milles olid ühte sulatatud seiklusromaan ja sotsiaal-filosoofiline romaan, nagu näiteks "Robinson Crusoe elu ja kummalised seiklused") o Robinsonaad- teos, mis kujutab inimes(t)e käekäiku tsivilisatsioonist puutumata tühjal saarel. Robinsonnaadides idealiseeritakse looduslähedast elamisviisi, leidlikust ja elujõudu. o Jonathan Swith(1667-1745)- Inglise 18.saj filosoofide proosa on eeskätt seotud kuulsa satiiriku Jonathan Swithi nimega, tema peateoseks on "Gulliveri reisid". Swith naeruvääristab enda ajalist ühiskonda ja kombeid. o Samuel Richardson(1683- 1761)- pani aluse perekonnaromaanile. Oma teostes kujutas ta alamasse keskklassi kuuluvaid inimesi. Olulisemad teosed: "Pamela ehk Hüvitatud voorus" ja "Clarissa".
Eelduse aga lõi selleks prantsuse teadlane Feliks Savarta, kes 1833 aastal avastas, et vedeliku tilgad, mis lastakse läbi kitsa avavuse omavad ühesugust kuju. Matemaatiliselt sai see tõestuse 1878 aastal lord Reili poolt. Kuid alles 1951 aastal Simensi firma patenteeris esimese seade, mis muundas vedeliku joa tilkadeks. Seadet kasutati mingograafis voolu pinge registreerimiseks. 1960 aastate alguses Steinfordi ülikooli professor Swith avastas, et survelainete abil on võimalik vedeliku juga jagada ühesuguse suurusega ja üksteisest ühekaugusel asuvateks tilkadeks. Nendele oli võimalik valikuliselt kanda elektrilaeng. Läbides elektrivälja laengut kandvad tilgad kandusid kõrvale ja neid võis koguda vastuvõtjasse. Laengut mitte kandvad tilgad aga lendasid kuni vastuvõtumaterjalini ja moodustasid seal kujutise. Seda protsessi nimetati pidevaks jugatrükiks. Antud avastuse alusel firma A.B.Dick valmistas seade VideoJet.
Eelduse aga lõi selleks prantsuse teadlane Feliks Savarta, kes 1833. aastal avastas, et vedeliku tilgad, mis lastakse läbi kitsa avause omavad ühesugust kuju. Matemaatiliselt sai see tõestuse 1878. aastal lord Reili poolt. Kuid alles 1951. aastal Simensi firma patenteeris esimese seade, mis muundas vedeliku joa tilkadeks. Seadet kasutati mingograafis voolu pinge registreerimiseks. 1960. aastate alguses Steinfordi ülikooli professor Swith avastas, et survelainete abil on võimalik vedeliku juga jagada ühesuguse suurusega ja üksteisest ühekaugusel asuvateks tilkadeks. Nendele oli võimalik valikuliselt kanda elektrilaeng. Läbides elektrivälja laengut kandvad tilgad kandusid kõrvale ja neid võis koguda vastuvõtjasse. Laengut mitte kandvad tilgad aga lendasid kuni vastuvõtumaterjalini ja moodustasid seal kujutise. Seda protsessi nimetati pidevaks jugatrükiks. Antud avastuse alusel firma A.B.Dick valmistas seade VideoJet.
annaabi.ee 
