VABADUSSÕDA 19181920 Mari-Liis Oberg Saue Gümnaasium 9A klass Õa2011/2012 *Sissejuhatus Click icon to add picture Click icon to add picture * Enne Vabadussõda lõppes I Maailmasõda, selle lõpetas Compiegne'i vaherahuga. * Compiegne vaherahu lõpetab ka ühtlasi Saksa Okupatsiooni Baltimaades. * Pärast 11. novembril 1918 sõlmitud Compiegne'i vaherahu hakkas Eestit juhtima taas Eesti Ajutine Valitsus. * Saksamaa ja Antandi vahel andsid Saksa Compiegne'i vaherahu allakirjutamine okupatsioonivõimud võimu üle Ajutisele Pariisis Valitsusele. *SÕJA ALGUS Sõda algas 28
Poska 23. mai – Ajutise Maanõukogu (Maapäeva) valimised 1. juuli – Maapäev tuli kokku ◦ Maavalitsus, J. Raamot, K. Päts Reformid ◦ rahvusväeosad, J. Laidoner ◦ eesti keel asjaajamiskeeleks 8. okt – Lääne-Eesti saared sakslaste käes 26. okt – Petrogradis võim VSDT(b)P kätte, Lenin 27. okt – võimu Eestis võtab üle Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee, J. Anvelt, V. Kingissepp ◦ nõukogud, üheparteiline diktatuur, arreteerimised ◦ natsionaliseerimine, mõisamaade konfiskeerimine 15. nov 1917– Maapäev kuulutab end kõrgeimaks võimuks Eestis ◦ J. Tõnisson välismaale Eesti esindajaks 19. veebr 1918 – Eestimaa Päästekomitee ◦ K. Päts, K. Konik, J. Vilms 21. veebr 1918 – Vanematenõukogu kiidab iseseisvusmanifesti teksti heaks 23. veebr – loetakse ette Pärnus
Vabadussõda Enne Vabadussõda 11.novembril 1918. aastal kirjutas Saksamaa alla Compiegne´i vaherahule Lõpetas esimese MSi ja ka sakasa okupatsiooni Baltimaades Eestit hakkas juhtima taas Eesti Ajutine Valitsus Eestit hakkas ohustama suurriik Venemaa, sest Venemaa tahtis Compiegne'i vaherahu taastada endise Vene impeeriumi allakirjutamine vägevust Sõja algus 28. novembril 1918 aastal ründas Punaarmee Narvat ja sundis Eesti Rahvaväe väikesearvulised üksused taanduma. Parema tehnikaga punased tungisid Rakverre, Tartusse, Võrru ja Valka, hiljem uuel aastal aga juba Tallinnasse, Paidesse, Põltsamaale, Viljandisse ja sõjaväe ülemjuhataja Polkovnik Johan Laidoner Pärnusse Vastupealetung 7. jaanuaril 1919 aastal läks Rahvavägi üle vastupealetungile Kõigepealt suudeti vabastada enamus PõhjaEestis Tapa, Kunda, Rakvere ja Jõhvi. 18
Kiili Gümnaasium Referaat Eesti Vabadussõda 1918- 1920 Kert Kustavson Õp. Riina Raja Kiili 2011 Sisukord 1. Sissejuhatus 2. Sõja osalised ja nende väejuhid ning lisaväed 3. Sõjakäik 4. Tartu rahu 5. Kokkuvõte 6. Pildid Vabadussõjast ja sellega seonduvast 7. Kasutatud kirjandus Sissejuhatus Eesti Vabadussõda oli sõda, mida Eesti Vabariigi väed pidasid Eesti iseseisvuse kaitseks ja kindlustamiseks 28. novembrist 1918 3. jaanuarini 1920 Nõukogude Venemaa vägede ja 1919. aastal Lätis Saksa VI reservkorpuse vastu. Kulus ainult 17 päeva peale I Maailmasõja lõppu, kui hakkas Eesti Vabadussõda. Sõja osalised ja nende väejuhid ning lisaväed Sõdisid kolm osapoolt: Eesti, Nõukogude Venemaa ja Saksa VI reservkorpus. Eestlaste
Eesti Vabadussõda 1918-1920 Põhjused • Nõukogude Venemaa eesmärgiks oli Vene impeeriumi endiste piiride taastamine • Nõukogude Venemaa püüdlused levitada maailmarevolutsiooni ideid teistesse maadesse sh. Eestisse ja nõukogude võimu kehtestamine Eestis • Eesti iseseisvuse kaitsmine punavägede eest • Eesti Vabadussõda oli sõda, mida Eesti rahvavägi pidas Eesti iseseisvuse kaitseks ja kindlustamiseks 28. novembrist 1918.a. – 3. jaanuarini 1920 Nõukogude Venemaa vägede ja 1919.a. suvel Lätis Landeswehri`ist ja nn. Rauddiviisist koosnenud Saksa väekoondise vastu. Sõja osapooled ja jõudude vahekord • Eesti Rahvavägi – ühtekokku 86 000 meest (1919.a. mais) ülemjuhataja Johan Laidoner
Kuidas Eesti võitis suurt Venemaad? Eesti Vabadussõda 1918-1920 Koostaja: Taavid Mikomägi Eelsündmsued I maailmasõda • Venemaa sõjast väsinud • Nõrk Venemaa Oktoobrirevolutsioon • Valged • Punased Eesti Vabariik – 24. veebruar 1918 • Vabadusemaitse Eelsündmused Saksa okupatsioon Seoses Saksamaa kaotusega I maailmasõjas taganemine Eesti aladelt Eesti moodustab ajutise valitsuse Punaarmee alustab pealetungi
Eesti Vabadussõda 1918-1920 Koostas: Reelika Villak Vabadussõda Vabadussõda oli sõda, mida Eesti Vabariigi väed pidasid Eesti iseseisvumise säilitamiseks ja kindlustamiseks 28.novembrist 1918 - 3. jaanuarini 1920 Nõukogude Venemaa vägede ja 1919.aastal Lätis Landeswehr’ist ja nn. Rauddisviisist koosnenud Saksa väekoondise vastu. Sõjakäik ● 28.novembril tungis Punaarmee kahe diviisi jõududega üle Eesti piiri, armeesse kuulus vähemalt 12000 meest. Eesti vabadussõda oli alanud. ● 12.mail läks Eesti armee üldpealetungile ja 25.mail Pihkva.
Kõige enam loodeti Eesti Asutavale Kogule, kuid jaanuari lõpul 1918 katkestasid enamlased Asutava Kogu valimised. Nüüd otsustasid rahvulikud poliitikud kuulutada Eesti iseseisvuse välja revolutsiooniliselt teel, st koostada rahvale adresseeritud manifest. Teades, et Saksa väed valmistuvad idarindel uueks pealetungiks, loodeti, et vabariigi väljakuulutamine õnnestub kasutada ajavehemikku enamlaste põgenemise ja sakslaste saabumise vahel. Saksa pealetung algas 18.veebruaril 1918. Vene armee otsustas kiiret põgenemist, enamlaste Punaarmee oli sakslaste peatamiseks liialt nõrk. Kahe nädalaga olid enamlased Eestist välja löödud. 19.veebruaril loodi Maanõukogu vanemate otsusega Päästekomitee, mis oli mõeldud tegutsemiseks erakorralistes oludes, ennekõike aga iseseisvuse väljakuulutamiseks. 3- liikmelise Päästekomitee koosseisu kuulusid Konstantin Päts, Jüri Vilms ja Konstantin Konik.
jätkasid illegaalseid kokkusaamisi · Koheselt kärbiti kodanikuõigusi: keelustati poliitilised koosolekud, suleti mitmed ajalehed, arreteeriti juhtivaid rahvuslasi, natsionaliseeritud kirikud muudeti rahvamajadeks ning koolides kaotati usuõpetus. · MAJANDUSREFORMID * Algas pankade ja ettevõtete riigistamine, maa kuulutati riigiomandiks, mõisnikelt võeti maad ära, kuid neid ei jagatud talurahvale. F. Saksamaa pealetung 1918. a veebruaris ja Eesti Vabariigi väljakuulutamine · Mõne päevaga hõivati suurem osa Valgevenest ja Ukrainast. Peagi alustati ka Eestis ja Lätis. · Vene sõjavägi oli lakanud olemast, loodav Punakaart oli liialt nõrk. · 19. veebruaril moodustati erakorraliste volitustega Eesti Päästekomitee, kuhu kuulusid Konstantin Päts (Maaliit), Jüri Vilms (Tööerakond) ja Konstantin Konik (Demokraatlik Erakond).
Euroopas. Venemaa astus sõtta Antanti poolel, kuid ei olnud sõjaks valmis. Sõja mõju Eestile: 1) Venemaa sõda Saksamaaga tõi kaasa baltisakslaste vastased aktsioonid ja nende mõju vähenemise - organisatsioonide, ajalehtede, koolide sulgemised, maalt väljasaatmised 2) Vene armeese mobiliseeriti 100 000 eestlast (hukkus ca 10 000). Kuigi rahvusväeosa ei moodustatud omandati sõdimiskogemusi ning paljud said vene armee ohvitserideks. Kogemusi läks vaja hilisemas Vabadussõjas. 3) sõda tõi kaasa majanduslike olude halvenemise > osa maid jäid sööti, sõjaväe tarbeks rekvireeriti hobuseid ja kariloomi 4) tööstu orieneerus ümber sõja vajadustele > laskemoona, sinelite ja transpordivahendite tootmine 5) puudus tarbekaupadest, mille tõusid kiiresti, mistõttu kehtestati neile kaardisüsteem 6) Saksa sõjalaevad blokeerisid merekaubanduse ning pommitasid Pärnut ja Kuressaaret
VABADUSSÕDA X KLASS II TUND VABADUSSÕJA PERIODISEERING 28. november 1918 - 5. jaanuar 1919 Nõukogude Vene vägede sissetung Eestisse- Eesti armee taandumine 6. jaanuar 1919 21. veebruar 1919 Eesti armee vastupealetung kevadsuvi 1919 Nõukogude Vene vägede uus pealetung juuni juuli 1919 Landeswehri sõda suvi sügis 1919 Loodearmee pealetung Peterburile ja selle toetamine november detsember 1919 Kaitselahingud Narva all NÕUKOGUDE VÄGEDE SISSETUNG Ja nad tulid... Ebaedu põhjused vastase arvuline ülekaal eestlaste relvastus ja varustus oli ebapiisav puudus otstarbekas juhtimine madal võitlusmoraal sõjatüdimus Eesti Töörahva Kommuun Nõukogude Venemaa toel loodud autonoomne territoorium, mille loomise eesmärgiks oli anda sõjale kodusõja värving
piiridele. Sissetung pidi toimuma korraga kahest suunast Narva alt Tallinna peale ning Pihkva ruumist Võru ja Valga sihis. Punaarmee rünnak Narvale 22. novembril löödi sakslaste poolt küll 2 tagasi, ent ühtlasi kiirendas see Saksa vägede lahkumist Eestist. Ajutine Valitsus saatis Narva alla kõik käepärast olevad sõjalised jõud. 28. novembril 1918. a algas Narva all Eesti Vabadussõda. Mitme tunni vältel löödi Punaarmee rünnakud Narvale tagasi, ent järgmisel päeval oldi sunnitud linn loovutama. Pärast Narva vallutamist tõsteti esile eesti enamlased kuulutati välja Eesti Töörahva Kommuun (ETK). Juhtohjad ETK territooriumil läksid Kommuuni Nõukogu kätte, mille eesotsas seisis Jaan Anvelt. Taas natsionaliseeriti suurettevõtted ja pangad, omanikelt konfiskeeriti vara ning poliitilised vastased suruti maha ,,punase terrori" läbi. 1918
Eesti Vabadussõda 1918-1920 Põhjused · Nõukogude Venemaa eesmärgiks oli Vene impeeriumi endiste piiride taastamine · Nõukogude Venemaa püüdlused levitada maailmarevolutsiooni ideid teistesse maadesse sh. Eestisse ja nõukogude võimu kehtestamine Eestis · Eesti iseseisvuse kaitsmine punavägede eest · Eesti Vabadussõda oli sõda, mida Eesti rahvavägi pidas Eesti iseseisvuse kaitseks ja kindlustamiseks 28. novembrist 1918.a. 3. jaanuarini 1920 Nõukogude Venemaa vägede ja 1919.a. suvel Lätis Landeswehri`ist ja nn. Rauddiviisist koosnenud Saksa väekoondise vastu. Sõja osapooled ja jõudude vahekord · Eesti Rahvavägi ühtekokku 86 000 meest (1919.a. mais) ülemjuhataja Johan Laidoner · Soome vabatahtlikud 4000 meest ·
ülemvõimu pärast Euroopas. Venemaa astus sõtta Antanti poolel, kuid ei olnud sõjaks valmis. Sõja mõju Eestile: 1) Venemaa sõda Saksamaaga tõi kaasa baltisakslaste vastased aktsioonid ja nende mõju vähenemise - organisatsioonide, ajalehtede, koolide sulgemised, maalt väljasaatmised 2) Vene armeese mobiliseeriti 100 000 eestlast (hukkus ca 10 000). Kuigi rahvusväeosa ei moodustatud omandati sõdimiskogemusi ning paljud said vene armee ohvitserideks. Kogemusi läks vaja hilisemas Vabadussõjas. 3) sõda tõi kaasa majanduslike olude halvenemise > osa maid jäid sööti, sõjaväe tarbeks rekvireeriti hobuseid ja kariloomi 4) tööstu orieneerus ümber sõja vajadustele > laskemoona, sinelite ja transpordivahendite tootmine 5) puudus tarbekaupadest, mille tõusid kiiresti, mistõttu kehtestati neile kaardisüsteem 6) Saksa sõjalaevad blokeerisid merekaubanduse ning pommitasid Pärnut ja Kuressaaret
.............................................................................2 Sissejuhatus ..........................................................................................................3 Ettevalmistused sõjaks ..............................................................................................4 Vabadussõja algus esimesed lahingud ......................................................................5 Eesti Töörahva Kommuun .............................................................................................6 Eesti vabastamine .........................................................................................................7 Riigielu taastamine ..........................................................................................................8 Eesti vägede suurpealetung ....................................................................................
veebruaril Pärnus ja 24. veebruaril Tallinnas. 24. veebruaril moodustati Tallinnas praeguses Eesti Panga hoones ka Ajutine Valitsus, mille peaministriks sai Konstantin Päts. Iseseisev Eesti Vabariik oli sündinud. 1917. aasta novembri lõpus olid Saksamaa ja tema liitlased teinud idarindel Nõukogude Venemaaga vaherahu ja asunud pidama rahuläbirääkimisi. Nende katkemisel 1918. aasta veebruaris alustas Saksamaa 1918. aasta koos liitlastega idarindel uut suurpealetungi. Demoraliseerunud Vene armee taganes peaaegu vastupanu osutamata. Sakslased hõivasid mõne päevaga Eesti, Põhja-Läti, Valgevene ja Ukraina. 3. märtsil 1918 sõlmis Lenini valitsus Brest-Litovski rahulepingu. Venemaa väljus sõjast, loovutades 1918. aasta augustis Saksamaale ja tema liitlastele ka kõik õigused enamikule kaotatud aladest. 18. veebruaril 1918 tungisid Saksa väed saartelt Mandri-Eestisse ja 4. märtsil 1918 vallutati Narva. Eestis
Eesti Asutav kogu 2) kuni Asutava Kogu kokkuastumiseni on ainus kõrgema võimu kandja Eestis Maanõukogu 3) Eestis kehtivad ainult Maanõukogu kinnitatud seadused 21.02.1918- vanematekogu kiidab heaks iseseisvusmanifesti 23.02.1918- esimesena loetakse ette Iseseisvusmanifest Pärnus Endla teatris. 24.02.1918-moodustatakse Ajutine Valitsus, Eesti iseseisvub 25.02.1918- saksa väed marsivad Tallinna ning Eesti üürike iseseisvus katkeb ligi 9ks kuuks 11.11.1918- 1. Ajutise Valitsuse seaduslik koosolek. Alustab tegevust Pitka ja Põdderi loodud konspiratiivne Eesti Kaitseliit 28.11.1918- Vabadussõja algus Punaarmee rünnakuga Narvale 7.01.1919- Rahvaväe vastupealetung (soomusrongid) 17.-18.01.1919- Eesti vägi vabastas Narva (?) 30.-31.01.1919- toimus Paju lahing, mille võitmine avas Eesti väele tee Valka. 23.06.1919- Rahvaväe üksused marsivad lahinguteta Võnnu linna 3.01.1920 kell 10.30- 31
meestele alates 20 eluaastast. demokraatia" oma aja demokraatlikumaid Muudeti vaid 30 sätet autoritaarne presidentaalne põhiseadusi; selle põhjal Eesti (Riigikogu, parlament), muus vabariik Hinnang on parlamentaarne vabariik osas jäi I põhiseadusele samaks Landeswehr - baltsisakslaste armee Landeswehr´i sõda - 5. juunist 1919 kuni 3. juulini 1919 Põhja - Lätis - Saksa vägede juht oli kindral Rüdiger von der Goltz - Eesti vägede juht Ernst Põdder Eesti Töörahva Kommuun - oli Narvas 29. novembril 1918 kuni 18. jaanuar 1919, 52 päeva eksisteerinud Nõukogude vabariik. - sotsialistlik riik, mis loodi selleks, et näidata Vabadussõda kui kodusõda - iseseisvust tunnustas ainult Venemaa ning Kommuuni nõukogu - eesotsas Jaan Anvelt
Ka majanduspoliitika allutati Saksamaa vajadustele. Asjaajamiskeeleks sai saksa keel. Baltisakslased ürtasid samal ajal luua siinmail Saksamaaga tihedalt liitunud, kuid vormiliselt iseseisva Balti hertsogiriiki. 11. novembril 1918. a kirjutati alla Campiegne´i vaherahule. 11. novembril astus ka Ajutine Valitsus taas kokku. Lõpuks taastati välja kuulutatud iseseisev Eesti Vabariik. Vabadussõda Pärast Saksamaa lüüasaamist I maailmasõjas lootis Nõukogude Venemaa taastada Vene impeeriumi endised piirid ja korraldada revolutsioone teistes Euroopa riikides. 1918.a. novembris koondas Punaaremee Eesti piiridele suured jõud. Teiste seas toodi kohale ka Venemaale põgenenud eesti kommunistid. Eestis ei suudetud moodustada enda kaitseks piisavalt jõude. Eesti Vabadussõda algas 28. novembril 1918. Detsembris jätkus Punaarmee kiire edasitung Eesti pinnal ja enamlaste kätte
koloneli Hans Kalmi juhtimisel. Kokku saabus Eestisse 3500 Soome vabatahtlikku. Oluliselt tugevnenud Eesti sõjavägi suutis 1918. aasta lõpus Punaarmee edasitungi peatada. 2.5. I 1919 toimusid kogu rindel murdelahingud, 7. jaanuaril algas Viru rindel Eesti väe üldpealetung. Väga tähtis osa selles oli Tallinnas ehitatud 3 soomusrongil, mille üldjuht oli kapten Anton Irv. 9. jaanuaril vabastati Tapa. Järgnes pealetung Tartu suunas. Tartu vabastati 14. jaanuaril. Maarinde ja Utrias maandatud meredessandi üheaegse pealetungiga vabastati 18. jaanuaril Narva. Narva jõe joonel rinne stabiliseerus ning sõjategevuse raskuspunkt kandus Lõuna-Eestisse. 30. jaanuaril peeti lahing tähtsa raudteesõlme Valga pärast (vt Paju lahing). Leitnant J. Kuperjanovi juhtimisel võidelnud partisanid ja Soome Põhja Pojad vallutasid ägedas lahingus Paju mõisa viimase Punaarmee tugipunkti enne Valgat. J
) 3.03.1917 Nikolai II loobub troonist {viimane tsaar ja Romanovite dünastia esindaja} (veebruarirevolutsioon jõuab märtsirevolutsioonina Tallinna) 30.03.1917 Eestile antakse autonoomia [tähtis kuna, see aitas kaasa iseseisvumisele] 25.10.1917 võtsid enamlastele alluvad väeüksused Petrogradi oma kontrolli alla. Enamlased saavad võimu. 23.02.1918 iseseisvusmanifest loetakse ette Pärnus 24.02.1918 kuulutatakse Tallinnas ametlikult välja iseseisvus ning moodustatakse Ajutine Valitsus 3.03.1918 Brest-Litovski rahuleping (Venemaa astub sõjast välja sellega ja loovutab alasid Saksamaale) 11.11.1918 Compiegne'i vaherahu (I MS lõpp pmst relvad vaikivad) 28.06.1919 Versailles' rahuleping (sõlmiti Saksamaa ja liitlasriikide vahel). {Kuupäeva ei valitud juhuslikult : Rahuleping allkirjastati päeval, mil möödus viis aastat I maailmasõja ajendiks olnud ertshertsog Franz Ferdinandi atentaadist.}
23.10 saatis SRK komissarid Tallinna asutustesse ning Punakaardi salgad hakkasid tänavatel patrullima. 26.10 alustas SRK riigivõimu ülevõtmist. 27.10 vormistati dokument, mille kohaselt kõrgem täidesaatev võim läks V. Kingissepale. Enamlaste reformid Kõrgemaks seadusandlikuks asutuseks kujunes Eesimaa Sõja- Revolutsioonikomitee, kuid olulisemad korraldused tulid Petrogradist. Täidesaatev võim kuulus Eestimaa Nõukogude Täitevkomiteele, eesotsas Jaan Anvelt. Valiti saadikute nõukogud. Valimistel sai osaleda vaid töörahvas. Kui 1918 jaanuaris valmistel selgus, et enamlased ei saavuta enamust, siis valimised katkestati. Kärbiti kodanikuõigusi: keelustati poliitilised koosolekud, suleti ajalehti, arreteeriti rahvuslasi. Natsionaliseeritud kirikud muudeti rahvamajadeks, koolides kaotati usuõpetus. Majandusreformid: pangad natsionaliseeriti; tööstusettevõtted, suurärid, hotellid ja
ründamist(välksõjaplaan). Inglismaal otsest sõjaplaani ei olnud, ise ei tahetud osaleda. Algul plaaniti mandrile saata ainult 70 000 meest. Liitlastele pakuti finantsabi. Saksamaa loodeti purustada liitlaste kätega. Venemaa plaanis rünnata Saksamaad sel ajal, kui Saksamaa võitleb Prantsusmaaga. Venemaa lootis elavjõu ülekaalule, kuid relvastus ja väljaõpe oli neil puudulik(nn aururulli-plaan). Prantsusmaa lootis oma kaitseliinile. Saksamaale plaaniti teha hoogne pealetung, taheti saada tagasi Elsass ja Lotring(plaan 17). Austria-Ungari ja Itaalia soovisid tugevdada positsioone Balkani poolsaarel. 3.Analüüsi I ms tagajärgi ja mõju maailma arengule: Lagunesid impeeriumid (A- Ungari ja Venemaa). Saksamaa kaotas osa oma territooriumist, lisaks kaotas asumaad ja suurriigiseisundi. Euroopa riigid hakkasid majanduslikult sõltuma USA- st,välja laenati ligi 21 miljardit. Arenes tehnika ja keemiatööstus. (Mürkgaasid, tankid,
Erakoonaks.(l-eesti jõuk.talupojad,linnakodanlus,intelligents) Tekkisid Eesti Maarahva Liit, Eesti Tööerakond, Eesti Sots.Ühendus, Eesti Sots-Revolutsion.Partei. Enamlased kasvasid märts-aug 150 liikmelt 7000le. Juuli algus tuli kokku Maapäev=I parlamendilaadne rahvaesindus. Maapäev valis Maavalitsuse(täides.), mille etteotsa astus Jaan Raamot. Tallinnas toimunud Rahvuskongressil püstitas Jüri Vilms uue sihi-Eestile võrdõigusliku osariigi staatust Vene koosesisus taotleda. Vene armee ja riigivõim lagunesid, millele aitasid kaasa enamlased. Aug.vallutasid Saksa väed Riia= vene sõdurid valgusid Eestisse. Sept.lõpul jõudis sõda Eestisse= sakslaste dessant Saaremaal=8.oktks oli kogu L-Eesti saarestik hõivatud. Muhu saarel kandis suuri kaotusi 1.Eesti polk. Algas enamlaste popul.kasv. Sakslaste sissetungi kartuses alustati tööstusettevõtete evakueerimist=tööta jäämine paljudele.Sakslaste sõjaline edu tõstatas iseseisvumise küsimuse. 25
Vabadussõda uurimisöö Koostaja: xxx IX Juhendaja: xxx Roosna-Alliku 2007 Sisukord ......................................................................................................................................... 10 Kokkuvõte Nagu näha oli Vabadussõda meie jaoks kasulik, kuna eestlased võitlesid välja endale sellega Iseseisvuse. Enne iseseisvumist viimane ja otsustav lahing oli Võnnu lahing mille eestlased võitsid. 1918................................................................................................................................. 11 2 Sissejuhatus
Referaat Eesti iseseisvumine. Vabadussõda Kerlin Miklas 12K Tallinna Vanalinna Täiskasvanute Gümnaasium Tallinn 2008 Sisukord 1. Eesti iseseisvumine 2. Vabadussõda Eestis 3. Vabadussõja lõpp 1.Eesti iseseisvumine Eestlaste kätte muutus vallavõim ning järk-järgult linnades (esialgu koalitsioon venelastega sakslaste vastu). Siiski ei mõelnud keegi iseseisvuse peale, rahvas oli üldiselt monarhistlik. Äratajaks sai 1905. a revolutsioon, väljendus massilistes streikides ja talurahvamässudes. Tsaar tegi järeleandmisi (parlament, konstit monarhia). Detsembris toimus massiline mõisate rüüstamine ja põletamine, mis suruti karistussalkade abil maha
Miina Härma Gümnaasium 1906 Eestlasi ei õnnestunud ära venestada, sest venelased ise polnud sellele väga pühendudnud ehk nende reeglitest sai mööda hiilida. Muidugi mängis selles ka rolli eestlaste tugev ühtekuuluvustunne. 2. Eesti iseseisvumine miks Vene keisririik kokku varises, milliseid ümberkorraldusi tehti Eestis 1917. aastal, kuidas mõjutas Eestit enamlaste riigipööre 1917. aasta sügisel, millal ja millistes oludes õnnestus välja kuulutada iseseisvus, milliseid ümberkorraldusi tegi Eesti Saksa okupatsioonivõim. Ptk. 27-28. 1917. aastaks oli Esimene maailmasõda viinud Venemaa kokkuvarisemise ääreni. Majanduses oli tugev inflatsioon, valitses puudus kütusest, toidust ja tarbekaupadest ning riigi transpordisüsteem ei toiminud. Sõjavägi oli kaotamas oma võitlusvõimet, palju sõdurid lahkusid omavoliliselt rindelt. Inimesed olid sõjast tüdinud, tugevnesid äärmuslikud meeleolud. 1917
) põgenesid välismaale. KAHE REVOLUTSIOONI VAHEL Poliitilised olud Sõjaseisukord tühistati alles 1908. aastal. Jätkus kirjasõna tsenseerimine. Poliitilised meeleavaldused olid endiselt keelatud. Suleti revolutsioonipäevil omaalgatuslikult loodud organisatsioone. Ainsa legaalse erakonnana jätkas Eesti Rahvameelne eduerakond. Enamlased haarasid põrandaaluse tegevuse juhtumise enda kätte. Enamlaste häälekandjaks töölisajaleht Kiir (Narvas), toimetajaks Jaan Anvelt. Esimest korda Venemaa ajaloos kutsuti kokku valitsev rahvaesindus Riigiduuma. I Riigiduumasse (1906) valiti 4 eestlast ja 1 venelane. II Riigiduumasse (1907) valiti 5 eestlast. Valitsus saatis mõlemad laiali juba enne tööle asumist. Muudeti valmisseadust suurem vara, rohkem hääli. III ja IV duumasse pääses vaid 2 eestlast. Edu saavutasid eestlased vaid kohalike omavalitsuste valimisetel. Baltisakslased pidid tagasi tõmbuma Talinnas, Haapsalus, Pärnus, Rakveres, Valgas, Võrus.
Veel mõnede saadikute Riigiduumast saadud kogemused, mis aitasid Päästekomitee ideid paremini ellu viia. Vabadussõda 28. novembrist 1918 3. jaanuarini 1920 Nõukogude Venemaa vägede ja 1919. aastal Lätis Landeswehr'ist ja nn. Rauddiviisist koosnenud Saksa väekoondise vastu. Eestit toetasid Vabadussõjas mitmed riigid. Suurbritannia, Soome,USA, Taani ja Rootsi. 1919. a. lõpuks nõustus Venemaa vaherahuga. See algas 3. jaanuaril 1920 kell 10.30 hommikul.2. veebruaril 1920 sõlmiti Tartus rahuleping. Puhkes 28 nov 1918 Punaaarmee rünnakuga Narvale. 29 marssis Punaarmee Narva sisse. Narvas kuulutati välja Eesti Töörahva Kommuun. Eenamalste sõnul iseseisev riik, kuna Moska püüdis anda sissetungile kodusõja ilmet. Kommuuni iseseisvust tunnustas ainult Venemaa.Kiirelt tungiti edasi ja hõivati Jõhvi,Rakvere,Võru,Valga ja Tartu. Eesti sõjalise ebaedu põhjusteks olid vastatse ülekaal ja rahva meeleolu
· Eesti Sotsiaaldemokraatliku Tööliste Ühistus (ESDTÜ) Tallinna radikaalid · 27. November 1905 rahvaasemike koosolek (aulakoosolek ja bürgermusse koosolek) õpik lk 11 Kahe revolutsiooni vahel 1905-1917 Poliitilised olud · Kuni 1908 sõjaseisukord, edasi tsensuur ja keelud *Eesti Rahvameelne Eduerakond alles *ESDTÜ laiali · VSDTP (Venemaa Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Partei) enamlased, eestvedaja Jaan Anvelt, ajaleht ''Kiir'' · Enamlased=bolsevikud=kommunistid=punased · 1906 ja 1907 aastal I ja II riigiduuma valimised eestlasi 4 (I) ja 5 (II) · Edu kohalikel valimistel Tallinn, Haapsalu, Pärnu, Rakvere, Valga ja Võru (esimene võimalus eestlastel ise valitseda midagi) I maailmasõda ja Eesti · 28.07.1914-11.11.1918 *Antant ja Keskriigid *Läänerinne ja idarinne · Sõda ,,usu, tsaari ja isamaa eest''
Tööleht: Eesti Vabariigi väljakuulutamine ja Vabadussõda 1. Millal, millise dokumendiga ja kus kuulutati välja EV? Eesti Vabariigi iseseivus kuulutati välja 1918. Aastal 23. veebruaril Iseseivusmanifestiga, mis loeti ette Pärnus 24. veebruaril,Tallinnas kuulutati välja Eesti Vabariik. Moodustati Ajutine Valitsus, peaminister K.Päts 2. Millal ja seoses millega algas ja lõppes Saksa okupatsioon 1918.a Eestis? Saksamaa pealetung algas 18.veeburar 1918. Vene armee riismed eelistasid vastupanule kiiret põgenemist, enamlaste Punaarmee, aga oli sakslaste peatamiseks liialt nõrk. 1918. Aasta novembri alguses puhkes Saksamaal revolutsioon, mis viis keisri kukutamisele ja sotsialistliku valitsuse loomisele. 11. Novembril 1918 kirjutas Uus valitsus alla Compiegne'i vaherahule. Samal päeval toimus ka Ajutise Valituse legaalne koosolek. Loodi ka Laidoneri eestvedamisel Eesti Kaitseliit 11
Eesti Maarahva Liit -K.Päts, Leidonen- talurahvas Eesti Tööerakond - Jüri Vilms- linna keskkihid ja emtnikkonad Juuli algul tuli esmakordselt kokku Maapäev, mis oli esimeseks parlamendseks rahvaesinduseks Eestis. Maapäev valis Maalvalitsuse, mille etteotsa sai Jaan Raamot -Rahvuskongressil püstitas Jüri Vilms uue sihi- taotleda Eestile võrdõigusliku osariigi staatus föderatiivse Vene riigi kooseisus. Sõjasündmused Ajutine Valitsus ei suutnud pidurdada Vene armee ja riigivõimu lagunemist, millele eitasid kaasa ka Enamlased. Olukorda otsustas kasutada Saksamaa, sundides Venemaad sõlmima spertaalrahu. - Augustis vallutas Saksa Riia ja Vene üksusid valgusid Eestisse. - Septembri lõpus jõudis sõda Eesti pinnale. - Venemaa sõjalise ebaeduga kasavad Enamlaste populaarsus. Enamik sotsialiste läks lõpuks enamlaste poolele. - Oktoobriks oli Eestis 20000 enamlast. Nendest moodustati Eestimaa Nõukogude
olnud sõjaks tegelikult valmis. Sõja mõju Eestile: · Venemaa sõda Saksamaaga tõi kaasa baltisakslaste vastased aktsioonid ja nende mõju vähenemise - organisatsioonide, ajalehtede, koolide sulgemised, maalt väljasaatmised. · Vene armeese mobiliseeriti 100 000 eestlast (hukkus ca 10 000). Kuigi rahvusväeosa ei moodustatud omandati sõdimiskogemusi ning paljud said vene armee ohvitserideks. Kogemusi läks vaja hilisemas Vabadussõjas. · Sõda tõi kaasa majanduslike olude halvenemise, osa maid jäid sööti, sõjaväe tarbeks rekvireeriti hobuseid ja kariloomi. · Tööstus orienteerus ümber sõja vajadustele, laskemoona, sinelite ja transpordivahendite tootmine. · Puudus tarbekaupadest, mille tõusid kiiresti, mistõttu kehtestati neile kaardisüsteem.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
