Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Rahvakalender (0)

1 Hindamata
Punktid

Rahvakalender
Jaanipäev
24.juuni
Uurimustöö
Jorgen Kuivonen
20.aprill 2014
Jaanipäev on suvepüha, aasta üks tähtsaim püha. Jaanilaupäeval oli maal ja ka linnas veel hiljuti tavaks käia saunas ja tingimata külastada surnuaial omaste haudasid. Õhtul süüdati jaanituli, aasta kõige olulisem tuli. Jaanituld tehakse tänagi, see tava on üsna vähe muutunud viimase saja aastaga. Kui, siis ehk seevõrra, et sajandi eest oli jaanituli sagedasti paik, kuhu koguneti igas vanuses pereliikmetega ühiselt lõbutsema. Tänapäeval kohtuvad rohkem ühevanused sõbrad. Tule jaoks kasutati ära kogutud puud, 1970. aastatel ka näiteks vanad autokummid, millest sai suure tossulõkke. Tulle visati igasuguseid puuesemeid, põletati vanu paate, mõnikord ka käbisid. Värvilise tule saamiseks visati lõkkesse mõnikord ka kemikaale. 20. sajandi alguses peeti jaanitule suitsu tervendavaks, mistõttu oli tavaks juhtida piimakari ümber tule, inimestel aga käia läbi selle suitsu. Viimane juhtub lõkke ääres istudes tavaliselt nagunii . Ida-Eestis oli levinud tava hüpata üle tule ja Lõuna-Eestis tava ehtida lehmi pärgadega. Jaanitule juures on läbi sajandite tantsitud ja lauldud, sinna kutsuti alati pillimehi või ansambleid. Veel 1960. aastatel kuulusid jaanitule juurde võhuetendused, kiikumine ja muusika . Lõkke juures tantsiti. Kui polnud pillimehi, siis mängiti ringmängulaule või lauldi niisama. Varasematel aegadel kuulus jaanitule juurde maadlemine, jõukatsumine, köievedu ja muud tavad, mida praegugi ametliku jaanitule korraldajad organiseerivad. Tule ääres maitsti pühadetoitu ja joodi jaaniõlut või kalja. Praegused linnajaanituled oma laialdase toitlustuse, õllemüügi, kontsertite ja tantsumuusikaga sarnanevad kunagistele küla- ja mõisajaanituledega. Kära- ja rahvarohkete pidude kõrval on aga alati süüdatud tuli oma kodumaja juures, kuhu kogunes pere, palgalised ja linnasugulased.
Tegemist oli nii olulise pühaga, et anti vaba päev karjasele, teenijarahvale ja muidugi noortele. Toimetati üksnes hädavajalikke toiminguid , välditi karja sattumist võõra silma ette, et seda ei saaks ära nõiduda ega kahjustada. Jaanitoitudeks olid Sõir (Lõuna-Eestis), kohupiimakorbid , piimatoidud. Väga oluline oli jaaniõlu ehk vanapäraselt jaanikahi. Ilmad on päikselised, mõnikord ka vihmalised.
Kasutatud allikad:
http://www.folklore.ee/Berta/tahtpaev-jaanipaev.php
Vasakule Paremale
Rahvakalender #1 Rahvakalender #2 Rahvakalender #3 Rahvakalender #4
Punktid Tasuta Faili alla laadimine on tasuta
Leheküljed ~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2015-12-09 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 1 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Jorkss56 Õppematerjali autor

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

Jaanipäev
7
docx

Jaanipäev

Jõhvi Gümnaasium Jaanipäev Referaat Koostaja: Kristjan Jegorov Juhendaja: Kadri Kivirand Jõhvi 2013 Sisukord Sissejuhatus Jaanipäev 24. juunil ja jõululaupäev 24. detsembril on eestlaste kaks kõige tähtsamat ja vanemat kalendritähtpäeva. Need mõlemad on aastaringi pöördepunktid, mis asetsevad n.ö. teineteise vastas. Jõuludest hakkab päev pikemaks minema ja jaanipäevast jälle lühemaks minema. Meie esivanematel siin põhjamaal, kus pimedat aega oli rohkem kui valget, olid need pühad väga tähtsad ja nendega on seotud väga palju kombeid ja uskumusi. Hiljem ristiusu ajal, on mõlemad päevad saanud omale ka väärilised kristlikud kangelased. Nii nagu jõulud tähistavad Kristuse sündi, on jaanipäev tema ettekuulutaja Ristija Johannese sünnipäev. Jaanipäev Paljud rahvad seostasid jaanituld algselt päikesepüha

Eesti keel
Jaanipäev - Referaat
6
docx

Jaanipäev - Referaat

Tallinna Järveotsa Gümnaasium Jaanipäev Referaat Kren-Kasper Kotka Juhendas: Kristina Ait Tallinn 2009 Sisukord Sissejuhatus Jaanipäev 24. juunil ja jõululaupäev 24. detsembril on eestlaste kaks kõige tähtsamat ja vanemat kalendritähtpäeva. Need mõlemad on aastaringi pöördepunktid, mis asetsevad n.ö. teineteise vastas. Jõuludest hakkab päev pikemaks minema ja jaanipäevast jälle lühemaks minema. Meie esivanematel siin põhjamaal, kus pimedat aega oli rohkem kui valget, olid need pühad väga tähtsad ja nendega on seotud väga palju kombeid ja uskumusi. Hiljem ristiusu ajal, on mõlemad päevad saanud omale ka väärilised kristlikud kangelased. Nii nagu jõulud tähistavad Kristuse sündi, on jaanipäev tema ettekuulutaja Ristija Johannese sünnipäev. Jaanipäev Paljud rahvad

Kirjandus
Jaanipäev vanarahva moodi
14
doc

Jaanipäev vanarahva moodi

VÕRUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS TURISMI ÕPPETOOL JAANIPÄEV VANARAHVA MOODI Veronika Astaseva Mp-09 Juhendaja: Õie Ristioja VÄIMELA 2009 Sisukord 1. Sissejuhatus 3 2. Kuidas on Jaanipäev oma nime saanud 4-7 3. Kuidas tähistatakse Jaanipäeva tänapäeval 8 4. Mida sel päeval pakuti 8 5. Lisa 1 ja lisa 2 9 6. Kokkuvõte 10 7. Kasutatud kirjandus 11 Sissejuhatus Tänapäeval on jaanipäev võtnud rohkem kommertsliku, kui traditsioonilise tähenduse. Jaanipäev on hea meelelahutus tõmbenumber ning meelitab ligi turiste, mis omakorda hoiab tegevuses ka majutusasutused. Mõni aeg tagasi tähendas jaanipäev hoopis pikaajaliste traditsioonide järgimist ning teatud tavade ja kommete järgi talitamist. Järgnevalt käsitlen ja uuringi lähemalt,

Kultuurilugu
Jaanipäev
12
doc

Jaanipäev

referaat 2006 Sisukord Sisukord ................................................................................................2 Jaanipäev 24. juuni ....................................................................................3 Jaanituli .................................................................................................3 Ennustamine ............................................................................................5 Töökeelud...............................................................................................6 Rituaalsed toidud ..................................................................................... 6 Jaanikombed mujal maailmas ........................................................................6 Meiud ehk meiupuud .................................................................................7 Muusikast jaanipäeval ................................................................................7

Kirjandus
Jaanipäev
7
doc

Jaanipäev

Sisukord Sisukord..........................................................................................................................1 JAANIPÄEV.................................................................................................................. 2 KUS SAI ALGUSE JAANIPÄEV.................................................................................2 JAANIPÄEVA TALGUD..............................................................................................3 TULE TEGEMINE.........................................................................................................4 SÕIR............................................................................................................................... 4 MÕNINGAID LAULMISE TRADITSIOONE............................................................. 5 JAANIPÄEVA LAULUD..............................................................................................6 JAANIPÄE

Kirjandus
Kalendri tähtpäevad
15
doc

Kalendri tähtpäevad

Kolmekuningapäev, 6. jaanuar Algselt tähistati 6. jaanuaril Kristuse sünnipäeva. Legend räägib, et Kristuse leidsid taevas süttinud tähe järgi kolm Idamaa tarka. Pärast Kristuse sünnipäeva nihutamist jõuluajale sai 6. jaanuaril tavaks kolmekuningapäeva tähistamine. Keskaegsetes linnades kestsid nimelt jõulupidustused toomapäevast kolmekuningapäevani. Viimaste sajanditeni ongi kolmekuningapäeva peetud enamikus Euroopa maades ja ka Eestis jõuluaja lõpuks. Sellel päeval käisid paljudes Euroopa maades ringi kuningad, kroonid peas. Kuningakskäijad laulsid, anti nukuetendusi. Kaasas kanti teivast tähega ja laternat. Seda nimetati Petlemma täheks. Kuningakskäimise komme oli vähesel määral levinud ka näiteks Tallinnas, kus veel 1980. aastatel liikusid kolm kuningat lauldes ringi. 19. sajandi teisel poolel ja 20. sajandi alguses segunesid rahvapärased ja kristlikud jooned omavahel üsna tihedasti. Luterlased külastasid sel päeval sagedasti õigeusu kirikut, e

Usundiõpetus
Vahekaitsmise esitlus
24
ppt

Vahekaitsmise esitlus

PEREKONDLIKUD TÄHTPÄEVAD Koostaja: Silvia Tallmeister 10H Juhendaja: Elve Kaldoja Miks teema valisin? Mis on uurimistöö eesmärk? Milliseid meetodeid ma selleks kasutasin? (Miks ei ole küsitlust veel tehtud?) Max 5 slaidi Allikate loetelu Eesmärk: Kuidas tähistatakse perekondlike sündmusi lähte õpilate perekondades. Kui olulised on perekondlikud sündmused noorte jaoks. Nt. Pulmades ei ole paljud õpilased käinudki. Matustel on vähe. Enam peetakse sünnipäevi. Paljud elavad vabaabielu, seetõttu pole abielus. Meetodid: küsitlus Olen keskendunud teoreetilisele osale. KELLEGA TÄHISTATE OMA SÜNNIPÄEVA? Tabel 1 KELLEGA TÄHISTATE OMA SÜNNIPÄEVA? Küsitletuid: 13 28 25 14 Kokku Vanuses: >20 21-35 36-50 50< Vanemate või lastega 4 10 15 10 39 Vendade, õd

Uurimistöö
Rahva kalendri kuupäevade nimetusi ja nende tähtpäevi- uurimustöö-
40
docx

Rahva kalendri kuupäevade nimetusi ja nende tähtpäevi ( uurimustöö )

(paavlipäev, tõnisepäev, küünlapäev) ja mille kohta arvati, et see päev murrab talve selgroo. Taliharjapäeval peab pool loomatoitu alles olema ning sellest päevast liigub aeg kevade suunas. Varases kalendrikirjanduses seostatakse taliharjapäevaga lume sulama hakkamist. Soomlased ja karjalased on väitnud, et karu pöörab siis teise külje ning hakkab teist käppa imema. (http://et.wikipedia.org/wiki/Taliharjap %C3%A4ev) TÕNISEPÄEV – 17. jaanuar. Tõnisepäeva tunneb eesti rahvakalender suhteliselt hästi. (Lauri Vahtre Maarahva tähtraamat) Tõnisepäev kannab rahva hulgas ka taliharjapäeva nime ning Wiedemanni andmeil nimetatakse seda päeva veel jõuluesmaspäevaks. Sageli manitses see päev kokkuhoiule, sest nii inimeste kui ka loomatoidu puudus oli kevadtalvel sagedane. Tõnisepäeva ilma järgi tehti ennustusi saabuva suve ilmade ja viljasaagi kohta. Tõnisepäeva päike ennustab häid suveilmasid, rikkalikku viljasaaki ja inimestele head tervist

Kultuur




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun