......................................lk 12 Vähihaigestumustrendid Eestis 19702004............................................................lk 21 Kasutatud kirjandus.......................................................................................lk 22 2 RINNANÄÄRMEVÄHK Epidemioloogia Lääne-Euroopas ja Põhja-Ameerikas on rinnanäärmevähk levinuim pahaloomuline kasvaja, mille esinemine aastatega suureneb. Maad, kus haigestumus on väiksem on Lõuna-Ameerika ja Aasia. Kõige vähem on piimanäärmevähki esinenud Jaapanis. Rinnanäärmevähki võib esineda ka meestel, aga see on harvaesinev. (Vals 1996.) Eestis haigestub vähem kui 10 meest aastas. Umbes 20% meeste rinnavähist on pärilik (Tigane). Eestis on rinnanäärmevähk naistel kõige sagedasem vähitüüp 18,3% kõikidest naistel esinevatest vähitüüpidest
Kuna minu lähitutvusringkonnas on üks lõppstaadiumis vähihaige, on see teema praegu minu jaoks väga aktuaalne ja raske. VÄHIPAIKMED Levinuimad vähktõve liigid on pea ja kaela pahaloomulised kasvajad, seedetrakti pahaloomulised kasvajad, uroloogilised ja meessuguorganite pahaloomulised kasvajad ja günekoloogilised pahaloomulised kasvajad. Väga haruldased on näiteks südamevähk ja merkelirakk-kartsinoom jt. 1. EESNÄÄRMEVÄHK Eesnäärme pahaloomuline kasvaja (eesnäärmevähk) on eesti meestel kopsuvähi järel teiseks kõige sagedasemaks kasvajaks ja sellesse kasvaja vormi haigestumine kasvab kiires tempos. Paljudes arenenud maades on eesnäärmevähk kujunenud juba kõige sagedasemaks diagnoositud vähi vormiks. Eesnäärmevähi risk suureneb mehe vananedes küllaltki kiiresti. Asjaolu, et haiguse kulg võib olla vägagi erinev, põhjustab vastuolulist suhtumist eesnäärmevähi käsitlustes.
2.4. Sümptomid 14 3. RINNAVÄHI DIAGNOOSIMINE 16 3.1. Enesekontroll 16 3.2. Diagnostilised uuringud 17 3.2.1. Mammograafia 18 3.2.2. Ultraheliuuring 19 3.2.3. Biopsia 19 3.2.4. Valvur-lümfisõlme biopsia 21 3.2.5. Kasvaja hormoonretseptorite määramine 22 3.2.6. HER2 määramine 23 3.2.7. Lisauuringud 24 3.3. Prognoos 24 4. RAVIMOODUSED 26 4.1. Kirurgiline ravi 27 4.2. Kiiritusravi 30 4.3. Hormoonravi 31 4.4. Keemiaravi 33 4.5
Kopsuvähk Referaat Tallinn 2007 Sissejuhatus Kopsuvähk on üks sagedasemaid pahaloomulisi kasvajaid kogu maailmas. Igal aastal haigestub maailmas kopsuvähki ligi 1 miljon inimest- ¾ neist mehed ning ¼ neist naised. Kopsuvähk on kasvajarakkude kontrollimatu kasvamine ühes või mõlemas kopsus, mis on pahaloomuline. Vähk tekib mitme aasta või isegi aastakümnete jooksul rakkudes toimuvate paljude muutuste tõttu. 2 Riskifaktorid Üks suurimaid ja põhilisi tegureid on suitsetamine. 90% juhtudest on tekkepõhjuseks suitsetamine. Tubakasuitsus on tuhandeid kemikaale, on leitud üle 200 otsese või kaudse toimega kantserogeense ehk vähki tekitava aine. Tuntuimad tubakas leiduvad kahjulikud
Kuues peatük käsitleb ja annab infot vaktsineerimisest. Seitsmendas peatükis on teema kokkuvõte ning kaheksandas kasutatud allikad. 1. Haiguse olemus ja kliiniline pilt 1.1 Olemus Emakakaelavähk on haigus, mille puhul vähirakud tekivad ja hakkavad paljunema emakakaelal (Kliinikum, 2009). ,,Histoloogilise ehituse põhjal esineb kahesugust emakakaelavähi vormi: lamerakukujuline, silinderrakuline vähk. Emakakaela lamerakuliste vähkide seas eristatakse omakorda kahte liiki sarvestuv ja mittesarvestuv vähk. Lamerakulised vähid arenevad emakakaela tupeosa limaskesta katvast mitmekihilisest lameepiteelist. Silinderrakuline vähk (adenokartsinoom) areneb aga emakakaelakanali limaskesta katvast silinderepiteelist" (A. Serebrov, 18. Jaan 1978). 1.2 Kliiniline pilt Kasvaja varajased tunnused puuduvad. Sagedasemad kaebused on rohke valgevoolus, hiljem veresegune voolus
normaalsed rakud. Vähirakud ei ole võimelised talitlema normaalselt, seetõttu saabub mingi elutähtsa koe asendumisel vähkkoega surm. Vähkkasvajad jaotatakse healoomulisteks ja pahaloomulisteks. Healoomulised on sellised kasvajad, mis ei anna siirdeid teistesse kehapiirkondadesse. See tähendab, et healoomulisest kasvajast vabanemiseks piisab enamasti tema väljalõikamisest operatsiooni käigus. Pahaloomulise kasvaja rakud võivad vere või lümfiga levida laiali kogu kehasse ja siis on inimest varasest surmast päästa väga raske. Vähipaikmed: Eesnäärmevähk, Emakakaelavähk, kopsuvähk, melanoom, nahavähk, rinnavähk, soolevähk, vereloomekasvaja ja paljud vähkkasvajad. Ennetamine Vähki ei ole võimalik täielikult ennetada, kuid 2/3 juhtudest on põhjustatud suitsetamisest või halvast toitumisest. Täisväärtuslikult toitudes on võimalik vähendada riski. Kantserogeensed
nahast heledam sõlm või laik.Melanoom tekib nahal, kus teda on üsna lihtne märgata ja ka ravida. Kui aga algstaadiumi melanoom ravimata jätta, levib ta lümfi - ja veresoonte kaudu teistesse organitesse, põhjustades eluohtliku haiguse.Nahavähk on haigus, mille puhul nahas tekivad ja hakkavad paljunema vähirakud. Sagedamini esineb nahal basaalrakuline nahavähk, mille kasv saab alguse epidermise basaalrakkudest. Naha basaalrakuline vähk on kasvaja, mida iseloomustab aeglane kasvutempo ja mis väga harva levib teistesse organitesse. Kui aga basaalrakulist nahavähki ei ravita korralikult ja õigeaegselt, võib ta destrueerida ümbritsevad koed. Teine nahavähi vorm on lamerakuline nahavähk, mis saab alguse keratinotsüütidest. See kasvajaliik kulgeb kiiremini ja võib levida teistesse organitesse. Kuna nahavähi põhilised tekkepõhjused on teada, on see haigus suhteliselt lihtsalt ennetatav
Papilloomiviirused on väikesed DNA viirused, mis nakatavad epiteelirakke. Inimese papilloomiviirusi ehk HPV-sid teatakse üle saja tüübi. Üle poole neist tekitavad healoomulisi kasvajaid kätel (soolatüükad), jalgadel, suuõõnes, kehal. Ligikaudu nelikümmend HPV-d nakatavad suguelundeid. Neist enamik põhjustab healoomulisi, kuid tülikaid kasvajaid kondüloome. Peale selle on teada mõned ohtlikud, suure riskitüübi viirused, mille tõttu võib areneda emakakaela vähk. Papilloomiviirused võivad tekitada veel kõrivähki ja anogenitaalpiirkonna vähkkasvajaid ning väga harva nahavähki. (loodusajakiri.ee 23.02.2009) Papilloomiviirused on koespetsiifilised: nad nakatavad ainult kindla organi epiteelkude. Sellepärast ei tekita soolatüükaid põhjustavad viirused emakakaela vähki ega kondüloomiviirused soolatüükaid. (loodusajakiri.ee 23.02.2009)
.................................................. 8 1.1 Tromboos ............................................................................................................................. 10 1.2 Arteriaalne ja venoosne tromboos ....................................................................................... 11 1.3 Tromboosi riskifaktorid ....................................................................................................... 12 1.5. Pahaloomulise kasvaja seos venoosse trombembolismiga ................................................. 13 2. Empiiriline osa ........................................................................................................................... 15 2.1 Eesmärk ............................................................................................................................... 15 2.2 Meetod ......................................................................................................
seljaaju song). Tegemist ei ole diagnostilise testiga, vaid hinnatakse loote kromosoomihaiguse tõenäosust. Vastsündinutele - Eestis testitakse lapsi kahe haiguse suhtes: kaasasündinud hüpotüreoos ja fenüülketonuuria Rinnavähk: uuringuid 50-65 aastastele naistele. Emakakaelavähk: emakakaelarakkude muutuste avastamiseks varases staadiumis, ennetamaks emakakelavähi teket. (30-59 aastaseid naised). Eesnäärme kasvaja sõeluuringu, (vajalik teha kõigile > 50 a.meestele. ) Haiguse patogenees- õpetus haiguse arengust -oluline ravi määramisel -ka tundmatu etioloogiaga haiguse korral võib haiget aidata patogeneetilise raviga Patogeneesi mehhanismid Patogenees- haiguste ja nende puhul esinevate morfoloogiliste muutuste kujunemise mehhanismid 1.Miks haigus kujuneb põhjuslik ehk kausaalne patogenees Hõlmab välis (ekso) ja sise (endo) faktoreid, mis tingivad haiguse tekke ja tema edasise kulu iseärasused
HPV viirused jaotuvad vähki tekitava omaduse järgi kõrge vähiriskiga ja madala vähiriskiga papilloomiviirusteks. Madala riskiga HPV tüved tekitavad papilloome healoomulisi kasvajaid nahal (soolatüükaid) ja limaskestal (kondüloome suguelunditel). Kõrge riskiga HPV tüübid tekitavad vähkkasvajaid. Need HPV tüübid, mis tekitavad soolatüükaid ja kondüloome, vähkkasvajaid ei põhjusta. Emakakaelavähk on sagedane naise tervist ohustav pahaloomuline kasvaja. Emakakaelavähk, mis levib sugulisel teel, on naistel esinevatest pahaloomulistest kasvajatest teisel kohal maailmas. Viirus kandub inimeselt inimesele edasi puutekontakti kaudu või sugulisel teel seksuaalvahekorra ajal. Nakatunud inimene võib haigestuda või saada viiruse edasikandjaks. Edasikandja ise ei haigestu, kuid ta võib nakatada oma partnerit. 1.SISSEJUHATUS Selles referaadis kirjutan lähemalt inimese papilloomviirusest. Papilloomviirusi on üle saja tüübi
o rinnaPK ↑ o käär- ja pärasoolePK ↑ o maoPK ↓ VÄHIELULEMUS 1 a. 69% •NahaPK 91%, Hodgkini tõbi 92% •MaksaPK 11%, kõhunäärmePK 12% 5 a. 53% •Hodgkini tõbi 88%, kilpnäärmePK85% •maksPK 3%, maksaPK 4%, söögitoruPK 5% Eesnäärmevähk Riskitegurid: •perekondlik komponent - kelle lähisugulastel (isa, onu või vend) on eesnäärmevähk, neil on 2-4 X suurem tõenäosus haigestuda • Haiguse teket soodustab loomse rasva- ja liharikas toit, mis võib kasvaja tõenäosust tõsta kuni kaks korda. •Puu- ja juurviljarikas ning mitteküllastunud rasvhappeid sisaldav dieet võib kasvaja tekke tõenäosust hoopis vähendada. • Selgelt ülekaalulistel meestel võib haigus kulgeda agressiivsemalt kui normaalkaalus meestel ja nende suremus haigusesse on oluliselt suurem Kopsuvähk Riskitegurid: •Kõige aluseks on geenide kahjustus, mis võib olla päritud, kuid enamasti tekib elu jooksul kahjustavate tegurite (kantserogeenide) toimel.
Tekib valguskartus jms, seetõttu inimene poebki pimedusse ja vaikusesse Migreeni ravi sõltub inimesest. Ravitakse migreeni voogu, vähendatakse sagedusi. Aura, mis enamasti kõige enam hirmutab, ei ole ravitav. Visuaalne vertigo pearinglus vastusena visuaalsetele stiimulitele (supermarket, autojuhtimine). Pole seotud psühholoogiliste probleemidega. Seotud visuaalsete stiimulite töötlusega. Pingepeavalu. Oluline selgitada kuidas tekib ja et pole kasvaja (ajukasvaja ei tekita peavalu, sest ajukude ei tunne valu, valu tunneb vaid kelm!). Ravi algab kohe paratsetamool, aspiriin, ibuprofeen jms. Äge seljavalu. Võib kiirguda tuharatesse. Seljavalu pole seotud selgrooga, vaid lihaspingete valuga. Ravi on erinev. Seljavalu on iseparanev haigus. Loeng 2 Katrin Gross-Paju 23.02.2016 Uurimismeetodid neuroloogias Kliiniline hinnang. Kaebused: aeg, haiguskriitika (kas inimene ise tajub, et midagi viga on),
Sapiteede kontrasteerimine Laparoskoopia Manomeetria ja pH-meetria Seedetrakti haigused Söögitoruhaigused (refluksösofagiit, söögitorusong, ösofagiit, söögitoruvähk) Maohaigused (peptiline haavand, gastriit, vähk) Soolte haigused (gluteenenteropaatia, laktoositalumatus, malabsoptsiooni sündroom, põletikuline soolehaigus - Crohni tõbi ja haavandiline koliit, divertikuloos, kolorektaalne ja pärakuvähk, kartsinoid) Kõhunäärmehaigused (pankreatiit, vähk ja insulinoom) Maksahaigused (hepatiidid, tsirroos (steatoos kooma), toksiline kahjustus, kasvajad) Sapiteede ja -põie haigused (koletsüstiit ja kivitõbi, kasvajad) Refluksösofagiit (1) Rahvastikust 10% kaebused, neist 10%-l haigus, neist 10%-l metaplaasia ja neist 10%-l vähk Etioloogia: teadmata põhjusel sulgurlihase häire või häire muu haiguse tagajärjel (sklerodermia) Patogenees: sulgurlihase häire happelise
1. Söögitoru lahisongad. Klassifikatsioon. Diagnostika. Ravi. Söögitoru lahisong ehk hiatus hernia on mao ja gastroösofageaal-üleminekukoha osaline või täielik ulatumine läbi diafragma ava rindkereõõnde. Enamikul juhtudest see on asümptomaatiline, kuid võib tekitada pitsumist ja/või GERD sümptomaatikat: kõrvetised (ebamugavustunne või põletav valu rinnas ja ülakõhus), söömisjärgne puhitus ja iiveldus, düsfaagia, röhatised, respiratoorsed probleemid (häälekähedus, köha, astma), aneemia limaskesta erosioonist, hambaemaili kahjustus, halb lõhn suust. Tüsistustena võivad tekkida verejooks, Baretti söögitoru (söögitoru ca!) ning eeskätt paraösofageaalse songa korral ka pitsumine (sh obstruktsiooni ja strangulatsiooniga). Klassifikatsioon: Libisev song (95%) gastroösofageaalne üleminek libiseb osaliselt koos maoga läbi diafragma. Songasisu on dünaamiline: magu libiseb edasi ja tagasi läbi diafragma avause. Tugevalt seotud GERD
II- Nägemisnärvi kahjustused: Skotoom- vaateväljade osade väljalangemine Pimetähni skotoom- füsiloogiline vaatevälja väljalangemine Bitemporaalne hemianopsia- vaateväljade ahenemine külgedelt Binasaalne hemianopsia- vaateväljade ahenemine keskelt Homonüümne hemianopsia- vaateväljade ahenemine mõlemapoolselt paremalt või vasemalt. Kortikaalne amauroos e pimedus ajukoore kahjustusest (nt insuldi või kasvaja tagajärjel) Optilised hallutsinatsioonid- jagunevad fotopsiad (lihtsate valgus- või värvinähtudena) ja fotoomid (kujutustena, näiteks pilvedena, varjudena, lainetena jne.). Optilisi hallutsinatsioone võib põhjustada epilepsia. Psüühiline pimedus e optiline agnoosia- inimene ei identifitseeri, kuigi näeb. Hüsteeriline pimedus 7 Silmaliigutajanärvide kahjustused:
Kindlasti on rahustav teada, et tavalisel röntgeni või isotoopuuringul saadavad kiirgusdoosid on mitmeid tuhandeid kordi väiksemad doosidest, mis võiksid kohe põhjustada silmaga nähtavaid kahjustusi, näiteks nahakahjustust või kiirgushaigust. Ainus teadaolev toime konkreetsele uuringu läbi teinud patsiendile on võimalus vähi tekkeks aastaid või aastakümneid peale uuringu tegemist. Riski suurus, saada aastaid hiljem peale radioloogilist uuringut pahaloomuline kasvaja, on ära toodud tabeli viimases tulbas. Röntgeni- ja isotoopuuringute keskmine riskitase Röntgeniuuringud Sama doos Eluaegne lisarisk vähki Nukleaarmeditsiin taustakiirgusest haigestumiseks* saadakse rindkere, hammaste või jäsemete mõne päevaga PRAKTILISELT OLEMATU luude-liigeste ülesvõtted RISK
LEUKEEMIA-valgeveresus,verevähk. Luuüdis tekivad uued valged verelibled. Nõrgenenud IMS tõttu saavad gen mut leukotsüüdid. kontrollimatult paljuneda, võttes sellega ära teiste vererakkude eluruumi. Olenevalt, mis tüüpi leukotsüüdis muuteruvad ja vähirakuks muutuvad, eristatakse erinevaid leukeemia vorme. Vere koostis muutub nii palju et see muutub eluohtlikuks. Miks?: kokkupuude radiaktiivse kiirgusega ja teatavate kemikaalidega on ühtedeks faktoritest. Lümfoom - lümfirakkude vähk? LÜMFOOM: ühes lümfotsüüdis tekkinud omandatud kromosoomi häire ja jätkub kontrollimatu pahaloomuliste lümfoomirakkude vohmine. Algab ükskõik millisest lümfiüsteemi osast, kus leidub norma.lümfotsüüte. Lümfoomirakkude kontrollimatu kasv takistab norm.lümfotsüütide prod. Ja arengut, kahjustub organismi kaitsevõime inflektsiooni suhtes. Edasiarenedes võivad kasvajalised lümfotsüüdid levida luuüdisse ja sarnaselt leukeemiatele takistada seal norm. ER, MON, TR ja GRAN prod
.......................................................................... 13 10. Kui selg valutab, siis mis teeb valu tegelikult................................................................... 14 2. SELJAVALU HAIGUSLIKUD PÕHJUSED................................................................... 15 1. Infektsioonid...................................................................................................................... 15 2. Luukasvajad e. luutuumorid ja vähk ................................................................................. 15 3. Selgroo põletikud .............................................................................................................. 15 4. Vähemlevinud seljavalu sündroomid ................................................................................ 16 5. Murrud ja mõranemised osteoporoosi (luuhõrenemise) puhul ......................................... 17 6
• Kiirmeetodid: proteiin A seostub IgG Fc-osaga. Latekspartiklil IgG Fc vaba, tekib aglutinatsioon. Saab määrata ka koagulaasi. • Kultiveerimine: lamba verega söötmel, β-hemolüüs. Manniitagaril võimalik teistest mikroobidest eristada. Streptokokkidest eristab katalas, SA toodab koagulaasi. HI kontrolliks tüpiseeritakse tüvesid antibiogrammil, biokeemiliste omaduste alusel, fagotüpeerimisel (bakteriofaag lüüsib spetsbakterit), molekulaarmeetoditel. ravi ja profülaktika. <10% stafülokokkidest penitsilliin-tundlikud (β-laktamaasi tootmine, plasmiididega). MRSA: Oksatsilliinile Eestis resistentsus 0,2% (uued PBP). MRSA on resistentsed β-laktaamidele, β- laktaamresistentsetele penitsilliinidele, tsefalosporiinidele, aminoglükosiididele, sageli ka klindale, erütromütsiinile. VISA: vankomütsiinile mõõdukalt resistentne SA. (mehhanism teadmata). USAs 1 juht VRSA-d 2002. aastal. Oht: resistentsuse ülekanne enterokokkidelt
Eesti Hotelli- ja Turismimajanduse Erakool Toitlustusteenindus TT21 Markus-Eerik Mändmets ERINEVAID TAASTUMISVAHENDEID INIMESE TURGUTAMISEKS Referaat esmaabis Õpetaja: Marelle Grünthal-Drell Tallinn 2009 SISUKORD Sisukord...................................................................................................................................... 2 Töö eesmärk................................................................................................................................5 Mineraalainetest eraldi välja: Ca, Mg, Zn, Fe.............................................................................5 Füüsikalised taastumisvahendid..................................................................................................6 Saun.................................................................................
TERVE NAINE KONSPEKT ÕE- JA FÜSIOTERAAPIA ERIALA I KURSUSE TUDENGITELE KOOSTAJA: DR. PILLE VAAS TARTU TERVISHOIU KÕRGKOOL TARTU 2006 1 Sisukord: 1. Naise elukaar. Naise eluperioodide iseloomustus 2. Naise reproduktiivanatoomia ja -füsioloogia 3. Seksuaalfüsioloogia 4. Seksuaalne ja reproduktiivne tervis. Pereplaneerimine ja kontratseptsioon 5. Raseduse füsioloogia 6. Raseduse diagnoosimine 7. Raseduse kulu jälgimine 8. Normaalne sünnitus 9. Vastsündinu 10.Sünnitusjärgne periood 2 I Naise elukaar. Naise eluperioodide iseloomustus. Naise eluperioodid jagunevad järgmiselt: 1. Lapseiga: sünnist kuni suguküpsusperioodi saabumiseni 2. Sugulise küpsemise periood: 10.-16.eluaasta, saabub esimene menstruatsioon 3. Suguküpsusperiood: fertiilne- e. reproduktiivne iga, 15.-45.eluaastani 4.
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst Koostajad: A
Tallinna Tervishoiu Kõrgkool INFEKTSIOONIKONTROLLI PÕHIALUSED Loengukonspekt Õppejõud: Kristi Voll Olesja Zeel Ulvi Jõgi Tallinn 2009 AJALUGU Ignaz Philipp Semmelweis - Esimene arst, kes jälgis süstemaatiliselt haiglas esinevat infektsiooni ja samuti võttis tarvitusele abinõud. 1861 aastal ta tõdes, et seal osakonnas, kus õpetati arstiteaduse üliõpilasi, oli patsientide suremus sünnitusjärgsesse infektsiooni 8,3%, seevastu osakonnas, kus õpetati ämmaemandaid, vastav arv oli 2%. Semmelweis osutas, et selle erinevuse oli põhjustanud halvasti pestud käed lahangu järgselt. Kui käsi hakati desinfitseerima kloorisisaldusega vedelikuga, siis vähenes suremus 1%-ni. Seda uurimust võib pidada haiglainfektsiooni järelvalve alguseks. Joseph Lister Sotimaal, umbes 20 aastat peale Semmelweis´i avastust, hakka
XI. 5. LOENG: Mikrobioloogia, bakterioloogiline haiguskäsitlus Empiiriliselt mõisteti juba ammu, et haigused võivad levida mingite nähtamatute tegurite kujul. Räägiti fenomenist seminaria contaginosa, inimeselt inimesele levivast nakkusest. Nt Girolamo Fracastro (1478-1553) eitas nakkuspuhanguid kui humoraaltasakaalu kadu. Paljude haiguste puhul kõneldi miasmidest nende tekitajatena. Nt malaaria oleks üks säärastest, mida arvati tekitavat sooaurude poolt. Miasmid võisid olla lokaalsed (imbuda atmosfääri laipadest, prügist, maavärina tekitatud pragudest jne), kuid levida ka nt tuulega. Nakkushaiguste käsitlemisel esiens ka suund, mida praegu võiks nimetada pärilikkust esile toovaks nt tuberkuloos arvati olevat kaasa sündinud, ehk kaleepra. Nakkushaiguste võitmise ajalugu võib alustada rõugetest (tapsid Ameerikas rohkem inimesi, kui kolonisaatorid, samuti Polüneesias). Haigus kirjeldati ilmselt esmakordselt Rhazes'i poolt ca 9. sajandil. Tähelepanek, et need,
Meditsiiniajalugu hambaarstidele / ARTH 02.076 MITTETÄIELIK KONSPEKT Loengud-seminarid toodud toimumise järjekorras (2010. aasta) I. 1. LOENG (31. õ-nädal): Meditsiin vanaaja tsivilisatsioonides ja antiikmaailmas. .............................. 2 II. 1. SEMINAR (31. õ-nädal): Sissejuhatus. Meditsiinilugu kui teaduslugu. Meditsiiniantropoloogia. Elu ja surma käsitlevad teooriad..............................................................................................................11 III. 2. LOENG (32. õ-nädal): Meditsiin Idamaades. Keskaeg. Renessanss.............................................17 IV. 2. SEMINAR (32. õ-nädal): Rahvameditsiin. .................................................................................. 22 V. 3. LOENG (33. õ-nädal): Uusaeg. Valgustusaeg. Loodusteaduste teke ja areng. Lääneliku meditsiiniteaduse teke.......................................................
TREENERITE TASEMEKOOLITUS SPORDI ÜLDAINED · I TASE BIOLOOGIA FÜSIOLOOGIA MEDITSIIN PEDAGOOGIKA PSÜHHOLOOGIA ÜLDTEADMISED TREENERITE TASEMEKOOLITUS SPORDI ÜLDAINED I TASE 2008 Käesolev õpik on osa Eesti Olümpiakomitee projektist "1.3. taseme treenerite kutsekvalifikatsiooni- süsteemi ja sellele vastava koolitussüsteemi väljaarendamine", II etapp. Projekti rahastavad Euroopa Sotsiaalfond ja Eesti Vabariigi Haridus- ja Teadusministeerium riikliku arengukava meetme "Tööjõu paindlikkust, toimetulekut ja elukestvat õpet tagav ning kõigile kätte- saadav haridussüsteem" raames. Projekti viib läbi Eesti Olümpiakomitee, partner ja kaasrahastaja on Haridus- ja Teadusministeerium. Eesti Olümpiakomitee väljaanne. Õpik on vastavuses Eesti Olümpiakomitee poolt kinnitatud õppekava- dega. Õpik on piiranguteta kasutamiseks treenerite koolitustel. Esikaas: Fred Kudu Tartu Ülikooli kehakultuuriteaduskonna rajaja ja
1. Molekulaarne ja rakenduslik immunoloogia – ARMP 02.024 (3 EAP) 1. Nüüdisaegse immunoloogia ja rakendusliku (sh. kliinilise) immunoloogia arengu põhijooned. Immunoloogia teaduste roll meditsiinis ja selle erinevates distsipliinides: ülesandeks on uurida neid rakulise immuunsuse nihkeid, mis määratlevad autoimmunisatsiooni kujunemise immunoloogia põhieesmärgiks on antigeensete märklaudmolekulide ja nendega seotud immuunreaktsioonide uurimine rea autoimmuunhaiguste ja mikroorganismide poolt indutseeritud põletike korral. saada uut informatsiooni antikehade ja rakkude poolt vahendatud immuun-mehhanismidest autoimmuunhäirete korral töötada välja uued seroloogilised ja molekulaarsed meetodid nende häirete korral esinevate immuunreaktsioonide iseloomustamiseks. olulisemaks praktiliseks ülesandeks on uute immunoloogiliste diagnostiliste ja ravi jälgimiseks sobivate laboratoorsete mee