaalne valimissüsteem, mis on demokraatias levinuim, rõhutab seevastu, et: 1) valijate antud hääled peegelduvad enam-vähem täpselt valitava kogu kohtade jagamisel; 2) esindatud on ka vähemused. Proportsionaalset süsteemi rakendatakse rohkem kui majoritaarset, sest seda peetakse õiglasemaks ning see ei takista väikeparteide tegevust. Proportsionaalne süsteem jagab saadikukohad parteide ja valimisliitude vahel proportsionaalselt ehk võrdeliselt kogutud häälte arvuga (nt saab 100-kohalise parlamendi puhul partei, kes kogus 7% häältest, parlamendis 7 kohta). Kandidaadid seatakse üles parteide või valimisliitude nimekirjade kaupa, osaleda võivad ka üksikkandidaadid. Kasutatakse avatud ja suletud nimekirju. Avatud nimekirja puhul reastatakse nimekiri pärast valimisi ümber kogutud häälte järgi. Suletud nimekirja korral pärast valimisi uut pingerida ei tehta
moodustamise. Proportsionaalne, demokraatiates levinuim valimissüsteem, rõhutab seevastu järgmist:·valijate antud häälte enam-vähem täpset peegeldumist valitava kogu kohtade jagamisel; ·vähemuste esindatust. Proportsionaalset süsteemi kasutatakse rohkem kui majoritaarset, sest seda peetakse õiglasemaks ja see ei takista väikeparteide tegevust. Proportsionaalne süsteem jagab saadikukohad parteide või valimisliitude vahel proportsionaalselt ehk võrdeliselt kogutud häälte arvuga (näiteks 100-kohalise parlamendi puhul partei, kes kogus 7% häältest,saab parlamendis 7 kohta). Kandidaadid seatakse üles parteide või valimisliitude nimekirjade kaupa, osaleda võivad ka üksikkandidaadid. Kasutatakse avatud ja suletud nimekirju. Avatud nimekirja puhul reastatakse nimekiri pärast valimisi ümber vastavalt kogutud häältele. Suletud nimekirja puhul pärast valimisi uut pingerida ei tehta
puhul tegemist põhiseaduse riivega. Poliitilise välireklaami keelu mõõdukuse hindamisel lähtus Riigikohus mõnevõrra teistsugustest eesmärkidest kui õiguskantsler, väitmata, et õiguskantsleri poolt nimetatud eesmärgid oleksid valed. Kui õiguskantsler tuletas keelu eesmärgid seaduse seletuskirjast, siis Riigikohus võttis aluseks oma varasema praktika, öeldes et keelu eesmärk on eelkõige 8 (12) erakondade, üksikkandidaatide ja valimisliitude võrdsuse tagamine selle kaudu, et vähendatakse erakondade kulutusi valimiskampaaniale ja raha osakaalu poliitilise võimu saavutamisel. Kuigi sõnastuselt mõnevõrra erinev, ei ole Riigikohtu poolt tuvastatud eesmärgid siiski õiguskantsleriga vastuolus, vaid pigem lihtsalt mõnevõrra abstraktsemad. Enda poolt tuvastatud eesmärkide osas asus Riigikohus seisukohale, et nimetatud eesmärkidel põhiseaduses ettenähtud põhiõiguste ja -vabaduste piiramine on iseenesest lubatud, kuna
päeval enne valimispäeva. Erakond võib volitada vallas või linnas ennast esindama kuni kaks isikut. Iga valimisringkonna kohta arvutatakse lihtkvoot, mis saadakse valimis- ringkonnas antud kehtivate häälte arvu jagamisel selle ringkonna mandaatide arvuga. Valituks osutub kandidaat, kellele antud häälte arv ületab lihtkvoodi või on sellega võrdne. Valimisringkonnas lihtkvoodi alusel jaotamata jäänud mandaadid jaotatakse nimekirjamandaatidena nende erakondade ja valimisliitude vahel, kelle kandidaadid kogusid vastavas vallas või linnas kokku vähemalt 5 protsenti häältest. Nimekirjamandaatide jaotamiseks reastatakse kandidaadid ringkonnanimekirjades vastavalt igaühele antud häälte arvule. Kui vähemalt kahele kandidaadile on antud võrdne arv hääli, reastatakse ettepoole kandidaat, kes paiknes nimekirjas tagapool. Sama erakonna või valimisliidu ringkonnanimekirjas olevate kandidaatide hääled liidetakse
Valituks saavad need, kes on nimekirja eesotsas. Proportsionaalne, demokraatiates levinuim valimissüsteem rõhutab seevastu järgmist: valijate antud häälte enam-vähem täpset peegeldumist valitava kogu kohtade jagamisel; vähemuste esindatust. Proportsionaalset süsteemi kasutatakse rohkem kui majoritaarset, sest seda peetakse õiglasemaks ja see ei takista väikeparteide tegevust. Proportsionaalne süsteem jagab saadikukohad parteide või valimisliitude vahel proportsionaalselt ehk võrdeliselt kogutud häälte arvuga (näiteks saab 100-kohalise parlamendi puhul partei, kes kogus 7% häältest, parlamendis 7 kohta). Kandidaadid seatakse üles parteide või valimisliitude nimekirjade kaupa, osaleda võivad ka üksikkandidaadid. Peamine puudus on näiteks Eestilegi omane olukord, kus koalitsioone moodustavad kaks- kolm parteid, mis peaksid teoorias välja jätma kõik teised seadusandlikku kokku pääsenud jõud
tehinguid, tagada võrdsed ning ausad ja seaduspärased valimised. V DEMOKRAATIA, ERAKONNAD 9 52. erakondade ausa konkurentsi tagatised Erakondade rahastamise kontroll , avalikustamise tava ja nõue. 53. erakondade rahastamise kontroll Eestis (aruanded, organid) Kontrolli teostab Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjon. Komisjoni ülesandeks on kontrollida erakondade, aga ka valimistel osalevate valimisliitude ja üksikkandidaatide raha hankimise ja kulutamise seaduslikkust ning muude erakonnaseadusest tulenevate reeglite täitmist. Komisjon kogub, kontrollib ja avalikustab pärast Riigikogu, Euroopa Parlamendi või kohaliku omavalitsuse volikogu valimisi erakondade, valimisliitude ja üksikkandidaatide valimiskampaania rahastamise aruanded ning avalikustab need oma veebilehel. 54. erakonna karistamine ja keelustamine PSJKS § 32
baasil. Valimiskünnis on 5%. On kaks nimekirja: ringkonna- ja üleriigiline nimekiri. Valimistulemus selgub 3 voorus. KOV volikogu valimised: korralised valimised iga 4 aasta tagant, oktoobri kolmandal pühapäeval. Sätestatud proportsionaalsuse põhimõte. Valimisringkonnad on reeglina KOV piirides, Tallinnas linnaosa piirides, KOV volikogu võib moodustada mitu valimisringkonda KOVVS paragrahv 8 tingimustel. Osalevad erakondade ja valimisliitude nimekirjad ja üksikkandidaadid. Valimissüsteem on PR. 1 valimisringkonnaga kahevooruline, mitme valimisringkonnaga kolmevooruline. Valimiskünnis on 5%. Euroopa Parlamendi valimised: Eesti 6 liiget valitakse 5 aastaks ELN määratud ajal pühapäeval (juuni algus). Sätestatud proportsionaalsuse põhimõte. Valimissüsteem on PR, üks valimisringkond üle Eesti, ühevooruline mandaatide jaotus. Valimiskünnist ei ole. Vabariigi
Vald või linn edastab maksumääruse elektroonilisel teel või elektroonilisel andmekandjal Maksu- ja Tolliametile. Maksumäärus avaldatakse Maksu- ja Tolliameti veebilehel. § 5. Kohalike maksude loetelu Kohalikud maksud on: 5) reklaamimaks; 6) teede ja tänavate sulgemise maks; 7) mootorsõidukimaks; 8) loomapidamismaks; 9) lõbustusmaks; 10) parkimistasu. § 10. Reklaamimaks (3) Reklaamimaksust on vabastatud riigi- ja omavalitsusasutuste kuulutused ning erakondade, valimisliitude ja üksikkandidaatide valimiskampaania kuulutused ja reklaam. § 12. Mootorsõidukimaks (1) Maksumäära kehtestab volikogu diferentseerituna sõiduki registrimassi, lubatud teljekoormuse või mootori võimsuse järgi. § 14. Lõbustusmaks (1) Lõbustusmaksu maksavad: 1) valla või linna territooriumil tasuliste meelelahutusürituste korraldajad; 2) valla või linna territooriumil asuvate meelelahutusasutuste omanikud. (2) Lõbustusmaks kehtestatakse müüdud pääsmetelt
Kõige rohkem on naisi Keskerakonnast, kõige vähem IRL-st Valimissüsteem · Valimised ongi politoloogia peamine probleem o Selles valdkonnas on eestlased maailma tipus · Riigikogukku kandideerimine o 1992 ja 1995 valimistel olid kõige suurema osakaaluga erakondade valimisliidud (polnud välja kujunenud erakondi). 1992 oli ka kodanike valimisliidud. o Hiljem keelustati valimisliitude osalemine parlamendi valimistel o Alates 2003 aastast võivad erakonnad esitada pralamendivalimistele 125 kandidaati ehk iga ringkonna mandaatide arv +2 o Valituks on võimalik saada kolmel erineval viisil: Isikumandaat Ringkonnamandaat Kompensatsiooni mandaat · Isikumandaat o Mandaadi arv oleneb valijaskonna arvust o Isikumandaadi saamiseks tuleb koguda mingi arv hääli, mis selgub alles pärast valimisi
valitsuse moodustamise. Proportsionaalne, demokraatiates levinuim valimissüsteem, rõhutab seevastu järgmist:·valijate antud häälte enam-vähem täpset peegeldumist valitava kogu kohtade jagamisel; ·vähemuste esindatust. Proportsionaalset süsteemi kasutatakse rohkem kui majoritaarset, sest seda peetakse õiglasemaks ja see ei takista väikeparteide tegevust. Proportsionaalne süsteem jagab saadikukohad parteide või valimisliitude vahel proportsionaalselt ehk võrdeliselt kogutud häälte arvuga (näiteks 100-kohalise parlamendi puhul partei, kes kogus 7% häältest,saab parlamendis 7 kohta). Kandidaadid seatakse üles parteide või valimisliitude nimekirjade kaupa, osaleda võivad ka üksikkandidaadid. Kasutatakse avatud ja suletud nimekirju. Avatud nimekirja puhul reastatakse nimekiri pärast valimisi ümber vastavalt kogutud häältele. Suletud nimekirja puhul pärast valimisi uut pingerida ei tehta
Eeltoodud funktsioon seostub järgmisega, milleks on kehtiva valitsemissüsteemi toetamine ja stabiliseerimine. Olles erakondadeväline ja hääletajate eelistustest sõltumatu institutsioon, suudab kohus seista vastu hetkelise aktuaalsuse või erakondliku huvi ajel loodud õigusakti kehtestamisele. Ülemkohtu otsust ei saa vaidlustada ükski teine võimuinstitutsioon. Näiteks tühistati Eestis 2002. aastal õiguskantsleri otsusega kodanike valimisliitude keelustamine volikogude valimistel, mida Riigikogu suuremad erakonnad püüdsid läbi suruda. Oludes, kus iga uus võimule pääsenud erakond tahab kohe oma seadusi kehtestada, tuleb otsustamise aeglane õiguslik protseduur asjale isegi kasuks. 27 Valitsemine ja avalik haldus 7. Regionaalne ja kohalik valitsemine Territoriaalne aspekt on riigi ja valitsemise korraldamises ikka oluline olnud. Esmapilgul võib
Enamusvalimised ei peegelda õigesti valijaskondade soove 2. Võrdeline ehk proportsionaalne valimissüsteem: Proportsionaalset süsteemi kasutatakse rohkem kui majoritaarset, sest seda peetakse õiglasemaks ja see ei takista väikeparteide tegevust. Erakond saab parlamendist nii palju kohti kui mitu protsenti valimistel kogub- näiteks 100 kohalise parlamendi puhul partei, kes kogus 7% häältest, saab parlamendis 7 kohta. Kandidaadid seataks üles parteide või valimisliitude nimekirjade kaupa, osaleda võivad ka üksikkandidaadid. Kasutatakse avatud ja suletud nimekirju. Avatud nimekirja puhul reastatakse nimekiri pärast valimisi ümber vastavalt kogutud häältele. Suletud nimekirja puhul pärast valimisi uut pingerida ei tehta. Nimekiri saab nii mitu kohta, kui mitu protsenti valijaid nimekirja poolt hääletasid. Valituks osutuvad need, kes on nimekirja eesotsas. + kajastab valisjaskonna meeleolu väga hästi
valitsuse moodustamise. Proportsionaalne, demokraatiates levinuim valimissüsteem, rõhutab seevastu järgmist: ·valijate antud häälte enam-vähem täpset peegeldumist valitava kogu kohtade jagamisel; ·vähemuste esindatust. Proportsionaalset süsteemi kasutatakse rohkem kui majoritaarset, sest seda peetakse õiglasemaks ja see ei takista väikeparteide tegevust. Proportsionaalne süsteem jagab saadikukohad parteide või valimisliitude vahel proportsionaalselt ehk võrdeliselt kogutud häälte arvuga (näiteks 100-kohalise parlamendi puhul partei, kes kogus 7% häältest,saab parlamendis 7 kohta). Kandidaadid seatakse üles parteide või valimisliitude nimekirjade kaupa, osaleda võivad ka üksikkandidaadid. Kasutatakse avatud ja suletud nimekirju. Avatud nimekirja puhul reastatakse nimekiri pärast valimisi ümber vastavalt kogutud häältele. Suletud nimekirja puhul pärast valimisi uut pingerida ei tehta
moodustamise. Proportsionaalne, demokraatiates levinuim valimissüsteem, rõhutab seevastu järgmist: ·valijate antud häälte enam-vähem täpset peegeldumist valitava kogu kohtade jagamisel; ·vähemuste esindatust. Proportsionaalset süsteemi kasutatakse rohkem kui majoritaarset, sest seda peetakse õiglasemaks ja see ei takista väikeparteide tegevust. Proportsionaalne süsteem jagab saadikukohad parteide või valimisliitude vahel proportsionaalselt ehk võrdeliselt kogutud häälte arvuga (näiteks 100-kohalise parlamendi puhul partei, kes kogus 7% häältest,saab parlamendis 7 kohta). Kandidaadid seatakse üles parteide või valimisliitude nimekirjade kaupa, osaleda võivad ka üksikkandidaadid. Kasutatakse avatud ja suletud nimekirju. Avatud nimekirja puhul reastatakse nimekiri pärast valimisi ümber vastavalt kogutud häältele. Suletud nimekirja puhul pärast valimisi uut pingerida ei tehta
1. valijate poolt antud häälte enamvähem täpset peegeldumist valitava kogu kohtade jagamisel; 2. vähemuste (naised, kultuuri- ja rahvusvähemused) esindatust. 15 Leiavad rohkem kasutamist kui majoritaarsed, sest neid valimisi peetakse õiglasemateks ja nad ei takista väikeparteide tegevust. Proportsionaalne süsteem jagab saadikukohad parteide või valimisliitude vahel proportsionaalselt e võrdeliselt kogutud häälte arvuga. N: 100-kohalise parlamendi puhul partei, kes kogus 7% häältest, saab parlamendis 7 kohta. Nendel valimistel seatakse kandidaadid üles parteide või valimisliitude nimekirjade kaupa, osaleda võivad ka üksikkandidaadid. Kasutatakse avatud ja suletud nimekirju. Avatud nimekirja puhul reastatakse nimekiri peale valimisi ümber vastavalt kogutud häältele. Suletud nimekirja puhul uut pingerida peale valimisi ei tehta
• Nt. Rohelise liikumise teke ja areng Eestis ja Lätis • Soovin uurida nähtusi, mille taga on erinevad seletused: • Nt. Miks Rahvaliit ebaõnnestus, aga SDE mitte? Kvalitatiiv – millal valida? II • Soovid täiendada mõnda teooriat, mis tundub vildakas või pakkuda uusi lähenemisnurki • Nt. Ametnike politiseerimise teooriad on Anglo-Ameerika rõhuga ja ei seleta Eesti ja KIE omapära • Soovid uurida teemat, mida on seni vähe uuritud • Nt. Millised on kohalike valimisliitude tekke mehaanika ja seesmised võimutasakaalud • Soovin uurida nähtust kus erinevad faktorid ja mõjurid on niivõrd üksteisega põimunud, et neid saabki analüüsida koos, konfiguratsioonina. • Nt. Miks USA tungis Iraaki? • Soovin protsesse uurida nende loomulikus keskkonnas • Nt. Kuidas reaalselt sünnivad ühe käimasoleva reformipoliitika otsused ministeeriumi tasandil. • Soovin uurida nähtusi, millel sügavad ajaloolised ja kultuurilised juured • Nt
valimisringkonnaga KOV-i üksuses. Valimistulemuste kindlakstegemine ühe valimisringkonnaga KOV-i üksuses: - Valimisringkonna kohta arvutatakse lihtkvoot, mis saadakse valimisringkonnas antud kehtivate häälte arvu jagamisel selle ringkonna mandaatide arvuga. Valituks osutub kandidaat, kelle antud häälte arv ületab lihtkvoodi või on sellega võrdne. Valimisringkonnas lihtkvoodi alusel jaotamata jäänud mandaadid jaotatakse nimekirjamandaatidena nende erakondade ja valimisliitude vahel, kelle kandidaadid kogusid vastavas vallas või linnas kokku vähemalt 5 protsenti häältest. Nimekirjamandaatide jaotamiseks reastatakse kandidaadid ringkonnanimekirjas vastavalt igaühele antud häälte arvule. Kui vähemalt kahele kandidaadile on antud võrdne arv hääli, reastatakse ettepoole kandidaat, kes paiknes nimekirjas tagapool. Sama erakonna või valimisliidu ringkonnanimekirjas olevate kandidaatide hääled liidetakse.
omavalitsuse territooriumil elunevatele ja asuvatele füüsilistele ja juriidilistele isikutele kuuluvatena registreeritud ühissõidukitele paigaldatud kuulutustelt ja reklaamilt. (2) Maksustamisele kuuluvate kuulutuste ja reklaami ning nende paigutuskohtade loetelu kehtestab volikogu. (3) Reklaamimaksust on vabastatud riigi ja omavalitsusasutuste kuulutused ning erakondade, valimisliitude ja üksikkandidaatide valimiskampaania kuulutused ja reklaam. (4) Reklaamimaksu määra või diferentseeritud määrad kehtestab volikogu. (5) Maksumaksja on kohustatud: 1) esitama maksuhaldurile maksudeklaratsiooni, mille vormi ja esitamise tähtpäeva kehtestab volikogu; 2) tasuma reklaamimaksu omavalitsuse eelarvesse volikogu poolt kehtestatud tähtajaks.
52. Mida kujutab endast proportsionaalne valimissüsteem? Millised on selle süsteemi voorused, millised puudused? Proportsionaalse valimissüsteemi puhul jaotatakse mandaadid mitmemandaadilistes valimisringkondades parteide vahel proportsionaalselt nende kandidaatide poolt antud häälte arvule. Proportsionaalsuse põhimõte on seotud ühetaolisuse põhimõttega. Proportsionaalsuse põhimõtte järgi annavad valijad hääli erakondade või valimisliitude valimisnimekirjadele. Nimekiri saab parlamendikohti proportsionaalselt neile antud häälte arvule. Proportsionaalse valimissüsteemi eeliseks on see, et nende häälte arv, mis läheb kaotsi, on väiksem kui majoritaarse valimissüsteemi puhul. Tänu sellele annab proportsionaalne valimissüsteem väikestele ja keskmise suurusega parteidele majoritaarse süsteemiga võrreldes suuremaid võimalusi pääseda parlamenti
huvi ning on nende pädevuses President (nt ühiskondlik lepe) Peaminister Ministrid Aktiivsed poliitikud Kriisid – põhimõtteliselt on probleem eksisteerinud pikemat aega, kuid mingi konkreetse sündmuse tulemusena hakatakse tegelema nn „tule kustutamisega“ (nt Võhma või Kehra juhtum) Huvigruppide surve (nt AÜ-d ja alampalk) Meedia surve ning avalik diskussioon (nt vanemapalk, Riigikogu hüvitised) Kohtusüsteemist tulenev muutus (nt valimisliitude keelustamine) Poliitika rakendamisest tulenevad puudused (nt toimetuleku toetus ja üliõpilased) Teadusinstitutsioonide poolt tulenev surve ning statistika avaldamine (nt rahva võõrandumine võimust) Rahvusvahelise praktika mõju (nt Euroopa Liidu poliitikad – enamus seadusi viimastel aastatel) Avalike teenistujate poolne tegutsemine On võimalik, et probleem võib mitu korda jõuda valitsuse päevakorda. Parimaks näiteks on
ainult ühest ja samast nimekirjast valitud isikud. Seaduse formuleeringust võib järeldada, et pärast ühe nimekirja baasil fraktsiooni moodustamist võib sinna liituda ka teistest nimekirjadest. Praktika tõlgendab seda aga teisiti ja teised fraktsiooniga ühineda ei saa. On aga täiesti võimalik ja elus esinenud, et ühes nimekirjas Riigikokku pääsenud moodustavad kaks või enam fraktsiooni. Täiesti tavaline oli see ajal, mil valimisliidud olid lubatud. Pärast valimisliitude keelustamist on ühest nimekirjast mitme fraktsiooni moodustamine võimalik vist ainult partei lagunemise korral. Fraktsiooni minimaalsuuruseks on 6 isikut. Fraktsioone registreerib Riigikogu juhatus. Fraktsioonil on esimees ja aseesimees, kelle ta ise valib. Kui liikmeid on üle 12, siis võib olla kaks aseesimeest. Riigikogu juhatuse liikmed võivad olla fraktsioonis, aga ei või olla fraktsiooni (ase)esimeheks.
annaabi.ee 
