Kujundamist toetavad Püha Vaimu annid ja nõuanded tarkadelt inimestelt. Inimese kõlbelisele kujunemisele aitab samuti kaasa palvetamine ja südametunnistuse läbiuurimine. Eksimine on tõese seisukoha pidamine vääraks või väära seisukoha pidamine tõeseks. Valetamine erineb eksimusest, sest eeldab tõe teadmist või vähemalt usku, et teatakse tõde. Valetamine on tõde teades teadlik väära seisukoha esitamine. Juhul, kui tõde ehk tegelikult ei teatagi, on valetamine oma uskumusele vastupidise seisukoha esitamine. Aga mis siis, kui inimesel on vilets mälu? Ta ei mäleta tõesti, et tegi midagi ning ütleb, et ei teinud. Tegelikult aga tegi. Definitsiooni järgi ei ole see valetamine. Kui oleks võimalik konstrueerida valedetektor, siis saaksime välja selgitada, kas inimene valetab, kuid mitte seda, mis on tõde. Mõnikord vale eksitab, mõnikord mitte olenevalt sellest, kas valet jäädakse uskuma või mitte.
Ausus on kiiduväärt voorus, kuid mina arvan, et kõik vahel valetavad või ilustavad tõde. Ma tean mõnda inimest, kes on väga otsekohene. See on just eriti hea tunne, kui keegi midagi otse välja ütleb ja võibolla ma isegi natukene pelgan selliseid inimesi. Niisuguseid inimesi pole just minu ringkonnas palju, kes on väga otsekohesed ja ausad, kuid mõni kogemus ikka on. Ma usun, et iga inimene ilustab tõde mingil määral ja arvan, et ka valetamine on mõnes mõttes voorus. Näiteks siis, kui ei taha tõesti kellegile haiget teha. Ükskord küsis üks tüdruk minult, et kas ta soeng on ära vajunud, rääkis veel, et ta on just juuksuri juurest tulnud ja ma tõesti ei tahtnud ta tuju rikkuda, nii et ma valetasin või siis ilusatsin tõde. Ütlesin, et lokid on väga ilusad , kuigi need olid natukene ,,närtsinud" ja ära vajunud. Või siis, kui ma näen, et
ole lubaduse andmisel mõtet. Kas hädavale on õigustatud? See oleneb olukorrast. Sa võid säästa inimest mõnest suuremast negatiivsest uudisest, aga kui ta hädavalest teada saab, siis kas asi oli tõesti seda väärt? Vale on õigustatud ainult siis, kui see on heal eesmärgil. Kui tahetakse teha kellelegi üllatust, selleks pead valetama näiteks oma asukoha kohta, kus oled või midagi muud, mis läheb üllatuse tegemiseks vaja. Õigustatud on ka lastele valetamine, sest väikeste laste pähe ei tohi tekkida mõtet, et maailm on julm ja ebaõiglane koht. Lapsed usuvad päkapikkudesse ja jõuluvanasse, mõned isegi hambahaldjasse. Nende olemasolu teeb laste tuju paremaks ning nad on tänulikud, kui saavad jõuluvanalt detsembris kinke. Seda rõõmu ei saa ometi neilt ära võtta. Aus olles säilib inimese maine. Olles kord juba valetanud, hakatakse kahtlema sinu aususes. Kes tahaks suhelda inimesega, kes luiskab ja valetab? Keegi ei taha
viimisel. Valetaja võib ka tegelikult rääkida tõtt, kui see ei ole nende kavatsus. Tõene inimene võib provotseerida valet informatsiooni- halb soovitus võib tulla näiteks börsimaaklerilt- kuid see polnud nende kavatsus. Valetajal on valik; valetaja võib valida võimaluse mitte valetada. Teine kriteerium valede ära tundmiseks teistest pettustest, on see, et sihtmärk ei ole teadvustanud ennast valetaja kavatsusest teda eksitada. Nõidumine ei ole selle kriteriumi järgi valetamine. Näitleja ei ole valetaja, kuid petis on. Mõnikord , kui teadvustada kavatsust eksitatud saada, on mõeldav süsteem kasutada Goffman`I (1974) situatsiooni väljendust. Las ostja ettevaatus olla näitlik hoiatus, et tooted või teenused ei pruugi olla need, milleks nad on loodud. Erinevad viisakuse viisid on näited naturaalsete situatsioonide teadvustamisest, et eesmärk, mida tõde ei räägi. Bok ja Ekman. Erinevalt Bok´ìst ,kes pidas ainult väiteid valeks, Ekman väitis, et
Valetamine Psühholoogia Sinu nimi Sinu klass Sinu õpetaja 2011 Mis on valetamine? Küsimused mitteusaldatavuse kohta tulevad ette paljudes kontekstides - kui lapsevanemad küsivad oma lastelt, kas nad tarvitavad narkootikume oma vabal ajal, kui ülemus küsib töökandidaatidelt põhjuste kohta, miks nad lahkusid oma endistelt töökohtadelt, kui rahvusvahelised juhid võtavad arvesse teineteise ähvardusi ja lubadusi, kui valija väärtustab kanditaatide lubadusi, kui psühhiaater kuulab patsiendi kaebuseid või kui vandekohus hindab tunnistajate tunnistusi
Minuga läks see eriti traumeerivalt. Olin siis just 6 saamas, kui ühel jõuluõhtul, mina jõuluvana süles istudes, jõuluvana habe järsku eest ära kukkus ning jõuluvana asemel vaatas mulle vastu naabrimees. Olin nii shokeeritud sellest, et alguses ei suutnud isegi nutta. Kogu minu lapsepõlv varises see hetk kokku. Peale seda olin ma vanemate peale mitu päeva vihane, sest nad valetasid mulle. 7. Kas teie jaoks on jõuluvana kohta lastele valetamine halb? Valetamine on alati halb, ükskõik mille pärast seda tehase. Kuid mina, lapsevanemana, ei võta jõuluvana vale tavalise valena. See vale on nö ilus vale. Vn olles ise kunagi laps olnud, mäletan ma väga hästi, kui tore oli jõuluvana ootus ning kui õnnelik ma olin, kui sain jõuluvana põlve peal istuda ning salmi lugeda. 8. Millal kavatsete oma lastele jõuluvana tõe paljastada? Minu tütar juba teab, et emme-issi panevad jõulupakid kuuse alla ning jõuluvana mängib
,,Kas teil on afäär" küsib Zjamel temalt, pigem meelde tuletades, et ta on ka veel olemas kui tõsiselt muretsedes. Aga Bernardil ongi suhe Etheliga. Teisalt, Bernard ei võta seda suhet tõsiselt. Ethel on abielus ja Bernard on seotud Zjameliga, kel on olnud hiljuti rasked ajad. Bernard ei taha Zjameli endast välja ajada, kuigi talle ei meeldi Zjamelile valetada ka. Hambaid krigistades ja Nietzsche lausungit meenutades, et valetamine on eluks vajalik ja lihtsalt osa hirmuäratava ning probleemse iseloomu olemasolust, ta ütleb : ,,Loomulikult mitte, kallis ja suudleb teda." Zjamel tunneb end palju paremini. Ja niikuinii paari kuu pärast Bernard ja Ethel tüdinevad oma suhtest ja keegi ei mõtle enam sellele. Kas Bernard tegi õigesti? Valetaja valetamine on sama vana kui kõne, see ei saaks olla teisiti. Kõik teavad seda. Jumal, arstid, õpetajad, filosoofid- isegi mõned linnud valetavad üksteisele. (Nad
Kas ilus vale või inetu tõde? Igapäevases suhtlemises üritatakse ikka üksteisele meeldida või endast mingit muljet jätta, sellepärast tuleb tihti ette ka valetamist, või siis lihtsalt tõe rääkimata jätmist. Üldiselt mõistetakse sõna ,,vale" all midagi halba - kes siis ikka tahaks, et talle valetataks. Tihti ei taheta aga valetamisega tegelikult kellelegi haiget teha. Ilusad pisivaled võivad muuta hoopis tuju paremaks ja inimesed õnnelikumaks, aga juhul kui tõe välja tulemine ei tekita katastroofi või mis veel parem tõe välja tulemine pole mingil moel võimalik. Mõni aga lausa naudib valetamist, näiteks August Gailiti romaani nimitegelane Toomas Nipernaadi. Ta valetas kokku maad ja ilmad, teised uskusid ja võib-olla mõnikord isegi. Ühes novellis mõtles ta kolme venna Peetruse, Pauluse ja Joonatani jaoks välja plaani, kuidas on neil võimalik rikkaks saada. Ta räägib nii siiralt, et kõik usuvadki. Tegi seda muidu
Pragmatismi tõekontseptsioon Antud artikli põhiväide: Tõesed ideed on need, mida me saame omaks võtta, kehtestada, tõendada ja verifitseerida. Mingi idee tõesus ei ole selle loomuomane tardunud omadus. Tõde on see, mis ideega juhtub. Sündmused teevad selle tõeseks. Selle tõesus ongi tegelikult sündmus, protsess: nimelt selle verifitseerimise verifikatsiooni protsess ise. Selle kehtivus on selle kehtestamise protsess. Pragmatismi tõeteooria kohaselt on tõesed uskumused, mis n.ö töötavad. Tõesed on uskumused, millest lähtudest saab sihipäraselt tegutseda. Näiteks on uskumus, et peavalurohi võtab meil peavalu ära, kui peale tableti võtmist peavalu kaob. Pragamatismi kohaselt on tõde alati praktiline. Praktiliseks tulemuseks ei tarvitse aga olla mingi käegakatsutav asi, selleks võib olla ka näiteks emotsionaalne rahuldus, heaolu vms. Näiteks usk sellesse, et elu väärib elamist, on tõene siis, kui sellest usust lähtudes inimene tunneb elust rah
Edukas valetamine on väga keeruline ,,Edukas valetamine on väga keeruline'' annab autor ülevaate sellest, et kõik räägivad iga päev valgeid valesid. Näiteks politseinikel võiks olla alustuseks piisavalt objektiivset infot, kahtlustatava isiku kohta võiks samuti olla rohkem tõendeid. Kahtlustatav peaks mõtlema, kuidas ta suudab oma valedega politsei ära petta. Valedetektoreid saab ära petta hingamise ja meeleseisundiga. Kui inimene räägib enesekindlalt, ei ole segaduses ega närvitse ning jääb rahulikuks,
Kui oled kord valetanud. VALETAMINE. See on tegu , mis võib olla tavaline või lausa tappev. Kõik inimesed on kord valetanud , pole inimest , kes ei oleks luisanud. Inimesed vassivad erinevat moodi ja nii on ka nende valede põhjused on erisugused. Nende valed saavad alguse millestki , mis ei või omada mingit tähtsustki. Vale ärkab mõttetust asjast ja võib kasvada tohutuks veaks. ,,Valel on lühikesed jalad" on vanasõna öelnud. Üksigi vale ei jää päevavalgele tulemata.
Vaikimine, pisivaled või siiski ainult tõde? Olete kindlasti kuulnud, et tõe rääkimine on alati õige. Kuid mõelge nüüd ise, kui palju kordi olete te tegelikult endale tõe rääkimisega hoopis häda kaela tõmmanud ning kui palju kordi olete end valetamisega hädast välja keerutanud. Lugupeetud klassikaaslased ning õpetaja. Kavatsen teile järgnevate minutite jooksul rääkida teemal: vaikimine, pisivaled või siiski ainult tõde? Jah, valetamine on halb ning üldjuhul suhtutakse sellesse negatiivselt. Kuid ometigi olen ma üsna kindel, et siinviibijate hulgas ei ole sellist inimest, kes oleks üdini aus ning kes alati tõtt räägiks. Teda ei ole siin, ega ka kusagil mujal. Inimene, kes ütleb, et ta kunagi ei valeta, valetab. Vahel on pisivalede rääkimine üsna vältimatu. Tuleneb see siis sellest, et me üritame ennast kaitsta, muutes pisidetaile või siis lihtsalt vaikides. Ka laiskus on see, mis paneb meid
2. seminar filosoofia üldkursuse raames. Tekst: James, W. Pragmatismi tõekontseptsioon -- Akadeemia. --Nr. 8/1997 -- Lk. 1702- 1721. Abistavad küsimused: 0. Mis on Jamesi teksti uurimisprobleem ning taotlus? 1. Mille omadus on Jamesi arvates tõde? 2. Milles seisneb pragmatistide ja intellektualistide tüliküsimus tõe defineerimisel? Millise loengul õpitud tõeteooriaga James vaidlusse astub? 3. Sobivuse probleem "mittekopeerivate" ideede puhul (kella näide). 4. Milles seisneb Jamesi järgi intellektuaalse hoiaku epistemoloogiline inertsus. 5. Pragmatistlik küsimusasetus tõe kohta. 6. Pragmatistlik verifikatsiooni ja kehtestamise käsitus. 7. Tõeste uskumuste valdamise praktiline tähtsus, tõemõiste tuletamine sellest. Mõtle järele, kas nõustud punktides 5-7 väidetuga, see on üks teksti keskmeid. 8. Mis on "reaalid" e. "objektid". 9. Miks on mõttekas täielikust verifitseerimisest loobuda (2 põhjust)? 10. Tõesus puhtalt mentaalsete ideede vahel, ideaalse ja meeleli
Aususe ja petmine Alati on kaks võimalust mida teha, üks lihtsam kui teine. Kuid ennekõike tuleks mõelda tagajärgedele ja sellele mis ühest ainsast asjast võib edasi juhtuda ja kuidas inimene sellesse suhtub. ,,Tuleb olla aus"- on lause mida õpetatakse juba lapsest saadik ning tavaliselt seda ka tehakse. USA kolmas president Thomas Jefferson on öelnud ,,Ausus on esimene peatükk tarkuse raamatus". Isegi kui inimesed tahavad ausad olla millegi osas, kardetakse et selline ausus ei pruugi meeldida kõigile osapooltele, ning seega üritatakse kas rääkida natukene ausat juttu koos väikse valega või üldse valetatakse. On vähe inimesi kes tõesti suudaksid ükskõik mis olukorras öelda välja tõde ja sellega elada. Nagu öeldakse ,,Poolik tõde on terviklik vale" kui rääkida midagi kus pool juttu vale, siis see ongi vale, hiljem kui vale välja tuleb on veel raskem seda lahendada. Ainuke asi aususe kõrval on petmine. Öeldakse, e
Liis Liström 12b ANTIKRISTUS Friedrich Nietzsche Raamatut kätte võttes ning selle eessõna lugedes, ehmusin. Nii otsekohest ning mõtlemapanevat eessõna pole ma iial ühesgi teoses kohanud. Filosoof kirjeldas seda, kellele on raamat mõeldud ning kes peavad tema lugejad olema. Tsteerides mõningaid lauseid, kõlaks see nii: "See raamat on mõeldud vähestele. Võibolla mõni neist vähestest pole veel sündinudki. Tingimusi, mis on minu mõistmiseks paratamatult vajalikud, tunnen liigagi hästi." Autor selgitab teoses seda, et elus pole vaja esitada iga asja kohta küsimusi, tuleb olla ükskõiksem. Inimesed ei tohiks karta keelatud vilju. Alati peab olema valmis millekski, mida ei tohiks eales ettegi kujutada. Need kes vastavad neile kõigile tingimustele, on raamatu lugemiseks valmis, ülejäänud on autori sõnul tähtsusetud-lihtsalt inimkond. Nietzsche seadi
Mis on tõde? Liset Kivioja, Katre Vokk, Karolin Kaljulaid, Siret Upan Olivia Parts, Jevgenija Bohanova, Valeria Juskova, Johanes Solman ,,Mis on tõde tõejärgses maailmas?" · Kas ühiskonnas, kus igaühel on oma tõde, on veel lootust leida universaalset tõde? · Postmoderne maailm igal inimesel oma tõde · Tõejärgses maailmas valitseb tõe asemel consensus trance · Massimeedia võib tõe tähtsust Kommentaar 1 ,, Muidugi tuleb vaadata, mis su tõde maksab ja kes maksab, raha on hallidest aegadest au sees olnud." Kommentaar 2 ,, Ei olegi üheselt mõistetavalt TÕDE. Ei saagi olla , sest nii palju kui on inimesi , on arusaamu tõest... Need kõige suuremad tõed on ju ka kellegi poolt lihtsalt kirja pandud , et teised teaksid , mis on TÕDE. Aga see ei pruugi ju KÕIGI jaoks seda olla. Mis maailmas praegu toimub? Kus on tõde? Ja kelle oma?" Kommentaar 3 ,, Kes selle tobeda sõna "tõejärgsus" üldse välja mõtles? Kõlab nagu
teadmatagi, siis loomulikult astun tema kaitseks välja ja olen ka valmis ,,mängima teadmatut" kui olukorda nõuab. Seega minu arvamus eelmainitud küsimustele on selge ja üheselt mõistetav: Tõe rääkimine sõltub inimesest ja olukorrast, küsimus pole ainult eetikas, mängu tulevad tunded, mis kallutavad inimest tegema neid otsuseid, mida ta parajasti teeb. Kuid eks tõega segunevad ka sellised nähtused nagu valetamine ja eksimine. Eks paljud meist ole valetanud, et näha targemad välja. Kui rääkida millestki, millest ise kuulnud ei ole ja vestluskaaslane esitab selge fakti, millele peab vastama, kuigi sa õiget vastust ei tea, siis tuleb muidugi häda vale appi. Seda võib hiljem tõlgendada ka kui eksimisena, kuna tegelikult sa ju ei teadnud, et sa valetad, kuna arvasid, et räägid tõtt. Tõde on tegelikult see, mis vastab faktidele ilma igasugust kõrvalmõtet omamata. Küll
" Selle lausega võib öelda kogu utilitaristliku teooria olemuse. Kohuse eetikas ehk deontoloogiline eetikas arutletakse selle üle, kuidas on õige ja kuidas peab. Võib öelda, et kohuse eetika nimi tuleneb kohusetundest, sest just südametunnistus on selle teooria juures olulisim. Ei ole oluline teo tagajärg, vaid hoopis tegu. Selle eetika pooldaja peab õigeks rääkida tõde, isegi siis, kui see ei tundu esmapilgul õige ja teeb haiget. Tema jaoks on valetamine alati vale. Moraalselt hea tegu on see, mida tehakse kohusetundest tähtis on hea tahe. Vooruseetika keskmesse jääb isimese iseloom. Tegu ja selle tagajärg ei ole niivõrd olulised. Keskseks küsimuseks on: milliseks inimeseks ma peaksin saama? Raske on anda kindlaid piire sellele teooriale, sest ei ole öeldud, kuidas käituda. Inimese iseloom näeb ära antud olukorras, mis on õige ning kuidas peaks käituma. Kui inimesed käituks ainult
Põrgupõhja uus vanapagan Arvustus Põrgupõhja uus vanapagan on Anton Hansen Tammsaare romaan. See on allegooriline teos kus on välja toodud erinevad inimtüübid. Selle romaani põhiprobleem on, et jumal arvab,et inimesed ei tee teadlikult enam patte teadlikult vaid nad ei saa lihtsalt teisiti. Nii kaotaks põrgu oma funktsiooni ja põrgust saaks süütute karistus asustus. Romaanis oli Kaval-Ants petis ja valetaja, kes mõtles ainult sellele kuidas endale kasu tuua. Vanapagan aga heasüdamlik ja kergeusklik pereisa, kelle ainukeseks sooviks on õndsaks saamine.
Vahel mõtlen inimeste aususe üle Õhtuti voodis pikutades mõtlen tihti inimestest. Magama jääda on raske, sest hilistundidel tulevad just kõige sügavamad mõtted, kuid ausus on igapäevane teema, millest peaks igaüks mõtlematagi kinni pidama, kuid tihtipeale ei pea keegi sellest lugu ja valed lipsavad ikkagi suult. Me kõik eeldame, et inimesed oleksid ausad, kuid me ei mõtle, et mõnikord tulevad ka endil suust valed. Perede püsima jäämise huvides on ülioluline, et räägitakse omavahel ausalt. See tähendab, et räägitakse tõtt ega valetata. Lapsed õpivad kõige enam oma vanematelt, seega kui nemad ei räägi tõtt, hakkavad ka lapsed valetama. Pojad ja tütred vaatavad oma isasid ja emasid kõrvalt. Võib küll arvata, et lapsed ei pane suurt tähele, kuid tegelikult on nad väga terased ning võtavad vanemate käitumist kergelt üle. Lapsed on ausad kuni rääkima õppimiseni. Alates sealt hakkab ta kasutama vanemate kõnepruuki. Kui p
Valetamine Valesid on väga erinevaid. Levinumaid valesid on näiteks see kui küsida kellegi käest, kuidas läheb, siis automaatne vastus enamasti, ilma mõtlemata on ''Hästi''. Need on nii-öelda valged valed. Sarnased süütud valed on ka need, mida lapsevanemad oma lastele räägivad, et lapsi magama saada, näiteks öeldakse, et kui sa magama ei lähe, siis tuleb kollionu. Mida ka lapsed üldjuhul uskuma jäävad ja mis ei tee kellelegi kahju. Kui tahta hästi valetada, tuleb osata ennast kontrollida- oma hingamist, käitumist ja meeleseisundit. Ei tohi närvi minna ning hämama hakata. Et aru saada kui inimene valetab tuleb jälgida tema kehakeelt ning mõelda kuidas inimene tavaliselt käitub. Meid peaks huvitama tõe väljaselgitamine, mitte inimese süüdimõistmine. Kõige enam valetatakse oma tunnete, emotsioonide ja hoiakute kohta. Enamasti valetatakse selleks, et end kaitsta või ennast paremas valguses näidata. Aga nagu öelda
tööd küllaga. Raske proovikivi tõe ja vale lahendamisest on enesele kanda võtnud ka Nietzsche. NIETZSCHE ,,TÕEST JA VALEST MORAALIVÄLISES MÕTTES" Kus häda kõige suurem, seal abi kõige lähem, teab vanarahvas rääkida. Nii alustab ka Nietzsche oma mõtisklusi tõe ja vale ,,tõest" ja ,,valest" sellest, mis igapäevaselt kõige lähemal on. Ja mis oleks inimesele lähemal kui ta ise? ,,Inimeses jõuab moonutamise kunst oma tipule: siin on petmine, meelitamine, valetamine, tüssamine, tagarääkimine, eneseupitamine, laenatud hiilguses elamine, maskeering, kommete kattevari, näitlemine teiste ja iseenda ees, lühidalt, üha kestev veiklemine selle tühisuse ühe leegi ümber niisugusel määral tavaks ja seaduseks, et pea miski pole arusaamatum sellest, kuidas inimeste seas puhas ja ausameelne tõe püüdlus üldse aset võiks leida," kõlab tema esimene suur pettumus maailmas (või sõprades? või endas?). Ühekülgselt sünge ja pessimistlik vaade inimkonnale
Vahel tundus, et naiste armastamine ja piinamine üheaegselt pakkusid talle mingit naudingut. Ta andis lubadusi, mida ta ealeski ei täitnud. Seega pani ta tihti naised enese ees väljapääsmatusse olukorda ja oli siis isegi kurb. Kuid kõik see võis olla tingitud sellest, et Nipernaadile meeldis riskeerida ja näha, mis sest kõigest lõpuks välja tuleb. Aga loomulikult läbikukkumise korral...: "Aga kus siis meie kallis sugulane on?" Toomas Nipernaadi oli suurepärane valetaja. Valetamine aga tundub siinkohal liialt karm sõna olema. See, mida ta tegi, on midagi tõe ja vale vahepealset. Võiks öelda, et Nipernaadi ei valetanud meelega. Ta justkui ei teinud seda teadlikult. Esitades oma järjekordset versiooni endast oli ta ise oma jutu tõesuses täiesti kindel. Ta nö uskus oma valesid ja talitas nende järgi. Ta seletas: "Andke andeks! Tõttöelda polegi ma üldse põllumees ega oska hoida üldse atra peos. Olen nimelt rätsep,
Vahel tundus, et naiste armastamine ja piinamine üheaegselt pakkusid talle mingit naudingut. Ta andis lubadusi, mida ta ealeski ei täitnud. Seega pani ta tihti naised enese ees väljapääsmatusse olukorda ja oli siis isegi kurb. Kuid kõik see võis olla tingitud sellest, et Nipernaadile meeldis riskeerida ja näha, mis sest kõigest lõpuks välja tuleb. Aga loomulikult läbikukkumise korral...: "Aga kus siis meie kallis sugulane on?" Toomas Nipernaadi oli suurepärane valetaja. Valetamine aga tundub siinkohal liialt karm sõna olema. See, mida ta tegi, on midagi tõe ja vale vahepealset. Võiks öelda, et Nipernaadi ei valetanud meelega. Ta justkui ei teinud seda teadlikult. Esitades oma järjekordset versiooni endast oli ta ise oma jutu tõesuses täiesti kindel. Ta nö uskus oma valesid ja talitas nende järgi. Ta seletas: "Andke andeks! Tõttöelda polegi ma üldse põllumees ega oska hoida üldse atra peos. Olen nimelt rätsep,
On olemas selline ütlus: `` Oma vale on alati armsam kui eikellegi tõde.'' Muidugi inimestele meeldib kuulda seda, et mis on hea. Selle kohta öeldakse ka,et tõsi torkab silma. Pole mõtet luua mingisugust oma tõde. Sellest pole üldse kasu. Inimesed hakkavad sind valetajaks pidama, kuna tavaliselt enda loodud tõde ei ole faktidega tõestatud. Aga kui see pole faktidega tõestatud, tähendab ,et see ei vasta tõele ehk asi pole nii nagu ta tegelikult on - see on valetamine. Ikkagi mina jään oma arvamusele kindlaks ning mitte ükski inimene ei suuda midagi teha, et ma mõtleks teisiti sellel teemal. Stefani Nimtsuk G1a
Tallinna Ülikool Haapsalu Kolledz Tervisejuhi eriala Anna-Liisa Vainu Filosoofia Kodutöö Haapsalu 2009 Albert Camus " Sisyphose müüt " Absurd ja enesetapp. Filosoofias peetakse kõige tähtsamaks küsimuseks enesetappu. Enesetapp pesitseb meis endis nii kaua, kuni ühel päeval me end ära tapame. Põhjusi võib olla mitmeid. Kui hakata mõtlema, mis võinuks olla põhjus, miks enesetapp meieni jõudis, võime mõelda seda terve oma elu, kuid põhjust me ei suuda leida. See, mis on elu eesmärk, sobib suurepäraselt ka surma eesmärgiks. Enamus meist tõukab enesetapuni mõni kriis või sündmus era või pereelus. Samuti võib süüdlaseks olla ka mõne tuttava südametu käitumine või ütlemine, mis mõjutab meie otsust elule. See, kes enesetapuni jõudis, on tema ülestunnistus elule, et ta ei saanud hakkama. Talle oli antud kõige suurem kingitus universumis elada, kuid ta ei saanud sellega hakkama ja tappis e
Mis on valetamine ja kas ja millal on see lubatud? Pole olemas universaalset definitsiooni valetamisele. Mitte, et see oleks keeruline nähtust, millest enamik inimesi aru ei saaks, vaid raske on panna seda sõnadesse nii, et see oleks ühtselt mõistetav ning kajastaks endas kõikvõimalikke situatsioone, mil valetamine võib aset leida. Kõige laialdasemalt levinud definitsiooniks peetakse aga järgmist: valetamine - see tähendab edastada mittetõene väide teisele inimesele eelduse ja kavatsusega, et teavet vastuvõttev inimene usub saadud informatsioon tõelisusesse (Primoratz, 1984: 35 – 37). Selline definitsioon on hästi lahti seletatav nelja osana. Esiteks, valetamine eeldab, et inimene koostab väite. Teiseks, see sama inimene peab ise uskuma, et koostatu väide ei ole tõene ehk väide peab alati olema ebatõene. Kolmandaks, valetamine eeldab, et see ebatõene väide
Kordamisküsimused kohustusliku kirjanduse kohta. (Need küsimused peaksid teile andma aimu, kui täpselt tuleb loetud tekste eksamil teada ja millele tähelepanu pöörata. Eksamil tulevad küsimused pole täpselt needsamad, kuid kui te oskate neile vastata, siis oskate vastata, siis oskate tõenäoliselt vastata ka eksamiküsimustele.) Küsimused Camus' Sisyphose müüdi kohta: Kuidas kirjeldab Camus absurditunde avaldusi? o Absurditunne võib ükskõik kellele ükskõik missugusel tänavanurgal näkku karata. Niisugusena nagu ta on oma ahastamapanevas alastuses, oma särata valguses on ta hõlmamatu. o Kui meilt vahel küsitakse, mida me mõtleme, ja me vastame: ,,Ei midagi", siis võib see mõnel puhul olla vale. Armastajad teavad seda väga hästi. Aga kui vastus on siiras, kui ta kajastab seda isepäralikku hingeseisundit, kus tühjus muutub kõnekaks, kus argipäevaste toimingute ahel katke
viisil saadud teadmisi ei tohi enam pruukida, laguneks kogu arstiteadus kiirelt. Kuid usk ei ole ainus, mis määrab meie käitumist ja ühiskondlike norme. On hõime, kus ongi aktsepteeritud see, et vestluskaaslasele valetatakse ning seda mitte lihtsalt paari luiskeloo näol, vaid kogu tekst tuleb sõna-sõnalt läbi mõelda, et tõde leida. Kes ei valeta, see on justkui tavasid rikkunud, samas kui meie ühiskonnas, mida võib laialt nimetada läänemaailmaks, on valetamine vägagi taunitav. ,,Valetada võib ainult armastatud naisele ja politseinikule," on öelnud näitleja Jack Nicholson. Seega vale ei ole lubatud ehk see on meie ühiskonna eetikaga vastuolus. Kuid kuidas suhtuda teadmistesse, mis on saavutatud vale abil? Kui politseinik maskeerib end ja imbub salajasse organisatsiooni, et paljastada inimkaubandus, narkootikumide vedamine või terroristide võrgustik, siis tahes tahtmata peab ta valetama
Kuid Hamlet oli aus ja endast lugupidav mees. Inimesed, kes on täiesti ausad, ootavad seda ka kõigilt teistelt. Vägagi sinisilmne oli Hamletist nõnda uskuda. Kuid ilma selle oskuseta oleks prints end võib-olla tõesti tapnud. Ehk ei oleks ta midagi teinud ning tegevusetult paigal istunud? Usun, et ta ei oleks lihtsalt kõige geniaalse peale tulnud, mille peale ta tuli. Hamlet võitles Taani riigi nimel, et see saaks endale ausa kuninga, et rahvas õpiks sellest, kui halb on valetamine, lipitsemine ja pugemine. Hamlet soovis õiglust jalule seada ning karistada Claudiust kuritöö eest õiglaselt, just nagu vanades kõrgkultuurides: vargalt raiutakse käsi maha. Hamlet suri võideldes õigluse eest seetõttu, et talle valetati ning sepitseti kurikavalat plaani, mida Hamlet uskus. Kas tõesti on vähe paluda olla aus? Kui me kõik oleks üksteise vastu täiseti ausad ja otsekohesed, oleks maailm parem paik. Miks? Sest meile öeldaks meie vead ning me õpikisme neist ja
Inimeste suhtumine aususesse ja petmisesse Igale olukorrale leidub alati rohkem võimalusi kui ainult üks ning iga inimene reageerib neile erinevalt. Mõndasi olukordi on lihtsam lahendada, teisi aga mitte nii väga ning tuleb kaalutleda hoolikalt. Kas jääda ausaks või rääkida väike vale? Ennekõike tuleks aga olukordade lahendamiseks mõelda tagajärgedele ning kuidas võimaliku petmise tõttu võivad sellesse suhtuda ümbritsevad kaaslased. "Tuleb olla aus," on lause, mida õpetatakse juba lapsest saadik ja mida peetakse väärtuseks, kuid tegelikkuses ei leidu ühtegi inimest, kes poleks kunagi valetanud. Aususesse suhtub iga inimene erinevalt, sest igaühel on sellest oma arusaam. Mõnikord ei taha inimesed olla ausad sellepärast, et kardetakse oma väljaütlemiste mitte meeldimist teistele osapooltele, mis paneb neid luiskama, kas tervenisti või vähemalt osaliselt. Poolik tõde on terviklik vale ning kui vale päevavalgele jõuab, on tagajärgi veelgi
Sissejuhatus filosoofiasse: kordamisküsimused eksamiks (kaugõpe, sügissemester 2009) 1) Mis võib tekitada filosoofilist mõtlemist ja filosoofilisi küsimusi? Filosoofilisi mõtlemist võib tekitada kahtlus, igavus ( aeg mõelda ), huvi millegi vastu. Küsimused: mis on õnn? Mis on tõde? Kuidas me teame, et me teame? Kas teadmine on võimalik? Olla või mitte olla? Filosoofia tegeleb mingite probleemide ja küsimustega, kõik need aga on omavahel seotud. Tegeletaksegi nende küsimuste ja probleemide arutamisega. Fil. Mõtlemine algab aga fil keskkonna korrastamisest, mõistetest arusaamisest. Fil tegeleb eluga, vastuste otsimisega. Fil püüdleb sügavuse poole nt oma elu üle järele mõtlemine, eesmärkide mõtestamine... Fil pakub meile viisi, kuidas näha maailma. Fil ei paku meile selgeid lahendusi, vastuseid. Seal kus tekivad selgemad vastused, siis tekivad ka uued küsimused. Fil peaks aitama selgitada, mis on õige ja vale, ning
Juurdluspsühholoogia kordamisküsimused 1. Millised on juurdluspsühholoogia põhilised uurimismeetodid? Eksperimendid laboratoorsed uuringud või reaalelu (toimikud). 2. Miks on isikute äratundmine problemaatiline? Inimesed on pinge all ning võivad tulla vead. Võib-olla viga ka mälus või inimene lihtsalt tahab nii väga isiku ära tunda, lisaks ka politsei kavalad/viitavad vihjed. Kasutatakse pidevalt samu meetodeid ning ei selgitada piisavalt. 3. Millised on erinevad mäluliigid (episoodiline, protseduuriline, semantiline) ja nende seos isikute äratundmisega? Episoodiline isiku eluseigad fikseerituna ajas ja ruumis Protseduuriline vilumused, oskused Semantiline - mõisted, reeglid, teooriad, tähendused 4. Mida tähendab kodeerimise spetsiifilisuse printsiip? Meenutada saab ainult seda, mis on salvestatud, ja see, kuidas meenutamine toimub, sõltub sellest, kuidas info on meelde
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
