........................................................ lk 9 2 I Maailmasõja mälestusmärgid HALJALA Algselt valiti monumendi asukohaks kirikuesine plats, kuid hiljem otsustati see püstitada Kakumäe kalmistule - rahulik koht, eemal suurtest teedest. Eeskujuks võeti Kuusalu samba kavand. Haljala omal on obeliski tipp kaetud nn katusega ja tipus on lisaks rist. Obeliskil on Vabadussõjas langenute 28 ja I maailmasõjas langenute 78 nime. Avamine toimus 7. septembril 1930. Kohal oli umbes 2000 inimest. Monument lasti õhku 1945. aasta sügisel, valla täitevkomitee esimehe, partorgi ja punasõdurite poolt. Tükid maeti siia samasse platsile. Samba alus ja tipuosa jäid terveks. Teine avamine toimus Eesti Vabariigi 71. aastapäeval, 24.02.1989, VÄIKE-MAARJA VABADUSSÕDA JA I MAAILMASÕDA
kogu meie Vabadussõja-aegsest ohvitserkorpusest üle 15%, samal ajal kui sõjaväest tervikuna kaotati umbes 5%. ohvitserkaotuste kõrge protsent seletub eelkätt suurte kaotustega sõja alguskuudel. Eesti Vabadussõja mälestusmärgid Harju maakonnas Ardu lahing Avati 04.09.1932 6. jaanuaril 1919. aastal toimus Ardus oluline lahing Vabadussõja ajaloos, mille tulemusel peatati punaväelaste pealetung Tallinna suunas. Selle sündmuse tähistamiseks ajati Adusse mälestusmärk. Graniidist sammas kujutas endast mitmest tahukast koosnevat obeliski, mille ülemisel tahukal asteses Vabaduse Risti kujutis. Mälestusmärk avati 4. septembril 1932. aastal. Avapidustusel esines kõnega Kaitseliidu ülem kindralmajor Johannes Orasmaa. Mälestusmärgi patrooni kohustused võttis enda kanda Kaitseliidu Triigi kompanii. Nõukogude vägede saabudes mälestusmärk hävitati, kuid taasavati juba 16. augustil 1942 aastal.
............................................................................................22 ...................................................................................................................................................22 ..................................................................................................................................................24 3 SISSEJUHATUS Tori esimene kirik orduajast pärit Püha Maarja kabel purustati 16. sajandi lõpus. Järgmise Tori kiriku kohta on teada, et see oli puitehitis. Pärast Põhjasõda laastavaid sündmusi kirjutati kiriku 1713. aasta visitatsiooniprotokollis, et kirik on õige vana ja lagunenud, kirikla laostunud, maa tühi ja lage. Praegusele Tori kihelkonnakirikule pandi nurgakivi 1852. aasta. Kirik ehitati Viljandi ehitusmeistri Henrich Passlacki projekti järgi, mida täiendas eksterjööri
Eesti Hotelli ja Turismimajanduse Erakool Maaturism ME-21 Helena Siiroja JÄRVA-PEETRI KIRIK HEINRICH STAHL CHRISTIAN BEERMANN Referaat aines kultuurilugu Juhendaja: Piret Valgma Müüsleri, 2009 Referaat aines kultuurilugu........................................................................................................................1 Juhendaja: Piret Valgma...........................................................................................................1 Müüsleri, 2009....................................
JÄRVA-PEETRI KIRIK HEINRICH STAHL CHRISTIAN BEERMANN Referaat aines kultuurilugu Juhendaja: xxx Müüsleri, 2009 Sisukord Referaat aines kultuurilugu........................................................................................................................1 Müüsleri, 2009...........................................................................................................................................1 1Järva-Peetri kirik......................................................................................................................................3 1.1SISSEJUHATUS.............................................................................................................................. 3 1.2AJALUGU........................................................................................................................................3 ................................................................
...................................................................................................4 Vabadussõja mälestussammas..........................................................................................5 Huvitavamaid hooneid......................................................................................................6 Rakvere esimene lasteaiahoone...................................................................................6 Karmeli koguduse kirik................................................................................................7 Rakvere saksa gümnaasium.........................................................................................8 Rakvere gümnaasium...................................................................................................9 Vabaduskirik...............................................................................................................11 Rakvere spordikeskus.........
Suures pargis paikneva peahoone tagakülg on suunatud järve poole. Hoones tegutseb kaasajal Rõuge Põhikool (endine Viitina Põhikool). Säilinud on ka suur hulk kõrvalhooneid, osa neist küll ümber ehitatud ja osa varemeis (Viitina mõis... 2009). Viimastel aastatel on üheks kuulsamaks ja meelelahutuslikumaks ettevõtmiseks Viitina järvel olnud kalapüük unustusse vajunud püügiriista kuuritsaga. · Urvaste Püha Urbanuse kirik asub Urvaste vallas Kirikukülas ja on ainus basiilika Eesti maakirikute seas. (Urvaste kirik... 2009) Pikihoone on 3-lööviline, kesklöövi valgustavad valgmiku paarisaknad, mis väärivad ka arhitektuurilist tähelepanu. (Urvaste Püha Urbanuse kirik... 2009) Kirik pärineb juba 13.sajandi lõpust, kuid hilisemate rüüstamiste ja tulekahjude tõttu on seda ikka ja jälle üles ja ümber ehitatud. Samas on hoone põhiplaan säilinud. (Rohtmets, 2004: 280)
......................................................................................7 9) Kaitsealused territooriumid:...............................................................................................7 10) Kuuluvus maakondadesse:...............................................................................................8 Vaatamisväärsused:................................................................................................................8 Rannu Püha Martini kirik..................................................................................................8 Tamme tuulik.....................................................................................................................8 Barclay de Tolly mausoleum Jõgevestes...........................................................................8 Vallapalu............................................................................................................................9
.......................................31 2 SISSEJUHATUS Käesolev uurimistöö on Vara Brigitta kirikust Tartumaal Vara vallas. Suvel mööda sõitmisest on vähe kasu, et teada tegelikku kiriku ajalugu, salapärased valged seinad ja iidsed ning kõrgustesse ulatuvad puud ei jutusta Sulle tegelikkusest. Piisab vaid sisse astumisest, et tekiks huvi, miks ja milleks see kirik siia ehitatud on ning kes sellega seotud on. Sellise teema valisime, sest ka meil ei ole meie kodukandi kirikust rohkemat teada kui näinud oleme. Teadagi, et kirik seostus Eestis igapäevase elukorraldusega, sealhulgas haridusega ja usuga. Ka praegu on kirik mõningatele inimestele vägagi pühalik. Kõike seda on huvitav ja kasulik teada, eriti kui elada selle kiriku läheduses. Kasutatud on Internetti, raamatuid ja koolis varem tehtud uurimistöid,
5 mälestamiseks. Argo Männimetsa mälestused ühtivad enamasti eelnenud kirjeldusega Kolonni algusest, kuid on ka mõningaid erinevusi. Ka tema sõnul sai kogu Kolonn tõesti alguse Ain Saare juures kohvitamisest ning aja veetmisest. Argo mäletab, et enne aktsioonide käima lükkamist sai otsustavaks kuupäev. Alles pärast kuupäeva leidmist valiti eesmärk. Eesmärgiks said Vabadussõjas langenute hauad, kuid algsihiks olevat siiski olnud punaarmeele nii öelda hambaid näidata. Noorus ja uljus ei lasknud tekkida hirmul tugevama võimu ees ning loomulikult oli haudade korrastamine poiste arust õige ja vajalik idee. 6 Kuna tol ajal olid vabadussõjas langenute kalmud üle kogu Eesti täiesti unarusse jäetud, said poisid oma tegevusega palju tähelepanu. Olles kindlad, et teevad õiget asja, kaasasid nad 3 21. oktoober- märgitud Argo Männimetsa 1941
· 14. jaanuaril 1919 vallutasid Julius Kuperjanovi partisanide pataljon ja soomusrongid kaptenite Karl Partsi ja Anton Irve juhtimisel Tartu. · 31. jaanuaril 1919 sai Julius Kuperjanov Paju lahingus surmavalt haavata. Teenetemärgid Vabadusrist I/2 II/2 II/3 · Anna ordeni II, III ja IV järgu autäht · Stanislavi ordeni II ja III järgu autäht · Vladimiri ordeni IV järgu autäht · Georgi IV järgu rist · Vabadusristi I/2, II/2, II/3 Julius Kuperjanovi nime kannavad tänavad Tartus, Valgas ja Põltsamaal. Kui Kuperjanov tuli Imelik, see oli kõigest 87 aastat tagasi, kui Julius Kuperjanov oma pataljoniga Puurmanist Tartu peale tungis. Eestis elab terve hulk inimesi, kes olid sel päeval juba olemas, muist peaaegu kaelakandjadki. Ometi tundub, nagu oleks tegu mingi ennemuistse kangelasajaga. 5
OLUSTVERE TEENINDUS- JA MAAMAJANDUSKOOL Maaturismi teenindus I Liisa Mäger JÕGEVAMAA Vaatamisväärsused Juhendaja: Endla Pesti Olustvere 2009 Üldinfo: · Jõgeva maakonna pindala on 2604 km² · Maakond piirneb Ida-Viru, Lääne-Viru, Järva, Viljandi ja Tartu maakonnaga ning Peipsi järvega. · Jõgevamaa elanike arv on 01.01.2009 elab Jõgevamaal 35737 · Maakonnas on 13 omavalitsust 10 valda ja kolm linna · Jõgeva maavanem on Viktor Svjatõsev, kes nimetati ametisse 1.septembril 2009. a. · Mandri-Eesti keskpunktist Peipsi järveni ulatuva Jõgevamaa maastik on mitmekesine. Kesk-Eesti tasandikul vahelduvad metsad rabadega, siin leidub põlislaasi
autasude saamiseks. Kahe aasta jooksul ülendati ta auastmes lipnikust ülemleitnandini ja ametikohal luurajate komando ülemast roodülemaks. Ta hindas kõrgelt oma lahingukaaslasi, kellega jagas kõike elades nende keskel, süües koos nendega sõduritoitu, magades kõrvuti kaevikuporis ning viies vajadusel mehed välkkiirelt lahingusse või luureretkele. Ta oli tunnustatud autoriteet ning teda autasustati seitsmel korral aumärkidega. Stanislavi 3. järgu rist mõõkadega juunis 1916.a.; Anna ordu 3. järgu rist augustis 1916.a.; Anna ordu 2. järgu rist märtsis 1917.a.; Stanislavi 2. järgu rist mais 1917.a.; Vladimiri 4. järgu rist augustis 1917.a.; Georgi 4.järgu rist novembris 1917.a.; Anna 4. järgu rist mõõgale nov. 1917.a. Ta oli esitatud kapteni aukraadi ning Georgi mõõga ja teiste vene ja liitlaste autasude
Ambla kirik Eesti ajalugu 2 4/11/19 Ambla kirik · Ambla Püha Neitsi Maarja Kirik ehk Ambla Maarja kirik on Ambla kihelkonna kirik asukohaga Järva maakonnas Ambla alevikus. Seal tegutseb EELK Ambla Maarja kogudus. Kirik on pühitsetud Neitsi Maarjale, kes oli Saksa Ordu üks peamisi kaitsepühakuid ning ka kogu Eesti kaitsepühak. Kiriku aastapäev on 2. juuli. 3 4/11/19 · Ambla kirik on Järvamaa säilinud kirikutest vanim ning üks vanemaid Kesk-Eestis. See on kolmelööviline kodakirik. Koeru kirik ja paljud teised Kesk-Eesti ja Põhja-Eesti kirikud järgivad Ambla kiriku eeskuju.
Lossid olid kaitsmata (Kreeta). Mükeene on sõjaline kultuur, lossid kindlustatud. Õitseaeg oli 2000-1250 eKr. Suurimad lossid: Knossos, Phaistos, Hagia Triada, mis olid ehitatud kivist, ilma siduaineta, laed puust. Sambad olid ülevalt jämedamad ja alt kitsamad, need olid puust, tubade liigendamiseks. Sambad olid värvilised. Tirynsi ja Mükeene linnamüür laotud suurtest kividest, ilma siduaineta. Mükeene lõvivärav oli tähtsamaiks väravaks. Mükeenes on hauad, mida peetakse kuningate omaks. Suured ringhauad osadel ka kuppel peal. Kujutavas kunstis olid põhilised mütoloogilised stseenid (ntks Zeus võrgutab ära Europe). Tegu on kõrgreljeefiga, kus võib natukene näha ka egiptusepoosi. Knossose palee seestpoolt seinamaalingutega kaetud. Knossose palee oli mitme tasapinnaline. Palju kasutatakse meremotiivi ja elurõõm. Megaron- kreetlaste elamu Knossose palee seinamaal- Kreetas oli härjakultus. Terrakato- põletatud savist skulptuurid
Tohutute mõõtmetega Colosseum on 50 m kõrge ja tema ümbermõõt oli 527 m. Ehitise nelja korrust kaitses päikese eest suur originaalne varikatus, nn. 10 päikesevari. Igal pealtvaatajal oli nummerdatud istekoht. 80 avalikku sissepääsu võimaldasid hoonesse kiiresti siseneda ja sealt väljuda. Keisril oli eraldi sissepääs. Colosseum on praegu varemeis ja kuigi üle poole temast on hävinud, on ta ikkagi Antiik-Rooma suurim mälestusmärk. Colosseum, vaade sisemusse Colosseum, välisvaade Keiser Augustuse paraadkuju Roomast pärinevad maailma esimesed pronksist ratsanikukujud. Tol ajal loodi arvukaid mälestusmärke, sealhulgas ka keiser Marcus Aureliuse ratsakuju. Keskajal valati need ümber kahuriteks. Ainsana pääses Marcus Aureliuse kuju, mida kristlased pidasid Constantinus Suurele kuuluvaks. Silmapaistvad kunstiteosed on Traianuse ja Caracalla portreed. 11
Panteon on vanim säilinud Rooma-aegne ehitis. Samuti on see vanim antiikaegne kuppelehitis. Kõrgust on hoonel 43m. Kupli tipus on suur ava, mille kaudu saavad siseruumid valgust. Ava diameeter on 8,9 m. Kupli diameeter on 43,5 m. Seesmine alumine korrus on pilastrite ja korintose stiilis sammastega jaotatud kuueks kõrgeks nisiks. Seitsmes niss on sissepääsu vastas. Nendes asuvad skulptuurid. Ehitisel on kassettlagi. Alates aastast 609 on see ristiusu kirik. Silindriline osa on tambuur. Templi seina paksus on 6,2 m, kuid seest on need tühjad. Nissides seisid erinevad rooma jumalad. Templis asub maailmakuulsa kunstniku Raffaeli haud. Panteon on antiikaja kõrgeim tehniline saavutus ning on kuppelehitise parim näidis. Hadrianuse mausoleum - hoone valmis aastal 139. See on nelinurksel alusehitisel paiknev 50 m kõrgune monumentaalne ümarehitis. Sinna on maetud Rooma keisrid. Vanasti oli see sõdade ajal kindlus. Veel on
kuuluvad Velez de la Gomera, Alhucemase ja Chafarinase saared. Rahvastik. Rahvaarv on 39,2 milj. Hispaanias elab koos üle kümne rahvuse. 75% on hispaanlased, ülejäänud on kataloonlased, galjeegod, baskid. Võõrsil elab üle 2,7 milj. Hispaanlase (Lääne-Euroopa maades ning Põhja- ja Lõuna-Ameerikas). 99% rahvastikust on katoliiklased. Kuigi loomulik iive on vähenenud, kuulub Hispaania Lääne - Euroopa kõrge loomuliku iibega maade hulka.. Kirik riigist lahutatud. Pealinn. Madrid (üle 4 milj. elaniku), mis kuulutati pealinnaks 1561. aastal kuningas Felipe II ediktiga. Riigi poliitiline, majandus - ja kultuurikeskus Madrid tekkis araablaste kindluse juurde (tänapäeva Palacio Real`i kohale), esimest korda mainiti 932. a. (Madzrit). Läks 1083 rekonkista ajal Kastiilia valdusse, linna õigused sai 1118. Oli 14. ja 15. saj. ajuti Kastiilia kuningate residents, 19. saj. revolutsioonide keskus, Hispaania
Saaremaa rabad on Mandri-Eesti suurte rabamassiividega võrreldes noored, väikesed ja õhukoeselasundilised. Rabade taimkatte moodustavad valdavalt madalamättalised raba-jänesevilla kooslused,servaaladel esineb ohtralt kanarbikku, sinikat ja sookailu. 7.1. VAATAMISVÄÄRSUSED. Abruka tuletorn - kõrgus 21 meetrit. Anikaitse pank - kõrgus on 3,54 m; pangal geoloogilist läbilõiget 2,24 m. Campenhauseni maja - asekuberner Campenhauseni maja. Jämaja kirik - sai praeguse kuju 1864. a. põhjalike ümberehituste käigus. Kaali kraatriväli - meteoriidikraatri väli Saaremaal on Eesti haruldasim loodusmälestis. Kärla kirik - Kärla kirik rajati arvatavasti 1556. a. Karujärv - pindala u. 3,3 km², suurim sügavus 6 m. Kautliku pank - mida veel tänapäevalgi murrutab meri, 2,5 meetri kõrgusel. Kuressaare Piiskopilinnus - Saaremaa Muuseumi põhiekspositsiooni asukoht. Kudjape kalmistu - 1780. a. Rajatud.
naised valged ja rõivastatud äärmiselt koketselt (volangidega kleit, laiavarrukaline jakk, rinnad paljad – Jumalanna madudega). Peakate turbanilaadne osa riituseriietusest Kujutised väga elavad ja annavad tunnistust teravast vaatlusvõimest; üksikasjad teostatud pealiskaudselt. Skulptuur: suurplastikat pole leitud, säilinud väikesed ümarplastika teosed fajansist, elevandiluust ja pronksist. Kuulus on Hagia Triadest leitud anuma ülemine osa. Peekrid on kreeta kunsti tippsaavutusi. Vaasimaal: varaminoilisel ajal harrastati ornamentide sissekraapimise tehnikat. Nõu kaeti tumeda läikiva värviga ning sellele maaliti valge värviga mustrid. Valitsevad mustrid olid kurvid ja spiraalid, neile lisandusid stiliseeritud taimemotiivid (Kamarese vaasid, leiukoha järgi).
suurte rabamassiividega võrreldes noored, väikesed ja õhukoeselasundilised. Rabade taimkatte moodustavad valdavalt madalamättalised raba-jänesevilla kooslused,servaaladel esineb ohtralt kanarbikku, sinikat ja sookailu. Vaatamisväärsused. Abruka tuletorn - kõrgus 21 meetrit. Anikaitse pank - kõrgus on 3,54 m; pangal geoloogilist läbilõiget 2,24 m. Campenhauseni maja - asekuberner Campenhauseni maja. Jämaja kirik - sai praeguse kuju 1864. a. põhjalike ümberehituste käigus . Kaali kraatriväli - meteoriidikraatri väli Saaremaal on Eesti haruldasim loodusmälestis. Kärla kirik - Kärla kirik rajati arvatavasti 1556. a. Karujärv - pindala u. 3,3 km², suurim sügavus 6 m. Kautliku pank - mida veel tänapäevalgi murrutab meri, 2,5 meetri kõrgusel. Kuressaare Piiskopilinnus - Saaremaa Muuseumi põhiekspositsiooni asukoht. Kudjape kalmistu - 1780. a
noored, väikesed ja õhukoeselasundilised. Rabade taimkatte moodustavad valdavalt madalamättalised raba-jänesevilla kooslused,servaaladel esineb ohtralt kanarbikku, sinikat ja sookailu. Vaatamisväärsused. Abruka tuletorn - kõrgus 21 meetrit. Anikaitse pank - kõrgus on 3,54 m; pangal geoloogilist läbilõiget 2,24 m. Campenhauseni maja - asekuberner Campenhauseni maja. Jämaja kirik - sai praeguse kuju 1864. a. põhjalike ümberehituste käigus. Kaali kraatriväli - meteoriidikraatri väli Saaremaal on Eesti haruldasim loodusmälestis. Kärla kirik - Kärla kirik rajati arvatavasti 1556. a. Karujärv - pindala u. 3,3 km², suurim sügavus 6 m. Kautliku pank - mida veel tänapäevalgi murrutab meri, 2,5 meetri kõrgusel. Kuressaare Piiskopilinnus - Saaremaa Muuseumi põhiekspositsiooni asukoht. Kudjape kalmistu - 1780. a
ringmüüridega. Müüris olevast väravast sai sammuda läbi lahtise käigu, mille keskel oli teine värav teise müüri sees. Pärast seda tuli veel kolmas värav. Väravehitus=propülee. Kreeta lossis oli ka pearuum ehk Megaron e. meestesaal. Lossis kasutati ka võlvimist, sammas läks samuti ülevalt jämedamaks. Hästi kuulus= Lõvide värav. Kõige imetluspärasemaks Kreeta kultuuris on maa-alused hauad. Kõige kuulsam Atreuse varakamber (väljakaevaja Schliemann). Läbimõõt 14,2m, kõrgus 13,6m. Hunnide väepealik Attila ja mongolite väepealik Tsingiskhaan on maetud sinna. Lossid olid seinamaalidega kaunistatud, kasutati geomeetrilist ornameetikat + figuraalne maal. Mükeene perioodi üheks kõige hinnalisemaks näited on kuldmaskid KREEKA ARHITEKTUURISÜSTEEM MÕISTED Tähtsaim: templiehitus
kandma Võru nime. Võru on käsu korras rajatud linn! 1785.a. kinnitati linna plaani, mis nägi ette korrapärase, täisnurkselt ristuvate tänavate võrgu. Ajalooline tänavavõrk on säilinud, vanemas hoonestuses domineerivad ühekordsed puumajad. Võru kordumatuks väärtuseks ja omapäraks ongi ainulaadne tänavavõrk ja ehituslooliselt huvitav puitarhitektuur. Linna algaastaid meenutavad veel luteri (1793) ja õigeusu (1804) kirik, mõlemad pühendatud Katariinale. Võru on juba 215 aastat olnud kohaliku halduse, kultuuri- ja spordielu, hariduse, teeninduse ja ettevõtluse keskuseks. Linna algaastail juhtisid elu siin sakslastest linnakodanikud, eestlaste kätte hakkas võim minema alates aastast 1902, mil linnavolikokku valiti esimesed eestlased Adam Tiganik ja Johan Lauri. Kuulsaim võrulane läbi aegade on olnud Fr.R.Kreutzwald
30, vene ajast on jäänud ka kombainid ja ligikaudu 45 töölist, mis on aasta keskmine. Peale selle suudeti ka soetada uuemat tehnikat. Tööjõu kasutamine oli suhteline. Kolhoosi viimaseid aastaid ei saa võrrelda praegusega, kuna rahareform toimus ja kõik on peale seda teist moodi.(info Kalle Bötker). Järva-Jaani kolhoos (1975-1992) asus Pandivere kõrgustiku äärealal 30 km kaugusel rajoonilinnast Paidest. Kolhoosi keskus oli Järva-Jaani alevikus. Selle aja Järva-Jaani kolhoosi maadel oli ühismajandite moodustamise aastatel olnud kokku 15 väikest kolhoosi. 2. Jalgsema külast võrsunud kuulsad mehed 2.1.Vennad Pitkad Johan Pitka on sündinud 19. veebruar 1872 Võhmuta vallas Jalgsema külas Terasaugu metsavahimajas surmaaeg september-november 1944. Ta oli Eesti Vabariigi Merejõudude juhataja, kontradmiral, Eesti Vabadussõjas Eesti sõjaväe organiseerimisel üks kesksemaid tegelasi
LISAD Lisa1 - Ladu kuhu pannakse vastuvõetud kaubad Lisa2 - Valmistoodangu laud Lisa3 - Pooltoodangu ladu Lisa4 - Toodete sortiment Lisa5 - Kaupluste nimekiri, kus võib leida SO Soja tooteid 2 SISSEJUHATUS Mina valisin oma kolmandaks praktikaks sama koha, mis eelmised kaks korda. Praktka ettevõte asub Järvamaal Kareda vallas Peetris. Praktika algas 26. mail ja lõppes 27. juunil aastal 2008. Praktia periood oli kokku viis nädalat. Kokku tuli praktikal tega sada seitsekümend viis akateemilist tundi pluss kakskümend viis akateemilist tundi praktika aruande koostamiseks. Praktika juhendajaks oli sammuti sama inimene, kes eelmise korral, tootmisjuht Ly Jaas. Minu valik minna samasse ettevõttesse ei tulnud seekord kergelt, vaid olude sunnil.
Bütsantsi arhitektuur Sissejuhatus Oma 1000-aastase ajaloo jooksul elas Bütsants üle mitmeid tõuse ja langusi. Koos riigiga tegi need muutused ka kunst, mille esimene õitseaeg oli 6.sajandil keiser Justinianus I ajal. Siis loodi ka kuulsaim bütsantsi ehitusmälestis- Hagia Sophia kirik Konstantinoopolis. Konstantinoopoli õukond oli kuulus oma välise hiilguse, ülikeeruka kombestiku ja pimeda alandlikkuse poolest. See on andnud põhjust rääkida ,,bütsantslikust" toredusest. Ka bütsantsi kunstil on suurel määral õukondliku kunsti iseloom. Ma arvan, et kõik kunstisuunad on referaadiväärilised nagu ka bütsantsi arhitektuur. Kuna Bütsants paistis välja oma toredusega, siis see on huvitav. Nende kirikud on huvitavad ja üleüldse tegumood, kuidas nad midagi
toompihlakas, tiikide kaldail metsistunult pihlenelas. Varemeid ja lossiseina katab kohati harilik metsviinapuu. Metsiku humala väädid põimuvad tiikide lõunakaldal puude- põõsaste ümber. Omapärased on suured sahhalini kirburohu ( Polygonum sachalinense) puhmad. Peahoonest lõunas asuva tiigi läheduses kasvab suur mandzuuria pähklipuu ( Juglans mandshurica), samas ka üks suurelehine pärn ( Tilia platyphyllos). Herbert Raap'i mälestusmärk lossipargis Sangaste lossipark. Ilus ja ühtlasi romantiline koht nt, pulmade korraldamiseks Teine park- metsapark- on avar looduslik ilupuistu tiikide taga kõrguval ligi 2 km. pikkusel ja 0,5 km. laiusel põhja- lõunasuunalisel vallseljakul. Metsapargi kujundamist alustati 1880.a , täiendati hiljem pidevalt, kusjuures jälgiti vabakujunduslikku stiili. Metsapark ei ole ilupuistu ainult kitsamas mõttes, vaid omapärane ja suur rakendusliku
· Cheopsile; 140 m kõrge, ruudukujuline alus 5 ha, laotud üle 2 mln korrapärasest kivipangast, millest iga üks kaalub mitu tonni · Chefrenile · Mykerinosele Püramiidides käigud, mis viisid hauakambritesse, pärast matust suleti, pealispind kaetud lihvitud kiviplaatidega Tööjõudu palju, sest olid algelised tööriistad-kangid ja rullid Püramiidid osa ,,surnute linnast". Läheduses vaarao perekonnaliikmete hauad Veetõusu piiril orutempel, ja sealt viis sillutatud tee hauatempli juurde Kiviblokkidest ehitati torne, mille tipud ahenesid püramiiditaoliselt Hiljem ehitati ühest nelinurksest kiviblokist sihvakaid teravataolisi obeliske Tavaline egiptuse tempel: · Nelinurkne · Kõrge müüriga eraldatud osaliselt pealt lahtine ehitis · Väravaehitist nimetati pülooniks-koosnes kahest ahenevast müüriblokist, mis piirasid väravat
Venemaa elanikel, kes suutsid tõestada oma Eesti päritolu. Samuti said Venemaale asuda Eestis elavad Venemaalt pärit inimesed. Kokku tuli Eestisse umbkaudu 40 000 inimest, kuid soovi avaldas kaks korda rohkem. Vabadussõda lõppes Eesti võiduga. Eesti kaotas langenute ja haavade ning haiguste tagajärjel surnutena kuni 6000 ja haavatutena umbes 14 000 inimest. Alles nüüd avanes võimalus hakata kaks aastat tagasi väljakuulutatud Eesti Vabariiki tegelikult üles ehitama. Vabaduse Rist Vabaduse Rist (VR) asutati Eesti Vabariigi 1. aastapäeval 24. veebruaril 1919 ,,autasu tähena andmiseks nendele, kes on üles näidanud Eesti iseseisva vabariigi loomise töös silmapaistvaid ja kasulikke teenuseid kui sõjalises nii ka kodanlises tegevuses". Kuna puudus vastav eeskiri siis töötati välja ja võeti Vabariigi Valitsuse poolt 1920. aasta alul vastu VR põhikiri ning üksikasjalik vägitegude nimekiri, mille alusel autasustamist toimetada. Väärtustamaks esimest
Vabadussõja monument kujutab endast heledast graniidist madalal jätkulisel alusel asetseval tahukakujulisel postamendil seisvat Kalevipoja pronkskuju. Kalevipoeg seisab pilk itta suunatud, toetudes mõõgale ning tema alakeha katab loomanahk. Postamendile on raiutud aastaarvud: 1918 - 1920. 2003. aastal, enne 30. septembrit, murti ära mõõga käepideme üks pool. Legend: 1950. aastal võeti okupatsioonivõimude poolt maha samal kohal paiknenud Amandus Adamsoni "Kalevipoeg" - mälestusmärk Vabadussõjas langenud sõduritele. 1952. aastal püstitati samasse kohta lauluisa 5 Kreutzwaldi mälestussammas. Arutelud Kalevipoja kuju taastamise üle käisid alates aastast 1988, kuid alles 2002. aastal toimunud näitusega "Kalevipoeg skulptuuris" sai taastamine pidurdamatu hoo sisse. Skulptor Ekke Väli modelleeris kuju fotode alusel, konsultandina tegutses kalevipoja taastamisel staazikas skulptor Endel Taniloo
Selline jaotamine võimaldas arendada eriüksuste ja eri relvaliikide koostööd. Manöövrid olid kaitseliitlaste seas väga populaarsed ja keskmine osavõtt oli ligi 80%. Sakala malevas näiteks peeti 1926-1936 aastani 82 taktikalist õppust ja nendest võttis osa 8734 kaitseliitlast. Üks suurimatest manöövritest oli 1936.aasta oktoobris peetud Sakala sügismanööver. Manöövri juht oli kolonel Jaan Maide. Õppustest võtsid osa nii Harju, Järva, Tallinna ja Pärnumaa malevad, kes moodustasid Harju rügemendi ning Sakala, Tartu, Lääne ja Pärnu malevad, kes moodustasid Sakala rügemendi. Manöövrid hõlmasid kõiki relvaliike ja ka erialased, näiteks esmaabi, gaasikaitse, transport, tagala, toitlustus ja propaganda. Esimest korda oli kasutusel raadioside. Õppusel matkiti päris sõda, milles tegutsesid koos nii jalavägi, ratsavägi kui ka masinad.
4. IV saj teise poole kuulsaim kunstnik oli Apelles merevahust sündiva Aphrodite kujutis + tööd Aleksander Suure õukonnas VI ETRUSKI KUNST 1.Etruskide olemus a) kultuur levis 8.-3. sajandil eKr Tiberi ja Arno jõe vahelisel alal Kesk-Itaalias, Etruurias b) edukad põlluharijad, meresõitjad, metallurgid c) päritolu tundmatu d) kuulsad ennutuskunstiga e) segunesid kreeklastega igati 2.Peamine allikas etruskide kultuuri hauad a)mitut tüüpi: kivisesse maapinda raiutud tunnelid, kuplitaolised mullaga kaetud hauakünkad, kivist majataolised hauakambrid, mäekülge raiutud kambrid eeskodadega jne b) enamik asub suurte rühmadena e surnud linnade nekropolidena c)lahkunute portreed urnidel, ülikutel sarkofaagid d)seinamaalid nekropolides 3.Skulptuur a) lemmikmaterjalid savi ja pronks b)kuulsaim skulptuur - ,,Kapitooliumi emahunt" (Romulust ja Remust imetav emahunt) 4
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
