Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Mõistete sõnaraamat
Ukraina abi Ukraina kaitse vajab abi. Tee annetus täna! Aita Ukrainat Sulge
Add link
Valgud on vajalaikud ka eluprotsesside reguleerimiseks (n. vitamiinide ja mineraalainete ainevahetus), keemilise energia muundamiseks organismile vajalikeks energialiikideks (1 g valku sisaldab toiduenergiat 4,1 kcal). Valgud kannavad ka kaitsefunktsiooni ebasoodsate ja kahjulike välismõjude eest ning osalevad elutähtsate ainete transportimisel organismis (n. hemoglobiini abil hapniku transport). Toitumisteadlaste väitel vajab inimese organism nii taimseid kui loomseid valke.
Valgud on polüpeptiidid, milles "ehituskivideks" olevad aminohapped on omavahel seotud amiidsidemete abil, mida biokeemias tuntakse peptiidsidemete nime all. Peptiidside moodustub ühe aminohappe karboksüülrühma reageerimisel teise aminohappe aminorühmaga. Kuna peptiidsideme moodustumisel eraldub vesi, võib seda nimetada ka kondensatsioonireaktsiooniks. Peptiidside on osalise kordsuse tõttu planaarne ning enamasti trans-konformatsioonis.
Valgud on kiiresti uuenevad, eriti kiiresti vahetuvad maksas sünteesitavad verevalgud (mõne päevaga). Valkude uuendamiseks vajalikud aminohapped saadakse toiduvalkudest, koevalkude proteolüüsist ja seedeensüümide hüdrolüüsist. Arvatakse, et umbes 80% aminohapetest, mida valgusünteesil organismis kasutatakse, ei tule toidust, vaid vabanevad kehavalkude lagundamise käigus.

Valgud – nukleaarne  Paljud aeroobses metabolismis osalevad polüpeptiidid on päritolult tuumavalgud (nt: ATP- aasi osa subühikuid) Mitokondri vs tuuma DNA Tunnus Tuuma DNA Mitokondri DNA Suurus (bp) 3*109 16 659 geene 30 000 37 intronid jah ei histoonid jah ei reparatsioon hea kehv Mutatsioonide madal 10 korda sagedus sagedasem RNA
Valgud on hargnemata polümeerid, mis moodustuvad peptiidsideme vahendusel aminohapetest Valkude funktsionaalsus on tagatud nende kolmemõõtmelise struktuuriga, mis omakorda tuleneb valkude aminohappelisest järjestusest. Aminohapete kõrvalahelate erinevad omadused tingivad nende erinevad konformatsioonid vesilahustes
Valgud on   moodustunud    aminohappejääkidest  ,   mis   polüpeptiidahelas   on   omavahel  ühendatud  peptiidsidemetega. 23. Iga nukleotiid koosneb  lämmastikalusest , monosahhariidist ja fosfaatrühmast. 24. DNA monomeerid erinevad üksteisest vaid  lämmastikaluse  poolest.

Vote UP
-1
Vote DOWN
Valgud on toidu tähtsamaid koostisosi • Valgu täiendav manustamine lihasjõu suurendamiseks ei ole teaduslikult tõestatud • Valgud on tähtsad ainevahetuses, mis sõltub: o Individuaalsetest toitumistavadest ja sportlase füsioloogilisest seisundist o Kasutatud energiahulgast o Vajalike aminohapete sisaldusest o Aminohapete lõhustumisest organismist Valkude tähtsusest • Valkude osa kehalise töö energeetilisel kindlustamisel on vaid 5-15%. • 1 gramm valku annab 4 kalorit energiat.
Valgud on aminohapetest moodustunud polümeerid. Aminohapete koostisse kuuluvad aluseliste omadustega aminorühm ja happeliste omadustega karboksüülrühm . Kahe aminohappe omavahelisel reageerimisel moodustub ribosoomis nende vahele kovalentne side, mida nimetatakse peptiidsidemeks.
Valgud EHK PROTEIINID Valgud ehk proteiinid on orgaanilised kõrgpolümeerid, mille monomeerideks on aminohappejäägid. Kõik valgud on kuni kahekümnest erinevad aminohappejäägist koosnevad ühendid. Aminohappejäägid on molekulis omavahel ühendatud peptiidsidemetega.

Valgud on unikaalsed ja asendamatud toitained, sest nad osalevad paljudes organismi füsioloogilistes protsessides (ensüümid katalüüsivad reaktsioone, antikehad kaitsevad organismi jne.). Valkude sünteesi eelduseks on vabade aminohapete olemasolu organismis.
Vote UP
-1
Vote DOWN
Valgud on tähtsaim elusaine: valgud annavad energiat, valgud on ehitusmaterjal(juuksed, nahk, küüned, karvad, elundite seinad, kabjad), valgud on kaitsekehad(valged verelibled), valgud kannavad pärilikkust(DNA molekulid), valgud reguleerivad kõiki organismi reaktsioone(biokatalüsaatorid), valgud, mis kontrollivad organismi energiavahetust(RNA molekulid). Organism ei korja aminohappeid tagavaraks. Meie tingimustes on ideaalval piimavalk ja ka sojavalgud.
Valgud on ühendid, mida iseloomustab:  Kõrgmolekulaarsus;  Koosnevad peptiidsidemega seotud aminohappejääkidest;  Spetsiifilisus (eri organismi valgud on erinevad)  Ahela lineaarsus;  Bioloogiline aktiivsus;  N sisaldus.

Valgud ehk proteiinid koonsevad ühest või mitmest omavahel seotud polüpeptiidahelast. Lihtvalgud on ehitatud ainult aminohapetest lähtudes, liitvalgudes esineb peale lihtvalgulise osa veel mittevalguline täiendav ehk prosteeriline rühm.
Valgud on orgaanilised ühendid mis koosnevad süsinikust , vesinikust , hapnikust ja lämmastikust, valgu molekul koosneb 20 aminohappest. Aminohape on 3 osaline ( aminohapprühm lämmastikuga seotud osa, karboksüülrühm, radikaal.
Valgud on keerulised orgaanilised ained, mille koosseisu kuulub 20 aminohapet • 12 aminohapet pole toidus vajalikud, kuna neid toodetakse organismis • Parim lahendus vajalike aminohapete omastamiseks on segatoidu manustamine.

Vote UP
-1
Vote DOWN
Valgud on polüpeptiidid, kus aminohapped on seotud amiid/peptiidsidemetega. • Valkudes sisalduvaid (proteogeenseid) aminohappeid on 20 (erinevad radikaalide struktuuri poolest). • Valgud täidavad ülesandeid tänu iseloomulikele ruumilistele struktuuridele (tuleneb primaarsest struktuurist – aminohapete valik ja järjekord). • Polüpeptiidahela üksikute lõikude korrapäratust iseloomustab sekundaarne struktuur.
Valgud on unikaalsed ja asendamatud toitained ning pikaajalised valguvarud meie organismis puuduvad. Valkude asendamatus võrreldes teiste toitainetega avaldub nende rohketes ja erilistes ülesannetes inimorganismis.
Valgud on keharakkude ehitusmaterjal ning organismi kaitsja, valgud ei kogune tagavaraks.Valke saame lihast, kalast, munadest, kohupiimast, jogurtist ja teistest piimatoodetest ka hernetest ja ubadest.

Valgud e. proteiinid on elusa organismi iseloomulikemaiks osadeks, nad kuuluvad kõikide rakkude struktuuri, kiirendavad paljusid keemilisi reaktsioone, on regulaatoraineteks ja antikehadeks.
Valgud on polüpeptiidid, mis koosnevad omavahel peptiidsidemega seotud aminohapetest. Valkudes sisalduvaid aminohappeid on 20 ning nad erinevad üksteisest radikaaldie struktuuri poolest.
Valgud on viirusspetsiifilised: 1. Maatriksvalgud, tavaliselt glükosüleerimata 2. Glükoproteiinid a) eksternaalsed - "spikes" (gripiviirus - hemaglutiniin) b) transportkanalivalgud.

Valgud on looduslikud kõrgmolekulaarsed ühendid, mille molekuli koostisesse kuulub C, H, O ja N. Valgud koosnevad aminohapete jääkidest, mis on omavahel seotud peptiidsidemega.
Valgud on organismidele tähtsuselt kõrgel kohal, kuna täidavad tohutult palju vajalikke ülesandeid, et aidata organismil vastu pidada väliskeskkonna mõjutuste eest.
Valgud on minu kehas orgaanilised kõrgpolümeerid, mille monomeerideks on aminohappejäägid. Kõik valgud on kuni kahekümnest erinevad aminohappejäägist koosnevad

Valgud – Valke vajab inimorganism struktuuride loomiseks (ehituslik, plastiline funktsioon) ning on rakkudevahelise aine põhiline ehitusmaterjal.
Valgud on väga reageerimisvõimelised ja välismõjude vastu väga tundlikud ühendid. Taimed valmistavad valke ise teistest süsinukuühenditest.
Valgud on inimesele vähem omased, vaid sojaoa, riisi ja kartuli valgud on oma koostiselt lähedased kergemini omastatavatele loomsetele valkudele.

Valgud on aminohapete polükondensaatorid, milles aminohapped on seotud peptiidsidemega. PEPTIIDSIDE tekib aminohapete omavahelisel reageerimisel.
Valgud - ENSÜÜMID- bikatalüsaatorid, TRANSPORTVALGUD-(membraanis, hemoglobiin), RETSEPTORVALGUD-(membraanis), HORMOONID-(nt.insuliin),
Valgud – hemoglobiin, nukleiinhapped – RNA, süsivesikud – glükoos, lipiidid – mesilasvaha. 2.4. Joonisel on kujutatud valku.

Valgud - tekivad peptiidsideme abil, mis ühendab ühe aminhohappe karboksüülrühma ja teise aminohappe aminorühma abil. JOONIS
Valgud –  elutähtsad ühendid, mis koosnevad aminohapete jääkidest. 20 aminohapet, 8  nendest on asendamatud.
Valgud on suure molekulmassiga ühendid, mis koosnevad aminohappe jääkidest. AH jäägid on omavahel seotud PEPTIIDSIDEMEGA.

Valgud - algab maos, lõhustamiseks vaja pepsiini 5.Kus lõpeb toitainete seedimine ja kuhu imenduvad lõhustamise saadused?
Valgud ehk proteiinid Valgud on biopolümeerid, mille monomeerideks on aminohapped, mis on ühendatud peptiidsidemega.
Valgud on elusorganismi kõige tähtsamad ühendid, väga reageerimisvõimelised ja tundlikud välismõjude suhtes.

Valgud ehk proteiinid, mille struktuurset ehitust on näha jooniselt 1.1, on aminohapetest moodustunud polümeerid.
Valgud on kõrgmolekulaarsed ühendid, mille aminohapped on peptiidsidemetega (-CO-NH-) seotud pikkadeks ahelateks.
Valgud on ..., mille monomeerideks on ... , mille vahel on ...sidemed. Bipolümeerid, aminohappejäägid, peptiid

Valgud on vajalikud põhiliseks elutegevuseks, uute rakkude ehitamiseks, hormoonidetööks ja organismi kaitseks.
Valgud on polüpeptiidid, milles “ehituskivideks” olevad aminohapped on omavahel seotud amiidsidemete abil.
Valgud on täisväärtuslikud ja inimorganism omastab neid 2-3 korda kergemini kui looma- või sealiha valke.

Valgud on ka valdavateks komponentideks ensüümide koostises, milleta ei toimu ühtegi ainevahetusprotsessi.
Valgud on orgaanilised ained mille koostises on põhielemendiks C, H, O + N, S, P ning mõningad teised.
Valgud on aminohapete polümeerid, milles aminohappejäägid on omavahel ühendatud peptiidsidemetega.

Valgud on tähtsad ka organismi ehituses, olles raku ja rakuvaheaine tähtsaks ehitusmaterjaliks.
Valgud on amfoteersed ühendid: aminorühmad annavad aluselisi ja COOH-rühm happelisi omadusi.
Valgud on võimelised muutma oma struktuuri ja sellega kaasnev molekuli mõõtmete muutumine.

Valgud – kõrge molekulaarmassiga lämmastikühendid, mis on üles ehitatud aminohapetest.
Valgud – valgu molekuid on (bio)polümeerid, mille monomeerideks on aminohappejäägid.
Valgud ehk proteiinid koosnevad ühest või mitmest omavahel seotud polüpeptiidahelast.

Valgud on aminohapetest moodustunud polümeerid, nad moodustuvad vaid elusorganismides.
Valgud on kõikide rakkude oluline osa. Valgud on kehale äärmiselt vajalikud ained.
Valgud on amfoteersed polüelektrolüüdid – võivad liita või loovutada H+ iooni.

Valgud on orgaanilised kõrgpolümeerid, mille monomeerideks on aminohappejäägid.
Valgud e. proteiinid on biopolümeerid , mille monomeerideks on aminohappejäägid.
Valgud on sukeldunud lipiidsesse kaksikkihti kas osaliselt või läbivad membraani.

Valgud – ehk proteiinid – polüpeptiidid, mis koosnevad aminohappejääkidest.
Valgud on sellised, kus asendamatutest aminohapetest puudub kas üks või rohkem.
Valgud on väga reageerimisvõimelised ja välismõjude vastu tundlikud ühendid.

Valgud on seotud vere ning koevedelike happe – leelise tasakaalu tagamisega.
Valgud – koosnevad ühest või mitmest omavahelseotud polüpeptiid ahelast.
Valgud - Ühest või mitmest polüpeptiidahelast koosnevad biomakromolekulid.

Valgud e. proteiinid on kõrgmolekulaarsed aminohapetest koosnevad ühendid.
Valgud on aminohappejääkidest moodustunud polümeerid ehk polüpeptiidid.
Valgud on kõige tähtsamad toitained, milleta ei saa hakkama ükski rakk.

Valgud on palju vähem Insuliini eritust esile kutsuvad kui süsivesikud.
Valgud on ained, millega on seotud organismi kõik elulised protsessid.
Valgud on elutähtsad ühendid, mis koosnevad aminohapete jääkidest.

Valgud on sageli glükoproteiinid, sest nad on seotud sahhariididega.
Valgud on aminohapetest (20) elusorganismis moodustunud polümeerid.
Valgud on põhiline materjal uute rakkude moodustamiseks organismis.

Valgud on polüpeptiidid, koosnevad paljudest aminohappejääkidest.
Valgud on meile kui ehitusmaterjaliks, mis koosnevad aminohapetest.
Valgud on rakkude ja rakkudevahelise aine põhiline ehitusmaterjal.

Valgud on suure molekulmassiga ühendid, mis koosnevad aminohappe
Valgud on looduslikud polümeerid nagu ka tärkils ja tselluloos.
Valgud - loodulikud polümeerid, ent väga keerulise ehitusega.

Valgud on liigiomased, st sünteesitud päriliku info alusel.
Valgud on aminohapete jääkidest moodustunud biopolümerid.
Valgud on biopolümeerid, mille monomeerideks on aminohappe.

Valgud on organismi ehituses ja talituses kesksel kohal.
Valgud on polüpeptiidid, mis koosnevad aminohappedest.
Valgud on elusorganismides kõige tähtsamad ühendid.

Valgud on inimorganismi põhiliseks ehitusmaterjaliks.
Valgud - (muna, kala, tailiha)- lihaste ehitamiseks.
Valgud on polümeerid, mis koosnevad aminohapetest.

Valgud – on aminohapetest moodustunud polümerid.
Valgud on vajalikud organismi kasvuks ja ehituseks.
Valgud on aminohapetsest moodustatud polümeerid.

Valgud - imendub veresoontesse, lõpeb peensooles
Valgud on enamasti värvuseta amorfsed ained.
Valgud on tähtsad ka meie keha kaitsjatena.

Valgud - varustavad organismi aminohapetega
Valgud on elusorganismide põhikomponendid.
Valgud on loote organismi ehitusmaterjal.

Valgud on meie organismi ehitusmaterjal.
Valgud - ehituslik, kaitse, ensüümid
Valgud on ehituslikud toitained.

Valgud on seotud ainevahetuse ja



Tulemused kuvatakse siia. Otsimiseks kirjuta üles lahtrisse(vähemalt 3 tähte pikk).
Leksikon põhineb AnnaAbi õppematerjalidel(Beta).

Andmebaas (kokku 683 873 mõistet) põhineb annaabi õppematerjalidel, seetõttu võib esineda vigu!
Aita AnnaAbit ja teata vigastest terminitest - iga kord võid teenida kuni 10 punkti.

Suvaline mõiste



Kirjelduse muutmiseks pead sisse logima
või
Kasutajanimi/Email
Parool

Unustasid parooli? | Tee tasuta konto


Registreeri ja saadame uutele kasutajatele
faili e-mailile TASUTA

Konto olemas? Logi sisse

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun