Lk 38-Valgud 1. Kirjeldage peptiidsideme moodustumist. Kui saavad kokku 2 aminohapet, siis ühe aminohappe karboksüülrühma hüroksüülrühm (OH) reageerib teise aminohappe aminorühma vesinikuga (H) ja liituvad ja eraldub H2O. 2. Millise ruumilise vormi annab valgule sekundaar- ja tertsiaarstruktuur? Sekundaarstruktuur annab valgule heeliksi kuju ehk keerdunud ahel. Tertsiaarstruktuur annab gloobuli kuju ehk kerakujuline. 3. Mis koostisega on liitvalgud? Liitvalgud koosnevad valgust ja mingist muust orgaanilisest ainest (näiteks: valk koos nukleiinhappega moodustab nukleoproteiini, mis on kromosoomid; valgud koos lipiididega moodustavad lipoproteiine, mis on rakumembraanis; glükoproteiinis on oligosahhariididega seotud valgud) 4. Võrrelge omavahel denaturatsiooni ja renaturatsiooni.
BIOLOOGIA KÜSIMUSTE VASTUSED 2.Sekundaarstruktuur annab valgule keerdunud või kokku volditud ruumilise vormi.Tertsiaarstruktuur annab valgule keraja kujuga ruumilise vormi-nimetatakse gloobuliks. 3)Liitvalgud koosnevad valgulisest ja mittevalgulisest osast. 4)Denaturatsioonis hävitatakse valgu kõrgemat järku struktuur.Renaturatsioonis kõrgemat järku struktuurid taastuvad. 5)Süljes esinev valk amülaas lagundab tärklist.See ensüüm lõhustab toiduga suhu sattunud tärklisemolekulid esmalt eri pikkusega oligosahhariidideks ja seejärel tärklise monomeerideks-glükoosi molekulideks
1. Kirjeldage peptiidsideme moodustumist. Kui saavad kokku 2 aminohapet, siis ühe aminohappe karboksüülrühma hüroksüülrühm (OH) reageerib teise aminohappe aminorühma vesinikuga (H) ja liituvad ja eraldub H2O. 2. Millise ruumilise vormi annab valgule sekundaar- ja tertsiaarstruktuur? Sekundaarstruktuur annab valgule heeliksi kuju ehk keerdunud ahel. Tertsiaarstruktuur annab gloobuli kuju ehk kerakujuline. 3. Mis koostisega on liitvalgud? Liitvalgud koosnevad valgust ja mingist muust orgaanilisest ainest (näiteks: valk koos nukleiinhappega moodustab nukleoproteiini, mis on kromosoomid; valgud koos lipiididega moodustavad lipoproteiine, mis on rakumembraanis; glükoproteiinis on oligosahhariididega seotud valgud) 4. Võrrelge omavahel denaturatsiooni ja renaturatsiooni.
Ehitus Valgud võivad koosneda ühest või mitmest peptiidist. Peptiid on molekul, mis koosneb ridamisi üksteise külge aheldatud aminohapetest (kokku võib aminohappeid olla valgus mitmeid tuhandeid). Kuna aminohapped on erinevas järjestuses ja neid on erinev arv valgumolekulis, saabki olla palju erinevaid valke. Aminohappeline järjestus määrab ära valgu ülesande. Valkude molekulmass on suurem kui polüpeptiididel. Enamik looduslikult esinevatest valkudest sisaldab alla 2000 aminohappejäägi.Suurim teadaolev inimvalk on südamelihases paiknev titin- 3 000 000 daltonit. Valgud võivad koosneda nii ühest kui ka mitmest polüpeptiidahelast, mis võivad olla nii identsed kui ka erinevad.Lihtsama struktuuriga valgu aminohappejääkide arvu saab umbkaudselt arvutada jagades molekulmassi 110-ga.Valkude aminohappeline koostis on valgule iseloomulik suurus.
Paleontoloogia - teadus möödunud aegadel elanud organismidest. fossiilid - väljasurnud organismide jäänused/jäljendid. Fülogenees- evolutsiooniline põlvnemine (liigi genoomis talletunud informatsioon) Kivististe suhteline vanus - näitab millised organismid eksisteerisid varem, millised hiljem. Kivististe absoluutne vanus - näitab kivististe tegelikku vanust, seda, kui kaua aega tagasi vastavad organismid elasid. Geokronoloogiline skaala - geoloogiline ajaarvamine, mis on saadud maailma eri piirkondade kivististega järjestuste võrdlemisel. Feneetilised võrdlused - hõlmavad liikide anatoomiat, elutegevust ja embrüonaalset arengut. Võrdlev anatoomia- võimaldab jagada organisme ehituse sarnasuse alusel rühmadeks (perekonnad, sugukonnad, klassid jne)Homoloogilised organid sarnased organid ntk selgroogsete loomade jäsemeluud. Mandunud elundid e. vestiigiumid e. rudimendid talitluselt tähtsusetud elundid, mis teistel lähedastel liikidel on...
● Eriti hea ekspressiooni võrdlemiseks erinevate lahuste puhul Kiipide tüüpid II Funktsionaalsed valgukiibid ● Kasutatakse puhtaid valke ● Uuritakse valk-valk, valk-DNA, valk-RNA, valk-fosfolipiid vastastikmõju ● Samuti hindamaks ensüümide aktiivsust, leidmaks antikehasid ja näidata nende spetsiifilisust Kiipide tüüpid III Pöördfaasi valgukiibid ● Kasutatakse lüüsitud koeproovi ● Eksponeeritakse uuritavale valgule vastava antikehaga ● Tuvastatakse luminestsentsiga ● Prinditakse alusele, et määrata koguseid ● Saab tuvastada modifitseeritud valke Antikehadel baseeruvad valgukiipid ● Pinnale immobiliseeritakse antikeha ● Märgistatud proov kantakse kiibile ● Seondumine detekteeritakse fluorestsentsi mõõtmisega ● Tulemuste alusel saab võrrelda valkude ekspressioonitaseme muutusi erinevates rakkudes ja kudedes Milleks on seda tehnoloogiat vaja?
Valgud on orgaanilised molekulid, mida rakud valmistavad aminohapetest. Inimese organismis on sadu tuhandeid ja isegi miljoneid erinevaid valke ning kõigil neil on ainulaadne ehitus ja ülesanded. Valgud uuenevad pidevalt. Valke valmistatakse rakkudes ja pannakse kokku aminohapetest. Aminohapped on igale aminohappele iseloomulikust kõrvalahelast molekulid, mis moodustavad valkusi. Aminohapete erinev järjestus ja hulk molekulis annab valgule oma, spetsiifilise ülesande. Asendamatud aminohapped on valgu sünteesiks vajalikud aminohapped, mida keha ise ei tooda ja peab toidust saama. Geenid määravad animohapete hulga ja järjestuse. Valkude keemilised sidemed: (on näha aminohapete järjestust ja erinevaid struktuure) Primaarstruktuur valgu aminohappeline järjestus, peptiidsidemed Sekundaarstruktuur aminohappe ahela spiraaliks keerdumisel või kõrvalahelate kokku
Proteaasiga tehakse lühemaks, mis siis omavad aktiivsust või ei oma.) 1.3 Ülesande järgi signaalmolekulid; antioksüdantid; antibiootikumid; toksiinid. Peptiidides esinevad minoorsed haped või aproteinogeensed. 2. Biofunktsioonid antioksüdantsus pole toime suur, OH- radikaali püüdja puhverdusvõime eemaldavad laktaati, et atsidoosi ei tekeks kelateeriv toime antiglükosüülimine glõkoosi lisamine valgule, halb kui aktiivsele valgule glükoosi lisamisel muudetakse tema konformatsiooni ja funtsioon jääb täitmata (diabeet) 3. Glutatioon glutamaat-tsüsteiin-glütsiin · sisaldab inimkeha keskset aminohapet (glutamaat ehk glutamiinhape, Glu) · ebatavaline -peptiidside (isopeptiidside)
näit. Ookeani põhjas kuumaveeallikate piirkonnas. Kuidas võis elu tekkida? - F.Grick: DNA kesksele elule eelnes RNA-keskne elu - Th.Cech: avastas ribosüümid (eukarüootses rakus olevad katalüütilised RNA molekulid), * RNA-lt RNA * RNA-lt DNA ja vahepeal hübriidmolekulid (RNA-DNA ) Probleemid elu tekke selgitamisel: - Seni pole katsetes saadud nukleiinhapete sünteesi - Pole leitud piisavat selgitust geneetilise koodi tekkele ehk kuidas kandus info nukleiinhappelt valgule SOTSIAALNE EVOLUTSIOON · See on inimühiskonna, tema kultuuride, riikide, tehnoloogiate jne. ajalooline areng ning omandatud kogemuste teadmiste jne. kuhjumine järglaspõlvkondades · Algas ca 2 miljonit aastat tagasi ja kestab · Kultuuriline "plahvatus " oli ca 50-40 tuhat aastat tagasi
6. Millest koosnevad nukleiinhapped ja kus toimub nende süntees? Mis põhimõtte/printsiibi alusel nukleotiidid „paarduvad“? Nukleiinhapped koosnevad C,H,O,N ja P aatomitest/nukleotiididest ning nende süntees toimub rakutuumas (nukleotiide sünteesitakse maksas). Nukleotiidid paarduvad komplementaarsusprintsiibi alusel. 7. Mis on geneetiline kood? Mis on koodon? Geneetiline kood - süsteem, mille abil antakse nukleiinhapetes olev info üle valgule. Koodon - nukleotiidid (kolm järjestikust nukleotiidi), mis vastavad ühele aminohappele. 8. Kust pärineb info, mille alusel sünteesitakse valgud? Nimeta organellid, mis osalevad valgusünteesis selle protsessi algusest kuni küpse valgu transportimiseni sihtkohta, ja kirjelda nende rolli vastavates protsessides? Info, mille alusel sünteesitakse valgud, pärineb RNA-st, täpsemalt mRNA-st. Organellid, mis
Geneetilised võrdlused-kasutatakse molekulaargeneetilisi meetodeid.Biogeograafia andmed-kaudesed teõendid liikide evolutsioonilisest muutumisest.Probleemid elutekkega: seni pole üheski elueelseid tingimusi modelleerivas katsesüsteemis saadud polünukleotiidahelate , ei RNA ega DNA sünteesi. Pole antud rahuldavat seletust geneetilise koodi tekkele,mille vahendusel kandub info nukleiinhappelt valgule. Maa vanus 4,55 miljr. Elu teke maal 4-3,5mlr. Vanimad elusoranigsmid olid ainuraksed tuumata organismid: bakterid ja arhed. Ürgeoon-maa teke. Maakore tardumine. Agueoon-bakterite ilmumine.tekkis hapnik ja osoonikiht.hulkraksed organismid.Kambrium-kujunesid välja loomade põhilised ehitustüübid. Hulkraksed,Lõpus hävisid lülijalged. Ordoviitsium-esimesed vetikad ja taimed maismaal. Silur-sõnajalgtaimed , lülijalgsed.Devon-maismaale tlid selgroogsed. Lõpul ulatuslik väljasuremine
Suktsinaadi dehüdrogenaasi korral liiguvad elektronid suktsinaadilt FAD-le ja edasi FeS klastritele ja sealt edasi kinoonile. ETF on membraanivalk, mille koostisesse kuulub üks FAD ja üks 4Fe-4S tsenter. Erinevalt kompleksidest I ja II on selles kompleksis ainult üks 67 kDa subühik, milles on 2 ennustatavat transmembraanset segmenti. Vähemalt 9 erinevat mitokondriaalse maatriksi dehüdrogenaasi on elektronide doonoriks sellele elektrone ülekandvale valgule. Elektronide allikad ETF valgule on: 1-4. 4 erinevat, ahela pikkuse spetsiifilist atsüülCoA dehüdrogenaasi 5. isovalerüülCoA dehüdrogenaas 6. 2-metüülbutürüülCoA dehüdrogenaas 7. glutarüülCoA dehüdrogenaas 8. sarkosiini dehüdrogenaas 9. dimetüülglütsiini dehüdrogenaas Defektne ETF põhjustab vastavate dehüdrogenaasisubstraatide akumuleerumise, mis võib olla tõsine metabolismi probleem. Mitokondriaalne glütserool-3-fosfaadi dehüdrogenaas on osa glütseroolfosfaadi
Regulatoorne tsenter e allosteeriline tesenter tsenter millega reguleeritakse reaktsiooni kiirust (ensüümi aktiivsust) sidudes ensüümile efektor (modulaator). Allodsteerilise regulatsiooni mudelid: MWC allosteerilised valgud võivad eksisteerida kahes olekus: lõdvestatud (R) ja pingestatud (T) olekus. Selle mudeli järgi *kõik oligomeersed valgu subühikud peavad olema samas olekus (substraadi (S) puudumisel domineerib T-olek); *S seondub palju kõvemini R- kui T-olekus valgule; *Kooperatiivsus seisneb selles, et S sidumine kasvatab R populatsiooni, mis omakorda suurendab S jaoks kättesaadavate tsentrite arvu, kiirendades sidumist; *ligandid nagu S on pos homotroopsed efektorid; *molekule, mille sidumine mõjutab teiste ligandide sidumist, nim heterotroopseteks efektoriteks. KNF mudel mille puhul monomeerid ei pea olema samas olekus. Aktiveerimine pos heterotroopne efektor e allosteeriline aktivaator soodustab S sidumist.
Koosnevad peamiselt kodeeritud aminohapete jääkidest, mis on omavahel seotud peptiidsidemetega 9)Mis on asendamatud aminohapped? Asendamatud aminohapped on aminohapped mida organism peab saama neid toidust, sest rakud ei suuda neid ise sünteesida. Teada inimesele asendamatuid aminohappeid - isoleutsiin, leutsiin, lüsiin, metioniin, fenüülalaniin, treoniin, trüptofaan, valiin ja histidiin. 10)Mis on geneetiline kood? süsteem, mille abil nukleiinhapetes olev info viiakse üle valgule. Mida tähendab geneetilise koodi universaalsus? on ühesugune kõigil elusorganismidel. 11)Koodon ja sellele vastav antikoodon. Koodipäikese lugemine. 12)Valgusünteesi (translatsioon) kirjeldamine. Translatsioon(valgusüntees) toimub vastavalt mRNAs olevatele juhistele Translatsiooni käigus „tõlgitakse“ RNA molekuli nukleotiidne järjestus valgu (polüpeptiidi) aminohappeliseks järjestuseks geneetilise koodi kaudu. Translatsiooniks on
rRNA- ribosoomi RNA kinnitub ribosoomile. mRNA- viib info DNA-lt ribosoomi. tRNA- toob tsütoplasmast ribosoomi aminohappeid. Translatsioon: translatsioon on RNA alusel valgu süntees tsütoplasmas painkevatel ribosoomidel. Vajalikud timgimused: Ribosoomid mRNA, tRNA aminohapped energia(ATP) mRNA primarstruktuur määrab ära valgu primmarstruktuuri. Geneetiline kood on süsteem, mille abil nukleiinhapetes olev info viiaksee üle valgule. Tripletus- ühe koodoni koosseisu kuulub 3 nukleotiidi mRNA-s Sünonüümsus- ühte aminohapet võib määrata mitu koodonit. Universaalsus- on ühesugune kõigil elusorganismidel. Ühetähenduslikkus- teatud koodon määrab alati kindlat aminohapet. Kattumatus- vaadeldaval ajahetkel saab üks nukleotiid olla vaid ühe koodoni koosseisus. Koodon- mRNA-s Antikoodon- tRNA-s Initsiaatorkoodon- algab valkude süntees(AUG) Stoppkoodon- lõppeb valkude süntees(UAA;UAG;UGA)
omadused Rna-maailm on teooria, mil informatsioonikandjateks olid isereprodutseeruvad RNA- molekulid, ribosüümid. Lihtsam seletus- RNA-maailma hüpotees seisneb selles, et väga aktiivsed RNA molekulid võisid olla enne DNA-d pärilikkuse kandjad. 15)Mida pole suudetud selgitada evolutsiooniteoorias? 1) Katsete käigus ei ole suudetud saada ei RNA ega DNA sünteesi 2) Pole antud rahuldavat seletust geneetilise koodi tekkele, mille vahendusel kandub info nukleiinhappelt valgule 16)Kui vana on Maa, ja millal tekkis elu? Maa on umbes 4,55 miljardit aastat vana, elu tekkis siis kui RNA-maailm läks üle DNA-le, mis on geneetilise informatsiooni kandja. 17)Selgitada elu esialgset arengut Maal- kuni hulkraksuse kujunemine? 1) U 3-3,5 miljardit aastat tagasi tekkisid esimesed eeltuumsed e. Prokarüootsed rakud 18)Mis on kambriumi plahvatus- millest tekkinud? Umbes 15. milj aasta jooksul toimus meres skeletiga organismide massiline levik. Seda
Poolt: RNA on üheahelaline, võib moodustada mitmesuguseid tertsiaarstruktuure, võis kunagi olla ensümaatilise aktiivsusega ja katalüüsida ise enda replikatsiooni. (F.Crick) Eukarüootsetes rakkudes katalüütiliste omadustega RNA, ribosüümid. Vastu: Pole üheski elueelseid tingimusi modelleerivas katsesüsteemis saadud polünukleotiidahelate, ei RNA ega DNA sünteesi. Pole antud rahuldavat seletust geneetilise koodi tekkele, mille vahendusel kandub info nukleiinhappelt valgule. Selgita endosümbioosi teooriat evolutsiooni seisukohalt? Eukarüootsed e. päristuumsed rakud tekkisid endosümbioosi teel. Üks suurem rakk ,,neelas" alla teisi teisi, mis hiljem kaotasid iseseisva rakuelu, ning jäid eksisteerima organellidena (mitokonderid, kloroplastid.) Milline oli Maa algne atmosfäär ja millised pidid olema esimesed elusorganismid, et ellu jääda? Atmosfäär: vesinik H2,
Organismi energiaallikas. 13. Millised ühendid kuuluvad steroidide hulka? - Kolesterool, mitmed hormoonid (suguhormoonid), vitamiin D (kaltsiferool). 14. Kus moodustuvad hormoonid? - Loomorganismide sisesekretsiooninäärmetes. 2.4 1. Kirjeldage peptiidsideme moodustumist. - Kui saavad kokku 2 aminohapet, siis ühe aminohappe karboksüülrühma hüroksüülrühm (OH) reageerib teise aminohappe aminorühma vesinikuga (H) ja liituvad ja eraldub H2O. 2. Millise ruumilise vormi annab valgule sekundaar- ja tertsiaarstruktuur? - Sekundaarstruktuur annab valgule heeliksi kuju ehk keerdunud ahel. Tertsiaarstruktuur annab gloobuli kuju ehk kerakujuline. 3. Mis koostisega on liitvalgud? - Liitvalgud koosnevad valgust ja mingist muust orgaanilisest ainest (näiteks: valk koos nukleiinhappega moodustab nukleoproteiini, mis on kromosoomid; valgud koos lipiididega moodustavad lipoproteiine, mis on rakumembraanis; glükoproteiinis on oligosahhariididega seotud valgud) 4
t hüdrolüüsi kestus st valitud ajavahemik (s); V1 reaktsioonisegu (substraat + ensüüm) üldmaht (ml); V2 valmistatud ensüümlahuse üldmaht (ml); V3 ensüümi maht hüdrolüüsisegus (ml); 2 TKÄ lahusest tingitud proovi lahjendus; g proteaasi preparaadi kaalutis (g); 181 türosiini molekulmass. 5 min: 10 min: 15 min: Järeldus: Katse tulemustel võib järeldada, et valgus toimus aminohapete vahel peptiidsidemete hüdrolüüs. Õnnestus valgule proteaasiga toimida, TKÄ-ga neid sadestama ning hüdrolüüsiproduktide sisalduse määrata spektrofotomeetrilisel meetodil. Koostatud graafik CTyr = f(t) peab vastama lineaarsele sõltuvusele, st kõik neli punkti katse korrektse läbiviimise puhul peavad langema sirgele. Minu juhul need väärtused ei lange täpselt sirgele. See võib olla tingitud suurema ensüümi massi kaalumisega töö algusel, mille tõttu kõik katse tulemused muutusid.
22 64 0,225 360 23 66 0,074 360 24 68 0,017 360 x-teljel elueerimimaht V (ml), y-teljel optiline tihedus A, maksimumpunktid A=0,175 (22 ml), A=0.748 (32 ml) ja A=0,710 (60 ml). 0-18 ml on ühendatud fraktsioon. Vxmin = 22 ml Vx = 32 ml Vxmax = 60 ml Arvutan välja valgule Rf väärtuse: Rf = Vx - Vx min / Vxmax - Vxmin = 32-22 / 60-22 = 0,26 Arvutatud maksimaalne elueerimismaht Vmax=59,175 cm3 60 cm3, määratud Vmax=60 cm3 Arvutatud ja määratud maksimaalsed elueerimismahud klapivad.
rada selles. Mis on elektronide doonoriks, millised on vaheülekandjad ja milline ühend on elektronide aktseptoriks. Nitrogenaasne kompleks koosneb kahest erinevast valgust 1. nn. Fe – valk Kahest identsest subühikust koosnev 30 kD Fe- valk sisaldab ühe raud-väävel (4Fe - 4S) tsentri mis osaleb e- ülekandes. Fe-valgu katalüütiline aktiivsus pärssub hapnikku sisaldavas keskkonnas. Elektronide doonoriks Fe-valgule on NAD(P)H ja ferredoksiin (Fd). Et ensüüm oleks võimeline oksüdeerima Fd, peab ta olema seotud ATP-ga. 7 2. MoFe-valk. Koosneb kahest a ja kahest b subühikust. MoFe valk sisaldab 2 Mo aatomit (Mo-Fe-S tsentris) ja 30 Fe-S tsentrit. Ka see valk inaktiveerub hapnikku sisaldavas keskkonnas. e- liiguvad kõigepealt Fe-valgule ja siis MoFe valgu vahendusel õhulämmastikule ammoniaagi tekkega
On biopolümeerid Bio- elu Polü- palju On biopolümeerid, mille monomeerideks on AMINOHAPPED (20). Mis määrab valgu ülesande (töö)? DNA, määrab valgu ülesande. Näiteid valkudest: 1) Hemoglobiin- vere punaliblede valk (transpordib hapnikku) 2) Lutsiferiin emase jaanimardika (jaaniussi) valk- helendab 3) Hirudiin- apteegikaani valk (takistab vere hüübimist) 4) Keratiin- juuste ja küünte valk 5) Amülaas- sülje valk (lagundab tärklise glükoosiks) Leia igale valgule ülesanne, mida ta täidab: 1) Lihaste valk - liikumisülesanne 2) Hemoglobiin transportülesanne 3) Rakumembraani valk ehituslik ülesanne 4) Valk, amülaas süljes ensümaatiline ülesanne 5) Keele limaskesta valk Retseptor ülesanne (võtab vastu ärritusi) 6) Antikeha Kaitse ülesanne 7) Munavalge regulatoorne ülesanne 8) Insuliin Ensümaatiline ülesanne Nukleiinhapped Nukleus ladina k. Tuum
Põhja kogunenud sinise sademe põhjal võin järeldada, et lahuses polnud piisavalt Cu2+-ioone, millega munavalk oleks võinud reageerida. Biureedireaktsioon, olles valkude üldreaktsiooniks tõestas, et munavalgu lahuses on peptiidsidemed. 1.1.2 Ksantoproteiinreaktsioon (Mulderi reaktsioon) Töö teoreetilised alused: Töö eesmärgiks oli tõestada valgus aromaatset tuuma sisaldavate aminohapete olemasolu. Ksantoproteiinreaktsioon seisneb kontsentreeritud lämmastikhappe lisamisel valgule, mis põhjustab valgu pöördumatu denatureerumise, sadestumise, ja lahuse soojendamises, mille käigus aromaatne tuum nitreerub. Tekkinud nirofenooli tüüpi ühend on erksa kollase värvusega. Hape/alus indikaatorina omandab ühend leeliselises keskkonnas oranzi värvuse. Töö käik: 1) Valasin katseklaasi 1 ml munavalgu lahust, kuhu lisasin 6 tilka kontsentreeritud HNO3. 2) Loksutasin ning soojendasin kuni tekkinud valge sade muutus kollaseks.
funktsioon), sageli kvaternaarstruktuur 5 Valgu struktuuritasemed, interaktsioonid, mis stabiliseerivad struktuure Valkude funktsionaalsus on tagatud nende kolmemõõtmelise struktuuriga- konformatsiooniga-, mis omakorda tuleneb valkude aminohappelisest järjestusest. Aminohapete kõrvalahelate erinevad omadused tingivad nende erinevad konformatsioonid vesilahustes. Valgu struktuur määrab tema bioloogilise aktiivsuse (funktsiooni). Valgu AH järjestus on igale valgule omane unikaalne tunnus. See on kodeeritud vastava DNA lõigu ehk geeni nukleotiidide järjestusega. Valgu AH järjestuse kaudu realiseerub geneetiline informatsioon. Järjestust loetakse alati amino-ehk N-terminusest karboksüül-ehk C-terminus suunas. Monomeerne valk – üks polüpeptiidahel. Multimeerne valk – mitu polüpeptiidahelat. Lihtvalk on ehitatud ainult aminohapetest. Liitvalgus esineb veel täiendav rühm, milleks võib olla sahhariidi, rasvataolise
RNA alusel valgu süntees ribosoomidel Vajalikud tingimused: ribosoomid, mRNA, tRNA, aminohapped, energiat (ATP,GTP), ensüümid aminohapete aktiveerimiseks, nende seostumiseks tRNA-ga ja peptiidahela sünteesiks mRNA primaarstruktuur määrab ära valgu primaarstruktuuri Koodipäike Initsiaatorkoodon - AUG mRNA-s (metioniin) Stoppkoodon - ei kodeeri aminohappeid: UAA, UAG, UGA Geneetiline kood - süsteem, mille abil nukleiinhapetes olev info viiakse üle valgule Geneetilise koodi omadused: Tripletsus - ühe koodoni koosseisu kuulub 3 nukleotiidi mRNA-s Sünonüümsus - ühte aminohapet võib määrata mitu koodonit Universaalsus - on ühesugune kõigil elusorganismidel Ühetähenduslikkus - teatud koodon määrab alati kindlat aminohapet Kattumatus - vaadeldaval ajahetkel saab üks nukleotiid olla vaid ühe koodoni koosseisus Koodon - mRNA-s Antikoodon - tRNA-s tRNA U A C ANTIKOODON A U G KOODON mRNA
Lane 2 contains protein as well as a DNA fragment that, based on its sequence, does not interact. Rida 3 sisaldab valku ja DNA fragmenti, mis reageerib. Saadud kompleks on suure, raskem ja aeglasem. Muster real 3 on sellisel juhul kui kogu DNA oleks seotud ja elektroforeesi ajal ei toimunud üldse kompleksi dissotsieerumist. Kui need tingimused ei ole täidetud, siis võib seal olla ka teine band, (real 3), mis tähendaks vaba DNA olemasolu või DNA-valk kompleksi dissotsieerumist. Valgule võib lisada ka veel antikeha, mistõttu moodustub veel suurem kompleks ja ta liigub veel vähem.
Kordamisküsimused geneetikas bioloogia õppesuuna üliõpilastele loeng 11 kohta: 1. Sõnasta molekulaarbioloogia tsentraaldogma? Võib ka joonisena esitada. Geneetilise informatsiooni ülekandumine rakus toimub kindlates suundades: DNAlt RNAle ja RNAlt DNAle ja RNAlt valgule. 2. Nimeta geenide avaldumise kontrolli tasandid (2)? RNA tasand kontroll transkriptsiooni tasandil. valgu tasand - kontroll translatsiooni tasemel, - post-translatsiooniline kontroll. 3. Kus asuvad geeniekspressiooni kontrollpunktid transkriptsiooni tasandil? Esimesel tasandil - kontroll mRNA tekkel ehk transkriptsiooniline kontroll promootor, enhancerid jt. DNA
Ainete liikumist võimaldavad valgud on reeglina spetsiifilised ning lasevad läbi ainult mingeid konkreetseid molekule. Aktiivne transport Aktiivne transport vajab lisaenergiat. Aktiivselt transporditakse aineid, mis liiguvad suurema kontsentratsiooni suunas ehk siis vastupidiselt difusioonireeglitele. Aktiivne transport toimub ainult transportvalkude vahendusel. Aktiivsel transpordil toimub korraga kaks asja: 1. Molekul, mida transporditakse, kinnitub valgule ning valk transpordib ta teisele poole membraani. 2. Samal ajal kinnitub valgule makroergiline ühend (adenosiintrifosfaat - ATP), millelt saadakse aktiivseks transpordiks vajalik energia. Igal juhul, kui ainet transporditakse suurema kontsentratsiooni suunas, on vaja lisaenergiat. Lisaks transportvalkude abil toimuvale ainete liikumisele võib rakk aineid omastada ning eraldada ka endotsütoosi ja eksotsütoosi teel. Endotsütoosi puhul sopistub rakumembraan sisse ning
tänaval kohata igapäevaselt kübaraga. 1982. aastast sai kirjanik Kirjanike Liidu liikmeks.1992. aastast UNESCO Eesti rahvuskomisjoni (ERK) peasekretäri ametit pidanud Doris Kareva leping pidi kehtima 2011. aastani, kuid kultuuriministeerium kutsus ta ametist tagasi juba 2008 aastal, kuna kultuuriministeerium tegi vangerduse - ERK vajas tugevamat juhti, aga Kareva olevat siiski eelkõige luuletaja. Ja et muuseumist lahkuvale Marika Valgule oli vaja uut rakendust, siis otsustatigi ta UNESCO Eesti vankrit vedama panna. 5 2. Looming Doris Kareva esimesed kirjanduslikud katsetused ilmusid 60-ndate aastate lõpus koolialmanahhis ,,Trükitähed". Laiema lugejaskonna ette astus ta värssidega ajakirjas Noorus 1974 aastal. Kui Kirjanike Liidu Tallina noortesektsioon ja Eesti Televisiooni
komplementaarsusprintsiibi alusel. Replikatsioon toimub siis, kui Nii replikatsioon kui ka rakul on vaja jaguneda, transkriptsioon toimuvad seal, kus transkriptsioon aga siis, kui rakus asub DNA, ehk siis tuumas, on vaja kindlat RNA-d või valku. mitokondris või kloroplastis. 10. Mis on geneetiline kood? Süsteem,mille abil nukleiinhapetes olev info viiakse üle valgule 11. Mis on geneetilise koodi omadused? • 4 nukleotiidi kombineeruvad 3-kaupa 64 erinevaks koodoniks. • Igale aminohappele vastab vähemalt üks koodon. • Valgusüntees algab alguskoodonist, mida on ainult 1: AUG = metioniin. • Stoppkoodoneid on 3: UGA, UAA ja UAG = neile ei vasta ükski aminohape ja aminohappeahela süntees katkeb. • Geneetiline kood on universaalne s.t kõigis elusorganismides sama. 13. Kuidas on geneetiline kood seotud valgusünteesiga
· Võtan 2 katseklaasi. Ühte valan 1 ml munavalgu lahust ja teise 1 ml zelatiini lahust. · Mõlemasse katseklaasi lisan 5-6 tilka Milloni reaktiivi. Munavalgu lahus muutus valgeks ja häguseks. Zelatiini lahus jäi endiselt värvituks. · Soojendan reaktsioonisegu 40-50 -ni. Munavalgu lahus muutus helekollaseks ja selles on helekollane-roosakas paks sade. Zelatiini lahus on muutunud õrnalt beezikas-kollaseks. Järeldus Milloni reaktiivi ülemäärasel lisamisel valgule võib anda ksantoproteiinreaktsioonile iseloomuliku kollase värvuse ja maskeerida Milloni reaktsiooni. Antud katses oligi munavalgu lahusesse tekkiv sade tumepunase asemel roosaka ja kollaka värvusega, mis annab tunnistust Milloni reaktiivi veidi liiga suurel hulgal lisamisest. Katse käigus selgus, et munavalgu lahus sisaldab türosiini, kuid zelatiini lahus seda ei sisalda. Reaktsiooni võib lugeda positiivseks. 1.1.4 Sulfhüdrüüli- ehk tioolireaktsioon
sünteesitud valkudega, eksisteerisid hübriides RNA-DNA molekulid ja DNAahel sünteesiti RNA järgi. RNA-maailma peetakse DNA-põhilisele elule eelnevaks, mis lahendas osa tekkinud probleemid, kuid mitte kõik: Ei olnud saadud polünukleotiidahelate, ei RNA ega DNA sünteesi. Ei ole antud rahuldavat seletust geneetilise koodi tekkele, tänu millele kandub info nukleiinhappelt valgule. 3. Nimeta kolm probleemi bioloogilise evolutsiooni juures, mis võivad takistada skeptikutel kaasajal terviklikult isetärkamise ideed ,,uskuda". 1)Leiduvad tõestused bioloogilisele evolutsioonile. nt fossiilide järgi on näha, et kunagi varem elanud loomad on erinevad praegu elavatest 2)Inimestel kolmas silmalaug, kõrvalihased, silmhambad, mille järgi saab vaadelda, et inimene on arenenud selliseks, mitte olnud algusest peale selline nagu praegu.
See on osa, mille immuunsüsteem ehk antikehad tunnevad ära. Näiteks epitoobiks võib olla 5-6 aminohappest koosnev järjestus mingist valgust. Hapteen on madalmolekulaarne aine, millel on epitoop e. antikeha seostumise koht, kuid mis ise ei kutsu esile immuunvastust. Seega enamik madalmolekulaarseid ühendeid iseseisvalt ei ole suutelised esile kutsuma organismis immuunvastust. Ainult sel juhul, kui nad on seotud kõrgmolekulaarsele kandjale (näit. mingile valgule), on võimalik saada nende vastu antikeha. Mõningatel valkudel on mingeid motiive mitmetes kordustes, seega võib neil olla ka mingeid epitoope rohkem kui üks. Sel juhul räägitakse multivalentsest antigeenist. Antigeen- antikeha vastasmõju Immuunvastus on spetsiifiline, s.t. et tekkinud antikehad tunnevad spetsiifiliselt ära seda ainet, mis kutsus esile nende sünteesi. Antikehade spetsiifilisus on ühe antikeha paratoopi ehk liitekoha võime siduda end ainult ühe
tarnskriptsiooni Induktsioon geeniprodukti süntees vastusena induktorile Operoni organisatsioon ja induktsioon E. coli lac operon: E. coli glükoosi metabolismi geenid ekspresseeritud pidevalt Alternatiivsete suhkrute metabolismi rada ekspresseeritud spetsiifiliselt (näit. Laktoos) Laktoos on disahhariid (glükoos+galaktoos), energiavehetuses Laktoos toimib kui induktor (effektor molekul) ja stimuleerib umbes 1000x ekspressiooni kolmele valgule: 1. galaktosidaas (lacZ) ·Lagundab laktoosi glükoosiks ja galaktoosiks ·Konverteerib laktoosi allolaktoosiks ja reguleerib lac operoni. 2. Laktoos permeaas (lacY) ·Transpordib laktoosi keskkonnast läbi plasmamembraani 3. Transatsetülaas (lacA) ·Päris täpselt funktsioni ei teata E. coli lac operon: Francois Jacob ja Jacques Monod (Pasteur'i Instituut, Pariis) Tegid kindlaks E. coli lac operoni organisatsiooni
1. Plasmamembraani valgud – ehitus ja talitlus. Mis on GPI-ankur? ! 1. Transmembranaalsetel valkudel on hüdrofoobsetest aminohapetest koosnev ala, mis võimaldab seostuda lipiidse kaksikkihi hüdrofoobse sisemusega. Membraani läbiv valgu osa moodustab alfa-heeliksi. 2. Mõned valgud kinnituvad membraani välispinnale kovalentselt seotud rasvhappe molekuli abil mis toimib kui ankur: valgul on küljes fosfolipiid (fosfatidüülinositool), mis seotakse valgule oligosahhariidi vahendusel. Seda struktuuri nimetatakse kokku glükosüül-fosfatidüül-inositool ankruks ehk GPI- ankruks. Sellised valgud paiknevad alati membraani välises ehk eksoplasmaatilises pooles. 3. Perifeersed valgud on seotud mittekovalentselt teiste membraanivalkudega. Neid saab eraldada soola kontsentratsiooni tõstmisega, pH muutmisega jne. Ülesanded: 1. Transport-kompleksid (kanalid ja pumbad) 2. Seostajad 3. Membraani retseptorid 4. Ensüümid ! 2
Ribosüümne ENA valklipiidne membraanRNA-DNA Elu põhiomaduseks on autoreproduktsioon s.o. endasarnase taastekitamine. Probleemid elutekke nüüdisaegsete käsitluste ees: (8. Küsimus lk 61) 1) Seni pole üheski elueelseid tingimusi modelleerivas katsesüteemis saadud polünukleotiidahelate, ei RNA ega DNA sünteesi. 2) Pole antud rahuldavat seletust geneetilise koodi tekkele, mille vahendusel kandub info nukleiinhappelt valgule. Elu areng Maal Elu teke algas 4 miljardit aastat tagasi Biomolekulid ~3,5 miljardit grafiiditerad ja stomatoliidid elu jäljendid. Ürgeoon e arhaikum Prokarüootsete organismide teke Agueoon e proterosoikum (~2 miljardit a tagasi). 2 mlrd bakterid 1,9 mlrd eukarüoodid Rakutüübiks jagunemine: Taim(tärklis, kest tsel), loom (rasv, kit), seen (tärklis, kest tsel v kit)
12. Valkude keemiline vananemine.??? Valkude eluiga on determineeritud tema järjestusega. Keemiline vananemine Gln Asn deaminatsioon. 13. Lüsosomaalne ja ubikvitiin-sõltuv valkude degradatsioon. Ubikvitiin sõltuv degradatsioon toimub proteasoomides. ATP-sõltuv proteaas 1% koguvalgust 76AA jääki, tsütosoolne. Ubikvitiin seotakse degradeerimisele määratud valgu külge ensümaatiliselt, seda toimetab spetsiaalne ensüüm, mis paneb ubikvitiini sellele valgule lüsiini jäägi külge. Ubikvineeritud valgud tuntaksegi ära proteasoomide poolt. Lüsosomaalne degradatsioon? 14. Valkude topoloogia. Valkude bioloogilise aktiivsuse avaldumine toimub kindlates kohtades, selle realiseerimiseks kasutatakse erinevaid signaaljärjestusi. 2 tüüpi: (1) võivad olla järjestikused, (2) moodustada valgu eri osades selle pakkimise tulemusena. 15. Posttranslatoorsed modifikatsioonid.
1982 a leiti, et on olemas RNA, millel on katalüüsi võime, mida nimetati ribosüümiks Millised probleemid seisavad elutekke nüüdisaegse Katsete käigus pole suudetud saada ei RNA ega DNA käsitluse ees? sünteesi. Pole osatud seletada geneetilise koodi teket, mille vahendusel kandub info nukleiinhappelt valgule. Millistel faktidel põhinevad ettekujutused Maa ja elu Vanim teadaolev kivistis on ligikaudu 3 miljardit vanusest? aastat vana. Milliseid elu tõendeid on teada Kambriumi-eelsest Maakoor hakkas tarduma 4,5 miljardit aastat tagasi. perioodist? Maa vanimate, Austraaliast leitud mineraalterade tuumade vanus on 4,4 miljardit aastat. Vanimad
järjestuses. Valkude struktuur on seotud 3 sideme olemasoluga: 1) peptiidside 2) vesinikside (põhjustab valgu molekuli ruumilist kuju) 3) disulfiidside (juuksed, vill) Valgu keerukat ehitust käsitletakse läbi kolme struktuuri: 1) Primaarstruktuur aminohappejääkide kindel arv ja järjestus molekulis (määrab valgu omadused) 2) Sekundaarstruktuur iseloomustab valgu molekuli ruumilist paigutust, mis annab valgule elastsuse 3) Tertsiaarstruktuur tekib spiraalsete valgumolekulide ahelate põimumisel 6. Valkude leidumine. Valke leidub taimeseemnetes, lihastes, nahas, siseorganites, luudes, veres jne. 7. Valkude klassifikatsioon. 2 suurt rühma: 1) proteiinid e. lihtvalgud koosnevad ainult aminohapetest (albumiin munavalges) 2) proteiidid e. liitvalgud sisaldavad molekulis peale aminohapete veel teisi ühendeid ja
· G1 tsükliinid G1->S, seostuvad CDK-dega G1 faasis Vajalikud CDK-de aktivatsiooniks, annavad CDK-tsükliin kompleksile spetsiifilisuse substraadi suhtes 30. Mida tehakse preRNAga? Modifikatsioon, intronite väljalõikamine 31. Kuidas toimub kontroll G2 faasist mitoosifaasi minekul? Tsükliinist sõltuva kinassi aktiveerimisel reguleeritud fosforüülumise vahendusel (aktiivne ensüüm paneb valgule fosforhappejäägi juurde kompleks siis inaktiivne) 32. Mis määrab ära rakkude suuruse rakutsükli tasandil? Suurus sõltub Wee1 ja CDC25 kinaaside aktiivsuste omavahelisest proportsioonist 33. Mida kontrollitakse kõikides rakutsükli ülemineku faasides? DNA kahjustusi 34. Millised on kaks enamlevinud transkriptsioonifaktorid tüübi järgi? Zn-sõrmed, p53 (muidu veel nt beeta-lehed jne)
teadmine. teaduslik hüpotees--teadusliku probleemi eeldatav vastus. teaduslik meetod--teaduslike probleemide lahendamise tee. tsütoloogia--rakuteadus. ökoloogia--uurib ökosüsteemis esinevaid seaduspärasusi. AIDS--viirushaigus, mis kujuneb HIV-iga nakatumise tagajärjel. Viiruse toimel immuunrakud hävivad ja antikehade moodustumine väheneb oluliselt. aminohape--aminorühmast, karboksüülrühmast ja radikaalist koosnev molekul, mis on polümeeriks valgule. antikeha--neljast ahelast koosnev valk, mis on moodustunud selgroogsesse organismi sattunud võõrainete ehk antigeenide kahjutuks tegemiseks. biheeliks--DNA ruumiline kujund. Näeb välja keerdunud lindina vms. bioaktiivne aine--orgaaniline ühend, mis juba väikestes kogustes mõjutab organismi ainevahetust ja reguleerib elutalitusi. biomolekul--orgaanilise aine molekul, mille moodustumine on seotud organismide elutegevusega. biopolümeer--organismides moodustuv polümeer.
Milloni reaktiiv on elavhõbe(II)nitraadi lahus lämmastikhappes vähese NaNO2 lisandiga. Reaktiiviga annab valk soojendamisel intensiivse punaka sademe. Milloni reaktiiviga reageerivad samuti aromaatset tuuma sisaldavad aminohapped. Töö käik: Ühte katseklaasi 1 ml munavalgu lahust, teise 1 ml zelatiini lahust. Mõlemasse lisasin 5 tilka Milloni reaktiivi Hg(NO3)2 + HNO3. Soojendasin segusid umbes 50C. Tuleb hoiduda ülemäärasest reaktiivi lisamisest valgule võib maskeerida reaktsiooni. Tulemus: Reaktiivi lisamisel munavalgu lahusele tekis kohe valge sade. Soojendamisel sadenes munavalgu lahuse sade peatselt põhja (helvestena). Zelatiini ja reaktiivi lahus omandas soojendamisel oranzika värvuse, munavalgu ja reaktiivi lahus värvus aeglasemalt kollakaks (sade oli veidi tumedam). Ilmselt lisasin veidi liiga palju reaktiivi, sest ei saanud tulemuseks punakat sadet.
4) Neljandane struktuur ehk kvaternaarne. Mitme erineva ehitusüksuse seostumine ruumiliseks ehituslikuks ja talitluslikuks tervikuks. Sidemed samad mis kolmandat järku struktuuride puhul. Ensüümkompleksid, membraansed transportkompleksid. Valkude omadused: 1) kõrgmolekulaarsus: vabalt membraane valgud ei läbi. Urniini analüside puhul kontrollitakse, kas uriinis on valku, kui on, siis on põletik või muu haigusnäht. 2) Laeng tuleb aminohapete radikaalide laengutest, mis annavad valgule summaarse laengu. 3) Denatureeruvus valgu kõrgemat järku struktuuride kadumine, alles jääb primaarstruktuur. a) organismi omastest teguritest põhjustatud. (esimesel kohal). Palavik-et denatureerida vaigust tekitavad valgud. Toiduvalgud mao soolhappe toimel. b) organismi välised tugevatoimelised faktorid: kiirgused, happed/alused, vibratsioon, temperatuurid. Denaturatsioon võib olla pöördumatu. Muna keetmine, praadimine, vahustamine
poolatsetaalid, poolketaalid. Tänu aldehüüd- või ketorühma esinemisele omavad kõik monoosid redutseerimisvõimet. Oligosahhariidid molekulid koosnevad 2-10 monosahhariidi molekuli jäägist. Neile iseloomulikuks tunnuseks on vaba poolatsetaalse või ketaalse hüdroksüülrühma esinemine või puudumine molekulis, mille alusel neid jaotatakse redutseerivateks ja mitteredutseerivateks. Nad omavad energeetilist rolli. Oligosahhariidi lisamisel valgule tekivad glükoproteiinid. Polüsahhariidid sajad või tuhanded lihtsuhkru molekulid on ühinenud pikkadeks sirgeteks või hargnenud struktuuriga ahelateks. Marginaalne on vaba poolatsetaalse hüdroksüülrühma osatähtsus, kuna see esineb vaid iga polüsahhariidi ahela ühes otsas. Nad on energeetilisteks varuaineteks, taimedes esinevad ka rakukesta ehitusmaterjalina. Oligo- ja polüsahhariidides on monomeerid omavahel seotud O-glükosiidsidemega
DNA metüleerimine, selle mõju geeniekspressioonile. Alati takistab/aeglustab geeniekspressiooni. 25. RNA molekulide ruumiline struktuur rakus tRNA- ristikheina kujulised. Erinevatel RNAdel on erinevad struktuurid, kuna nad pakitakse erinevalt kokku. Erinevad komplementaarsed piirkonnad. Erinevad nukleotiidsed järjestused (va tRNA). 26. Molekulaarbioloogia põhidogma. Molekulaarbioloogia põhidogma - translatsioon ja replikatsioon, geneetiline informatsioon liigub DNA-lt RNA-le ja RNA-lt valgule. 27. tRNAde struktuur ja funktsioon. Nagu teisedki RNA molekulid, on tRNA molekul polümeer, ning koosneb nukleotiididest adeniinist (A), guaniinist (G), tsütosiinist (C) ja uratsiilist (U), lisaks ka mõnest modifitseeritud nukleotiidist. tRNA molekulide sekundaarstruktuuri iseloomustatakse "ristikheinalehe" kujuga. tRNA sekundaarstruktuuri moodustavad 4 kaksikahelalist osa - õlga ja 4 üksikahelalist piirkonda - lingu, mis paiknevad vastavate õlgade otsetes
erinevaid täisteratooteid kaera- ja nisuhelbeid, päevalilleseemneid, seesamit, linaseemneid, aga ka värskeid või kuivatatud puuvilju. Soovitatakse hommikul juua üks suur klaasitäis sooja vedelikku, see aitab kaasa toidu seedimisele. Teravilju peetakse parimaks valguallikaks. Teraviljad: hirss, kaer ja kaerahelbed, linaseemned, müsli, nisu, oder, riis, tatar, rukis, täisteraleib. Liha ja kala Loomne valk on inimese valguga väga sarnane ja seepärast kasulik. Lihast saab lisaks valgule rikkalikult vitaiini, rauda ja tsinki. Liha ei soovitata süüa ka suurtes kogustes , sest selles on ka palju rasva, kolestorooli, soola ja puriine. Liiga rasvane toit on tervisele kahjulik. Metsloomade liha on tervislik, sest nad liiguvad palju ja seeläbi on ka liha hea verevarustusega. Hirveliha on mage, sisaldab 80% vähem rasva kui veiseliha. Liha kõrvale tuleks kindlasti süüa salatit, toorest aedvilja ja leiba, nii saab lihast kätte enam vitamiine, mineraalaineid, mikroelemente
tRNA transpordib aminohapped tsütoplasmast ribosoomidesse ning desifreerib geneetilise info. rRNA kuulub ribosoomide koostisse ja osaleb valgusünteesil 5.Geneetilise info liikumine rakus--matriitssünteesi olemus.. Matriitssüntees - geneetilise informatsiooni ülekanne. DNA paikneb rakutuumas ja on seotud kromosoomidega, RNA aga tsütoplasmas. Geen - funktsionaalselt piiritletud lõik DNA molekulis, mis asub kromosoomis kindlas kohas ehk lookuses. geneetiline info ei liigu valgult -valgule või valgult DNAle või RNA-le. Sellest järeldus, et geneetilised põhiprotsessid rakus seisnevad spetsiifiliste biopolümeeride järjestusstruktuuri täpses reprodutseerimises uute molekulide sünteesil. Informatsiooniülekanded matriitssünteesidel võivad olla järgmised: 1. _____ tõenäoliselt toimuvad ülekanded 2. ------- põhimõtteliselt võimalikud (spetsiifilised ülekanded) 6.DNA replikatsioon.
100 µmool m-2 . Keskpäevase valguse intensiivsus võib olla parasvöötmes kuni 1800 µmooli m-2 s-1. Seemnete idanemisel ja idandite de-etioleerumisel on oluline põhiliselt PhyA, millest sõltuv VLFR või HIR soodustab idanemist ja pärsib idandite pikenemist Punane valgus soodustab tetrapürrooliga seotud fütokroomi valgu Ser või Thr jäägi autofosforüülumist ja signaal liigub edasi vastuse regulaatorvalgule ja G-valgule, mida fosforüülitud fütokroom võib omakorda fosforüülida. 37. Nimetage fotomorfogeneetiliselt mõjuva valguse retseptoritest algava signaali liikumise ahela komponendid, mis on nende funktsioonideks? Valk Toime Lokalisatsioon rakus DET1 Seostub transkriptsioonifaktoritega Rakutuumas (de-etiolatsioon) modifitseerides nende toimet DNA-le
Puudub vaba rotatsioon (rigiidne side; aatomid paiknevad ühel tasapinnal) Iseloomulik trans-konformatsioon 2.1 Kuidas määratakse eksperimentaalselt valgu primaarstruktuuri? Valgu primaarstruktuuri määratakse Edmani meetodi abil, mis seisneb selles, et N-terminusest eraldatakse 1 aminohappe ja identsifitseeritakse, sellele järgneb järgmise aminohappe eraldamine ja identsifitseerimine. Selle meetodi keemia: Lisatakse valgule fenüültsüanaati, mis reageerib N- terminuses oleva aminohappega, moodustades sidet süsiniku ja aminohape aminorühma vahel. Järgmisena lisatakse trifluoroäädikhapet, mis eraldab fenültsüanaati koos esimese aminohappega ülejäänud peptiidist. 1 M HCl abil toimub struktuuri korrastamine. Eraldatud kompleksi fenüültsüanaadiga analüüsitakse HPLC abil. 2.2 Kirjeldage valkude kõrgemaid struktuuritasemeid.
Polüsahhariidides ehk polüooside on aga hoopis sajad või tuhanded monooside molekulid ühinenud pikkadeks sirgeteks või hargnenud struktuuriga ahelateks. Oligosahhariidid klassitsifeeritakse vaba hemi- e poolatsetaalse või poolketaalse hüdroksüülrühma molekulis esinemise või puudumise järgi. Vastavalt sellele jaotatakse oligosahariidid taandavateks ja mittetaandavateks. Energeetilist rolli omavad sahharoos, laktoos ja maltoos on levinumad oligosahhariidid, mille lisamisel valgule post-translatoorse modifitseerimise käigus, tekivad glükoproteiinid. Oligosahhariidid on ka glükolipiidide koosseisus ning osalevad rakk-rakk äratundmises. Tärklis ja glükogeen on energeetiliseks varuaineks, polüoosid on taimedes ka rakukesta ehituses. Süsivesikute kvalitatiivne analüüs põhineb peamiselt karbonüülrühma olemasolul molekulis. Vastavalt reaktsioonitingimustele oksüdeeruvad suhkrud seejuures erinevateks produktideks.
annaabi.ee 
