seda saavutada, selles läksid arvamused lahku. Valgustajate jaoks oli kõigi hinnangute peamine kriteerium inimmõistus, eesootav tulevik pidi kujunema mõistuspäraseks. Kujunes ratsionalism, mille kohaselt tõsikindlate teadmiste aluseks on mõistus ja loogiline mõtlemine. Inimestele seati eeskujuks loodus. Esiplaanile seati inimene oma kirgede ja vajadustega. Sellega astuti välja kiriku seisukohtade vastu, mis nõudsid loobumust maise maailma mõjudest. Enamik valgustajaid astus välja feodaalkorra vastu, et iga inimese eraomand oleks kaitstud. Valgustusideoloogia kujunemine sai alguse Inglismaalt, kus revolutsioon tõstis päevakorda riigivõimu ja demokraatia probleemid. Prantsuse valgustusele avaldasid mõju inglise filosoofid. Valgustuse eelkäijaks Prantsusmaal oli René Descartes, ta oli ratsionalismi rajaja. Tema kuulsaim ütlus “Ma mõtlen, järelikult olen olemas” põhineb sellel, et ta kahtles kõiges.
1765. aastal kehtestati uus koolikorraldus mis nõudis, et igas möisas peab olema vähemalt 1 külakool ja igas kihelkonnas vähemalt 1 kihelkonnakool. 1787. aastaks oli juba Eestis pea 542 talurahva kooli. Külakoolides õpetati lugemist ning piiblilugu. Kihelkonna koolides kirjutamist ja rehkendamist. Eesti talupoegadest oskas kirjutada üks kolmandik rahvast aga kirjutamine oli selge ainult vähestel. Üks silmapaistvamaid valgustajaid oli Põltsamaa pastor August Wilhelm Hupel, kes rajas Põltsamaa lähedale trükikoja. Ta andis ka välja esimese eesti ajakirja ,, Lühhike Õppetus...'' koos Peter Wildega. Seal avaldus enamasti Wilde arstiteaduslikud artiklid. Poliitilised olud Baltikumis Katariina II ajal tomus palju uusi muudatusi poliitilisse oludesse. 1783. aastal kehtestati Liivimaal ja Eestimaal uus halduskorraldus, mis muutis valitsemisekorra Venemaa omaga sarnaseks. Kujundati ümber Aadli ja linnade omavalitsus
Mirjam Veemes (1923), Helme Rutt Piir (1924), Imbi Kersti Weemes (19272008). Peeter Põllu perekond. Erakogu 7 PEETER PÕLD EESTI RAHVA KASVATAJANA Eesti rahva suhteliselt lühikese ajaloo kestel uuel ajal on õpetajate-kasvatajate (varem nimetati neid koolmeistreiks) osatähtsus olnud kahtlemata väga kaalukas. ,,Rahva valgustajaid" võib liialdamata arvata iseseisva Eesti alusmüüride rajajate hulka. Ning suurimaid eesti rahva kasvatajaid on Peeter Põld. Kui Põllu üliõpilaspõlv harilikust pikemale venis (1898 1906), siis suuresti selle tõttu, et ta ka sel ajal tegutses kasvatajana. Esiteks endakasvatajana, kes ei õppinud vaid selleks, et professoritelt eksamitel vajalikud hinded saada, vaid töötas ja otsis, et võidelda kätte oma seisukoht, mis usuteaduses ei ole kerge ülesanne.
Esmalt hakkas kujunema täiesti uus maailmavaade ,kuna hakati väärustama inimest ning tema hinge harmoonilist tervikut. Uue maailmavaate levikule aitas kaasa trükikunsti leiutamine 15.sajandil Johann Gutenbergi poolt ning esimesed eestikeelsed trükised (1525 ja 1535) ,mis omakorda kiirendasid hariduse arengut. Vananenud geotsetnriline maailmapilt asendus heliotsentrilise maailmapildiga ja üha enam tekkis õpetlasi ning valgustajaid ,kes aitasid levikule kaasa. Kuigi kirik oli uuenevatele seisukohtadele vastu ja selle tagajärjel hukkus mitmeid tolleaegseid silmapaistvaid inimesi ( G.Bruno) ,suudeti siiski järk-järgult edendada ja lähendada ideid ühiskonnale. Usun ,et inimeste väärtustamine tõi neile mitmeid vabadusi ja õigusi ning hakati rohkem mõtlema individuaalsusele kui tervikule. Teisalt täiustus geograafiline maailmapilt ja arenes meresõidutehnika. Kuna inimeste
kohtuvõim. Samuti oli tema meelest oluline kodanike vabaduste kaitse. Jean- Jacques Rousseau mõttekäikude tulemusena oli jõudnud ta otsusele, et vabariik on parim valitsemisvorm, kuna tähtis on võimu lähtumine rahvast, kuid ka seal olid veel mõned mõtlemist vajavad kohad. Tema põhiteosteks olid ,,Arutlus inimestevahelise ebavõrdsuse tekkimise põhjustest" ja ,,Ühiskondlik leping", kus ta vastandas feodaalkorrale inimeste loodusliku seisundi enne riigi teket. Siiski leidus valgustajaid ka Saksamaal. Eredaimateks näideteks võib tuula Gottfried Wilhelm Leibniz'i, Christian von Wolff'i ja Johann Gottfried von Herder'i. Leibniz'i teooria kohaselt oli kõige loojaks Jumal, kuid ta pidi lähtuma temast mitteolenevatest igavestest ideedest, seega puudus Jumalal võimalus olla vaba. Ta pööras tähelepanu teaduste arendamise probleemidele ning arvas, et teadus peab tooma praktilist kasu, püüdes meisterdada erinevaid kasu tootvaid instrumente
Valgustusajastu Täpset definitsiooni valgustuse kohta olemas ei ole, selles suhtes sarnaneb ta mõistetega ,,armastus", ,,kunst", ,,kultuur". Üks parimaid sõnastusi valgustuse olemusest pärineb Saksa filosoof Immanuel Kantilt valgustus on inimkonna vaimse vabanemise protsess. Inimese täiskasvanuks saamine, vabanemine teadmatuse ja eksituse alaealisusest. Enamik valgustajaid elas ja valgustusfilosoofia kujunes välja 18. sajandil. Seetõttu on 18. sajandit tihti nimetatud ka valgustussajandiks. Keskaja lõpul humanistliku liikumisega alanud ja reformatsiooniga jätkunud protsess avardas inimeste maailmapilti. Tehnika areng tõi kaasa uusi teadmisi valdkondades, mis seni olid kättesaamatud. Vana korda ja ideoloogiat vaadati kui mõistusevastast. Võitluses vana religioosse ideoloogia, vana korra ja vana mõtlemisviisi vastu kasutasid
Kuna autorid rääkisid oma köidetes liigselt lihtrahva viletsusest, maksustamise ebaõiglusest ning kritiseerisid sealhulgas ka kirikut, siis määrati esimesed kaks köidet ühiskondliku korra ja poliitika terava kriitika tõttu hävitamisele. Pärast keelustamist jätkati trükkimist salaja. Hiljem ilmus veel 28 köidet, selhulgas ka seitse lisaköidet. Valgustus on tõepoolest murrang inimkonna vaimuelus. Enne valgustajaid ei osanud inimesed isegi mitte arvata, et kirik võiks neile valetada, sest kõik oli ju ometi püha ja kahtlemine tähendas uskumise nõrkust. Kui kiriku vale aga päevavalgust nägi, sai ka tänu valgustajate nutikusele ning nende avatud mõtlemisele ka lihtrahvas oma silmad lõpuks avada ning hakata nõudma õiglust ning võrdsust, mis on ka tänapäevani inimestele väga olulised.
Kujunes ratsionalism, mille kohaselt tõsikindlate teadmiste aluseks oli mõistus ja loogiline mõtlemine. Valgustajad kasutasid loodus- ja täppisteaduste saavutusi. Loodus seati eeskujuks ka inimühiskonnale võitluses vana korraja mõtlemisviisi vastu. Valgustajad astusid välja katoliku kiriku vastu. Esiplaanile seati inimene oma vajaduste ja kirgedega. Sellega astuti välja kiriku seisukohtade vastu, mis nõudsid loobumist maise maailma mõnudest. Valdav enamik valgustajaid astus välja eraomandi kaitseks feodaalse vägivalla vastu. Suhtumises riigikorrasse ja ühiskonnaelu probleemidesse oli valgustajate vahel suuri erinevusi. Kõik nad olid veendunud, et ühiskonna ümberkorraldamiseks on vaja muuta riigikorda, kuid milline see riigikord peab olema ja kuidas seda saavutada, selles läksid arvamused lahku. Küll taotleti vabariiki, kontstutsioonilist monarhiat ja ka muud. Valgusfilosoofia Prantsusmaal
meelelist kogemust. Tõelised on vaid üksikud objektid ja fenomenid. Õige mõistuspärane lähenemine meelelistele kogemustele võib neid korrastada ja neist induktiivseid järeldusi teha. Tänu sellisele lähenemisele arenevad loodusteadused ja hakatakse õigusfilosoofias toonitama üksiku osatähtsust. Paljud valgustusaja filosoofid paistavad silma ka teistes valdkondades nagu matemaatika, füüsika, poliitika või diplomaatia. Klassikaliselt nimetatakse valgustusega seoses Prantsuse valgustajaid: Denis Diderot (1713-1784) Voltaire (1694-1778) Füüsik-matemaatik Jean le Rond d'Alembert (1717-1783) Riigiteadlane parun de Montesquieu (1689-1755). Keskseks kirjanduslikuks saavutuseks kujunes ENTSÜKLOPEEDIA . Diderot jõuti 17. kõiteni. Autoreid süüdistati kuningavõimu kõigutamises: "Oma suureks meelehärmiks peame täiesti avameelselt nentima, et on olemas programm, et on moodustatud ühing materialismi toetamiseks, religiooni hävitamiseks, sõnakuulmatuse
„Kalevikaupmehe kirjad” „Tagasihoidlik ettepanek” „Raamatute lahing” „Tünni lugu” neis viimastes näitas Swift oma satiiriku annet, need olid kirjutatud allegoorilises vormis. Tema peateos on aga „Gullieveri reisid”- filosoofilise satiiri silmapaistvaimaid näiteid maaimakirjanduses.Hiiglane Gulliver on värvikas kuju tibatillukeste lilliputtide keskel. Montesquie Parun Montesquie ( 1689-1755) „ Pärsia kirjad” esimesi suuri prantsuse valgustajaid koos Voltaire’iga. sündis põlises gaskooni aadliperekonnas, pühendades end ennekõike õigusteadusele. Lõi mahuka entsüklopeedilise teose “Seaduste vaim” (1748), mis pandi paavsti “Keelatud kirjanduse” nimekirja. Ilmus ka “Pärsia kirjad” (1721), mis näitab teda nii küpse satiirikuna kui ka ühiskonnavaatlejana. Teos on kiriromaan, mis koosneb tegelaste saadetud kirjadest. “Pärsia kirjad” räägib tegelaste Usbeki ja Ricki kirjavahetusest , kus
mõisakoormiste ülempiirid- st. et talupoegade õiguslik olukord paranes. 4. Majandusprotsesside ja talurahvaseaduste seosed- senine olukord oli ennast ammendanud, talupoegadel puudus motivatsioon, elati ülejõu- aadlid. Selleks kehtestati piirangud aadlile ja reformeeriti Katariina II ajal pärisorjuslikku mõisamajandust. Vanade majandus meetoditega ei olnud enam võimalik võlgu katta. 5. Baltisakslased- nende seas oli valgustajaid, kes pooldasid reforme nii majanduses kui ka talurahva olukorra parandamiseks, kuid valdav enamus oli ikkagi selle vastu. 6. Anton Thor Helle Tõlkis 1739. aastal piibli eesti keelde. Hupel- tõlkis ajakirja Põltsamaa pastor eesti keelde. 7. Vennastekoguduste liikumine- uus usuvool, levis talurahva hulgas, propageeris usuvagadust, alandlikkust, sotsiaalset võrdsust, kõlblust, vendlust, moodustas
pärisorjuse Austrias Peeter I-valitses 1682-1725 Vene tsaar, kes ühendas Eesti ala Venemaaga Katariina II- valitses 1762-1796, uus valitseja venemaal, Hupel eesti ala valgustajatest oli nimekaim, kirikuõpetaja, kirjutas mitu raamatut, andis välja esimese eestekeelse ajalehe Garlieb Merkel-teose ,,lätlased, eriti Liivimaal, filosoofilise aastasaja löpul" autor Herder-töötas riias kirikuõpetajana ja koolmeistrina saksamaa kuulsamaid valgustajaid, eesti ja läti rahvalaulude vahendaja Galileo-leiutas välja parema mudeli teleskoobil, kui hollandis, andekas itaalia teadlane, Newton-inglise teadlane, töötas välja õpetused mis muutsid oluliselt senist maailmapilti, oli hea looduses ja matemaatikas Linne-jagas taimed ja loomad seltsidesse, sugukondadesse ja liikidesse ning andis neile ladinakeelsed nimetused. Veresailles - absolutistliku kuningavõimu hiilguse ilmekas kehastus, mis on olnud eeskujuks
mitmed ühisjooned: 1. Kõigi hinnangute peamine kriteerium on inimmõistus. Kujunes ratsionalism, mille kohaselt tõsikindlate teadmiste aluseks on mõistus ja loogiline mõtlemine. 2. Valgustajad kasutasid loodus- ja täppisteaduste saavutusi. Loodus seati eeskujuks ka inimühiskonnale. 3.Humanism. Esiplaanile seati inimene oma vajaduste ja kirgedega. Sellega astuti välja kiriku seisukohtade vastu, mis nõudsid loobumist maise maailma mõnudest. 4. Valdav enamik valgustajaid astus välja eraomandi kaitseks feodaalse vägivalla vastu. Suhtumises riigikorrasse ja ühiskonnaelu probleemidesse oli valgustajate vahel suuri erinevusi. Kõik nad olid veendunud, et ühiskonna ümberkorraldamiseks on vaja muuta riigikorda, kuid milline see riigikord peab olema ja kuidas seda saavutada, selles läksid arvamused lahku. PRANTSUSMAA Rene Descartes((1596-1650) *mõistuse ja kriitilise mõtlemise tähtsus
· kuritegevus kadus · talupoegade eneseteostus tõusis · esitati sotsiaalseid nõudmisi · kõik inimesed pidid suhtlema nagu õed-vennad · üle 10 000 liikme · 1743. keelati liikumine A.W.Hupeli; J.G.Herderi ja A.T.Helle tähtsus Eesti ajaloo seisukohalt A.W.Hupel oli Põltsamaa pastor, kes pärandas tänapäevale hinnalisi kirjeldusi ja ta osales agaralt raamatute levitamises ning lugemisseltside moodustamises. J.G.Herder oli üks saksa suurimaid valgustajaid. Herderi teeneks eesti kultuuris sai eesti rahvaluule esmatutvustamine Euroopas saksa keele vahendusel. A.T.Helle oli Jüri kirikuõpetaja. Ta viis lõpuni eesti keelse Testamendi kirjutamise. Helle toimetatud tervikpiibel ilmus põhjaeesti keeles 1739.a. Välimuselt oli tervikpiibel väga ilus kahevärvitrükis raamat. 1765.a koolikorraldus Liivimaa maapäev võttis vastu koolikorralduse kava, mis nägi ette koolide rajamise igasse kihelkonda ja suuremasse mõisasse
valitseja kui Peeter I. Pugatsov ta oli talurahvasõja eesotsas ja üritas saavutada suuremat rahva poolehoidu ning valetas end Peeter kolmandaks. Talurahvasõda suruti alla ja tema võeti kinni ning hukati. Hupel Nimekaim Eesti aja valgustaja. Ta tutvustas oma raamatutes Baltikumi ajalugu, loodust ja kultuuri. Ta hakkas koos kohaliku arstiga Põltsamaal välja andma Eestikeelset ajalehte. Herder Saksamaa kuulsamaid valgustajaid. Tema äratas huvi siinse rahvaluule vastu. Tema vahendusel jõudsid Eesti ja Läti rahvalaulud esimest korda Euroopa lugejani. Merkel Valgustaja. Ta suutis vapustada kõiki Euroopa lugejaid, siinse talurahva olukorraga ja tutvustas kui julm elu talurahval Eestis on. Galilei Ta oli andekas Itaalia teadlane, kes väidetavalt pani teleskoobi kirjelduse kokku uue ja veel parema teleskoobi. Ta kutsus teadlasi üles, tegema katseid mitte toetuma eelmiste põlvkondade autoriteetidele
Marxi eelkäijatest tuleb eelkõige nimetada prantsuse valgustusfilosoofiat, sotsialiste ja saksa idealism, eriti Hegelit. Need kolm olid filosoofia suunad, millest ta paljuski lähtus, kuid veel rohkem vastandus. Annan neis kolmest lühiülevaate, keskendudes üksnes nendele punktidele, mis Marxi mõistmiseks on vajalik. 5 Valgustusfilosoofia Valgustajaid ei saa pidada mingiks ühtseks filosoofide organisatsiooniks, mis oleks koondunud nt mingite seisukohtade või teeside umber. Nad ei konstrueerinud suuri filosoofilisi süsteeme hilisema saksa idealismi vaimus, vaid esitasid väiteid, mida püüdsid mõistuslikult põhjendada, enamasti esseistlikus vormis. Tõsi, ka siin ei puudunud spekulatiivsus neile piisas tõekarandiks mõistuse arutelust ja sel teel saadud tulemusi ei hakatud empiiriliselt kontrollima. Nad olid ikkagi filosoofid.
valikuid ning tehtut analüüsima. Õppe- ja kasvatustegevuses luuakse tingimused, et arendada lapse suutlikkust. - Võrdle P. Põllu ja J. Käisi tegevust ja pedagoogilist pärandit. Millised on sarnasused ja millised erinevused? P.Põllu ja J.Käisi tegevuse sarnasused: Peeter Põld on suurimaid eesti rahva kasvatajaid. Johannes Käis sai oma aja silmapaistvaim eesti koolimees. Mõlemad mõjutasid suurel määral meie hariduselu. P.Põllu ja J.Käisi tegevuse erinevused: „Rahva valgustajaid“ võib liialdamata arvata iseseisva Eesti alusmüüride rajajate hulka. Ning suurimaid eesti rahva kasvatajaid on Peeter Põld. Meie hariduselu organiseerijana oli Põld, küll lühemat aega, Eesti Maavalitsuse haridusosakonna juhataja, seega meie riigi esimene haridusminister. Siin omab ta suuri teeneid meie koolikorralduse ja hariduselu põhijoonte määramisel. Keskkooliõpetajate ettevalmistamiseks asutas ta ülikooli juurde didaktilis- metoodilise seminari ja oli selle juhatajaks. 20
Kultuur, sealhulgas kirjandus võib eri aegadel ja rahvustel lähtuda täiesti erinevaist lätetest ja tingimustest. See ei tähenda tingimata, et ühed kultuurid on tingimata täiuslikumad ja teised puudulikud. Kultuuri arengut tuleb Herderi järgi vaadelda ajalooliselt, tunnustades iga kultuuri individuaalsust ja eripära. Kõrvuti Rousseau’ga oli Herder see, kes andis suurimaid tõukeid romantismi sünniks. G.E.Lessing (1729 - 1781) -tähtsamaid saksa valgustajaid - kirjanik, kriitik, kunstiteoreetik. 1759. a. avaldas 3-köiteline valmide kogu, sissejuhatuseses teoreetiline arutluse valmižanrist. L. hindab valmi juures selle lühidust, lihtsust ja tabavust. Tema valmid on kirjutatud proosas, neile on lisatud eraldi antud didaktiline järeldus. Komöödia “Minna von Barnhelm”(1763- 1767) - peetakse esimeseks rahvuslikuks saksa komöödiaks. Teose konflikti keskmes seisab major von Tellheim, kelle jaoks on väga olulised au- ja kohustusteküsimused
mõtlemise tähtsust, kui ka Inglise empirism, mis vaatles kõigi teadmiste allikana kogemust: vaatlust, mõõtmist, eksperimenti. Mõistus, kritiseerimisjulgus, vaimne vabadus ja religioosne tolerants asendas traditsiooni, kirikliku ja ilmaliku autoriteedi kummardamise. Jumalat hakati vaatlema kui maailma loojat, kes selle edasisse korraldamisse enam ei sekku. Valgustusliikumse kodumaaks peetakse tihti ekslikult Prantsusmaad, tegelikkuses on valgustuse alguseks siiski Inglismaa. Prantsuse valgustajaid inspireeris kokkupuude Inglismaaga, kuhu sõideti tutvuma vabama poliitilise korralduse ja uute ideedega, et need prantsuse keeles kogu Euroopale tuttavaks teha. Jean Baptiste d'Alembert ja Denis Diderot avaldasid 35-köitelise ,,Entsüklopeedia ehk teadusi, kunste ja ametioskusi seletava sõnaraamatu", esitades uut, senisest erinevat maailmanägemust. Uus riigivõimu käsitlus
poolakt keiser Napoleon I õest, kelle vend selle teose avalikustamise ära keelas. J. B. HOUDONi kuulsaim teos on istuva Voltaire'i kuju, kuid ta on jäädvustanud teisigi prantsuse valgustajaid ja USA esimesi riigijuhte, nt George Washingtoni kuju. B. THORVALDSEN on kõrgklassitsismi kuulsaim esindaja, oli klassitsismi põhimõtete elluviimisel väga järjekindel. ,,Karjapoiss" A. WEIZENBERG eestlane,
· Suure Prantsuse Revolutsiooni ajal olid tema ideed jakobiinide ideoloogiaks. d) Entsüklopedistid · 1751 hakkas ilmuma entsüklopeedia, Denis Diderot toimetamisel. · Kokku 28 köidet (1772). · Kritiseeriti feodaalnähtusi ja ideid. Valgustusideedest lähtuvalt kasutati teaduse ja ühiskonna arengut. · Toimetus koondas oma aja tuntumaid valgustajaid ning aitas valgustusideede levikule kaasa. 2. Konservatism Konservatism ehk konservatiivsus ehk alalhoidlikus on enamasti demokraatlik parempoolne ideoloogia või mõtteviis, mis tugineb eelkõige traditsioonilistele väärtustele. Alalhoidliku riigijuhtimise mõtteviisina välditakse kergekäelisi ning vägivaldseid riigikorra muutusi. Tihtipeale saab konservatiivide joont nimetada järjepidevaks liberalismiks. Liberalism
Selle asemel, et "eksinuid" vägivallaga tagasi tuua, eelistasid jesuiidid kõnelda sellest, mis ühendab, jättes kõrvale lahutavad asjaolud. (Aava 2003: 32) 1.6 Valgustusajastu ja Suur Prantsuse revolutsioon Valgustusajastule oli iseloomulik ratsionalism, sügav usk mõistuse jõusse ja inimväärikusse. Uus ideoloogia esitas kõigi hinnangute peamise kriteeriumina mõistust. Ideaaliks sai ratsionalistlik maailmakäsitus. Sügav veendumus, et ideed muudavad maailma, pani valgustajaid ka uusi ideid propageerima, mistõttu seati eesmärgiks hariduste ja teadmiste levitamine - rahva valgustamine. Hakati rohkem tähelepanu pöörama nii laste kui ka kogu rahva harimisele ja kasvatamisele. Kuna kirjaoskjate arv suurenes ja trükitud kirjasõna levik hoogustus, vähenes suuliselt edastatud informatsiooni osakaal ning suurenes võimalus inimesi mõjustada kirjasõna kaudu. (Aava 2003: 32-33)
· Teatud tingimustel pooldas eraomandit, kuid oli varandusliku ebavõrdsuse vastu. · Suure Prantsuse Revolutsiooni ajal olid tema ideed jakobiinide ideoloogiaks. d) Entsüklopedistid · 1751 hakkas ilmuma entsüklopeedia, Denis Diderot toimetamisel. · Kokku 28 köidet (1772). · Kritiseeriti feodaalnähtusi ja ideid. Valgustusideedest lähtuvalt kasutati teaduse ja ühiskonna arengut. · Toimetus koondas oma aja tuntumaid valgustajaid ning aitas valgustusideede levikule kaasa. 4. Saksa valgustus a) Sakslased ei vastandanud oma ideid kirikule ega usule vaid taotlesid suuremat pühadust ja vabadust. b) Suur rõhuasetus kõlblusele ja moraalile. c) Poliitikas pooldati valgustatud absolutismi. Prantsuse absolutism 17.-18. sajandil (Bourbonide dünastia) 1. Louis XII (1610-43) - absolutismi kujunemine a) Võimuletulek: · Henri IV (Louis XIII isa) Nantes'i edikt.
k. conservare) ehk vanameelsus ehk alalhoidlikkus (vt. õpik III, lk.176). Konservatism rõhutas ajaloolist järjepidevust, otsiti rahvaste omapära juuri. Leiti, et rahvaste tavad, usk, mõtteviis ja riiklik-poliitiline korraldus on nagu elusorganism, mis kasvab ja areneb aeglaselt. Kiireid muudatusi peeti kahjulikuks. Üks tuntumaid konservatismi teoreetikuid oli inglise-iiri filosoof Edmund Burke (peateos 1790.a. ilmunud “Mõtisklusi Prantsuse revolutsioonist”). Burke kritiseeris valgustajaid, kuna need olid püüdnud ühiskonda reformida puhta mõistuse ja väljamõeldud ideede abil. Burke’i järgi pidi iga rahva areng lähtuma tema ajaloolisest omapärast ja toimuma evolutsiooniliselt, seaduslikkuse ja korra raamides. Ühiskonna arengus rõhutasid konservatiivid tugeva riigi ja usu (Joseph de Maistre) tähtsust (vt. õpik III, lk.178). Poliitiliseks parteiks kujunesid konservatiivid Inglismaal 1830.aastal tooride erakonna põhjal. Silmapaistvaim poliitik 19
Usk mõistuse võimsusesse- selle abil on võimalik lahendada intellektuaalseid ja teaduslikke probleeme. Kriitika religioossete institutsioonide aadressil. Usk humanismi ja progressi ideedesse, objektiivse tõe olemasolusse (teaduslik meetod, loogika jms). Üksikisiku väärtustamine. Idee inimloomuse universaalsusest, inimeste sarnasusest. Valgustusajastule oli iseloomulik ratsionalism, ratsionalistlik maailmakäsitlus. Sügav veendumus, et ideed muudavad maailma, pani valgustajaid ka uusi ideid propageerima, mistõttu seati eesmärgiks hariduse ja teadmiste levitamine- rahva valgustamine. Pandi rõhku laste ja kogu rahva harimisele, kasvatamisele. 27. Kuidas selgitab I. Kant (,,Mis on valgustus?" 1784) Valgustus on inimese väljumine tema omasüülisest alateadvusest. Alaealisus on võimetus kasutada oma aru kellegi teise juhatuseta. ,,Ole söakas kasutama oma aru" valgustuse juhtlause
iseseisvumine. Suure prantsuse revolutsiooni ajal hakati sellega Prantsusmaal tegelema, ka Saksamaal hakkasid levima valgustusideed. See vastandus klassitsismile, kus oli liiga palju reegleid. Arvati, et iga inimene on oma otsustes vaba, ta tuleb ainult ära valgustada. Kõigile lubati haridust ja teadus hakkas arenema. Venemaal oli valgustus 18. sajandi alguses, Peeter I valitsusajal. Eestis 18. sajandi lõpus, kui ajakirjandus sündis. Voltaire oli üks kuulsamaid valgustajaid Prantsusmaal, Inglismaal olid Daniel Defoe (,,Robinson Crusoe") ja Jonathan Swift (,,Gulliveri reisid"). ,,Robinson Crusoe" järgi hakati kõiki romaane, kus inimene tõstetakse oma tavapärasest keskkonnast välja ja vastandatakse loodusega, robinsonaadideks kutsuma. Romaan on pikk proosavormis teos, jagati filosoofiliseks romaaniks, sentimentaalseks romaaniks (tunnetega) ja naturalistlikeks romaanideks (inimene on looduse osa, loomalik)
saab. Pole olemas isoleeritud mõtet-teooriat millegi kohta. Marxi eelkäijatest tuleb eelkõige nimetada prantsuse valgustusfilosoofiat, sotsialiste ja saksa idealism, eriti Hegelit. Need kolm olid filosoofia suunad, millest ta paljuski lähtus, kuid veel rohkem vastandus. Annan neis kolmest lühiülevaate, keskendudes üksnes nendel punktidel, mis Marxi mõistmiseks on vajalik. 3. loeng.Kultuurisotsioloogia I. Marxism ja postmarxism. Andreas Ventsel 6 Valgustusfilosoofia Valgustajaid ei saa pidada mingiks ühtseks filosoofide organisatsiooniks, mis oleks koondunud nt mingite seisukohtade või teeside umber. Nad ei konstrueerinud suuri filosoofilisi süsteeme hilisema saksa idealismi vaimus, vaid esitasid väiteid, mida püüdsid mõistuslikult põhjendada, enamasti esseistlikus vormis. Tõsi, ka siin ei puudunud spekulatiivsus neile piisas tõekarandiks mõistuse arutelust ja sel teel saadud tulemusi ei hakatud empiiriliselt kontrollima. Nad olid ikkagi filosoofid.
"Vari", mille kirjutas paari päevaga. "Peipsi peal" 10 10. Lev Tolstoi (1828- 1910) Sünnib mõisaomaniku perre- Jasnaja Poljana. Peres oli väga range kasvatus. Ema suri, kui oli 2-aastane, isa, kui oli 9-aastane. Jälgija- lapsepõlves huvitasid erinevad inimtüübid. Lõpetas Kaasani ülikooli, juura eriala. Ülikoolis ei meeldinud see, et palju pidutseti ja korralikus oli vaid väline kest. Luges palju, ka prantsuse valgustajaid. Võttis osa sõjategevusest (Vene-Jaapan), kuid pettus vene idealismis- suhtus sõjasse vastuoluliselt, ei meeldinud, et sõdur on vaid kahuriliha. Teda vaevas õige maailmavaateline hoiak. 1857 käis Lääne-Euroopas, kuid pettus kodanluses. Nii valitsuse kui kiriki poolt oma vaadete pärast põlu all. 1862 abiellub Sofia Bersiga, Moskva arsti tütar. Abielu kujuneb vastuoluliseks: armastab naist sügavalt, kuid vaimsel tasandil ei suuda naine teda mõista.
· Polariseeritud mõtteviis · Loodusteaduste areng. · POSITIIVSED MÕISTED · Prantsuse valgustajad · Ratio, mõistus · Klassikaliselt nimetatakse valgustusega seoses · Teadmised Prantsuse valgustajaid: · Edu · Denis Diderot (1713-1784) · Loodus, loomupärane · Voltaire (1694-1778) · Loodusteadused · Jean de Rond d'Alembert (1717-1783) · NEGATIIVSED MÕISTED · De Montesquieu (1689-1755 · Ilmutus · ENTSÜKLOPEEDIA , Didero 17 köiteni · Dogma
Jean- Jacques Rousseau (1712-1778) Valgustuse eredaim esindaja, Prantsuse sentimentalismi rajaja. Voltaireäiga oli ta lausa tülis, sest too irvitas R ideede üle. R leidis samas, et Voltaire annab järele aristokratismile ja pole nende suhtes piisavalt radikaalne. R ei olnud vastuvõetav materjalism,kuigi Diderot oli pooldaval positsioonil. Rousseau oli ka sentimentalismi esindaja, tunded olid olulised. Kui enamik valgustajaid nägid teatris suurimaid võimalusi eneseväljendamiseks, siis Rousseau ütles, et teater on tsivilisatsioonipahedes üks põhiline süüdlane. R läks koguni tülla teise suure entsüklopediaisti d' Alembert'ga. Diderot ei sallinud R religioosseid ideid.R puhul võiks öelda, et ta oli autor, kes tegutses mitmel rindel, kirjutas ilukirjandust ja tsentraalne nende mõlema loomingus on proosa ja natuke ka draama. R puhul on
annaabi.ee 
