hepatiit e,kollatõbi,düsteeria,malaaria jms. HÜPOTEES:Vaktsiin on pigem ohtlik kui kasulik! Mõned vaktsiinid on ohtlikumad kui teised.Näiteks DPT (diphteria, pertussis, tetanus difteeriateetanusläkaköha) vaktsiin. Siis ka MMR (measles, mumps, rubella leetridmumpspunetised). Samas ka mõne vaktsiini teatud partiid on tunduvalt ohtlikumad kui sama vaktsiini teised partiid. Vaktsiinide poot esile kutsutud haigused.Vaktsiinide ohtlikkust ei ole võimalik eitada. Leetrite, mumpsi, punetiste ja polüomüeliidi vastased vaktsiinid sisaldavad kõik elus, kuigi nõrgestatud viiruseid. Ja kuigi arstid kinnitavad, et polüomüeliiti ei ole Ameerikas esinenud alates 1979. aastast, jätavad nad sageli mainimata, et kõik pärast seda aastat registreeritud juhtumid on põhjustatud vaktsiini poolt.president Barbara
Vaktsiini tootmisel on rakendatud geenitehnoloogiat, mis võimaldab bakterite, seente, insektide rakke muuta immunogeensete valkude tootmise substraadiks Vaktsiin põhineb mitteinfektsioossetel viirusetaolistel osakestel, mis jäljendavad pärisviirust ja on võimelised esile kutsuma viirust neutraliseerivate antikehade tekke. Kuna ei sisalda viiruse DNA, siis puudub igasugune võimalus vaktsiinist põhjustatud haiguse tekkeks Ei sisalda tiomersaali ehk elavhõbedat sisaldav konservanti Vaktsiinide manustamine Cervarix Gardasil Serotüübi HPV 16,18 HPV 6,11,16,18 d Vanus 9-14 Vaktsiini a. 2 Vanus 9-13 a. - manustam annust : 0,5 2 annust: 0,5 ml ine ml 0 ja 0 ja 6 6.kuul kuul Alates 13a. 3 Alates 14.a - annust 0, 2 ja 6 3 annust 0, 1 kuul ja 6 kuul Vaktsiinide immunogeensus
Rakendusbioloogia Fundamentaalteadus- Teaduse sisu, faktid, teooriad jne. Nt haiguste uurimine ning nendele vaktsiinide planeerimine Rakendusteadus- Teadmiste rakendamine praktilisse tegevusse. Biotehnoloogia kasutusalad · Biotehnoloogia on rakendusbioloogia haruteadus, mis kasutab erinevate organismide elutegevusel tuginevaid protsesse inimesele vajalike ainete tootmiseks o Põhilised kasutatavad organismid on: Bakterid Seened · Biotehnoloogia o Eelised Suur energiasäästlikkus
Veelgi ohtlikumaks teeb elavhõbeda see, et ta ladestub organismis, st keha ei suuda teda välja viia. 2. Vaktsiinid rikuvad ära immuunsüsteemi normalse arengu. • Laste seas levivad ,reumatoidne artriit, lasteea suhkruhaigus, bronhiaalastma, Crohn’i tõbi, Guillain-Barre sündroom (progresseeruv lihaste nõrkus), mida varem põdesid vaid vanemad inimesed. Häiritud immuunsüsteemiga lastest kasvavad haiged inimesed, kes hakkavad tänu oma kroonilistele 3. Vaktsiinide kõrvalnähud • Kui laps on peale vaktsineerimist loid, magab ebatavaliselt kaua või vastupidi kiljub/kriiskab, “viskab silda”, nutab lohutamatult pikka aega, ei maga enam öösiti, siis on need hoiatussignaalid vanematele, et lapsel võib olla vaktsiinist ajukahjustus. Kuna iga järgnev vaktsineerimine teeb kahjustuse ainult hullemaks, on põhjust tõsiselt järele mõelda, kas reaktsiooni kogenud last edaspidi enam vaktsineerida. 4
vaktsiini. Kõhutüüfuse vaktsiini üks loojaid Almroth Wright soovitas nimelt vaktsineerida Briti armee sõdureid. Vaktsiin tehti valmis, kuid vastased saavutasid selle, et vaktsiinikastid visati Southamptoni sadamas üle laevaparda merre. Totruse tagajärg oli katastroofiline kõhutüüfusesse nakatus üle 58 000 sõduri, suri 9000. Seda oli mitu korda rohkem, kui hukkus kuulide läbi. Esimese maailmasõja järel jätkati vahepeal katkenud uute vaktsiinide loomist. Difteeria vaktsiini (toksoidi) valmistas esimesena Gaston Ramon 1923. aastal ning teetanuse vaktsiini (toksoidi) Gaston Ramon ja Christian Zöller 1926. aastal. 1926 võeti kasutusele ka täisrakuline läkaköha vaktsiin. Vaevarikas oli tuberkuloosi ehk BCG (Bacille Calmette- Guerin) vaktsiini loomine. Albert Calmette ja Camille Guerin alustasid 1906. aastal. Selle kliinilised katsetused lastel algasid 1921. aastal ning regulaarset vaktsineerimist alustati 1927. aastal
068 g/mol. Sulamistemperatuur:12,9°C Tootmine Etaandiooli molekule ei esine Maal looduses, küll aga avakosmoses. Praegu toodetakse seda etaanoksiidi ja vee reageerimisel: C2H4O + H2O HOCH2CH2OH See reaktsioon toimub aluste või hapete osalemisel katalüsaatorina või kõrgel temperatuuril. Aastas toodetakse etaandiooli u 6.7 miljonit kg. Kasutusalad Antifriiside koostises (pidurivedelikud) (Umbes 60%). Polümeeride tootmiseks. Vaktsiinide tootmisel, kuigi see ise koostises ei esine. Esineb ka kingaviksis, värvides ja puidu töötlemiseks kasutatavas lakis (mädanemise vastu). Mõju elusorganismile Etüleenglükooli sissesöömine on sage ägeda neerupuudulikkuse põhjus koertel ja kassidel. Letaalne doos kassile on 1,5 ml/kg. Inimese jaoks on see 1,4 g/kg kohta. Esmalt ründab see kesknärvisüsteemi, seejärel südant ja neere. Aitäh kuulamast !
Suured korundikristallid on hinnalised vääriskivid. Punaseid korunde nimetatakse rubiinideks, siniseid ja kollaseid safiirideks (kasutatakse laserites). b) Al(OH)3 alumiiniumhüdroksiid Samuti valge ja tahke aine, mis vees ei lahustu. Polümeerne, keeruka struktuuri ning muutuva koostisega aine, mille koostist väljendab tinglik valem Al2O3 x nH2O. Väga nõrk alus, amfoteerne hüdroksiid. Reageerib kergesti hapete ja leelistega. Lisaks on tänapäeval alumiinium mitmete vaktsiinide koostises alumiiniumhüdroksiidi kujul, samuti leidub Al(OH)3 ka ravimites. Ei leidu looduses, kuna tekib alumiiniumi töötlemisel kõrvalsaadusena. c) PbO2 plii(IV)oksiid Tumeda värvusega PbO2 on kasutusel akudes elektroodina. Väga tugevate oksüdeerivate omadustega, tugevalt mürgine. Kasutusel pürotehnikas ja tikkude valmistamisel. Looduses puhtal kujul ei leidu, valmistatakse mitut moodi. Rahvakeeles pliisilu. d) Pb3O4 tripliitetraoksiid
Esmajoones tulevad siin kone alla mikroobsed organismid (bakterid, seened), aga ka taimed, keda on voimalik rakendada tohusamalt teenima inimkonna huve. Transgeensed korgemad loomad on aga olulised nii geenide talitluse kui parilike defektide uurimisel. Naiteks on suudetud luua transgeenseid hiiri, kellel puuduvad terved geenid ning neid kasutatakse just geenide funktsioonide uurimisel. Insenergeneetilised vaktsiinid ja DNA-vaktsineerimine Rekombinant-DNA tehnoloogiat kasutatakse ka vaktsiinide valjatootamisel. Insenergeneetiliste meetoditega loodud vaktsiinid voib jaotada kolme ruhma: (1) rekombinant-antigeen-vaktsiinid (ingl. k. -subunit vaccine) (2) rekombinant-vektor-vaktsiinid (3) geneetilise modifitseerimisega atenueeritud mikroobid Rekombinant-antigeen-vaktsiinide loomine pohineb patogeenide antigeenseid omadusi maaravate geenide siirdamises bakterite voi parmseente genoomi voi ka imetajate rakkudesse koekultuurides
Oma essees räägin järgmistest ametitest: Agronoom, apteeker, arst, juuksur, kosmeetik, kokk, kondiiter, keskkonna- spetsialist ja keemia õpetaja. Agronoom on kõrgema põllumajandusharidusega isik, kelle ülesandeks on tunda kõiksugu erinevaid taimi, taimekaitsevahendeid, taime kasvatusmeetoteid, taimehaigusi ja sellega kaasnevaid riske. Peab oskama majandada erinevate põllutaimedega. Apteeker ja arst, mõlemad on isikud kes on väga palju seotud meditsiinis erinevate rohtude, vaktsiinide ja kõigega mis kuulub meditsiini juurde. Peab oskama neid väga hoolikalt kasutada ja säilitada. Väga hästi peavad oma töös tundma keemiat ka juuksur ja kosmeetik, eriti need, kes tegelevad juuste värvimisega. Peavad oskama kasutada erinevaid värve, lakke, puhastus vahendeid ning ka erinevaid küünte ja näohooldus vahendeid. Et mis mis võivad olla nende ainete kõrvalmõjud ja ohud. Väga suur roll on keemias ka kokal ja kondiitril. Nemad peavad
Põllumajandus- * bakterid silo valmistamisel *mügarbakterid küntakse mulda *biotõrje: linnud hävitavad kahjureid, seente ensüümid peletavad putukaid ja seenhaigusi. Toiduainetes- *hapendamine (kurk, kapsas) *bakterijuuretis (vein, juust) Ravimitööstuses- *antibiootikum (ravimid, mida kasutatakse bakterhaiguste raviks) *vaktsiinide tootmine *insuliin Energeetikas- *kütused (metaan ja etanool) *biogaas (loomasõnnik, erinevate taimede jäägid) *pesuvahendid (pesupulbrid, geelid jne) Biotõrje – Taimekahjurite hävitamine teiste organismidega. Feromoon – putukate hormoonisarnased ained. 4. Bakterite rakendusbioloogiline tähtsus, nende kasutamine biotehnoloogias, tööstuses ja igapäevaelus. Antibiootikum. (õp lk 8 – 18)
.........................................7 5.Kokkuvõte................................................................................................................................8 6.Kasutatud kirjandus..................................................................................................................9 2 Sissejuhatus Lyssaviirus ehk marutaud, on küll tänapäeval peaaegu eemaldatud tänu vaktsiinidele, aga oht pole veel kuhugi kadunud. Kuna iga aasta toimub loomade vaktsiinide metsa ,,külvamine" on hakanud mind huvitama, mis teeb see viirus organismiga ja kui palju seda viirust veel levib nii eestis, kui ka mujal maailmas. Soovin oma klassikaaslasi teavitada selle ohust. Soovin teada selle ohtlikusest loomade ja inimeste organismile: kuidas on võimalik sellesse nakatuda, millised on sümptomid ja tagajärjed. Mind huvitab ka kas seda on võimalik ravida või ennetada. Seda viirust on vaja eestis teadvustada, kuna on teada, et Eestis levib see viirus.
Kas tõe teadmine on alati vajalik? Kas just ilmtingimata on alati hea ja vajalik teada tõde või piisab meile rõõmsana tunduva reaalsuse olemasolust. Olgu nad siis oletused või tõde, on kindel, et peab olema üksainus vastus. Miks varjab valitsus meie eest ufosid ja ei avalda asju mis juhtuvad Area 51-es? Kui iga neljas inimene sureb vähki siis miks ei ole vähile veel ravi? Kas ravimifirmad tekitavad ja levitavad oma loodud viiruseid, et vaktsiinide müügiga raha teenida? Need on muidugi küsimused ja vandenõuteooriad mis mul on tekkinud, on need tõesed või mitte, ehk teavad seda ainult vähesed isikud Maal. Ja ma usun, et tõe teadmine pole alati vajalik, sest kui valitsus isegi ütleks, et ufod on olemas ja kinnitaks, et nad soovivad ainult head siis tekiks uus hüpotees, et miks nad meie vastu lahked on ja mis kasu nad sellest saavad ja see teema areneks
ja teisi hapendatud piimatooteid. B) Äädikhappebakterite abil valmib mikrobioloogiliselt toodetav äädikas. C) Bakterkultuure kasutatakse salaami vorsti valmistamisel. D) Kohvi- ja kakaopuu seemneid kääritatakse algselt bakterite abil. E) alkoholitööstuses tärklise lagundamiseks vajaliku ensüümi tootmine bakterite abil 3. Bakterite kasutamine ravimi-,tekstiili-ja keemiatööstuses A) antibiootikumid - ravimid , mida kasutatakse bakterhaiguste raviks B) vaktsiinide tootmine - insuliin C) Amülaasi kasutatakse tärklise lagundamiseks D) vitamiini B12 tootmisel E) ensüümide tootmine biolisanditega pesupulbrites orgaanilise aine lagundamiseks 4. Patogeensed bakterid On... - bakterid mis põhjustavad haigusi ja toodavad toksiine ehk mürke Levivad – a)toidu kaudu(koolera,düsenteeria,botulism,salmonelloos) b)hingamisteede kaudu(difteeria,kopsupõletik,läkaköha)
viirusvalgud, siis soodustavad antikehad viirusosakeste lagundamist organismis, vähendades sellega nakkuse levikut. Tsütotoksilised T-lümfotsüüdid hävitavad organismis võõrvalke tootvad rakud. Viirusnakkuse puhul hävitavad T-lümfotsüüdid nakatunud rakke ning sellega peatatakse organismi immuunsüsteemi poolt viiruse paljunemine. Paljudel juhtudel on immuunvastus pikaajaline ja annab organismile konkreetse viiruse suhtes eluaegse immuunsuse. See on aluseks vaktsiinide kaitsva toime mehhanismile. Vaktsineerimisel viiakse organismi (süstides või suu kaudu manustades) nõrgestatud haigusttekitavate omadustega viirus, mis kutsub esile immunvastuse. Vastsündinud laps saab immuunkaitse emalt rinnapiimaga, mis sisaldab antikehi. Need hoiavad ära lapse nakatumise terve rea viirustega. Vaktsiin sisaldab haigust tekitava viiruse või bakteri neid antigeene, mille kaudu immuunsüsteem haigustekitaja ära tunneb
tervem ja pikema elueaga. Palju on arenenud vaktsiinid, haiguste diagnoosimine, ravivõimalused jne. Paarkümmend aastat tagasi oli tuberkuloos surmav, nüüd on sellele ravi olemas. Just tänu arstiteadusele on praegune põlvkond tervem kui kunagi varem. Sama kiiresti kui areneb meditsiin, arenevad ka haigused. Nagu tekkis 2019.aastal Hiinas covid-19 viirus ning nüüd on juba esimesed vaktsiinid juba katsetamisel. Teadlased ja arsti teaduskonnad tegelevad iga aastaselt ravi ja vaktsiinide leidmisega seni ravimatutele haigustele. Viimase 50 aasta jooksul toimunud areng ühiskonnas on olnud väga suur, kuid see on selgelt näidanud, et peale järjekordset suurt õnnestumist leidub alati võimalus edasi areneda. Nüüdisühiskond ei ole ühiskonna arengu lõpp, kuid peaksime olema hoolsad, et mitte pidurdada edasist võimalikku arengut ühiskonnas. Ühiskonnas on veel palju areneda, kuid kindlasti mitte lõputult.
B- hepatiit Raskem haigus. Esineb viiruse kandlust ning kroonilisi vorme. Nakatumine sugulisel teel, verega ning emalt lapsele. Haigustekitaja säilib väliskeskkonnas mitu kuud! Haige on nakkusohtlik mitu nädalat enne tunnuste teket! Vaktsineerimine hepatiidi vastu A-hepatiidi puhul on piisav 2 doosiline vaktsineerimiskuur - esimese doosi järel manustatakse 6-12 kuu pärast teine doos. Kombineeritud vaktsiinide korral lähtutakse B-hepatiidi vaktsineerimisskeemist e. vajalik on 3 doosi manustamine: 0, 1 ja 6 kuu pärast. HIV HIV suudab väljaspool organismi püsida 8 päeva. Talub külmumist, kuid ei talu kõrgeid temperatuure 60 ´C juures hävib juba 30 minutiga. HIV-iga nakatunud inimene kannab viirust kogu elu. HIV-viirus tungib valgetesse vereliblesse ja hakkab paljunema. Nakatumine sugulisel teel, verega ning emalt lapsele.
- Genitaalherpes Levikuviis seksuaalkontakt Haigusnähud villid suguelunditel Vaktsiin puudub Viirus jääb organismi püsima - Gripiviirus Levikuviis piisknakkus Haigusnähud palavik, hingamisteede ärritus, valulikud silmad( võivad tekkida tüsistused südame veresoonkonna haigused) Peiteaeg 1-4 päeva Vaktsiin olemas, kuid viirus areneb ja muutub, seega koguaeg uute ja erinevate vaktsiinide vajadus - Rotaviirus (soolepõletikud) Levikuviis saastunud toit ja vesi, haigestumine sagedam talvel ja kevadel Haigusnähud kõhulahtisus, oksendamine, palavik, vedelikupuudus Peiteaeg 2-4 päeva - Lastehalvatus Levikuviis kontakt- ja piisknakkus, saastunud toit ja vesi Haigusnähud palavik, selja- ja peaaju hallaine kahjustused, halvatus Peiteaeg 10-20 päeva Vaktsiin plaaniline vaktsineerimine - Marutõbi
seagripijuhtumid, millelele meedia tõmbas suurt tähelepanu. Kuulutati välja pandeemia ja meedia pani rahvast arvama, et nüüd sureb välja pool Maa elanikkonnast. Tegelikult ei ole asi nii kaugele läinud. Poole Maa elanikkonna asemel on haiguse tõttu hukkunud alla 15 tuhande. Kuid arvestades, et igal aastal on hooajalise gripi puhangud millesse ka sureb hulk inimesi, oli seagripi kajastamine liialt ülepaisutatud. See tõi kasu vaid ravimifirmadele, kes said ravimite ja vaktsiinide müügist kasu miljardeid. Meedia on tähtis vahend avaliku arvamuse loomisel. Meedias kajastamise põhjal tekib või muutub inimese arvamus teemast. Näiteks kui meedias räägitakse liikluspolitsei osakonna juhataja kiiruseületamisest, võib rahvale mulje jääda temast, kui liiklushuligaanist. See aga võib viia selle inimese vallandamiseni või töökohast ülesütlemiseni. Kuid meedia võib ka vastupidi talitada -kajastada pahelisi inimesi paremast küljest, et kujundada masside
sihipäraselt muudetud pärilike omadustega rakkudega nind organismide saamiseks. 13.Kuidas toimub DNA kloonimine olulisemad etapid? (rekombinantse DNA tehnoloogia kohta vt. ka A. Heinaru geneetika õpik lk. 621 626 ja lk. 818 819) 14. Biotehnoloogia mõiste? Miks, kus ja kuidas seda tehnoloogiat kasutatakse? Rakendusbioloogia haru, mis kasutab elusorganisme ja nende saadusi inimese tervise ja elukeskkonna parandamisel. Meditsioonis vaktsiinide tootmine, geeniteraapia Biomeditsiinis pärmirakk pannakse tootma inimese insuliini.
Küsimustele vastused ! Õ.lk 42 1.Geenitehnoloogia seiseb DNA valitud lõikude eraldamises, töötlemises in vitro ja siirdamises sama või muu liigi isendi geneetilisse struktuuri. Gt-t saab ära kasutada näiteks: *meditsiinis: 1) pärilike haiguste ravis/diagnoosimises, 2) vaktsiinide ja inimesele vajalike valkude tootmises (seda tehakse teiste organismide, nt bakterite, viiruste, seente sees), *põllumajanduses: 1) tõuomaduste muutmisel (näiteks saab tekitada lehmi, kes toodavad oma kehas mingit inimesele vajalikku toitainet), 2) taimede sordiaretuses (taimed peavad paremini vastu ilmastikule, haigustele ja taimemürkidele ning annavad suuremat saaki). 2.Selle eelduseks oli restriktaaside avastamine bakterites 1970ndal aastal. 3.Need kaks tüüpi on:
Praktikas, üleliigset veeauru eemaldatakse just glükooli dehüdratsiooni abil. Glükool voolab kõrgemalt pinnalt alla ja kohtub tõusva seguga, mis koosneb veeaurust ja süsivesikute-gaasidega põhjast. Seejärel glükool eemaldab keemiliselt veeauru ja lubab gaasidel kuivalt anuma tipust väljuda. Glükool ja vesi hoitakse omavahel lahus ja glükool ringleb uuesti algusesse tagasi. Protsess kordub. Etüleenglükooli kasutatakse ka mõndade vaktsiinide tootmisel, kuid nende raken- damisel ta ei osale. Seda kasutatakse ka vähese koostisosana ( 1-2% ) kingaviksides ja teistes värvainetes. Etaandiooli kasutatakse ka laialdaselt laborites, et hinnata proteiinide arvu lahuses. See on tihtipeale vahepealne samm puhastamisel või kristalliseerimisel. Etaandiooli kasutatakse ka abivahendina mädaneva puu ja puuseente vastu, nii ennetavalt kui parandavalt. Seda on paar korda isegi muuseumieksponaatide puhul kasutatud
7. Embrüonaalkloonimine. 8. Tuumkloonimine kuidas, miks, eesmärgid. 9. Inimese kloonimise kaks meetodit. Inimese kloonimise poolt ja vastuargumendid. 10. Geenitehnoloogia mõiste, teaduse lähtekoht. geenitehnoloogia seiseb DNA valitud lõikude eraldamises, töötlemises in vitro ja siirdamises sama või muu liigi isendi geneetilisse struktuuri. Gt-t saab ära kasutada näiteks: *meditsiinis: 1) pärilike haiguste ravis/diagnoosimises, 2) vaktsiinide ja inimesele vajalike valkude tootmises (seda tehakse teiste organismide, nt bakterite, viiruste, seente sees), *põllumajanduses: 1) tõuomaduste muutmisel (näiteks saab tekitada lehmi, kes toodavad oma kehas mingit inimesele vajalikku toitainet), 2) taimede sordiaretuses (taimed peavad paremini vastu ilmastikule, haigustele ja taimemürkidele ning annavad suuremat saaki). 11. GMO mõiste, liigid, loomise põhjused + näited. 12. GMO poolt ja vastu
Riiklik immuniseerimiskava Arvestades immuniseerimise olulisust ja mõju rahva tervisele, on riiklikult korraldatud immuniseerimiskavad ja –programmid maailmas tavapärane praktika. Immuniseerimiskava eesmärk on tagada laste ja noorukite ühtlane, õigeaegne ja kõikehõlmav vaktsineerimistega hõlmatus. Kõige praktilisem ja reaalsem on see saavutada riikliku korraldusega. See tähendab, et riiklikult rahastatakse ja tagatakse kõikide vajalike vaktsiinide hankimine, säilitamine ja transport. Vastsündinud immuniseeritakse tuberkuloosi ja B-viirushepatiidi vastu sünnitusmajas. Järgnevaid immuniseerimiskava alusel tehtavaid vaktsineerimisi viivad läbi perearstid või –õed. Kooliealiste laste ja noorukite immuniseerimiskava vaktsineerimisi korraldab kooliõde. Piisava vaktsineerimistega hõlmatuse tulemusena kujuneb elanikkonnal kollektiivne või populatsiooni immuunsus. See tähendab, et nakkushaigus ei saa enam levida, kuna pole
riigis hällisurm. Kui hiljem taas katsetati 3kuuste vaktsineerimist, ilmusid välja ka hällisurmad. Jaapani väikelaste suremus on üks madalamaid maailmas, USA see eest (kus on kohustuslik vaktsineerimisprogramm) on see kusagil arengumaadega samal tasandil. Alates 1950ndatest aastatest on USA väikelaste suremus ainult kasvanud. üles 5. VAKTSIINIDE KASVUKESKKONNAST TINGITUD OHT. Haigustekitajad kasvatatakse enamasti loomsetel kudedel söötadel (näiteks ahviaju, inimese abordijäägid, enamiku koduloomade tapajäägid). Loomadel on omad haigused oma bakterid ja viirused, mis ei tohiks kunagi sattuda inimese vereringesse. Loomulikult vaktsiini valmistamisel aine puhastatakse ja kontrollitakse, aga pole võimalik kontrollida selliste bakterite ja viiruste puudumist, mille olemasolu
Mullu jõudis Eesti turule vaktsiin emakakaelavähi tekitaja HP-viiruse vastu, vaktsiini tootmises kasutatakse GMO-rakkusid. Geenitehnoloogia tormilise arengu teel seisab Talpsepa sõnul aga tõsiasi, et veel ei osata geene n-ö otse elusorganismidesse viia. "Ravimitööstus panustab suuresti sellele, et muuta häid valke veelgi paremaks," märgib Talpsep. "Rekombinantsete valkude osatähtsus ravimiarenduses üha suureneb, maailma farmaatsiafirmade müügikäive kasvab eelkõige vaktsiinide ja biomolekulaarsete ravimite tootmise arvel, ravimivalkudel põhinevate ravimite müük järjest hoogustub." Ravimivalgud ongi sisuliselt GMOd Ravimivalgud, näiteks EPO, insuliin jt on sisuliselt GMOd, mis on loodud DNA osiste - plasmiidide abiga. Piltlikult öeldes viiakse üks geen valgubakteri genoomi juurde ja midagi võetakse sealt ka välja. Talpsepa sõnul on kõige kauem tegeldud diabeedi ravimisega. "Selleks, et tekiks diabeet, peab mängima terve orkester," tõdeb ta
KAHJU: Põhjustavad bakerhaiguseid Tähtsus inimesele KASU Võtavad võimaliku elukoha kahjulikelt bakteritelt Aitavad seedida toitu Moodustavad vitamiine Ergutavad immuunsüsteemi KASUTAMINE Toiduainete töötlemine ja alkoholi saamine Hapendamine (juust, keefir, jogurt, juurviljad) Biotõrje, väetised, loomasööt Seenhaiguste tõrje Metallide röörlemine Valguliste ensüümide tootmine Insuliini, antibiootikumide, vaktsiinide tootmine KAHJULIKKUS Põhjustavad bakterhaiguseid (teetanusebakter, botulismibakter) TAIMED Ehitus Rakukest koosneb tselluloosist ja petiinist, vananedes suureneb nende sisaldus, kest ei lase enam aineid läbi, rakk sureb, lahustunud ained läbivad rakukesta difusiooni või osmoosi teel Ülesanded: 1) Tugifunktsioon tugikoerakud 2) Kaitse katte koerakkude sinad (noortel taimedel õhemad)
Kes võib nakatuda grippi? Grippi võivad haiguestuda igas eas inimesed. Kõige sagedamini haigestuvad grippi lapsed ning kõige raskemalt võib haigus kulgeda vanuritel ja raskete haiguste tõttu nõrgestatud organismiga inimestel. Profülaktika Gripi vastu on välja töötatud vaktsiinid, mida soovitatakse nõrgestatud immuunsüsteemiga isikutele ning lastele ja noortele, kes peavad pikka aega mingi muu haiguse raviks aspiriini tarvitama. Vaktsiinide puhul on aga alati see probleem, et viirustüved muutuvad pidevalt ning seega ei garanteeri vaktsineerimine, et inimese haigestumist ei põhjusta mõni teine viirusetüvi. Siiski on leitud, et vaktsineerimine aitab ära hoida umbes 70% rasketest, eluohtlikest nakkustest. A-gripiviiruse ennetamiseks kasutatakse viirusevastase ravimi amantadiini profülaktilist manustamist. Organismi vastupanuvõimet viirusnakkustele tõstavad mõõdukas sportimine, saunaskäimine,
Kloonimine: DNA fragmentide, rakkude või organismide geneetiliselt identsete järglaste tekitamine Kloon: isend, kellest tehakse koopia Kloonisend:isendi, raku või DNA molekuli kloonimisel tekkiv geneetiliselt identne isend Surrogaatema: teiselt loomalt/inimeselt pärit embrüost järglase sünnitanud loom/inimene 3.Millistes valdkondades rakendatakse biotehnoloogiat? Toiduainete tootmine, biokütuse tootmine, jäätmete lagundamine, kemikaalide tootmine, ensüümide tootmine, ravimite- ja vaktsiinide tootmine, geenide muundamine ja siirdamine 4.Millega läksid teaduse ajalukku A.Fleming ja L.Pasteour? A.Fleming: avastas antibiootikumid (penitsilliin) L.Pasteour: tõestas, et kõik elusolendid tekivad olemasolevatest elusolenditest. Pastöriseerimine: kui kuumutada suletud anumat mikroobide hävitamiseks siis ei teki mingit käärimist, hapendamist, roiskumist.Avastas vaktsineerimise: kui süstida organismi nõrgestatud või surmatud
Selle vana hea valesse inimesse armumise. Räägu Liina armub mõisa kupjasse Hansu, see omakorda on armunud parunipreilisse. Kolmanda suurema probleemina võib välja tuua selle, kuidas sulane Jaan ei osanud talle osaks saanud võimuga midagi peale hakata. Arvan, et antud probleemid on ka tänapäeval aktuaalsed. Igapäevaselt otsitakse võimalusi kõikvõimalike haiguste vastu võitlemiseks, mitte kül rahvatarkuste abil, aga rohtude ja vaktsiinide näol. Inimesed armuvad tihtipeale valedesse inimestesse ja põhjustavad sellega probleeme nii endale, kui teistele. Ja see, et lollidele võimu ei tohi anda on igavene probleem. Vaadake või meie pealinna. 6. Sõnum (Milline on Sinu arvates autori sõnum? Mis küsimusi teos esitab? Milliseid vastuseid pakub esitatud küsimustele?) Arvan, et autor on oma teosega püüdnud lugejale näidata, millised inimesed meid
imestada, kui noored teavad pigem uusimat riidepoodi kaubamajas kui Suurbritannia peaministrit. Sellise suuna jätkumise tagajärjeks võib olla materiaalsete väärtuste tähtsuse suurenemine, jättes vaimsed tagaplaanile. Meedia võib inimesi mõjutada ka teistmoodi ning seda just ühe kindla teema laialdasel ning igapäevasel kajastamisel. Viimane näide on suur seagripipandeemia. Vandenõuteoreetikud väidavad, et kogu gripipandeemia oli ravimifirmade enda tekitatud, et vaktsiinide müügiga suurt kasumit teenida ning samuti läks meedia kas teadlikult või mitte sellega kaasa, tekitades ühiskonnas paanikat. Ka TV3 reporter Sven Soiver on öelnud, et uudistes pannakse esikohale negatiivse alatooniga ning inimeste tunnetele rõhuvad sündmused. Peaaegu et iga inimene võib tunnistada, et loeb või vaatab uudiseid rohkem siis, kui on toimunud mõni negatiivne sündmus. ,,Seagripipandeemia" muutis aga inimesed
välimuse andmiseks, mõjuvad otseselt inimeste tervisele. Antibiootikumide liigtarbimine kas otseselt – tervisehädade puhul, või kaudselt – loomsete toiduainete kaudu, põhjustab uute, senimaani tundmatute bakterite teket. Ning seega on suuresti tõenäoline, et tulevikus võib tavaline külmetushaigus väga raskekujuliseks muutuda ning selliste bakterite vastu ei pruugigi enam ravi olla. Samamoodi võib sellist asja paljude teiste haiguste puhul ette tulla. Vaktsiinide tekitatud kahjudest ei räägita peaaegu üldse, sest nende puhul on mängus tohutud summad, millest ravimitööstus ilma ei taha jääda. Vaktsiinid põhjustavad imikutel äkksurmasid, paljudel lastel ja täiskasvanutel tekivad kergemad ja raskemad tervisehäired, allergiad. Pikemaajalisemat mõju tervisele ei ole üldse uuritud. Seadused on samuti ravimifirmade poolel, mis tähendab, et kui vaktsiini kõrvalmõjud alles päevi või kuid peale
suhteliselt vähe aega, tuleks vaktsineerimisel just neid aegu silmas pidada, kuigi vaktsineerida võib ka siis, kui gripi kõrghooaeg on juba alanud. Samas tuleb meeles pidada, et gripiviirus ei ole tänavu enam kindlasti samasugune kui mullu. Viiruse antigeenne struktuur muutub pidevalt (vt eespoolt), tänavu põhjustavad haigestumist juba uue antigeense struktuuriga viirused. Kuna vaktsiinide valmistamine on aeganõudev, kasutatakse nende koostises eelmisel hooajal haigestumist põhjustanud viirustüvesid. Sellest tekkib vastuolu vaktsiiniviirus on osaliselt vana, kuid viirus täiesti uus, seetõttu ei taga vaktsiin täielikku kaitset grippi nakatumise vastu, gripivaktsiini kaitseefektiivsuseks loetakse keskmiselt 70%. Kasutatud kirjandus: https://www.arst.ee/et/Uudised-ja-artiklid/23518/viirushaigused-alustavad-runnakut
Tähtsus inimesele KASU Võtavad võimaliku elukoha kahjulikelt bakteritelt Aitavad seedida toitu Moodustavad vitamiine Ergutavad immuunsüsteemi KASUTAMINE Toiduainete töötlemine ja alkoholi saamine Hapendamine (juust, keefir, jogurt, juurviljad) Biotõrje, väetised, loomasööt Seenhaiguste tõrje Metallide röörlemine Valguliste ensüümide tootmine Insuliini, antibiootikumide, vaktsiinide tootmine KAHJULIKKUS Põhjustavad bakterhaiguseid (teetanusebakter, botulismibakter) TAIMED Ehitus Rakukest – koosneb tselluloosist ja petiinist, vananedes suureneb nende sisaldus, kest ei lase enam aineid läbi, rakk sureb, lahustunud ained läbivad rakukesta difusiooni või osmoosi teel Ülesanded: 1) Tugifunktsioon – tugikoerakud 2) Kaitse – katte koerakkude sinad (noortel taimedel õhemad)
Gripp on gripiviiruse poolt põhjustatud ägeda algusega palavikuhaigus, millele on iseloomulikud järsk palaviku tõus koos külmavärinatega, pea-, lihas- ja liigesvalud, nohu, köha, halb enesetunne, higistamine, neelamise valulikkus, ning silmade valguskartus. Ennetamine Gripi vastu on välja töötatud vaktsiinid, mida soovitatakse nõrgestatud immuunsüsteemiga isikutele ning lastele ja noortele, kes peavad pikka aega mingi muu haiguse raviks aspiriini tarvitama. Vaktsiinide puhul on aga alati see probleem, et viirustüved muutuvad pidevalt ning seega ei garanteeri vaktsineerimine, et inimese haigestumist ei põhjusta mõni teine viirusetüvi. Siiski on leitud, et vaktsineerimine aitab ära hoida umbes 70% rasketest, eluohtlikest nakkustest. A-gripiviiruse ennetamiseks kasutatakse viirusevastase ravimi amantadiini profülaktilist manustamist. Organismi vastupanuvõimet viirusnakkustele tõstavad mõõdukas sportimine,
Kiire liikumine Kolmas tase Küünistamine, Neljas tase Viies tase hammustamine, sabaga löömine Ähvardussisin Mürk (hambad, sülitamine) Osa sisalikke heidab saba ära Kuidas roomajad end kaitsevad? Hävitavad kahjureidKlõpsake juhtslaidi teksti laadide redigee Madude mürki kasutatakse Teine tase ravimite ja vaktsiinide Kolmas tase Neljas tase tootmiseks Viies tase Inimesele toiduks Roomajate nahk on väärtuslik tooraine (jalanõud, käekotid jms.) Lemmikloomad Miks on roomajad inimesele tähtsad? uhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Elupaikade muutmine ja hävitamine
matemaatika), elu uurimiseks tekkinud ka piirteadused nagu biokeemia ja biofüüsika. · Rakenduslik peamised rakendusvaldkonnad on : meditsiin, veterinaaria, põllumajandus ja toiduainete tööstus. Uued rakendused : biookina ja küberneetika. 3. Biotehnoloogia : · Tähtsamad biotehnoloogilised tooted ja kes neid toodavad Ravimite ja vaktsiinide tootmine Ensüümide tootmine Kemikaalide tootmine Toiduainete tootmine Biokütuste tootmine Jäätmete lagundamine Geenide muutmine ja siirdamine Mikroobide kasutamine bioredaktorites Taimede ja loomade aretus ja paljundus · Biotehnoloogia muud kasutusalad Toiduainetööstus juuste tootmine, siirupid
Küsimused lk 42 1.Geenitehnoloogia seiseb DNA valitud lõikude eraldamises, töötlemises in vitro ja siirdamises sama või muu liigi isendi geneetilisse struktuuri. Gt-t saab ära kasutada näiteks: *meditsiinis: 1) pärilike haiguste ravis/diagnoosimises, 2) vaktsiinide ja inimesele vajalike valkude tootmises (seda tehakse teiste organismide, nt bakterite, viiruste, seente sees), *põllumajanduses: 1) tõuomaduste muutmisel (näiteks saab tekitada lehmi, kes toodavad oma kehas mingit inimesele vajalikku toitainet), 2) taimede sordiaretuses (taimed peavad paremini vastu ilmastikule, haigustele ja taimemürkidele ning annavad suuremat saaki). 2.Rekombinantse DNA metoodika loomiseni viis restriktsiooniensüümide ehk restriktaaside avastamine bakterites 1970.. 3
tuleb kasutada, siis mitte kunagi liiga väikestes doosides ja mitte kunagi liiga lühikest aega. Biotõrje Biotõrje seisneb taimkahjuriste hävitamises või nende paljunemise ja leviku pidurdamises teiste organismidega või nende toodetud toksiinidega. Omapäraseks biotõrje meetodiks on kahjurputukate meelitamine surmalõksu- feromoonpüünisesse. Feromoonid- nagu lõhnaained, mis toimivad suurte vahemaade tagant, kuid on ülimalt liigispetsiifilised Ravimite ja vaktsiinide tootmine ensüümide tootmine kemikaalide tootmine Taimede ja loomade toiduainete tootmine aretus ja paljundus BIOTEHNOLOOGIA biokütuse tootmine Mikroobide kasutamine bioreaktorites jäätmete
◼ Kõhu- ja hingamisteede viiruste ja teiste tõvede kasutavad oma “elu” vastu tegevusel raku enda ◼ Mõjuvad hästi ka nahale, vahendeid silmadele, neerudele ja maksale ◼Kasutatakse ka ◼ Hiina kedristõlvik, must vähipatsientedel pässik, lakkvaabik MILLEKS TOODETAKSE VIIRUSEID? •Teaduslikud ja meditsiinilised uuringud •Nanotehnoloogia ja materjaliteadus •Sünteetilised viirused vaktsiinide välja töötamiseks •Viroteraapia •Bioloogilised relvad VIROTERAAPIA ◼•Kasutatakse geneetiliselt muundatud viiruseid haiguste ravimiseks ◼•Herpese-viirusest proovitakse toota vähiravimit ◼•Eelnevad katsed läbitud, plaan kasutada laialdaselt melanoomi raviks BIOLOOGILINE RELV •Toksiinide või haigustekitajate kasutamine, eesmärgiga tappa või teha teovõimetuks inimesi, loomi või taimi, sõjategevuse käigus •Erinevad tüübid:
tähelepanupuudus ning seda, mida laps teeb tähelepanu võitmiseks, tuleb märgata. Kodus peab olema ka paigas autoriteet. Tänapäeval arvavad kahjuks niimõnedki vanemad, et lasteaia või kooli ülesanne on last kasvatada ja arendada. Enam ei ole ka Inernetisõltuvus võõras probleem, see puudutab peaaegu iga lapsevanemat. Otseloomulikult valmistavad suurt muret lapsevanemale ka haigused, millest viirused on tänapäeval õnneks ennetetavad vaktsiinide abil. Lapse arengu saab jagada mitmeks: imikuiga, väikelapseiga, eelkooliiga, noorem kooliiga, keskmine kooliiga ja vanem kooliiga. Eelkooliea, millele eelnevad ka väikelapse-ja imikuiga, veedab laps üldiselt kodus. Suhtumine, mille ta kodus omandab, saadab teda ka koolis ja ülejäänud elus. Laps õpib selles vanuses kergesti kõike, kui temaga tegeleda ja teda arendada, tunneb ta rõõmu õppimisest. Sama on ka kohustustega, kui tal on juba kodus kohustused ning teda nende
Antikehad on valgulised kaitsemolekulid, mis seonduvad võõrvalkudega ja suunavad need lagundamisele. -7- Juhul kui võõrvalkudeks on viiruse ümbrise või kapsiidi koosseisu kuuluvad viirusvalgud, siis soodustavad antikehad viirusosakeste lagundamist organismis, vähendades sellega nakkuse levikut. Paljudel juhtudel immuunvastus pikaajaline ja annab organismile konkreetse viiruse suhtes eluaegse immunsuse. See on aluseks vaktsiinide kaitsva toime mehhanismile. Vaktsineerimisel viiaks organismi( süstides või suu kaudu manustades) nõrgestatud haigusttekitavate omadustega viirus, mis kutsub organismis esile immuunvastuse. Vastsündinud laps saab immuunkaitse emal rinnapiimaga, mis aga sisaldab antikehi. Need hoiavad ära lapse nakatumise terve rea viirustega. -8-
Kiiritamine · UV kiirgus Kahjustab DNAd Steriilib pindmiselt, sest ei tungi läbi paksust õhukihist, klaasist, veest jne Kasutatakse õhu steriilimiseks laborites, operatsioonitubades jne · Ioniseeriv kiirgus Tekitab radikaale, kahjustab kõiki biomolekule Tungib sügavale Hävitab bakterirakud ja endospoorid, mõned viirused võivad ellu jääda Kasutatakse ravimite, hormoonide, vaktsiinide, toiduainete, laboriplastiku, süstalde ja opivahendite steriilimiseks Keemiliste ainete toime mikroobidele · Resistentsus on erinev · Kõige resistentsemad on endospoorid · Mitmeid keemilisi aineid kasutatakse desinfitseerimiseks mikroobide arvu oluliseks vähendamiseks õhus ja mitmesugustel esemetel ja pindadel · Desinfitseerivad ained ei tapa endospoore ja viiruseid, küll aga kõik vegetatiivsed rakud
Tahetakse reklaamida firmasid, mis tegelevad hammaste tervisega. Maailma tervise organisastioon (WHO) defineeerib avaliku ja erasektori koostööd järgnevalt : ,, see on vahend millega kokku viia vajalikud osad ühise eesmärgi nimel, milleks on inimkonna tervise parandamine läbi ühiselt heaks kiidetud rollidele ja põhimõtetele." Kõige tavalisem näide sellele kuidas avalik ja erasektor koostööd teevad on ravimite ja vaktsiinide viimine arengumaadesse. Valitsused ja tervisefirmad teevad koostööd, et viia vaktsiine ja ravimeid vaestesse riikidesse. Kahtlmata aitavad ülemaailmseid tervise koostööd kokku viia erinevatest gruppidest pärit inimesi, kes on pakuvad probleemidele erinevaid lahendusi. Koostöö tulemusena suudetakse aidata paljuid abivajavaid. Avaliku ja erasektori koostöö eesmärgid, millega üritatakse suulist tervist parandada on järgmised: 1. Tõsta globaalselt teadlikust suuhügieenist. 2
vaalutada. 25.07.17 Vaalutamas ning heinapressi demonstratsioonil. 27.07.17 Väetamas, sain ise ka väetada. Olin juures siloproovide võtmisel asu farmi juures asuvatest siloaukudest, scandagra käis võtmas. Hiljem läksin lauta, tutvusin laudaga. 28.07.17 Piimakarja farmis, tegelesime nii lehmade kinni jätmise, tiinuse vaatlemise kui ka sõrgade värkimisega. Käisin abis noorkarjalaudas vaktsiinide andmisel – hoidsime lehmi ühes kohas ja veterinaararst tegi süstid, tegin spreiga märke lehmale, et on vaktsiini saanud. Kõrvadesse märkide panemist nägin kõrvalt ning lehmade kaalumist lindiga. 01.08.17 Noorkarja laudas, tutvusin laudaga, kaalusime vasikaid, sain ka ise kaaluda. Tõstsime vasikaid ümber, augustasime kõrvu numbrimärgiga. Sain täita
HIVga nakatunud kehavedelike kuivamisel väheneb nakkusvõimalus juba paari tunni jooksul kuni 99% võrra. Kas võin saada HIVi basseinis ujudes, saunas või vannis käies? Ei. HIV ei jää vanni- või basseinivees ellu. Ei ole teada ühtegi juhtumit, kus HIV oleks saadud vannist, saunast või basseinis ujudes. Kas HIV-d saab ravida? Kas on olemas vaktsiin, mis aitaks HIVd ja AIDSi ära hoida? Ei, hetkel HIVi ja AIDSi vastu vaktsiini ei ole. Jätkuvalt tehakse tööd vaktsiinide loomiseks, kuid siiani ei ole veel edu saavutatud. Kas HIVi või AIDSi vastu on olemas ravim? Ei. Hetkel ei ole olemas ravimit, millega HIVi või AIDSi välja ravida saaks. Siiski on olemas ravimeid (antiretroviirusravimid), mis HIVi paljunemist organismis aeglustavad ning inimestel HIVi ja AIDSiga kauem elada aitavad. HIVi ravi ei mõju kõigile ühtviisi efektiivselt, kuid on oluliselt pikendanud paljude HIViga elavate inimeste eluiga. Siiski, kord HIVi nakatunud inimene
vaktsineeritakse lõpptiineid loomi. Vastsündinud saavad passiivse immuunsuse (antikehad) ternespiimaga (kolostraalne immuunsus). Vaktsiinidest kasutatakse: 1) Atenueeritud elusvaktsiine mutantsetest E.coli tüvedest (praktikas vähe levinud). 2) Bakteriinid ehk surmatud haigusetekitajatest valmistatud vaktsiinid. Neid on erinevaid. Efektiivseteks peetakse pilusantigeene ja anatoksiine sisaldavaid vaktsiine. Nende antigeenide lisamine vähendab vaktsiinide serovariantspetsiifilisust. Rahuldava immuunsuse annavad septitseemilise kolibakterioosi vastu ka nn. farmispetsiifilised bakteriinid. Neis on antigeeniks põhiliselt E.coli endotoksiin. 14)ETEC tüvede virulentsuse faktorid Olenevalt E.coli virulentsetest omadustest on patogeensed E.coli bakterid jaotatud rühmadesse: 1) enterotoksigeensed (ETEC) - E.coli tüved, mis omavad fimbriaalseid adhesiine F4 (K 88),F5 (K 99) jt. Nende koloniseerimisfaktorite esinemine on
süsteem) etendavad olulist osa 2 komponenti: a) antikehad b) T-lümfotsüüdid Antikehad on valgulised kaitsemolekulid, mis seonduvad võõrvalkudega ja suunavad need lagundamisele, vähendades sellega nakkuse levikut. Tsütotoksilised T-lümfotsüüdid hävitavad organismis võõrvalke tootvad rakud ning peatavad organismis viiruse paljunemise. Paljudel juhtudel on immuunvastus pikaajaline ja annab konkreetse viiruse suhtes eluaegse immuunsuse. See on aluseks vaktsiinide kaitsva toime mehhanismile. Inimeste ja loomade viirusnakkused Inimeste ja loomad viirusnakkused jaotatakse kolmeks: 1. Ägedad viirusnakkused 2. Peidetud viirusnakkused 3. Pidevad viirusnakkused Ägedate nakkuste korral toimub organismis viiruse kiire paljunemine, millega kaasneb nakatunud rakkude surm. Surnud rakkude laguainete kogunemisega kaasnevad põletikulised protsessid põhjustavad organismis haigusliku seisundi. Tööle hakkab immuunvastus tekivad
- loode saab emalt antkehad. Kunstlik passiivne imm. - organismi viiakse antkehad. 9. Vaktsiinid: Elusvaktsiinid – valmistatakse nõrgestatud haigusetekitajatest (tuberkuloos, leetrid, mumps, punetsed, kollapalavik, rõuged, tuulerõuged, laste halvatus, rotaviirus jne.) Surmatud ehk inaktveeritud vaktsiinid- (gripp, haemophilus infuenzae B (hib), A ja B hepatiit, Jaapani entsefaliit, läkakoha, katk, koolera, N. meningitdis, marutõbi, S. Pneumoniae, puukentsefaliit jne.) Inaktveeritud vaktsiinide alla kuuluvad ka anatoksiin (e.toksoid) – vaktsiinid – need on bakterite endo/eksotoksiinid, mis on töödeldud keemilise või füüsikaliste meetoditega, nii, et toksiin on kaotanud oma toksilised omadused, säilitades immunogeensed omadused (kasut. Nt. Teetanuse puhul) Anatoksiin- kahjutuks tehtud eksotoksiin. 10.Mis on prioon? Teada nelja inimestel esinevat prioonhaigust. Prioon- infektsioosne proteiin. Prioonhaiguste ühiseks tunnuseks on, et aju hallolluse
unikaalne struktuur, mis võimaldab tal seostuda spetsiifilisele antigeenile. Immuunpuudulikkus on immuunsuse häire, mis on tingitud immuunsüsteemi mõne lüli defektist. Kliiniliselt väljendub retsidiveeruvate või püsivate infektsioonidena. Tolerants võime mitte vastata antigeeni toimele. Organismil on tolerants enda antigeenide suhtes. Selle puudumisel võib immuunsüsteem hävitada organismi enda kudesid (autoimmuunhaigused). 19. Vaktsineerimine, vaktsiinid ja vaktsiinide jaotus. vaktsineerimine e kaitsepookimine e immuniseerimine: organismi immuunvastuse sihipärane muutmine. Vaktsineerimisel tekkiv immuunsus: (1) Passiivne (loomulik, kunstlik): Organismi viiakse või satuvad valmis antikehad, organismi endasüsteem ei tooda antikehi. On ajutise iseloomuga, toime ajaliselt piiratud. Antikehi sisaldava seerumi manustamine, annab kiire kuid lühiaegse
12tundi - HepB1 1-5päev BCG 33. Millised vaktsiinid on vajalik teha kooliminevale lapsele (6-7aastat)? Kasuta rahvusvahelisi tähiseid, lisa mitmes doos järjekorras antud vaktsiin on! DTPa-IPV5 34. Kuhu manustatakse BCG- vaktsiin? MMR- vaktsiin? BCG nahasisesi vasaku õlavarre ülemise ja keskmise kolmandiku piirile. MMR võib teha nii nahaalusi (s/c) kui lihasesisesi 35. Millised on sobivad süstekohad lihasesisesteks vaktsiinide manustamiseks kuni 2- aastasele lastele? Alates 2 aasta vanusest? Kuni kahe aastane välimise reielihase esiülaosa, vanematele võib teha õlavarde, kuid peab arvestama lapse suurust. Kui nt on väga väike 2,5 a, siis teha reielihasesse. 36. Millised on püsivad ja millised on ajutised immuniseerimise vastunäidustused? A. Püsivad vastunäidustused: 1. anafülaktiline reaktsioon vaktsiini eelmisele doosile. 2. anafülaktilist tüüpi ülitundlikkus vaktsiini mõnele koostisosale. 3
annaabi.ee 
