Valetamine (4)

Valetamine .
Küsimused mitteusalduvuse kohta tuleb ette paljudes kontekstides- kui lapsevanemad küsivad oma lastelt , kas nad tarvitavad narkootikume oma vabal aja, kui ülemus küsib töökandidaatidelt põhjuste kohta, miks nad lahkusid oma endistelt töökohtadelt, kui rahvusvahelised juhid võtavad arvesse teineteise ähvardusi ja lubadusi, kui valija väärtustab kanditaatide lubadusi, kui psühhiaater kuulab ära patsiendi kaebused ja kui vandekohus hindab tunnistajate tunnistusi. Kõikides neis näidetes on informatsiooni allikat kasutatud teada saamiseks, kas keegi on tõetruu.
Valetamine ja enese-pettus
Valetaja kavatsemine on üks kahe kriteeriumi järgi vahet tegemine vale ja pettuse vahel. Valetaja ettekavatsetud valik sihtmärgi eksiteele viimisel. Valetaja võib ka tegelikult rääkida tõtt, kui see ei ole nende kavatsus . Tõene inimene võib provotseerida valet informatsiooni- halb soovitus võib tulla näiteks börsimaaklerilt- kuid see polnud nende kavatsus. Valetajal on valik; valetaja võib valida võimaluse mitte valetada.
Teine kriteerium valede ära tundmiseks teistest pettustest, on see, et sihtmärk ei ole teadvustanud ennast valetaja kavatsusest teda eksitada. Nõidumine ei ole selle kriteriumi järgi valetamine. Näitleja ei ole valetaja, kuid petis on. Mõnikord , kui teadvustada kavatsust eksitatud saada, on mõeldav süsteem kasutada Goffman`I (1974) situatsiooni väljendust. Las ostja ettevaatus olla näitlik hoiatus , et tooted või teenused ei pruugi olla need, milleks nad on loodud. Erinevad viisakuse viisid on näited naturaalsete situatsioonide teadvustamisest, et eesmärk, mida tõde ei räägi.
Bok ja Ekman .
Erinevalt Bok´ìst ,kes pidas ainult väiteid valeks, Ekman väitis, et varjamine on samamoodi vale kui võltsimine, niikaua kui on väljavaade, et varjamine ei toimu.
Erinevate abielukohustuste suhtes teavitamine , seejuures ilma küsimata kui ekstraabieluline, afäär on alanud.
Oletame, et presidendil oli rabandus ametiaja kestel ja doktorid varjasid seda. Nad pidid toime panema varjamisvale, sest ameeriklased ootavad , et neile räägitakse presidendi tervise muutustest, mis mõjutab võimet teha oma tööd. Varjamine ja võltsimine on kaks eri tehnikat täidesaatmiseks sama eesmärki.On palju põhjusei miks valetajad alati eelistavad varjamist võltsimisele, kui situatsioon seda lubab. Valetaja ei vaja vale loo mõletamist.Kui tabatakse saab ta alati süüdistada, et ta oli just avaldamas tõde või et ta ei teadnud seda, kuna oli kindel, et shtmärk teadis, mis toimus.
Varjamine ja petmine ei ole ainukesed valetamise tehnikad , nad on kõige tuntumad. Ekman esitles veel kolme tehnikat
Tõe rääkimine vääralt e.ekslikult.
Räkida pool tõde, jättes mulje, et see on kogu tõde.
Vale järeldus, kavalus(ettekääne), kõrvalepõikamine.
Bok defineeris varjamist kui salajashoidmist. Ekman arvab , et varjamise
situatsiooni teadustamisel on antud kavatsus mitte infot avaldad. Kutsudes midagi saladuseks me teatame omaõigusi mitte avaldama, säilitades privaatsust. Saladused püsivad koos ühe indiviidi või kahe või kolme või rohkema inimese vahel säilitades infot, mida sisaldab saladus teistest.
Enesepettus toimub eeldatavalt siis, kui pettur ei mõista, et petap ennast ja ei tea neid motiive enese eksitamiseks.
Samas, murtud lubadus ei ole valetamine. Nädal enne seda, kui President Clinton ametisse astus, ründas üks reporter teda, et ta olevat murdnud oma kampaania lubaduse Haiti immigrantide kohta, kuna ta hetkel võttis vastu endise President Bushi positsiooni poliitiks, mida ta oli kritiseerinud oma kampaania käigus. Clinton kaitses end, öeldes et ameerika rahvas võib arvata, et ta oli rumal, et ta ei muutnud oma poliitikat, kui olukorrad muutusid. Clinton valetas vaid juhul, kui ta oleks sel hetkel, kui kritiseeris Bushi, teadnud, et tema on mõeldud jätkama sama poliitikat. Loomulikult oli ta oma varajasemas kampaanias lubanud mitte tõsta makse, kuid teda olesk saanud süüdistada petmises juhul, kui ta teadis, et kavatseb murda lubadust .
Ka mitte mäletamine ei ole valetamine, kuigi valetajad proovivad ennast tihti välja sellega vabandada. Kui nad on paljastatud ja süüdistatud valetamiseks on tihti põhjuseks mälu probleemid.
Uskuda , et vale saab tõeks
Kui keegi muretseb väga vale selgitamise pärast, mis on juhtunud, ei tähenda see kohe, et isik kavatses valetada. Kui ei ole kaalutletud kavatsust petta , ei pruugi vale väidet üldse mitte võtta kui valetamist.
Miks peaks see lugema, mida me kutsume valeks väiteks? See ei ole lihtsalt asjade semantika ega definitsioon. Kui isik ei valeta, kui ta ei usu, et ta on koostatud pettusesse momendil , kui ta teeb seda, siis ta käitumine muutub sellliseks nagu tõetruul inimesel. Ei tohiks olla käitumuslike vihjeid, et väide on ebatõsi, kui isik annab seletuse mitte uskudes, et ta valetab hetkel, kui ta annab seletust. On palju erinevaid viise, kuidas inimesed kindlustavad vale informatsiooni, mida nad ise arvavad olevat tõena.
Inimesed tõlgendavad sündmusi, eriti teiste inimeste käitumist ja motiive, mis panevad inimesed käituma üht või teist viisi. Fakt et keegi tõlgendab asju viisil, mis peegeldab hästi teda, viisil, mis lubab tal kohustada toimingud, mis ta leiab ihaldatavaks, ei tähenda, et ta mõtleb sellega kindlasti valetada kui väärtõlgendus. Mitte kõik valestiarusaamised ei pruugi olla enesepettused.
Arvestades vägistaja kinnitust, kes süüdistab ohvrit , et too tahtis seksida temaga. Isegi kui vägistajad, kes teavad, et nende mittesoovinud ohvrid saavad tihti teha sama kaebusi, valetades, et vältida karistust. Pretensioon ise ei ütle meile, kas see on vale. Oletades, et see oli kohtingu vägistamine ja ohver oli häbelik või väga kartlik, protestides ainult korra ja mitte väga tugevalt ja siis ei seisnud vastu. Vägistaja võis valesti tõlgendada algprotesti ja analüüsis järgnevat puuduvat protest ja passiivset vastupanu. Kas selline vägistaja on ohver või enesepetja? Mitte et ma usuks, kui see just ei olnud kindel, et ta ei olnud teadlik, kuid tyema valetõlgendus tema ohvri käitumisest oli motiveeritud soovist rahuldada oma enda vajadusi. Kas vägistamine leidis aset? Arvan, et vastus peab olema “jah”, muidu vägistaja võib mõelda, et ei leidnud ja võib öelda tõde, kui ta väidab oma ohvri olevat tingimusteta nõustunud. Ja üks põjus, miks keegi võib sellise süüdistusega välja tulla tõepärase käitumisega, on see, et nad usuvad oma väidetesse ja ei usu ise ka, et nad valetavad.
Loomulikult ei ole see ainus põhjus, miks mõni võib näida totaalselt usutav . Ekman alguses kasutas terminit loomulik valetaja, et määratleda neid inimesi, kelle vale on sorav. Ja kelle käitumine on täiesti usutav, kui nad teavad, et nad valetavad. Niisiis on Ekman muutnud tõepärase esineja terminit, kuna oma õpingute tulemusena ei pidanud ta neid enam psühhopaatideks, ega tingimata antisotsiaalseteks. Loomutruudel näitlejatel on võime saavutada roll, mida nad mängivad ja kuna nad usuvad, et nad räägivad tõtt, on nende käitumine täiesti usutav.
Inimene võib alguses teada,et ta valetab, kuid hiljem võib ta hakata oma valet uskuma. Kui see juhtub on sellel usaldusväärne seletus, mis juhtus, ja näib tõene.
Need näited on tülikad, kuna me ei tea, kui sageli neid esineb. Ka ei tea me, kas lapsed on rohkem tundlikumad, kui täiskasvanud, uskumaks, mis on vale on tõsi või on selle fenomeniga seotud spetsiifilised isikupärased karakteristikud. Meil ei ole veel kindlat teed, et kindlaks määrata, kas mälu on tõene osaliselt või täiest konstrueeritud.
Valetamise motiivid:
Pääseda karistamisest.
Et saada tasu.
Kaitsta teist inimest karistusest .
Võita teiste imetlus.
Kaitsta ennast füüsilise ähvarduse eest.
Pääseda välja ebasobivast sotsiaalsest olukorrast.
Vältida piinlikust.
Et säilitada privaatsust.
Kasutada võimu teiste üle.
Miks vale ebaõnnestub?
Paljud valed ebaõnnestvad. Valed ebaõnnestuvad mitmetel põhjustel. Näiteks valetajaid on sageli reedetud nende poolt, kellele valetaja on usaldanud saladuse . Ekman ei ole keskendunud sellist tüüpi põhjustele, vaid neile, millistega valetaja enda käitumisega end reedab. Lühidalt, on olemas kaks põjust, miks vale ebaõnnestub. Esimesel juhul on tegemist mõtlemisega, teisel tundmisega. Valed ebaõnnestuvad kummalgi puhul, kuna valetaja pole adekvaatselt ette valmistunud või emotsioonide väljapaistvusega.
Miks on nii raske märgata tõepärasust käitumises?
Meie näoilmest ja häälest on arusaada, kui keegi valetas. 85% inimestest emotsioonid muutuvad valetamise momendil. Ekman usub, et on kaks põhjust, miks enamik inimesi on kehvad valetajate äratundjad. Esimese põhjuse jaoks pole info tuge, kuid ta usub, et mõned inimesed omandavad korrektse feedback`I nende arvamustäpsuse kohta, kes valetavad ja kes mitte.
Teine põhjus on see, et nad usaldavad liiga palju, mida inimesed räägivad ja ignoreerivad vahet väljendusrikka käitumise ja jutu vahel.