Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Väike lühijutt poisist ja tüdrukust (0)

1 Hindamata
Punktid
Elu - Luuletused, mis räägivad elus olemisest, kuid ka elust pärast surma ja enne sündi.
Tema oli 6-aastane ja temake oli 4-aastane. Üksik liivakast hallide kortermajade vahel oli alati olnud nende lemmik paik. Alati, kui paistis päike ja oli vähegi sooja ilma läks poiss akna peale ja ootas seal, kuni ka tüdruk ilmus vastasmaja aknale , seal nad lehvitasid teineteisele ja saanud märku sõbralt tormas kumbki kohe oma ema lunima , et teda õue lastaks ja nii oli see olnud päevast-päeva, nädalast nädalasse, kuust-kuusse. Aga mõlemad kasvasid suuremaks ja ühel sügisel jõudis kätte see päev, kui poiss läks esimest korda kooli, ta oli juba suur poiss. Alguses ta küll mängis veel tüdrukuga vastasmajast aga koolist tulid talle uued sõbrad ja uued kohustused, ning üks päev ta ei ilmunudki enam aknale ning suur pisar valgus vastasmaja tüdruku silmist, potsatades aknalauale, millele toetudes võis tüdruk näha vaid oma enda peegelpilti suurelt aknalt.
Kui poiss pidi minema 3-ndasse klassi teatasid tema vanemad, et nad ei saa suurte inimeste põhjustel enam selles korteris elada ja, et nad peavad kolima, kaugele, hoopis teise linna.
Ja kui lõpuks jõudis kätte see päev, mil autosse laaditi viimane kast ja majaga jäeti hüvasti, seisis tüdruk taas aknal ja vaatas . Ta oli iga päev näinud, kuidas poiss koolist tuleb, vahel sõbraga, vahel üksi, kuid nüüd ta seda enam ei näe, sest poiss kolib ära, ilmselt igaveseks. Poiss vaatas veel viimast korra tüdruku akna poole, enne kui autosse istus, aga tüdruk oli juba aknalt kadunud.
Väike lühijutt poisist ja tüdrukust #1
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-11-04 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 8 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Kristiina Elisa Adson Õppematerjali autor
Väike lühijutt poisist ja tüdrukust, kes olid küll noored, kui elu neid juba lahutas :(

Sarnased õppematerjalid

P Coelho-Alkeemiku-sisukokkuvõte
11
doc

P.Coelho "Alkeemiku" sisukokkuvõte

Ta veetis seal öö. Ta magas mantli peal põrandal ja pea alla pani alati raamatu, mille ta oli just läbi lugenud. Kui ta ärkas oli õues ikka veel pime. Ta oli veel unine ning nägi und, mida oli varemgi näinud. Ta pani tähele, et enamused lambad ärkasid temaga koos, harjunud tema eluviisi järgi elama. Ta arvas, et lambad saavad temast aru kui ta nendega räägib või neile raamatutest huvitavamaid kohti ette loeb, või uudiseid räägib. Kaks päeva rääkis ta vaid ühest: tüdrukust, kes oli kaupmehe tütar ja elas temast neljapäeva kaugusel. Ta oli aasta tagasi seal külas käinud. Ta suundus nüüd tüdruku isa juurde kangapoodi, kus mees töötas, lambaid pügama ja villa müüma. Kuna pood oli täis, palus mees tal õhtuni oodata. Poiss siis ootas ja luges raamatut, kuni tüdruk temaga juttu ajama tuli. Poiss oleks olnud valmis ootama kasvõi kolm päeva, peaasi, et saaks selle tüdrukuga igavesti ühes ja samas kohas aega veeta

Draama õpetus
S-HENNO-MERERÖÖVLIMÄNG
8
docx

S. HENNO "MERERÖÖVLIMÄNG" ;

MERERÖÖVLIMÄNG SASS HENNO 2005 ILLUSTREERIJA: PENT TALVET TEGELASED STEN-ERIK on seitsme aastane poiss. Poiss on seiklushimuline ning abivalmis, heasüdamlik, taiplik. Sügisel läheb Miina Härma kooli (sinna läheb ka Maria). Poiss oskab lugeda ning arvutada. MARIA on kuue aastane, sünnipäev septembris. Elab koos Papaga (vanaisa). Vanemad on välismaale läinud ega osale tema elus. Iseloomult on tagasihoidlikum kui poiss. Kuid kohati julgem, näiteks pööningul julgustas Stennut. Põhilised iseloomuomadused on siirus, sõbralikkus, viisakus. ISA URMAS ei ole raamatus tihe tegelane. Isa lubab pojal teha asju mida ema ei luba, näiteks joonistada seinale. Vabal ajal tegeleb poisiga, selgitab maailma asju ja füüsika seadusi ehedate katsete näol. Kuigi veedab palju aega tööl, lööb välja tema poisilik pool. EMA- on pigem keelavas rollis kui armastav ema koha täitja. Käib loost läbi harva, ilma erilise kirjelduseta. Suhtuvad koos isaga sundüürnikesse halvustavalt

Kirjandus
Nimetu
12
docx

Nimetu

"Tead poiss, oli väga pime ja polnud eriti midagi näha. Aga ma võin öelda, et ta on umbes meeter kaheksakümmend pikk, tal olid teravad näojooned jaa... ei midagi enamat. Miks sul seda üldse vaja läheb?" "Ma nägin üht samasugust hunti oma unenäos ja mu ema on alati rääkinud, et kokkusattumusi, nagu see pole olemas, on olemas ainult saatus." "On rääkinud?" "Ta suri selle aasta juunis." "Ma tunnen sulle kaasa poiss! Mu ema ja isa surid veel siis, kui ma väike olin, mulle pole keegi kunagi rääkinud, miks ja kuidas see juhtus.Nii et tunnen sulle kaasa. Ma loodan , et see mida ma sulle rääkisin aitab sind." "Mina loodan sama, olete te kindlad ei märganud midagi enamat?" "Jah olen küll, sa pead vist minema, sa istud siin juba kaks tundi." "Ma siis lähen, head aega!" "Head aega! Tule pärast veel läbi" Ethan ei teadnud ikka veel, kus linnas ta elab, kuigi on siin juba viimased neli kuud.

Kategoriseerimata
Pille riin ilood
7
docx

Pille riin ilood

enda Aljonuskaks. Mees ei saanud midagi aru. Tall aga teadis ja kais õde kutsumas. Nõid ütles, et tall tapetaks. Kaupmees jäi nõusse. Tall sai veel korra jõe juurde minna. Kutsus õde, õde vastas. Seda kuulis sulane, kelle nõid oli saatnud ja rääkis kaupmehele. Tüdruk tõmmati välja ja kitsetall tegi rõõmust kolm uperpalli ja muutus tagasi vennaks. Nõid seoti hobuse saba kluge ja aeti lagedale väljale. "HAVROSA"- maailmas on igasuguseid inimesi, häid ja halbu. Havrosa oli väike vaeslaps ning tema sattus halbade juurde. Süüa andsid kuid toga kurnasid. Perenaisel oli veel kolm tütart, Ükssilm, Kakssilm, noorem oli Kolmsilm. Nad ei teinud muud kui vaatasid, samal ajal Havrosa rabas tööd teha. Vahel läks pisike tüdruk väljale ja võttis kirjul lehmal kinni ning kurtis talle oma muret. Pidi viis puuda kangast ketrama, kuduma ja pleegitama ning rulli keerama. Lehm lohutas ja kästis tal ühest kõrvast sisse ronida ja teisest välja

Eripedagoogika
Mees-kes teadis ussisõnu
56
docx

Mees-kes teadis ussisõnu

jätkasid harjutamist - vahel mõtles Leemet siiski külaelule ka, püüdis isegi leivalabidat ehitada, küla uuesti külastamise lükkasid nad Pärtliga tulevikku, Leemet kutsus sõpra ka Vootele juurde õpingutele, kuid Pärtel jäi oma ema õpetussõnade juurde ja lisakursusi ei soovinud, kuna keel oli raske - Leemetile see aga meeldis, tal hakkasid lõpuks ka sisinad juba välja tulema ja ta vaimustus, et loomad teda kuulavad, ainult putukad ei mõistnud ussisõnu, neil oli liiga väike aju selleks - juba 9-aastaselt sisistas Leemet ussisõnu hästi ja onu oli temaga rahul, ta sai kitse lihasaamiseks kohale kutsuda - soodsalt sõnade õppimisele mõjus kohtumine Intsuga, kes oli rästik, siil ründas Intsu, mõlemad püüdsid ussisõnadega peale panna keeldu, et siil tarduks, kuid see ei mõjunud, sest siilid olid rumalad ja ei osanud ussisõnu, neile ei mõjunud ka mürk, Leemet aitas rästikut,

Kirjandus
NOORTE PROBLEEMID HELGA NÕU-NOORSOOROMAANIDES
23
doc

NOORTE PROBLEEMID HELGA NÕU NOORSOOROMAANIDES

teda. Karina ajas ennast püsti ja hakkas Wilde'i kohviku poole minema, kuna lõikusele oli veel palju aega. Ta teadis täpselt, kus Wilde'i kohvik asub aga kui ta jõudis sinna kus kohvik olema oleks pidanud, siis seda lihtsalt ei olnud. Karina arvas, et tal on ajuvapustus. Kohviku asemel nägi ta üht raamatupoodi ja otsustas siseneda, poes olid vanad tolmused raamatud ja imelik lõhn, mille tõttu unustas Karina kogu ümbritseva maailma. Lõpuks tuli raamatupidaja, ta oli väike ja tal puudus pool kõrva ning tema suust tuligi see imelik lõhn. Raamatupidaja pistis Karinale otsekohe ühe raamatu pihku, see raamat rääkis justkui Karinast endast, kõik mida ta luges käis tema kohta, ta polnud kunagi nii huvitavat raamatut näinud, raamatul oli nagu võlujõud. Karina hakkas raamatut ostma aga üks ratastooliga mees krabas tal selle käest ja läks nii kiiresti ära, et Karina talle järgi ei jõudnud. Karina oli kurb. Juba oligi aeg minna haiglasse

Kirjandus
SIDUSA KÕNE ARENDAMINE SKAP LAPSEL-TEGEVUSUURING ÜHE LAPSE NÄITEL
404
pdf

SIDUSA KÕNE ARENDAMINE SKAP LAPSEL: TEGEVUSUURING ÜHE LAPSE NÄITEL

TARTU ÜLIKOOL SOTSIAAL- JA HARIDUSTEADUSKOND ERIPEDAGOOGIKA OSAKOND Diana Pabbo SIDUSA KÕNE ARENDAMINE SKAP LAPSEL: TEGEVUSUURING ÜHE LAPSE NÄITEL Magistritöö Lisa 8 Juhendaja: Marika Padrik (PhD) eripedagoogika Tartu 2014 Hea lugeja, Käesolev metoodika on koostatud seitsme aastase alakõne III astmel oleva lapse tekstiloomeoskuste arendamiseks. Sorava sidusa kõne arendamine koolieelses eas on tähtis kooliks ettevalmistamisel, sest õppimise aluseks on suurel määral just sidus kõne – õpikutekstide mõistmi- ne, õpetaja sõnalistest juhenditest arusaamine, enda teadmiste väljendamine. (Brown 2001). Mitmed autorid on esile toonud (Karlep, 1998; Sunts, 2002), et viiendal eluaastal muutu

Pedagoogika
Novell lõputust armastusest
6
docx

Novell lõputust armastusest

” Sofia: “ Kes?” Carla: “Steve” Sofia: “ Kas tõesti? Carla: “ Ega sa ju ometigi nende riietega ei ole, kui sa temaga kohtud, pane midagi meeldivamat selga.” Sofia on tõisiselt õnnelik, ta ohkab ahastusest, õnnelikkusest, armastusest, ta on õnnelik, õnnelikum, kui kunagi varem. Kui Sofia ilmub tuppa, kus Steve seisab, siis on ta natuke kohmetu. Ta ei ole varem sellises situatsioonis olnud. Steve : “ Mulle meeldib see tuba.” Sofia: “ Mu ema ehitas selle toa, kui ma väike olin, et tuua natukenegi loodust minuni.” Steve: “ See on väga kaunis.” Sofia istub diivanile ning palub, et Steve ta kõrvale istuks. Carla piilub neid vahepeal ning kutsub neid korrale :” Võimalikult kaugel olge teineteisest.” Steve ja Sofia näevad teineteist esimest korda päriselt. Mõlemad on natuke närvis, kuid see laabub. Sofia: “ Mul on täna sünnipäev.” Steve : “ Jah, ja sellepärast tõin ma sulle need roosid, mis seisavad seal aknalaual vaasis, näed

Kirjandus




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun