MUSTAD ROOSID, ROHELISEL AASAL Bios oli üldiselt väga igav. Kõik loopisid mingite paberitega, keegi õpetajat ei kuulanudki. ,,Preili Merit! Rääkige, mis te tänasest tunnist õppisid?" Küsis Proua Malk. ,,Ma ei õppinud täna sellest tunnist midagi, kuna see oli igav ja ma ei viitsi teid kuulata!" Ütlesin ja rääkisin Melissaga edasi, kuna ta oli minu pinginaaber. ,,Preili Melissa! Mida teie õppisite?" Tüütas õpetaja juba Melissat. ,,Sain aru, et sa oskad hästi pläriseda!" Sõnas ta, ning me hakkasime naerma. Õpetaja vangutas pead. ,,See küsimus on liiga palju korduv, ehk jääte juba vait?" Küsis keegi tagant pingist. Kõik naersid ja õpetaja oli närvis
olles ise kiusamise objektiks. Kiusajaks võib olla üks õpilane kui ka väike rühm õpilasi. Paljud teevad rühmas olles asju, mida nad üksi ei teeks. Kõige tavalistemaks kiusajateks on poisid üksi või väikestes rühmades, tüdrkud kiusavad enamasti rühmiti, kasutades kaudseid kiusamisviise. Just sellist kiusamist on õpetajatel raskem märgata. Poisid kasutavad enamasti otsesemaid ja füüsilisi kiusamisvorme. Tavaliselt on kiusatavad kiusajatega samast klassist. Kui klassis esineb suuri vanusevahesid, siis on kiusajad enamasti oma ohvritest vanemad. Kiusajateks on tõenäoliselt lapsed, kes kogevad vägivalda kodus või näevad oma lähedasi teisi vägivaldselt kohtlemas. Laps, kes sellist asja pealt näeb, saab tihti innustust kasutada oma kaaslaste peal sama taktikat. Kiusajad alustavad tihti kiusamist, et saada tähelepanu. Kiusamise põhjusteks võib olla ka liiga hea või halb
Sõnamõrvar Olen üks keskeas naine, mul on üks poeg ja üks tütar. Mul on ka mees. Ma jutustan teile ühe endaga juhtunud loo. Ma töötan pitsabaaris ettekandjana. Meil vahetati ülemust. Sellega kaasnes ka kostüümi muutus. See oli jube! Ühel esmaspäeva hommikul hiilisin kikivarvul toast välja, trepist alla ja olin peaaegu köögis, kui kuulsin enda selja taga naeruturtsatusi. Pöörasin ringi ja nägin, et see naerja oli Stiiv-Maikel, minu mees, kes tuli dusi alt. "Kuhu sa selle klounikostüümiga lähed?" küsis ta. "See poe mingi klounikostüüm, vaid mu töövorm!" ütlesin vihaselt ja natuke häbelikult. See kostüüm nägi välja nagu meeshotellitöötajatelgi, aga see kuueosa oli püksteosa küljes, mitte eraldi. See kostüüm oli erkroheline. See sarnanes pigem klouniülikonnaga, kui pitsabaari töötaja vormiga. Kõige hullem oli
.Tegin siis endale ilusa hommikumeigi . Puuder,põsepuna,roosad silmalaud,roosad huuled ning ripsemeduss. Selga panin veel roosa seeliku, valge pluusi ning kingakesed. Oi ma olen ikka nii ilus ütlesin ma endale peeglisse vaadates. 1 Siis sõin ma natuke Fitnessi hommiku helbeid ning kõrvale sõin tassikese sooja ekspresso kohvi. Mõtlesin et käin pissil ka ära, kooli vetsu on ju nii rõvedad. Kuid järsku helises uksekell. Ust avades nägin et seal seisis... Jätkub Cry// Kristel Kiisk 2 Ust avades nägin et seal seisis...Kaire. Mõtlesin siis et mida see hull bitch minust tahab. "Hey Angela, kuule unustame omavahelised tülid ning tule meiega klassiga matkama." "Mm..nh olgu.Aga kus matk toimub?" "Metsas loomulikult,homme hommikul kell 9 saame kooli ees kokku...,mm ma olen kuulnud et metsad hirmutavad sind ..." "Ahah..e.e..ei hirmuta.kess seda rääkis..
füüsiliselt kui ka vaimselt ja mõjutada ka õpilase edasist elu. Ees ootamas on järgmised teemad, mis räägivad Misso Koolis läbi viidud koolikiusamise uurimusest, küberkiusamisest, õpilastest ja teistest osapooltest, kes on koolikiusamisega, kiusamisega seotud. 3 1. Mõisted Koolikiusamine vaimne ja füüsiline vägivald, mis on seotud koolisuhetega. Koolivägivald olukord kus, mistahes kooli kuuluv isik ähvardab, hirmutab, ründab, väärkohtleb teist kooli kuuluvat isikut. Sõnaline kiusamine ohvrile põhjustatakse kannatusi sõnadega, nt sõimatakse, mõnitatakse, ähvardatakse vms Füüsiline kiusamine kahjustatakse ohvri keha või esemeid, nt löömine, asjade lõhkumine vms
Juhtumikirjeldused ulatuvad lasteaiast gümnaasiumini (koos mõnede lapsevanema ja õpetaja suhete näidetega). Need juhtumikirjeldused on loetletud lühikokkuvõtte ja leheküljeviitega lehekülgedel 249-50. 6 7 Sissejuhatus: Ta rullis maali kokku ning ma nägin, kuidas ta klassist lahkudes pani selle oma töölauale meie klassiruumi kõrval asuvas kabinetis. Ma varjasin end natuke eemal koridoris. Kui ta parasjagu ei vaadanud, hiilisin ma sisse, võtsin endale kuuluva tagasi, pistsin selle oma koolivormi kampsuni
Kui läbisin paar aastat tagasi õpetajakoolitust, tundsin kõige suuremat puudust sellisest õppejõust, kes räägiks oma isiklikest praktilistest kogemustest koolis ning konfliktsituatsioonidest, mida ta ise on lahendama pidanud. Kahjuks midagi sellist seal ei kuulnud. Lektorite näited piirdusid eeskätt nendega, mida nad olid kuulnud tegevõpetajatelt. Noore õpetajana pean probleemiks seda, et liiga suur vastutus koolivägivallaga eest pannakse õpetajale. Ühiskonnas, kus vägivald on üks peamisi müügiartikleid, ei saagi kool teistsugune olla. Järelikult on vägivallale reageerimine iga kodaniku asi. Kui paljud teist on vahele astunud, kui kaks poisiklutti omavahel tülitsevad? Aga kooliteemalisi artikleid ja netikommentaare lugedes tekib ikka ja jälle tunne, et 12 kõikide murede lahendamist oodatakse eeskätt õpetajalt. Anname talle natuke palka
lapsed ikka korralikud, suur asi oli see, kui keegi märkusegi sai. Üleval saalis räägiti ka muud kooli elu puudutavatest küsimustest. Vanemate klasside tüdrukud, kellel olid patsid, nagu kõigil tüdrukutel ikka, lõikasid omale ükskord tukad ette. Nad häbenesid tukki ning kammisid need patside peale, et tukad välja ei paistaks. Kooli direktor oli pahane sellise eputamise pärast ning pilkas tüdrukuid. Ta kutsus nad klassi ette, võttis taskukammi, kammis kõigile tukad silme ette ja küsis:" Noh, poisid, kas nüüd on tüdrukud ilusamad?" Poisid ei kommenteerinud. See tähendab, et eputamist ei seeditud. Kui Suuremõisa seitsmeklassiline kool läbi sai(aastal 1962), läks vanaema Käina tagasi. Seal oli nii, et koolisööklas tuli käia rivistatult, klasside kaupa, söömas. Tagasi tulekul rivistust ei olnud, kui olid söönud, võisid tagasi minna. Koolis oli üsna vähe ruumi, vahetunni veetmisruumid olid väga väikesed. Ühes ruumis olid plekkahjud, mida köeti puudega.
eesti keel, füüsika, saksa keel. Eesti keel oli tal kolm, matemaatika neli, vene keel neli ja ajalugu kolm. Ülejäänud eksamite hindeid ei olnud tal meeles. Peale põhikooli läks ta edasi Fr R Kreutzwaldi nimelisse Võru I Keskkooli. Et kindlalt keskkooli sisse saada, siis pidid astuma kommunistlikuks nooreks. Minu isa käis kõik need astmed läbi ehk siis algul oli ta oktoobrilaps, siis pioneer ja lõpuks kommunistlik noor. Ta õppis A klassis, mis oli auto/õmbluse erialaga. Tema klassijuhataja oli Milvi Alvela. Kreutzwaldi koolis olid klassiõhtud ägedad tema sõnul. Seal sai väga palju nalja. Tavaliselt pidid nad riietuma kellekski. Lisaks toimus veel klassiõhtutel ägedad showd. Näiteks, nagu 21 missi ja misteri valimine. Nad käisid tihti ka kolhoosis. Seal nad otsisid tihti põldudelt hiired ja panid tüdrukutele need taskusse. Tal rohkem teisi eredaid mälestusi ei ole kooliajast. Foto 12
peab klassijuhatajatundi minema. Noormehe kohale jõudmise ajaks oli ainult üks vaba pink. Ta kõndis rahulikult pingi poole, istus maha ning võttis välja oma märkmikku ja pastaka. Umbes viie minuti pärast astus klassi üks tütarlaps. Tal oli seljas must kleit, mis sobis kokku käekotiga tema käes, mis omakorda sobis kokku mustade kingadega.Tal olid blondid juuksed ja helesinised silmad. Tüdruk sammus Ethani poole, poiss aga kuulas muusikat sel hetkel kui neiu küsis tema käest:"Tervist, kas ma saaksin siia istuda?" poiss ei kuulnud aga midagi. Tüdruk koputas ettevaatlikult poisi õlale, seda tundes poiss lülitas enda MP3 välja ning vaatas ülespoole. Tal vaju suu lahti, kui ta tüdrukut nägi, noormees ei suutnud ühtki häält teha ega ka liigutada. See oli tüdruk fotolt. Tüdruk küsis ettevaatliku häälega:" Kas juhtus midagi?" "Ei... ei...ei midagi.Kas sa tahtsid midagi?" "Jah, ma küsisin, kas ma saaksin siia istuda
seda rohkem krimpsutas ta nina selle toreduse peale ja seda viletsamana tundus talle tema oma riietus. Kumbki poiss ei kõnelnud. Kui üks liikus, siis liikus ka teine, kuid ainult kulgemisi, sõõris. Nad hoidsid kogu aeg nägu näo, silm silma vastu, viimaks ütles Tom: «Ma võin sulle naha peale anda!» «Tahaksin näha, kuidas sa seda teed.» «Aga ma saan sellega hakkama.» «Ei, sa ei saa.» «Jah saan.» «Ei saa.» «Ma saan.» «Sa ei saa.» «Saan.» «Ei saa.» Ebamugav vaikus. Siis küsis Tom: «Mis su nimi on?» «See pole vist sinu asi.» «Hästi, siis ma teen selle oma asjaks.» «Miks sa siis ei tee?» «Kui sa veel palju räägid, siis teen.» «Palju -- palju -- palju! Noh, tee nüüd!» «Ah, sa arvad, et oled kole kange, jah? Võiksin su ka siis läbi klobida, kui mul teine käsi on selja taha seotud, kui ma ainult tahaksin.» «Miks sa siis ei tee seda? Sa ainult räägid, et võid seda teha.» «Noh, teen kah, kui sa mind narrid.» 13
Ta ei mängi meeskonna heaks, ja mida veel. Aga nüüd ma sain hõikeid ja aplause areenilt, ning ma sain kohe sellest aru, see oli minu võimalus. Paljud inimesed veel ohkasid aga see läheb raskemaks neile kui me võidame ja rahvas armastab mind. Autogrammi tahtjad, karjed ja postrid rahva hulgas andsid mulle jõudu ning ma sain end heasse vormi. Västeråse vastu võõral väljakul sain ma söödu Hasse Mattisonilt, oli käimas lisaaeg, mäng oli peaaegu läbi. Ma nägin võimalust, tõstsin palli üle enda ja paarivastase, Majstorovic oli üks nende hulgast. See oli ilus hetk ning ma lõin värava. Ma lõin 12 väravat Superettanis, rohkem kui ükski MFFis ning me kvalifitseerusime Allsvenskanisse. Ma olin kindlasti tähtis mängija meeskonnas. Ma ei olnud individualist, nagu mõned rääkisid. Mul oli võimu asju muuta ning kogu sel ajal hüsteeria mu ümber hakkas vähenema ja ma ei öelnud enam igavaid asju. Mul ei olnud meediaga veel probleeme
olles ise kiusamise objektiks. Kiusajaks võib olla üks õpilane kui ka väike rühm õpilasi. Paljud teevad rühmas olles asju, mida nad üksi ei teeks. Kõige tavalistemaks kiusajateks on poisid üksi või väikestes rühmades, tüdrkud kiusavad enamasti rühmiti, kasutades kaudseid kiusamisviise. Just sellist kiusamist on õpetajatel raskem märgata. Poisid kasutavad enamasti otsesemaid ja füüsilisi kiusamisvorme. Tavaliselt on kiusatavad kiusajatega samast klassist. Kui klassis esineb suuri vanusevahesid, siis on kiusajad enamasti oma ohvritest vanemad. Kiusajateks on tõenäoliselt lapsed, kes kogevad vägivalda kodus või näevad oma lähedasi teisi vägivaldselt kohtlemas. Laps, kes sellist asja pealt näeb, saab tihti innustust kasutada oma kaaslaste peal sama taktikat. Kiusajad alustavad tihti kiusamist, et saada tähelepanu. Kiusamise põhjusteks võib olla ka liiga hea või halb
Avinurme Keskkool 8.klass Perevägivallast Mariliis Oja Avinurme 2008 Sisukord 1 Sissejuhatus....................................................................................................................................3 Füüsiline ja vaimne vägivald..........................................................................................................5 Perevägivalla levimus.....................................................................................................................7 Diagnoosimine, sümptomid ja tagajärjed.......................................................................................8 Taustategurid..............................................................................................................
kasutada ei saadnud, vahepeal tuli ka koolis käia ja nii magasimegi üle öö. Lastemuusikakooli ma lõpetada ei saanud, sest pärast põhikooli läksin proovima Otsa muusikakooli. Endal mul tekkis soov muusikat luua, mitte ainult mängida siis kui ma sattusin kooliajal ansamblisse Kristallid. Tollal toimusid veel ansamblite konkursid, kus me plaanisime võita meie lähimaid konkurente, ansamblit Optimistid, kes olid konkursi võitnud eelmine kord. Ja võitsimegi, seepeale anti meile tavatu võimalus: sisustada pooletunnine oma saade. Kuna me pidasime end piisavalt tegijateks, otsustasime esitada oma tehtud lugusi. Nii saingi tehtud esimesed lood. Neid lugusi kuulis ka Uno Naissoo, kes kutsus mu enda juurde ja soovitas tungivalt muusikat õppima minna". 1.2 Õpingud Muusikakoolis ja konservatooriumis Kuna 4. Keskkool tehti järsku kaheksaklassiliseks, jäi Ehalal muusikakooli klaverialal lõpetama. Tema
samamoodi jäävad paar inimest asjast kõrvale, kuna neile ei meeldi midagi juhi juures. Pärast sellist lahknemist tekivad alles tõelised probleemid, mida on raske nii osapooltel kui ka kõrvalistel isikutel lahendada. Minu uurimistöö on just suuresti ajendatud sellest, kuidas tänapäeva noorsooromaanides on lahendatud rasked probleemid. Teema sai valitud seetõttu, et tundus olevat huvitav ja hariv. Samas on see teema meedias ja koolides peaaegu kogu aeg aktuaalne. Seepeale tekkis soov teada saada, milliseid kooliprobleeme leidub Eesti noorsooroomanides. Töö eesmärgiks on uurida kooliprobleemide tekkepõhjusi ja nende lahendusviise ning tutvuda eesti noorte autoritega. Uurimismaterjaliks said üheksa noorsooromaani: Helga Nõu ,,Tõmba uttu!", Reeli Reinausi ,,Must vares", Margus Karu ,,Nullpunkt", Kerli Altmarti ,,Makaagid ja majad", Kristel Kriisa ,,Neetud", Ketlin Piirilinna ,,Sefiirist loss", Margit Sarapiku ,,Vaarao leidmine" Kersti
gümnaasiumi aja vastu huvi tunneb. Aitäh nende eest. - Kaarel Koel Mälestusi Läänemaa Ühisgümnaasiumist on hulgaliselt ning neist omaette võiks kirjutada juba raamatu. Mul õnnestus sattuda imelisse majanduse klassi, kus olid parimatest parimad klassikaaslased. 1. septembril kui ma esimest korda n-ö ametlikult LÜG-i läksin, siis pidin minema Evi Riivitsa klassi, kes oli mu klassijuhataja. Sinna jõudes teda veel polnud, aga olid juba kogunenud minu tulevased klassikaaslased, kellega me vaikselt juttu tegime. Istusin tagasihoidlikult tagumisse seinaäärsesse pinki, kus ma ka terve oma gümnaasiumi aja veetsin. Selle koha valikuga sain ma ka endale veel ühe imelise sõbra nimega Aimar, kes istus mu kõrval. Hetk hiljem tuli klassi Evi, kes oli väga rõõmus ja säras ning oli tunne justkui tema oleks üks meist ja hakkaks koos meiega teadmisi omandama gümnaasiumis.
Liisa on väga vihane, sest enne seda on ta juba piisvalt närvis kuna ei leia garderoobist oma vahetusjalanõusid. J ei meeldi kehalise tunnid, sest poistele meeldib tavaliselt korvpalli mängida tema aga ei tunne selles ennest üldse hästi, õnneks on tunnis täna saalihoki. Selgub, et ka J-s palju ootust tekitanud klassi nädalavahetuseks plaanitud olemine Aegviidus on ära jäämas, sest klassijuhataja sai teada ja ei luba. Bianka küsib kas J ei ole vanemat venda või õde kes saaks kaasa tulla, et sõit saaks ikkagi toimuda. J lubab asja uurida, sest tal on isiklikult suur huvi sinns koos teistega jõuda, et siis vastupidi koolis juhtunud äpardustele ikkagi tõestada, et ta on lahe kutt. -13. Reelika ja J söövad Kompressoris pannkooke ja korraga tetab J et tema vanemad on nädalavahetusel kodust ära. Reelika ütleb, et siis on asi otsustatud pidu toimud tema juures
koolikohustus ja üldine keskharidus, rahvaste võrdõiguslikkus, sotsialistlik seaduslikkus, teaduslikkus. Leelo Tamm (sünd 1927) ..."Kohe, kui nõukogude kord Eestis võimule pääses, pöörati segi kõik, mis segi pöörata andis. Segi pöörati ka koolisüsteem. Üldhariduslik kool jagati kahte astmesse- keskkool ja mittetäielik keskkool. Mittetäielikku keskkooli hakkas rahvas nimetama poolikuks kooliks. Olin esimesest klassist alates õppinud Tallinna Prantsuse Lütseumis progümnaasiumi esimese klassi lõpetamiseni, st olin lõpetanud viienda õppeaasta. Sügisel 1940 selgus, et olen alandatud mingisse mittetäielikku kooli ja kuuendasse klassi. ..." (...., lk....) Õppetöö hakkas toimuma riigi kulul, igasugune korjanduste tegemine õpilaste hulgas oli keelatud. Õppeplaani lisatakse NSVL ajalugu, geograafia, konstitutsioon, majandusgeograafia ja vene keel. Koostati marksismile-leninismile tuginevad
nr.1 ( Duncan Howe ) Seekord oli Tibby jälle tagasi vahekäikus kaks, sel korral täiendas ta mähkmete varu. Äkki kuulis ta mürtsatust ja ta pööras ennast ringi. Ta nägi kuidas üks tüdruk tema püstitatud deodorandi püramiidi kukkus. Tibby jooksis tüdruku juurde. Ta hakkas karjuma , et keegi kiirabi kutsuks. Tibby otsis tüdruku rahakotti , et saada teada ta vanemate andmeid. Siis saabusid ka arstid , kes jällegi teda esialgu vargaks pidasid. Tibby küsis luba kas ta tohib tüdrukuga kaasa minna. Ta ei teadnud miks ta seda tegi aga ta lootis , et kui ka temaga midagi juhtub ei pea ta üksi olema. Krista tuli Carmeni tuppa ,et teda sööma kutsuda. Ta kõmpis trepist alla ja istus rikkalikult kaetud laua taha. Järsku tundis Carmen , et Krista võttab ta käes kinni, ta raputas käe eemale. Krista vabandas ja ütles , et neil on kombeks söögipalve ajal käest kinni hoida. Hiljem üritasid Lydia ja Krista Carmeniga
«Botaanikas tuntakse seda värvi vägagi hästi, hobuste juures aga on see tänini suureks harulduseks.» «Ainult see naerab hobuse üle, kes ei julge naerda isanda enda üle!» hüüdis maruvihaselt tulevane Treville'i võistleja. 13 «Ma ei naera sageli, härra,» jätkas tundmatu, «mida te võite näha mu näost. Ja ma jätan endale õiguse naerda siis, kui see mulle meeldib.» «Mina aga ei taha, et naerdakse siis, kui see mulle ei meeldi!» hüüdis d'Artagnan. «Kas tõesti, härra?» küsis tundmatu rahulikumalt kui kunagi varem. «Noh, selleks on teil täielik õigus.» Ta pööras kannal ringi ja tahtis astuda kõrtsi peaukse kaudu, mille ees d'Artagnan oli saabudes näinud saduldatud hobust. D'Artagnani iseloom aga ei lubanud niisama lihtsalt lasta käest meest, kes oli julgenud teda solvata. Ta tõmbas mõõga täielikult tupest ja tormas võõrale järele, karjudes: «Pöörduge ümber, pöörduge ometi ümber, härra pilkaja, muidu taban teid tagumikku!» «Mind tabada
takistada pole enam võimalik. Veekindlaid uksi on laevas kokku 14. · Meile tehti õppus ka kus doktor rääkis meile viirustest ja selle põhimõtetest. · Mõned õppused olid ka köögis, et kuidas ventilatsiooni välja lülitada kui peaks tekkima tulekahju ja millised uksed selle juhul sulgema peab ja kuidas. Näidati meile kuidas toimib CO2 süsteemiga kustutamine. Juhtus ka üks kord et kapten tuli kööki ja küsis kus on meie kemikaali kapp ja lasi sealt nt. ühe aine võtta ja küsis kus seda kasutatakse ja kus on selle ohutuskaart. Minule isiklikult näidati iga masina juurde tööle asudes selle tööpõhimõtted ja mida selle masina juures kindlasti teha ei tohi. Minu kui praktikandi tegevus ettevõttes: Praktika sooritasin kokana ja minule kehtis ametijuhend (Lisa3). Minu eesmärk oli toime tulla laeval oleva meeskonnaga ja seal oleva tööga, mis oli
Vaevalt sai ta kasti kõrvalisemasse paika maha panna, kui juba kräsus habemega rässakas vanamees oma troskaga tema juures peatus, piitsavarrega tema silme ees vehkis ja hüüdis: ,,Kulla noorhärra, kas sõidame?" Vastuseks ei saanud Indrek muud teha, kui võttis kasti, et teda sõidukile tõsta. ,,Seadke serviti, siis mahub paremini," õpetas vanamees. ,,Soo, ja nüüd istuge pääle," käskis ta lõpuks. ,,Kuhu ma küll sõidan? Kuhu ta mu viib?" arutas Indrek endamisi. ,,Kas üle jõe?" küsis voorimees. ,,Ma'p tea isegi," vastas Indrek. ,,Kuis nii? Kuhu me siis sõidame?" Indrek seletas paari sõnaga oma asja. ,,Noh, siis on ju minul õigus," ütles voorimees. ,,Ikka üle jõe, muud midagi, vana Traadi juurde, hea lähedal ja odav ka. Aga seda ma ütlen teile: ,,S... kool on see, üsna s... Minu õepoeg käis ja käis ja oleks vist surma-laupäevani käind, kui poleks kroonu tulnd omaga. Nõnda läkski teine sinna, ei armu ega õigust kedagi, et nii kaua koolis vedelend
aastal koos maa vallutamisega. Nõukogude vägede tagasitulek ei sarnanenud raasugi nende korrapärase sissemarsiga 1940. aastal. Vahetevahel eelnes sellele äge sõjategevus, sest sakslased püüdisd mitmel korral oma rinnet tugevdada. Punaarmee tagasiilmumise kuupäevaks võib lugeda 20. jaanuari 1944 , kui jõuti Narva alla. Aasta lõpuks väljakujunenud Eesti NSV võimustruktuur püsis väiksemate muudatustega põhimõtteliselt nõukogude võimu lõpuni. Taas algas vägivald. Palju inimesi tapeti või arreteeriti ja saadeti Siberisse. 9 1949. AASTA KÜÜDITAMINE 25. märtsil 1949. aastal toimus suur massiküüditamine. Siberisse taheti saata kõik kulakud (kulakuteks nimetati jõukamaid talupoegi), sakslaste abistajad, metsavennad, metsavendade abistajad. Ette oli antud arv, kui palju inimesi tuleb küüditada. Kuna paljudel meestel õnnestus end varjata, viidi nende asemel ära rohkem naisi, lapsi ja vanureid, keda oli kergekätte saada
haige. Tekkis mingi umbusk linna suhtes, millest ta polegi päriselt vabanenud. 1.2.1 Kooliaeg 1930. aasta sügisel läks Harri vanaema saatel Tallinna Veerenni tänava (V) algkooli esimesse klassi. Kuna tähed olid maal gooti tähestikuga aabitsast selgeks tehtud, tuli need koolis uue õpiku järgi ümber õppida. Kevadeks oli lugemine omandatud. Kooliaastate jooksul tuli Harril palju kolida: Rüüsmaalt Tallinna Veerenni tänavale, sealt Herne tänavale ning edasi Tondile. Teisest klassist saadeti ta koos vennaga Rüüsmaale tädi juurde elama ning Harri jätkas kooliteed Paadrema algkoolis. Neljandasse klassi läks Harri Taebla kooli. Vanaema sai Taebla mõisa karjatalitajaks ja tuli sinna kolida. 6 Taebla aeg lõppes aga järsku, sest vanaemal käis töö üle jõu, ta jäi raskesti haigeks ning
Niminovellis ,,Kaheksa jaapanlannat" visualiseerib haprate, liblikalike tantsijannade ja keemiakombinaadi tohutu räpase masinavärgi terav vastandus opositsioona masinlik-inimlik, mehhaaniline-loomulik. Valton pilkab samuti puhtloogilistel skeemidel põhinevat viljatut teadust ja akademilist bürokratismi(,,Aruanne, ,,Kaks paari pastlaid"). Teaduse ja tehnika progressi idealiseerivates 1960-ndates on Valtoni skepsis küllalt erandlik, ent ta pole ainus sarnast hoiakut kohtab ka näiteks Jaan Kaplinski luules. Mõnigi 1960-ndatel kirjutatud mõistulugu stalinismist (,,Ohver"1969) ja KGB-d naeruvääristav novell (,,Punane pilvik"1967) pääses trükki alles tsensuuri kadudes 1980-ndate lõpus, nagu ka kirjanduslik vastulöök ,,Kaheksa jaapanlannat" tabanud süüdistustele irooniline lugu kriitikust. Kellele kõikjal viirastub Kafka (,,Kummitab" 1970). Kogus ,,Sõnumitooja" muutub situatsioonide side tavategelikkusega veel
Istus ja unistas oma elu esimesest kalast, kui õngekork hakkas võbelema, liikus edasi- tagasi ja kadus siis otsustavalt jõe musta sügavusse. Ta tõmbas ja nööri otsas rippus sädelevate soomustega kalake. Ta võttis kala kätte. See ei rabelenud, ei teinud ühtki liigutust, oli nagu surnu. Mees tundis kala silmades ära samasuguse igatsustunde, milline valdas teda ennastki. Nii nad vaatasid mõnda aega tõtt ja teadsid teineteisest kõike. Siis küsis kala oma klaasistunud silmadega, kas mehel on üks unistus, mille ta võiks täita. Ma ei tea, kust tuli see hääl mehe seest, mis ütles: "Tahan saada endale 4 miljardit dollarit." Ja mehe silmad küsisid, kas kalal on mõni unistus, mida tema võiks täita ja kala silmad vastasid: "ma tahan vette." Nii lõppes nende kohtumine. Mees oleks tahtnud ennast õngenööriga sinnasamma puu külge puua. Terve elu oli ta unistanud õnnest ja kui see oli nii lähedal, oli tema raha küsinud
When I saw you liked you, when I liked you I loved you, when I loved you I lost you.. Kui sa oleksid mu pisar, ei nutaks ma iial, hirmust et võiksin su kaotada..(L) Jätke mu süda rahule! Mu süda teeb ületunde ja armastab vaid üht! :) I close my eyes, and all i see is you . (L) Sa oled õhk , mida hingan . Sa oled vesi , mida joon . Sa oled elu , mida elan . :) (L) Kas tead , mis vahe on sinul ja langeval tähel ? Sind nähes on mu soov juba täitunud . :) Tüdruk istus pingil ja küsis poisilt : " No millist armastust on sulle vaja ? " Poiss sosistas : " Sinu oma.. " Kuidas ma saan öelda , et MA ARMASTAN SIND , kui ma armastan sind rohkem , kui sõnad võivad öelda ? Sinu unustan ma siis, kui ma unustan hingamise. :) Varastasid mu südame ja nüüd valitseb mu sees tühjus, mida iial keegi peale sinu täita ei suuda. Armastus on võlur... Ta uimastab, haarab endasse, eraldab. Ta teeb õhu mahedalõhnaliseks, teeb külmusest kire, muudab kõik enda ümber ilusaks .
Jaan Tätte Ristumine peateega ehk Muinasjutt kuldsest kalakesest Moto: „Ma kirjutasin selle raha pärast.“ 1997 2 Tegelased: Osvald Koger Laura Siig Roland Räim Kaupo Koha Tegemiskoht: Siin Tegemisaeg: Nüüd 2 3 1. v a a t u s OSVALD: Ei saa jah. Mis siin aru saada on. Noh, head aega siis. 1. stseen ROLAND: Head aega. Lähme Laura. OSVALD: Tüdruk jääb siia. OSVALD (teritab süvenenult pussnuga. ROLAND: Oot, oot, oot. Räägib iseendaga, ilmselt on ta pikka aega OSVALD: Jah, tüdruk jääb siia. üksi elanud.): Teritan nuga. N�
Ma ei saa aru, kuidas sa ei saa aru, ei ma ei saa aru. Everything happens for a reason. See kes ei tea midagi ja teab et ei tea midagi, teab rohkem kui see, kes ei tea midagi ega tea, et ei tea midagi. Mõtetute mõtete mõtlemine mõtetutele mõtetele on mõtetu ajaraiskamine mõtetute mõtete mõtlemisele. Valetaja valetas valetajale, et valede valede valetamine on vale. Vahetevahel on vahede vaheliste vahede vahedel vahed vahel. Eksju minu eksju on sinu eksjust eksjum, eksju? Tere august, käes on august, ütles August teisest august. Kui sa unustad meie mäletused, siis unusta ka juba mind. Palun vaikust, ma arenen! Kui sa tundsid end puudutatuna, siis tea, et keegi katsus sind. Kui tahad ko
UTOOPIA KALLAS I TEEKOND TOM STOPPARD Tõlkinud Anu Lamp Tallinn, 2003 2 TEGELASED: ALEKSANDER BAKUNIN VARVARA, tema naine LJUBOV VARENKA TATJANA ALEKSANDRA, nende tütred MISS CHAMBERLAIN, inglannast guverness PARUN RENNE, ratsaväeohvitser SEMJON MIHHAIL BAKUNIN, nende poeg NIKOLAI STANKEVITS, noor filosoof MASA, teenijatüdruk VISSARION BELINSKI, kirjanduskriitik IVAN TURGENEV, tulevane kirjanik ALEKSANDER HERZEN, tulevane revolutsionäär PROUA BEYER NIKOLAI SAZONOV NIKOLAI OGARJOV NIKOLAI KETSER, Herzeni ring NIKOLAI POLEVOI, "Telegraafi" toimetaja NATALIE BEYER, proua Beyeri tütar PJOTR TSAADAJEV, filosoof STEPAN SEVÕRJOV, "Moskva Vaatleja" toimetaja DJAKOV, ratsaväeohvitser KATJA, Belinski armastatu PUSKIN, poeet ROOSTEKARVA KASS 3 ESIMENE VAATUS SUVI 1833 Premuhhino, Bakuninite m�
· Sa küsisid minult, et mida ma sinus leian. Et sa ei ole ju super välimusega ja parima iseloomuga. Ma vastasin, et mulle ei olegi vaja super välimusega superstaari kes suudaks kõike täita ja ma ei leiagi sinus enam midagi, vaid juba leidsin! Ma leidsin sinu kõrvalt ÕNNE ja ARMASTUSE. · Langeb üks täht. Ma pigistan silmad kinni ja soovin! Soovin, et kõik oleks nii nagu oli varem! · Kord kohtusid armastus ja sõprus. Armastus küsis sõpruselt: " Kui mina olen maailmas olemas, siis miks üldse sind vaja on?" Sõprus vastas: "Et jätta naeratus sinna, kuhu sina jätad pisarad" · Lapsed tagaistmel põhjustavad õnnetusi, õnnetused tagaistmel põhjustavad lapsi. · Tüdruk, kes on korra haiget saanud, pole enam kunagi endine ! · Paljud arvavad , et pisarad on vesi mis voolab silmist , kuid tegelt on see veri mis purskab südamest . · Sometimes I wanna go to sleep and NEVER wake up again .
naerda. Varem, ei tahtnud ma valimistada teistele seda rõõmu, et ma olen kadunud. nüüd tahan ma seda rohkem kui iial varem. Ma tahan saada mullaga üheks ja jäädagi. # Maailmas on mitmesuguseid inimesi. Need, kellega ootame kohtumist, need, kellega poleks tahtnud kunagi kohtuda ja mõned need, kellega kohtumisest suuremat õnne pole. # Kuid kuhu peaksin ma sinu liigitama? Sa olid pikka aega mu sõber. Sa olid toeks, sinuga oli lõbus ja tore. Vahepeal olid sa justkui kadunud, missest, et nägin sind koguaeg, see ei lugenud üldse. Nüüd ütlesid sa mulle, et sul on mu vastu tunded, aga sa valetasid. On sul nüüd hea? Vaevalt, et arugi said, mis tegid, ma olen ju mittekeegi. # ma ju ütlesin, et ärge usaldage kedagi, mäletate ? - mina sain vastu päid ja jalgu selle eest, jutu eest, mida ma küll rääkisin, aga hooopis teistmoodi . INIMESTEL POLE MUUD TEHA, topivad pool juttu juurde ja midaveel . ELAGE OMA ELUU . # Ära kõnni mu jälgedes, olen isegi eksinud .
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
