organism suudab ise sünteesida. Valgud on kõige mitmekesisemad makromolekulid elusorganismides. Valkudel on organismis elutähtis roll, sest osalevad põhimõtteliselt kõikides bioloogilistes protsessides. Valkude ülesanded organismis Struktuurne ehk ehitusmaterjali roll - toiduvalkude komponentide kasutamine biostruktuuride loomiseks ja suurendamiseks. Biokatalüütiline roll – ainevahetuse juhtimine. Regulatoorne roll – ainevahetuse reguleerimine valguliste hormoonide poolt, näiteks insuliin. Kontraktiivne roll - keemilise energia muundamist vastavate valkude abil mehhaaniliseks, lihaste töö. Retseptoorne roll – info vahendamine. Energeetiline roll - valkude lagundamisel vabaneb sama palju energiat kui süsivesikute lagundamisel. Transpordifunktsioon - valgud transpordivad organismis aineid. Varufunktsioon – näiteks valk ferritiin kujutab endast organismi rauavaru. Kaitsefunktsioon – näiteks antikehad.
Difusioon- Gaasiliste aineosakeste liikumine läbi membraani kõrgemalt kontsentratsioonilt madalamale kuni kontsentratsioonide võrdustumiseni. Energiat pole vaja. Difundeeruvad CO2 ja O2 läbi õhulõhede ja kopsualveoolide. Osmoos- Lahusti (vee) molekulide liikumine läbi membraani madalama kontratsiooniga lahusest kõrgema kontsentratsiooniga lahusesse kuni kontsentratsioonide võrdustumiseni. Energiat ei vajata. Ainete passiivne transport vastavate valguliste kandjate abil. Täiendavat energiat ei vaja. Näiteks aminohapete ja osade ravimite transport. Ainete aktiivne transport toimub alati madalamalt kontsentratsioonilt kõrgemale. Nõuab täiendavat energiat (ATP) ja vastavaid valgulisi ülekandesüsteeme transportvalke. ATP ADP + P
elutegevusega seotud protsesse inimesele vajalike ainete tootmiseks) Bakterid inimese elus: Piimatooted- Lactobacillus, Gefilus, ME-3; Hapendatud kurgid, kapsad; Äädikas- veiniäädikas; Alkoholid- õlu, siider.; Lihatööstus- salaamivorst. Ravimitööstus Ravimid, Vitamiinid, Vaktsiinid. Tööstuses: Silo valmistamine, Taimehaiguste ja kahjurite tõrjumine, Bakterväetiste tootmine. Metallurgias metallide tootmine (raud, uraan). Valguliste ensüümide tootmine (juustu valmistamiseks, suhkrutootmiseks), tekstiilitööstuses kangaste töötlemiseks Esimese asjana meenub mul sõnaga "seen" metsas olevad seened. Seentel on aga palju kasutusalasid. Tähtsus inimeste elus, Seened on surnud orgaanilise aine lagundajad. Seened osalevad mulla tekkes. Seened aitavad taimedel omastada toitaineid.Seened põhjustavad organismidel haigusi. TOIDUAINETÖÖSTUS-PÄRMID JUUSTUD, LOOMASÖÖT.
Rakud on omavahel liitunud kudedeks desmosoomide ehk plasmodesmide abil. Ainete transportviisid: · Passiivne (väiksed molekulid liiguvad kanalitega varustatud valkudest rakku ja sealt välja ilma lisaks kuluva energiata) o Osmoos- lahusti molekulid liiguvad madalamalt kontsentratsioonilt kõrgema kontsentratsiooni suunas.(väiksed molekulid) o Difusioon- kõrgemalt madalama suunas (vesi ja gaas) läbi valguliste kanalite kas kandjaga või ilma o Läbi valguliste kanalite kas kandjatega või ilma · Aktiivne (toimub läbi valguliste kanalite ja vajab selleks lisaenergiat mille võtab makroergilistest ühenditest e. ATP-(adenosiinfosfaat ühenditest)) o Transportvalgud juhivad läbi membraani( vaid üksnes kindlaid) aineid. Toimub valgukanali konfiguratsiooni muutus spetsiifilisemate suurte molekulide rakku
moodutavad lamellide kogumikke. Lamellide membraanides on klorofüüli molekulid. Lisaks sellele on kloroplasti sisemuses DNA, RNA ja valgu molekule. DNA omab pärilikku infot kloroplastile omaste RNA ja valkude sünteesiks. Kloroplast sisaldab ka ribosoome, mis sünteesivad sellele organellile vajalikke valke. Kloroplastides toimub fotosüntees- suhkrute moodustamine süsihappegaasist ja veest valgusenergia abil. Tsütoskeleti funktsioonid Tsütoskelett- on raku tsütoplasmas asuv valguliste niidikeste ja kanalikeste võrgustik. Tsütoskelett on raku tugi- ja liikumissüsteem. Tsütoskeleti ülesandeks on oraganellide liigutamine või teatud asendis hoidmine, see on raku toes, mis hoiab kuju ja vormi. Kromosoomide struktuur Kromosoom- DNA ja valdu molekulide kompleks(nukleoproteiin), milles sisalduvad geenid määravad pärilikke tunnuseid. (vt. ka fail) Kromosoomid koosnevad DNA´st ja sellele kinnitunud valgumolekulidest. Valgu molekule nimetatakse histoonideks
*Heeringhai munaraku läbimõõt 27 cm *Vöötlihasrakk 30 cm *Kaheksajala närvirakk 8 m *Raku kuju oleneb ülesandest Loomaraku ehitus 1) Raku välisehitus 2 kihti fosfolipiide, oligosahhariidid, kanalid, valgud, kolesterool, valgulised retseptorid 2) Ülesanded Kaitse Piiritleb rakku Side rakkude vahel Pigmendid Ainevahetus: 1)Passiivne: läbi kanalite H2O ja vees lahustunud ained. Madalama rõhuga konts poole. 2)Aktiivne: kasutatakse ATP energiat, valguliste kandjate abil. 3) Tsütoplasma Koostis: H2O 60-90%; Anorgaanilised ja orgaanilised ained; Pigmendid, regulaatorained, gaasid. 4) Raku struktuurid Struktuur Ehitus Ülesanded Tsütoplasma võrgustik Ainete liikumine (summutaja) Üleval kare all sile Endoplasmaatiline retiikulum (ER) Ainete süntees
· Kus toimub valkude süntees? Ribosoomides · Miks ja mille alusel jagatakse inimese aminohapped kolme alarühma? Asendamatuid (8) - ainult toidust, osaliselt asendamatud (3) - sünteesime ebapiisavalt, asendatavad (9) - ise sünteesime. · Nimeta valkude neli struktuurivormi. Primaarstruktuur, Sekundaarstruktuur, Tertsiaarstruktuur, Kvaternaarstruktuur. · Nimeta kolm valkude põhifunktsiooni. Ensümaatiline, Struktuurne, Transport · Too näiteid valguliste struktuuride kohta inimorganismis. Primaarne - insuliin, Sekundaarne - juuksed, küüned. Tertsiaarne - globiliinid, fibrinogeen. Kvaternaarne - hemoglobiin · Nimeta kaks nukleiinhapet ja nende ülesanded. DNA - kannab geneetilist informatsiooni, RNA - kopeerib DNA infot ja viib selle rakus vajalikku kohta. · Mis on nukleotiid ja millest see koosneb? Nukleiinhapete monomeer: süsivesik, fosfaatrühm, lämmastikalus
Rakumembraanis olevad valgud on transportkanalid, info vahetamise eesmärgil ning talitlevad ka ensüümidena Rakumembraani ülesanne kaitse Säilitab kuju Ainete transport Eraldab sisekeskkonna väliskeskkonnas Infovahetus Keemiliste reaktsioonide toimumise koht Ainete transport passiivne valguliste kandjatega või ilma, ei kulu energiat. Difusioon passiivne protsess, kõikides taimedes esineb osmoos. Aktiivne transportvalgud, ainult läbi valguliste kandjate toimub, kasutatakse
ensüümid lagundada ei suuda. · Bakterid asustavad enamiku loomaliikide seedeelundkonda. · Biotehnoloogia on rakendusbioloogia haru, mis kasutab mitmesuguste organismide elutegevusega seotud protsesse inimestele vajalike ainete tootmiseks. Biotehnoloogial põhineb nt toitude hapendamine. Selleks kasutatakse baktereid. (ka biotõrje ja seenhaiguste tõrje). · Suur osa bakteritega seonduvast biotehnoloogiast tegeleb mitmesuguste valguliste ensüümide tootmisega. Neid vajavad toiduaine-, tekstiili- ja farmaatsiatööstus. Seened on heterotroofid, kelle hulka kuulub nii üherakulisi kui ka hulkrakkseid organisme. Koos bakteritega on nad ühed peamised surnud organismide lagundajad. Hulkraksete seente mütseel koosneb hüüfidest. Rakku ümbitseb membraan ja peamiselt kitiini sisaldav kest. Osal liikidel koosneb seeneniit ühest hulktuumsest rakust. Sugulise paljunemise perioodil areneb seentel viljakeha, milles valmivad
Orgaanilise aine lagundajatena on bakteritel oluline roll mulla kujundamisel. Bakterid osalevad kõigi peamiste keemiliste elementide looduslikes ringetes. Bakterid ümbritsevad kõiki organisme. Nii näiteks aitavad jämesooles elavad bakterid lagundada mitmeid orgaanilisi ühendeid, mida üksnes inimese seedeensüümid lõhustada ei suuda. Varustavad inimorganismi vitamiinidega. Bakterite kasutamine: insuliin, toiduainete hapendamine, kütus, metallide tootmine, valguliste ensüümide tootmine (toiduained, tekstiil, farmaatsia).
· Toiduvalgud · Koevalkude hüdrolüüs (80 %) · Seedeensüümide hüdrolüüs, kokku ~30 50 g valku · Aminohappeid veres 35 65 mg/dl (detsiliitris, mg%), s.o. 0,3-0,6 g/l Valkude seedimine on energiamahukas protsess: · vajab kõige rohkem erinevaid ensüüme. · Vabanenud aminohapete imendumine oleneb Na-ioonide gradiendist, mille hoidmiseks on vaja ATP energiat · Aminohapped imenduvad spetsiifiliste valguliste kandjate abil erinevad aminohapped võivad üksteisega kandja pärast konkureerida: Gly--Ala--Ser--Cys, Val--Leu--Ile--Phe, Lys--Arg, Glu--Asp. · Aminohapete imendumine seedekulglast ja transport rakku on seotud - glutamüülitsükliga. · Peale selle toimub ka imendumine difusiooni teel 6.3.2. Kui palju valku peab toidus olema? · 10 15 (10-20%, Zilmer) % toidu energiast peaks saama valkudest
Kaotab kolmandat/teist järku struktuuri – nähtuse nim. denaturatsioon. Valke võivad denatureerida ka mehhaanilised tegurid, happed, raskemetallid, ioniseeriv ja uvkiirgus. Denaturatsioonil ei hävine ainult peptiidsidemed sp. säilitab ka oma esmase struktuuri. Organismides lagundatakse valgu molekulid aminohapeteks vastavate ensüümide toimel. Renaturatsioon – pöördprotsess. Valkude funktsioonid *Kõik biokeemilised reaktsioonid on juhitud valguliste ensüümide abil *Ensüümide toime on väga spetsiifiline – pea iga reaktsiooni jaoks on oma ensüüm Ehituslik funktsioon *Kõik raku membraansed struktuurid koosnevad lipiididest ja valkudest *Fibrillaarsed valgud on ka küüned, karvad, sidemed skeletis, kollageenikiud nahas jne. *Transportvalgud viivad aineid läbi rakumembraani Kaitsefunktsioon *Avaldub immuunsüsteemis, kus valgulised antikehad teevad kahjutuks võõrkehi (viirused, bakterid, võõrvalgud)
Tselluloos ja ligniin. · Membraani ülesanded: piirid ja kuju; teostab ainevahetust; energiavahetus · Rakukesta ülesanded: kaitseb rakku; annab kuju; peab tagama ainevahetuse · Membraan: kahekihiline; teine rida fe(?)sfolipiidid; peal ja sees valgumolekulid; kolesterool · Ainete liikumine rakku läbi membraani käib kahte moodi: Aktiivne(transport): Vajab täiendavat energiat, ATP(vajalik olemasolu ATP järel); läbi valguliste kanalite; kandjaga ja ATPga; fagotsütoos. Passiivne(transport): Diffusiooni teel; läbi valgukanali; ise või koos kandjaga; ilma lisaenergiata. · Fagotsütoos- tahkemate aineosakeste omandamine. 2 etappi: Fagotsütoosi kanal, ENDO, aine sissevõtmise ajal; Fagotsütoosi põieke sulgub, fagotsütoosi põiekesega liitub primaarne lüsosoom, sekundaarne lüsosoom- jäägid heidetakse välja- eksotsütoos. · ATP- Adenosiintrifosfaat
INIMORGANISMI SISEMISED KAITSEMEHHANISMID HOIAVAD ÄRA KAHJULIKE BAKTERITE MASSILISE PALJUNEMISE. BAKTERITE RAKENDUSVALDKONDADEKS ON TOIDUAINETE TÖÖTLEMINE, ALKOHOLI SAAMINE, TOIDUAINETE HAPENDAMINE, ETANOOLI JA METAANI TOOTMINE. BAKTEREID KASUTATAKSE KA BIOTÕRJEKS JA SEENHAIGUSTE TÕRJEKS. BAKTERITE ABIL SAAB TOOTA MITMEID METALLE. BAKTERID PUHASTAVAD REOVETT. PESUPULBRID SISALDAVAD MITMEID BAKTEREID. SUUR OSA BIOTEHNOLOOGIAST TEGELEB VALGULISTE ENSÜÜMIDE TOOTMISEGA (TOIDUAINETE-, TEKSTIILI- JA FARMAATSIATÖÖSTUS). MEDITSIINIS KASUTATAKSE BAKTEREID RAVIMITE, HORMOONIDE, ENSÜÜMIDE, VITAMIINIDE, AMINOHAPETE JA INSULIINI TOOTMISEKS. SUUR OSA KASUTATAVAST SUHKRUST SAADAKSE ENSÜÜMIDE KAASABIL. TÄRKLIS LAGUNDATAKSE KAHE ENSÜÜMI ABIL GLÜKOOSI MOLEKULIDEKS. OSA GLÜKOOSIST MUUDETAKSE FRUKTOOSIKS. SAADUD GLÜKOOSI JA FRUKTOOSI SEGU ON MAGUSAM, KUI SAHHAROOS. SUHKRUT ON ERALDATUD SUHKRUROOST, SUHKRUPEEDIST JA VAHTRASIIRUPIST
+1paasugukromosoomid(N-XX, M-XY)r=23paari (46 kromosoomi)diploidne e kahekordne kromosoomistik,, ] , sugurakud e gameedid[N-ovotsüüdid-munarakud, M-spermid-seemnerakud, 22 kromosoomi +1 kromosoom( N-alati X, M x spermid, y spermid) = 23kromosoomi , haploidne e ühekordne kromosoomistik] 8.Nukleosoomse fibrilli ehitus-koosneb hostoonide molekulidest koosnevatest kerakestest. 9.Võrdle. Aktiivne/passiivne transport(transport toimub läbi valguliste kanalite) Aktiivne Passiivne Suuremad molekulis(C6H12O6) Väiksemad molekulid(H2O,O2,CO2) Lisaenergia ATB OSMOOS,DIPUSIOON Transpordivalgud Ei vajata täiendavat energiat ega tanspordivalke 10.Võrdle. Fagotsütoos/Pinatsütoos. Fagotsütoos Pinatsütoos
patogeen teiste organismide haigestumist põhjustav organism Inimese organismis on ka patogeenseid liike, mis väikesearvulistena tervisehäireid ei põhjusta, sest inimprganismi sisemised kaitsemehhanismid hoiavad ära nende paljunemise. Kuid kaitsemehhanismi nõrgenemisel me külmetume. Kuidas kasutavad inimesed baktereid igapäevaelus? Biotehnoloogias, kus bakteritega seonduvaid protsesse (valguliste ensüümide tootmine) on edukalt rakendatud toiduainete-, farmaatsia-, tekstiilitööstuses, energeetikas, loomakasvatuses, keskkonnakaitses, metallurgias, meditsiinis jm. Toiduainete töötlemine ja alkoholi saamine, toiduainete hapendamine (nt juust, keefir, jogurt, vein, hapukurgid, etanool) biotõrjes tõhus seenhaiguste tõrjes, samas ohutu organismidele mitmeid metalle saab toota bakterite abil suhkrute tootmine tärklisest
Rakumembraani ülesanded: 1. eraldab raku sisekeskkonda väliskeskkonnast 2. kaitseb rakku kahjulike mõjutuste eest ja ühendab rakke omavahel 3. toimub aine- , energia- ja infovahetus raku ja väliskeskkonna vahel Ainete liikumine läbi rakumembraani: · osmoosi ja difusiooni teel · fagotsütoosi ja pinotsütoosi teel · membraani ehituses olevate valguliste ainete kanalite kaudu (passiivne transport) · ainete liikumine läbi rakumembraani transportvalkude vahendusel (aktiivne transport) Võrdlen aktiivset ja passiivset transporti. AKTIIVNE PASSIIVNE Vajatakse energiat Ei vaja energiat Osalevad erilised Transportvalgud transportvalgud puuduvad
vajalike ainete tootmiseks) toiduainete- ja farmaatsiatööstus, tekstiilitööstus, energeetika, loomakasvatus, keskkonnakaitse, metallurgia, meditsiin. Toiduainete töötlemine: kapsa, piima, kurgi hapendamine; alkoholi tootmine, juustu valmistamine, Etanool kütusetööstuses, seakasvatuses eralduva läga kasutamine metaani saamiseks (gaas elamute kütteks vms) Taimekasvatuses biotõrje, seenhaiguste ravi Metallurgias metallide tootmine (raud, uraan) Valguliste ensüümide tootmine (juustu valmistamiseks, suhkrutootmiseks), tekstiilitööstuses kangaste töötlemiseks Antibiootikumide valmistamiseks, ka insuliini valmistamiseks jms
Ergutavad immuunsust Toiduahelates (algloomad toituvad bakteritest) KAHJU: Põhjustavad bakerhaiguseid Tähtsus inimesele KASU Võtavad võimaliku elukoha kahjulikelt bakteritelt Aitavad seedida toitu Moodustavad vitamiine Ergutavad immuunsüsteemi KASUTAMINE Toiduainete töötlemine ja alkoholi saamine Hapendamine (juust, keefir, jogurt, juurviljad) Biotõrje, väetised, loomasööt Seenhaiguste tõrje Metallide röörlemine Valguliste ensüümide tootmine Insuliini, antibiootikumide, vaktsiinide tootmine KAHJULIKKUS Põhjustavad bakterhaiguseid (teetanusebakter, botulismibakter) TAIMED Ehitus Rakukest koosneb tselluloosist ja petiinist, vananedes suureneb nende sisaldus, kest ei lase enam aineid läbi, rakk sureb, lahustunud ained läbivad rakukesta difusiooni või osmoosi teel Ülesanded: 1) Tugifunktsioon tugikoerakud
Tsütoplasma seob kõik raku osad omavaheliseks tervikuks. Tsütoplasmavõrgustik e. endoplasmaatiline retiikulum koosneb membraaniga ümbritsetud ja omavahel ühendatud torukestest ja kanalitest. Neid mööda toimub ainete liikumine raku ühest osast teise. Eristatakse kareda- ja siledapinnalist tsütoplasmavõrgustikku. Karedapinnalisel paiknevad ribosoomid. Viimased muudavadki membraanid mikroskoobis nähtavalt karedaks. Seal toimub rakule omaste valkude (kaasaarvatud valguliste ensüümide) süntees. Siledapinnalisel tsütoplamavõrgustikul ribosoome ei ole. See osaleb lipiidide (näiteks taimsete rasvade, eeterlike õlide ja vaikude) moodustumisel ja transpordil. Ribosoomid paiknevad karedal tsütoplasmavõrgustikul, mitokondrites ja plastiidides. Need koosnevad valgust ja RNA-st. Ribosoomides kulgeb valgusüntees. Golgi kompleks koosneb membraaniga ümbritsetud tsisternikestest, põiekestest ja neid ühendavatest torukestest
· Sinivetikas on mere toiteainerohkuse indikaator · Põhjustavad veeõitsengut 22. Kuidas on võimalik baktereid kasutada, too näiteid. o Toiduainete hapendamine--hapukurk, juust, jogurt, hapupiim. o Kütused--taimejääkidest tehakse bakterite abiga etanooli, metaani. o Biotõrje--bakterid takistavad kahjulike parasiitide kasvu. Eriti efektiivne on seente vastu. o Metalli tootmine--mitmeid metalle (nt rauda) saab toota bakterite abiga. o Valguliste ensüümide tootmine--neid on vaja toiduaine- (suhkur), tekstiili- (kanga kudumisomaduste parandamiseks vajalikud ensüümid) ja farmaatsiatööstuses (antibiootikumid, vitamiinid, pesupulbrid). o Baktereid kasutatakse ka näiteks vee puhastamiseks jne. 23. Millist kahju võivad tekitada patogeensed bakterid, too näiteid. tekitavad haigusi, bakterhaigused on näiteks tuberkuloos, düsenteeria, katk, läkaköha
antibiootikume, veiniäädikat jm. orgaanilisi ühendeid. Bakterite kasutamine Toiduainete hapendamine--hapukurk, juust, jogurt (siinkohal oleks sobilik mainida Pajumäe talu© toodangu head kvaliteeti), hapupiim. Kütused--taimejääkidest tehakse bakterite abiga etanooli, metaani. Biotõrje--bakterid takistavad kahjulike parasiitide kasvu. Eriti efektiivne on seente vastu. Metalli tootmine--mitmeid metalle (nt rauda) saab toota bakterite abiga. Valguliste ensüümide tootmine--neid on vaja toiduaine- (suhkur), tekstiili- (kanga kudumisomaduste parandamiseks vajalikud ensüümid) ja farmaatsiatööstuses (antibiootikumid, vitamiinid, pesupulbrid). Baktereid kasutatakse ka näiteks vee puhastamiseks jne. 9. Seente kasulikkus inimestele? (2 valdkonda) Toit. Toiduainetööstus toodetakse pärme, loomasööta, juuste. Ravimitööstus toodetakse penitsilliin, tungalterad. Biotehnoloogia. 10
* ehituslik ülesanne ( loomadel kujunevad rasvikud, taimedel õlid) * Rasvkude kaitseb mehhaaniliste mõjutuste eest * Nahaalune rasvkude on halb soojusjuht. * Bioregulatoorne * ainevahetuslik ( rasvas tekib vesi. Rasv oksüdeerub vabastades energiat, siis on üheks saaduseks ka vesi.. nt kaamel. ) Valgud : valk on elukandja. Valk on tahkes, kui ka poolvedelas olekus. Ei ladestu vees, v.a kolloide moodustavas valgus. Koostis : C, H, O, N, (S). Moodustuvad aminohapetest. Neid saab valguliste toiduainete seedimisest. Aminohapet seotakse omavahel peptiidsideme kaudu. Elutähtsaid amiidhappeid on 102st 20 ja nendest 8 on asendamatud. Valkude molekulid on ülesehitatud mitut moodi. Eristatakse 4 erinevat ehituslikku struktuuri : Esimene järk on ahelstruktuur. Näitab millised aminohapped on ahelasse kokku pandud, määrab ära ka valgu põhilised omadused. Teist järku struktuur on kas kruvi kujuline heeliks või voldistik nende vahel vesiniksidemed.
Eesmärk on mõlemal juhul sama: parandada mördi omadusi. Hüdraulilisi lisandeid käsitleti pikemalt eespool. Läbi aegade on mördile lisatud mitmesuguseid (sageli müstifitseeritud) orgaanilisi lisandeid nagu mune, piima, lõssi, puhast kaseiini, verd, molluskeid, mett, suhkrut, õlut, äädikat, õli, vaha, loomarasva, bituumenit, uriini, loomakarvu jm. Karvade lisamisel võib arvata teatava armeeriva efekti tekkimist. Lahustunud valguliste ainete lisamine tõstab aga veekindlust ja toimib arvatavasti ka plastifikaatorina. Mõnedel juhtudel tekib orgaanilise aine lisamisel (nt. õlu ja uriin) käärimise tulemusena ka tühimikke. Niimoodi valmistati varajast gaasbetooni. Teada on mitmeid tänaseni hästi säilinud ehitisi, mille püsivuse aluseks on nimelt selliste lisandite manuluse läbi saavutatud veekindlus. Keemia seisukohast on siin tegu lahustumatute Ca ühendite tekke või ka lihtsa hüdrofobiseerimisega. Nende kasutamine
rakumembraanina Ei läbi biomembraane Transpordivad eirnevaid aineid vere vahendusel kudedesse Lihtvalgud (proteiinid) Liitvalgus (proteiidid) Päritolu Loomsed Taimsed Bakteriaalsed Viiruste valgud Valkude biofunktsioonid Ensümaatiline funktsioon- ensüümid algatavad ja hoiavad käigus mis tahes ainevahetusprotsesse. Regulatoorne funktsioon ainevahetuse regulatsioon valguliste hormoonide poolt. Struktuurne funktsioon Kaitsefunktsioon haigustekitavate mikroobide eest, vere pH ja osmootse rõhu regulatsioon, vere hüübimine Kontraktsioonifunktsioon Retseptoorne funktsioon Varu- ehk toitainefunktsioon Energeetiline funktsioon HORMOONID Toime: Soodutavad vaimset, füüsilist ja sugulist arengut Toetavad reproduktsiooni protsesse Tagavad organimsi kohanemise erinevates tingimuses Aitavad tagada organismi homöostaasi
Toiduahelates (algloomad toituvad bakteritest) KAHJU: Põhjustavad bakerhaiguseid Tähtsus inimesele KASU Võtavad võimaliku elukoha kahjulikelt bakteritelt Aitavad seedida toitu Moodustavad vitamiine Ergutavad immuunsüsteemi KASUTAMINE Toiduainete töötlemine ja alkoholi saamine Hapendamine (juust, keefir, jogurt, juurviljad) Biotõrje, väetised, loomasööt Seenhaiguste tõrje Metallide röörlemine Valguliste ensüümide tootmine Insuliini, antibiootikumide, vaktsiinide tootmine KAHJULIKKUS Põhjustavad bakterhaiguseid (teetanusebakter, botulismibakter) TAIMED Ehitus Rakukest – koosneb tselluloosist ja petiinist, vananedes suureneb nende sisaldus, kest ei lase enam aineid läbi, rakk sureb, lahustunud ained läbivad rakukesta difusiooni või osmoosi teel Ülesanded: 1) Tugifunktsioon – tugikoerakud
· Puuduvad organellid ja rakustruktuurid. Va . ribosoomid ja gaasivakuoolid. · Paljunevad pooldumisega · Spoorid- saavad elada kaua. · Pungumine Bakterite tähtsus · Lagundajad · Mullakujundaja · C, O, N, P, S ringed looduses · Inimesed lagundavad ühendeid , mida ensüümid ei lõhusta. · Loomades- tselluloosi lõhustamine. · Toiduainete töötlemine- hapendamine · Biotõrje · Metallurigia · Valguliste ensüümide töötlemine · Tekstiilitöötlemine · Insuliini töötlemine VIHIK · Tsütoloogia on bioloogia haru, mis uurib raku ehitust ja talitlust · Tsütoloogia sai alles kujuneda pärast mikroskoobi leiutamist · 1665 vaatles Hook esimesena rakku · 1831. A avastati tuum · Shleiden jõudis järeldusele , et kõik organismid on rakulise ehitusega · 1899- KÕIK TAIMED JA LOOMAD EHITATUD ÜLES RAKKUDEST.
H2s divesiniksulfaat Keemilised omadused Füüsikalised omadused : Mädamuna lõhnaga; Värvitu; Õhust raskem; Vees vähesel määral lahustuv; Toa temp gaas; Mürgine o Võimeline käituma redutseerijana katalüsaatorita Tekkib valguliste jäätmete lagunemisel (s.h. ka kanalisatsioonis) o 4NH3+3O22N2+6H2O Keemilised omadused : Põleb süütamisel- reageerib O2-ga o Katalüsaatoriga 2H2S+3O22SO2+2H2O Reageerib aluste ja aluseliste oksiididega kuna tema vesilahus on nõrk hape o 4NH3+5O24NO+6H2O
-antibiootikumid ei aita viirushaiguste vastu -bakterdoksiinid e baktermürgid sümbioos -toodavad vitamiine (nt K) -kaitsevad ka haigustekitajate eest –tõstavad immuunsust aitavad seedida Bakterite kasutamine: biotehnoloogia: inimestele vajalike ainete seenhaiguste tõrje tootmine metallide tootmine (raud, uraan) toiduainete hapendamine(juust) valguliste ensüümide tootmine(juust) biotõrje insuliini tootmine seos teiste organismidega: sinivetikas e tsüanobakter(autotroof)
4 18. Antigeeni esitlemine T-lümfotsüütidele. Üldised põhimõtted. 2 19. Professionaalsed ja mitteprofessionaalsed APCd. Võrdlus. 2 20.Ekstratsellulaarse päritoluga antigeenide töötlemise põhietapid. 4 21. Peptiid-MHCII kompleksi moodustumine rakus. 2 22. Endogeense päritoluga antigeenide töötlemine rakus. 4 23. Peptiid-MHCI kompleksi moodustumine rakus. 2 24. MHC-peptiid kompleksi topoloogia.Võrrelge MHCI- ja MHCII- peptiid komplekse. 2 25. Kuidas määravad MHCd valguliste antigeenide immunogeensuse? 2 26. T-lümfotsüütide antigeensete retseptorite ( TCR ) struktuur. ja retseptorite osakaal ja võrdlus. 2 27. TCR genoomsete lookuste struktuur ( inimene, hiir ) 2 28. Repertuaari genereerimine T-lümfotsüütides – rekombineerumised lookustes. 4 29. Võrrelge antigeensete retseptorite repertuaari genereerimise mehhanisme B- ja T-lümfotsüütidel. 4 30. MHC-peptiid-TCR kolmikkompleksi topoloogia. Erinevused MHCI ja MHCII korral. 2 31
need saama toiduga Valkude funktsioonid: · Ensümaatiline ehk biokatalüütiline Inimorganismis on ligikaudu 50000...60000 erinevat valku, neist umbes 2000...2150 on ensüümid Ensüümid moodustavad inimorganismis valkude üldhulgast kõigest 3,5... 4%, kuid kindlustavad kõikide biokeemiliste reaktsioonide toimumise vajaliku kiirusega · Bioregulatoorne funktsioon - ainevahetuse ja metabolismi reguleerimine valguliste hormoonide poolt näiteks kõhunäärme insuliin ja glükagoon (vastandtoimega hormoonid!), mis kontrollivad süsivesikute ainevahetust (metabolismi) · Retseptoorne funktsioon - retseptorite koostis ja toime rajaneb valkudel ( näiteks rakumembraani pinnaretseptorid) · Ehituslik funktsioon - toiduvalkude komponentide kasutamine biostruktuuride loomiseks ja suurendamiseks (biomembraanide ja
Bakterite kasutamine o Toiduainete hapendamine--hapukurk, juust, jogurt (siinkohal oleks sobilik mainida Pajumäe talu© toodangu head kvaliteeti), hapupiim. o Kütused--taimejääkidest tehakse bakterite abiga etanooli, metaani. o Biotõrje--bakterid takistavad kahjulike parasiitide kasvu. Eriti efektiivne on seente vastu. o Metalli tootmine--mitmeid metalle (nt rauda) saab toota bakterite abiga. o Valguliste ensüümide tootmine--neid on vaja toiduaine- (suhkur), tekstiili- (kanga kudumisomaduste parandamiseks vajalikud ensüümid) ja farmaatsiatööstuses (antibiootikumid, vitamiinid, pesupulbrid). o Baktereid kasutatakse ka näiteks vee puhastamiseks jne. 5
kliinilise ravile. Praegu kasutuselolevaid RNA biomarkereid kasutatakse kliinilises diagnostikas mitte ühekaupa, vaid mitmekaupa (paneelidena), näiteks Oncotype DX ja MammaPrint. Sellise meetodi [5] kasutamine annab palju paremaid tulemusi vähi diagnoosimisel ja ravi tulemuste prognoosimisel. Valgulised vähi biomarkerid[muuda | redigeeri lähteteksti] Valguliste biomarkerite hulka kuuluvad rakuretseptorid (näiteks CD20), kasvaja antigeenid (näiteks CEA), valgu fosforüülimise tase ja kasvaja poolt tekitatavad valgud, mida on võimalik tuvastada [10] seerumist, uriinist, rögast ja teistest kehavedelikest. Peaaegu kõik tänapäeval meditsiinis aktiivselt kasutatavad vähi biomarkerid on valgulised. Valgud osalevad otseselt enamikes rakulistes protsessides
(Otsus, 2006)4.1 VALKUDE ÜLESANDED ORGANISMIS Esmane valkude biofunktsioon on ensümaatiline ehk biokatalüütiline. Nii on inimorganismis ligikaudu 50000...60000 erinevat valku, neist umbes 2000...2150 on ensüümid. Ensüümid moodustavad inimorganismis valkude üldhulgast kõigest 4%, kuid kindlustavad kõikide biokeemiliste reaktsioonide toimumise vajaliku kiirusega. (Viik, 2004) Bioregulatoorne funktsioon - selle all peetakse silmas ainevahetuse ja metabolismi reguleerimist valguliste hormoonide poolt. Tüüpiliseks näiteks on siin kõhunäärme insuliin ja glükagoon (vastandtoimega hormoonid!), mis kontrollivad süsivesikute ainevahetust (metabolismi). (Viik, 2004) Retseptoorne funktsioon - retseptorite koostis ja toime rajaneb valkudel. (Viik, 2004). Ehituslik funktsioon - siia kuulub toiduvalkude komponentide kasutamine biostruktuuride loomiseks ja suurendamiseks (biomembraanide ja tsütoskeleti tubuliin,
RAKUÕPETUS Mõisted: tsütoloogia, ainurakne, hulkrakne, prokarüoot, eukarüoot, karüoplasma, homoloogilised kromosoomid,, histoonid, nukleosoomne fibrill, aktiivne transport, transportvalgud, osmoos, difusioon, plastiidid, klorofüll, karotinoid, tsentraalvakuool, turgor, heterotroof, hüüf, mütseel, viljakeha, mükoriisa,, plasmiid, gaasivakuool,, piilid 1.Rakuteooria põhiseisukohad. 2.Milline osa on tsütoloogia arengus Baeril, Hookil, Leeuwenhoekil? 3.Millega on võimalik uurida rakke? 4.Kuidas jaotatakse organismid ehitusplaani alusel? 5. Milline on väikseim ja suurim rakk? 6.Tsütoplasma koostis ja ülesanded. 7.Rakutuuma ehitus ja ülesanded. 8.Tuumakese ülesanded. 9.Rakumembraani ehitus ja ülesanded 10. Tsütoplasmavõrgustiku tüübid ja nende ülesanded.11.Ribosoomide ülesanne. 12.Lüsosoomide ehitus ja ülesanded. 13.Golgi kompleksi ehitus ja ülesanded. 14.Mitokondri ehitus ja ülesanded. 15.Tsütoskeleti ehitus ja tähtsus. 16.Taimerakule iselo...
Ktkestab on võimeline ligaasi tekkinud DNA ahela edasise keerduma,ensümaatilin katkestuskohti kokku kasvu.Geenitehnoloog e protsess)Ravimid kleepimast,sest on ia:1.rekombinantsete DNA mahukad.nt. valkude ja peptiidide kaudu:Interkalaarsed bleomütsiin,mis tõmbab tootmine.2.Uute agendid,alküülivad DNA molekulist H valguliste agendid,ahelat aatomrid.Moodustunud ravimsihtmärkide lõigavad radikaalid reag.,O-ga avastamine.3.Sihtmärk ag.,antimetaboliidid, andes valkude molekulaarsete ensüümide peroksüradikaale.RNA mehhanismide inhibiitorid,mis struktuur:sama nagu uurimine.4.Somaatiline blokeerivad DNA DNA,erinevus et geeniteraapia.(terve sünteesi
Telolüsosoom – sisaldab transporditavat ainet Mitokonder. Ümara või pulkja kujuga. See on ümbritsetud kahe membraaniga, sisemine moodustab korrapäraseid sopistusi ehk harjakesi ehk kristasid, välimine on sile. Membraanide vahele jääb plasma – maatriks, milles leidub vett, lahustunud aineid, RNAd, ribosoome. Ülesandeks raku varustamine energiaga (viiakse lõpule glükoosi jm lagundamine, selleks vajatakse hapnikku). Tsütoskelett. Valguliste eri suurusega torukeste (jämedamat tuubulid, peenemad fibrillid), süsteem, mis hoiab paigal rakustruktuurid. 4. Loomaraku eripärad. Tsentrosoom. Koosneb kahest teineteise suhtes risti paiknevast silindrilisest tsentrioolist, kumbki tsentriool koosneb üheksast mikrotuubulist. Need on vajalikud raku jagunemisel, neist lähtuvad kääviniidid osalevad kromosoomide või kromatiidide jaotamises tütarrakkude vahel. 5. Taimeraku eripärad. Täiskasvanud taimerakk on alati kandiline. Rakukest.
inimorganism ise ei sünteesi, st ta peab need saama toiduga Valkude biofunktsioonid: Ensümaatiline ehk biokatalüütiline funktsioon: Inimorganismis on ligikaudu 50000...60000 erinevat valku, neist umbes 2000...2150 on ensüümid, Ensüümid moodustavad inimorganismis valkude üldhulgast kõigest 3,5...4%, kuid kindlustavad kõikide biokeemiliste reaktsioonide toimumise vajaliku kiirusega Bioregulatoorne funktsioon: ainevahetuse ja metabolismi reguleerimine valguliste hormoonide poolt, kõhunäärme insuliin ja glükagoon on vastandtoimega hormoonid, mis kontrollivad süsivesikute ainevahetust Retseptoorne funktsioon: retseptorid (näiteks rakumembraani pinnaretseptorid) on valgud Ehituslik funktsioon: tsütoskelett, küünte ja juuste keratiin, kõõluste kollageen, kromosoomide histoonid, Kontraktsiooni kindlustamine, keemilise energia muundamine vastavate valkude abil
hormoone, tõvestavaid baktereid, viirusi. Osade loomarakkude membraanid täidavad liikumisfunktsiooni (amööb). Ainete transport läbi rakumembraani Rakumembraani läbivad mõlemas suunas anrogaanilised ja orgaanilised ained. Aktiivne transport toimub alati madalamalt kontsentratsioonilt kõrgemale, nõuab täiendavat energiat (ATP) ja vastavaid valgulisi ülekandesüsteeme transportvalke. Nt. Na / K transport rakku ja rakust välja. Passiivne transport toimub vastavate valguliste kanalite abil, täiendavat energiat pole vaja (läbi pääsevad vaid väikesed molekulid sifusiooni teel). Nt. aminohapete ja osade ravimite transport läbi rakumembraani. Fagotsütoos rakumebraan sopistub sisse ja haarab endasse teisi molekule. Nt. makrofaag hävitab antikehadega ümbritsetud bakterid Difusioon aineosakeste liikumine madalama kontsentratsiooniga piirkoda. Ei vajate energiat; molekulid liiguvad seni, kuni on ühtlaselt jaotunud.
kauguselt. Putukate feromoonid on pikema sirge ahelaga mõne kaksiksidemega alkoholid, aldehüüdid või estrid. Repellendid on putukaid peletavad ained: nende lõhn putukatele ei meeldi. Suhteliselt lihtsa keemilise valemiga on üks varasematest sääsetõrjevahenditest dimetüülftalaat. Loomsed mürgid Loomsed mürgid on iseloomulikumad selgrootutele. Selgroogsetest on mürgised osad kalad, kahepaiksed ja roomajad. Peamiselt on tegu valguliste mürkidega (ämblikud, maod, herilased, mesilased). Paljudel troopikakaladel on mürgised uimekiired ja ogad, kerakalal on mürk (tetrodotoksiin) siseelundites, kuid mitte lihastes. Kahepaiksetel on mürk nahas. Maomürgid (lõgismadu, gürsa, rästikud) on tavaliselt neurotoksiinid, st halvavad närvisüsteemi tegevuse. Toimimiseks peab mürk jõudma verre, ka limaskesti söövitades. Maomürkidest valmistatakse mitmeid ravimeid. Meelemürgid narkootikumid
Kontraktiilsed valgud ( aktiin, müosiin) Regulaatorvalgud ( insuliin, histoonid) Aktiivkaitse valgud (immuunglobuliinid, fibronogeen) Toite ja varuvalgud (piima kaseiin) 2. Valkude biofunktsioonid Ensümaatiline/katalüütiline kõik üheselt ensümaatilise funktsiooniga biomolekulid on valgud ja nende funktsioon väljendub biokeemiliste reaktsioonide katalüüsimises. Regulatoornemetabolismi regulatsioon valguliste hormoonid poolt( nt insuliin reguleerib glükoosi tase veres) See on hormonaalne regulatsioon. Genoomi regulatsioon (histoonid) Transpordifunktsioon ainete transport biovedelike kaudu. Takkude ja kudede vahel( albuliin transpotrib rasvhappeid, O2 transport Hb poolt) Transport läbi biomembraanide valkkandjate abil( Napump Na valja, K sisse) Struktuurne biomembraan, juuste, küünte, histoonid veresoonte seinte)
Põlemimiskatsetest selgus, et kõik kiugrupid käituvad tulega kokku puutudes erinevalt. Taimse päritoluga looduslikud kiud, tselluloosi sisaldavad tehiskiud ja sünteeskiud süttivad kergesti ja põlevad kiiresti. See tuleneb nende koostisest – tselluloos ja sünteeskiududes olevad tehislikud koostisosad põlevad hästi. Samas aga loomse päritoluga looduslikud kiud ja osad tehiskiud ei sütti üldse nii kergesti või ei põle kiiresti. Seda saab seletada kas valguliste koostisosadega või siis tulevastase töötlusega. Märgumiskatsetest selgus, et ka veega kokku puutudes käituvad erinevad kiugrupid erinevalt. Vaatamata erinevustele omavad siiski enamik neist head imamisvõimet. Ainult mõningad üksikud kiud ei imanud vett hästi, seda ilmselt töötluse või lisaainete tõttu. Erinevusi on märgata aga kiudude tugevuses. Looduslikud kiud jagunesid kaheks: loomse päritoluga kiud nõrgenesid ja taimse päritoluga tugevnesid märgudes
meditsiinis. · Biotehnoloogia põhineb toiduainete hapendamisel. · Taimekaitses olulisel kohal biotõrje, sest keemiatööstuse poolt toodetavad mürkained on tihti kas inimesele kahjulikud või hävitavad parasiitputukate kõrval ka kahjutuid selgrootuid. Üks levinumaid võimalusi seenhaiguste tõrjeks on bakterite kasutamine. · Mitmeid metalle saab toota bakterite abil. · Suur osa bakteritega seonduvast biotehnoloogiast tegeleb mitmesuguste valguliste ensüümide tootmisega. · Tooge hetero-ja autotroofsete bakterite näiteid. Vihmauss, bakter. Autotroofsed on tsüanobakterid. · Kuidas aitavad bakterid kaasa mulla kujunemisele? Orgaanilise aine lagundajatena on bakteritel oluline osa mulla kujundamisel. Nende elutegevuse tagajärjel lagundatakse taimsed ja loomsed jäänused huumuseks. Taimed ei suuda huumuses leiduvaid keemilisi elemente enne omastada, kui mullabakterid on need anorgaanilisteks ühenditeks
* ehituslik funktsioon (raku organellide koostisosa; naha tekised puhtalt valgud (juuksed, küüned)) * transpordi funktsioon (hemoglobiin transport ülesandega valk) * retseptor funktsioon (membraani koostises olevad valgud, mille ülesandeks ainete ära tundmine, vastavalt sellele raku töö mõjutamine) * signaafunktsioon (valgulistel hormoonidel) * liikumisfunktsioon (nöofibrill) * kaitsefunktsioon (valguliste antikehade teke T-lümfotsüütides) 8. energeetilise funktsioon Iga reaktsioon toimub ensüümide toimel. Ensüüm + substraat (alus, millele toetuda) = ensüümsubstraatkompleks, mis osaleb järgmise ainega reaktsioonis. Igal ensüümil aktiivtsenter. Immuunvastus alati hilinemisega. Nukleiidhapped. * DNA - desoksüribonukleiinhape * RNA ribonukleiinhape DNA. DNA kõrgpolümeer, mille monomeerideks on nukleotiidid. Nukleotiidid: * suhkur
töös, reguleerib proteiini kinaas C aktiivsust ning mõjutab prostaglandiinide ja leukotrieenide sünteesi, vähendades nii põletikku. Vitamiin K Naftokinoonid K-vitamiini keskne funktsioon on seotud vere hüübimisega. Ta on Defitsiiti tavaliselt ei teki, sest vajadus on väike Rasvlahustuv vajalik koensüüm mitmete valguliste vere hüübimisfaktorite ning normaalses olukorras tagab soolte mikrofloora sünteesiks/aktiveerumiseks (protrombiin, faktorid VII, IX ja X). piisava sünteesi. petersell Vitamiin võtab osa ka luukoe mineralisatsioonist ning mängib Vere hüübimise aeglustumine hapukapsas olulist rolli glükoosi fosforüülimises.(suhkru ainevahetus) Kestvad ninaverejooksud
kuid väikese koguse katalüsaatori lisamisel toimub reaktsioon lausa tormiliselt. Üks tuntumaid ,,universaalseid" katalüsaatoreid on plaatina. Negatiivsed katalüsaatroid ehk inhibiitorid on ained, mis vähendavad reaktsioonide kiirust, takistades nende kulgemist. Inhibiitoreid kasutatakse näiteks metallide korrosiooni aeglustamiseks. Eriti oluline on protsesside täpne reguleerimine ja juhtimine elusorganismides, mis toimub valguliste katalüsaatorite ensüümide abil. 6. Lämmastikhappe ja kontsentreeritud väävelhappe reageerimine metallidega. Lämmastikhappe ja kontsentreeritud väävelhappe reageerimisel metallidega vesinikku ei eraldu. Redutseeruvad nende hapete anioonid, mitte vesinikioonid. Kontserteeritud väävelhappe redutseerimisel tekib enamasti SO (mõnel juhul ka vaba väävel või H S).
4.1. Ensümaatiline/ katalüütiline: kõik ensümaatilise funktsiooniga biomolekulid on valgud. Ensüümid katalüüsivad valke. Joonisel n.1. on kujutatud ensüümi skeemmudelit. Ensümaatilise toime näidiseks on valk amülaas. Amülaas on seedeensüüm, mis lõhustab tärklist maltoosiks, mille maltaas lõhustab glükoosiks. Amülaasi sisaldab inimesel pankrease nõre ja sülg. (Zilmer jt 2001). Joonis 4.1. 4.2. Regulatoorne: ainevahetuse regulatsioon valguliste hormoonide poolt. Seda nimetatakse hormonaalseks regulatsiooniks. Valgud võivad esineda ka geenide regulatsioonis. Näiteks insuliin on pankreases toodetud valguline hormoon, mis reguleerib vere suhkrusisaldust. Joonisel 4.2. on kujutatud insuliini mudelit. (Zilmer jt 2001). Joonis 4.2. 11 4.3. Transpordifunktsioon: a) humoraalne transpordifunktsioon (ainete transport biovedelike kaudu rakkude ja kudede vahel. B) transport läbi biomembraanide
*Organismi reglulaatorid – Osa hormoonidest on valgud, nagu näiteks kasvuhormoon, mida toodab ajuripats ja insuliin. Kõhunäärmes toodetav insuliin reguleerib vere suhkrusisaldust, muutes toidu seedmise tulemusena verre kogunenud glükoosi varuaineks glükogeeniks ja avades glükoosimolekulidele tee lihasrakkudesse. *Liikumine- Täitedetud lihasvalkudega, millel on kokkutõmbumise võime. Valgud liigutavad ka organelle raku sees. Näiteks jagunevas rakus on just valguliste kääviniitide ülesandeks kahekordistunud kromosoomide lahutamine raku poolsustele. *Energia - Valke saab kasutada energia saamiseks, kuid seda tehakse vaid erandjuhul. Valkude lagnudamine energia saamise eesmärgil algab alles siis kui ülejäänud energia varud on ammendunud. *Varuaine- Valke kasutavad toiduks arenevad organismid. Munavalge valk albumiin on aernevale lootele toitainevaruks, inimese rinnapiimas on oluline valk kaseliin. 8.DNA ja RNA ehituse ja ülesannete võrdlus.
Negatiivne superspiralisatsioon DNA ahela pöördumine toimub vasakusuunaliselt. Sel juhul on DNA ahelad teineteisest rohkem lahti keerdunud ja võivad isegi eralduda. DNA negatiivne superspiralisatsioon on oluline seoses: DNA sünteesiga (ehk replikatsiooniga), rekombineerumisprotsessidega, geenide avaldumise regulatsiooniga (ehk transkriptsiooniga) - Nukleosoom - kromatiinaine struktuurielement, milles DNA on keerdunud ümber valguliste (8 histooni) gloobulite. - Kromatiin - DNA ja sellega seondunud valkude (histoonide) kompleks, millest moodustuvad eukarüootide ehk päristuumsete kromosoomid. - Eukromatiin - kromatiini osa. See on lõdvalt pakitud kromosoomi ala, mille pealt toimub transkriptsioon. Transkriptsiooniliselt aktiivne DNA - Heterokromatiin - Inaktiivne DNA - Aluspaar (näide) - nukleotiidipaar (np, bp, Kb); mõõdetakse DNA lõigu (ekson, intron, geen jt.) pikkust
Hüpervitaminoos - üleannustamine 45. Mis ülesanded on organismil A vitamiinil - nägemisprotsessi fotokeemiline tagamine; vajalik lihaskudede, epiteeli ja naharakkude arengus; embrüo rakkude normaalne areng; platsenta ja spermatosoidide areng; vähivastane toime D vitamiinil - tähtis Ca ja P ainevahetuses; vajalik verehüübimisprotsessis, südamelihase tööks, närvikoe funktsioneerimiseks K vitamiinil - vajalik koensüümina mitmete valguliste verehüübimisfaktorite sünteesiks või aktiveerumiseks; glükoosi fosforüülimiseks Q vitamiinil - hingamisahela komponent, on rakuhingamist tagavates süsteemides kesksel kohal B vitamiinil B1 - süsivesikute metabolismiks ja närvitegevuse tagamiseks. B2 - ensüümide koostises võtavad osa ainevahetusprotsessidest, s.o põhitoitainete (peamiselt suhkrud) lagundamisest ja kasutamisest, silmade väsimise vähendamiseks ja normaalse nägemise tagamiseks, terve
annaabi.ee 
