· Pikk vett- tõrjuv "süsivesiniksaba" aga jääb veest välja. Seebivesi · On libe. · On aluseline keskkond, sest seep reageerib veega. Millega pesta? · Linast ja puuvillast materjali võib pesta tugevasti aluseliste pesuainetega. · Villaseid esemeid ja naturaalseid age mitte. · Vill ja siid on koostiselt valkained , leelis lõhub selle struktuuri. Pesupulber Tide · Sünteetiline pesuaine Pesemistoime · Ensüümid - lagundavad valgulist mustust · Fosfaadid pehmendavad vett, tekitavad aluselise keskkonna. · Silikaadid Pehmendavad vett, tekitavad aluselise keskkonna,viivad mustuseosakesed emulsiooniks, kaitsevad metalli korrosiooni eest Puhastusvahendid · Puhastusvahendite koostis sõltub otstarbest milliste pindade puhastamiseks nad on ette nähtud. · Üldiselt esineb puhastusvahendites sünteetilist pesuainet, lahusteid, desinfitseeritavaid aineid ja happelisi komponente.
blikud koovad ratasvõrku Võrguniit tuleb ämblikke tagakehas asuvatest võrgunäsadest. Võrgunäsasid on ämblikel kolm paari ja nende paigutus ja kuju võib olla liigiti erinev. Võrgunäsades avanevad võrgunäärmed, mis toodavad valgulist vedelat ainet. Õhu kätte sattudes muutub see vedelik tahkeks ning nii moodustubki võrguniit. Võrguniit on väga tugev. Võrguniidi küljes on kleepuvad tilgakesed ning seetõttu ei saa Tagakeha tipul asuvad võrgunäsad putukad, kes võrku lendavad, sealt enam välja. Püünisvõrgu kudumiseks on ämbliku jalgade tipus erilised küünised, mille abil ta saab võrku kududa.
ämblike ja Eestis 520 liiki. Peale toidu hankimise on ämblike võrguniidil ka teisi eluks vajalikke rolle. Võrguniiti kasutavad ämblikud sigimiseks, levimiseks ning ebasoodsate elutingimuste üleelamisteks. Võrguniit tuleb ämblikke tagakehas asuvatest võrgunäsadest. Võrgunäsad on ämblikel kolm paari ja nende paigutus ja kuju võib olla liigiti erinev. Võrgunäsades avanevad võrgunäärmed, mis toodavad valgulist vedelat ainet. Õhu kätte sattudes muutub see vedelik tahkseks ning nii moodustub võrguniit. Kõik ämblikulaadsed on lahksugulised. Emaslooma munasarjad paiknevad tagakehas kõhtmisel poolel. Suguelundid avanevad tagakeha tipul kitiinse struktuuriga. Emase suguelundite juurde kuulub ka seemnehoidla, mis on määratud sperma säilitamiseks. Isaste suguelundid on küllaltki lihtsa ehitusega. Gonaadid paiknevad tagakehas võrgunäärmete peal. Nendest lähtub kaks
000 liiki ja Eestis üle 520 liigi. Peale toidu hankimise on ämblike võrguniidil ka teisi eluks vajalikke rolle. Võrguniiti kasutavad ämblikud sigimiseks, levimiseks ning ebasoodsate elutingimuste üleelamiseks.Võrguniit tuleb ämblikke tagakehas asuvatest võrgunäsadest. Võrgunäsasid on ämblikel kolm paari ja nende paigutus ja kuju võib olla liigiti erinev. Võrgunäsades avanevad võrgunäärmed, mis toodavad valgulist vedelat ainet. Õhu kätte sattudes muutub see vedelik tahkeks ning nii moodustubki võrguniit. Võrguniit on väga tugev. Kõik ämblikulaadsed on lahksugulised. Emaslooma munasarjad paiknevad tagakehas kõhtmisel poolel. Suguelundid avanevad tagakeha tipul kitiinse struktuuriga. Emase suguelundite juurde kuulub ka seemnehoidla, mis on määratud sperma säilitamiseks. Isaste suguelundid on küllaltki lihtsa ehitusega. Gonaadid paiknevad tagakehas võrgunäärmete peal
proteaas kujul, kus allergia oht on efektiivselt vähendatud. Et vältida probleeme ei tohi pesupulber sisaldada lipaas ensüüme tekitavaid mikroorganisme. Ensüümid pesupesemisvahendites eemaldavad rasked plekid. Nad on kergesti lagunevad ja võivad osaliselt vähendada vajadust pleegitavate komponentide ja pindaktiivsete ainete järele. Proteaas – lagundab valgulist mustust: vere-, rohu- ja munaplekke; Amülaas – lagundab tärkliselisi plekke: kartul, šokolaad, lastetoit jne; Lipaas – lagundab rasva- ja õliplekke; Fosfaadid Fosfaadid täidavad pesuvahendites mitmeid olulisi funktsioone, parandades väga efektiivselt pesemisomadusi, võimaldades seejuures madalaid pesemistemperatuure. Fosfaadid
Eriti pehme vesi 0–2 dH Pehme 2-5 dH Mõõdukalt kare 5–10 dH Kare 10–21 dH Eriti kare üle 21 dH Meil Kesk – Eestis 17`dH. Karedat vett võib pehmendada kuumutamisega. 3. Ensüümid–tagavad rasvade ja valkude kiire lagunemise ja võimaldavad pesu puhtaks pesta ka siis, kui vee temperatuur on ainult 30–40C. Madalam vee temperatuur kahjustab riiet vähem ja see säilitab kauem oma värvuse. - proteaas–eemaldab valgulist mustust–käised, ihupesu, kraed, ei kannata kõrget temperatuuri -lipolaas–eemaldab rasvase mustuse (toime sarnane mitteionogeensetele tensiididele) - amülaas–eemaldab tärklise - tsellulaas–värskendab riiet Pesevate komponentide ja fosfaatide abil saame pesu üldisest määrdumisest puhtaks, kuid kui pesul on plekid? 4. Valgendusainete abil võime eemaldada värvilised plekid ja valgendada tuhmunud pinda, samuti on neil desinfitseeriv toime.
· peavad ostu müügiprotsessiks mõlemad osapooled füüsiliselt kohal olema · ei pea ostu müügiprotsessiks mõlemad osapooled füüsiliselt kohal olema · koduelektroonika müügiks peavad ostu müügiprotsessiks mõlemad osapooled füüsiliselt kohal olema 8. Mis märk see on: · mitte pleegitada · mitte kasutada abrassiivseid vahendeid · mitte keemiliselt puhastada 9. Ensüümid pesupulbri koostises: · Lahustavad valgulist mustust · Säästavad riidekiude · Mõjuvad pesu pehmendavalt 10. Mis märk see on · teabe asukohale viitav sümbol · kaubaga on kaasas infovoldik, kust saab lugeda olulist infot · olulist infot küsi müüjalt 11. Kuhu peab esitama taotluse isik, kes soovib tegeleda kaubandustegevusega? · tegevusjärgsele valla- või linnavalitsusele · tegevusjärgsele maakonnavalitsusele · Eesti Kaupmeeste Liidule 12. Kes on kaupleja?
Eesmise iminapa põhjas paiknevad apteegikaani toitumisel olulisimad organid lõuad. Apteegikaanil on kolm kitiinist poolringikujulist Y-tähena paiknevat lõuga, mille kaarjas servas on 40100 väikest, kuid imeteravat hammast. Lihaste abil lõugu edasi-tagasi liigutades saetakse vaid mõne sekundi jooksul ohvri nahka Mercedese logo meenutav haav, millest imipump asub kohe verd imema. Et vere imemine kulgeks tõrgeteta, eritab apteegikaan neelu avanevate süljenäärmete kaudu valgulist ainet hirudiini. See toimib väga tõhusa hüübimisvastase ainena ehk antikoagulandina: hoiab vere vedela ning ühtlasi aitab hiljem kaani pugutaskutes konservandina verd säilitada. 1.2. Elupaik Apteegikaan kui kahepaikne. Apteegikaan elab nii vees kui ka maismaal. Vastupidi kitsamas mõistes kahepaiksetele veedab ta suurema osa ajast siiski vees ning suundub kuivale maale üksnes sigima. Apteegikaan on stenotoopne liik, kes eelistab mudase põhjaga, rohke vee- ja
ütlesin, toidukordi ära vahele jäta, kui korralikku toidukorda pole võimalik teha siis väga hea variant on liitrine jogurt korraga kinni keerata, saad kiiresti tarbida, pealegi annab sulle enam vähem toidukorraks vajalikud toitained, ca. 150 g süsikaid ja 30 g valku. Nii, et kokkuvõttes kui tahad, et toitumine oleks korras, siis söö kindlasti korralik hommikusöök, enne trenni (1 1.5 tundi) tarbi süsikaid, et jõuaksid trennis tegutseda. Kindlasti kohe trennijärgselt midagi valgulist + süsikad. Toidukordi ära jäta vahele ja söö julgelt ka tunike veel enne magamaminekut!!! Valgupulbritega oota veidi, tee korralikult trenni nii 1 aasta, siis võiks vabalt hakata ka nende peale mõtlema!!! Edu,
Nõrgalt happelised pesuained 6. Leelised 4. Neutraalsed pesuained ( pH 6-8) · Eemaldavad valgulise mustuse 5. Nõrgalt leeliselised ja rasvad 6. Leeliselised pesuained pH üle 8 · Tõstavad pesutoimet 7. Tugevad leelised 7. Bioaktiivsed komponendid 8. Bioaktiivsed komponendid · Lagundavad valgulist mustust Pesuainete hoidmine Reaktsioonitaseme järgi jaotatakse · Nõud märgistatud pesuained: · Töövahendid ja lahused eraldi ruumis 1. Tugevad happed · Säilitamine originaalpakendis 2. Happelised ained pH
kutsuma teise inimese erütrotsüütide kokkukleepumise e. aglutinatsiooni .AGLUTINATSIOON( punaliblede kokkukleepumine) tekib ainult siis, kui doonori aglutinogeen puutub kokku retsipiendi samanimelise aglutiniiniga( nt. A-antigeen kokku anti-A antikehaga).Veregrupid on O ; A; B; AB. Universaaldoonor on O ( st võib anda kõigile, väikeses koguses) ja universaalretsipient on AB, sest tema võib verd saada kõigilt. Kui erütrotsüüdid sisaldavad valgulist D antigeeni, siis on RH+( umbes 85% inimestel) ja kui D antigeen puudub RH- . Määramise põhimõte: Veregrupi määramiseks segatakse kokku inimese veri ja tuntud antikehadega reagent, vaadatkase kas tekib aglutinatsioon (kas olemas antigeen). 8. Trombotsüüdid, hulk, vere hüübimine- Vereliistakud e. trombotsüüdid hulk 1 mm3 veres 200 000- 400 000 sõltub elu ja töö rütmist ( tuumata väiksed moodustised, mis sisaldavad verehüübimiseks oluslisi aineid)
Pesuaine pakendil on näidatud ainete sisaldus protsentides. Pesuaine koostis 1. Aktiivsed pesuained ehk tensiidid · Lisavad veele imendumisvõimet · Eemaldavad mustuse sügavalt kiudude seest · Kannavad mustuse kiiresti pesuvette 2. Veepehmendajad ehk zeoliit koos polükarboksülaadiga ja fosfaat · Pehmendavad vett · Võimendavad tensiitide toimet 3. Mustuse eemaldajad ehk entsüümid · Proteaas eemaldab valgulist mustust nagu veri, shokolaad, higi · Lipaas eemaldab rasvaplekke · Amylaas eemaldab tärklisesisaldusega mustust 4. Valgendavad ained ehk perboraadid · Eemaldavad üle 60 C vees valgendamist vajava mustuse 5. Valgendav aine ehk TAED (Tetra asetyyl etyleen diamiin) · Alustavad valgendamist jub 40 C vees, kusjuures valgendavad aine hajuvad looduslikult 6. Color ained ehk PVP Polyvinylpyr rolidon · Toimivad kõikidel veetemperatuuridel
1.4. Magu on seedekanali ülaosa reservuaarja toidu annustaja, mis lükkab toidumassi sobivates kogustes edasi peensoolde. Toitu töödeldakse enneedasi toimetamist. Magu mahutab umbes 1,5 liitrit toitu, kuid tühjana tõmbub üsna väikeseks. Maomahl on maolimaskest ja selle näärmete rakkude eritis. Ööpäevane kogus on 2-3 liitrit. Maomahlas on soolhapet, pepsiini ja lima. Katterakud eritavad sellesse ka süsivesikurikast valgulist ainet, mis seob B12-vitamiini ja on asendamatu selle hilisemal imendumisel peensoole lõpposast vereringesse. Maomahla happelisus surmab peaaegu kõik toidu ja allaneelatud õhuga kaasunud mikroorganismid (v.a. happekindlad liigid, nagu tuberkuloositekitaja). Maomahl muudab ka valkude ehitust ja loob soodsad tingimused pepsiinile, mis toimib ainult happelises keskkonnas. Pepsiin osaleb valkude lõhustamisel. 1.5. Maks on inimese kõige suurem nääre
Töölahuse pH 10,6. Ainega töötades kasutada isiklikke kaitsevahendeid. Aine sattumisel silma loputada koheselt rohke veega ja pöörduda arsti poole. Säilitada temperatuuril 5- 30°C lastele kättesaamatus kohas. Beerclean Toiduainetööstuse leeliseline desinfitseeriv üldpesuvahend pH 11 Beerclean on mõeldud toiduainetööstuse, õlle- ja mahlatootmise, meiereide desinfitseerivaks vahupesuks nii käsitsi kui survepesul. Emulgeerib efektiivselt loomseid ja taimseid rasvu, valgulist mustust. Mõõdukalt leeliseline. Kvaternaarsed ammooniumiühendid tagavad mikrobioloogilise puhtuse. Koostis: tensiidid, metasilikaat, betaiin. Kasutuskontsentratsioon 0,5 2,0%. Kasutamine: Pinnad loputada. Pesulahus valmistatakse 1% kontsentratsioonis (100ml/10L) 45°C vette, kantakse pinnale ja lastakse toimida 10-15 minutit. Seejärel eemaldatakse mustus ja vaht kuuma veega. Abbatclean Tugevalt leeliseline vahtu moodustav pesemis- ja desinfektsioonivahend pH 13
a) Fibrillaarsed valgud ehk skleroproteiinid- lahustumatud loomsed valgud tugi- ja kattekudedes elastsed ja mehhaaniliselt vastupidavad b) Globullaarsed valgud- vees või etanoolis lahustuvad. Lahustuvuse järgi jagatakse albumiinid, globuliinid, prolamiinid, gluteliinid, protamiinid, histoonid. Funktsioonide järgi ansüümid, O2 transportijad, harmoonid, toksiinid, antikehad. Liitvalgud e proteiidid (sisaldavad peale lihtvalgulise osa mitte valgulist täiendavat rühma e prosteetilist rühma, mille järgi klassifitseeritakse: lipoproteiidid (+lipiidid), fosfoproteiidid (+ H3PO4), kromoproteiidid (prosteetiline rühm annab värvuse, nt hemoglobiin ja klorofüll). Valkude funktsioonid: 1) Eluprotsesside katalüüsimine (ensüümid) ja reguleerimine (hormoonid). 2) Keemilise energia transformeerimin muudeks energialiikideks (valkude lõhustumine) 3) Struktuuride loomine (eituslik funktsioon).
autonoomne DNA ja ribosoomid Tsütoskelett *rakusisese infrastruktuuri korrashoidmine valguline niitjas struktuur + + + *selle kokku-/lahkutõmbumise abil rakk liigub *annab rakule jäikuse, kuju; hoiab rakusiseseid organelle paigal Tsentrosoom *oluline kääviniidistiku moodustamisel rakku jagunemisel 2 valgulist tsenrtiooli (tsentrioolid + + + koosnevad tubuliinist (9x3 mikrotuubulit)) Viburid * aitab rakul vesikk-s liikuda mikrotuubulid, valgud + + + Ripsmed * liikumiseks/ liigutamiseks (liiguvad sünkroonis)
molekuli korraga. Translatsiooni staadiumid. Initsieerimine sisaldab mRNA ja initsiaator aminoatsüül-tRNA sidumist ribosoomi väikesele subühikule, millele järgenb seostumine suurele subühikule. Elongatsioon: kõikide peptiidsidemete süntees. Terminatsioon leiab aset kui jõutakse ,,stop" koodonini. Valgu süntees eukarüootides. Iseärasuseks on mRNA-1,5'-metüül-GTP ,,cap" ja polü-A saba. Valgu sünteesi initsieerimisel eukarüootides osaleb vähemalt 11 valgulist initsieerimisfaktorit. 5. Post-translatsiooniline valkude modifitseerimine. (1) valkude pakkimine; (2) biokeemiline modifitseerimine; (3) translokatsioon raku erinevatesse organellidesse; (4) degradatsioon proteasoomidesse ja lüsosoomides. Valkude pakkimisele osalevad molekulaarsed tsaperonid. Hsp70 tunneb ära uute sünteesitud peptiidahelate kokkupakkimata piirkonnad, eriti hüdrofoobsed alad
Plasmiidid DNA tsütoplasmas, ribosoomides, mitokondrites, kloroplastides etc. Membranides steroolid puuduvad, erandiks Membraanides steroolid mükoplasmad, selle asemel hopanoidid ja eeterlipiidid. 70S ribod 80S ribod, organellides 70S Peptidoglükaan Tsütoskelett 1 või mitu valgulist fibrilli viburites 20 fibrilli skemaatiliselt jaotunud Intronid esinevad harva Intronid esinevad sageli Membraansed organellid puuduvad Membraansed organellid olemas Lihtsa membraaniga organellid olemas, nt Lihtsa membraaniga organellid puuduvad gaasivakuoolid, klorosoomid, karbosküsoomid Prokarüootidele omased lihtsad organellid: aerosoomid, klorosoomid, karboksüsoomid. Magnetosoomid, parasporaalkehad.
Universaalne Võib anda II ja Võib anda II ja Universaalne doonor – võib IV IV retsipient – ise kõigile anda võib kõigil saada; ei saa teistele anda. Reesusfaktor – kui erütrotsüüdid sisaldavad valgulist D antigeeni, siis RH+ (reesus positiivne), kui ei sisalda, siis RH- 6. Hemoglobiin, koostis, ülesanded, normväärtus 7. Veregrupid, määramise põhimõte, reesusfaktor 8. Trombotsüüdid, hulk, vere hüübimine 1 mm3 veres on 200 000 – 400 000 trombotsüüti e vereliistakut. Ülesandeks on verehüübimise tagamine. Inaktiivsest PROTROMBIINIST tekib tänu tromboplastiinile aktiivne TROMBIIN. Trombiin lõhustab suure FIBRINOGEENI molekuli FIBRIINI monomeerideks. 9
On metaboolsete funktsioonide vahendajad. Osa ensüüme vajavad katalüütiliseks aktiivsuseks lisaks valgulisele osale veel täiendavat keemilist komponenti kofaktorit (anorgaanilised ioonid; koeensüümid). Prosteetiliseks rühmaks nim kofaktorit, mis on tugevalt seotud ensüümi valgulisele osale. Katalüütiliselt aktiivset ensüümi (valk + kofaktor) nim holoensüümiks, inaktiivset valgulist osa üksinda apoensüümiks. Aktiivtsentriks nim ruumipiirkonda ensüümis, mis on ruumilis-spetsiifiline ja võimeline ühendama sinna sobivat substraati. 2. Ensüümid süstemaatiline klassifikatsioon. (E.C. nimetus koosneb neljast numbrist, millest esimene viitab klassile ja teine alamklassile järgmised kaks identifitseerivad aktseptoreid. Laialt on kasutusel ka triviaalnimetused). E.C. Klassi nimetus (katalüüsitava reaktsiooni tüüp).
teadmised, püsivad hoiakud, huvid, tunded, vajadused, väärtused jne. Apertseptsioon. 47. Müller-Lyeri illusioon. 11 Noolte pikkuste vaatlemine. Tegelikult on kõik ühepikkused aga kuna nootle otsad on erinevat pidi, siis tundub nagu need oleks nihkes või eri pikkustega. 48. Värvinägemine. Kepikesed sisaldavad nägemispurpurit - valgulist nägemispigmenti rodopsiini, mis neelab tugevasti rohelist ja sinist valgust, olles seetõttu punane. Kolvikesed tagavad intensiivse valguse korral värvilise nägemise. Sisaldavad kolme erinevat nägemispigmenti fotopsiini, mis erinevatel valguse lainepikkustel. 49. Punase, rohelise, sinise lainepikkus. Punane 575 nm Roheline 535 nm Sinine 430 nm 50. Unenäod. Järjestikused kujundid, pildid mida tuntakse une ajal; unenägudega kaasnevad emotsioonid
Lüüsipuhvri valmistamiseks pipeteerisin 15 ml tuubi Tris-HCl (hoiab puhvri pH sobivana), NaCl, Triton-X 100 (detergent, mis lõhub membraanstruktuurid, see vabastab valgud rakusisemusest ja organellidest), glütserooli, EDTA (inhibeerib nukleaase, mis muidu lagundaksid valgud) ning vett. Segasin ning hoidsin puhvrit jääl. b. Sellist valgulüsaati kasutatakse tavaliselt edasi immuunosadestamiseks, Western blotiks või ELISA analüüsiks. Need meetodid võimaldavad uurida rakkude valgulist koostist või eraldada spetsiifilist valku ülejäänud raku komponentidest. 12. a. Kasutasime keemilist meetodit. Selleks lahjendasime DMEM-is eraldi DNA ja PEI ning seejärel segasime lahused kokku. DEI moodustab DNA-ga kompleksid. Pipeteerisime tranfektsioonisegu plaadile ning lisasime rakususpensiooni. DEI soodustab DNA seostumist rakumembraaniga, fagotsütoosi teel sisenevad DNA:DEI kompleksid rakku. b. Tranfektsiooniprotokoll: 1
optilised säraained keskkonnale ebasoodsad lõhnaained tekitavad allergiat, keskkonnale ebasoodsad Vähese keskkonnamõjuga ained: valgendid võrreldes klooriühenditega kahjutumad seep aeglaselt lagunev, kuid keskkonnale ohutu tseoliit (vee pehmendaja) keskkonnale ohutu polükarboksülaat (vee pehmendaja) aeglaselt lagunev, kuid keskkonnale ohutu ensüümid (eemaldavad valgulist mustust) keskkonnale mõju vähene Pakendil olev info: 1. kauba otstarbeline nimetus 2. valmistaja või pakkija nimi ja asukoht 3. kogus 4. teave koostisest, pH-arv 5. kasutus- ja säilitusjuhend 6. teave ladustamise, turvalise käitlemise ja likvideerimise kohta 7. ohutunnused 9 Mikroobid 1% on patogeensed (haigust tekitav), 99% mittepatogeensed
Väga tähtis on see, mis te sööte spordi tegemise ajal. Ei tohi unustada, et organism ei kannata välja eksperimente. Ei tohi ülesööma, kuid sama meie organism ei tohi tunda toitainete defitsiiti, kaasaarvatud vedelikku puudujääki [11]. • Vesi – enne, kui ka pärast treeningut on vaja täiendada vedeliku kaotuse organismis. Parem on tarbida vett, järkjärgult väikestes kogustes trenni ajal [12]. • Toitumine – süüa 1 tund varem enne trenni. Väga hea oleks süüa valgulist toitu, salatid või puuvilju. Peale trenni ei ole vaja piirata ennast toidus, kuid ei tohi üleliielda [11,12]. 4.2. Tervislik toitumine . Vastavalt Maailma Terviseorganisatsiooni andmetele inimese elukestvus ja tema tervise seisund 60% määrab kindlaks ta eluviis ja toitumise süsteem, 15% pärilikkus veel 15% keskkonna tingimused ja 10% tervishoiuteenused. Toidupüramiidis on ette toodud tervislik ja
sünteesitud valke. ER-i membraan ja valkude süntees on omavahel olulisel määral seotud, nimelt ER-i membraan seob ühe osa ribosoomidel sünteesitud valke. · Karedapinnaline ER (rER) Tema biofunktsioonideks on: 1. Valkude biosüntees; 2. Sünteesitud valkude osaline kontrueerimine; 3. Valkude keemiline muutmine e modifikatsioon (nt lihtvalkudest liitvalgud); 4. Sünteesitud valkude transport. Karedapinnaline ER on hästi arenenud nendes rakkudes, mis toodavad valgulist nõret näärmerakkudes. · Siledapinnaline ER (sER) Valdaval enamikul rakkudest on sER-i väga vähe või üldse mitte. Siledapinnalist ER-i on rohkem teatud kindlates rakutüüpides, kus tal on oma kindlad funktsioonid. Eriti hästi on sER nähtav rakkudes, 8 Rakubioloogia
Represeteeritakse nt piltidega, valimisreklaame. Misjuhul on pilt sümboliks. 46. Taju sõltuvus isiksusest Teadmistest Väärtustest Tõeks pidamisest Vajadustest hoiakutest 47. Müller-Lyeri illusioon. Müller-Lyeri illusioon - kui kaks sirglõiku on sama pikad, siis näib nooleotsaga sissepoole suunatud lõik pikemana, kui väljapoole suunatud nooltega lõik 48. Värvinägemine. Kepikesed sisaldavad nägemispurpurit - valgulist nägemispigmenti rodopsiini, mis neelab tugevasti rohelist ja sinist valgust, olles seetõttu punane. Kolvikesed tagavad intensiivse valguse korral värvilise nägemise. Sisaldavad kolme erinevat nägemispigmenti fotopsiini, mis erinevatel valguse lainepikkustel. 49. Punase, rohelise, sinise lainepikkus. Punane 575nm; Roheline 535nm; sinine 430 nm. 50. Unenäod.
sünteesitud valke. ER-i membraan ja valkude süntees on omavahel olulisel määral seotud, nimelt ER-i membraan seob ühe osa ribosoomidel sünteesitud valke. Karedapinnaline ER (rER) Tema biofunktsioonideks on: 1. Valkude biosüntees; 2. Sünteesitud valkude osaline kontrueerimine; 3. Valkude keemiline muutmine e modifikatsioon (nt lihtvalkudest liitvalgud); 4. Sünteesitud valkude transport. Karedapinnaline ER on hästi arenenud nendes rakkudes, mis toodavad valgulist nõret näärmerakkudes. Siledapinnaline ER (sER) Valdaval enamikul rakkudest on sER-i väga vähe või üldse mitte. Siledapinnalist ER-i on rohkem teatud kindlates rakutüüpides, kus tal on oma kindlad funktsioonid. Eriti hästi on sER nähtav rakkudes, 8 Rakubioloogia
proteiinid koosnevad ainult amiinohappeist. Lihtvalgud on kollageenid (sidekoe, luude, naha jms struktuurvalgud), keratiinid (villa, karvade, küüniste valgud), fibroiinid (albumiinid jt). Liitvalgud ehk proteiidid sisaldavad peale lihtvalgulise osa aga veel mittevalgulist komponenti nagu sahhariide, rasvu, fosforit, mettallioone jt. Liitvalgud on näiteks piimavalk kaseiin, hemoglobiin, ensüümid jt. Valgud (ehk proteiinid) on seega biopolümeerid, mille koostisse kuulub 20 lihtsat nn valgulist aminohapet. Iga individuaalse valgu jaoks on iseloomulik tema koostisse kuuluvate aminohapete kindel kogum ja nende protsendiline koostis. Proteiinid on üsna stabiilsed oksüdatsiooni suhtes, sobiva temperatuuri ja niiskuse juures toimuvad vaid väikesed keemilised muutused. Nende vaenlane on siiski niiskus, sest see võib nii aeglustada hüdrolüüsi peptiidsidemetes, vähendades niiviisi molekulmassi, kui ka soodustada fungide ja bakterite ,,õitsemist". Kalaliim
ja kodeerib: Negatiivses orientatsioonis Gn ja Gc polüproteiini Positiivses orientatsioonis mittestruktuurset valku NSm dsRNA genoomiga viirused Sugukond Totiviridae: L- A viirus Sugukonda Totiviridae kuuluvaid viiruseid iseloomustab ühekompetentne dsRNA genoom pikkusega 4,6kbp, sagely on totiviirustel ka sateliit- RNA-sid. Tüüp esindajaks on L-A viirus. L-A viirust kandvad pärmid sekreteerivad viiruse sateliidi poolt kodeeritud valgulist toksiini, mis tapab viirust mittekandvaid pärme. Kuna on palju erinevad sateliit- RNA-sid siis on ka palju erinevaid toksiine. L-A virion omab T=1 sümmeetriat (koosneb 60-st kattevalgu diameerist). Struktuurilt meenutab tuntud dsRNA genoomset viiruste virionide “core” struktuuri. L-A viiruse virionid sisaldavad alati ainult ühte tüüpi RNA-d (st. viiruse ja sateliidi RNA pakitakse alati eraldi kapsiididesse). Virionis paiknevad 1- 1,5 nm diameetriga poorid, mis:
neist eeldavad stereospetsiifilisust. Osa ensüüme vajavad katalüütiliseks aktiivsuseks lisaks valgulisele osale ka veel täiendavat keemilist komponenti, nn kofaktorit: - Anorgaanilised ioonid (Fe2+, Mg2+, Mn2+, Zn2+) - Koensüümid (keerulised orgaanilised või metalloorgaanilised ühendid) Prosteetilisteks rühmadeks nimetatakse kofaktorit, mis on tugevalt seotud ensüümi valgulisele osale. Katalüütiliselt aktiivset ensüümi (valk + kofaktor) nim holoensüümiks, inaktiivset valgulist osa üksinda aga apoensüümiks. Aktiivtsenter ensüümi molekuli piirkond, mis otseselt osaleb katalüütilises protsessis. Aktiivtsentri mõjutamine avaldab mõju ka ensüümireaktsiooni kiirusele. Ensüümide kui katalüsaatorite toimel vähenevad reaktsioonide aktivatsioonienergia väärtused (G), st energeetilised barjäärid, kuna ES kompleksi tekkimisega kaasneb vaba energia vallandumine (sidumisenergia). Ensüümid tõstavad reaktsiooni kiirust, kui ei muuda selle tasakaalu
ümbritsevas keskkonnas, seostub kõigepealt plasmamembraanis oleva temale spetsiifilise retseptormolekuliga, seejärel käivitub endotsütoos ning see molekul satub klatriiniga kaetud vesiikulisse kompleksis oma retseptoriga. Viiruste sisenemine rakku. Paljud viirused sisenevad rakku retseptor- vahendatud endotsütoosi abil. Paljudel loomaviirustel on fosfolipiidne kaksikkiht, mis ümbritseb viiruse geneetilist materjali ja valgulist katet. See fosfolipiidne kaksikkiht pärineb eelmise peremeesraku membraanist, kust viirus on pungunud. Viiruspartikkel läheneb plasmamembraanile väljastpoolt ning ühineb sellega. Sel moel pääseb viiruslik nukleiinhape tsütoplasmasse. Transtsütoos. Ainete ja võõrkehade liikumine läbi plasmamembraani kindla retseptori abil. Fagotsütoos. Neutrofiilid ja makofaagid. Algloomadel on fagotsütoos toitumisviis. Hulkraksetel pole enamik rakke võimelised fagotsüteerima,
molekul, mis on rakku ümbritsevas keskkonnas, seostub kõigepealt plasmamembraanis oleva temale spetsiifilise retseptormolekuliga, seejärel käivitub endotsütoos ning see molekul satub klatriiniga kaetud vesiikulisse kompleksis oma retseptoriga. Viiruste sisenemine rakku. Paljud viirused sisenevad rakku retseptor-vahendatud endotsütoosi abil. Paljudel loomaviirustel on fosfolipiidne kaksikkiht, mis ümbritseb viiruse geneetilist materjali ja valgulist katet. See fosfolipiidne kaksikkiht pärineb eelmise peremeesraku membraanist, kust viirus on pungunud. Viiruspartikkel läheneb plasmamembraanile väljastpoolt ning ühineb sellega. Sel moel pääseb viiruslik nukleiinhape tsütoplasmasse. Transtsütoos. Ainete ja võõrkehade liikumine läbi plasmamembraani kindla retseptori abil. Fagotsütoos. Neutrofiilid ja makofaagid. Algloomadel on fagotsütoos toitumisviis. Hulkraksetel pole
Anafaas A's toimub liikumine mikrotorukeste otsa poole siis võivad osaleda düneiinid. 149. Tsentrioolide funktsioonid rakutsüklis, tsentrioolide tsükkel. Tsentrioolid on seotud mitootilise värtna organiseerimisega ning tsütokineesi lõpetamisega. Tsentriool on väike silindrikujuline organell mille seina moodustavad 9 kolmekaupa agregeerunud mikrotorukest. 150. Defineerige tsentrosoom, tsentromeer, kinetohoor. Tsentrosoom on valgulist materjali sisaldav piirkond, mis ümbritseb tsentrioole ja tagab interfaasis mikrotorukeste moodustumise. Tsentromeer on kromosoomi DNA järjestus, millele seostub kinetohoor. Seob omavahel õdekromatiidid. Kinetohoor on valguline kompleks, mis seostub kromatiidi tsentromeeri piirkonnaga ja tagab mikrotorukeste seostumise kromatiidi külge mitoosivärtna moodustumisel. 151. Nimetage tsentrioolide funktsioone rakkudes lisaks mitoosile.
Aglutiniin α, β β α - 0 veregrupiga inimene võib verd anda kõigile, kuid vastu saab ainult sama grupi verd. A veregrupiga inimene võib verd anda AB ja A veregrupi inimestele B veregrupiga inimene võib verd anda AB ja B veregrupiga inimestele AB veregrupiga inimene võib verd anda ainult oma veregrupi inimesele, saada kõigilt reesusfaktor – kui erütrotsüüdid sisaldavad valgulist D antigeen, siis RH+, kui D antigeen puudub RH-. 85% inimestel RH+ ja ülejäänudtel RH-. Loote vereringes võib konflikt tekkida, kui emal ja lapsel erinev RH. 8.Leukotsüüdid, hulk, jaotus, nende ülesanded 1mm3 veres 6000-8000 leukotsüüti. Leukotsütoos – leukotsüütide hulga suurenemine. Tekib organismi sattunud haigustekitajate või toksiliste ainete pärast. Leukopeenia – leukotsüütide hulga vähenemine. Organismi kaitsevõime väheneb. Jagunevad: 1) Granulotsüüdid 62%
neutraliseerivad happelist mustust, 10. Ensüümid: proteaas, lagundavad valgulist mustust, lisavad lipaas, amülaas, tsellulaas pesulahuse mustuse kandmise võimet,
eeter, ka gaasid. Ka veemolekul on piisavalt väike et fosfolipiidide vahelt membraanis läbi mahtuda. Lisaks on membraanis olemas ka valgulised veekanalid (akvaporiinid), mis kiirendavad vee liikumist läbi membraani. Akvaporiine kasutatakse rakusisese osmootse rõhu reguleerimiseks. Vahendatud difusioon spetsiifiliste valguliste kandjate abil. Vahendatud difusioon on kiirem kui lihtne difusioon. Vahendatud difusioon kasutab valgulist kandjat ja toimub piki aine kontsentratsiooni gradienti ei kontsentreeri ainet rakku. Substraadi seondumisel kandjaga toimub selle konformatsiooni muutus, mis suunab transporditava molekuli kandja vahendusel läbi membraani. Transpordiks ei kulutata lisaenergiat. Kui substraadi kontsentratsioon raku sees on kõrgem, kui kk-s, siis transpordib kandja aine rakust välja. GN bakteritel on täiendavaks barjääriks ka rakukesta välismembraan, mille lipopolüsahhariidid ei lase
Kahest tsentrioolist tekib neli enne profaasi. Mitoosis liiguvad tsentrioolid raku poolustele. Osaleb ka tsütokineesi lõpule viimises. Rakutsüklis uus tsentriool kasvab iga ematsentriooli küljest. Nad jäävad ühendatuks mitoosi alguseni. Tsentriooli duplikatsioon algab G1 ja S faasi vahel. Osaleb raku jagunemises mitoosi värtna moodustumises ja funktsioneerimises Defineerige tsentrosoom, tsentromeer, kinetohoor. - Tsentrosoom – valgulist materjali sisaldav piirkond, mis ümbritseb tsentrioole ja mis interfaasis tagab mikrotorukeste moodustumise. - Tsentromeer – kromosoomi DNA järjestus, millele seostub valguline kompleks kinetohoor. Tsentromeer seob õdekromatiidid omavahel. - Kinetohoor – valguline kompleks, mis soestub kromatiidi tsentromeeri piirkonnaga ja tagab mikrotorukeste seostumise kromatiidi külge mitoosivärtna moodustumisel.
Kahest tsentrioolist tekib neli enne profaasi. Mitoosis liiguvad tsentrioolid raku poolustele. Osaleb tsütokineesi lõpule viimises. Rakutsüklis uus tsentriool kasvab iga ematsentriooli küljest. Nad jäävad ühendatuks mitoosi alguseni. Tsentriooli duplikatsioon algab G1 ja S faasi vahel. Osaleb raku jagunemises mitoosi värtna moodustumises ja funktsioneerimises Defineerige tsentrosoom, tsentromeer, kinetohoor. - Tsentrosoom valgulist materjali sisaldav piirkond, mis ümbritseb tsentrioole ja mis interfaasis tagab mikrotorukeste moodustumise. - Tsentromeer kromosoomi DNA järjestus, millele seostub valguline kompleks kinetohoor. Tsentromeer seob õdekromatiidid omavahel. - Kinetohoor valguline kompleks, mis soestub kromatiidi tsentromeeri piirkonnaga ja tagab mikrotorukeste seostumise kromatiidi külge mitoosivärtna moodustumisel.
sopististes membraanis Ribosoomid 70S 80S, organellides 70S Rakuskelett Tubuliini ja aktiini homoloogid, Tubuliin ja aktiin, mikrotuubulid FtsZ ja MreB. Mikrotuubulid olemas. reegline puuduvad. Rakukest Sisaldab peptidoglükaani Peptidoglükaan puudub Viburid Üks või mitu valgulist fibrilli Iga vibur koosneb 20 mikrotuubulist (paiknemisskeem 2x9 +2) Intronid geenides Esinevad harva Esinevad sageli Membraansed Ei esine Mitokondrid, ER, Golgi organellid kompleks Lihtsa membraaniga Gaasivakuoolid, klorosoomid, Puuduvad
valgusünteesis ja vastupidi, eukarüootne mRNA ei ole substraadiks prokarüootsetele ribosoomidele. Kui translatsiooni elongatsioonitsükkel ja terminatsioon on pro- ja eukarüootides põhimõtteliselt sarnane, siis translatsiooni initsatsioon on küllalt erinev. Arvatavasti peegeldab eukarüootse translatsiooni initsatsiooni keerukus eukarüootse organismi suuremat vajadust geeniekspressiooni kontrollitavuse üle ka translatsiooni tasemel. Kui nii prokarüoodis kui eukarüoodis on 2 valgulist elongatsioonifaktorit, siis eukarüoodil on bakteri 3 initsatsioonifaktori vastu välja panna vähemalt 12 erinevat valku või mitmest valgust koosnevat kompleksi. Erinevaid translatsiooni kontrolli mehhanisme on eukarüootides nii palju, et neid üldkursuses puudutada ei jõua. Erinevate mRNA-de translatsiooni kontrollitakse initsiatsioonifaktorite (eIF-de), mRNA struktuuride, mRNA-ga seonduvate valkude, mRNA polü-adenüleerimise, mRNA rakulise lokalisatsiooni jm kaudu.
- Kozak’i konsensus – soodustab translatsiooni initsiatsiooni mRNA süntees tuumas, translatsioon Ühe mRNA transkriptsioon ja translatsioon tsütoplasmas – transkriptsioon ja translatsioon on seotud ruumiliselt lahutatud mRNA läbib enne tsütoplasmasse minekut protsessingu (splassing) tuumapooridega läheb tsütoplasmasse Splassimine ja modifitseerimine on seotud transkriptsiooniga Elongatsioon, terminatsioon sarnane, 2 valgulist elongatsioonifaktorit mRNA transport on kaudselt seotud transkrip- tsiooniga-. Protsessing – transkriptist eraldatakse intronid ja lisatakse 5’ otsa cap struktuur ning 3’ otsa lisatakse polü (A) järjestus. Eukarüoodis ei ole stoppkoodonit, tuleb 3’UTR osa, mis on olulisim mRNA regulatsiooni koht (ligikaudu 200 nukleotiidi). Polü A saba (30-200 nukleotiidi). See pole DNA-s kodeeritud, selle lisab Polü A polümeraas. 3’UTR juurde seonduvad mitmed valgulised faktorid
annaabi.ee 
