VALKUDE STRUKTUUR Aminohapped: -Kõik kodeeritud aminohapped on - aminohapped Kõik kodeeritud aminohapped on L- aminohapped -Valkude järjestuses saab eristada N- ja C- terminust- vastavalt amonohapete paiknemisele järjestuses -Kõik kodeeritud aminohapped on L-optilises isovormis -Aminohappeid iseloomustab spetsiifiline pH väärtus, mille juures ta ei ole laetud pI, isoelektriline punkt Hüdrofiilsed aminohapped Figure 3-2 Hüdrofoobsed ja mittepolaarsed aminohapped Peptiidside- tagab valkude primaarstruktuuri Moodustub kondensatsioonireaktsiooni käigus -oligopeptiidid -polüpeptiidid Peptiidside on planaarne, osaliselt kaksiksidemelise olemusega- tänu resonantsefektile Resonantsefekt tagab ka peptiidsideme pikkuse 1,33A (vs.1,45A) Tänu resonantsile on peptiidside jäik ja samatasapinnaline- trans peptiidside Pro- tsükliline kõrvalahel välistab pöörde-cis peptiidsidemed- - pööre Peptiidside on ke...
1. Millised elemendid kuuluvad mikroelementide hulka? Fe, As, Br, Sn, Si, Se, Cr, Ni, V, Mo, I, Co, Mn, Zn, Cu 2. Mis tähtsus on anioonidel? Anioonidel (negatiivselt laetud ioonid): Karbonaatioonid (HCO3 ja CO3) Inimesel kanduvad need rakke ümbritsevasse koevedelikku ja edasi vereringe kaudu kopsudesse, kus organism CO2-st vabaneb.Fosfaatrühmad (H2PO4 ja HPO4) on kõigi nukleiinhapete ja fosfolipiidide põhilised koostisosad. Fosfolipiidid kuuluvad rakumembraani ehitusse.Joodi (I) on vaja kilpnäärmehormoonide sünteesiks 3. Missugune on lipiidide ehitus ja mis on nende ülesanded? Lipiidid on orgaaniliste ühendite klass, kuhu kuuluvad rasvad, õlid, vahad, steroidid jt. vees enamasti mittelahusutuvad ühendid. Lipiidid on organismi energiaallikaks. Nende oksüdeerumisel vabaneb 2x rohkem energiat kui sama koguse sahhariidide või valkude lagundamisel 4. Kuidas muutub valkude struktuur? Valgulahust kuumutades, siis soojus...
Võrreldav tunnus DNA molekul RNA molekul Monomeeri nimetus desoksüribonukleotiid ribonukleotiid Monomeeri ehitus: a)lämmastikalus Adeniin Adeniin Guaniin Guaniin Tsütosiin Tsütosiin Tümiin Uratsiil b)sahhariid (suhkur) Desoksüriboos Riboos c)happejääk Fosfaatrühm Fosfaatrühm Nukleotiidi nimetus Adenosiinfosfaat (A) Adenosiinfosfaat (A) Guanosiinfosfaat (G) Guanosiinfosfaat (G) Tsütidiinfosfaat (C) Tsütidiinfosfaat (C) Tümidiinfosfaat (T) Uridiinfosfaat (U) M...
Valkude ehitus, aminohapete ehitus ja peptiidside Valgu molekuliks on polümeerid, biopolümeerid, mille monomeerideks on aminohappejäägid Aminohapete koostisesse kuuluvad aminorühm ja karboksüülrühm. Peptiidside tekib ühe aminohappe aminorühma ja teise aminorühma karboksüül rühma vahel, eraldub vesi. Valkude struktuurid, selgitus ja näited Esimest järku struktuur primaarstr. on AH-jääkide järjekord molekulis, hoiavad koos peptiidsidemed, lineaarne. Nt insuliin Teist järku struktuur tekib, kui primaarstruktuuriga valgu molekul keerdub spiraalselt või voltub kokku sekundaar. Hoiavad koos peptiid ja vesiniku sidemed. Nt ämblikuniit ja siidiniit Kolmandat järku struktuur tertsiaarstuktuur. Tekib, kui sekunaarstruktuuri molekul kägardub kokku 1) kerajas ehk gloobul, nt ensüümid, vereplasma valgud, munavalge valge 2) niitjas ehk fibriil, nt lihasraku valgud Neljas e. kvartenaarstruktuur, tekib mitmest kolmandat järku struktuuriga molekul...
Valkude ruumiline struktuur 1. Valkude struktuuri määravad faktorid 2. Valkude sekundaarstruktuur 3. Valkude tertsiaarstruktuur 4. Valkude kvaternaarstruktuur 5. Valkude struktuuri näiteid: RibonukleaasA, Müoglobiin, Hemoglobiin, Insuliin Valkude struktuur? · Bioloogiliste makromolekulide struktuur kirjeldatakse erinevatel tasanditel PRIMAARSTRUKTUUR. Aminohappe jääkide lineaarne järjestus · primaarstruktuur · sekundaarstruktuur · tertsiaarstruktuur · kvaternaarstruktuur heeliks leht SEKUNDAARSTRUKTUURID DOMEENID ehk SUPERSEKUNDAARSTR Millised faktorid määravad valkude ruumilise struktuuri? Kuidas on seotud valgu ruumiline struktuur ja funktsioon? ...
Valgud Krista 9.klass Mis on valgud? Biopolümeerid Peptiidid ja aminohapped Nimi "proteiinid" - kreeka protos esimene, tähtsaim "valk" - eesti keelne, sõnast valge Valgu ülesanded Katalüsaatorid Teiste molekulide transport ja hoiustus Mehaanilise tuge ja immuunkaitse pakkumine Vastutavad rakuliikumise eest Osalevad närviimpulsside ülekandes Kasvu kontrollimine Rakkude diferentseerumine Valkude jaotus Liitvalgud: fosfoproteiinid, metalloproteiinid, kromoproteiinid, proteolipiidid, glükoproteiinid jt. Lihtvalgud: albumiinid, globuliinid, histoonid, prolamiinid, gluteliinid, protamiinid ja skleroproteiinid. Loomsed valgud struktuursed valgud ensüümvalgud transportvalgud kaitsevalgud kontraktiilsed valgud retseptoorsed valgud regulatoorsed valgud depoovalgud eksporditavad valgud Valgu struktuur ja koostis Üks või mitu peptiiti Tuhanded aminohapped ...
1.Bio molekulid- elusorganismides esinevaid aineid nim biomolekulideks 2.Elu omadused kõik elusorganismid arenevad,paljunevad,neil on aine-ja energia vahetus ja nad reg välis ärritusele 3.Rakku õpetus ehk tsütoloogia on teadus mis uurib rakkude ehitust ja talitlust 4.Koe õpetus sarnase ehituse ja talitusega rakud moodustavad koe. Eristatakse nelja koe tüüpi 1.epiteelkude 2.lihaskude 3. Närvikude 4. sidekude 5.Anatoomia-tegeleb organismi ehitusega,uurib organismide ehitust 6.Füsoloogia-one teadus mis käsitleb organismi talitlusi ja nende regutatsiooni 7.Homöstaas-kõrgematel organismidel esinev stabiilne sisekekkond 8.Etoloogia-one teadus mis uurib loomade käitumist 9.Neuraalne regulatsioon-organite töö reguleerimine närvisüsteemi abil 10.Homoraalne regulatsioon-organite töö reguleerimine hormoonide abil 11.Liigi definitsioon-selle moodustavad sarnased isendid kes on võimelised oma vahel vabalt ristuma ja andma viljakaid järglasi 12.Makro...
Valgud ja struktuurid 1. Esimest järku struktuuri nimetatakse aminohapete jääkide järjekorda valgu molekulis, saab olla ainult valgu molekulis. (Insuliin) Teist järku struktuur ehk sekundaarstruktuur tekib siis, kui primaarstruktuuriga valgu molekul keerdub spiraaliks või voltub kokku. (Keratiin) Kolmandat järku struktuur tekib siis, kui sekundaarstruktuuriga valgu molekul kägardub kokku. (kerajas ehk gloobul ja niitjas ehk fibrili) Neljandat järku struktuur koosneb mitmest kolmandat järku struktuuriga valgu molekulist. (Hemoglobiin) Tema kõrgemat järku struktuuridega Aminohappelise järjestusega (primaarstruktuuriga) DNA Täpsemalt DNA nukleotiidjärjestusega (primaarstruktuuriga) Ensümaatiline ülesanne valgud on biopolümeer...
VALKUDE ISELOOMUSTUS JA BIOLOOGILINE ROLL. PRIMAARSTRUKTUUR. 1. Üldine iseloomustus molekulide suurus, makrostruktuur, mono- ja oligomeerse valgu mõiste. Molekulide suurus- Valkude suurused on väga varieeruvad. Näiteks insuliini kahes ahaelas kokku on 51 jääki aga glutaminsüntetaasis 468. Molekulmass 5733Da 60000Da. Valkude polüpeptiidide ahelate pikkus on tavaliselt 100-2000 aminohappe jääki kuid on ka väga suuri erandeid näiteks: inimese südame lihase valgus 26926 aminohappe jääki. Makrostruktuur- Monomeerse valgu mõiste- On valgud mis koosnevad ühest polüpeptiid ahelast. Oligomeerse valgu mõiste- On valgud mis koosnevad rohkem kui ühest polüpeptiid ahelast. 2. Valkude arhitektuur - konfiguratsiooni ja konformatsiooni mõisted, kolme(nelja) struktuuritaseme iseloomustus ja kirjeldus. Primaarstruktuuri mõiste ja ise-loomustus. Konfiguratsioon- On valgu struktuuri muutumine lõhkudes olemasolevad kovalentsed sidemed ja luua nendest ...
Valgud koosnevad aminohapetest Valgud on orgaanilised molekulid, mida rakud valmistavad aminohapetest. Inimese organismis on sadu tuhandeid ja isegi miljoneid erinevaid valke ning kõigil neil on ainulaadne ehitus ja ülesanded. Valgud uuenevad pidevalt. Valke valmistatakse rakkudes ja pannakse kokku aminohapetest. Aminohapped on igale aminohappele iseloomulikust kõrvalahelast molekulid, mis moodustavad valkusi. Aminohapete erinev järjestus ja hulk molekulis annab valgule oma, spetsiifilise ülesande. Asendamatud aminohapped on valgu sünteesiks vajalikud aminohapped, mida keha ise ei tooda ja peab toidust saama. Geenid määravad animohapete hulga ja järjestuse. Valkude keemilised sidemed: (on näha aminohapete järjestust ja erinevaid struktuure) Primaarstruktuur valgu aminohappeline järjestus, peptiidsidemed Sekundaarstruktuur aminohappe ahela spiraaliks keerdumisel või kõrvalahela...
VALGUD Valgud on aminohapetest moodustunud polümeerid. Valgud moodustuvad vaid elusorganismides, seetõttu nim neid biopolümeerideks. Kõikide aminohapete koostisesse kuuluvad aluseliste omadustega aminorühm ja happeliste omadustega karboksüülrühm. Aminohappeid sünteesitakse raku tsütoplasmas paiknevates ribosoomides. Kahe aminohappe omavahelisel reageerimisel moodustub ribosoomis nende vahele kovalentne side, mida nim peptiidsidemeks. Valgu molekulis on peptiidsidemetega ühendatud sadu või tuhandeid aminohappejääke, valdav osa valke koosneb ühest ahelast. Valgud omavad mitmesuguseid ruumilisi struktuure. Valkude omadused tulenevad molekuli koostisesse kuuluvate aminohappejääkide järjestusest ja nende hulgast. Valgu kompleksi nukleiinhappega nim nukleoproteiiniks. Ensüümid on bikeemiliste reaktsioonide kiirust reguleerivad valgud. lihtvalk e proteiin ainult aminohappejääkidest liitvalk e...
Valgud Valgud mõjutavad toidu maitset. On aroomiühendite ja värvuse prekursoriteks. Valkude koostises: 1) Süsinik 4855% 2) Hapnik 2034% 3) Lämmastik 1519,5% 4) Vesinik 57,5% 5) Väävel 0,32,5% Ülesanded inimorganismis 1) Ensümaatiline/biokatalüütiline funktsioon 2) Regulatoorne funktsioon 3) Retseptoorne funktsioon 4) Struktuurne funktsioon 5) Kontraktiilne ehk mehhanokeemiline funktsioon 6) Varuaineline ehk troofiline roll 7) Energeetiline funktsioon 8) Detoksikatsioon 9) Transpordifunktsioon 10)Kaitsefunktsioon 11) Geeniregulatoorsed ülesanded Valkude üldine ainevahetus ja metabolism on lahutamatuses seoses aminohapete omaga. Asendamatuid aminohappeid peab kindalt saama toiduga. Valgud uuenevad pidevalt Oma osa on valkudel ka üldises energeetilises metabolismis. Valgusüntees Seedeensüümid (eriülesandega valgud) lõhustavad toidust saadavad valgud nende ko...
1. Mis keemilisi elemente on orgaaniliste ainete koostises kõige rohkem? Kas need on mikro- või makroelemendid? · Hapnik, vesinik, süsinik - makroelemendid 2. Mis on biomolekul? Näited. · Biomolekul on molekul, mis moodustub organismis metabolismi käigus (NT: sahhariidid, lipiidid) 3. Mis on bioaktiivne molekul? Mõni näide. · (NT: ensüümid, hormoonud ja vitamiinid) 4. Kuidas jaotatakse sahhariide ehk süsivesikuid gruppidesse ja mis nende erinevus on? · Monosahhariidid,oligosahariidid, polüsahhariidid erinev monosahhariidide kogus ja muus koostisained 5. Mis on monosahhariidid? Näited. · Lihtsuhkrud (NT: Pentoosid ja Heksoosid) 6. Mis on oligosahhariidid? Näited. · kahest-kolmest monosahhariidist koosnev sahhariid (NT: maltoos, laktoos ja sahharoos) 7. Mis on polüsahhariidid? Näited. · Liitsuhkrud (NT: tärklis, tselluloos ja glükogeen) 8. Mõista, et tärklis, tselluloos, kitiin ja glükogeen on kõik polüsahhariidid. Kus...
VALGUD Valgud on biopolümeerid, mille monomeerideks on aminohappe. Aminohapped on omavahel ühendatud peptiidsidsidemega (kahe aminohappe vahel). Hemoglobiin (vere punalibledes, ül on hapniku siduda). Valk: 1. Lihtvalk- ainult aminohappe 2.Liitvalk- aminohapped, glükoproteiidid (suhkrumol), lipoproteiidid (liipidid) Inimeste valgud koosnevad 20 erinevast aminohappest, millest 8 on asendamatud st neid peab saama valmiskujul toiduga. Ülejäänud aminohapped (asendavad) suudab inimene sünteesima lämmastiku sisaldavatest ühenditest. Valgu molekuli omadused sõltuvad aminohappete järjekorrast ja hulgast.. Valgu molekuli esimest järku struktuur on pepsiidsidemetga ühendatud aminohappejääkide vahel. Selle keerdumisel heeliksiks või kokkuvoltumisel moodustub teist järku struktuur. Valgu kolmanda järgu struktuur kujuneb heeliksi kokkukägardamisel kerajaks gloobuliks. Neljandat järku struktuurist räägita...
Kordamisküsimused 1.Mis keemilisi elemente on orgaaniliste ainete koostises kõige rohkem? Kas need on mikro- või makroelemendid? Makroelemendid: H O N C 2.Mis on biomolekul? Näited. Biomolekulid on need molekulid, mida sünteesivad ainult elusorganismid. süsivesikud, lipiidid, valgud ja nukleiinhapped. 3.Kuidas jaotatakse sahhariide ehk süsivesikuid gruppidesse ja mis nende erinevus on? monosahhariidid. Lihtsuhkrud / glükoos,fruktoos oligosahhariidid. 2-3 süsinikku / maltoos, laktoos,riboos Polüsahhariidid liitsuhkrud / tärkli, tselluloos, kitiin,glükogeen, 4.Mõista, et tärklis, tselluloos, kitiin ja glükogeen on kõik polüsahhariidid. Kus neid looduses esineb? Taimedes. 5.Mis on sahhariidide peamised ülesanded? Energiaallikaks. 6.Mis on liitlipiidide ja lihtlipiidide erinevus? Lihtlipiid-vedelad rasvad Liitlipiid-tahked rasvad 7.Mis ained kuuluvad lipiidide alla? Neutraalrasvad ja vahad Lipiidide tähtsus. Lipiidid täidavad organismis ee...
2.4 Valgud Valgud on aminohapetest moodustunud polümeerid. Valke nimetatakse ka biopolümeerideks, sest valgud moodustuvad ainult elusorganismides. Kõiki aminohapete koostisesse kuuluvad aluseliste omadustega aminorühm (NH ) ja happeliste omadustega karboksüülrühm (COOH). Valke sünteesitakse raku tsütoplasmas paiknevates ribosoomides. Kahe aminohappe omavahelisel reageerimisel moodustub ribosoomis nende vahele kovalentne side, mida nimetatakse peptiidsidemeks. See ühendab kahte aminohappejääki. Valkude omadused tulenevad molekuli koostisse kuuluvate aminohappejääkide järjestusest ja nende hulgast. Valgu aminohappelist järjestust nimetatakse esimest järku struktuuriks e. Primaarstruktuuriks. See määrab ära valgu omadused. Valgu teist järku struktuur e. Sekundaarstruktuur (juuksed, küüned, siid, ämblikuniit) tekib polüpeptiidi keerdumisel heeliksiks või ahelate voltumisel....
Aminohapete lühiiseloomustus Aminohapped (aminokarboksüülhapped) on keemilised ühendid, mis sisaldavad funktsionaalsete rühmadena nii aminorühmi(NH2) kui ka karboksüülrühmi(C+). Aminohapped on karboksüülhapped, mille alküülradikaalis on üks või mitu vesiniku(H) aatomit asendunud aminorühmaga. Kahekümmend peamist (standardset) aminohapet moodustavad enamiku elusorganismide valgud. ( · Alfa-aminohapped valkude koosseisukuuluvad monomeerid · Valkude struktuurne ja funktsionaalne mitmekesisus baseerub 20 erineva aminohappe kombinatsioonidel) Valkude lühiiseloomustus Valgud (proteiinid)- on polümeerid, mille monomeerideks on aminohapped. On 20 erinevaid aminohapet (neist 8 asendamatud ja 12 , mida rakud saavad ise sünteesida), mis võivad kuuluda valkude koostisesse. Amonihappeid iseloomustab amino- ja karboksüülrühmad. V...
VALGUD valgu molekuid on (bio)polümeerid, mille monomeerideks on aminohappejäägid. Aiminohappeid valkudes on 20. AMINOHAPE koosneb aluseliste omadustega aminorühmast (-NH2) ja happeliste omadustega karboksüülrühmast (-COOH), ülejäänud osad (radikaalid R)aga varieeruvad kõigil 20-l aminohappel. Amino-happed on omavahel ühendatud peptiidsidemega. PEPTIIDSIDE- tekib ühe aminohappe aminorühma ja teise aminohappe karboksüülrühma vahel, eraldub vesi. VALKUDE STURKTUURID : I järku struktuur (primaar strk)- aminohappe jääkide järjekord molekulis. NT: Ser-Leu-Ser. Hoiavad koos peptiidsidemed , nt: insulin II järkustruktuur (sekundaarstrk.) tekib kui primaarstrki valgu molekul keerdub spiraalselt või voltub kokku. Hoiavad koos vesiniksidemed. Nt: ämblikuniit,juuksed , küüned III järku strk. (terstiaalstrk.) sekundaarstrkiga molekul kägardub kokku. kerajas e. gloobul , nt ensüümid, vereplasma valgud (A,B) , munavalge valk niitjas e. fibr...
Valgud Valgud on aminohapetest moodustunud polümerid. Nende molekulmass varieerub väga suures vahemikus: algab mõnest kümnest ja ulatub tuhandeni. Valgud moodustuvad vaid elusorganismides, seetõttu nimetatakse neid koos polüsahhariidide ja nukleiinhapetega biopolümeerideks Koostisesse kuuluvad alusteliste omadustega aminorühm ja happeliste omadustega karboksüülrühm. Kahe aminohappe omavahelisel reageerimisel moodustub ribosoomis nende vahele kovalentne sive, mida nimetatakse peptiidsidemeks. Valgu aminohappelist järjestust nimetatakse: 1. esimese järgu struktuur primaarstruktuur 2. teist järku struktuur sekundaarstruktuur(heeliks) 3. kolmandat järku struktuur tertsiaarstruktuur(kerajas kuju=gloobul) 4. neljandat järku struktuur kvaternaarstruktuur(kaks või enam polüpeptiidi) o Valgu ...
Üldine keemiline koostis Elus kui ka eluta loodus koosneb anorgaanilistest ja orgaanilistest ainetest. Eluta looduses esinevad peamiselt anorgaanilised ained ja elus orgaanilised. Orgaanilised ained iseloo sest valdav enamus neist moodustub organismide elutegevuse käigus. Ka maavarad koosnevad orgaanilistest ainetest seega need on tulnud organismidest. Millised keemilised elemendid kuuluvad organismide koostisesse? Kõige enam on rakkudes hapnikku,süsinikku ja vesinikku. Need elemendid kuuluvad kõigi orgaaniliste ühendite koostisesse. Vähem on rakkudes fosforit,lämmastikku,väävlit sest need esinevad peamiselt valkude ja nukleiinhapete ehituses. OCHNPS-98% raku keemiliste elementide kogumassist- seeega makroelemendid. K,Cl,Ca,Na,Mg. Fe,Zn,Cu,I,F-ülivähe seega mikroelemendid. Mis ained on organismide koostises? Organismides on enam anorgaanilisi aineid- 80%. Anorgaaniliste ainete põhiosa moodustab vesi. 70-95% enamike org veesisaldus. Orga...
1. Aminohapped nende liigitamine, polaarsed vs mittepolaarsed, kõrvalahelate tüübid Aluselised: Lüsiin, Arginiin, Histidiin. Happelised: Aspartaat, Glutamaat. Hüdrofoobsed: Alaniin, Valiin, Leutsiin, Metioniin, Isoleoutsiin, Fenüülalaniin, Trüptofaan, Tyrosiin. Hüdrofiilsed: Arginiin, Lüsiin, Aspargiin, Glutamaat, Proliin, Aspartaat. Polaarsed: Türosiin, Histidiin, Lüsiin, Arginiin, Aspartaat, Glutamaat, Treoniin, Seriin, Aspargiin, Glutamiin. Mittepolaarsed: Alaniin, Valiin, Leutsiin, Isoleutsiin, Fenüülalaniin, Metioniin, Proliin, Trüptofaan. 2. Valemid Hüdrofiilsed aminohapped Hüdrofoobsed ja mittepolaarsed aminohapped 3. Peptiidside, C-ja N-terminus Peptiidside - kovalentne amiidside aminohapete vahel. Valkude primaarstruktuuri alus. Kondensatsioonireaktsioon, eraldub vesi. . Peptiidside on planaarne, osaliselt kaksiksidemelise olemusega- tänu resonantsefekt...
1.Organismide keemiline koostis: valgud, sahhariidid, lipiidid, nukleiinhapped nende ehitus ja ülesanded rakus, organismis. 1) Valgud orgaanilised ühendid, biopolümeerid, mille monomeerideks on aminihappejäägid. Valgu molekulis aminohappejääkide vahel on peptiitside. Valgu süntees toimub ribosoomides. · Valgu aminohappelist järjestust nimetetakse esimest järku struktuuriks (primaarstruktuur). Seal paiknevad aminohappe jäägid kindlas järjekorras. · Esimest järgu struktuuri keerdumisel tekib teist järku struktuur. Valgu molekul meenutab spiraali. Keerdude vahel on vesiniksidemed. · Kui spiraal kokku keerdub tekib kolmandat järku struktuur ehk gloobula (ruumilise ehitusega valk). Kui ühes molekulis paikneb 2 või rohkem valgu molekuli, siis tekib neljanda järgu struktuur. · Denaturatsioon protsess, mille käigus hävitatakse valgu kõrgema järgu struktuurid. Säilivad esimese järgu...
Organismide koostis Org ühendid iseloomulikud elusloodusele. Kõige enam on rakkudes hapnikku, süsinikku, vesinikku. Põhilised elemendid (O, C, H, N, P, S) on makroelemendid. Anorg ainete põhiosa VESI, org ainetest VALGUD. Vesi on hea lahusti, osaleb keemilistes reaktsioonides ja aitab säilitada püsivat temp. Positiivselt laetud ehk katioonide hulka kuuluvad K, Mg, Na, Fe jne. K ja Na ioonid osalevad närviimpulsi moodustumisel. Ca soolad annavad luudele tugevuse.Taimedes Mg. Neg laetud ehk anioonide hulka kuuluvad soolad, nt hüdroksüül-, fosfaat-, karbonaat-, kloriid- ja jodiidioonid. Orgaanilisteks aineteks on sahhariidid, lipiidid, valgud ja nukleiinhapped, teisisõnu biomolekulid. Sahhariididel ja lipiididel on põhiliselt energeetiline ja ehituslik ülesanne. Sahhariidid ehk süsivesikud on ühendid, mis koosnevad C, H ja O. Mono ja oligo on magusad. Monosahhariidid on orgaanilised ühendid, milles süsiniku aatomite arv on enamasti 3-6. Ol...
Aminohapped-amino-ja karboksüülrühmast ning igale aminohappele sobivast kõrvalahelast koosnevad molekulid,mis moodustavad omavaheliste peptiidsidemete abil valkusid. Asendamatud aminohapped-aminohapped,mida vaja valgusünteesiks,kuid org. ise ei tooda,peab saama toidust,8tk. ile,leu,lys,met,phe,thr,trp,val. Denatureerumine-valkude sekun või tertsstruk. lagunemine välise teguri.temp.happe,aluse,mehaanilise mõjutamise toimel. DNA-DESOKSÜRIBONUKLEIINHAPE-molekulid,mille ül on säilitada pärilikku inf ja edasi anda järgmisele rakupõlv konnale.Põlümeer.Kaheajelaline spiraal,sisaldab 4 nämmastkalust:adeniin,guaniin,tsütosiin,tümiin. Ensüümid-valgus,mis reguleerivad rakkudes keemiliste reaktsioonide kiirust. Fosfolipiidid-fosforhappejäägist ja rasvhappejöökidest koosnevad molekulid, mis on rakumembraanide peamised koostisosad. Frukroos-e puuviljasuhkur-paljudes taimedes leiduv lihtsuhkur.puuviljad,mesi,õied. Geenid-DNA lõik,mis määrab ühe RNA mo...
1.) Primaarne struktuur – ehk 1. järgu struktuur moodustab kindal järjestusega paigutunud aminohapetest koosnevatest petiidahelatest, mis omakorda seostuvad omavahel ristsidemetega. Näiteks:hemoglobiini molekulis, mis koosneb kolmesjast aminohappe jäägist. Sekundaarne struktuur – ehk 2. Järgu struktuur iseloomustab valgu molekuli ruumilist paigutust. Tersiaaalne struktuur – ehk 3. Järgu struktuur tekib ahelate üksteisest läbipõimumisel, kusjuures moodustuvad globulaarse kujuga molekulid.(müoglobiin). Kvaternaarne struktuur – ehk 3. Järgu struktuur formeerub mitme markomolekuli ühinemisel üheks kompleksseks gloobuliks. Hemoglobiini korral võtavad osa üksikute alaühikute globulaarpindadel paiknevate aktiivste rühmade vahel toimivad elekrostaatilised jõud. 2.) Denaturatsioon ehk denatureerimine (kunstladina denaturare 'loomulikest omadustest ilma jätma') tähendab biopolümeeride, peamiselt valkude omaduste (la...
Valgud Valkude jaotus: *LIHTVALGUD-koosnevad aminohappe jääkidest,nt munavalge *LIITVALGUD-koosnevad valgulisest ja mittevalgulisest osast,nt kromosoomid ja homoglobiin Valkude struktuur: *esimest järku struktuur e.primaarstruktuur-aminohappe jääkide järjestus *teist järku struktuur e.sekundaarstruktuur-moodustub polüpeptiidi keerdumisel alfa heeliksiks ja beeta struktuuriks,need on seotud vesiniksidemetega nt kõõluste,kõhrede,juuste,küünte,karvade valgud(ämblikuniit ja soomused) *kolmandat järku struktuur e.tertsiaarstruktuur-moodustub valgu kokku keerdumisel gloobuliks või fibrilliks.nt( gloobulid)-ensüümid,antikehad,vereplasma valgud (fibrillid)-verehüübimisvalgud,lihastöös osalevad valgud. *neljandat järku struktuur e.kvaternaarstruktuur-tekib mitme polüpeptiidi ühinemisel,nt hemoglobiin Valkude struktuuri muutmine: 1.DENATURATSIOON-hävitatakse valgu kõrgemat järku struktuur.nt juuste lokkimine,muna vahustamine/praadimine 2.RENAT...
Valgud,RNA Valgud ehk proteiinid on biopolümeerid, mille monomeerideks on aminohapete jäägid. Erinevaid aminohappeid on 20. Aminohapete järjestus on erinev valgumolekulis. Aminohappeline järjestus määrab ära valgu ülesande. DNA määrab ära aminohapelise järjestuse. Kahe aminohappe omavahelisel raegeerimisel moodustub ribosoomis nende vahele kovalentne side,idnm. Peptiidsidemeks(tugev side; laguneb ainult hapetes keetmisel). Valkude struktuurid: · Valgu aminohappelist järjestust nimetatakse esimest järku struktuuriks(primaarstruktuuriks); hoiavad peptiidsidemed · Valgu teist järku struktuur tekib polüpetiidi keerdumisel kruvikujuliseks heeliksiks või kõrvuti asetsevate ahelate voltumisel.(Struktri hoiavad koos vesiniksidmed; nõrgad sidemed) · Molekuli edasisel keerdumisel moodustub valgu kolmandat järku struktuur.enamasti on see keraja kujuga ja kannab gloobuli nimetust. Mitmesugused keemilised...
Valgud Valgud on polümeerid mille molümeerideks on aminohapped. Aminohapped on orgaanilised happed. Iga AH koostises on : erinev RADIKAAL, minorühm (annab aluseli omadusi), karboksüülrühm (happelised omadused ja vesinik. ) Esinevad organismides : 1) vabalt 2) valkude koostises Põhiaminohapped 21 erinevat ja nad kuuluvad valkude koosseisu. Neid määrab geneetiline kood. Esinevad kõikides organismides. Harvaesinevad AH-d umbes 200 tk. Esinevad vabal kujul. Geneetiline kood puudub .Neid esineb taimedes ja bakterites. Asendamatud AH-d organismid sünteesivad neid ise .inimese jaoks 10. Valgud on suure molekulmassiga ühendid, mis koosnevad aminohappe jääkidest. AH jäägid on omavahel seotud PEPTIIDSIDEMEGA.(kui süsinik ja lämmastik on kõrvuti) Aminohapped reageerivad üksteisega eraldub H20 ja tekib pikk ahel. R-CO-NH-R peptiidside Valgu molekulid jagunevad : a) Lihtvalgud . Koosnevad vaid AH jääkidest Nt. munav...
ORGANISMIDE KOOSTIS (lk 24-45) 1.Täida lüngad. Organism koosneb_____________ ja _____________ ainetest. Kõihe rohkem on orgaaniliste ainete koostises__________ , ___________ ja _____________ . Vesi moodustab üle __ rakus esinevatest ainetest. Vesi osaleb mitmesugustes __________________________ ja aitab säilitada __________ ________________________ . Lisaks veele esineb rakkudes ja teisi anorgaanilis aineid: _________ , _________ ja _________ . Inimene saab organismile vajalikud anorgaanilised ühendid __________________________________ . Organismide koostisesse kuuluvateks põhilisteks orgaanilisteks aineteks on __________ , _________ , _________ ja ___________ . Sahhariididel ja lipiididel on põhiliselt _____________ ja _____________ ülesanne. Sahhariidid jagunevad: 1)________________________ (___________________) 2)________________________ (___________________) ...
KORDAMISKÜSIMUSED: Organismi keemiline koostis 1. Mis on makro-, meso- ja mikroelemendid? Tooge iga rühma kohta vähemalt 4 elementi. V: Makroelemendid on elemendid, mida elusorganismid vajavad elutegevuseks suurtes kogustes (üle 1%) süsinik, hapnik, vesinik, lämmastik. Mesoelemendid on elemendid, mida elusorganism vajab keskmistes kogustes (0,1-1%) väävel, kaltsium, raud, fosfor Mikroelemendid on elemendid, mida elusorganismid vajavad väikestes kogustes (alla 0,01%) magneesium, fluor, vask (Cu), tsink (Zn). 2. Teate anorgaaniliste ja orgaaniliste ainete keskmist sisaldust rakkudes. V: Kõige enam on anorgaanilisi aineid (vesi ja soolad) enamasti üle 80%. Orgaanilisi aineid on ligi 19% (Valgud 14%, lipiidid 2%, süsivesikud, nukleiinhapped..). 3. Teate järgnevaid anorgaanilisaineid, nende funktsiooni organismis: Vesinik- luude koostises, hammaste koostises Ammoonium- energia tekkimine, väljutamine ...
Keemilised elemendid organismis. Keemiline element on kindel aatomite liik. Tänapäeval tuntud 118-st keemilisest elemendist 60 paikneb organismides. Kõige enam leidub H, O, C, N, S, P neid nim. makroelementideks. Palju on ka Fe, Mg, Ca, K, Na. Väga vähe on aga mikroelemente J, Fl, Cu, Mn jt. Anorgaanilised ained organismides. Anorg. Ained on oksiidid, H2O. Alused ehk hüdroksiidid annavad hüdroksiidioone. Vett on organismides umbes 80%. Inimeses u. 70%. Teisi anorg. ühendeid on 1,5%. Kõigi soolade vee molekuli omadused tulenevad tema molekuli ehitusest. Veemolekul on dipoolne. Vee tähtsus : * hea lahusti polaarsetele ainetele. * Vesi võtab osa elektrolüütide lagunemisest ioonideks. * Veel on suur soojusmahtuvus. * Vesi võtab osa hüdrolüüsist. *Vesi võtab osa fotosünteesist. * Vesi tekib organismis orgaanililiste ainete oksüdeerumisel. Tähtsamad katioonid ja anioonid : võtavad osa närviimpullsside tekitamisest. Luukoe koostisesse ku...
Elu omadused: rakuline ehitus, kõrge organiseerituse tase, aine ja energia vahetus (hingamine, toitumine, eritamine), stabiilne sisekeskkond, reageerimine ärritusele, paljunemine, areng. Organiseerituse tasemed: · Molekulaarne tasand · Rakuline tasand esmane organiseerituse tase, millel on kõik elu omadused. Ühesuguse ehituse ja ülesannetega rakud moodustavad koe: Epiteelkude ehk kattekude: Lihaskude: - katab keha pinda, siseelundeid, moodustab näärmed (higi, sülg, pisarad) - võimaldab liikumist - kaitseb organismi väliskeskkonna eest - rakud kokkutõmbamisvõimelised - näärmed eritavad nõresid - elu jooksul juurde ei tule (pikenevad, laienevad) - rakud on tihedalt üksteise kõrval, rakuvaheainet on vähe Jaotus: silelihaskude...
BIOLOOGIA ORGANISMIDE KOOSTIS Orgaanilised ühendid on iseloomulikud elusloodusele. Kõige enam on rakkudes hapnikku, süsinikku ja vesinikku. Neid nim. Makroelementideks kuna neid on suurtes kogustes(O,H,C,N,P,S). Neid mis vähem on nim. Mikroelementideks. Anorgaaniliste ainete põhiosa moodustab vesi. Orgaanilistest ainetest on rakkudes kõige rohkem valke. Siis lipiide ja siis sahhariide. Vesi täidab rakus mitmesuguseid funktsioone: ta on hea lahusti ja osaleb enamikus keemilistes reaktsioonides. Sahhariidid e. Süsivesikud on orgaanilised ühendid mille koostises esinevad süsinik,vesinik ja hapnik. Nad jaotatakse mono-, oligo- ja polüsahhariidideks. (mono ja oligo =suhkur). Monosahhariidid e. Lihtsuhkrud. Riboos ja desoksüriboos, kuuluvad nukleiinhapete koostisse. (RNA ja DNA). Oligosahhariidid on madalmolekulaarsed orgaanilised ühendid, mis organismides on valdavalt moodustu...
Pärnu Koidula Gümnaasium Elvi Sobolev 10.c klass VALGUD Referaat Pärnu 2008 SISUKORD 1. VALKUDE KOOSTIS JA STRUKTUUR ...........................................................................4 1.1. Aminohapped ..................................................................................................................4 1.1.1. Valkude seotus aminohapetega ................................................................................5 1.2. Valgu molekulide struktuur ............................................................................................ 6 2. VALKUDE ÜLESANDED ................................................................................................... 8 2.1. Ensümaatiline funktsioon.................................................................................................8 2.2. Vitamiinid ...............................................
2.1 ÜLDINE KEEMILINE KOOSTIS Orgaanilised ühendid on iseloomulikud elusloodusele, sest enamik neist moodustub organismide elutegevuse käigus. Organismide koostises on 70-80 erinevat elementi, elusorganismide talituseks on vajalik miinimum 27 keemilist elementi e bioelementi. Kõige enam on rakkudes hapnikku, süsinikku ja vesinikku. Makroelemendid keemilised elemendid, mida organism vajab suurtes kogustes, näiteks C, H, O, P, N, S. Hapnik O peamiselt vee ja biomolekulide koostises, kindlustab toitainete lõhustamise ja hingamise. Süsinik C biomolekulide koostises, moodustab keemilisi sidemeid. CO 2 on fotosünteesi lähteaine, hingemise ja käärimise lõpp-produkt. Vesinik H biomolekulide ja vee koostises, vajalik vesiniksidemete moodustamisel. Lämmastik N aminohapete ja nukleiinhapete koostises. Fosfor P rakumembraani ehituses, nukleiinhapete koostises ja energiarikaste ühendite, näiteks ATP koostises. Väävel S leidub osades ami...
1) Aminohappeid on vaja,et valke ehitada. Neid on 20 erinevat, tähistatakse kolme tähega. Koosnevad amino- ja karboksüülrühmast. Asendatavad aminohapped neid suudavad rakud ise lämmastikuühenditest sünteesida. Asendamatud aminohapped organism peab saama neid toidust, sest rakud ei suuda neid ise sünteesida. Nt: metioniin, fenüülalaiin, lüsiin. Peptiidside tekib aminohappejääkide vahel, ühendab need valgumolekuliks. 2) Primaarstruktuur aminohappeline järjestus, lihtne ahel. Sekundaarstruktuur aminohappe ahel on keerunud spraaliks, seda hoiavad koos vesiniksidemed. Nt. Juuksed, küüned, soomused, ämblikuniit. Tertsiaarstruktuur sekundaarstruktuuriga valgu kokkuvoltimisel tekkiv kerajas struktuur. Nt:ensüümid, ahtikehad, vereplasma valgud, keratiin, lihasvalgud, kollageen. Kvarternaarstruktuur kahe või enama tertsiaarstruktuuriga aminohappe ...
Rakutuum Rakutuum esineb ainult eukarüootsetes rakkudes. Üks suurematest organellidest (5-25 µm). Ümbritsetud kahekordse membraaniga nn tuumaümbrisega. Välimine membraan on sageli seotud ER membraaniga ja kahe membraani vaheline ruum on ER luumeni jätkuks. Tuumamembraanid koosnevad lipiidsest kaksikkihist, milles esinevad teatud tüüpi valgud. Tuumas on eristatav tuumakese piirkond. Tuuma sisemist osa, mis ei ole tuumake, nimetatakse nukleo- e. karüoplasmaks. Tuuma struktuur ja koostis on määratud tuuma funktsioonidega. Tuumas paikneb DNA ja toimub DNA replikatsioon. Tuumas paikneval DNA-l sünteesitakse mRNA, tRNA, rRNA, samuti toimub tuumas ribosoomide subühikute teke. mRNA, tRNA ja ribosoomide subühikud peavad liikuma tuumast tsütoplasmasse. Tsütoplasmast tuuma peavad liikuma tsütoplasmas sünteesitud valgud (histoonid, regulaatorvalgud, DNA ja RNA polümeraasid jt) Seega läbi tuuma membraani peav...
Kordamisküsimused geneetikas loeng 9 kohta: 1. Defineeri mõiste transkriptsioon. Selle üldine toimumine eukarüoodil? Transkriptsioon on matriits DNAst lähtuv mRNA süntees. Toimub alati suunas 5'-3'. Protsess, mille käigus geneetilise koodi salvestatud informatsioon kantakse üle kindlale RNA tüübile. Eukarüoodil kontrollitakse iga geeni transkriptsiooni eraldi. Aktivatsioonil osalevad abistavate faktoritena organismi signaalmolekulid. I initsiatsioon kromatiini avamine CRC tegevuse tulemusena, TF seondumine promootorile. H sideme lõhkumisel osalevad teatud transkipstioonifaktori, RNA sünteesi viib läbi RNA polümeraas (I;II;III). Transkriptsiooni käivitamisel osalevad nii NH kui valgud (cis, trans) initsiatsioon-elongatsioon- terminatsioon 2. Kuidas, millest ja kus moodustub tuumake? Tuumakese funktsioon?. 3. Kuidas toimub eukarüoodil transkriptsiooni initsiatsioon? Millised faktorid on vajalikud? Vt eelmist...
1. Ainete tuvastamine kvalitatiivsete meetoditega 1.1 Valkude reaktsioonid 1.2 Süsivesikute reaktsioonid Töö teoreetilised alused: Kvalitatiivsed reaktsioonid võimaldavad kindlaks teha mingi keemilise elemendi funktsionaalse rühma, ühendi või teatud omadustega ainete grupi olemasolu. Saadud tulemused on ühebitine ehk vastuseks saadakse kas ei või jah (reaktsioon kas toimub või mitte). Enamasti tekib sade, gaas või muutub värvus. 1.1 Valkude reaktsioonid · Valgud on polüpeptiidid, kus aminohapped on seotud amiid/peptiidsidemetega. · Valkudes sisalduvaid (proteogeenseid) aminohappeid on 20 (erinevad radikaalide struktuuri poolest). · Valgud täidavad ülesandeid tänu iseloomulikele ruumilistele struktuuridele (tuleneb primaarsest struktuurist aminohapete valik ja järjekord). · Polüpeptiidahela üksikute lõikude korrapäratust iseloomustab sekundaarne struktuur. · Kogu valgumole...
Valkude reaktsioonid. Valgud on polüpeptiidid, mis koosnevad omavahel peptiidsidemega seotud aminohapetest. Valkudes sisalduvaid aminohappeid on 20 ning nad erinevad üksteisest radikaaldie struktuuri poolest. Valkude: primaarne struktuur iseloomustab aminohapete valikulist järjekorda sekundaarne struktuur polüpeptiidahela üksikute lõikude korda ja tertsiaarne struktuur kogu valgumolekuli ruumilisust. Kui molekul koosneb enam kui ühest polupeptiidahelast moodustuvad oligomeersed valgud, mis omavad ka kvaternaarset struktuuri. Ruumilised struktuurid on fikseeritud nõrkade keemiliste sidemete ja vastasmõjudega. Kui valgu ruumilises struktuuris grupeeruvad ümber ruumilist struktuuri fikseerivad nõrgad sidemed, aga säilivad aminohappeid ühendavad peptiidsidemed, siis sellist lagunemist nimetatakse denaturatsiooniks. Taastumine on renaturatsioon. Valkude reaktsioonide tüübid: kvantitatiivsed reaktsioonid -Kvalitat...
Membraanide struktuuri lühiiseloomustus Rakumembraan koosneb lipiitidest, millel on hüdrofiilne pea ja hüdrofoobne lõpposa. Tänu oma sellele ehitusele lipiidid sattudes vette muutuvad liposoomiks- lipiidide struktuur vees: lipiidid moodustava kaksikkihti, kusjuures iga kihi lipiitide (hüdrofiilsed) pead on pööratud vee poole ja (hüdrofoobsed) saabad on pööratud kihi sisse poole (üksteisele vastu), kus ei ole vett. Selline struktuur on väga stabiilne ja kord vesikekskkonnas tekkinud ei lagune enam. Membraanis olevad lipiidid võivad vahetada koha, pöörata enda ümber. Membraanise võivad siseneda ka teised molekulid, millel on hüdrofiilne pea ja hüdrofoobne saba. Kui selline molekul siseneb, siis väheneb membraani dünaamilisus, aga just sellised molekulid reguleerivad rakumembraani dünaamilisust. Üheks selliseks ühendiks on kolesterool, mis paikneb lipiidide vahel. Membraanis peale lipiide on ka valgu molekulid. Valgu molekuli osa (või terv...
Valgud: struktuuritasemed (4), nende moodustumine. Peptiidsideme keemiline moodustumine. Valkude ehk proteiinide ülesanded organismides (biofunktsioonid, nt ensümaatiline, kaitse, regulatoorne,...) ja näiteid valkude esinemisest organismides, sh inimeses. Ensüümid mõiste, ülesanne, näited. Struktuur: (vaata lk 7-8 jooniseid) · Esimest järku on primaarne struktuur- selles on märgitud aminohappe järjestus( aminohapped on omavahel seotud peptiidsidemetega) · Teist järu on sekundaarne struktuur- moodustab polüpeptiidi keerdumise alfa-heeliks või beeta-struktuuriks, kus esinevad vesiniksidemed. Näiteks juuste ja küünte valgud on sekundaarsed valgud. · Kolmandat järku ehk tertsiaarstruktuur moodustub teist järku valgu kokku keerdumisel ümaraks gloobuliks. ( ensüümid, antikehad) või piklikuks fibrilliks (verehüübimisvalgud) · Neljandat järku ehk kvaternaarstruktuur- tekib mitme ...
MOLEKULAAR- JA RAKUBIOLOOGIA | YTM0011 I KONTROLLTÖÖ KORDAMISKÜSIMUSED | 20/09/10 I VALKUDE STRUKTUUR 1. Aminohapped, aluselised ja happelised, hüdrofiilsed ja hüdrofoobsed, polaarsed vs. mittepolaarsed, kõrvalahelate tüübid. Aluselised: Lüsiin, Arginiin, Histidiin. Happelised: Aspartaat, Glutamaat. Hüdrofoobsed: Alaniin, Valiin, Leutsiin, Metioniin, Isoleoutsiin, Fenüülalaniin, Trüptofaan, Tyrosiin. Hüdrofiilsed: Arginiin, Lüsiin, Aspargiin, Glutamaat, Proliin, Aspartaat. Polaarsed: Türosiin, Histidiin, Lüsiin, Arginiin, Aspartaat, Glutamaat, Treoniin, Seriin, Aspargiin, Glutamiin. Mittepolaarsed: Alaniin, Valiin, Leutsiin, Isoleutsiin, Fenüülalaniin, Metioniin, Proliin, Trüptofaan. 2. Peptiidside, C ja N teminus, peptiidid ja valgud, dalton. Peptiidside on kovalentne side pep...
Valgud Valkude töös seisneb elu. Erinevaid valke on lõpmata palju, inimese rakkudes on 500 000. Igal valgul on on oma , ainult üks ülesanne (lihasvalk- valgumolekulid tõmbuvad kokku). Valgud e. Proteiinid on polümeerid, mille koostises on aminohapped. Erinevaid aminohappeid on 20. Neid 20 erinevat aminohapet saab panna erineva järjekorraga ritta- nii saab muuta valgu ülesannet, neid on ka erinev arv valgumolekulis. Aminohappeline järjestus määrab valgu ülesande. Aminohappelise järjestuse määrab DNA. Radikaaliks võib olla 20 erinevat aminohapet. Aminohappeid tähistatakse 3-tähelise lühendiga (nt: Ser, Tyr jne ... ) Aminohapped on omavahel ühendatud tugeva peptiidsidemega. Geen on DNA osa kus on ühe valgu eeskiri. Peptiidside on tugev side- laguneb hapetes keetmisel. Valkude struktuur: -esimest järku struktuuri hoiavad peptiidsidemed -teist järku struktuur on keerdumine (nõrgad sidemed) -kolmandat ...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL KEEMIAINSTITUUT Bioorgaanilise keemia õppetool YKL3312 Biokeemia praktikum Laboratoorne töö 1. Ainete tuvastamine kvalitatiivsete reaktsioonidega 1.1 Valkude reaktsioonid 1.2 Süsivesikute reaktsioonid Tallinn 2010 1. AINETE TUVASTAMINE KVALITATIIVSETE REAKTSIOONIDEGA Kvalitatiivsed reaktsioonid võimaldavad kindlaks teha mingi keemilise elemendi, funktsionaalse rühma, ühendi või teatud omadustega ainete grupi olemasolu või puudumist uuritavas keskkonnas. Enamasti hinnangut antakse värvuse tekke, sademe moodustumise, gaasi eraldumise või muu silmaga nähtava muutuse alusel. Kvalitatiivsed reaktsioonid ei nõua aine täpset doseerimist, enamasti võib piirduda silmamõõduga. 1.1 VALKUDE RAKTSIOONID TÖÖ TEOREETILISED ALUSED Valgud on polüpeptiidid, mis koosnevad omavahel peptiidsidemega seotud a...
Bioloogia kontrolltöö nr 2 Organismide koostis 1. Organismi üldine keemiline koostis. Kogu loodus koosneb anorgaanilistest ja orgaanilistest ainetest (eluta loodusel peamiselt anorgaanilised, elusloodusel peamiselt orgaanilised ühendid). Iga organismi ehituses on nii orgaanilisi kui anorgaanilisi aineid, mis koosnevad mitmesugustest keemilistest elementidest. (Tabel 1) Kõige enam on rakkudes hapnikku, süsinikku ja vesinikku. Mõnevõrra vähem on rakkudes lämmastikku, fosforit ja väävlit, sest need esinevad peamiselt valkude ja nukleiinhapete ehituses. Kõik kuus elementi (O, C, H, N, P ja S) moodustavad kokku üle 98% raku keemiliste elementide kogumassist. Neid elemente nimetatakse makroelementideks. Kümnendik- ja sajandikprotsentides on rakkudes K, Cl, Ca, Na ja Mg. Ülivähe leidub Fe, Zn, Cu, I, F jt. Kokku on organismides avastatud 16 sellist keemilist elementi, mis esinevad küll väga väikestes kogustes, kuid on siisk...
ANATOOMIA-Bioloogia teadus, mis uurib organismide ehitust. BIOLOOGIA-Teadus, mis uurib elu kõiki ilminguid. BIOSFÄÄR- Maad ümbritsev elu sisaldav kiht. ETOLOOGIA-Loomade käitumist uuriv bioloogia. FÜSIOLOOGIA-Bioloogia teadus, mis uurib organismide talitlusi ja nende regulatsiooni. HUMORAALNE REGULATSIOON- Organismi elundkondade talitlusi reguleeriv (pealmiselt veres esinevate) hormoonide vahendusel. LOODUSSEADUS- Teaduslike faktide üldistus, mis võimaldab selgitada mitmeid loodusnähtusi. Loodusnähtuste püsiv korduvus. MOLEKULAARBIOLOOGIA- bioloogia teadus, mis uurib elu molekulaarset taset. NEURAALNE REGULATSIOON- närvisüsteemi vahendusel toimuv loomorganismi elundite ja elundkondade talitluste regulatsioon. POPULATSIOON- Samal ajal ühel territooriumil elavate ühte liiki isendite kogum, kes võivad omavahel vabalt ristuda. PÄRILIKKUS-Eluslooduse üldine seaduspärasus, mille kohaselt järglased sarnanevad ehituselt ja talitluselt vanemateg...
Bioloogia kontrolltöö 6. november 2008 ORGANISMIDE KOOSTIS 1. LEVINUMAD KEEMILISED ELEMENDID, AINED ELUSORGANISMIDES Makroelemendid Kõige enam on rakkudes hapnikku, süsinikku ja vesinikku. Mõnevõrra vähem on organismides lämmastikku, fosforit ja väävlit - O, C, H, N, P, S Mikroelemendid Kokku on avastatud organismides 16 keemilist elementi, mis esinevad küll väikestes kogustes, kuid on organismide tööks hädatarvilikud: K, Cl, Ca, Na, Mg, Fe, Zn, Cu, I, F jt. Anorgaaniliste ainete põhiosa moodustab vesi 70-95% Orgaanilistest ainetest leidub kõige enam rakkudes valke. Valkude kõrval on esindatud ka lipiidid ja sahhariidid ja nukleiinhapped. 2. VEE TÄHTSUS Vesi on hea lahusti ja enamik aineid on organismis lahustunud olekus. Vee molekulid osalevad paljudes organismis toimuvates keemilistes reaktsioon...
1. Valkude struktuurne ja funktsionaalne klassifikatsioon Lihtvalkud koosnevad ainult AH jääkidest ja liitvalkud Ahjääkid + teised mittevalgulised rühmad.(glükoproteiinid, fosfoproteiinid,lipoproteiinid,metalloproteiinid) Lihtvalgud jagunevad veel fibrillaarseteks ja glonulaarseteks. Fibriallaarsed valgud on niitjad, reglina vesilahustumatud, vastupidavad hapetele/alustele,seedensüümidele ja denaturatsioonile. Nad on kaitse ja tugifunktsiooniga( kollageeid,elastiinid,müosiinid,keratiinid,fibroiinid). Globulaarsed valgud on arvukaim valkude rühm(liit ja lihtensüümid,hormoonid). Lahustavad füsioloogilises lahuses. Põhirühmad albumiinid ja globumiinid. Ensüümid( pepsiin, trüpsiin) Transportvalgud ( hemoglobiin) Struktuurvalgud ( histoonid, kollageen, elastiin) Kontraktiilsed valgud ( aktiin, müosiin) Regulaatorvalgud ( insuliin, histoonid) Aktiivkaitse valgud (immuunglobuliinid, fibronogeen) Toite ja varuvalgud (piima kaseiin) 2. ...
Tallinna Tehnikaülikool Töö number 1.1 ja 1.2 Valkude ja süsivesikute reaktsioonid Palun täiendada. 23.02.12. M.K. Versioon 2 Tallinn 2012 1.1 Valkude reaktsioonid Valgud on polüpeptiidid, milles olevad aminohapped on omavahel seotud peptiidsidemete abil. Peptiidside moodustub ühe aminohappe karboksüülrühma reageerimisel teise aminohappe aminorühmaga. Valkude koostises leidub 20 üldlevinud aminohapet, mida nimetatakse proteogeenseteks aminohapeteks. Lisaks neile sisaldavad mõningad valgud ka nn ebaharilikke aminohappeid. Valgud, nagu teisedki biopolümeerid, täidavad oma funktsioone tänu iseloo...
annaabi.ee 
