Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Valetamine (4)

4 HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Miks peaks see lugema mida me kutsume valeks väiteks?
  • Miks vale ebaõnnestub?
  • Miks on nii raske märgata tõepärasust käitumises?
Valetamine #1 Valetamine #2 Valetamine #3 Valetamine #4
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-01-05 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 104 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 4 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor mukk1551 Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
7
doc

Valetamine- referaat

Valetamine Psühholoogia Sinu nimi Sinu klass Sinu õpetaja 2011 Mis on valetamine? Küsimused mitteusaldatavuse kohta tulevad ette paljudes kontekstides - kui lapsevanemad küsivad oma lastelt, kas nad tarvitavad narkootikume oma vabal ajal, kui ülemus küsib töökandidaatidelt põhjuste kohta, miks nad lahkusid oma endistelt töökohtadelt, kui rahvusvahelised juhid võtavad arvesse teineteise ähvardusi ja lubadusi, kui valija väärtustab kanditaatide lubadusi, kui psühhiaater kuulab patsiendi kaebuseid või kui vandekohus hindab tunnistajate tunnistusi

Psühholoogia
thumbnail
2
docx

Valetamine

Valetamine Miks inimesed valetavad? Kas valetamine ja tõe varjamine on omavahel sünonüümid? Kas mitterääkimist saab valetamiseks pidada? Miks inimesed üldse varjavad teiste eest asju ning tehtud tegusid? Teevad nad seda enda või teiste säästmiseks või kardavad nad inimeste hukkamõistu? Üldiselt on ikka nii, et valel on lühikesed jalad, ning kaua see varjatuks ei jää. Varem või hiljem tuleb kõik välja. Seepärast on valetajal raske elu, koguaeg peab meeles

Kirjandus
thumbnail
2
docx

Kokkuvõte: Valetamine

Valetamine Valesid on väga erinevaid. Levinumaid valesid on näiteks see kui küsida kellegi käest, kuidas läheb, siis automaatne vastus enamasti, ilma mõtlemata on ''Hästi''. Need on nii-öelda valged valed. Sarnased süütud valed on ka need, mida lapsevanemad oma lastele räägivad, et lapsi magama saada, näiteks öeldakse, et kui sa magama ei lähe, siis tuleb kollionu. Mida ka lapsed üldjuhul uskuma jäävad ja mis ei tee kellelegi kahju. Kui tahta hästi valetada, tuleb osata ennast kontrollida- oma hingamist, käitumist ja meeleseisundit. Ei tohi närvi minna ning hämama hakata. Et aru saada kui inimene valetab tuleb jälgida tema kehakeelt ning mõelda kuidas inimene tavaliselt käitub. Meid peaks huvitama tõe väljaselgitamine, mitte inimese süüdimõistmine. Kõige enam valetatakse oma tunnete, emotsioonide ja hoiakute kohta. Enamasti valetatakse selleks, et end kaitsta või ennast paremas valguses näidata. Aga nagu öelda

Kirjandus
thumbnail
32
doc

õiguspsühholoogia

1.küsimus Õiguspsühholoogia aine,objekt,meetodid Õiguspsühholoogia ühte ossa kuulub kriminaalpsühholoogia. Keerulised on õiguse ja psühholoogia vahekorrad.On väidetud,et õigus ja psühholoogia tegelevad paljuski ühiste asjadega,sest mõlemad distsipliinid püüavad mõista(seletada),ennustada ja reguleerida inimeste käitumist sotsiaalses keskkonnas.Nende vahel on mitmeid erinevusi: Õigus rõhutab konservatiivsust,psühholoogia rõhutab arengut,muutlikkust; Õigus on autoriteedile tuginev,psühholoogia empiiriline; Õigus põhineb poolte vastandumisel,psühholoogia tugineb ekspereminteerimisele; Õigus on ettekirjutav,psühholoogia kirjeldav; Õigus on reaktiivne,psühholoogia proaktiivne; Õigus on operatiivne,psühholoogia akadeemiline Defineerime kriminaalpsühholoogiat kui psühholoogiliste lähenemiste,teooriate ja meetodite kasutamist kriminaalse käitumise mõistmisel,selgitamisel,prognoosimisel ja kontrollimisel.Kriminaalpsühhol

Psühholoogia
thumbnail
46
pdf

Sotsiaalpsühholoogia loengud

VIHA. Wicker, 2004. Katse ebameeldivate lõhnade kohta. VASTIKUS Petmine Inimesed ei ole huvitatud, et meist õigesti aru saadakse. Keha põhjal saab teha paremini järeldusi, nägu on võimalik rohkem petlikuks muuta. Pockerface Reegel ­ mida kaugemal kehatüvest asub mingi jäse, seda raskem on seda kontrollida (Ekman ja Friesen, 1974). Tavaliselt jalad ja käed. Tavainimesed ei tunne valetamist ära, kuna inimesed usuvad et valetamine on stereotüüpne käitumine. Inimesed usuvad, et valetajad käituvad stereotüüpselt ­ väldivad silmkontakti, kokutavad, puudutavad ennast kui valetavad ­ tegelikkuses nad ei tee seda (Aavik 2006). Arvatakse et inimene on valetamisel stressis. Tänapäeval on pettuse tuvastamiseks luures kontrollimine kui palju inimesed pingutavad. Vrij jt, 2010. Katse: intervjuu ajal hoida silmsidet ja räägi. Need kes valetasid, neil oli raskem silmsidet hoida. Kui palju inimesed pingutavad

Sotsiaalpsühholoogia
thumbnail
133
pdf

Suhtlemispsühholoogia - Sotsiaalpsühholoogia 1

Kuressaare Ametikool Sirje Pree 2001 / 2006 Sisukord Sirje Pree Suhtlemispsühholoogia 2 Sisukord SISUKORD Sisukord ............................................................................................... 3 Sissejuhatus ......................................................................................... 5 Kas suhtlemisoskus on vajalik? ............................................................. 7 Kontakt ............................................................................................... 12 Pertseptsioon ehk isikutaju ................................................................. 15 Välistunnuste taju ........................................................................... 24 Tundeseisundi taju ..............................................

Suhtlemis psühholoogia
thumbnail
68
docx

Arengupsühholoogia loeng

Arengupsühholoogia 1.Sissejuhatus Arengupsühholoogia sai iseseisva distsipliinina (ehk teadusena) alguse 19. sajandil, 1882. aastal. Üldine algus on seotud Darwini evolutsiooniteooriaga, kuid see ei pannud veel teaduslikku alust. Täpsemalt kujunes lääne ühiskonnas teaduslik arengupsühholoogia pärast tööstusrevolutsiooni, sest tekkis vajadus uurida lapseiga. Euroopas oli arengupsühholoogia rajajaks William Stern (1871-1938) ­ Saksa psühholoog, kes viis läbi uurimusi laste kõnest, tuntuim teos ,,Psychologie der früher Kindheit" (1914); USA-s oli tuntuim arengupsühholoogia rajaja G. Stanley Hall (1846-1934) ­ tegi laboris katseid laste taju, mälu ja õppimise kohta. Miks on vajadus uurida arengut? Vajaduse arengu uurimise järele tingivad sageli sotsiaalsed ja majanduslikud muutused. Tööstusrevolutsiooni tulemusena tekkis vajadus uurida lapseiga. Teismeea uurimise vajadus tekkis nt siis kui lääne ühiskon

Arengupsühholoogia
thumbnail
107
docx

Õigusdeaduskonna sissejuhatus psühholoogiasse

Psühholoogia Bachman, Talis 26.09.08. Põhiraamat ­ Rait Maruste ja Talis Bachman ,,Psühholoogia alused" Psühholoogia mõiste ja aine. Psyche + logos psühholoogia (hing + õpetushingeteadus) Uurib vaimuelu nähtusi ja käitumist. Objektiivne keskond ([psii]tähistab psüühikat, hingeelu nähtusi) Psüühika determinatsioon: *ühiskondlik-ajalooliselt (kultuur!) *bioloogiliselt (aju) Psüühilised nähtused: *psüühilised protsessid (nt emotsioon (vana tuttava nägemine)) *psüühilised seisundid (nt protsessid (meri, lained liiguvad, kajakas lendab ja laev upub)) *psüühilised omadused (nt teadtud kvaliteet, omadused, mis aitavad seda kategoriseerida (inimene on vastutustundlik, ärrituv (sa pole koguaeg, aga vahel))) 3 psühholoogiat: *Eelteaduslik (common sense) *Filosoofiline *Teaduslik (eksperiment

Psühholoogia



Lisainfo

Info valetamise kohta, tunnused jne

Kommentaarid (4)

362813 profiilipilt
362813: Wikipedia copy-paste?
22:52 24-05-2023
oppida profiilipilt
oppida: hea materjal ;)
11:42 10-11-2009
VndaG profiilipilt
VndaG: Päris hea!
15:16 16-04-2010





Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun