Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Vabariigi aastapäeva kõne". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
emakeelepäev, pikki, kristjan, petersoni, aegadest, slängidKristjan Jaak Peterson ja emakeele tähtsus slaidiesitluse tekst (2) Kristjan Jaak Peterson, Eesti esimene kirjanik, sündis 14. märtsil 1801. aastal Riias, kuid tema suguvõsa ja isa Kikka Jaak olid pärit Viljandimaalt Karula vallast Kikka talust. Tema isa hakkas peale pärisorjusest vabanemist Riias Jakobi koguduses kirikuteenriks. (3) Kristjan Jaak Peterson käis oma elu ajal Jakobi algkoolis, Riia kreiskoolis ja 1815. aastal astus Riia kubermangugümnaasiumi. Juba kreiskoolis paistis ta silma oma erakordse keeltehuviga, mis hiljem veelgi süvenes. Väidetavalt oskas mees nii saksa, rootsi, prantsuse, inglise, vene, kreeka, ladina, heebrea, kaldea kui ka läti keelt. (4) Gümnaasiumis õppides tekkis tal soov saada misjonäriks ning see innustas teda õppima Aasia ja Põhja-Ameerika asukate keeli. 1819
Kristjan Jaak Petersoni ood ,,Laulja" ,,Laulja" räägib meile loo isamaast Eestist, meie ilusast loodusest ja meie rahvast. Kristjan Jaak Peterson nimetas ja pidaski ennast maarahva laulikuks, ta hindas kirjanduse rahvuslikku omapära ja pidas võimalikuks algupärase eesti kirjanduse loomist. ,,Lauljaga" üritab ta anda märku eesti keele olemasolust ja seab keele esikohale. Kuigi Peterson peitis vihjed luuletustesse, üritas ta siiski õhutada maarahvast üles, võitlema oma maa, keele ja soo eest. Võitlus oma keele ja maa nimel algas juba siis kui Jaak oli pisikene poiss,
ja poeet. Teda on peetud esimeseks Eesti luuletajaks, maarahva laulikuks. Tema tähtsust eesti keele jaoks on hinnatud sedavõrd, et tema sünniaastapäeval, 14. märtsil, tähistatakse Eestis emakeelepäeva. Ta hakkas uurima maailma tekke, inimese olemuse ja ülesannete, elu mõtte ning igavikuprobleemide üle, kuid selgele ilmavaatele ei suutnud ta veel tulla. Ta püüab küsimustele vastuseid leida põhiliselt mõistusele toetudes. Petersoni arvates, peab inimene vaeva nägema õppides, arendades end läbi elu. Pidadest tähtsaks mõistuse täiust, sest mõistus on oluline ja igavene, seda tuleb arendada, täiendada. Üksi oma jõuga ei suuda inimene täiusklikku õnne saavutada, ligimest tuleb aidata, hoolivust üles näidata. Oluliseks pidas ta veel inimese enda juuri, mis on tähtsad, sest ilma juurteta me pole keegi. Ta uskus, et inimese vaim on surematu ja igavene, mis jätab maise keha hauda
Kristjan Jaak Peterson (1801-1822) TPL 2013 Petersoni aeg Kui K. J. Peterson sündis, oli Johann Wolfgang Goethe 51-aastane, Venemaal hakkas esimesi lauseid ütlema poolteiseaastane Aleksandr Puskin ning Inglismaal käis koolis tulevane ,,romantismi deemon" ja ajastu kirjandusmoe kujundaja George Gordon Byron. Eestlase K. J. Petersoni luuletused jõudis aga trükki alles 20. sajandil, rohkem kui sada aastat pärast autori sündi, kui need ilmusid kirjandusliku rühmituse Noor-Eesti albumites ja ajakirjas. Kristjan Jaak sobis hästi sümboliseerima eesti kirjanduse algust: romantiline ja traagiline, rahvuslik ja mässuline noormees, kes pidi elust lahkuma ülekohtuselt vara. K. J. Peterson Eesti esimene modernistlik luuletaja, kes pärast oma surma jäi unustusse. Eesti rahvusliku kirjanduse
Kristjan Jaak Peterson (14. III 1801 Riia - 4. VIII 1822 Riia) Päritolu Kristjan Jaak Petersoni isa Jaak oli eestlane, ema Anna Elisabeth oletatavasti läti-leedu päritolu. Kristjan Jaak Petersoni vanemad abiellusid 1793 aastal. Kristjan Jaak sündis perre kolmanda lapsena 1801 aastal. Lisaks temale oli peres veel kuus õde-venda. Tema isa oli Riia eesti koguduse kellamees ja koguduse eeslaulja. Haridus Kristjan Jaak Peterson omandas tolleaegsele eestlasele tavatult hea hariduse, tänu mitmete baltisakslaste toetus ele. Kristjan Jaak alustas oma õpinguid Jakobi kirikukoolis ja kreiskoolis. Riia Kubermangugümnaasiumis,
KRISTJAN JAAK PETERSON Johannes kask 9klass Albu põhikool 2015 Elukäik ja looming Sündis Viljandimaalt pärit kirikuteenri pojana. Tema isa oli Riia eesti koguduse kellamees ja koguduse eeslaulja. Kristjan Jaak sündis pere kolmanda lapsena, õppis riias kubermangugümnaasiumis ning 1819– 1820 Tartu Ülikooli usu- ja filosoofiateaduskonnas. Ta suri 1821a tuberkoloosi Mälestuse jäädvustamine 1983. aastal rajati Kristjan Jaak Petersonile Tartus Toomemäel mälestussa mms, mille autorid on Jaak Soans ja Allan Murdmaa. Kristjan Jaak Petersoni sünniaastapäeval, 14. märtsil, tähistatakse alates 1996.
Kristjan Jaak Peterson Kristjan Jaak Peterson, kirikuteenri poeg, sündis 14. märtsil 1801 Riias. Ta sündis perre kolmanda lapsena. Isa, Kikka Jaak oli pärit Viljandist, Karula vallast, Kikka talust, pärisorjusest vabanenuna rändas Riiga. Riias oli ta eesti koguduse kellamees ja koguduse eeslaulja. Kristjan Jaak õppis Riia kubermangugümnaasiumis ning peale gümnaasiumit läks edasi õppima Tartu Ülikooli usu- ja filosoofiateaduskonda. Peterson oskas vähemalt 16 keelt, sealhulgas mitut idamaa keelt. Oma isa sünnimaast kaugel sündinud ja kasvanud Kristjan Jaak pidas päritolumaad ja selle keelt kalliks. Kristjan Jaak sündis suurte vaimsete eeldustega. Ta polnud nagu iga teine lapsepõlves, kes mängis õues, ronis puude otsa ja viskas lutsu, vaid teda huvitasid raamatud ja lugemine
Kristjan Jaak Peterson 14. märtsil tähistatakse emakeelepäeva, mis tähistab Kristjan Jaak Petersoni sünnipäeva. Petersoni võib nimetada alusepanijaks eestikeelsele kirjandusele. Oma eestimeelsete luuletustega on ta kuulus ka väga noorte eestlaste seas. Milline oli selle kirjaniku elutee, kes nii vähe elas ? Kahtlemata oli Peterson äärmiselt intelligentne. Ta lõpetas 4aastase gümnaasiumi kolme aastaga. Ta väärtustas haridust nii palju, et raha vähesuse tõttu jalutas ta Riiast Tartu ülikooli. Ta tundis ligi 16t keelt. See on oskus, mida võib nimetada fenomenaalseks
TURBA GÜMNAASIUM Liisa Rebane KRISTJAN JAAK PETERSON Referaat Ellamaa, 2010 Sisukord 1. Päritolu, lapsepõlv ja kooliaeg.............................................................3 2. K. J. Petersoni luulet..............................................................................4 3. Kristian J. Petersoni elu lõpuaastad ja aeg peale ta surma.....................5 Kristian Jaak Peterson Päritolu, lapsepõlv ja kooliaeg 19. sajandi alguses huvitusid baltisaksa estofiilid eestlaste saatusest pärisorjusest vabanemisel. Peeti võimalikuks eesti kirjakultuuri loomist ja eestlaste assimileerumist baltisaksa kultuuri. Rahvuskultuuri
Referaat Katre Kasemets 5. C Sisukord K.J.Peterson - Lk 3 F.R.Kreuzwald - Lk 4 F.R.Faehlmann - Lk 5 Pildid Lk 6 Võõravõitu sõnad Lk 7 Kasutatud kirjandus Lk 8 Kristjan Jaak Peterson (14.märts 1801 Riia- 4.august 1822 Riia) Sündis Viljandimaalt pärit kirikuteenri pojana. Tema isa oli Riia eesti koguduse kellamees ja koguduse eeslaulja. Kristjan Jaak sündis pere kolmanda lapsena, õppis Riia kubermangugümnaasiumis ning 18191820 Tartu Ülikooli usu- ja filosoofiateaduskonnas. Peterson oli luuletaja. Ta hakkas kirjutama luuletusi ja proosamõtisklusi juba gümnaasiumis. Peterson nimetas ennast maarahva laulikuks, hindas kirjanduse rahvuslikku omapära ja pidas võimalikuks algupärase eesti kirjanduse loomist. Tema luuleloomingust on teada ligi veerandsada luuletust. Temaluuletused olid lihtsama värsikoega pastoraalid, milles leidub
Hiljem korraldati uus korjandus, mis samuti ei kandnud vilja ja algselt plaanitud täiskuju tellimine jäeti ära ning telliti hoopis Faehlmanni büst. Mälestussamba lõi skulptor Voldemar Mellik. Faehlmanni kuju valati pronksi Tartu Põllutööriistade ja Masinavabrikus ,,Tegur". Monumendi alus on tehtud graniidist. Mälestussammas avati 18. mail 1930. aastal ning sellest võttis osa üle 1000 inimese. Kristjan Jaak Petersoni monument Kristjan Jaak Peterson (Christian Jacob Petersohn) oli eesti kirjanik ja tõlk. Ta õppis Tartu Ülikoolis usu- ja filosoofiateaduskonnas. Ta nimetas ennast maarahva laulikuks, hindas kirjanduse rahvuslikku omapära ja pidas võimalikuks algupärase eesti kirjanduse loomist. Ta oskas vähemalt 16 keelt, sealhulgas mitut idamaa keelt. Peterson suri tiisikusse kõigest 21- aastasena. Tema sünniaastapäeval, 14. märtsil, tähistatakse alates 1996. aastast emakeelepäeva, mis sai 1999
Eestlased eesti keele eest Meie esivanemad ja vanema põlvkonna inimesed teavad seda hinda, mida on pidanud eestlased maksma, et saavutada iseseisev ühtne Eesti riik, selle kombed ning keel. Tänapäeva noorukitele tundub eesti keel iseenest mõistetavana ning seda ei väärtustata piisavalt. Ei mõelda sellele, et kui me eesti keelt väärtustama ja kaitsma ei hakka, võime tulevikus silmitsi seista suure probleemiga. Mida saaksid eestlased emakeele kaitsmiseks teha ja milliseid võimalused selleks on? Keele püsima jäämiseks on eelkõige vaja selle keele kõnelejaid. Eesti keelt valdab umbes üks miljon inimest, mida on väga vähe, võrreldes näiteks inglise, vene, saksa või hiina keelega. Me peame eesti keelt kaitsma teiste, tänapäeval mõjuvõimu omavate keelte eest. Inimesed peavad järjest rohkem oluliseks võõrkeelte õppimist, sest nii ärimaailmas kui ka igapäevaelus on ilma nendeta raske hakkama saada. Esmatähtsaks peetakse võõ
tänaseks juba omaks võetud sõnad. Nende asemel võiks kasutada ilusaid eestikeelseid sõnu ostlema ja kõik on hästi. Eesti keel ei ole vaene keel, on piisavalt sõnu enda väljendamiseks, miks kasutada võõrapäraseid väljendaid. Nii väike riik nagu Eesti peaks tundma uhkust oma rikkaliku keele üle. Suureks mõjutajaks on tõusnud ka reaalajas suhtlusportaal MSN Messenger, kus kiirelt kirjutades kasutatakse tihti lühendeid ja lihtsustatud eesti keelt. Väljakujunenud on eraldi slängid, mida vaid Messengeri teel suhtlevad inimesed mõistavad. Probleem on nende kasutamine igapäevaelus, eriti mõjutatavad on noored inimesed, kes alles õpivad oma emakeelt. Lõpuks kujuneb välja rikutud keel, ning kokkuvõttena ei oska inimesed rääkida ega kirjutada õigesti. Mis aga edasi, kas tulevikus kujunebki välja lihtsustatud ja lühenditest koosnev keel? Eesti keel on kõige tähtsam kultuuripärand iga eestlase jaoks, seega on tähtis seda hoida ka kaitsta iga halva mõjutuse eest
Tere, olen isehakanud kadrinlane, sest olen pärit Narvast. Tulin Kadrinasse, et saada paremini suhu oma enda emakeel. Olen Kadrina Keskkooli õpilane juba kolmandat aastat ning iga aasta olen olnud usin uurija. Sellel aastal uurisin ma Kadrinaga seotud keelemehi ning kõik, mida ma õppisin, oli minu jaoks huvitav. Tänase ettekande jaoks valisin uuritud materjalist välja üsna väikese osa. Reiner Brockmann oli esimese eestikeelse juhuluuletuse kirjutaja. Seda peetakse tema põhiteeneks, ometi ei olnud kaasaegsetel eestlastel sellest õrna aimugi. Kristiina Ross on öelnud, et see oli kohaliku võõramaalase intellektuaalne mäng, nali, mille peamine ja tagantjärgi tähtsus seisnes selles, et see oli just esimene eestikeelne silbilis-rõhuline luuletus. Ilmaliku juhuluule harrastamise asemele asus just Kadrina-perioodil vaimulik kirjasõna, millest trükivalgust nägi 24 kirikulaulu tõlget. Ja just need olid kuni piibli ilmumiseni eestlaste seas kõige populaarsemad teksti
Eesti keel Eesti keelt räägib emakeelena 922 000 inimest Eestis ja 160 000 mujal, peamiselt Rootsis, Soomes, Saksamaal, USA-s, Kanadas ja Venemaal. Lisaks kõneleb eesti keelt veel umbes 168 000 inimest. Sellise kõnelejate arvuga on eesti keel maailma tuhandete keelte hulgas esimese kahesaja seas, uurali keeltest ungari ja soome keele järel kolmas. Kõige kõrgemal asub eesti keel aga kauniduse edetabelis. Mõni vanem inimene teab rääkida, et eesti keel saavutas kunagi iludusvõistlusel itaalia keele järel teise koha lausega ,,Sõida tasa üle silla." Eesti keel pole mitte ainult ilus, vaid ka tubli. Nimelt on see üks väiksema kasutajaskonnaga riigikeeli maailmas, suudab aga siiski toimida kõigil ühiskonnaelu aladel. Eesti keel on muuhulgas üld- ja kõrghariduse, teaduse, ajakirjanduse, riigiasutuste ja omavalitsuste, veebikeskkondade ja tarkvara keel. Seega on eesti keele kasutusala laiem kui eales varem, senisest enam on ka teise keelena õppijaid. Vähemast tegelikult
NEUROLINGVISTIKA HARJUTUS Neurolingvistiline programmeerimine--1970ndate alguses Ameerikas loodud teadusharu sellest, kuidas mõtlemine mõjutab keelt ja muid väljendusviise. NLP loojateks peetakse John Grinderit (keeleteadlane) ja Richard Bandlerit (matemaatik ja psühholoog). Nad nimetasid loodut "Ajude kasutamise juhendiks". Väga lihtsustatult tugineb teooria järgnevale: meie käitumine tuleneb sellest, kuidas meelte abil tajume maailma (neuroloogilistest protsessidest); iga inimene annab saadud infole tähenduse ja omapoolse tõlgenduse läbi nö filtrite; mõtete korrastamiseks, suhtlemiseks kasutame keelt (lingvistika); ka keel on üks filter nagu keskkond, kultuur jm; soovitud tulemuse saamiseks peab teadma, kuidas õigesti reastada tegevust (programmeerimine); aju üldiselt ei tee vahet tegelikult kogetul ja kujutluspildi läbi saadud infol (nt kujutletav hirmupilt vallandab ka vastavad protsessid inimeses: lihaspinge, kiirenev hingamine jm).Keele läbi saab seega mõjutada
36. Kelle nimega seoses tähistatakse Eestis emakeelepäeva? Milles seisnes tema tähtsus? Mida tead tema loomingust? Eestis tähistatakse emakeelepäeva seoses K. J. Petersoniga. Tema tähtsus seisnes kirjanduse rahvusliku omapära hindamises, eesti kirjanduse nn loomises ja nn maarahva laulikuks olemises. Ta kirjutas luuletusi, heroilisfilosoofilisi oode ja pastoraale, filosoofilisi traktaate ning tegi palju tõlketöid. 37. Milline kirjanduslik rühmitus taasavastab Petersoni loomingu? Petersoni loomingi taasavastab kirjanduslik rühmitus ,,Noor-Eesti". 38. Nimeta Kreutzwaldi peateos ja põhjenda selle teose olulisust. Kreutzwaldi peateos on ,,Kalevipoeg". See teos on oluline, sest on meie rahvuseepos, mis koosneb rahvajuttudest ja muistenditest. See teos on meie esivanemate pärand, kuid Kreutzwald lisas sinna palju ka ise juurde. 39. Mis iseloomustab Koidula loomingut? Koidula loomingut iseloomustab romantilisus, isamaalisus ja üldinimlikud väärtused. 40
mõttekriipsudega. Siinsete inimeste südamemured – väikesed ja suured – on saanud arsti südamemureks. Isegi Toomas – meie parim õpilane – lahendas selle ülesande valesti. LISANDITAOLISED MÄÄRUSED Päritolumaal, Peruu mägises siseosas(,) valitsevate tingimuste tõttu on ta harjunud… Täna, 7. septembril(,) saavad huvilised… 14. märtsil, Kristjan Jaak Petersoni sünnipäeval(,) peetakse emakeelepäeva. RIND- JA KOONDLAUSE KIRJAVAHEMÄRGID Sina küsid, mina vastan. Juhan on muidu tubli mees, kuid armastab vahel viina võtta. Oleme täna käinud Ardus, Olustveres ja Puiatus. Sidesõnade ja, ning, ega, ehk, või, (nii)…kui (ka) puhul koma harilikult ei kasutata Vihma sajab ja päike paistab. Vares istub aiateiba otsas või katusel. Mehel polnud sõpru ega vaenlasi.
Ta suri 17. märtsil 461. Jumala aastal. Sellest ajast on seda päeva tähistatud kui St. Patricku päev. (http://www.epl.ee/artikkel/151553) USA-s: Mälestamispäeva tähistatakse mai viimasel esmaspäeval. See on ametlik puhkepäev mälestamaks kõiki lahingus hukkunuid 1.2 Kevadised tähtpäevad Eestis Eestis tähistatakse 14. märtsil emakeelepäeva. 1994. aastal tegi pensionil viibiv Ida- Virumaa Sonda õpetaja Meinhard Laks ettepaneku tähistada luuletaja Kristjan Jaak Petersoni sünniaastapäeval emakeelepäeva. 1999. aastal kuulutatigi emakeelepäev riiklikuks tähtpäevaks, mil heisatakse sinimustvalge lipp. (A. Sihvart, lk 21). 25. märtsil tähistatakse paastumaarjapäeva (ka maarjapäev). Seda peetakse kevade olulisimaks naistepühaks, sel päeval pühitseti ka Mari ja Maria nimepäeva. Nimepäeva pühitsemine oli mõneti tuntud saartel, hoopis tundmata Kirde- ja Kagu-Eestis. Maarjapäev
Eestlased eesti keele eest Vanema põlvkonna inimesed teavad hinda, mida on pidanud eestlased maksma, et luua ja säilitada oma riik, kombed ja keel. Ent nooremate inimeste jaoks on eesti keele olemasolu iseenesestmõistetav ja seetõttu ei oska nad seda piisavalt väärtustada. Ei mõelda ka selle peale, et kui me eesti keelt ei kaitse ega sellest lugu pea, siis võib tulevikus tekkida olukord, kus eesti keele kõnelejaid, keda on niigi vähe, pole eneam üldse. Kuid mida saaksid eestlased eesti keele kaitsmiseks teha ja milliseid võimalused selleks on? Õige eesti keele säilimise võtmeks on see, et me õpiks seda rohkem, hoolikamalt ja pühendunumalt. Inimesed arvavad, et kui nad saavad oma keeleoskusega igapäevaelus hakkama, siis sellest piisabki. Kuid tegelikult peaks suurt tähelepanu pöörama õigekirjale, õigele sõnakasutusele ja lauseehitusele. Sest kui igaüks pidevalt oma suva järgi kõneleb, siis jääb see kõrvu ka teist
Tallinna Ülikool Maria Meniv Eesti keel kui võõr keel ja kultuur I kursus ,,Slängi kasutamine noorte seas" Uurimustöö Tallinn, 2013 Sisukord Sissejuhatus 1. Släng. Kujunemine ja kasutamine 1.1 Mis on släng? 1.2 Kus ja kelle poolt slängi kasutakse? 1.3 Kust saadakse uusi slängi sõnu? 1.4 Slängi muutumine 1.5 Kus sobib ja kus ei sobi slängi kasutada Kokkuvõte Kasutatud kirjandus Sissejuhatus Släng on keele osa, mis erineb originaalkeelest. Tänapäeval kasutavad peamiselt noored inimesed aina rohkem slängi ja seda tegid minevikus ka nendesamade noorte vanemad. Släng on pidevas muutumises, sest iga põlvkonna keelekasutusse tuleb juurde uusi sõnu. Släng kui mõiste tekkis Inglismaal ja on sajandeid vana. Allilma tegelased ja vargad kasutasid oma salakeele kohta sõna slang või flash. Enne 19. sajandit oli slang kasutus
märts. Ta elas 21-aastani.Eestis tähistatakse tema sünnipäeval Emakeelepäeva. Alles 1922 a. Avaldati tema kirjutisi. Õppimise kõrvalt teenis ta raha tõlkimisega. 6. Luuletus ,,Kuu" ülistab väikest Eesti rahvast pürgima kõrgemale, et jätta tulevikus endast märk maha. 7. Ood pidulik luuletus, ülistus- või mälestuslaul, mis on pühendatud isikule, sündmusle, nähtusele, ideele vms. NÄIDE: Pastoraal maaelu maalilisust kujutav karjaselaul. 8. Petersoni välimus küünilis-boheemliku välimusega pikad juuksed, must pikk laia nahkvööga kuub, must barett, suur okslik jalutuskepp. 9. Fr. R. Faehlmann sündis Järvamaal, Koerus, Ao mõisas. Tema isa töötas mõisavalitsejana. Peale arstipraksise oli ka Tartus ülikooli Eesti keele lektor. 10. ÕES- Õpetatud Eesti Selts (asutatud 18. jaanuaril 1838 - suletud 1950 ja taastatud 1988). vanim Eesti teadusselts.
põhisõnaga, vaid jäävad nimetavasse käändesse. Nt „Aktuaalses kaameras” intervjueeriti silmapaistvat poliitikut justiitsminister Joosep Metslangi; haigla peaarstil meditsiinidoktor Jüri Jõel. Lisanditaoliste määruste vahemärgistusest Järellisanditele on sisult lähedased täpsustavad aja- ja kohamäärused. Nt Päritolumaal, Peruu mägises siseosas(,) valitsevate tingimuste tõttu on ta harjunud .. Täna, 7. septembril(,) saavad huvilised jälgida .. 14. märtsil, Kristjan Jaak Petersoni sünnipäeval(,) peetakse emakeelepäeva. Kui käsitada selliseid ühendeid kahe samaväärse määrusena, siis tuleb koma panna küll nende määruste vahele, mitte aga viimase määruse järele (vt SÜ 90). Kui aga näha siin lisandisuhet, siis tuleb koma panna ka järelkomponendi järele. Seega oleneb järelkoma kasutus siin kasutaja suvast. Lisandiga analoogiliselt võiks koma ära jätta isikulise asesõna puhul. Nt Meil Torontos nii ei tehta.
liige aastast 1855, Ungari Teaduste Akadeemia välisliige aastast 1871. 1870. aastal valiti ta Eesti Aleksandrikooli peakomitee auliikmeks. Kolleegiuminõunik aastail 1877-1882, elas surmani Tartus väimees Blumbergi juures, Kreutzwald on maetud Vana-Jaani kalmistule Kristjan Jaak Peterson, ka Christian Jacob Petersohn 14. märts 1801 Riia 4. august 1822 oli eesti kirjanik. Sündis Viljandimaalt pärit kirikuteenri pojana. Tema isa oli Riia eesti koguduse kellamees ja koguduse eeslaulja. Kristjan Jaak sündis pere kolmanda lapsena, õppis Riia kubermangugümnaasiumis ning 18191820 Tartu Ülikooli usu- ja filosoofiateaduskonnas. Ta hakkas kirjutama luuletusi ja proosamõtisklusi juba gümnaasiumis. Ta avaldas Johann Heinrich Rosenplänteri ajakirjas "Beiträge zur genauern Kenntniss der ehstnischen Sprache" artikleid eesti keele kohta, tõlkis rootsi keelest saksa keelde Kristfrid Gananderi "Mythologica
firmades, mainekamates ülikoolides üle kogu maailma. Eesti riigile mõjub see negatiivselt, sest kvalifitseeritud tööjõud suundub võõrsile, emakeele kõnelejaskond väheneb. Selle vältimiseks peaks riik pakkuma noortele paremaid võimalusi haridustee jätkamiseks, kas siis osalise õpingute maksmise või muu näol. Eesti keel on tugev ja mitmekesine keel, kus ei puudu küll võõrapärased väljendid ja slängid, kuid siiski peidab endas erilist omapära. Võib-olla just eelnevalt nimetatud lisavadki meie keelele värvilisust ja kontraste. Emakeel ei ole meie suus hääbumas, armastame ja hoiame teda endiselt. Eesti keel on maailma mastaabis kõneldav vaid minimaalse protsendina kogu rahvastikust, aga see väike rahvaarv ei lase tal kustuda ning kannab seda põlvest põlve edasi.
Tartu Kivilinna Gümnaasium Slängi populaarsus ja kasutatavus Tartu Kivilinna Gümnaasiumi 10.b klassi õpilaste seas Uurimustöö Autor: Helina Romantosov 10B Juhendaja: Piia Jullinen Tartu 2011 SISSEJUHATUS Uurimustöö teemaks on valitud slängi kasutatavus ja populaarsus Tartu Kivilinna Gümnaasiumi 10.b klassis. Teema näis huvitav ning kuna släng on väga kiiresti muutuv, sooviti läbi uurimuse rohkem aimu saada hetkel kasutuses olevatest slängisõnadest, mida ehk ka enda sõnavara täiustamiseks kasutada saaksite. Selle info saamiseks koostati ankeetleht, kuhu oodati ausaid vastuseid viiele küsimusele. Tänu sellele selgus õpilaste arvamus, kas släng mõjutab meie emakeelt, miks ja kui tihti seda kasutatakse ning samuti paluti igal õpilasel individuaalselt kirja panna, mida släng otseselt temajaoks tähendab ja välja tuua tänapäevaseimad slängisõnad. Mill
Oskar Lutsu Palamuse Gümnaasium Johanna-Marleen Veski 11. klass INGLISKEELSETE SÕNADE JA VÄLJENDITE KASUTAMINE EESTI KEELES Uurimistöö Juhendaja: Margit Menson Palamuse 2017 Sisukord Sisukord.............................................................................................................. 2 SISSEJUHATUS.................................................................................................... 3 KOKKUVÕTE................................................................................................... 16 SUMMARY...................................................................................................... 17 KASUTATUD KIRJANDUS................................................................................. 18 LISAD............................................................................................................. 19 L
Sel eesmärgil avaldas ta ÕES-i toimetistes kaheksa saksakeelset müüti: Neist kaks esimest põhinevad rahvapärimustel, ülejäänud on pseudomütoloogilised. Müütidest sai laiemalt tuntuks poeetilise sisu ja sõnastusega "Koit ja Hämarik", mis esindas pikka aega eesti rahvaloomingut välismaistes rahvaluule väljaannetes. Idee müütide kirjutamiseks sai Faehlmann saksa romantilisest kirjandusest. Faehlmann toetus oma müüdiloomes põhiliselt Kr. J. Petersoni tõlgitud "Soome mütoloogiale", antiikeeskujudele ja rahvapärimustele. · Faehlmanni ilukirjanduslikust loomingust on osutunud ajakestvamaks tema luule, mis on välja kasvanud kirjanduslikust poleemikast. Ta tõestas, et ka eesti keeles on võimalik kasutada antiikseid värsivorme. F. tuntumad luuletused on "Piibu jutt" ja "Suur on, jumal, su ramm". · Faehlmanni epigrammid on luuletustega võrreldes tugevama õpetliku hoiakuga, neis sõitleb ta
emakeelt ning kõik on osaks riigi kultuuris. Et riik püsiks, on vaja selle keele ning kultuuri püsivust. Keele püsivuse tagab esimese asjana rahva usk sellesse. Samamoodi tagab ka inimese edu tema usk iseendasse. Kui keele rääkija ei usu selle tulevikku, siis puudub tal ka motivatsioon seda keelt arendada ja käidelda, vaid leiab perspektiivikama keele ning suhtleb selles keeles edasi. Ehtsa nö. iidolina võib välja tuua Kristjan Jaak Petersoni, kes on laialt tuntud eesti keele austaja. Tema oli esimene, kes rääkis nina püsti eesti keelest ning kirjutas samas keeles ka luuletusi. Kultuur on veidi laiem mõiste. Kultuur omandatakse kaasmaalastelt. Kui puuduks keel, siis ei oleks võimalik ka kultuuri säilimine. Kultuur on kompott rahva kommetest, usust, keelest, traditsioonidest, väärtushinnangutest ja teadmistest. See nimekiri on pikem, kuid siiski ei ole kultuuri mõiste üheselt mõistetav
kasutusel olev eesti keel, ning mida tuleks ette võtta selle pikaajalisemaks säilitamiseks. Põhisõnum: Hetkel kasutust leidev eesti keel on suhteliselt kiiresti muutumas. Kõige suuremateks teguriteks on kujunenud väliskeeled ning noorte suhtlemisstiilid, mis ei hõlma kaugelti piisavalt eesti keelseid sõnu. Midagi tuleb kiiremas korras ette võtta! Kommenteeritud kava: 1. Sissejuhatus: Eesti keeles räägiti juba väga ammustest aegadest. Tänini säilinud keel on ohtralt erinevate mõjutuste pärast muutunud. Hetkeline eesti keele kulg pole veel kõige hullem, kuid mõnekümne aasta möödudes on kindlasti välismõjude hulk ohtlikumaks kujunenud. Võõrkeelte kasutamise kasv on üheks suurimaks ohuks meie keelele. Slängi kasutamine on samuti tohutuks mõjutajaks. Kindlasti saab midagi kasulikku keele sälitamiseks ette võtta. 2. Slängi mõjust keelele: Nimelt igapäevases noorte suhtluses leiab
Eestit esmakordselt iseseisva riigina. Sellele järgnesid peagi ka teiste riikide tunnustused. Tartu rahulepinguga tunnustas Nõukogude Venemaa tingimusteta Eesti Vabariigi iseseisvust, määrati kindlaks Eesti-Vene riigipiir ja kooskõlastati vastastikused julgeolekutagatised. Järgnevalt tunnustasid Eesti Vabariiki de jure paljud riigid. Emakeelepäev Lipupäev:14 märts Eesti keele ja kultuuri päeva hakati esimese eesti luuletaja Kristjan Jaak Petersoni sünniaastapäeval tähistama 1996. aastal. Selle päeva tähistamise mõtte algataja oli Sondas elav kooliõpetaja ja keelemees Meinhard Laks. 1999. aastal kuulutati emakeelepäev riiklikuks pühaks. Sel päeval korraldatakse teemakohaseid üritusi kogu Eestis, eelkõige koolides ja kultuuriasutustes. Emadepäev Lipupäev: mai teine pühapäev Emadepäev kuulub nende pühade hulka, mida on hakatud tähistama 20. sajandil. Päev on koguni nii
SISUKORD SISSEJUHATUS...............................................................................................3 1. Eesti keelest üldiselt.......................................................................................4 1.1. Eesti elanike keeleoskus..............................................................................4 2. Eesti keel välismaal........................................................................................5 2.1. Eesti keel Brasiilias.....................................................................................5 2.2. Eesti keel Saksamaal..................................................................................7 2.3. Eesti keel Venemaal...................................................................................8 3. Võõrkeele õppimine.....................................................................................10 3.1. Keeleõpe igale inimesele.......................................................................
Tallinna Ülikool Eesti keele ja kultuuri instituut EMAKEELE SELTS. MISSIOON JA TEGEVUSED Referaat Koostaja: Rühm Juhendaja: Tallinn, 2012 Sisukord Sissejuhatus Valisin teema ,,Emakeele Selts. Missioon ja tegevused", sest eesti keele huvilisena olin motiveeritud selle seltsi tegevustest rohkem teada saama. Referaadi eesmärgiks on tutvustada lühidalt Emakeele Seltsi ajalugu, eesmärke ja tegevust ning äratada selle kaudu suuremat huvi eesti keele tundmise ja hoidmise vastu nii iseendas kui ka kelleski teises, kes seda tööd lugema juhtub. Referaadist leiab põgusa ülevaate Emakeele Seltsi ajaloost ning nende tegevustest tänapäeval. Veidi lähemalt saab lugeda mõnest Emakeele Seltsi poolt korraldatavatest üritustest nagu
annaabi.ee 
