Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Nüüdisühiskond - kas ühiskonna arengu lõpp? (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
ühiskond - Isegi need väikesed ühiskonnad, millesse laps kõige enne sisse kasvab – perekond ja mänguseltskond, on talle tähtsad vaid üksikvahekordade kaudu




  Nüüdisühiskond - kas ühiskonna arengu lõpp?    Nüüdisühiskond ehk tänapäeva arenenud ühiskond, mida iseloomustab               kõrgtehnoloogia massiline kasutamine, väärtushinnangud ning           inimõiguste tunnustamine. Igal põlvkonnal on omamoodi kohustuseks               tagada oma järeltulijatele jätkusuutlik ühiskond, et toimuks edasine                 areng. Ühiskond on arenenud väga palju viimase 50 aasta jooksul, kas                       oleks võimalik enam üldse edasi areneda? 
 
Igapäevaselt tegelevad tuhanded inimesed ühiskonna arendamise ja               paremaks muutmisega. Neil kõigil on oma eriala ja ülesanne ning peavad                       oma ideed ja nägemused kooskõlastama ka teistega. See võib esmapilgul                     tunduda ju lihtne, kuid tegelikult on igal ühel oma arvamus ja nägemus                         asjadest ning kompromisside loomine võib olla keerulisem kui arvata                   võib. Igal aastal peaks lisanduma inimesi, kes tahavad oma uusi                     huvitavaid ideid ellu viia, et ei tekiks puudust inimestest, kes tegelevad                       ühiskonna arenguga. Teaduslikult on tõestatud, et arenenud riigid, kus on                     kättesaadav haridus, on tihtipeale negatiivse iibega. Loogiliselt võttes, kui                   iga järgneva põlvkonna iive langeb, siis lõpuks puuduvad inimesed, kes                     tegeleksid ühiskonna ja selle arenguga. 
  Tegelikult algab kõik loodusressurssidest ja nende õigest kasutamisest.                 Kui kunagi ei olnud autosid, siis liiguti jala. Alates sellest kui auto leiutati,                           on autod muutunud iga aastaga aina käepärasemaks kõigile inimestele.                   Auto tundub esmapilgul ju ainult hea ja mugav viis liiklemiseks, kuid tihti                         ei mõelda selle pahema poole peale. Autokütus ei ole just kõige parem                         viis, kuidas meie loodusresursse kasutada, kuid kui keelata diisel- ja                     bensiin kütused ära, laguneks laiali ühiskond. Hetkel tegeletakse                 igapäevaselt elektriautode ning loodussõbralikke biokütuste           arendamisega. Biokütused on küll paremad kui diisel- ja bensiin kütused,                     kuid seda toota piisavas koguses kõigile, on võimatu. Siinkohal tekib                     võimalus areneda veelgi säästlikuma ja loodussõbralikuma eluviisi               suunas. 
  Iga aastaga arenevad meditsiin ja haigused. Tulenedes ühiskonna 
jätkusuutlikkuse tunnusest, peaks iga eelnevale järgnev põlvkond olema 
tervem ja pikema elueaga. Palju on arenenud vaktsiinid, haiguste 


diagnoosimine, ravivõimalused jne. Paarkümmend aastat tagasi oli 
tuberkuloos surmav, nüüd on sellele ravi olemas. Just tänu arstiteadusele 
on praegune põlvkond tervem kui kunagi varem. Sama kiiresti kui areneb 
meditsiin, arenevad ka haigused. Nagu tekkis 2019.aastal Hiinas covid-19 
viirus ning nüüd on juba esimesed vaktsiinid juba katsetamisel. Teadlased 
ja arsti teaduskonnad tegelevad iga aastaselt ravi ja vaktsiinide 
leidmisega seni ravimatutele haigustele.  
 
Viimase 50 aasta jooksul toimunud areng ühiskonnas on olnud väga suur,                       kuid see on selgelt näidanud, et peale järjekordset suurt õnnestumist                     leidub alati võimalus edasi areneda. Nüüdisühiskond ei ole ühiskonna                   arengu lõpp, kuid peaksime olema hoolsad, et mitte pidurdada edasist                     võimalikku arengut ühiskonnas. Ühiskonnas on veel palju areneda, kuid                   kindlasti mitte lõputult.  
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
Nüüdisühiskond - kas ühiskonna arengu lõpp #1 Nüüdisühiskond - kas ühiskonna arengu lõpp #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2020-11-12 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 15 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Lallu Laura Õppematerjali autor
sissejuhatus, 3 sisulõiku, kokkuvõte, arutlev kirjand

Sarnased õppematerjalid

Arutlus-Nüüdisühiskond - kas ühiskonna arengu lõpp
1
doc

Arutlus: Nüüdisühiskond - kas ühiskonna arengu lõpp?

inimõiguste tunnustamine. Igal põlvkonnal on omamoodi kohustuseks tagada oma järeltulijatele jätkusuutlik ühiskond, et viimane saaks edasi areneda. Kuid arvestades praegust olukorda maailmas, kas oleks see üldse võimalik? Ühiskonda saab edasi arendada inimene ja sellepärast on oluline, et riigis jätkuks inimesi, kes oleksid huvitatud tulevikust. Arenenud riigid, kel on võimalik tagada oma rahvale hea haridus, on aga negatiivse iibega. Sellest tulenevalt puudub meil kindel ühiskonna edasine edendus, kuna puuduvad tulevased arendajad. Oluliseks asjaoluks, et elu üldse jätkuda saaks, on loodusressursid ja nende hoidmine. Kunagi käisid inimesed jala või sõitsid hobukaarikutega. Tänapäeval aga soetab iga inimene, kel on majanduslikult vähegi võimalik, endale või oma perele auto, mis omakorda reostab keskkonda ning muudab inimesed mugavaks. Uue energiaallikana on küll esile kerkinud biokütus, mida on võimalik toota näiteks põllumajanduslikul viisil

Ühiskonnaõpetus
Ühiskonnaõpetuse riigieksam 2012
62
docx

Ühiskonnaõpetuse riigieksam 2012

Ühiskonda mitmekesistavad erinevad inimesed ­ mitmekesisus ehk pluralism on ühiskonnale loomulik. Erinevused inimhulkade vahel tingivad kihistatuse ehk sotsiaalse struktuuri. Ühiskonnaelu tasandid - perekond, küla, linn või riik, riikide ühendus, maailm. Ühiskonnaelu valdkonnad - majandus, kultuur, haridus, tervishoid, valitsemine. o Nüüdisühiskonna kujunemine (industriaalühiskond, postindustriaalne ühiskond, teadmusühiskond, siirdeühiskond) - nüüdisühiskond vormus koos rahvusühiskondade/rahvusriikidega 19. sajandil. Nüüdisühiskond ­ TÄNAPÄEVA ARENENUD ÜHISKOND, MIDA ISELOOMUSTAVAD AVALIKU SEKTORI, TURUMAJANDUSE JA KODANIKUÜHISKONNA ERISTATAVUS, RAHVA OSALUS ÜHISKONNAELU KORRALDAMISES, VABAMEELSUS VAIMUELUS NING INIMÕIGUSTE TUNNUSTAMINE. Nüüdisühiskonda iseloomustavad: · ühiskonnasektorite eristatavus ja vastastikune seotus · tööstuslik kaubatootmine

Ühiskonnaõpetus
Sissejuhatus sotsioloogiasse
46
docx

Sissejuhatus sotsioloogiasse

Tavainimese kriitika sotsiaalteaduste suhtes. Teadust on vaja, et tõestada midagi, vahest ka asju, mis on inimestele intuitiivselt juba teada.. või siis see hoopis ümber lükata. Peamised teoreetilised vastuolud sotsioloogias. Positiivne vs normatiivne vastuolu. Milline on teadlase roll? Positiivne: teadlase ülesanne on uurida, kuidas asjad tegelikult on; milline on tõde. Sotsioloog peab jääma kõrvaltvaatajaks, piirduma ühiskonna kirjeldamise ja seletamisega. Normatiivne: teadlase ülesanne on öelda, kuidas asjad peavad olema; kuidas oleks hea ­ anda hinnanguid. Sotsioloog peab ühiskonna ellu aktiivselt sekkuma ­ inimesi õpetama, kui vaja siis kritiseerima. Loodusteaduslik lähenemine vs vaimuteaduslik lähenemine. Kas sotsiaalteadused peavad eeskuju võtma loodusteadustest? Loodusteaduslik lähenemine: sotsiaalteadused peavad püüdlema loodusteadusliku lähenemise poole

Sissejuhatus sotsioloogiasse
Meditsiiniajaloo kordamisküsimused ja vastused
27
docx

Meditsiiniajaloo kordamisküsimused ja vastused

Tartust hiljem Strassbourgi ülikooli farmakoloogia professoriks kutsutud Schmiedeberg oli saavutanud rahvusvahelise tuntuse 1869. a koos assistent Richard Koppega tehtud töös, milles muskariini ning atropiiniga sooritatud loomkatsetel tõestas nende kahe mürgi antagonismi. Töö pani aluse vegetatiivse närvisüsteemi farmakoloogiale, lisaks oli jõutud õpetuseni vastumürkidest, millega omakorda on kaudselt seotud kemoteraapia areng (20. sajandi alguses arendab selle suuna lõpuni nobelist Paul Ehrlich). Karl Ernst v. Baer (1792-1876). (Königsbergis, 1828. a, juba Burdachi kolleegina, läks Baer embrüoloogia ajalukku imetaja munaraku avastamisega, kuid oli tegev organismide lootelise arengu uurimisel, olles väidetavalt ka peamine Darwini mõjutaja embrüoloogia alal.) Martin Heinrich Rathke (1793-1860) aastail 1828-1829 avaldatud kirjutised kuuluvad võrdleva embrüoloogia valda

Arstiteadus
Sissejuhatus sotsioloogiasse konspekt
53
doc

Sissejuhatus sotsioloogiasse konspekt

Tavateadmine on tihti pärit teadusest. Teadlased võtavad mingi tavateadmise ja tõevastad seda. 3. Kunagi ei või teada, kas tavateadmine ikka vastab tõele. Kas uskumus vastab tõele või mitte. Peamised teoreetilised vastuolud sotsioloogias. Need võimaldavad iseloomustavad antud teadust. Milline on teadlase roll? positiivne ­ teadlase ülesanne uurida, kuidas asjad tegelikult on: milline om tõde. Sotsioloog peab jääma kõrvalvaatajaks, piirduma ühiskonna kirjeldamise ja seletamisega · Normatiivne Kas sotsiaalteadused peavad võtma eeskuju loodusteadustest? · Loodusteaduslik lähenemine ­ sotsiaalteadused peavad püüdlema loodusteadusliku lähenemise poole. Inimesi tuleb uurida väliste põhjuste kaudu. Mida rohkem sotsioloogia sarnaneb füüsikale, seda parem on, sest füüsika on ideaalne. Millisel tasandil tuleb sotsiaalset maailma uurida? · Mikro-sotsioloogia ­ tuleb uurida inimeste vahetut suhtlemist

Sissejuhatus sotsioloogiasse
Sissejuhatus poliitilisse filosoofiasse
59
pdf

Sissejuhatus poliitilisse filosoofiasse

tegevuse kaudu ­, seetõttu öeldakse, et filosoofilised teadmised ei ole teaduslikud, seetõttu ka mitte õiged või valed. Filosoofia tegeleb küsimustega, kuidas me seda maailma tunnetame ja mida me oleme suutelised sellest teadma ­ rõhuasetusega ,,kuidas me mõtleme", mitte aga ,,mida me teame". Osadele meie jaoks vägagi ,,elulistele" küsimustele ei anna ka filosoofia ammendavaid vastuseid, nt Jumala olemasolu, maailma lõpp ja algus jne. Siiski esitab filosoofia teatud põhjapanevaid küsimusi, nagu: kuidas peaksime elama, kas looduses valitseb mingi korrapära, kas on olemas mingi üldkehtiv moraal või sõltub see ajast, kohast või muudest teguritest. Filosoofia üheks valdkonnaks on poliitiline filosoofia. Mis on poliitika? Kr politiké tähistab linna- või riigijuhtimiskunsti (polis ­ riik). Üldlevinud definitsiooni kohaselt on poliitika ühiskonna ja riigi toimimist korraldav sihiteadlik ja järjekindel

Õiguse filosoofia
SOTSIOLOOGIA LOENGUKONSPEKTID
198
doc

SOTSIOLOOGIA LOENGUKONSPEKTID

.................................41 5.1.7. Sümbolid: zestid............................................................................................ 42 5.1.8. Rituaalid.........................................................................................................42 5 5.1.9. Kultuurikontaktid...........................................................................................43 6. Inimese areng ja sotsialiseerumine..............................................................................43 6.1. Inimene ­ loomus ja olemus.................................................................................43 6.2. Sotsialiseerumine .................................................................................................44 6.2.1. Inimese areng.................................................................................................46 6.2.2

Sotsioloogia
Kõik vajalik ühiskonnaõpetuse riigieksam iks
44
doc

Kõik vajalik ühiskonnaõpetuse riigieksam iks

siirdeühiskond).(õpik lk.5-12; siirdeühiskond lk.19) Teenindusühiskond ehk infoühiskond ehk postindustriaalne ühiskond ehk postmodernne ühiskond. Ülemineku tööstusühiskonnalt uuele ühiskonnatüübile tingis teaduslik-tehniline pööre (1945.a. esimene elektronarvuti ja sellele järgnenud teaduslik-tehniline revolutsioon. Arvutid andsid tehnilise baasi, s.t. muutsid praktiliselt võimalikuks kiire infotöötluse. - IT areng, arvutipõhiste tehnoloogiate areng. Ühiskonna struktuuri muutumine. II maailmasõja järel tõi elektroonika areng kaasa automatiseerimise Selle sotsiaalsed tagajärjed: - tööviljakuse tõus - tööjõu vabanemine - vaba aja pikenemine Massilist tööpuudust pole aga tekkinud, kuna vabanev tööjõud on suundunud teenindavasse sektorisse. Postindustriaalset ühiskonda iseloomustab: - teadmiste ja oskuste areng eesmärgiga juhtida muutusi ja hallata ühiskonda - infoühiskond -

Ühiskonnaõpetus




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun