Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Vahekaitsmise esitlus". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
platsenta, rase, pruudi, jaanilaul, jaanipäev, poissmeeste, peigmehe, ristimine, jaanipäeva, haiglas, lõkke, rituaalid, kirik, refrään, tavaks, muusika, peigmees, platsentat, kombestikus, pulmad, soovite, rõõm, tuld, ristija, jaanika, saun, komme, seltsis, hõbe, saat, kased, maipuu, unusta, roosa, poega, vastsündinu, articleid, kiige, neiureferaat 2006 Sisukord Sisukord ................................................................................................2 Jaanipäev 24. juuni ....................................................................................3 Jaanituli .................................................................................................3 Ennustamine ............................................................................................5 Töökeelud...............................................................................................6 Rituaalsed toidud .......................................................
Johannesega on seotud mitmed tuntuimad ja maailmakirjanduses korduvalt läbikirjutatud lood, mille hulka kuulub lugu tema äkilisest surmast. Nimelt nõudis noor tantsija Salome valitsejalt, kes oli lubanud täita iga ta soovi, et talle toodaks kandikul Ristija Johannese pea. Salome sai soovitu, ehkki valitseja kahetses oma rumalat lubadust ja rahvas oli löödud prohveti totrast surmast. Ristija Johannese surmapäevaks peetakse 29. augustit, eriliselt ja tuletegemisega tähistatakse aga jaanipäeva, 23.juunit. Lugematult pärimust on selle kohta, kuhu jäid Johannese keha ja tema pea, selgus ja üksmeel aga puuduvad. Paljude rahvaste rahvaluules on temaga seotud legende, laule ja loitse. Nii ka Eestis, kus ta kannab nime Jaan. 2 JAANIPÄEVA TALGUD Paljud rahvad seostasid jaanituld algselt päikesepüha ja -kultusega. See kehtib ka eestlaste kohta
mõlemad päevad saanud omale ka väärilised kristlikud kangelased. Nii nagu jõulud tähistavad Kristuse sündi, on jaani päev tema ettekuulutaja Ristija Johannese sünnipäev. Eestlastel sai Johannesest Jaan juba väga ammu ja Johannese nimi jäi vaid otsese usu- asjadega seotud kõnepruuki. Johannes on niisugune nimi mida kõik rahvad on püüdnud endale lihtsamaks muuta. Selle nimelisest pühakust on saanud soomlastel Juhannus, lätlastel Janis, venelastel Ivan. Jaanipäeva paiku sündinud poisslapsed on sageli nimeks saanud Jaan. Jaanipäeva hommikul Jaani jalgade kinnisidumine oli teada tuntud tava. Seda võidi teha mitut moodi: kas seoti voodi külge ega päästetud enne lahti, kui pidi viina andma või seoti jalad omavahel kammitsasse. Sidumise juures võisid ka Jaanid ise kingitusi saada. Sidumiseks võeti asi, mis Jaanile kingituseks oli nagu säärepaelad jne. Jaanipäeva hommikul võib Jaan terveks eluks õnnelikuks saada, kui ta kinnisilmi
.................................................................. 4 Kosjad..................................................................................................................................... 4 Pärast kosja ja enne pulma...................................................................................................... 6 Pulm........................................................................................................................................ 7 Pulmad peigmehe kodus......................................................................................................... 8 Ärkamisajast alates....................................................................................................................10 Enne pulmi............................................................................................................................ 10 Laulatus..................................................................................................
VÕRUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS TURISMI ÕPPETOOL JAANIPÄEV VANARAHVA MOODI Veronika Astaseva Mp-09 Juhendaja: Õie Ristioja VÄIMELA 2009 Sisukord 1. Sissejuhatus 3 2. Kuidas on Jaanipäev oma nime saanud 4-7 3. Kuidas tähistatakse Jaanipäeva tänapäeval 8 4. Mida sel päeval pakuti 8 5. Lisa 1 ja lisa 2 9 6. Kokkuvõte 10 7. Kasutatud kirjandus 11 Sissejuhatus Tänapäeval on jaanipäev võtnud rohkem kommertsliku, kui traditsioonilise tähenduse. Jaanipäev on hea meelelahutus tõmbenumber ning meelitab ligi turiste, mis omakorda hoiab tegevuses ka majutusasutused
-18. sajandil, kui Tallinnas oli tavaks valida maikuningas ja maikuninganna, toimusid maikarnevalid ja toodi meigusid. Autor: ,,Olen mõnel korral teinud pere või tutatvatega volbrituld nii Tõrvas kui ka Tartus. Õhtud on tavaliselt olnud väga meeldivad. Küpsetatakse liha ja veedetakse mõnusalt aega, vahel ka lauldakse." 10 JUUNI JAANIKUU Tähtpäev: Jaanipäev Jaanipäev on iidne suvepüha, aasta tähtsam püha. Jaanilaupäeval oli maal ja ka linnas veel hiljuti tavaks käia saunas ja tingimata külastada surnuaial omaste haudasid. Õhtul süüdati jaanituli, aasta kõige olulisem tuli. Jaanituld tehakse tänagi, see tava on üsna vähe muutunud viimase saja aastaga. Kui, siis ehk seevõrra, et sajandi eest oli jaanituli sagedasti paik, kuhu koguneti igas vanuses pereliikmetega ühiselt lõbutsema. Tänapäeval kohtuvad rohkem ühevanused sõbrad. Jaanituli
Vanematele vasturääkimist ei tulnud tavaliselt mõttessegi. Lühim aeg kosjade ja pulmade vahel sai olla kolm nädalat, sest vähemalt kolmel pühapäeval tuli pruutpaar enne laulatust kirikus maha hõigata. Kosjade ja pulmade vahelist aega täitsid mitmesugused ettevalmistused pulmadeks. Juba väikesest peale õpetati tüdrukutele eluks vajaminevaid naistetöid. Aja jooksul valminud näputööd koguti riidekirstu, mis pulmadeks pidi olema kaasavara täis. Pulma kutsuti pruudi ja peigmehe külalised eraldi. Ühest korrast ei aidanud, pulma tuli ikka kolm korda kutsuda. Kindlasti pakkus kutsuja viina ja kuna käidi kutsumas kolm korda on öeldud, et kutsumisele kulus viina hulga rohkem kui pulmas. Hiljem ei olnud kutsujateks enam mitte pruut ja peigmees ise, vaid hoopis nende vanemad. Laulatus oli vanasti pulmadega nõrgalt seotud. Kuigi just kiriklik laulatus kinnitas ametlikult abielu, võeti seda kui paratamatut asjaajamist
Johannesega on seotud mitmed tuntuimad ja maailmakirjanduses korduvalt läbikirjutatud lood, mille hulka kuulub lugu tema äkilisest surmast. Nimelt nõudis noor tantsija Salome valitsejalt, kes oli lubanud täita iga ta soovi, et talle toodaks kandikul Ristija Johannese pea. Salome sai soovitu, ehkki valitseja kahetses oma rumalat lubadust ja rahvas oli löödud prohveti totrast surmast. Ristija Johannese surmapäevaks peetakse 29. augustit, eriliselt ja tuletegemisega tähistatakse aga jaanipäeva, 23.juunit. Lugematult pärimust on selle kohta, kuhu jäid Johannese keha ja tema pea, selgus ja üksmeel aga puuduvad. Paljude rahvaste rahvaluules on temaga seotud legende, laule ja loitse. Nii ka Eestis, kus ta kannab nime Jaan. Sõnajalaõis Kaunis õis, mis puhkeb jaaniööl lühikeseks ajaks ja annab oma noppijale rikkuse, õnne, kõigi lindude, loomade ja inimeste keele mõistmise võime, teadmised kõigi maailma asjade kohta. Sõnajalaõit tuli reegline otsida üksinda,
Kolmekuningapäev, 6. jaanuar Algselt tähistati 6. jaanuaril Kristuse sünnipäeva. Legend räägib, et Kristuse leidsid taevas süttinud tähe järgi kolm Idamaa tarka. Pärast Kristuse sünnipäeva nihutamist jõuluajale sai 6. jaanuaril tavaks kolmekuningapäeva tähistamine. Keskaegsetes linnades kestsid nimelt jõulupidustused toomapäevast kolmekuningapäevani. Viimaste sajanditeni ongi kolmekuningapäeva peetud enamikus Euroopa maades ja ka Eestis jõuluaja lõpuks. Sellel päeval käisid paljudes Euroopa maades ringi kuningad, kroonid peas. Kuningakskäijad laulsid, anti nukuetendusi. Kaasas kanti teivast tähega ja laternat. Seda nimetati Petlemma täheks. Kuningakskäimise komme oli vähesel määral levinud ka näiteks Tallinnas, kus veel 1980. aastatel liikusid kolm kuningat lauldes ringi. 19. sajandi teisel poolel ja 20. sajandi alguses segunesid rahvapärased ja kristlikud jooned omavahel üsna tihedasti. Luterlased külastasid sel päeval sagedasti õigeusu kirikut, e
Tallinna Järveotsa Gümnaasium Jaanipäev Referaat Kren-Kasper Kotka Juhendas: Kristina Ait Tallinn 2009 Sisukord Sissejuhatus Jaanipäev 24. juunil ja jõululaupäev 24. detsembril on eestlaste kaks kõige tähtsamat ja vanemat kalendritähtpäeva. Need mõlemad on aastaringi pöördepunktid, mis asetsevad n.ö. teineteise vastas. Jõuludest hakkab päev pikemaks minema ja jaanipäevast jälle lühemaks minema. Meie esivanematel siin põhjamaal, kus pimedat aega oli rohkem kui valget, olid need pühad väga tähtsad ja nendega on seotud väga palju kombeid ja uskumusi.
Jõhvi Gümnaasium Jaanipäev Referaat Koostaja: Kristjan Jegorov Juhendaja: Kadri Kivirand Jõhvi 2013 Sisukord Sissejuhatus Jaanipäev 24. juunil ja jõululaupäev 24. detsembril on eestlaste kaks kõige tähtsamat ja vanemat kalendritähtpäeva. Need mõlemad on aastaringi pöördepunktid, mis asetsevad n.ö. teineteise vastas. Jõuludest hakkab päev pikemaks minema ja jaanipäevast jälle lühemaks minema. Meie esivanematel siin põhjamaal, kus pimedat aega oli rohkem kui valget, olid need pühad väga tähtsad ja nendega on seotud väga palju kombeid ja uskumusi.
Sügisene ja talvine neljapäeva õhtu tekitas tüdrukutes alati ärevust ja siis mindi vargsi õuele kuulama, ega kosjakellad kuskil ei kosta. Aga kui juba kolm leeris käinud tüdrukut majas elas, siis öeldi, et sinna ei lähe enam kurat ka kosja. Eelkosjad ehk kuulamine. Kosja tuli minna kindla peale, sest kus selle häbi ots , kui kosjad tagasi lükatakse. Kogu küls oleks teada saanud ja naernud põlatud peigmeeest. Kuulamiseks saadeti tulevase pruudi koju kuulueit, kelleks oli tavaliselt keegi vanem naisterahvas, harva ka peigmehe ema. Kõige tähtsam kuulueide omadus oli kõneosavus: ta pidi ümbernurgajutuga teada saama, kas tulevane kosilane on ikka oodatud ja igati tema häid omadusi kiitma. Kindlasti pidi tal viinapudel ehk kuulupudel kaasas olema. Võesti pudel vastu ja joodi sellest, siis olid lootused kordaminekuks kõige paremad; pandi kuulupudel aga avamata kõrvale,
Peale mida järgneb põhiroog. 20:30 Esimene tants Siit hakkab juba osa, kus ansambel ja pulmaisa vaheldumisi oma etteasteid teevad. Tavaliselt 30-40 minutit ansambel ja 20-30 minutit pulmaisa. 23:30 Alustatakse tordi sissetoomise protsessiooniga Nüüd oleks õige aeg pruudil lahti öelda oma pruudikimbust ja sukapaelast. Toimub pruudikimbu ja sukapaela viskamine, mis lõppeb tordi sissetoomisega ning vanemate tänamisega. Viimased tantsud või ka pruudi röövimine, tordi söömine, tänusõnad kellel soovi ka kõned ja seejärel pruutpaar kaob lukustatud uste taha. Pulmalised jätkavad pidu kuni alkoholi lõppemiseni. Pruutkleit Perekond saab alguse abielu sõlmimisest, mis isegi rasketel aegadel on olnud vastavalt võimalustele pidulikult tähistatavaks sündmuseks. Seepärast on ka ajast aega pruuti- peigmeest püütud päevakohaselt ehtida. Tänapäeval peetakse üllatavaks, kui pruut
kes õnnistab päästjat. Kasutatud allikad: 1. www.folklore.ee/Berta/ 2. www.innove.ee/et/kutseharidus/oppija-toetamine-kutseoppes/hev- kutseoppes/rahvakalender Rahvakalender Jaanipäev- 24 juuni Jaanipäev on Eestis üks kõige vanemaid ja oodatumaid pühasid. Sel aasta kõige valgusküllasemal ajal suunduvad inimesed loodusesse, et nautida kaunist aastaaega sõprade ja perekonna seltsis. Jaanipäeva paiku õitseb kogu loodus ennastunustavalt ning pikad päevad ööle ruumi ei anna. Päike loojub hilisõhtul ja ööd päris pimedaks ei lähegi, maad katab vaid videvik. Sellest päevast hakkavad ööd taas pikemaks ja päevad sammhaaval lühemaks minema. Traditsioonid ja kombed Nõnda nagu kõlab kuulus viisijupp "Jaanipäevaks kõrgeks kasvab rohi", tähistab jaanipäev maarahva jaoks suvise heinateo algust. 23.juunil ehk jaanilaupäeval ükski eestlane siiski töötegemisele ei mõtle.
Rahvakalender Jaanipäev 24.juuni Uurimustöö Jorgen Kuivonen 20.aprill 2014 Jaanipäev on suvepüha, aasta üks tähtsaim püha. Jaanilaupäeval oli maal ja ka linnas veel hiljuti tavaks käia saunas ja tingimata külastada surnuaial omaste haudasid. Õhtul süüdati jaanituli, aasta kõige olulisem tuli. Jaanituld tehakse tänagi, see tava on üsna vähe muutunud viimase saja aastaga. Kui, siis ehk seevõrra, et sajandi eest oli jaanituli sagedasti paik, kuhu koguneti igas vanuses pereliikmetega ühiselt lõbutsema. Tänapäeval kohtuvad rohkem ühevanused sõbrad
Kui juba keegi kindel tekkis, muutus ehalkäimine eksklusiivseks ei võinud näitsiku lähedusse ükski võõras poiss minna. Kogu selle asja kiitis küla heaks. Mõrsjaid valiti eelkõige nende tervise, töökuse ja hoolsuse järgi. Teisel kohal oli neiu perekonna rikkus ja viimasel alles ilu. Tihti juhtus ka nii, et abielu sõlmiti noorte vanemate poolt tulevane paar ei pruukinud üksteist varasemalt isegi teada. Kui mindi kosima, siis kindla peale. Peigmehed saatsid pruudi perekonda mõne vanema naise ümbernurgajuttu ajama. Tolle ülesanne oli teada saada, kas oodatakse kosilast ja kas just seda konkreetset kosilast. Kaasa viidi viinapudel kui näitsiku perekond selle vastu võttis ja see tühjaks joodi, võis kosilane julgelt kosja minna. Kui mitte... siis kaup sinnamaale jäigi. Veel üks viis oma võimaluste teadasaamiseks oli neiule kosjakase akna taha viimine. Kui neiu
RAHVAKALENDRI TÄHTPÄEVAD MIHKLIPÄEV, 29. SEPTEMBER Suvehooaja lõpp ning talviste tegevuste algus. Töölepingute lõppemise aeg, mistõttu peeti pidusid. ,,Igal oinal oma ,,mihklipäev"- kombeks oli tappa lammas või oinas, et mihklipäeva tähistada maitsva praega. Veel pruuliti õlut, küpsetati uudseleiba, mõnel pool tehti karjamaale lõket. Väga vana tähtpäev, millest ristiusust võeti üle vaid peaingel Miikaeli nimi (Mihkel). HINGEDEPÄEV, 2. NOVEMBER Päris talv pole veel alanud, ollakse parema meelega kodus. Valmistutakse pikaks talveks. Muinasjuttude, muistendite jutustamise aeg. Rohkem kui muidu peeti meeles lahkunud esivanemaid, usuti, et hing tuleb koju vaatama, kuidas nende töid jätkatakse. Hinged ei tähendanud midagi halba või hirmuäratavat, aga et mitte neid pahandada, tuli hinged väärikalt vastu võtta. Õhtul köeti sauna ja köeti laud. Oldi tavalisest vaiksemad ja tõsisemad. Tänapäeval süüdatakse küünal ja käiakse surnuaias. M
töökus. Isamehe ülesandeks oli kosjade ettevalmistus ja tseremoonia ettevalmistamine. Kui sobivaim mõrsja oli leitud, siis mindi kosjaviinadega tütarlapse juurde. Kui viin oli vastu võetud ja äragi proovitud, mis võis kesta kuni järgmise hommikuni, siis kutsuti kosilased neiu perekonna juurde õhtust sööma ja juttu puhuma. Kui kosjad võeti vastu, siis sai koduteele asuv peigmees tagasi tühja vöötatud lähkri. Mõne päeva pärast tulid pruudi poole kokku mõlema perekonna liikmed, tähistasid kihlust ja leppisid kokku abiellumises ning selle tingimustes. Tavaliselt järgnesid pulmad paari nädala pärast. Kosjade ja pulmade vaheajal , mis tavaliselt kestis kaks nädalat, käidi pruudil abiks veimevakka täiendamas. Seda tehti õhtuti. Kosjade ja pulmade vahel pidi aga tütarlaps mõned päevad oma tulevases kodus töötama, et peigmees ja tema perekond ikka veenduks tema virkuses, töökuses ja osavuses.
pruutneitsid, kolmekihiline tort ja kaunistatud pulmaauto. Üheks tuntud pulmakombeks on saanud, et pulmade lõpus võtab noor abielumees oma noorelt naiselt ära sukapaela ja viskab selle poissmeestele. See, kes selle kätte saab on järgmine naisevõtja. Kuna USAs elab väga palju erinevate maade rahvaid, siis tihtipeale lisanduvad ameerika traditsioonidele ka selle maa kombed, kust noorpaar või nende vanemad pärit on. · Kreeka Pulma aukülaliseks on peigmehe ristiisa. Tänapäeval on ta pulmas sageli ka isamees, kes aitab paari kroonida. ,,Magusa elu" kindlustamiseks võib Kreeka pruut kanda pulmapäeval kinda sees suhkrutükki. Pruudil ja peigmehe sõbrad kannavad riideid, millel on kujutatud silm- et eemale peletada kurjad vaimud. · Egiptus Abieluettepaneku teeb pruudile peigmehe pere, mitte peigmees ise. Egiptuses on paljud abielud vanemate korraldatud. Enne pulmapidu
perekonnaseisuametnikule. Selleks ilmuti alati koos kohale. KIHLUMINE Enne abiellumist jagati oma õlevoolavat rõõmu kõigi oma tuttavate ja sugulastega. Seks puhuks korraldati kihluspidu. Mõnedel juhtudel saadeti laiali kihlakaardid. Tavaline kihlakaardi tekst oli järgmine: ILLA KARDNA HENN TARRAND Narva 7.VII 1939 Tallinn Tavaliselt kirjutati kohanimed kaardile vaid siis, kui pruut ja peigmees elasid erinevates kohtades. Pruudi elukoht kirjutati vasakule , peigmehe elukoht paremale. Varasematel aegadel kutsuti kihluspeole ainult kõige lähedasemad perekonnaliikmed ja sõbrad. Tavaliselt oli kihluspeo korraldamine pruudi ülesanne. Kihluspeol istub pruutpaar kõrvuti, nende vastas pruudi vanemad. Peigmehe isa istub majaproua , ema- majahärra kõrval. KIHLASÕRMUS Sageli ostetakse laulatussõrmused valmis juba kihluseks ja kantakse neid kihluse tunnusena vasaku käe teises sõrmes. Kui rahakott lubab,
JAANIPÄEV AULE MÄEMETS PA14 TARTU KUTSEHARIDUSKESKUS JAANIPÄEVAST • Jaanipäeva tähistatakse Eestis 24. juunil • Jaanipäeva nimetus pärineb kirikukalendrist, millega tähistatakse Ristija Johannese sünnipäeva • Jaanipäeva ja- ööd tähistatakse laialdase jaanitulega • Sel päeval on korraldada rahvapidusid kui ka püha sõprade ja tuttavate keskel, kus grillitakse kas aias või looduses • Tänapäevalgi on jaanipäev eestlaste seas üks tähtsamaid pühi • Jaaniööl käivad armastajapaarid metsast otsimas sõnajalgasi, mille sõnajalaõis tähendab müütilist armastust JAANIPÄEV EESTI RAHVAKALENDRIS • Jaanipäev on rahvakalendris oliliseim suvepüha • Saaremaal nimetati jaanipäeva leedopäevaks • Leedopäevaks tuli hakata juba varakult valmistuma • Sel päeval oli enim hinnatud piimast tehtud toidud • Sel päeval tehti pühadetoitu, koristati tube ja köeti sauna
1. Jaanuar – nääri-, hundi-, helme-, süda-, uue aasta-, vastse ajastaja-, algu ja talviste kuuks Jaanuaris oli meeste peamiseks tegeevuseks metsa – ja veotööd NÄÄRID – 1. jaanuar. Näärid on aastavahetuse aeg Eestis, mida tähistatakse vähemalt keskajast. Nääride tähistamine ja kombestik viitab selgelt Skandinaavia algupärandile. Nimi tuleb arvatavasti rootsi sõnast Nyår. Nõukogude okupatsiooni ajal, mil jõule nende kristliku tähenduse tõttu ei peetud, võttis jõulu kombestiku suuresti üle näärikombestik (jõuluvana asemel näärivana jms). Eesti rahvakultuuris on näärikombestikku kõige rohkem järgitud nääriõhtul (ka: vana-aastaõhtu) ja nääriõhtu tavad, uskumused ja toidud on lähedased jõuluõhtu omadega (http://et.wikipedia.org/wiki/N%C3%A4%C3%A4rid) KOLMEKUNIGAPÄEV – 6. jaanuar. Kolmekuningapäeva kutsutakse ka kolmandateks jõuludeks või jõulude sabaks. Kolmekuningapäeval tõmbas eesti talupoeg jõulupühadele joone alla, veel pidu
viimased helid taeva poole saatnud, pööratakse tee koju või sõprade hoovi. Seal on ettevalmistused täies hoos. Sõbrad ja perekonnad kogunevad, korraldatakse ühiseid pidusööke. Lauad ja toolid on aeda veetud, needki on lipuvärvides kaunistatud. (http://et.wikipedia.org/wiki/Ameerika_%C3%9Chendriikide_Iseseisvusdeklaratsioon) 2.2. Suvised tähtpäevad Eestis 21. juuni on suvine pööripäev. See on kõige pikem päev aastas ja astronoomilise suve algus. 24. juuni jaanipäev. Valguse- ja suvepüha pühitsetakse ajal, mil loodus on kõige kaunimas ehtes. Jaanipäev on iidne suvepüha, aasta tähtsam püha. Jaanilaupäeval oli maal ja ka linnas veel hiljuti tavaks käia saunas ja tingimata külastada surnuaial omaste haudasid. Õhtul süüdati jaanituli, aasta kõige olulisem tuli. Jaanituld tehakse tänagi, see tava on üsna vähe muutunud viimase saja aastaga. Kui, siis ehk seevõrra, et sajandi eest oli jaanituli sagedasti paik, kuhu
................................................................................. 4 Laulupulmad........................................................................................................................... 4 Pulmade lõpetamine................................................................................................................5 Pulmad tänapäeval...................................................................................................................... 5 Pruudi peakate........................................................................................................................5 Kingitused teineteisele............................................................................................................ 6 Peigmehe rõivastus................................................................................................................. 6 Pulmakutsed.....................................................................................
Pulmalaulikud olid eeslauljatena ühtlasi head kombestiku tundjad ja tegelikult juhtisid pulmarituaali, ehkki vormiliselt olid juhid saajarahva poolt isamees ja vakarahva poolt kaasanaine. Peale kommete tundmise ja laulude teadmise pidi pulmalaulik olema ka sõnaosav improviseerija: tuli reageerida vastaspoole igale märkusele, olgu see pahakspanev või heakskiitev. Vakarahva juhiks oli kaasanaine - vanem abielus naine. Lesk, lapseta ega rase naine kaasanaiseks ei sobinud. Kaasanaine oli mõrsja abiline, saatjaks kirikuteel, pulmalauas ja teistes rituaali osades. Kaasanaise roll oli passiivne, ta ei olnud algataja, vaid algatusele reageerija. Tema abilisteks olid pruuttüdrukud, vallalised neiud, kelle arv ei olnud küll kindlaks määratud, kuid pidi vastama peiupoiste arvule. Pruudivend oli tähtis ametimees. Pruudivendi võis-olla kuni kolm. Tema või nende peamine ülesanne oli mõrsja varastamine peiupoiste käest. Saajarahva
kaasik. Pulmalaulikud olid eeslauljatena ühtlasi head kombestiku tundjad ja tegelikult juhtisid pulmarituaali, ehkki vormiliselt olid juhid saajarahva poolt isamees ja vakarahva poolt kaasanaine. Peale kommete tundmise ja laulude teadmise pidi pulmalaulik olema ka sõnaosav improviseerija: tuli reageerida vastaspoole igale märkusele, olgu see pahakspanev või heakskiitev. Vakarahva juhiks oli kaasanaine - vanem abielus naine. Lesk, lapseta ega rase naine kaasanaiseks ei sobinud. Kaasanaine oli mõrsja abiline, saatjaks kirikuteel, pulmalauas ja teistes rituaali osades. Kaasanaise roll oli passiivne, ta ei olnud algataja, vaid algatusele reageerija. Tema abilisteks olid pruuttüdrukud, vallalised neiud, kelle arv ei olnud küll kindlaks määratud, kuid pidi vastama peiupoiste arvule. Pruudivend oli tähtis ametimees. Pruudivendi võis-olla kuni kolm. Tema või nende peamine ülesanne oli mõrsja varastamine peiupoiste käest
isamees ja vakarahva poolt kaasanaine. Peale kommete tundmise ja laulude teadmise pidi pulmalaulik olema ka sõnaosav improviseerija: tuli reageerida vastaspoole igale märkusele. Abielluti üldiselt talvel, siis polnud mitmepäevaseid pulmi segavaid põllutöid. Ka talud olid sel ajal kõige jõukamal järjel. Pulmad peeti noorel kuul ja kestsid tavakohaselt 3 - 4 päeva. Vakarahva juhiks oli kaasanaine - vanem abielus naine. Lesk, lapseta ega rase naine kaasanaiseks ei sobinud. Kaasanaine oli mõrsja abiline, saatjaks kirikuteel, pulmalauas ja teistes rituaali osades. Tema abilisteks olid pruuttüdrukud, vallalised neiud, kelle arv ei olnud küll kindlaks määratud, kuid pidi vastama peiupoiste arvule. Pruudivend oli tähtis ametimees. Pruudivendi võis-olla kuni kolm. Tema peamine ülesanne oli mõrsja varastamine peiupoiste käest. Saajarahva juhiks oli isamees - vanem abielus mees. Tema abilisteks olid peiupoisid, vallalised noormehed
Järva-Jaani Gümnaasium Pühad 2016. aastal Referaat Koostas: Siim Sander 8. Klass Järva-Jaani Gümnaasium 2016 Sisukord 1. Jaanipäev 2. Jõulud 3. Näärid 4. Jüripäev 5. Allikad Jaanipäev Jaanipäev on iidne suvepüha, aasta tähtsam püha. Jaanilaupäeval oli maal ja ka linnas veel hiljuti tavaks käia saunas ja tingimata külastada surnuaial omaste haudasid. Õhtul süüdati jaanituli, aasta kõige olulisem tuli. Jaanituld tehakse tänagi, see tava on üsna vähe muutunud viimase saja aastaga. Kui, siis ehk seevõrra, et sajandi eest oli jaanituli sagedasti
Pruut peab endale valima sobiliku kleidi. Meie valisime pulmakleidiks kleidi, mis maksab 180 eurot ja sellele hinnale lisanudub loori hind 10 eurot. Pulmakleit on valge, lihtsa A lõikega kleit. Kleidi rinnaosa on südame kujuline ja pihaosa kaunistavad imeliusad kristallikesed. Kleidi hinda kuuluvad ka alusseelik ja õlarätt, mis on samuti valged. Lisaks tuleb juurde veel 59 eurot ehete hind. Selle raha sisse kuulub tiaara, kaelakee ja kõrvarõngad, mis sobivad täiuslikult Pruudi kleidi juurde. Pruut peab endale valima ka meigi, soengu ja maniküüri. Soengu valisime salongist Kulde Juus, mis asub Kuressaares Kauba 5 majas. Pruudisoeng maksab seal 25 eurot ning loomulikult tuleb teha enne ka proovisoeng, see teeb kokku 30 eurot. Lisaks valib pruut endale meigi, mida aitab valida meigi tegija. Meigi teeme samas salongis, kus soengugi, siis on pruudil lihtsam ning ei pea ühest linna otsast teise autoga sõitma. Maniküüri on pruut juba paar
.............................................................................. 7 MÄNGUD................................................................................................................................ 9 Pulmatraditsioonid vanasti.................................................................................................... 10 Kingitused teineteisele Pruut ja peigmees võivad teineteisele teha veel eraldi kingitusi, kuid neid sisaldab juba ka pulmatraditsioon ise. Peigmehe traditsionaalne kink pruudile on mõrsjakimp. Sellele peab ilmtingimata tellima peigmees ja see ütleb mõndagi noorte suhete kohta. Valmistehtud kimbu asemel võivad olla ka lihtsalt käes hoitavad lilled, sel juhul sobib kasutada mingeid erilisi õisi. Kimbu pruudile üleandmise hetkel peab viimane olema juba mõrsjaehtes. See hetk tuleks teha võimalikult tähenduslikuks. Peigmehele on pulmatraditsioonis kingituseks ehitud pruut..................................................
naisevõtmisest paganliku kombe järgi: ,,Kui talumehel on poeg naise jaoks suur küllalt, siis vaatab ta ise tüdruku, kes talle meeldib, läheb siis sinna oma sõpradega, kelle ta on selleks kutsunud, peidavad end maja juures, kus tüdruk elab, ja ootavad, kui ta välja tuleb; siis jooksevad peidus olijad tema juurde, võtavad ta vägivaldselt kinni, heidavad selleks varutud saani ja ruttavad temaga koju. Kui nüüd pruudi sõbrad seda kisa kuulevad, jooksevad nad kohe välja odade ja mõõkadega, kavatsusega neilt pruuti jälle tagasi võtta, ja kui nad neile järele ja ligi jõuavad, tuleb nende vahel hirmus taplus; kes siis kõvem on, saab pruudi endale; kui nad aga jõuetuse pärast ei saa ära võtta, siis viivad teised tema koju kaasa ja sulevad pruudi ja peigmehe koos kambrisse, jätavad nad kogu ööks ühte; ja kui nad selle öö jooksul
· Seda võidakse teha nii registreerimisel, laulatusel või peopaigas kui ka mõnes avalikus kohas, ajaloolise vaatamisväärsuse juures või looduskaunis paigas. Näiteks on Tartus pildistatud pruutpaare Raekoja platsil ja raudteejaamas. · Peamiselt mitte-eestlaste seas on levinud komme kinnitada pulmade puhul mõne silla käsipuu või muu võre külge tabalukk, mis sümboliseeriks abielusideme tugevust; sellisele lukule võidakse graveerida pruudi ja peigmehe nimed, abielu sõlmimise kuupäev ja muud sümboolikat. ·Tavaliselt on pulmapeol tähtis pidulaud söögi-joogiga, kuid jätkuvalt harrastatakse ka ühismänge ja -laulmisi pulmaliste lõbustamiseks (nt pruudipärg ja mitmesugused osavusproovid). · Pulma võib juhtida pulmavanem, kes on üldjuhul kas pruutpaari meessoost sugulane, sõber või professionaalne peojuht. · Pruuti saadavad pruutneitsid, peigmehe poolt aitab pulma korraldada isamees. · Pulmakomben a pidi pruut oskama atra
pulmatraditsioonidest lahus. Alles 19. sajandi teisel poolel sai pulmakommete osaks kiriklik laulatus. Abielu tähistavad pulmad kujunesid kunagises külakogukonnas olulisimaks peoks, mida peeti pidulikult ja toretsevalt. Pidu ise peeti palju tähtsamaks, kui ametlikku kiriklikku laulatust. Viimane oli vajalik vaid abielu seaduslikuks muutmise jaoks. Siiski ei loetud paari abiellunuks ei peale pulmapidu ega isegi mitte peale laulatust. Abielu sõlmimise otsustaivamaks toiminguks oli tanutamine. Pruudi tanutamine tähendas talle naise peakatte pähe panemist. Mõrsjale seoti ette ka põll ehk ta põlletati. Edaspidi ei tohtinud naine minna "tanuta üle tänava ega põlleta üle põranda". Nende toimingutega muutus neiu abielunaiseks ja teda hakati nimetama noorikuks. Algselt oli tanutajaks isamehe naine, keda nimetati mõõgaemaks. Ajapikku muutus see ema ja ämma ülesandeks. Teadaolevalt toimusid pulmad
annaabi.ee 
