Kallavere Keskkool Nora Saeed 7.klass Erinevate maade muinasjuttude ,,Vägev vähk ja täitmatu naine", ,,Nõiutud krevett " ja ,, Kuldkalake ,, võrdlemine uurimistöö Juhendaja õp. Anne Sibul Maardu 2009 Sisukord Sissejuhatus..................................................................................................3 1. Muinasjutt ................................................................................................4 1.1
emotsionaalsusest. Vähid on sageli juhtivad ja sõbralikud. Kõige paremini sobib kokku Kaljukitsega. Planeetide mõju Vähi valitsev planeet on Kuu, eksaltatsiooniliselt mõjutab Jupiter, vastasmärk on Saturn, langus märk on Marss. Nii et, kui valitseb Kuu planeet siis on Vähil kõige parem aeg oma suuri otsusi teha, kui aga valitseb Saturn siis see tekitab Vähile segadusi ja kui valitseb Marss siis jäägi Vähk parem oma koju ja ärgu tehtku suuri otsueid, need teevad talle ainult halba, kuna ta pole sel perioodil piisvalt mõtte võimeline. 4 Sünnikaardi majad Sünnikaartide maju on olemas kaksteist nagu ka tähtkujusid. Esimesed kuus maja seletavad lahti isiksust ja tema omadusi, viimsed kuus suhteid teiste inimstega ja perekonnaringist väljapoole jäävaid asjaolusid. Vähk kuulub neljandasse majja. Neljas on seotud Vähi märgi ja Kuuga
Aga kuna ei teadnud riikide nimesid, siis läksid mäele. Ei viitsinud koguaeg üles mäkke minna ja Tripp leiutas mingi kummi asja. Igatahes see kumm andis neile sellise hoo, et sõitsid pika pika maa maja. Lõpuks jõudsid tehasesse, kus tööline ütles targad sõnad. ELUS TULEB MÕNDAGI ETTE; MIDA EI OSKA: Lähete kooli, õpite targaks siis oskate, terve suur maailm on teie ees lahti. Aga meie ei tea,kas nad läksid kooli või mitte. Vägev vähk ja täitmatu naine Mees ja naine läinud hommikul vara heinamaale, teinud noore lõunani tööd, naine mehele too jõest mõni vähk või kalake. Mees tantsis naise pilli järgi. tõmbas jõest labakinda suuruse vähi välja, too rääkis ja palus elu eest. vähk andis kübara täie kalu ja mees lasi vähi vabaks. naine rõõmus ja armastav (ei tea vähist midagi). Möödus nädal, naine tahtis lihaleemnt ja sealiha. mõne päeva pärast hanepraadi ja magusat kooki
Emand Bathist- ühest kõrvast kurt, jumekas. Austajaid palju, laiad puusad. Pastor- vaene, aus, hingelt rikas, hea kooli saanud. Südamlik, usin. Oskas rõõmu tunda vähesest. Piibel elu. Heatahtlik. Aidamees ja mölder- Võimas kehaehitus. Aidamees- koleerik. Teadis oma asja hästi. Õppis puutööd. Kohtukubjas- kuum ja kiimas, harv habe, leebe suli. Indulgentsimüüja- Kotis pudi-padi. Tuli just Roomast. Peremees- kandis toitu, soliidne kõht, aus, aval, rõõmus. Rüütli lugu Vürst Thesus, tütar Emily. Palamon ja Arcita tahavad teda. Palamon läks vangi, Arcita aga Ateenasse tööle, üteb, et ta nimi on Philostratus. Palamon murrab vangist välja ja kohtub A-ga metsas, võitlevad. Thesus läheb jahile ja näeb neid taplemas. Aasta pärast kohtuvad taas oma sõjaväega. Uhke vaatemäng. Mehed sisenevad linna uhkelt. P palub Veenuselt abi, A palub Marsilt abi. Mõlemad jumalad lubasid võitu. Hakkavad võitlema. A võitab. Ratsu
.. 2.Teistre tüdruk ja ussikuningas- Teistre tüdruk läks metsa marjule. Kui ta koju hakkas minema, tundis äkki teravat valu jalas ja nägi, et hall uss oli teda hammustanud. Kuna ta käia ei suutnud, istus ta kivi peal emaha ja hakkas nutma. Äkitselt kerkis tema ette punase krooniga suur uss, kes päris, miks tüdruk nutab. Tüdruk ütles, et uss nõelas teda. Punase krooniga uss uuris, et mis värvi, see uss oli ja hakkas siristama ning usse kokku kutsuma... 3.Hiir, vähk ja sitikas- Sulane teenis insat peremeest ja sai aastas kopika palka. Iga aasta läks ta allika juude ja viskas kopika vette ise öeldes:“kui olen see aasta hästi tööd teinud tulgu mõlemad rahad tagasi, kui halvasti, 5 mingu seegi põhja“. Esimesel kahel aastal läksid kopikad põhja, aga kolmandal aastal tõusid kõik kolm raha pinnale.Selle rahaga läks sulane rändama... 4
Kuid tema suurim taies oli naise kuju, mida kujutas täiuslikkuse kehastusena. Pyg armus oma kujusse ära ning hoolitses kuju eest. Kuna aga tegu oli kujuga loobus Pyg lõpuks kujutlemast. Selline kiindumus äratas (Venuse) Aphrodite huvi ning otsustas Pyg aidata. (Venuse) Aphrodite pidustuste aegu läks Pyg (Venuselt) Aphrodite paluma, et too laseks mehel leida oma kujule sarnanev naine. (Venus) Aphrodite lasi altaril leegi sütitada, et näidata, et tema soov on kuulda võetud. Kui rõõmus Pyg koju jõudis suudles mees ja ning paitas teda ning kuju ärkas ellu. Pygmalion nimetas naise Galateaks ning nende poja Paphuse järgi sai nime (Venuse) Aphrodite lemmiklinn. 11.pilet KULDVILLAKU OTSIMINE Üks Kr kuningas, Athamas oli tüdinenud oma naisest ning abiellus printsess Inoga. Tema esimene naine, Nephele, jäi 2 lapsega maha. Nephele kartis, et Ino tapab tema poja Phrixose, et Ino poeg saaks pärijaks. Ino hävitas kogu seemnevilja ja sel aastal ei saadud saaki
Kuid tema suurim taies oli naise kuju, mida kujutas täiuslikkuse kehastusena. Pyg armus oma kujusse ära ning hoolitses kuju eest. Kuna aga tegu oli kujuga loobus Pyg lõpuks kujutlemast. Selline kiindumus äratas (Venuse) Aphrodite huvi ning otsustas Pyg aidata. (Venuse) Aphrodite pidustuste aegu läks Pyg (Venuselt) Aphrodite paluma, et too laseks mehel leida oma kujule sarnanev naine. (Venus) Aphrodite lasi altaril leegi sütitada, et näidata, et tema soov on kuulda võetud. Kui rõõmus Pyg koju jõudis suudles mees ja ning paitas teda ning kuju ärkas ellu. Pygmalion nimetas naise Galateaks ning nende poja Paphuse järgi sai nime (Venuse) Aphrodite lemmiklinn. 11.pilet KULDVILLAKU OTSIMINE Üks Kr kuningas, Athamas oli tüdinenud oma naisest ning abiellus printsess Inoga. Tema esimene naine, Nephele, jäi 2 lapsega maha. Nephele kartis, et Ino tapab tema poja Phrixose, et Ino poeg saaks pärijaks. Ino hävitas kogu seemnevilja ja sel aastal ei saadud saaki
Kodupoole sõites arutasid nad ringi vaadates pidasid nad plaani, mida nende kohtadega peale hakata. Koju jõudes kuulsid nad et üks lehm oli sohu kinni jäänud ja too tuli seal mitmete inimestega välja tõmmata. Peremees läks kohe appi aga naine pidi koju jääma ja seal töid tegema hakkama. Andres ei vahetanud riideid enne kui läks( kirikuriided seljas). Pika pusimise peale saadigi lehm välja. Naisel hakkas kodus aga igav ja otsustas neile vastu minna. Ta oli väga rõõmus kui nägi lehma tulemast- tahtis teda isegi kallistada ja oleks ääre pealt nutma hakanud. II Taluga tutvumine- lõpuks Andres läks koos Krõõda ja sauna- Madisega maad üle vaatama. Nad rändasid mitu tundi soodes ja vees. Mees ei teadnud selle koha ostes tema tõelist väärtust, vaid tegi kohe plaane et mida selle kohaga võiks peale hakata- üks asi, mida ta plaanis oli teha soos põld, mis vilja kannaks. Ta tahtis sealt kraavi jõkke suunata. Räägiti veel muudest asjadest maal
..........24 3.1.4. Naine ja töö ............................................................................................................ 24 (pro.corbis.WWW)....................................................................................................................25 KOKKUVÕTE..........................................................................................................................26 Kas see on, mida Lydia Koidula oleks soovinud? Ta oleks ilmselt rõõmus ja rahul, et probleemid, mille pärast tema südant valutas, on tänapäeva neidude-naiste jaoks muigamapanev minevik. Kuigi mõnes mõttes ei ole majanduslik sundolukord ja võimukad mehed ka tänapäeval oma aktuaalsust kaotanud, nii et Koidulal ei napiks ainest ka uute näidendite jaoks.........................................................................................................................27 KASUTATUD ALLIKAD.....................................................................
Kodupoole sõites arutasid nad ringi vaadates pidasid nad plaani, mida nende kohtadega peale hakata. Koju jõudes kuulsid nad et üks lehm oli sohu kinni jäänud ja too tuli seal mitmete inimestega välja tõmmata. Peremees läks kohe appi aga naine pidi koju jääma ja seal töid tegema hakkama. Andres ei vahetanud riideid enne kui läks( kirikuriided seljas). Pika pusimise peale saadigi lehm välja. Naisel hakkas kodus aga igav ja otsustas neile vastu minna. Ta oli väga rõõmus kui nägi lehma tulemast- tahtis teda isegi kallistada ja oleks ääre pealt nutma hakanud. II Taluga tutvumine Lõpuks Andres läks koos Krõõda ja sauna- Madisega maad üle vaatama. Nad rändasid mitu tundi soodes ja vees. Mees ei teadnud selle koha ostes tema tõelist väärtust, vaid tegi kohe plaane et mida selle kohaga võiks peale hakata- üks asi, mida ta plaanis oli teha soos põld, mis vilja kannaks. Ta tahtis sealt kraavi jõkke suunata. Räägiti veel muudest asjadest maal
kuid seda peab ta tegema täpselt rünnaku alguses, mis teeb ülesande väga raskeks.Ta kohtub paljude heade inimestega, kaotab paljud, kohtab oma elu armastust. Saades ülesandega ühelepoole, saab ta haavata ja jääb ülejäänud pääsenutest maha. Robert Jordan teejuhiks on hispaanlane Anselmo, kes aitab ta rindejoone taha ja viib kokku Pabloga, salgapealikuga. See mees on oma paremad ajad ära elanud: oli kunagi vägev fashistide hirm, kuid seal on ta juba päris raisus, ta on alla andnud, mures ja kardab surma. Kogu salga kõige nõrgem lüli tegelikult, kuid siiski pealik. Laagrisse jõudes kohtub Robert Jordan mustlase Rafaeliga (heasüdamlik,kuid veidi kergemeelne), Pablo vägeva naise Pilariga (tubli ja tark naine, tugevam oma mehest) ja salga noore kasvandiku Mariaga (19.a, põgenenud vang, siilipeaga (irw... siilisoenguga
Anton Hansen Tammsaare ,,Tõde ja õigus" (kokkuvõte) Tegevuspaik: Vargamäe (Oru ja Mäe), kõrts Sündmustiku aeg hõlmab aastaid 1870-1890 Tegelased: · Pearu Murakas-kaval, salalik ning visa hingega mees · Andres Paas- väga töökas, sihikindel ja tugev mees · Krõõt- nõtke, teotahteline, heasüdamlik. Andrese esimene naine · Lambasihver- matsakas, leppiv peksmisega. Pearu naine · Juss- töökas ja allaandev. Andrese sulane Mari esimene mees · Mari- emalik, töökas, jutukas. Vargamäel türukuks, Jussi naine, hiljem Andrese naine · Hundipalu Tiit- oli Indreku ristiisa ning talupere mees · Taar- oli rätsep,ta oli isamaaline ideaal ,kes mõtles ainult raha peale! · Kassioru Jaska- oli rikas talumees http://koolimaterjalid.blogspot.com/2008/06/tde-ja-igus-kokkuvte.html I Vargamäe andres ja Krõõt astusid oma uue kodu poole. Krõõt polnud oma mehe ostuga rahul, sest maalapp oli väga soine. Ta oli harjunud oma isakoduga, ku
Kuid nuku abiga tuli ta kõigega toime ning jõudis ka koju tagasi. Baba Jagaa poolt kaasa antud pealuu põletas võõraspere tuhaks. · Lugu naise pühendumisest, millel puudub ainult mõni üksik luustikuosa. Käsitleb seda, kuidas naine jõuab arusaamisile, et suurem osa asju pole sugugi mitte need mis näivad olevat. Selleks me ju naised oleme, et oma vaistu ja loomusundide varal asjade tegelikku olemust välja nuuskida. · Vaist on vägev jõud, mis koosneb kõigi vaimumeelte tõevälgatustest. · Vassilissa peab iseseisvaks saama ja teadvustama endale järjest enam hädaohtusid · Kui see liiga hea ema surnud on,sünnib uus naine. Kõigil tütardel on elus aeg mil liiga hea ema olnud muutub niisuguseks hakkavad pärssima meie vastutustunnet ja pidurdab sellega meie loomulikku arengut. Selle arengu käigus peab ema muutuma ikka kõrvalisemaks ja lõpuks taanduma.
Sisukord Sissejuhatus....................................................................................................................2 Teose ajalooline skeem.................................................................................................. 2 Autori positsioon ajas ja mõju ilmumisajal................................................................2 Teose saamislugu....................................................................................................... 2 Objektiivne väärtus tänapäeval.................................................................................. 3 Teose tegelaskond.......................................................................................................... 3 Teose tegelaskonna ulatus, mis on keskpunktis ja toese tüüpilisus........................... 3 Tegelaste jagunemine gruppidesse............................................................
kõrval üks elav -- Jaan Kuusemägi. Ka on tema lugu esitatud riimitud nelikutes. Paljude meelest mõjub see raamatu stiiliühtsuse juures võõrkehana, ent Paul Eerik Rummo arvates rõhutab see kas tahtlikult või juhuslikult seda asjaolu, et surnudolemine pole teoses üldse nii tähtis kui sellele sarnanevas Edgar Lee Mastersi "Spoon Riveri antoloogias". Harala rahvas on ka spoonriverlaste elu tühisuse ja narruse motiivist kaugel. Haralaste lugudes on ka rohkem huumorit ning ligimesi ja elu pole võetud nii suurte lepitamatute pretensioonidega, kui spoonriverlased seda tegid. Astrid Reinla on tähelepanu juhtinud ka lugemisel jäävale ahistava lõpetatuse tundele. Kõik tegelased on surnud (välja arvatud üks) ja nendega ei saa enam midagi uut ega muutuvat juhtuda. Need elulood on lõplikult valmis. PaulEerik Rummo tõstab esile seda, et autor on julgenud ja osanud surra oma tegelastes
Aga siis tuli üks vana naine, kes aitas mu püsti. Ta oli väga mureliku näoga. Ma tõusingi üles ja tänasin vanatädi. Seejärel kloppisin riided tolmust puhtaks ning läksin Laps kuulab edasi. Laps vastab Millised tegelased olid minu loos? Mis küsimustele minuga juhtus? Kus ma komistasin? Mida vanatädi tegi? Mis sa arvad, miks ta mind aitas? Kuidas ma ennast lõpuks tundsin? Mis sa arvad, kas see lugu juhtus päriselt või mõtlesin ma selle välja? Kas sinuga on kunagi midagi sellist juhtunud? Või on mõne sinu tuttavaga midagi taolist juhtunud?
palju kergem taluga hakkama saada. Kohati nagu tüüpiline eesti mees kunagi. Ei nutnud, kui Krõõt suri pilk oli liiga kauge. Pole kunagi suur kirikusõber olnud. Ei mõista lastega nalja, kui asi tõsiseks läheb annab kere peale. Pärast Jussi surma (veebruaris) ei peata Andres peaaegu enam kunagi kõrtsi juures ega astu sinna sisse. Teades Mari nutu põhjuseid, luges etteheidet iseendale: tema ei osanud nõnda elada, et temaga oleks võidud olla rõõmus. Ei austanud Jussi tolle enesetapu pärast, öeldes: ,,Inimene põle ometi iseenda koer, kuis ta siis endale läheb silmust kaela panema." Oli kindel, et tema arvamus on alati õige, tema põhimõtted ainsad õiged, vihastas, kui keegi teine nõnda ei arvanud. Krõõda surm vajutas hingele pitseri, pärastised sündmused vaid süvendasid seda. Lohutust polnud kusagilt leida, sest see, mida ta oli lootnud Marilt, seda ei saanud, sest tolle hinge piinas Jussi surm
" Mooses mõistis, et kui tema saladust teab juba juhuslik mööduja, siis egiptlastest korravalvuritel on see ammugi teada. Kandsid ju need igast väiksemastki vahejuhtumist alati vaaraole ette. Kiiresti põgenes ta Egiptusest võõrale maale, kus ta peagi naise võttis. Möödus mitu aastat. Kord karjatas Mooses oma äia pudulojuseid1. Äkki näis talle, et kibuvitsapõõsas tema ees on üleni tules ning silmipimestavatest leekidest kostab vägev Jumala hääl: "Mooses! Mooses! Mine Egiptusse tagasi ja vii oma rahvas TÕOTATUD MAALE, sinna, kus elas kord Jaakob, sinu esiisa!" Veendunud, et ta ei näinud und, ning teades, et teda ohustanud vaarao on surnud, asuski Mooses oma naise ja lastega teele Egiptuse poole. NB! Suurenda pilti! Marc Chagall. Mooses leegitseva kibuvitsapõõsa ees. Chagalli Muuseum, Nice. Algas pikk ja aeganõudev selgitustöö
Huntaugu peremees oli vihane, et Miina ei lähe kupja-Pritsule naiseks. Alguses arvas Huntaugu perenaine ja Miina, et ta ütleb seda ainult selle pärast, et ta on joonud, kuid see ei olnud nii. Huntaugu peremees (Mihkel) ei jätnud seda jonni ka järgmise kahe päeva jooksul. Lõpuks ütles Mihkel kupjale, et ta võib saada Miina endale. Alguses oli ka ema selle vastu, et kubjas Miina endale võtab, sest ta tahtis Miinale ainult parimat. Huntaugu perenaine teadis, et kubjas on ahne, isekas ja palju muud halba. Lõpuks hakkas lisaks Huntaugu peremehele ka Huntaugu perenaine nägema kupjas rohkem head kui halba. Lõpuks, kui see päev kätte jõudis, mil kubjas pidi Miinat kosima tulema. Pool tundi enne kubjase saabumist oli Miina aidas riideid vahetamas, kuid kui kubjas kohale jõudis, polnud teda seal. Ta oli põgenenud. Hutaugu peremees jäi külaliste meeli lahutama kuni perenaine ja teised on Miina üleslaidnud ja tagasi tuppa toonud. Kuid see ei juhtunud
Huntaugu peremees oli vihane, et Miina ei lähe kupja-Pritsule naiseks. Alguses arvas Huntaugu perenaine ja Miina, et ta ütleb seda ainult selle pärast, et ta on joonud, kuid see ei olnud nii. Huntaugu peremees (Mihkel) ei jätnud seda jonni ka järgmise kahe päeva jooksul. Lõpuks ütles Mihkel kupjale, et ta võib saada Miina endale. Alguses oli ka ema selle vastu, et kubjas Miina endale võtab, sest ta tahtis Miinale ainult parimat. Huntaugu perenaine teadis, et kubjas on ahne, isekas ja palju muud halba. Lõpuks hakkas lisaks Huntaugu peremehele ka Huntaugu perenaine nägema kupjas rohkem head kui halba. Lõpuks, kui see päev kätte jõudis, mil kubjas pidi Miinat kosima tulema. Pool tundi enne kubjase saabumist oli Miina aidas riideid vahetamas, kuid kui kubjas kohale jõudis, polnud teda seal. Ta oli põgenenud. Hutaugu peremees jäi külaliste meeli lahutama kuni perenaine ja teised on Miina üleslaidnud ja tagasi tuppa toonud. Kuid see ei juhtunud
Kuid tema suurim taies oli naise kuju, mida kujutas täiuslikkuse kehastusena. Pygmalion armus oma kujusse ära ning hoolitses kuju eest. Kuna aga tegu oli kujuga loobus Pygmalion lõpuks kujutlemast. Selline kiindumus äratas Venuse huvi ning otsustas Pygmalioni aidata. Venuse pidustuste aegu läks Pygmalion Venuselt paluma, et too laseks mehel leida oma kujule sarnanev naine. Venus lasi altaril leegi sütitada, et näidata, et tema soov on kuulda võetud. Kui rõõmus Pygmalion koju jõudis suudles mees kuju ning kuju ärkas ellu. Pygmalion nimetas naise Galateaks ning nende poja Paphuse järgi sai nime Venuse lemmiklinn. "KULDVILLAKU OTSIMINE" Väikese printsi Phrixose tapmisel lendas kuldvillaga jäär altari juurde ja viis Phrixose ja tema õe ära. Õde Helle kukkus merre, aga Phrixos kasvas kuningas Aietese juures üles ja kinkis kuldvillaku talle. Aastate pärast soovis Phrixose üks
Kirjanduse arvestus Tertia talv 1. Antiikkirjanduse mõiste, vanakreeka ja vanarooma kirjandus Antiikkirjanduse all mõeldakse vanimaid Euroopas tekkinud kirjandusi: vanakreeka ja vanarooma kirjandust. Need on tugevalt mõjutanud hilisema euroopa ja kogu ülejäänud maailma kirjandust. Sõna antiik tuleb ladina keelest ja tähendab vana. See hõlmab ajavahemikku VIII sajand e.m.a kuni VI saj. m.a.j Käsitleb vaprust, patriotismi, kodumaa kaitsmist, jumalaid, armastust, kangelasi ja tolle aja inimestele arusaadavaid teemasid. Vanakreeka kirjanduslugu sai alguse umbes VIII sajandit e.m.a. ja see jaotatakse nelja ajajärku: Arhailine ajajärk - 8 – 6.saj eKr, vanakreeka kirjanduse algus. Lüürika, eeposed. (nt Homeros ja värsivormilised eeposed) Klassikaline periood – 5 – 4.saj eKr, atika periood, domineeris atika dialekt, kirjanduslik pealinn oli Ateena. Draama saa
tükk aega, samas kui teised kogu aeg tõstsid oma hindu. Selle asemel, et ise Mari nõusse rääkida otsustas Kremer hoopis Prillupiga kaupa teha. Ta mõtles, et kui ta Mari endale tahab, siis ta peab Prillupile midagi vastu andma ning nii ta otsustaski loovutada piimaäri. Ma arvan, et Kremer ei olnud omakasupüüdlik, sest raamatut lugedes ei tundunud Kremer kui ahne mõisahärra, kes otsiks ainult võimalusi kuidas oma rikkust veelgi suurendada. Kas Prillup hoolis Marist Prillup hoolis Marist, kuna peale kauba tegemist ei suutnud Tõnu vaadata kuidas Mari käib kogu aeg von Kremeri juures, mis annab märku Prillupi armukadedusest. Lõpuks ikkagi Prillup kahetses, et oli teinud von Kremeriga kauba ning palus Maril koju tagasi tulla, et vanaviisi edasi elada.
,,Isa Goriot"-Balzac Tegelased: Proua Vauquer - pansioniomanikust leskproua. Ahne, kuid võttis inimesi oma katuse alla. Härra Vautrin - Kõigi poolt armastatud härrasmees, hakkas mõjutama Eugene'i->hakkas kasutama inetumaid võtteid oma eesmärkide täitmiseks. Üritas Eugen'i kasutades raha, tahtis et ta abielluks Victorine'iga. Libeda keelega, sujuva jutuga mees. Tegelikult oli ,,surmanarritaja" ja suli. Isa Goriot - vanake, kes on oma elu pühendanud oma kahele tütrele, kes temast enne tema surma põrmugi ei hooli ja ainult endale mõtlevad
julgenud. Paduvihma tuli ning sood täitusid veega. Jairus sai enneaegselt vangist välja ning Anne-Mari oli õnnetu, et mees enam ei ropenda, ei joo, ei tee tubakat, ei sülita maha jne. Järgmine päev lähevad Nipernaadi ja Joona uuesti soole. Panid dünamiidid ja hakkasid lõhkama. Kõik ei läinud päris hästi ja kose alla tekkis järv, mis hakkas Küübi heinamaad üle ujutama. Kogu külarahvas sai pahaseks. Anne-Mari oli väga rõõmus, kuna Jairus ütles kurat. Külarahvas tahtis soo ja metsa ümber piirata. Nipernaadi ja Joona jooksid nii, et nad ei vaadanud enam kordagi tagasi. PÄEV TERIKESTE KÜLAS Madis Parvi oli ihne, tujukas ja lihtne mees. Edasi kirjeldati raamatus, milline oli Madise poolelijäänud hääber. Tal oli tütar Kadri, keda hakati peale Madise mõrva otsima. Varsti tuligi ta mõisa. Algul olui ta uhke ja peen. Ta
hindamatu võimalus nii raha teenida. Ikka ja jälle müüs ta Metra ära ja alati päästis Poseidon neiu. Varsti ei järkunud rahast, mis nii tuli, ning Erysicthon sõi iseennast ära. Pomona oli ainus nümf, kellele ei meeldinud mets, selle asemel armastas viljapuuaias töötamist Kosilasi juurde ei lasknud, kõigist kosilastest oli Vertumnus kõige agaram, aga edu ei olnud temalgi. Vertumnus muutis kuju, et Pomona lähedusse saada. Mõnel korral õnnestus ka ja oli selle üle väga rõõmus, et sai teda näha Vertumnus oli kurb sest neiu ei vaataks sellise poole, kellena ta esines, näiteks viljalõikaja, kohmakas karjus, viinamarjakasvataja. Tal tuli hea idee - muutis end vanaks naiseks ja kiitis alguses vilju, siis ütles et Pomona on palju ilusam ja suudles teda, aga ei suudelnud nagu vana naine. Pomona ehmatas ära. Vertumnus istus jalakapuu alla, kus olid viinapuuväädid ja rääkis jutu nende koosolemisest ja üksteise vajamisest. Ta hoiatas, et Pomona
Osta sai nii sooritatud kui ka veel sooritamata patu kustutamise pabereid. Paavst Aleksander VI ajas seesuguste ,,aktsiatega" kokku tohutu varanduse. See on üks mustemaid plekke roomakatoliku kiriku ajaloos. Lucrezia ema oli Rooma kurtisaan 5 Vannozza Cattanei, kes ei piirdunud ühe kallimaga. (Naisel olid suhted mitte üksnes paavstiga, vaid ka mitme kardinaliga.) Sündsuse mõttes pandi Vannozza mehele, sest naisel tuli liikuda ka kõrgilmas, kuid emanda tegelik elu oli roomlastele secret de polichinelle6. Lucrezia oli juba lapsena kiindunud oma venda Cesaresse. Kaht nägusat last nähti ikka ja alati koos. Mõlemasse lapsesse oli kiindunud ka laste isa. Rodrigo Borgiast sai paavst Aleksander VI 1492. a, kui Lucrezia oli 12 aastat vana. Peagi levisid imelikud kuuldused: ilus Lucrezia veetvat öid isa või vennaga või siis mõlemaga koos. Cesare Borgia ägestus alati, kui Lucrezia võõrastega paavstilossi koridorides vestles
PILET NR 1 TITAANID Titaanid olid lõpmatult kaugetel aegadel maailma isandad, sageli kutsutakse neid ka vanemateks jumalateks. Võimsad, neid oli palju. Tähtsaim oli Kronos (Saturnus), kes valitses titaanide üle, kuni ta poeg Zeus ta võimult kihutas. Kronos põgenes Rooma, sellele järgnes kuldne ajastu. Teised tähtsad titaanid: Okeanos jõgi, mis vanade kreeklaste arvates pidi voolama ümber maa; tema naine Tethys; Hyperion päikese, kuu, koidu ja eha isa; Mnemosyne mälu; Themis õiglus; Iapetos oma poegadega Atlas, Prometheus. KAKSTEIST SUURT OLÜMPLAST Olid kõige tähtsamad titaanide järgnenud jumalate hulgas. Neid kutsuti olümplasteks sellepärast, et Olümpos oli nende kodu. Zeus (Jupiter) Zeus ja tema vennad heitsid liisku, et teada saada , milline osa maailmast kellelegi pidi kuuluma. Meri Poseidon, allmaailm Hades, ülemvalitseja Zeus, kes oli kõigist võimsaim. Teda kujutatakse armumas ühesse naisesse teise järel. Zeus oli õilis ega abis
Hoopis järjekindlama ja temperamendikama karakterina esineb tütar Miili. Meeldejäävalt on kujutatud Masa Antsu, kes oma seisundile vaatamata esineb väärikalt. Autori sooja suhtumist tunnetame ka perenaise, Marjapuu ja Leena puhul, kes on usutavalt kujutatud tagasihoidlikud isiksused. Põhiprobleemid: 1 Kas raha eest saab kõike? 2 Kas raha nimel tasub hüljata perekond? 1 Miks peetakse raha kõige aluseks? 2 Kas isa tahtmise vastu tasub hakata? Mogri Märt oli hästi ahne ja hoolis ainult rahast. Ta kohtles oma alamaid halvasti ja nõudis kõigilt võlgu ja raha. Võlgu andis hästi suure intressiga. Ta oli vastu poja abielule tööka, kuid vaese Leenaga. Ta ei lubanud oma tütrel olla selle armastatud mehega ja sellega ta tõukas ta perekonnast välja. Noor Märt (poeg) siiski abiellus Leenaga ja isa ajas nad nende talust välja. hiljem siis Miili läks koos Peetriga (tema armastatud mees) Venemaale. Mogri Märt ehitas
Kirjanduse Secunda teine arvestus Pilet nr 1: 1) G. B. Shaw elu ja looming, ,,Pygmalion" Inglise teatri ja realistliku draama uuendajaks sai iiri päritolu näitekirjanik George Bernhard Shaw (1856 1950). Süstemaatilist kooliharidust saamata siirdus ta 1876. aastal Londonisse, kus püüdis edutult romaanikirjanikuna läbi lüüa. Kirjutas ka kunsti- ja muusikaarvustusi, kuid pühendus hiljem peamiselt teatrikriitikale. Shaw polnud teatrihuvilisena rahul tolleaegse inglise kodanliku teatriga, kes tema arvates seisis tegelikust elust väga kaugel, pakkudes publikule vaid tühist ajaviidet. Shaw´le meeldis Ibsen. Oma essees "Ibsenismi olemus" (1891) nõudis ta, et teater peab etendama ühiskonnas olulist rolli. Tema arvates pidi pearõhu asetama kaasaja probleeme käsitlevatele näidenditele. Liitunud "Sõltumatu Teatriga", otsustas Shaw hakata ise näidendeid kirjutama. · "Ebameeldivad näidendid" Esimene näidend "Leskmeeste majad" (1892) kuulus koos
Romeo lähim sõber. Tybalt tapab Mercutio. Nüüd Romeo võitleb Tybaltiga. Tapab Tybalti. Romeo ei mõju rumala duellandina seal või tülinorijana vaid mõjub kui truu sõbrana. Romeo ja Julia pulmaöö. Öö vastu teisipäeva, ainukene aeg, kus Romeo ja Julia on teineteisega koos kui mees ja naine. Tulevad kokku, sest Romeo peab pagema, kuna on kuulutatud Lindpriiks duelli pärast. Julia pulmad peaksid toimuma neljapäeval Parisega. Julia, kes võitleb armastuse eest, on Julia liiga rõõmus, ja vana Capuletti toob pulmapäeva ettepoole. Nüüd on Julia hädas. Abiellus vanemate teadmata. Pöördus uuesti Vend Lorenzo poole, pakub Juliale rohu leotist, mis paneks ta 42 tunniks magam. Siis jõuaks kohale Romeo. Julia ongi nüüd "surnud", ja Vend Lorenzo peab saatma Romeole Mantuci linna mungaga kirja, kuid munk ei jõudnud sinna. Romeo sai teada, et Julia on "surnud", Romeo läheb hauakambrisse ja joob mürki. Paris tuleb ka hauale, Romeo tapab Parise. Julia ärkab üles,
" küsisin kohkunult. Miinal oli kõhus küllaltki suur ja jäle haav. Käsi ja jalg olid ka vigastatud, suu juurest jooksis verd. "Ah, pole mul häda kedagi! Küll ma saan. Peaaasi, et ma üldse ellu jään!" ütles Miina. Koos hakkasime väljapääsu otsima. Mul aga valutas süda sellepärast, et äkki kukub Miina keset dzunglit kokku. Või lihtsalt sureb ära. Mis ma küll siis teen? Lennuk oli alla kukkudes murdnud parema tiiva ja nüüd oli seal suur auk. "Siit saamegi välja!" olin rõõmus. Aga kui heitsin pilgu välja, polnud ma eriti rõõmus. Me olime kukkunud keset jõge, kus kõik oli läbi põimitud puuokste ja liaanidega. Jões ulpisid mõned väljakukkunud istmed ja inimesed. Vaatepilt oli küllaltki kohutav. "Kuidas me üle jõe pääseme?" oli Miina mures. "Äkki saame mööda liaane üle jõe? Või ma ei tea... Kui sa oled nii tugev, et neist kinni haarata?" olin mures. "Me peame vähemalt proovimagi. Sest ma arvan, et sa ei taha siin nälga surra!" arvas Miina.
1. L. Tolstoi elu ja looming 1828 1910. Lev Nikolajevits Tolstoi. Tolstoi vanemad on kõrgaristokraadid, isa on krahv ja ema poolt kuulub Volkonskite suguvõssa. Lapsepõlv on niisugune omamoodi. On 2 aastane, kui ema suri, ja 9 aastane, kui ta päris orvuks jäi. Kokku oli selles peres 4 poega ja ka õde, kokku 5 last, kõik kasvavad üles orbudena. Sündis pärismõisas Jasnaja Poljana. Hooldajad, sugulased kasvatasid neid lapsi ikkagi väga hästi, niivõrd kuivõrd, loomulikult kasvasid nad üles härrandlikena, väga rikkast, jõukast perest, kus oli normaalne, et igal poisil oli oma toapoiss, ja kus oli normaalne, et inimene ise midagi ei teinud. Kui oli abielus ja kolis laste koolitamise eesmärgil Moskvasse, otsustas elu muuta, kui lapsed olid täiskasvanud, otsustas ise ennast riidesse panema hakata. Lapsed kasvavad aadlikena ja üsna isekatena üles, neile ei tule pähegi mõelda, et talupoegadel ka mingid õigused on või et nendele tuleks miskitpidi kaasa tunda. 184
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
