Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Väike lühijutt poisist ja tüdrukust". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
aknal, aknale, aknalt, autosse, vaatas, temake, liivakast, hallide, paistis, ootas, lunima, kuusse, suuremaks, pisar, suurelt, korteris, kolima, majaga, hüvasti, seisis, sõbragaTa arvas, et lambad saavad temast aru kui ta nendega räägib või neile raamatutest huvitavamaid kohti ette loeb, või uudiseid räägib. Kaks päeva rääkis ta vaid ühest: tüdrukust, kes oli kaupmehe tütar ja elas temast neljapäeva kaugusel. Ta oli aasta tagasi seal külas käinud. Ta suundus nüüd tüdruku isa juurde kangapoodi, kus mees töötas, lambaid pügama ja villa müüma. Kuna pood oli täis, palus mees tal õhtuni oodata. Poiss siis ootas ja luges raamatut, kuni tüdruk temaga juttu ajama tuli. Poiss oleks olnud valmis ootama kasvõi kolm päeva, peaasi, et saaks selle tüdrukuga igavesti ühes ja samas kohas aega veeta. Aga siis tuli kaupmees ja käskis tal pügada 4 lammast, maksis siis poisile villa eest ja palus aasta pärast tagasi tulla. Nüüd lahutas teda sellest külast vaid 4 päeva. Poiss kartis, et see tüdruk on ta unustanud. Väljas hakkas valgenema, karjus seadis sammud koos lammastega päikesetõusu poole
LÜHIKOKKUVÕTE Esimeses peatükis kolib isa Urmas, ema, seitsmeaastane Sten-Erik. Kui vanemad tööl on, siis valvab teda hoidja Kertu, kellel on poisi arvates kollased juuksed, kuigi neiu sellega ei nõustu. Suure kivimaja asemel saab koduks neil ühekorruseline kollane puumaja, mis kuulus kunagi isa isale. Kolimise eel jätab Sten hüvasti oma sõbra Andriga, nad lubavad vahel teineteisel külas käia. Sõidu ajal sadas vihma ning kohale jõudes polnud see lakanud. Igavuses vaevlev poiss ootas kuulekalt emalt luba tuppa minna. Sten-Erik kuulis häält. Hääl tuli kuuri juurest ning otsustas asja uurima minna. Avastus oli suur, kui leidis hoone tagant omavanuse tüdruku, kes urgitses pulgaga mullas- murumardikad ei saa kõndida kui maapind niiske on. Tüdruku nimi oli Maria ning elas temaga samas majas koos vanaisaga. Stennu kutsuti tuppa. Ta sai endale päris oma toa, puudu oli ainult kutsikas. Koer lubati talle heade tulemuste eest koolis
" "Oled sa mu särki näinud?" vastas poiss. "Ei aga vaata kapist, äkki ta on seal!" "Okei!" Poiss läks kapi juurde ja hakkas oma särki otsima, selleasemel aga leidis ta hoopis karbikese, kus olid sees kõik tema perekonna fotod alates vanemate pulmadelt kuni viimase hetkeni mil nad koos veetsid. Kuid nende seas oli foto võõrast neiust keda Ethan ei teadnud. Tüdrukul olid blondid juuksed ja helesinised silmad. Fotol ta naeratas, aga silmadest paistis kurbust. Noormees pööras aeglaselt fotot,et vaadata foto tagaküljel olevat kuupäeva, ta ei uskunud oma silmi ent see oli tõsi-foto tagaküljel olevad numbrid näitasid kuupäeva, millal juhtus tema vanemate saatust otsustav õnnetus: 03.06.2008. Ethani peas rändas üksik küsimus:"Oli see kokkusattumus või midagi muud?" Poiss läks aeglaselt trepist alla otse kööki,et näidata Marianile pilti, aga naine
aga onu küsis veel, et mida ta oskab ja Kessu vastas, et kõike. Tegid mängu, et Tripp on selline ülemus, kes arvab, et ta kõigest kõike teab.Nt juhid ajas segamini (bussijuhi trammi juhtima ja vastupidi- nood ei osanud seda teist sõiduvahendit juhtida), müüjad (toidumüüja ja mööblimüüja- toidumüüja müüs mööblit kilogrammides ja mööblimüüja ütles, et näiteks jahu ei saa osta kg kaupa), ajas segi sepad (kellassepp, plekksepp- kellassepp pidi plekki taguma, aga vaatas, et katus ei tiksu ja hakkas koputama tiksumist) jne. IGA AMET TAHAB ÕPPIMIST: PALJAST ÜTLEMISEST, ET MINA OSKAN; ON VÄHE. Kessu teatas, et ema jääb tööle kauemaks ja peavad ise lõuna valmistama. Tripp ostustas konstrueerida söögitegemise automaadi- SUP(supp)RA (praad)MAG (magustoit)Seal sai suppi (piima, herne, kapsa, klimbi), praadi (sea, lamba, karbonaad, kotletid), ja magustoitu( kiselli, vahukoor keedisega, rosinad suhkrus)
rohkem sööks ja onust eeskuju võtaks - Pärtel polnud Leemetit vaatama tulnud, kuigi oli seda lubanud, Leemet oli käinud metsaserval isegi piilumas, kuid sõpra ei näinud ta kusagil, ainult Magdaleenat ja Salme sõbrannasid, kes riietusid juba vastavalt külaelanikele, Leemeti ainsaks mängukaaslaseks jäi Ints, sest kuna kõik metsast lahkusid, sulges Tambet oma pere onni, kartes, et see võiks ka neid nakatada, Hiie oli nukker - Leemet ootas ikka veel pikisilmi kohtumist Pärtliga, Ints püüdis teha lohutada külainimeste üle pilkavaid nalju tehes, kuid see ei tõstnud poisi tuju, nad käisid alatihti metsaservas jälgimas külaelu ja Leemet ei andnud ennem alla, kui oma vana sõpra nägi, ta sisistas talle ussisõnu, et ta tähelepanu saada ning Pärtel tuli tema juurde, ta oli muutunud, talle meeldisid külainimesed ja viljalõikus, ta uskus nüüd Jumalasse ja rääkis sellist juttu nagu Ülgas
Et Karina nõusse jääks ja oma allkirja annaks, osteti tema lemmik kooki ja toodi lapsepõlve pildi välja, kus igal pildil istus Karina oma vanemate süles. Tegelikult elas Karina enamus oma lapsepõlve aastatest tädi juures, kuna emal oli alati kiire. Igatahes jäi Karina nõusse, andis oma allkirja ja esimest korda elus tekkis tal tunne, et temast hoolitakse. Karina seisis bussipeatuses, keegi ei tulnud teda isegi saatma. Ta ootas, et juhtuks ime aga ei, buss tuli täpsel kellaajal ja juba oligi ta teel Tartusse lõikusele, Karina kahetses kohutavalt, et nõustus oma vennale siseorganit loovutama, nagunii ei saanud ta vennaga läbi. Alles nüüd sai Karina aru, et teda oli petetud, lapsepõlve pildid ja kook oli justkui näitemäng ja üks suur pettus. Karinal voolasid kibedad pisarad. Järsku tundis ta, et keegi nuusutab ta juukseid. See oli Pärt. Karina sai vihaseks ja istus poisist eemale
Mida rohkem on jutus lauseid, seda pikem on jutt. Pikem jutt on huvitavam. Milline jutt on sinu arvates parem, kas lühike või pikk jutt? Miks? 3. Semantiliselt Täna jutustavad sulle tibu ja kana jälle. sidumata teksti Mõlemad jutustavad sulle ühe loo. Sina tajumine ütle, kelle jutt oli huvitavam. Praegu jutustab tibu. Päike paistis ja ilm oli soe. Tüdruku nimi oli Pille. Pille jooksis kübarale järele. Ta jalutas mööda tänavat rõõmsalt edasi. Pille Õpetaja ütleb hoidis kübarast kinni (vt teksti konspekti tibu jutu lõpus, tekst 1). laused uuesti
” Poiss, kes oli näinud päeval Sofiat, küsis : “ Kas teie tütar on naabruskonnas? Nägin teda enne, kuid ta ei tulnud toast kordagi välja ning me ei saanudki lähemalt tuttavaks.” Eva : “ Tänan teid väga, kuid pean nüüd kahjuks tuppa naasma.” Poisi pere vaatab selle peale imelikult ning pöördub kodupoole. Õhul äratab Sofia tähelepanu kolksud, mis tema aknani jõuavad. Sofia näeb , et see on see sama poiss, keda ta päeval näinud oli. Poiss kirjutab aknale ühe numbri: 917 555 0123 ning palub, et tüdruk talle sõnumineeriks. Sofia: “Tere! Mis su nimi on?” Steve: “Steve.” Kas sa oled koduarestis, et sind kunagi õues näha pole?” Sofia: “ Ei, ma lihtsalt ei saa väljas käija.” Steve: “ Oi, kui salapärane.” Steve ja Sofia said ühe õhtuga üpriski lähedaseks. Nad esitasid teineteisele küsimusi, et teineteist lähemalt tundma õppida. Steve: “ Mis on see põhjus, miks sa väljas käia ei saa?” Sofia:” Kui
" Kersti huulile ilmus veel suurem naeratus, kui ta kausi enda kätte haaras ja arvuti taha istus. ,,Emake, sa justkui loeksid mu mõtteid," tänas tütar. Seejärel vaatas ema kella ning sõnas: ,,Olgu, mina lähen nüüd tädi Maretile külla. Onu Viktor ja tädi Maie tulid tagasi, teeme neile väikese grillpeo." Juba interneti-vestlusesse süvenenud Kersti pobises vastuseks midagi umbmäärast, mis kõlas nagu ,,Mhm, tsauki. Ahjaa, tervita neid minu poolt ka." Väljas paistis päike, ilm oli juuni alguse kohta väga soe ning seepärast otsustaski Kersti sõbrannade Marili ja Lauraga kesklinna kohvikusse sööma minna. Jäätisekokteili rüübates jälgisid kolm neiut mööduvaid inimesi. Kersti pilk jäi pidama tumedapäisel pikal saleda kehaga noormehel. Ta on ilmselgelt kusagilt kaugelt maalt, muidu ei oleks ta nii eksootilise välimusega, mõtles Kersti. Poiss oli koos vanema naisterahvaga ja nad istusid Kersti ja ta sõbrannade kõrvallauda.
aga tuppa.Vanematega tekkis suur tüli nii pahanduste pärast koolis,kui ka joomise ja suitsetamise pärast.Pärast emalt saadud kõrvakiilu tormas Ann kodunt minema.Maja ette oli just jõudnud Ritale kutsutud takso ja Ann sõitis minema koos Ritaga. Öösel olid nad Rita juures.Otsustati koos põgeneda.Ann helistas Reenale ja sai sõbranna käest vanaisa maja võtmed koos täpsete juhistega,kus maja asub. Järgmisel päeval nad kooli ei läinud.Ann ootas,kuni vanemad on tööle läinud ja läks siis koju asju pakkima.Keldrist viisid nad ära taara,et saada raha elamiseks.Toas asju pakkides märkas Ann,et ema oli tema reisikotti mõningaid asju sokutanud(allergiarohud,valuvaigistid,isegi kondoomid).Samuti oli tüdruku rahakarbis raha tunduvalt rohkem,kui Ann teadis seal olevat.Ta võttis kõik kaasa ja koos Ritaga suundusid nad Võsule. Maja oli päris korralik,vaja ainult veidi koristada ja soojaks kütta
pilvitu pärastlõuna taeva poole. Oh! ( lehekülg 40 ) Bapi keeras ukse lahti ja mamma kutsus nad lahkesti sisse. Carmen ja ta õde Effie läksid Kreekasse , oma esivanemate juurde. Terve sõidu lennujaamast koju oli Mamma ennast vana Fiati eesistmel keerutanud ja aina korrutanud kui ilus ikka Leena on. Mamma juhatas tüdrukud teisele korrusele. Seal näitas ta neile nende toad kätte. Carmeni vaade aknast oli võrratud. Allpool paistis linn mida nimetati Kreekas Calderaks - katlaks. "Minu nimi on Ducan Howe ja ma olen abijuhataja." Mees osutas jämeda tedretähnilise sõrmega plastikust nimesildile. ( lehekülg 43 ). Tibby ülesandeks sai vahekäigus nr2 hügeeniosakonna korrastamine. Ta pani kuulari pähe ja asus tööle. Laost andi talle deodorandid kastiga ja juhend - väljapanekuks. Tibby avastas juhendit uurides et selleks läheb vaja lausa inseneridiplomid, need tohutud
pistnud. Nii läksid aastad mööda ja väikeset Peedist sai suur 17. a priske poiss, kes sügisel lugema pidi minema ja kodus töö juures hästi isa aset täitis ja kupjaameti pärast mõisas pidi käima. Väike Ain oli ka juba asjaajaja ja karjaskäija. Ta oli õrna näoga, nõrga kasvuga 10. a poisike, kes mitte maikugi Ennosaare meeste moodi ega laadi polnud ei näost ega teost. Ilus heinailm oli õues. Tuli kuum päike kõrvetas pea kohal ja mõnigi silma vaatas arglikult taeva poole. Mõisas oli suur loog maas ja kõik valla teovaimud väljas teda koristamas. Talu heinamaal aga tehti ka heina nagu mõisaski ja vihm võis siingi kahju teha. Ka Ennosaare rahvas oli heinamaal. Väike Ain oli loa saanud loomi, kes palavuse käes ei söönud koju ajada ja siis pidi ta kapsaste vahelt umbrohtu kitkuma. Sama ajal kui Ain, kes kodutalus teiselpool jõge kapsaste latvade vahel põlvitas ja umbrohtu kitkus kuulis vee
tulid sinna tontideks maskeerunud Pekka ja Kassikakk. Kuna Susi kartis kohutavalt, sai üks ,,tont" tema tähelepanu kõrvale juhtida ja teine toimetas seni Karu kätte tema julguse võtme. Lõpuks sai Susi oma hirmust kuidagi võitu ja kamandas valvurid neile kallale. Susi ise aga kiikas korra vangikongide poole ja nägi, et need on tühjad. Susi taipas, et Karu, Rebane, Haldjas ja Kassikakk on kuskil peorahva hulgas. Ja üks kummitustest pidi olema inimesekutsikas. Susi mõtles natuke ja vaatas rahva hulgas ringi ja ta silmad jäid pidama ühele suurele loomale, kes võis olla sama suur kui Karu, ja väiksmale olendile, kes võis olla Rebane. Natuke eemal seisis ka Haldjas ja muidugi võis olla üks tontidest Kassikakk. Susi kamandas valvurid neid kinni võtma. Susi valvurid hakkasidki nende poole astuma, odad käes. Karu oli oma julguselaeka lahti saanud ja sealt leidnud paberitüki, millel oli kirjas:
seltskonnast kes tänaval liikus. Tal aga hakkas nüüd hirm, kuid koju joosta ta seekord polnud suuteline. Ta tundis, et hirm ümbritseb teda igalt poolt. Ta pööras tänavalt kõrvale, esimesse vaiksesse risttänavasse. Talle tundus nagu oleks ta mõnel keelatud territooriumil. Ta tundis ennast kutsumata võõrana. Kogu tänav tundus talle suletud, ärapööratud näoga. Tänav oli pime, vaid mõni üksik jõulutäht kellegi aknal põles. Mees kõndis edasi ja nüüd tegi tänav väikese käänaku ja ta nägi ühest majast tulevat valgus juga. Maja uks oli avatud ja sealt kostus muusikat, klaverimängu. Mees astus uksest sisse majja ja sealt edasi läks veel üks ruum kus oli uks lahti ja kust muusika tuli. Ta nägi ukse vahelt istuvaid inimesi, kuid valgus oli nii hele ja ta õieti ei näinudki kõike hästi. Ta seisis keset ruumi ja tema juurde tuli üks hallijuukseline vanamees,
Haldjas muutus nooreks ja imekauniks printsessiks, mööbel läikis nagu marmor, Elu võtsid ka Leib ( tüse ja naljakas vanahärra), tunnid olid ka elus, ning tantsisid, koos leivapätsikestega, korstnast tuli suur leek, ehk siis Tuli, kraanist tuli Vesi, piimakannust tuli Piim, Ellu ärkas ka Suhkur. Ilmus välja ka nende koer Tylo, kes rõõmustas, et lapsed mõistavad nüüd ta keelt. Veel ilmus välja nende kass Tylette, kellele ei meeldinud koer ega ka vastupidi. Aknale ilmus aga suures hiilguses Valgus. Mürgel läks seal toas suureks ja haldjas käskis teemanti keerata, ning nad kadusid aknast välja Teises peatükis on nad haldja pool, kus kogu see kamp olendeid omavahel tutvuvad ja räägivad. Lastele antakse ülesanne otsida ülesse Sinilind ja see tuua haldjale, tema tütre raviks. Valgus oletab, et Sinilind võib olla Mälestustemaal, kus on kõik surnud, kaasaarvatud ka laste vanavanemad. Koer Tylo tahab nendega kaasa minna aga haldjas ei lubanud seda.
Haldjas muutus nooreks ja imekauniks printsessiks, mööbel läikis nagy marmor, Elu võtsid ka Leib ( tüse ja naljakas vanahärra), tunnid olid ka elus, ning tantsisid, koos leivapätsikestega, korstnast tuli suur leek, ehk siis Tuli, kraanist tuli Vesi, piimakannust tuli Piim, Ellu ärkas ka Suhkur. Ilmus välja ka nende koer Tylo, kes rõõmustas, et lapsed mõistavad nüüd ta keelt. Veel ilmus välja nende kass Tylette, kellele ei meeldinud koer ega ka vastupidi. Aknale ilmus aga suures hiilguses Valgus. Mürgel läks seal toas suureks ja haldjas käskis teemanti keerata, ning nad kadusid aknast välja Teises peatükkis on nad haldja pool, kus kogu see kamp olendeid omavahel tutvuvad ja räägivad. Lastsele antakse ülesanne otsida ülesse Sinilind ja see tuua haldjale, tema tütre raviks. Valgus oletab, et Sinilind võib olla Mälestustemaal, kus on kõik surnud, kaasaarvatud ka laste vanavanemad. Koer Tylo tahab nendega kaasa
Tom tegi erutusest püksid täis, kuid kuna keegi ei tahtnud teda pesta, siis jätsid nad Tomi paariks tunniks üksi kuni ise edasi mängisid. Vahetult enne vanemate tulekut tehti kõik korda. 17. Tol hetkel oli see olnud ilmselge, et hoida perekonda koos. (lk 81) Jack oli läinud alla keldrisse, et ema kirstu vaadata. Ta mõtles ema näole, häälele ja sellele, kuidas ta rääkis, kuid ei suutnud meenutada. Kõik, mida ta kujutles ema ütlemas, tundus nii võõras. Jack vaatas kirstu poole ja nägi tsemendis peenikest pragu. Ta mõtles, miks nad olid ta siia pannud. Tol hetkel tundus see ilmselge, et hoida perekonda koos, kuid kas see oli ka hea põhjus? Ta ei osanud arvata, kas see, mis nad tegid, oli tavaline teguviis, ehk isegi mõistetav või nii imelik, et kui sellest teada saadaks, siis oleks see kõigi riigi ajalehtede pealkirjades. 18. „Mulle ei meeldi punane värv autode juures. See annab neile lelude välimuse.“ (lk 84)
Hetkel kui Andres tahtis kõrtsist lahkuda läks tema juurde Pearu ja ütles et varsti ei ole neil enam maad, sest too sööb nad lihtsalt välja. Pearu hakkas pinnima et mees oma naisega temaga jooma hakkaksid aga kumbki seda ei tahtnud. Ta ostis naisele veel naistejooki aga Krõõt ei joonud sealt tilkagi - P vihastas ja pakkus välja et hakkab A-ga rammu katsuma. See jäi aga ära kuna keegi Pearule kuube ei andnud. IV Oru perenaine ootas oma meest pikisilmi koju aga too ei tulnud ega ka teatanud kus ta on või mida teeb. Naine(sauniku tütar matsaka kehaga ja jämedate säärte, kannatas tihti peksu välja) oli harjunud hädaga- ta oli rahul sellega mis mees temaga tegi, olgugi et see talle vastumeelt tihti oli. Kui juhtunust oli juba paar päeva möödas hakkas too mehele kõrtsi järgi minema aga sel hetkel kui ta riidesse panema hakkas kuulis ta hobuseid lähenemas ja teadis et mees jõuab kohe
NÕTKED LIIGUTUSED RAUGED SAATUS ÕNNISTAND MIND MEEST ELUSTUNUD MÜÜDID KAUGED… MIS SA VAHID, MOLKUS – KUULED? LAUSUVAD SIIS NÄKI HUULED: PURJUS OLED SA VÕI KAINE? POLNDKI NÄKK, VAID NAABRINAINE. MÜÜR SIINPOOL MÜÜRI ELAS MEES SIIN TA ELAS JUBA AMMU OLI VALIND OMA TEE VAIKSELT LÄBI ELU SAMMUND SEALPOOL MÜÜRI ELAS NAINE SEAL TA ELAS JUBA AMMU POLNUD INGEL, OLI MAINE VAIKSELT LÄBI ELU SAMMUND PÄIKE LOOJUS, ISTUS MEES MÕTTEIS TREPIL, MAJA EES EHAKUMA AKNAL KÄIS NAISE PILK SEAL NUKRUST TÄIS KÕRVUTI, KUI MEEST JA NAIST NEID JUHTIS ELUTÜÜR EI OSAND KUMBKI ÖELDA NEIST MIKS JA MILLAL KERKIS MÜÜR 2000-09-20 RUTTU RUTTU SISSE, RUTTU VÄLJA RUTTU LASTEAEDA, RUTTU RUTTU KOOLI, RUTTU TÖÖLE RUTTU RIKKAKS, HÄSTI RUTTU RUTTU NAISEKS, RUTTU MEHEKS RUTTU ABIELLU, RUTTU RUTTU EMAKS, RUTTU ISAKS 11 12 RUTTU LAPSED, HÄSTI RUTTU RUTTU KÄED, RUTTU JALAD
mingi üheksanda klassi tüdrukuga amelenud, mis ei tekitanud Railis häid tundeid. Korvpalli trenni tulid vaatama ka Marcus ja Raul koos mõne sõbraga. Peale trenni, kui Raili koju läks tuli talle Marcus järele ja hakkas juttu rääkima, Marcus arvas, et Raili oli kade, et ta ei saanud temaga peol kahekesi olla. Esmaspäeval püüdis Raili Marcust vältida, kuigi Marcus oli tal koguaeg mõtetes ja see rikkus isegi Raili korvpalli trenni ära, kuna mõtted olid pidevalt mujal. Peale korvpalli ootas Marcus Railit koos roosiga ja palus vabandust juhtunu üle. Oli selge, et Marcusel on plaan Raili enda tüdrukuks saada. Marcus saatis Raili koju ja lõpus suudles teda. Raili oli sellest ajast alates Marcusesse armunud. Nad käisid õhtuti ka edaspidi jalutamas. Kuna Marcus elas muidu Tallinnas, siis nädalavehetustel teda Oodveres polnud. Järgmisel nädalal neljapäeval kutsus Marcus Raili enda juurde, kuna Marcuse tädi oli Tallinna läinud. Marcus oli
naised- tulid uudistama. Hetkel kui Andres tahtis kõrtsist lahkuda läks tema juurde Pearu ja ütles et varsti ei ole neil enam maad, sest too sööb nad lihtsalt välja. Pearu hakkas pinnima et mees oma naisega temaga jooma hakkaksid aga kumbki seda ei tahtnud. Ta ostis naisele veel naistejooki aga Krõõt ei joonud sealt tilkagi - P vihastas ja pakkus välja et hakkab A-ga rammu katsuma. See jäi aga ära kuna keegi (P) mehele kuube ei andnud. IV Vargamäe tagaperes- perenaine ootas oma mees(jõi palju, kakles, riivatu iseloomuga) pikisilmi koju aga too ei tulnud ega ka teatanud kus ta on või mida teeb. Naine(sauniku tütar matsaka kehaga ja jämedate säärte, kannatas tihti peksu välja) oli harjunud hädaga- ta oli rahul sellega mis mees temaga tegi, olgugi et see talle vastumeelt tihti oli. Kui juhtunust oli juba paar päeva möödas hakkas too mehele kõrtsi 1
teised naised- tulid uudistama. Hetkel kui Andres tahtis kõrtsist lahkuda läks tema juurde Pearu ja ütles et varsti ei ole neil enam maad, sest too sööb nad lihtsalt välja. Pearu hakkas pinnima et mees oma naisega temaga jooma hakkaksid aga kumbki seda ei tahtnud. Ta ostis naisele veel naistejooki aga Krõõt ei joonud sealt tilkagi - P vihastas ja pakkus välja et hakkab A-ga rammu katsuma. See jäi aga ära kuna keegi (P) mehele kuube ei andnud. IV Vargamäe tagaperes Perenaine ootas oma mees(jõi palju, kakles, riivatu iseloomuga) pikisilmi koju aga too ei tulnud ega ka teatanud kus ta on või mida teeb. Naine(sauniku tütar – matsaka kehaga ja jämedate säärte, kannatas tihti peksu välja) oli harjunud hädaga- ta oli rahul sellega mis mees temaga tegi, olgugi et see talle vastumeelt tihti oli. Kui juhtunust oli juba paar päeva möödas hakkas too mehele kõrtsi järgi minema aga sel hetkel kui ta riidesse panema hakkas kuulis ta hobuseid lähenemas ja teadis et mees
vagusaks jäi. Kui tal enam midagi paluda ei olnud, ega mellegi eest tänada, ta vajus kössi ja püüdis jutlust kuulata. Kuid Jaani mõtted olid hajevil ja ta oli väsinud, ning ta jäi lõpuks jutlustuse ajal magama, ta ei olnud ainus magaja. Kuid õpetaja ei pannud seda neile pahaks. Jaan ärkas alles siis, kui orel uuesti mängima hakkas, tal oli häbi magama jäämise pärast. Kui kogu kirikurahvas välja läks, hakkas Jaani pea värsekst õhust ringi käima, ta toetus vastu kirikut ja ootas selle möödumist. Jaani ette seisis Virgu Anni, alguses ei öelnud kumbki sõnagi, vaikides teretasid üksteist. Siis aga tüdruk kurblikult ütles, et Jaan on nõrgaks jäänud, ja et Jaanil on pealagi juustest paljaks jäänud. Jaan arvas, et küll kasvavad tagasi. Nad hakkasid vaikselt mööda kirikut kõndima, Anni vaatas Jaani, ta silmad olid auku vajunud, huuled sinised ja seljas oli Jaanil vaid õhuke kuub. Anni tegi eetepaneku minna leerituppa sooja, kuid Jaan keeldus. Siis võttis
Seitsmes rahukevad märksõnad - laps ja ema läksid pihlakaid korjama moosi jaoks kodust kaugemale niidetud põllupeenrale, teel sinna korjati ka veidi herneid ja mööduti koertest ja lehmadest, sadas vihma - II MS järgne aeg, pihlakaid korjates laius ümberringi sõjajärgne Eestimaa, lennukid lendasid üle pea, kuid ema sõnul polnud need ohuks, riik kaitses - tee läbi metsa, lapsel hirm, kõhe, leidis metsavendade keedupoti - ema oli vaene, elas oma venna ja õega, kes teda ja tütart ülal pidasid - tütar armastas ema, väljendas seda trampides, tembutades, ema kaelas rippudes ja tema kodust ära minnes nuttes - tütar usub, et pihlakad kaitsevad teda vanakurja eest - ilm muutus ilusaks, ema ja tütar jooksid marju täis pangega mööda teist teed koju - tegid koduteel pausi ja istusid maha ning nautisid ilma, siis jätkasid, läksid üle jõe, mis oli tütrele hirmutekitav, ema vedas teda kukil - koduteel kohati Teiste-Leidat, kes uuris, kus ema ja tütar käisid ning ka
Maris Savik Sinilind M. Maeterlinck TEGELASED: Memmeke Tyl ja taadike Tyl. Tyltyl poeg 10 aastane. Tore, pikakasvuline, tugev, rühikas. Naerune, heatujuline. Käitus julge ja kartmatu mehena, süda oli õilis. Mytyl tütar 6 aastane. Armas, kaunis. Suurte arglike silmadega. Väga õrn, nuttis vähimagi mure puhul. Tema hinges peitusid kõrgeimad naiselikud voorused oli armastav, hooliv. Väga kiindunud oma venda. Tylo Koer Tylette Kass Haldjas Berylune, emand Berlingot Valgus, Tuli, Vesi, Suhkur, Leib, Piim I PUURAIUJA MAJAKE -Suure metsa ääres väga väikeses ja logus majas elas puuraidur oma naisega. Puuraiuja maja vastas asus suur ja uhke loss, kus elasid väga rikkad inimesed. Lossi aknedest oli sisse näha, kui seal tuled põlesid. Puuraidur oma naisega oli väga vaene. Neil oli 2 last poeg TYLTYL ja tütar MYTYL. Lugu algab jõuluõhtust, kus ema su
põeb leukeemiat. Rootsis pidid nad kaua sõitma, kuni lõpuks kohale jõudsid. Joonas pandi mingi Niklase nimelise poisi juurde elama. Joonase arust oli see pere täiesti ebanormaalne. Niklas mängis päevad otsa ainult malet, Niklase isa kasvatas kurke ja Niklase ema oli lihtsalt imelik. Näiteks esimesel õhtul hakkas Niklase ema Joonase peas tuhnima, et ega tal kirpe peas pole. Muidugi sai Joonas selle peale ülivihaseks. Ühel päeval mindi kunagisse hõbedakaevandusse. Evelin vaatas kogu aeg, et Liana ja Joonas kusagile ei kaoks. Kui Evelin ühel hetkel mitte kuskil neid enam ei näinud, põgenes ta metsa. Evelini kadumist märgati alles tükk aega hiljem ja siis oli ka märkajaks Liana. Kuigi Evelini otsiti kõikjalt, ka otsimisgrupiga, ei leitud teda. Öösel tundus nii Lianale kui ka Evelinile, et nad nagu räägiksid teineteisega. Tänu sellele sai Liana teada, et Evelin on mingis augus.
Naine tegi väljas teiste küla eitedega tutvust ning sai ka endale tahetud tüdruku. Lõpuks sai Andres ka Pearu Murakaga juttu puhuda. Teine kutsus teda ka saksituppa, aga Andres keeldus. Läksid hoopis välja naist vaatama. Pearu ütles, et varsti ei ole neil enam maad, sest too sööb nad lihtsalt välja. Tahtsid ka rammu katsuda, kuid ei õnnestunud, sest Pearul polnud kuube. Pearu oli külas tuntud nägu. IV Tagapere rahva pereelu. Naine ootas meest kõrtsist juba mitu päeva koju ning kui tuli, siis oli vihane ja tahtis naisele kallale minna. Naine (sauniku tütar matsaka kehaga ja jämedate säärte, kannatas tihti peksu välja) oli harjunud hädaga- ta oli rahul sellega mis mees temaga tegi, olgugi et see talle vastumeelt tihti oli. Naine jooksis eest ära aita. Mees hakkas karjuma, kuid äkki läks, võttis püksid maha ja istus kaevu peale, mille tulemusel naine välja tuli ja palus et ta ei urineeriks
puistas tuisku ja närtsinud lehti kraaviäärtele üles. Seda teed mööda ei käinud isegi täiearulised inimesed hetkel. Varemetes , kus võisid Kiviveski tondid täna kõige paremini mässata. Niisugune julgus oleks ka kõige parem ise oma surma otsimine olnud. Keegi ei olnud nii kergemeelne. Tammiste veski toas vurasid vokirattad tuuleveskiga võidu. Ketrajate suud olid soiku jäänud, mis voki ees haruldaseks looks kiidetakse. Kes ketrajate otsa vaatas, see arvas vist :,,Kuuekümneaastase eide ja kaheksateistkümne-aastase tütre mõtted ei käi tihti ühte teed." Sõstrasilmilise neiu mõtted libisesid mitme versta kaugusele kihelkonna kiriku ette. Saardaru külas elas Tammiste Miina. Miina mõtted ei olnud Õnnistegija kuju ega orelilaulu ega ka õpetaja jutluse juures, vaid ta tuletas meelde ammust ajast sündinud lugu, mis oleks võinud meelest juba ära ununeda. Aga mine võta kinni. Miina arvas salaja, et vanal
Roni pere koosneb 9 liikmest: Ron, kaksikutest George ja Fred, õde Ginny, kolm vanemat venda Percy, Charlie ja Bill ning Roni ema ja isa. Nad on vaesed ja ei saa endale kõike lubada, aga Harry arvas, et see on maailma parim perekond. Harry jättis Dursleydega hüvasti ja nad läksid Jäneseurgu (niimoodi kutsuti Weasleyde kodu). Järgmisel hommikul ärkasid nad väga vara, et minna maailmakarikale. Nad pidid ronima Stoatsheadi mäele, kus neid ootas väravavõti, mida puudutades jõudsid nad finaalmängu toimumispaigale. Seal said nad endale telkimispaiga, kuhu püstitasid kaks telki, mis seest olid palju suuremad kui väljast (see oli saavutatud võlujõul). Õhtu saabudes hakkasid nad mänguplatsi poole minema. Nende kohad olid kõige paremad, st ülemises loozis, kust avanes parim vaade mängule. Lendluudpall on võlurite ja nõidade lemmikspordiala. Seda mängitakse õhus ja see
Ketlin Priilinn ,,Liiseli võti" RONG- Liisel ootas õhtuni kuni purjus mees magama jäi, ning pani siis spordikoti valmis ning magavad kaksikud Miia ja Lotta riidesse. Võttis ka koera-Nässu. Tal õnnestus korterist vaikselt väljuda. Oli külm veebruaar. Õue oli külm. Ta kiirendas sammu, et rongile jõuda. Rongis oli vähe rahvast. PURUNENUD LOOTUSED- Liisel oli Pedagoogikaülikooli kunstiõp. Tudeng. Ta teadis vaid vägivaldsetest meestest ajalehest loetu põhjal. Ta oli läinud lahku oma poisist, siis tutvus ta Gerdiga
Kuigi mu raamat on mõeldud peamiselt poiste ja tüdrukute meelelahutuseks, loodan, et seda ei lükka tagasi ka mehed ja naised, sest minu plaani kuulus püüda täisealistele meeldivalt meelde tuletada, mis nad olid kord ise, kuidas nad tundsid, mõtlesid ja rääkisid ja missugustest kummalistest ettevõtetest nad mõnikord osa võtsid. 1. P E A T Ü K K «Tom!» Ei mingit vastust. «Tom!» Mingit, vastust. «Huvitav, kus see poiss peaks olema. Kuule, Tom!» Vana daam tõmbas prillid alla ja vaatas üle nende toas ringi; siis lükkas ta nad üles ja vaatas nende alt. Ta vaatas harva või mitte kunagi nii väikest asja nagu poiss läbi prillide, sest need olid ta pühapäevaprillid, tema südameuhkus, ja ta kandis neid «stiili», mitte vaja- Hartford, 1876 Autor duse pärast; niisama hästi oleks ta võinud näha läbi paari ahjusiibri. Ta näis hetke nõutuna ja ütles siis, mitte ägedalt, kuid küllalt valjusti, et mööbel oleks võinud seda kuulda: «Noh, kui ma su kätte saan, ma ..
Õed-vennad said jälle rätikuid. Kui pulmad pruudi süül ära jäid, pidi pererahvas kingitused tagastama. Kui pulmad aga peigmehe süül ära jäid, kuulusid kingid justkui kahjutasuks pererahvale. Kingituse sai ka kosilane tavaliselt kindad, mille kinkimine oli sümboolne viis näidata, et mõrsja on talle oma käe andnud. Tähendusega kingitus oli ka vöö see oli ühendamise märk. Sellega seoti kokku kindad või sokid, mida kingiti. Kui pruut kosilast väga ootas, sai peigmees rohkem kingitusi kingitusi võisid saada ka mehe perekonnaliikmed. Kindlasti ei jäetud tähelepanuta isameest, kelle osa kogu kosjas käimises oli suur. Pärast kosjasid peigmehed lahkusid ja öö veedeti üksi. Järgmine etapp oli kirikumõisa õpetaja juurde minemine. Seal pidid noored piiblit või lauluraamatut lugema. Kui lugemisega hakkama ei saadud, saadeti noored tagasi koju lugemist õppima. Alati ei olnud õpetajad nii karmid, kuid Issameie palve pidi eranditult peas
Hiljem tuli karja ka noorem vend Ants. Üle kõige meeldis indrekule kala püüda. Orul oli samal ajal karjas Riia, kes alati oma lemmikkassi Millit kaasas kandis. Indrekule ei meeldinud see kass aga üldse. Samal arvamusel oli koer Muska, kes oli meister kassi- ja ussitapja. Indrek näitas Riiale linnupesa. Järgmisel päeval oli pesa tühi. Indrek kahtlustas kohe kassi. Nüüd mõtles ta välja plaani, kuidas kass vahele võtta. Ta näitas Riiale uut pesa, puges ise peitu ja ootas millal kass vahele jääb. Peagi tõi Riia kassi üle kraavi pesa juurde. Indrek vaatas juhtunut pealt ning tuli peidust välja alles siis kui tüdruk oli lahkunud. Indrek läks Riialt kassi mängimiseks laenama, kuid kass sattus Muska lõugade vahele ning suri. Indrek kaevas tüdruku lohutamiseks haua ning vooderdas selle seest ära ja lubas isegi risti teha. Hiljem Indrek kahetses, et ta seda oli lubanud, sest ta arvas, et see kass pole risti väärt
annaabi.ee 
