NIKOLAI KAROTAMM Eesti NSV parteijuht 1944–1950 Asus 1919. a õppima Rakvere õpetajate seminari, kuid katkestas 1920. a õpingud materiaalsete raskuste tõttu. 1921–1923 teenis aega Eesti Vabariigi sõjaväes ja töötas seejärel juhutöödel. 1925. a läks tööd otsima Hollandisse, kus astus järgmisel aastal Hollandi Kommunistliku Partei liikmeks (ÜK(b)P liige 1928). 926. a asus elama NSV Liitu. Õppis 1926–1928, 1929–1935 Leningradis Lääne Vähemusrahvuste Kommunistlikus Ülikoolis, mille lõpetas aspirandina. 1928. a saatis Komintern ta põrandaalusele tööle Eestisse. Kuna koostöö teiste põrandaalustega ei klappinud, naasis 1929. a NSV Liitu. Tegutses 1930. aastatel õppejõuna, toimetajana kirjastuses, tõlkijana ning Kominterni liinis. Arreteeriti 1938. a NKVD poolt, oli lühikest aega ilma süüdistust saamata eeluurimise all ja vabastati. 1940. a juulis komandeeriti Karotamm tööle Eestisse, kus asus tegevusse kommunistliku riigipöörde järgse olulisi
Vabadussõjas Eesti sõjaväe organiseerimisel üks kesksemaid tegelasi. · Viktor Kingisepp - oli Eestimaa Kommunistliku Partei rajaja ja juht, elukutseline riigikukutaja. 1917 valiti Eestimaa Nõukogude II Kongressil enamlastepoolse võimuorgani Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee liikmeks ka Viktor Kingissepp. Kingisepp valiti ka Täitevkomitee Sõjakomitee ja Toitlustuskomitee liikmeks. · Johan Laidoner - oli Venemaa ja Eesti sõjaväelane ning Eesti poliitik. 2. detsembril 1917 kutsuti Johan Laidoner Eesti Sõjaväelaste Ülemkomitee poolt Eestisse formeeritava 1. eesti jalaväediviisi ülemaks. Juhtis Eesti rahvusvägesid kuni 19. veebruarini 1918, mil oli sunnitud Eestis võimu haaranud enamlaste survel lahkuma. 1938. aastal sai Johan Laidoner Riiginõukogu liikmeks. · Rüdiger von der Goltz - oli Saksa sõjaväelane (kindralleitnant), kes oli Eesti Vabadussõja ajal Saksa Landwehrdivision juht.
Vaino Väljas, Ministrite Nõukogu esimeheks aga Indrek Toome. Uus juhtkond püüdis leida keskteed impeeriumi- ja iseseisvusmeelse poliitika vahel ja võttis suuna Eesti NSV muutmisele suure autonoomiaga liiduriigiks. Seda poliitikat toetas ka samal aastal loodud Eestimaa Rahvarinne. Eesti NSV suveräänsusdeklaratsioon, Kodanike Komiteede liikumine ja Balti kett Deklaratsioon Eesti NSV suveräänsusest Oluliseks sammuks Eesti autonoomsuse suunas oli deklaratsioon Eesti NSV suveräänsusest, mis võeti vastu 16. novembril 1988. Moskva seda ei tunnustanud. 1989. aastal hakkasid radikaalsemad rahvuslased moodustama Eesti Kodanike Komiteesid, mis pidid taastama Eesti Vabariigi õigusliku järjepidevuse alusel. ENSV juhtkond sellega aga veel ei nõustunud, vaid taotles NSV Liidu muutmist võrdsete riikide liiduks liidulepingu alusel. Mõlemad suunad olid vastuvõetamatud aga nii Gorbatsovile kui ka tagurlikele kommunistidele, viimased
ja Poola vahel, mis ei õnnestunud Eesti-Läti kaitseleping – Eesti ja Läti vahel sõlmitud kaitsealase vastastikuse abistamise leping Vaikiv ajastu – nimetus perioodile pärast Pätsi riigipööret aastal 1934, tsensuur Riiklik Propaganda Talitus – Eestis loodud tsensuuri teostav organisatsioon Vaikival ajastul Eesti Kultuurkapital – fond Eesti kirjanduse, kunsti ja teaduse edendamiseks Umsiedlung ehk baltisakslaste ümberasumine – baltisakslaste lahkumine Saksamaale, kuna Hitler kutsus nad koju Hävituspataljonid – suvesõja ajal loodud NSVL üksused, võitlemaks metsavendadega ja teostamaks „põletatud maa taktikat” soomepoisid – Eestist Soome võitlema läinud inimesed II maailmasõja ajal Eesti Vabariigi Rahvuskomitee – saksa okupatsiooni ajal Saksa võimu vastu tegutsevaid vastupanugruppe ühendav Eesti organisatsioon EKP KK – Eesti Kommunistliku Partei Keskkomitee ehk EKP juhatus
veebruaril 1990. 18) Balti kett 23. augustil 1989 nõukogude võimu mõjutamiseks ja vabadustahte demonstreerimiseks algatatud massiüritus, mis kujutas endast läbi kolme Balti riigi Tallinnast Vilniuseni kulgevat katkematut inimketti. 2. Isikud. 1) Mihhail Gorbatsov Nõukogude Liidu viimane riigipea. 2) Boriss Jeltsin Nõukogude Liidu ja Venemaa poliitik, Venemaa Föderatsiooni esimene president. 3) Karl Vaino Eesti NSV poliitik ja parteitegelane, Eestimaa Kommunistliku Partei eelviimane esimene sekretär. 4) Vaino Väljas endine Eesti NSV ja Eesti Vabariigi poliitik ning Nõukogude Liidu diplomaat. 5) Mart Laar Eesti poliitik ja ajaloolane. 6) Trivimi Velliste Eesti poliitik. Oli aastail 19891992 Eesti Kristliku Liidu liige. 7) Lagle Parek Eesti ühiskonnategelane. Oli Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei asutajaliige 1988 ning esimees 19881992, Eesti
kollektiviseeritud. Sotsialistlik majanduselu tugines rangele e) Gorbatšovi perestroika eesmärk ja suuremad muudatused: Gorbatsov nimetati NLKP peasekretäriks 1985.a. Gorbatsov algatas perestroika plaanimajandusele e. poliitika, mille eesmärgiks olid senise sotsialistliku ühiskonna reformimine, b) Sotsialistlike riikide koostöö: et tuua riik välja majanduslikust kriisist. Ta algatas avalikustamise (ehk glasnosti) NL-i eestvedamisel moodustasid Gorbatsov algatas suhete parandamine Läänega, et tagada majandusreformide läbiviimine.Terkkisid sotsialistlikud riigid mitmesuguseid poliitilised liikumised ja partied. Ettevõtetele anti suurem iseseisvus, erasektori laienemine.
erakond Eestis pärast Nõukogude okupatsiooni algust ja esimene sõltumatu erakond kogu Nõukogude Liidus selle loomise alates. Tema programmiline eesmärk oli Eesti Vabariigi taastamine. 19881995 IME e. Isemajandav Eesti. Sihiks oli Eesti ealdamine üleliidulisest mjanduskomplektist. Selle põhimõtted said aluseks Rahvarinde majandusprogrammile. Kes olid ja kuidas seotud taasiseseisvumisega Vaino Väljas on endine Eesti NSV ja Eesti Vabariigi poliitik ning Nõukogude Liidu diplomaat. 16 november 1988 võttis ENSV Ülemnõukogud erakorraline istunjärk Vaino Väljase eesistumisel vastu deklaratsiooni Eesti NSV suveräänsusest. Seda hakati hiljem pidama NSV Liidu lagunemise alguseks. Suveräänsusdeklaratsioon kuulutas Tallinnas vastuvõetud seaduste ülimlikkust üleliiduliste seaduste ees. Pärast EKP lõhenemist juhtin Vaino Väljas aastail 19901992 selle eesimeelset tiiba.
EMS kuulutas 22. veebruar 1988 välja mälestuste suurkogumise. Muinsuskaitsepäevadel 7. veebruar 1988 toodi esimest korda telesaatesse sinimustvalge lipp Vahur Kersna intervjuus Mati Talvikuga, kuid hiljem kästi see siiski välja monteerida. EMS pooldas omariikluse taastamist. Muinsuskaitseseltsi logo oli trikoloori värvides. 2. juunil 1988 toimunud EMS volikogu istungil võeti vastu radikaalne deklaratsioon sinimustvalge kui rahvusvärvide kohta. Dokument saadeti ENSV Ülemnõukogule ja Loomeliitude Kultuurinõukogule ning avaldati eesti ja vene keeles. Deklaratsioon mõjus, sest 14. juuni Rahva Hääles teatati Ülemnõukogu Presiidiumi istungist, kus rahvusvärvide küsimust arutati. Otsustati tunnistada ajalooliselt kujunenud värvikombinatsiooni ja loobuda ENSV punalipust. 17. juuni 1988 massiüritusel lehvis sinimustvalge juba täies hiilguses. 23
Pärast 1991 – „Tagasi Euroopasse“ – õigusliku järjepidevuse tunnustamise tähtsus, suund liitumisele rahvusvaheliste organisatsioonidega: nt ÜROga ja OSCEga juba 1991, Euroopa Nõukoguga 1993, WTOga 1999, NATOga 2004, OECDga 2010 Rahvastik (demograafilised muutused) 20. sajandi alguses – rahvastiku juurdekasv (sh hoolimatu sõdadest), linnastumine Pärast 1920 – eestlaste osakaalu tõus (osa venelaste lahkumine, Venemaal elanud eestlaste Eestisse-tulek), eesti keele tähtsuse suur tõus. Linnastumise jätk. Pärast 1944 – algul suur rahvastiku vähenemine: sakslaste ja rootslaste lahkumine, sõjakaotused, pagenenud, seejärel immigratsioon Nlist (nn mehaaniline iive). Senisest kiirem linnastumine. Pärast 1991 – sisserände lõpp, väikese osa venekeelsete lahkumine, loomuliku iibe jätkuv langus Ühiskond ja kultuur 20
EESTI VABARIIGI TAASISESEISVUMINE SÜNDMUSED EESTIS 1985-1988: 1. Muutused NSV Liidu poliitilises juhtkonnas ja selle poliitikas: 1985 kevadel valiti NLKP Keskkomitee peasekretäriks Mihhail Gorbatsov. Selleks ajaks oli NSVL jõudnud selgesse kriisiseisundisse: A) Riigi majandus oli kokku varisemas ja püsis pinnal vaid tänu naftadollaritele. B) Senised gerontokraatidest riigijuhid (L.Breznev, J.Andropov, K.Tsernenko) olid hoidunud igasugustest sisepoliitilistest ja majanduslikest reformidest ning üritasid Kommunistliku Partei võimumonopoli säilitada repressioonide tugevdamisega ühiskonnas. C) NSV Liidu välispoliitiline seisund maailmas nõrgenes. Võidurelvastumises oldi alla jäänud USA-le; täielikult ebaõnnestus katse saada enda kontrolli alla Afganistan; paljud senised liitlased hakkasid finantseerimise vähenedes NSV Liidust ära pöörama jne. Saades aru
4.Hiina 1912 sai Hiinast vabariik. Pärast vabariigi väljakuulutamist sattus riik sisetülidesse. Riiki proovis ühendada Guomindag (Rahvuslik Rahvapartei), mida juhtis Sun Yatsen. (ees pk.n) Võitlus Guomindagi ja kommunistide vahel. 1925 suri Sun Yatsen, tema järglaseks sai Chiang Kaishek. Kommuniste juhtis Mao Zedong. Mao Zedong Chiang Kaishek 5.Jaapan ● Jaapani ametlikuks poliitikaks sai suurriigi loomine. ● 1931.rünnati Hiinat. Hõivati Mandžuuria ja rajati seal Mandžukuo keisririik. Mandžukuo keisririik. 6.Aafrika Iseseisvad riigid: Libeeria, Etioopia, Lõuna-Aafrika, Egiptus. Etioopia oli keisririik. 1930 sai keisriks Haile Sekassie I (sündinud ras Tafari Mekonnen) 7.Ladina-Ameerika Majanduslikult ühekülgselt arenenud. Ms vahel oli arenenuim Ladina-Ameerika riik Argentiina. Ladina-Ameerika nähti väljarännumaana. KORDAMINE: India Nehru Ghandi pisutski chiang khasek ataberk
Pingelõdvendus Detente ajajärk millal suhtel Lääne riikide ja NSVL suhted paranesid, arg kui lääneriigid tegid NSVL-le mõningaid järeleandmisi Algus Prantsusmaal · Prantsusmaa hakkas iseseisvalt NSVL-ga suhteid parandama · 1970 ida lepingud o W. Brandt mees kes muutis saksamaa poliitikat Loobus hallsteini doktriinist Alustas ,,uus idapoliitika", ehk mõlemad saksamaa riigid leppisid ära (mõlemad riigid tunnustasid teineteise olemasolu) · 1972 elavnes USA ja NSVL koostöö o Moskvas korraldati USA näitus o Venemaal väljastati ajakiri Ameerika o Hakkasid olema Nixoni ja Breznevi kokkusaamised igaaastaliselt NSVL ja hiina suhted halvenesid (1974) Usa ja hiina sõlmivad koostööleppe (minu vaenlase vaenlane on minu sõber) (nimetati Pingpongi diplomaatia) o Sõlmiti SRP (strateeg
Sammud Eesti iseseisvuse taastamise suunas SISSEJUHATUS: *eesti vabariigi tekkimine + taust *iseseisvuse kaotus, MRP, II MS, okupatsioon + taust *lühidalt nõukogude võimust *Gorbatsov Detailsemalt alates Eesti 1987: *sammud, mida tehti ja miks oluline *fosforiit iseseisvuse väljakuulutamine + areng iseseisva riigina. ISIKUD Eesti sai esimest korda iseseisvaks I maailmasõja lõppedes. ,,Manifest kõigile Eesimaa rahvastele" ja Eesti Demokraatlik Vabariik kuulutati välja 24. Veebruaril Tallinnas. Moodustati Eesti ajutine valitus, peaministriks sai K. Päts. Pärast Tartu rahulepingu allakirjutamist 2. Veebruaril 1920 tunnustas Venemaa esimesena de jure Eesti Vabariiki. Eesti iseseisvus jäi aga lühikeseks. 1930ndate aastate lõpus valmistusid suurriigid uueks maailmasõjaks. 23. augustil 1939 sõlmisid Saksa välisminister J. von Ribbentrop ja NSV Liidu välisasjade rahvakomissari V. Molotoviga alla mittekallaletungipaktile ja selle salajasele lisaprotokollile. Salaprotokolliga ja
1991 20. august Ülemnõukogu võttis vastu ,,Otsuse Eesti riiklikust iseseisvusest". 1991 6. september NSVL'i Riiginõukogu tunnustas kolme Balti riigi iseseisvust. 1991 september Balti riigid võeti vastu ÜRO'sse. Isikud: Boriss Jeltsin Vene Föderatsiooni, NSVL'i suurima liiduvabariigi juht, alates 1991. Vene Föderatsiooni president. (SRÜ loomine). Mihhail Gorbatsov NLKP peasekretär märts 1985- 25. detsember 1991 (perestroikapoliitika). Aleksandr Jakovlev Diplomaat, avalikustamispoliitika üks eestvedajaid (1986 glasnost). Gennadi Janajev RESK'i esimees, NSVL'i asepresident. (augustiputs 18. august 1991) Lech Walesa Solidaarsuse juht Poolas, sai Poola presidendiks 1990. aastal. (läbirääkimised Moskvaga, mille tulemusel peaministriks sai mittekommunist). Vaclav Havel Inimõiguste eest võitleja, sai Tsehhoslovakkia presidendiks 1989 lõpul. Tsehhoslovakkia lagunemisel sai Tsehhi presidendiks 1992. lõpul (sametrevolutsioon).
Värska Gümnaasium Eesti Vabariigi taasiseseisvumine Kaidi Kattai 2008 Värska Sisukord 1. Eesti taasiseseisvumise eeldused.............................................................................. 2. Taasiseseisvumisele eelnenud sündmused............................................................. 3. Eesti taasiseseisvumise (ehk ärkamisaja ehk laulva revolutsiooni) protsess............ 4. Gorbatsovi reformide algus ja uus ärkamisaeg......................................................... 5. Fosforiidikampaania.................................................................................................. 6. MRP-AEG ja miiting Hirvepargis................................................................................ 7. Ühiskonna politiseerumine......................................................................................... 8. IME..........................................
Laulev revolutsioon üldiselt ja lühidalt: 1988.a. kevad-september toimus Eestis laulev revolutsioon. See on poeetiline nimetus, millega võetakse kokku mitmed sellel ajal Tallinna lauluväljakul toimunud suursündmused. Nendel (RR-i poolt organiseeritud) üritustel kasutati juba massiliselt kevadel EMS-i poolt esmakordselt avalikult välja toodud rahvuslippe; lauldi paljusid varem keelatud rahvuslikke laule; toetati sõnavõttudes Gorbatsovi reformipoliitikat ning esimest korda kutsuti üles omariikluse taastamisele (NB! Selle ettepanekuga tuli välja EMS esimees T.Velliste; RR-i juhtkond sellest ettepanekust esialgu ennast distantseeris). 11. septembris toimus lauluväljakul "Eestimaa Laul" , kus osales rekordiliselt 300 000 osavõtjat. 1988. aastal laulva revolutsiooniga seotuid poliitilisi sündmusi: ·2. veebruaril tähistati Tartu rahu aastapäeva · 24. veebruaril tähistati Eesti Vabariigi aastapäeva · aprilli algul toimus loominguliste liitude ühispleenum. Seal
(1949 märtsis toimus küüditamine) Algas 49 aasta kevadel pärast märtsi küüditamist, sest see oli inimesed ära hirmutanud ja nad kartsid uut küüditamist. Mis ajast kolhoosid nn jalad alla said, hakkasid tegelema ka suurema tootmisega ja oli võimalik tasustada kolhoosnikele nende tööd? 50. teisel poolel saadi esialgsetest väga suurtest raskustest üle, sest hakati maksma rahapalka ja juhtimine läks inimeste kätte kolhoosides, kel oli juba põllumajanduslik haridus. Põllumajandusele oli iseloomulik see, et toimus kolhooside ja solhooside liitmine ja tekkisid hiigelettevõtte ning nende samade peamine eesmärk oli varustada NSVL turgu ühelt poolt lihaga, teiselt poolt piimatoodetega. Tööstus – Ühelt poolt põlevkivitööstus oluline teiselt poolt masina- ja metallitööstus. Selleks, et sellega tegeleda, tooraine toodi sisse ja valmistoodang viidi välja. Lisaks põlevkivile oli väga olulisel kohal ka ehitusmaterjalide tööstus.
EESTI LÄHIAJALUGU 07.02.12 Allikad ja historiograafia Lähiajaloo uurimise organisatsioonile struktuur. Eesti NSV, väliseesti ja taasiseseisvunud EV. Eesti NSV. Nõukogude võimu esmaseks ülesandeks oli uue ajalookäsitluse väljatöötamine. Selleks oli tarvis ideoloogiliselt ustavat teadlaskonda ja institutsionaalset tuge. Selle üsna suure ülesande esialgu püüti ära kasutada olemasolevate teadusorg struktuuri ja NSV Liiduga koostöösse läinud ajaloolased. Kõige olulisem mees oli Hans Kruus, kes läks uue reziimiga kaasa juba 40. aastatel, oli juuni pöörde aktiivne osaline. Hans Kruus 1920-30ndatel rajaski sisuliselt rahvusliku ajalooteaduse, oli kõige olulisem figuur ka sõjaeelses EV- s. Järgnevalt sai temast kuni 1950nda aastani väga oluline figuur, mitte ainult teaduse maailmas, ta oli sõjajärgsel perioodil ka Eesti NSV maastikul väga oluline kuju. Selle kinnituseks ka see, et just temast sai 1944. sügisel Eesti NSV välisasjade rahvakomissar e välisministeeri
Kommunistliku süsteemi kujunemine 1) 1922 – moodustati NSVL 2) 1924 – liitus Mongoolia 3) 1940. lõpp – liitusid Kesk- ja Ida-Euroopa riigid (Ungari, Poola, Jugoslaavia, Tšehhoslovakkia, Rumeenia, Albaania) 4) 1945 – liitus Vietnami DV 5) liitus P.-Korea Demokraatlik Vabariik 6) 1949 – Liitus Hiina Rahvademokraatlik Vabariik 7) 1960. algul liitus Kuuba Poliitiline süsteem kommunistlikes riikides: o Diktatuur o Üheparteisüsteem (kas siis NLKP või Sotsialistlik Ühtsuspartei Saksa DV-s) o Õiguste, vabaduste puudumine o Juhikultus o Julgeolekuorganid, mis kontrollisid kõike yo (NKVD ehk NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaat, KGB ehk Riikliku Julgeoleku Komitee) o Suure ulatusega propaganda Majanduselu kommunistlikes riikides: o Tööstus oli natsionaliseeritud o Põllumajandus oli kollektiviseeritud (välja arvatud Poo
Või alates I maailmasõja lõpust (EV loomine). Sobivad ka 1939/1940 või II MS lõpp 1944/1945. Tannberg nõustub viimase daatumiga. ALLIKAD JA HISTORIOGRAAFIA: (EA VI, 230237, Tannberg 2013) [L+I] Lähiajaloo uurimise organisatsiooniline struktuur: olulisemad uurimiskeskused, ajalooteaduse sovetiseerimine ja sellest lahtirakendamine: Jaguneb kolmeks: Eesti NSV, Välis-Eesti ja Taasiseseisvunud Eesti Vabariik. Hans Kruus pani aluse eesti rahvusajaloole. Eesti poliitik ja ajaloolane, tegeles 19. saj eesti rahuvsliku liikumise uurimisega. Aktiivne eriala seltsides, 30ndatel temast saab Tartu Ülikooli professor. Tema eesvedamisel hakati 30ndatel koostama esimest ajaloolist ülevaate teost, ilmus 3/4 köidest (Viimane köide läks kaduma 40ndatel). ENSV ajal Hans Kruus läks kommunistliku võimu teenistusse. Kui algas NSVL ja Saksamaa vaheline sõda, Hans Kruus saadeti NSVL'u tagalasse. Hans Kruus sai esimeseks ENSV välisasjade
Toimus loomeliitude ühispleenum, millel eesti kultuuritegelased avaldasid sügavat nördimust Eestis valitseva olukorra üle. Loodi ka Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei (ERSP), mis võttis ideoloogiliselt suuna Eesti iseseisvuse taastamisele. Sama aasta suvel toimusid ka öölaulupeod, Uueks EKP juhiks sai reformimeelne Vaino Väljas, ministrite nõukogu esimeheks aga Indrek Toome. Oluliseks sammuks Eesti iseseisvuse suunas oli deklaratsioon Eesti NSV suveräänsusest, mis võeti vastu 16. novembril 1988. 1989. aastal hakkasid radikaalsemad rahvuslased moodustama Eesti Kodanike Komiteesid, mis pidid taastama Eesti Vabariigi õigusliku järjepidevuse alusel. Kommunistid organiseerisid Eestis Interliikumise (Interrinne), mis asus Nõukogude Liidu terviklikkust kaitsma ja püüdis eestlaste rahvuslikke püüdlusi eitada. Toimus ka Balti kett, kus eestlased, lätlased ja leedulased protesteerisid Molotovi-
Kool Eesti Nõukogude okupatsiooni ajal 1945-1985 Referaat Autor Juhendaja Koht, aasta Sisukord Sissejuhatus Mina valisin enda referaadi teemaks Eesti Nõukogude okupatsiooni ajal 1945-1985. Tegin sellise valiku, sest mulle meeldib Eesti ajalugu ning arvan, et üks õige eestlane peaks seda tundma. Valisin just selle ajajärgu, sest minu vanaema on mulle sellest ajast väga palju jutustanud ning soovisin selle kohta lisaks infot koguda ja silmaringi avardada. Eesti Nõukogude Sotsialistlik Vabariik oli okupeeritud Eestis asuv haldusüksus. Eesti NSV oli üks NSV Liidu viieteistkümnest liiduvabariigist, millel olid mõned riiklikud tunnused, nagu territoorium, seadusandliku võimu ja täitevvõimu organid, nõukogulik sümboolika jne. See ei tähenda, et liiduvabariik oleks olnud suveräänne riik. Kõik olulisemad o
tuhanded inimesed laulsid rahvuslikke laule ja nõudsid senise parteijuhi Karl Vaino tagasiastumist. See saigi teoks, uueks EKP juhiks sai reformimeelne Vaino Väljas, ministrite nõukogu esimeheks aga Indrek Toome. Uus juhtkond püüdis leida keskteed impeeriumi- ja iseseisvusmeelse poliitika vahel ja võttis suuna Eesti NSV muutmisele suure autonoomiaga liiduriigiks. Seda poliitikat toetas ka samal aastal loodud Eestimaa Rahvarinne. Oluliseks sammuks Eesti iseseisvuse suunas oli deklaratsioon Eesti NSV suveräänsusest, mis võeti vastu 16. novembril 1988. 1989. aastal hakkasid radikaalsemad rahvuslased moodustama Eesti Kodanike Komiteesid, mis pidid taastama Eesti Vabariigi õigusliku järjepidevuse alusel. Eesti NSV juhtkond sellega aga veel ei nõustunud, vaid taotles NSV Liidu muutmist võrdsete riikide liiduks liidulepingu alusel. Mõlemad suunad olid vastuvõetamatud aga nii Gorbatsovile kui ka tagurlikele kommunistidele, viimased
Leedu sai Vilniuse, Klaipeda jm väiksemad piirkonnad. Kokku suures territoorium 9000 km2. Piiriõgvendused ei lähtunud otstarbekusest, ka Kaliningrad ei jäänud Leedule (mis oleks olnud loogiline). Lätilt võeti ära Abrene jt alad. Territoorium vähenes üle 1200 km 2. Piire korrigeeriti juba enne lõplikku okupeerimist, 1944. a liideti „elanike tungival soovil“ Abrene piirkond jm väiksemad territooriumid NSVLiga. Eesti NSV piiride muutmine. 22. aug 1944. aastal saatsid ENSV ülemnõukogu presiidimui esimees J. Vares ja sekretär Moskvasse telegrammi, et rida valdu antakse üle NSVLile. 23. aug võttis Moskva vastu seaduse moodustada Pihkva oblast. Kooseisust eraldati Petserimaa, Narva-tagused alad liideti Leningradi oblastiga 1944. a. 1957. aasta piirimuudatus Leningradi ja ENSV vahel. Kokku vähenes Eesti territoorium 2300 km2. Kõike seda tehti, sest ei oldud kindel, et sõja lõppedes jääb Baltikum NSVLi koosseisu. Stalin arvestas
N AJALUGU. KONSPEKT. EESTI XX SAJANDIL. VABADUSSÕDA · 11. November 1918 kirjutati alla Compiegne vaherahule, I maailmasõda lõppes. Saksa okupatsioon Baltimaades lõppes. Kokku tuli Eesti Ajutine valitsus. · 28. Novembril 1918 ründas Punaarmee Narvat. Algas Vabadussõda. Ei viitsitud enam sõdida, ainult ohvitserid ja koolipoisid mõistsid vajalikkust. Saime abi Soomelt ja tuli rohkem vabatahtlikke. · Johan Laidoner sõjavägede ülemjuhataja. Korraldati umber vägede juhtimine. · 1919. Esimestel päevadel enamlaste pealetund peatati. · 1. Veebruaril 1919 oli Eesti pind vaenuvägedest puhas. · Landeswehr'I sõda, Võnnu lahing, eestlaste võit. 23. Juuni võidupüha. · 2. Veebruar 1920 Tartu rahuleping. EESTI 1920-1930. SISEPOLIITIKA, MAJANDUS, KULTUUR. · 1920, Asutav Kogu, esimene põhiseadus. Riigikogu, valitsus ja riigivanem Jaan Tõnisson. Palju erakondi, pidevad uued valitsused(koalt
Jaan Poska Konstantin Päts Hjalmar Mäe Jüri Vilms Eesti riigimees. Eesti esimene president. Eesti omavalitsuse Oli Eesti riigimees, eesti Linnapea oli, vandeadvokaat. juht. Esimene kohtuminister. Päevaleht Teataja,Eesti Jüri Uluot Andrei Zdanov Tunne Kelam Ivan(Johannes)Käbin Sai uueks peaministriks. Nõukogude Liidu Eesti poliitik. Isamaa ja Oli Eestimaa Kommu Õigusteadlane ja poliitik. riigitegelane. Res Publica Liige nistliku Partei juht. Ülo Nugis Nikolai Karotamm Arnold Rüütel Eesti eelmine president. On Eesti poliitik ja majandustegelane. / Eesti NSV poliitik. On Eesti poliitik ja põllu- EK(b)P KK I sekretär. majandusteadlane .
parteikomiteed ja tihenev parteiorganisatsioonide võrk. *ENSV valitsus koosnes 1946. aastani rahvakomissariaatidest, siis ministeeriumidest ja teistest keskasutustest. *ENSV Ministrite Nõukogu esimeheks oli 1940-1951 ,,juunikommunist" Arnold Veimer. *Natuke aega püsis eestis oma sõjavägi Eesti Laskurkorpus. *Liiduvabariigi kõrgeim seadusandlik võimuorgan oli ENSV Ülemnõukogu oma Presiidiumiga, mis ei omanud reaalset võimu. Uus ülemnõukogu koosseis valiti 1947 veebruaris. ENSV Ülemnõukogu Presiidiumi esimeheks oli 1940. aastast Johannes Vares-Barbarus kuni 1946. aastani, kui ta enesetapu tegi. *ENSV sõjajärgne partei- ja valitsuskaader koosnes ,,juunikommunistidest", korpusest tulnud eestlastest, Venemaa eestlastest ja muulastest. 1950. aastate alguseks pidi kohalik kaader loovutama oma positsioonid ENSV võimuhierarhias. *Moskva korraldusel muudeti Eesti piire ja haldusjaotust. 1944-1945 vähendati Eesti
Refeerat Rühm : Juhendaja : KOHT 2009 Eesti vabariigi presidenid. Konstantin Päts (23. veebruar 1874 Tahkuranna vald 18. jaanuar 1956 Kalinini oblast, Burasevo) oli Eesti riigitegelane, elukutselt jurist. Eesti Vabariigi esimene president. Lennart-Georg Meri (29. märts 1929 Tallinn 14. märts 2006 Tallinn) oli Eesti kirjanik, produtsent, diplomaat, ja poliitik, Eesti president 19922001. Arnold Rüütel (sündis 10. mail 1928 Saaremaal Laimjala vallas) on Eesti poliitik ja põllumajandusteadlane, Eesti Vabariigi president aastatel 20012006. Toomas Hendrik Ilves (sündinud 26. detsembril 1953 Stockholmis) on eesti poliitik ja alates 9. oktoobrist 2006 Eesti Vabariigi president. Lennart-Georg Meri . (Eesti Vabariigi president 1992-2001)
NÕO REAALGÜMNAASIUM Eesti NSV 1945 1985 Referaat Koostaja: Kerli Paltsmar Juhendaja: Ege Lepa Nõo 2012 Sisukord Sissejuhatus Referaat on koostatud Nõukogude Eesti kohta. Kirjeldada olusid ning seda, mis Eestis tol ajal toimis. Nõukogude võimu taastamine algas koos punaarmee sissetungiga 1944 aasta suvel. 1939. aastal surus Nõukogude Liit Eestile peale baaside lepingu, millele järgnes anneksioon. Eesti Vabariigi võimud lasid Punaarmeel asutada Eesti aladele sõjaväebaasid ja tuua sisse sõdureid, kes on ainult nendes baasides. Sisse tuli aga rohkem sõdureid, kui lubati ning ka operatiivgrupid, kelle ülesandeks oli panna alus Eesti NSV-le. Teise maailmasõja ajal oli Eesti okupeeritud ni
majanduslikku ja kultuurilist iseseisvust, immigratsiooni tõkestamist ning stalinismi ohvrite rehabiliteerimist. Nõutakse ka EKP juhtide (K.Vaino, B.Saul) tagasiastumist. 13.aprill Edgar Savisaar teeb telesaates ,,Mõtleme veel" ettepaneku legaalse vastupanuliikumise asutamiseks. Sealsamas stuudios luuaksegi Rahvarinne (RR). Järgmisel päeval antakse RR'i deklaratsioon üle ka EKP-le. 14.-17.aprill Muinsuskaitse päevad Tartus kujunevad rahvusliku tunde taassünni ulatuslikuks väljenduseks koos Eesti lipu väljatoomisega. 14.mai Tartu levimuusikapäevadel laulavad esimest korda isamaalisi laule Alo Mattiisen ja Jüri Leesment. ,,Eestlane olen ja eestlaseks jään" saab rahva motoks. 30.mai Demokraatlikke põhimõtteid eirav valimine EKP-s vallandab rahutuste laine, mis
NÕUKOGUDE EESTI VALITSEMINE Nõukogulik võimustruktuur Liiduvabariigi valitsemisega tegelesid polii perioodil juhtis keskkomitee büroo (aastatel tilise, seadusandliku ning täidesaatva võimu 196266 nimetati seda presiidiumiks). institutsioonid. Nõukoguliku võimustruktuuri Parteiaparaadi juhiks oli esimene sekretär, keskseks institutsiooniks ning poliitilise võimu kelle kutsel käis kord nädalas koos EKP kandjaks oli kommunistlik partei, mis kandis Keskkomitee Büroo, kus arutati Eesti NSV kuni 1952. aastani ametlikku nimetust Eestimaa haldamisega seotud küsimusi. Keskkomitee Kommunistlik (bolševike) Partei (EK(b)P), büroo oli paljuski liiduvabariigi tegelik seejärel Eestimaa Kommunistlik Partei (EKP). võimukese, kus arutati�
1986 Gorbatsovi ja Reagani tippkohting. 1987 Sõlmiti leping keskmise ja lühimaa tuumarakettide likvideerimiseks. 1989 Gorbatsov lõpetas sõja Afghanistaniga ja viis sealt väed välja. Vabade-käte-poliitka viis 1989-1990 aastatel idabloki kommunistliku reziimide kokkuvarisemiseni. Varssavi lepingu organisatsioon lõpetas tegevuse ja Moskva heakskiidul toimmus Saksamaa ühinemine. 1980. Lõpus paranesid ka Hiinaga suhted. Poliitilise elu reformimine Partei juhtroll vähenes riigi poliitilises elus ning paljud tagurlikud partei juhttegelased sunniti ametist lahkuma. Kehtestati presidentaalne valitsemissüsteem. 1988. Aastal valiti Gorbatsov riigipeaks? Ja nüüd oli tal senisest suuremad volitused riigi juhtimisel. 1989 märts valiti kõrgeim riivõimuorgan NSV Liidu Rahvasaadikute Kongress (esimene mitme-kandidaadi valimised pärast 1917. aastat.) Gorbatsov üritas nii reformimeelsete kui ka vanameelsetega hästi läbi saada.
-1962 Kuuba kriis -Hruštšov pahandas nomenklatuuri: 1)Laitis kunsti 2)Muutis ametnike valitsusaja tähtajaliseks -Hruštšovi valitsuaega mahtus: 1)Juri Gagarini lend kosmosesse 2)Inimeste parem elatustase 3)Hruštšovkade rajamine-eluasemed, et võimaldada inimestele elukoht 4)Kehtestati vanaduspension 5)Utoopilisus -1964-kukutati Hruštšov võimult. -1964-1985- Stagnatsioon Suurema osa Stagnatsioonist oli võimul Brežnev. -1964-1982- Brežnev oli ülemnõukogu presiidiumi esimees. -Sai võimule, kuna ta oli piisavalt tundmatu (hea maskott, kelle varjus saab tegutseda) -Lasi omale omistada igasugu aurahasid ja -märke, marssali tiitli. -Müüs naftat--> saadud tulu eest osteti lääneriikidest kokku aineid, mis olid NL vajaka. Brežnevi aega iseloomustab: 1)Gigantomaania 2)Tühi käigul töötamine 3)5-aastaku plaanid 4)NL kaotas arenguvõime; Suurenes keskvõimu osakaal majanduses 5)Muutis nomenklatuuri tähtajatuks 6)Partei muutus suletuks
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
