Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

Vabadussõda - rinded, pöördemomendid ja sõja tähtsus - sarnased materjalid

kirj, rahuleping, ukogu, landeswehr, sakslased, vaherahu, gede, idup, igile, helsingis, luuakse, poska, artiklit, piip, hana, ppes, goltz, kirjutatakse, iseseisvat, laiene, tarturahu, vahetatakse, varad, soovitav, hised, oskar, ukogude, poegade, juhtima, lahkub, peterson, unioon, pikku, kogunes, genevad, rgeim, kalm, pihkva, erineval, viktor
thumbnail
204
pdf

Eesti uusima aja ajalugu

Saeveskid ja saekaatrid olid ikka üsna levinud. AS Luteri puitehas, alustas vineeri tootmist ja tootis 80% Venemaa vineerist. Lisaks toodeti ka mööblit. Paberitootmise kasvas plahvatuslikult sajandivahendusel. Varem tehti kaltsudest, nüüd tselluloosist. Muidu oli ka tsemendi, lubja, telliskivi, klaasivabrikud Toiduainetetlööstuses oli hulgaliselt meiereid ja jahuveskisid. Linnadesse rajati auruveskeid ja kõrvale leivavabrikuid. Paljud ettevõtted kuulusid Venemaale, vähesed sakslased ja prantslased. Alles kolmandal kohal oli baltisaksa kapital. Eestlaste osakaal imepisike: Linavabrikud, Tartu telefonivabrik, Rakke lubjatehas, Viljandi tikuvabrik. Ühiskonna politiseerumise algus Sajandivahetus: rahvuslaste uus põlvkond Eestlaste poliitilise ärkamise aeg – 20. saj algus. Eestlastel ei olnud selle ajani poliitilises elus tegutsemise kogemust. Eestlaste katsed poliitikat teha lakkasid peaaegu täielikult, kui algas venestamine. 19. saj lõpul ja 20

Ajalugu
87 allalaadimist
thumbnail
56
doc

Eesti ajalugu

Neist igaühel oli oma märk. 1208 - 1212. Muistse vabadus sõja esimene periood. Algas sakslaste tungimisega Ugandisse kevadel. Sügisel läksid nad tagasi. Sellele järgnesid eestlaste vastu sõjakäigud. Eesti-Vene suhted olid halvad. Vene-saksa suhted head, sest Vladimiri tütar oli abielus Alberti vennaga. Lõppes Turaida (Toreida) rahuga. 1215 - sõja tegevus algas uuesti. Vabadusvõitluse teine periood. Algas sakslaste tungimisega läänemaale paar kuud enne vaherahu lõppu. 1222 - eestlase said kogu eesti ala oma valdusesse tagasi. 1223 - 1227. Muistse vabadus sõja kolmas periood. Vallutati kogu eestimaa. Viimasena Saaremaa. LAHINGUD: 1210 ­ Ümera lahing. Võnnu piiramiselt tagasi tulnud eestlased jäid Ümera jõele järgi tulevaid sakslasi ja liivlasi varitsema. Need võideti ootamatu rünnakuga. Innustas eestlasi. 1210 - Novgorodi vürst Mstislav Uljas ja Pihkva vürst Vladimir piirasid Otepääd. Linn ostis ennast vabaks

Ajalugu
194 allalaadimist
thumbnail
147
docx

Eesti XX sajandi algul

linnastumine, vähemusrahvused: Eestis toimus demograafiline üleminek Prantsuse tüübi järgi ehk suremus ja sündimus hakkasid langema peaaegu üheaegselt. Eestis jõudis demograafiline üleminek lõpule enne Teist maailmasõda. Sellel ajal, 1850­1940 kasvas Eesti rahvaarv ainult 1,6 korda, mis on üks madalamaid näitajaid Euroopas. Rahvaarv 20. saj alguses on umbes 1 000 000, millest 90% on eestlased, 4,5% venelased ja 3,5% sakslased. Väljarännati kõige rohkem Venemaale - 120 000 inimest ja Põhja-Ameerikasse - 15 000 inimest. Linnastumine oli madal, maarahvastik oli 80%. Suurim linn oli Tallinn 116 000 inimest. Linnaelanikest olid eestlased vaid umbes 60%. Majanduslik edenemine: põllumajandus (mõisamajandus, talumajandus, Stolõpini agraarreform), tööstus (tekstiilitööstus, masinaehitus, paberitööstus, ehitusmaterjalide tööstus, toiduainetetööstus):

Ajalugu
54 allalaadimist
thumbnail
83
doc

Eesti ajalugu

Võitlus 1208 Esimene retk Näitab, et vabadusvõitluse alul olid eestlaste väed + eestlaste vasturetk enam-vähem võrdsed Põhjamaade vägedega 1210 Võnnu piiramine ja Ümera lahing + Eestlased vs sakslased liivlastega 1210 ja 1212 Vene vägede retk Eestisse + Piiratakse Otepääd ja Varbolat + Mõlemal korral lepiti rahaga ning lahkuti 1212 Toreida vaherahu 1215 ristisõdijate (sakslased) retk Läänemaale + väideti, et rahu sõlmiti ainult Sakala ja Ugandiga + kolme maleva (kolme maakonna sõjaväed ühendusid) manööver üks vägi Latkalisse teine vägi Toreida alla, et liivlased ei saaks edasi

Ajalugu
125 allalaadimist
thumbnail
51
doc

Eesti ajalugu - konspekt

Rüütlitele saadeti Riiast abiväge ja eestlased taganesid Koiva (läti keeles Gauja) lisajõe Ümera äärsetesse metsadesse. Ootamatu rünnakuga jälitajad purustati. Lahingu tähtsus seisnes eelkõige julguse andmises edasiseks võitluseks. 1211.a piirasid sakslased Viljandi linnust, sundisid eestlased alistuma ning ristisid neid. Samal aastal tegid eestlased vasturetke liivlaste Toreida linnuse alla. Kuigi edu ei saavutatud, olid mõlema poole kaotused suured. Kuna vastastikused röövretked olid maa välja

Ajalugu
1455 allalaadimist
thumbnail
43
docx

12.klassi esimese kursuse ajalugu

I MAAILMASÕDA 1914 -1918 Põhifaktid 28. juuni 1914 atentaat Franz Ferdinandile Sarajevos 28. juuli 1914 Austria-Ungari kuulutas sõja Serbiale August 1914, Euroopa suurriigid sõjaseisukorras. Üldmobilisatsioonid. Läänerinne: august 1914 Saksamaa tungis Belgiasse ja Prantsusmaale. Positsioonisõda Prantsusmaal läänerindel. 1916 Somme'i, Verduni, Jüüti lahingud.11. nov. 1918 Compegne'i vaherahu. Saksamaa kapitulatsioon. I maailmasõja lõpp. Armeede demobiliseerimine. Idarinne: august 1914 Venemaa tungis Ida-Preisimaale (Saksamaa) ja Galiitsiassse (A-Ungari). Manööversõda idarindel kuni 1918. a alguseni. Venemaa taganemine. 3.03.1918 Bresti rahuleping Venemaa ja Saksamaa vahel. Venemaa lõpetas sõjategevuse. 1919 Pariisi rahukonverents. Versailles' rahuleping 28. juunil 1919 Antanti ja Saksamaa vahel. Sõja põhjused 1

Ajalugu
31 allalaadimist
thumbnail
37
odt

Esiajalugu

Soontaganasse. 1210–11 Esimene teadaolev katk Eestis. Eestlaste retked Lätisse; sakslaste, lätlaste ja liivlaste retked Eestisse, Viljandi linnuse piiramine ja alistamine, eestlaste ristimine Sakalas; eestlased piirasid Turaida 1211 linnust ja said Koiva lahingus lüüa; venelaste retk Varbola alla; Lembitu retk Pihkvasse. 1212 Turaidas sõlmisid eestlased ja sakslased kolmeks aastaks vaherahu. 1213 Leedulaste rüüsteretk Sakalasse. Talvel sakslaste, lätlaste ja liivlaste rüüsteretked Ridalasse ja Sakalasse (Leole linnuse vallutamine); kevadel eestlaste kolme maleva sõjakäik; suvel lätlaste 9 1215 rüüsteretke Ugandisse ja Vaigasse; Uue sadama lahing Saaremaa rannikul; Ugandi ja Sakala maakonna ristimine. Talvel sakslaste, lätlaste ja liivlaste retked Soontaganasse ja Saaremaale; kevadel

Ajalugu
15 allalaadimist
thumbnail
5
rtf

Eesti vabadussõda ja Tartu rahuleping

Eesti Vabadussõda ja Tartu rahuleping Jarno Mirma TE11 Eesti Vabadussõda 3. veebruaril 1918 kuulutati Pärnus välja Eesti iseseisvuse manifest. 24. veebruaril kuulutati manifest välja Tallinnas. Kauaoodatud rahu see endaga kaasa ei toonud, sest ees ootas sõda omariikluse kaitseks Nõukogude Venemaa vastu ning ka Landeswehri vastu. 12

Ajalugu
8 allalaadimist
thumbnail
20
pdf

Vabadussõda ja Tartu rahuleping

kolmest Eesti diviisist opereeris kaks, puhastades territooriumi Punaarmeest. 1919. a juunis viis see kokkupõrkele Landeswehriga, kes püüdis allutada Lätit oma võimule. Nimelt oli 1918. a Lätisse jäänud Saksamaa VI reservkorpus, mida juhtis 1919. aastast kindral krahv 4 Rüdiger von der Goltz. Talle allusid vabatahtlike väekoondised: Saksa Rauddiviis ja kohalikest baltisakslastest moodustatud Landeswehr. 16. aprillil 1919. a kukutasid Landeswehri löögirühmad Krlis Ulmanise juhitud Läti valitsuse ja seadsid sisse Andrievs Niedra nukuvalitsuse. Läbirääkimistel 3.­5. juunini 1919. a üritas Eesti väejuhatus sakslasi tagasi tõmbuma sundida. Seejärel algasid aga relvakokkupõrked. Sakslased vallutasid Csise (Võnnu) ja tungisid edasi Valmiera suunas. Eesti vastupealetung algas 22. juunil, 23. juunil vallutati Csis tagasi (alates 1935. aastast tähistatakse seda päeva Võidupühana) ning

Ajalugu
12 allalaadimist
thumbnail
23
docx

TÄHTSAMAD SÜNDMUSED AJALOOST JA AJALOOKÄIK

eestlastega kestis 1208-1227. 1208-1212 korraldasid ordu ja piiskop Albert koos liivlaste ja latgalitega hulga rüüsteretki Ugandasse, Sakalasse, Soontagasse ning vallutati Otepää ja Viljandi linnused. Eestlaste alistamiseks külad riisuti ja põletati, mehed tapeti ning naised ja lapsed viidi vangi. Ümera lahingus 1210 saavutasid võidu eestlased, kuid sõjaretk Turaidasse Kaupo linnuse vastu lõppes lüüasaamisega. 1215 alistasid sakslased Sakala ja Ugandi ning vallutasid Lembitu linnuse Lõhavere. Sakala vanem Lembitu kogus kokku mandrieestlaste ühendatud maleva (6000) meest. 21. septembril 1917. a. leidis Paala jõe ääres aset muistse vabadusvõitluse otsustav lahing, mida nimetatakse Madisepäeva lahinguks. See määras eestlaste saatuse järgnevaks seitsmeks sajandiks ­ seitse sajandit orjapõlve. Läti sõjasulane Veiko tappis Lembitu selja tagant sõjakirvega (tapper)

Eesti ajalugu
18 allalaadimist
thumbnail
14
doc

Vabadussõja uurimistöö

Tõkkeks rahu teel oli Eesti Töörahva Kommuuni Nõukogu (valitsus), mis asus juba ammu Venemaa pinnal. 5. juunil toimus Dno raudteejaamas kommuuni juhtide koosolek. Järgides Moskva korraldust, otsustas Kommuuni Nõukogu laiali minna. Tollest hetkest alates ei olnud sõda Eesti ja Venemaa vahel enam Eestile sõjaks oma olemasolu eest, vaid parema rahu eest. Landeswehri sõda Samal ajal kui Eesti väed puhastasid Põhja-Läti punaväest, haarasid sakslased kindral krahv Rüdiger von der Goltzi juhtimisel 22. mail enese kätte Riia. Kasutades kattevarjuna Niedra valitsust, süüdistasid baltlased Eestit Põhja-Läti "okupeerimises" ja nõudsid Eesti vägede väljatõmbamist Lätist. Eesti pool ei tunnustanud Niedra valitsust ja vastas omakorda nõudega, et sakslased tagasi tõmbuks. Seda nõuet toetasid Lääne suurriigid, keda tegi murelikuks Saksamaa mõju kasv Baltikumis. Kõik katsed rahulikuks reguleerimiseks läksid luhta ja 5.

Ajalugu
99 allalaadimist
thumbnail
25
docx

Ajalugu I kursus

*Balti maade rahvaste vägivaldne ristiusustamine algas liivlastest *Kolmas liivimaa piiskop oli bremeni raehärre Albert *Albert oli ristisõdade juht *Albert rajas Riia linna aastal 1201(oli ristisõdijate keskus) *Mõõgavendade ordu loodi 1202 *Oli range reziimiga *Rüütel oli munk *Muistsest vabadussõja saab teavet Liivimaa Hendriku kroonikast Vabadusvõitluse algus 1208-1212 *1210 toimus esimene sõda(eesti võitis) *1211 piirasid sakslased Viljandi linnust *1211 Tegid Eestlased esimese vasturetke riia linna *1212 Sõlmiti kolme aastane vaherahu(katk) Sõja jätk 1215-1221 *Sakslased ründasid enne vaherahu lõppu läänemaalt *Sakalas rüüstati eestlaste vanema Lembitu linnus *Eestlaste vanemad vangistati(Peale ristiusu vastu võtmast vabastati) *21 september 1217 toimus madisepäeva lahing(Kukkus lembitu ja vastaspoolel Kaupo) *Piiskop Albert sõlmis lepingu taani tungingas Valdemar II

Ajalugu
73 allalaadimist
thumbnail
24
doc

11.klassi ajaloo kokkuvõte

11.klassi ajaloo üleminekueksami teemad Muistne vabadusvõitlus (1208-1227) Eestlaste muistne vabadusvõitlus oli osa Läänemere idaranniku maades toimuvast ristisõjast, mille käigus eestlased ajavahemikus 1208-1227 jõuga alistati ning ristiusku vastu võtma sunniti. Muistse vabadusvõitluse lõppfaasis toimus võitlus ka ristisõdijate eneste leeris. Selle tulemusel jaotati Eesti ala mitme ristisõdijate riigi vahel. Usu levitajad olid Sakslased ja Taanlased. 1180 aastad ­ Esimesed misjonärid Läänemere idakaldal Piiskop Meinhard ­ rahumeelne ristimine (efektiivsem) Piiskop Albert ­ jõuga ristimine Retked algasid Sakala ja Ugandi maakondadest. 1201 ­ Riia asutamine 1202 ­ Mõõgavendade ordu (Kristuse Sõjateenistuse vennad).Liivimaal tegutsenud vaimulik rüütliordu, mis asutati selleks, et Baltimaid vallutada. Kaupo ­ Liivlaste vanem Lembitu ­ Eestlaste vanem 1206/07 ­ Liivlased alistati ja ristiti

Ajalugu
511 allalaadimist
thumbnail
8
docx

I MAAILMASÕDA

esindaja} (veebruarirevolutsioon jõuab märtsirevolutsioonina Tallinna) 30.03.1917 ­ Eestile antakse autonoomia [tähtis kuna, see aitas kaasa iseseisvumisele] 25.10.1917 ­ võtsid enamlastele alluvad väeüksused Petrogradi oma kontrolli alla. Enamlased saavad võimu. 23.02.1918 ­ iseseisvusmanifest loetakse ette Pärnus 24.02.1918 ­ kuulutatakse Tallinnas ametlikult välja iseseisvus ning moodustatakse Ajutine Valitsus 3.03.1918 ­ Brest-Litovski rahuleping (Venemaa astub sõjast välja sellega ja loovutab alasid Saksamaale) 11.11.1918 ­ Compiegne'i vaherahu (I MS lõpp pmst ­ relvad vaikivad) 28.06.1919 ­ Versailles' rahuleping (sõlmiti Saksamaa ja liitlasriikide vahel). {Kuupäeva ei valitud juhuslikult : Rahuleping allkirjastati päeval, mil möödus viis aastat I maailmasõja ajendiks olnud ertshertsog Franz Ferdinandi atentaadist.} KELLEGA ON TEGEMIST JA TÄHTSUS AJALOOS:

Ajalugu
15 allalaadimist
thumbnail
6
rtf

Vene- ja Eestiaeg

propagandale. Peterburg muudeti Petrogradiks keelati saksa keele avalik kasutamine Sakslased pakkusid eestlastele igasuguseid asju, kuid eestlased keeldusid. Venelaste ebaegu õõnestas eestlaste entusiasmi Sõja ebamugabused: paljud tarbekaubad läksid "kaardi alla", õitsele puhkes must turg Tehased töötasid küll täiskäigul, kuid andsid valdavalt sõjalist toodangut - tööliste arv kasvas, kuid kvalivikatsioon langes 1915 jõudsid sakslased Riia alla ja Saksa sõjalaevad Liivi lahte. Pärnu lasi paanikas tselluloositehase õhkida. Tartus moodustati Jaan Tõnissoni juhtimisel Põhja-Balti Komitee, kuhu kogunesid hulk rahvuslikult meelestatud tegelasi. Veebruarirevolutsioon Petrogradis vähenes samuti usk Vene keisririigi püsimajäämisesse - tarbekaupades valitses terav puudus ja valitsusasutustes korruptsioon, rahvast vaevas süjatüdimus. 1917 puhkesid toitlusrahutused, millest kujunes revolutsioon

Ajalugu
25 allalaadimist
thumbnail
48
doc

Ajaloo kordamismaterjal eksamiks

keskpaik (Taani valdus) Linnade tekkimine (9), Hansa Liit (4) Orduriik (jagunes komtuur- Liivi sõda 1558-1583, ja foogtkondadeks) Vana-Liivimaa poliitilise süsteemi 1202-1236 Mõõgavendade kokkuvarisemine, sõjas osalejad: Venemaa, Rootsi, ordu Poola, Taani, 1237 Liivi ordu Saksa ordu 1582 Jam Zapolski vaherahu (Poola-Venemaa), Liivimaa haruna 1583 Pljussa vaherahu (Rootsi-Venemaa), Sõja tulemusena kolme kuninga võimu algus b) alates 1346. aastast kolm Eestis riiki: Tartu piiskopkond (1558 venelased vallutasid) Saare-Lääne piiskopkond (1558-61 liideti Taani aladega)

Ajalugu
383 allalaadimist
thumbnail
33
doc

Ajaloo konspekt

1) #Sakslaste sissetung Eestisse (1208), Latgalide ja Sakslaste rüüsteretk Ugundisse. Ugundi- sihipärase vallutuse esimene ohver. Otepää-Ugandi tähtsaim keskus. #Võnnu linnuse (Césis) piiramine eestlaste poolt (sügis, 1210) #Ümera lahing (1210)(järgmisel päeval pärast Võnnu piiramise lõpetamist)eestlased Saavutasid võidu #Viljandi piiramine sakslaste poolt (1211), piirajatega sõlmiti rahu. #Eestlaste retked (1211), Toreida vaherahu (1212) #Suhted venelastega. 1210-Novgorodi vürst Mstislav Uljase ja Pihkva vürsti Vladimiri väed piiravad 8 päeva Otepää linnust. 1212 ­ Mstislav Uljas uuesti Eestis. 2) #Sakslaste rüüsteretked 1215 a. algul Põhja-Läänemaale ja kevadel Sakalasse. #Ugandi ja Sakala alistuvad (1215) #Võit Sakslaste üle Otepää all. Võit saavutati koos vanelastega #Madisepäeva lahing (21. sept. 1217). Langes Lembitu. Suri Kaupo.

10.klassi ajalugu
414 allalaadimist
thumbnail
72
docx

Eesti-ajaloo suur üldkonspekt

1227) ning tulemused. AASTAD SÜNDMUS/LAHING TULEMUS 1208- Algas sõdda Eestimaa pärast. Sihtpärase vallutuse esimeseks ohvriks sai Ugandi. 1208 a Otepäe linnus süüdati põlema. 1212 sügisel tungisid sakslased koos abivägedega Ugandisse. Algas Muistne Vabadusõitlus Võnnu piiramine. Tomus Eestlaste vasturetk. Ühendatud malev saadeti võnnut piirama (oli Lahkusid, sest Riiast tuli teade, et suur abivägi on võnnulastele appi tulemas. tol hetkel üks tähtsamaid mõõgavendade tugipunkte). Linnust rünnati 3päeva ja 4.päeval eestlased lahkusid... Ümera lahing

Ajalugu
99 allalaadimist
thumbnail
37
doc

Ajaloo uurimustöö

koosseisus.(Vt. Lisa 1) Sõjasündmused Ajutine valitsus ei suutnud pidurdada Vene armee ja riigivõimu jätkuvat lagunemist, millele oma propagandaga aitasid kaasa enamlased. Olukorda otsustas kasutada Saksamaa, sundimaks Venemaad sõlmima separaatrahu. Augustis vallutasid Saksa väed Riia ning võitlusvõime kaotanud Vene üksused valgusid massiliselt Eestisse. Septembri lõpupäevil jõudis sõda Eesti pinnale ­ Sakslased maandasid dessandi Saaremaal ning hõivasid lagunevate Vene vägede vastupanu kohtamata 8. oktoobriks kogu Lääne-Eesti saarestiku. Lahingutes Muhu saarel kandis suuri kaotusi (peamiselt Vangilangenute näol) 1. Eesti Polk. Venemaa sõjalise ebaeduga kaasnes enamlaste populaarsuse järsk kasv. Eestis paiknevatele sõduritele sobis ülihästi enamlik loosung ,,maha sõda!" Sama üleskutse leidis

Ajalugu
70 allalaadimist
thumbnail
24
doc

PKHK Ajaloo konspekt

Vene Aeg Eesti peale põhjasõda(1710-1918) Põhjasõja taga tagajärjed olid Eestile kohutavad!!! Maa ja linnad oli varemeis, maa oli söödis. Maa oli pooleldi inimtühi(Eestis oli ellu jäänud U. 150 000 inimest.) Eestis olid linnaõigused säilinud vaid kolmel linnal(Tallin, Tartu, Pärnu) Vene võimu tulekust Eesti alale võitsid kõige rohkem siin elavad sakslased. Kõige kiiremini hakkasid Vene võimu all ennast organiseerima baltisaksa aadlikud. Taastati Balti Autonoomne Maariik, mis oli peaagu iseseisev riik, kui välja arvata Vene rubla ja Vene sõjavägi. See Balti anatoomia oli kasulik ka eestlastele , kuna see takistas vene riigil meil venestamist. Baltisaksa aadlikud kanti spetsiaalsesse Aadlikumatriklisse, et piirata teistel aadlikuseisusesse tulekut. 18. saj. Alguses oli üldse sakslastel suur mõju vene riigis kuna nad olid õukonnas

Ajalugu
318 allalaadimist
thumbnail
16
doc

Vabariigi teke ja omariikluse kaotus

iseseisvumisel? Eesti Päästekomitee (K. Päts, K.Konik, J.Vilms). Päästekomitee koostas Iseseisvusmanifesti, millega Eesti kuulutati demokraatlikuks vabariigiks, tühistati enamlaste seadused ning rahvusväeosadele anti korraldus saksa vägede suhtes säilitada erapooletust.24.veebruaril 1918 lahkusid Tallinna sadamast viimased enamlaste üksused ning sakslased polnud veel linna jõudnud. Kasutades soodsat momenti, kuulutas Päästekomitee välja Eesti iseseisvuse, loeti etteIseseisvusmanifest, moodustati Eesti Ajutine Valitsus (peaministriks K.Päts) ning alustati võimu ülevõtmist maal. Miks ja milliste sündmustega algas Eesti Vabadussõda Eesti Vabadussõda algas 28. novembril, kui Punaarmee ründas Narvat.  Saksamaa kapituleerus 11. nov 1918 jaVenemaa tühistas Bresti rahulepingu

Ajalugu
10 allalaadimist
thumbnail
9
doc

Eesti iseseisvumine

3)langes elatustase, 4)tõusid hinnad. · Eesti välisdelegatsioon suutis saavutada Eesti iseseisvusele Suurbritannia ja Prantsusmaa de facto tunnustuse. · Baltisakslased üritasid samal ajal luua siinmail Saksamaaga tihedalt liitunud, kuid vormiliselt iseseisvat Balti hertsogiriiki, kuid selle loomine takerdus, kuna Saksamaalgi ei vaadatud baltisakslaste kavatsustele poolehoiuga. Takistuseks oli ka Bresti rahuleping, mille kohaselt Eesti ja Liivimaa kuulusid endiselt Venemaale · 11. novenbril sõlmis Saksamaa Antant`ga Compiegne vaherahu. Samal päeval alustas Tallinnas uuesti tegevust Eesti Ajutine Valitsus. 13 november tühistas Venemaa Bresti rahulepingu. I. Vabadussõda 28. november 1918 ­ 02. veebruar 1920 · 28. novembril 1918 vallutasid enamlased Narva ja kuulutasid seal välja Eesti töörahva Kommuuni, mille eesotsas oli Jaan Anvelt

Ajalugu
63 allalaadimist
thumbnail
89
doc

Ajalugu

Makarov hukkus esimesel Jaapani laevade rünnakul, kui Venelaste lippulaev põhja lasti. 1904 Mukaeni lahing - sõja suurim maismaa lahing selles sõjas. Venelased kaotasid. 1905 Tsushima merelahing - kaug itta viidi baltimere laevastik, mis tsuhsima lahingus purustati. 1905 Port Arthuri kaitsmine - venelased olid sunnitud Port Arthuri jaapanlastele andma. 8 1905 Ports Mouthis - sõlmiti rahuleping. USA oli vahendajaks, sest ei tahtnud, et Jaapan või Venemaa Vaiksel ookeanil liiga tugevaks saaksid. Rahulepingu tingimused: Jaapan sai Korea, mille annekteeris 1910. Jaapan sai rendilepingu Liadongi poolsaare peale koos Ports Mouthiga. Jaapan sai Sahhalini saare lõunaosa. Vene-Jaapani sõjas kasutati esimest korda sõjapidamise ajaloos massiliselt kiirlaske relvi - vintpüsse ja kuulipildujaid. Kasutusele võeti ka miinipildujad, kaevik positsioonid ja raadioside.

Ajalugu
297 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Eesti iseseisvumine

· tööstusettevõtted, pangad ja maa riigistati · maad ei jagatud talupoegadele vaid hakati rajama ühismajandeid e kommuune · kirik lahutati riigist ja kool kirikust, mõnedest kirikutest tehti punased rahvamajad · enamlased ei soovinud teha koostööd teiste parteidega. Otse vastupidi - osa poliitikuid saadeti maalt välja või nad tegutsesid edasi põranda all, osad ajalehed suleti · Eestit nähti Venemaa osana 1918.aasta veebruaris alustasid sakslased rindel üldpealetungiga. Nõukogude Venemaa oli sõjaliselt võimetu ja enamlased ning nende väesalgad põgenesid Eestist III Iseseisvuse väljakuulutamine 24.veebruar 1918 Rahvuslikud ringkonnad kasutasid tekkinud võimuvaakumit Eesti iseseisvuse väljakuulutamiseks. Moodustati erakorraliste volitustega Eesti Päästekomitee (J. Vilms, K. Päts, Konstantin Konik) ja koostati iseseisvusmanifest. Manifestis kuuluati Eestimaa

Ajalugu
21 allalaadimist
thumbnail
18
doc

Eesti ajalugu

tulemas. 1210.a ka Ümera lahing. Eestlased liikusid üle Koiva jõe ja jäid järgmisel päeval Ümera äärde varitsema. Metsas tungisid peitunud eestlased ootamatult vaenlaste kallale. Saavutati võit, mis andis jõudu edaspidiseks. Eestlaste vastupealetungil Riiasse peale Viljandi piiramist piirati sisse Toreida linnus, kaotused olid suured. Aga kuna mõlemad pooled vajasid hingetõmbeaega, sõlmiti 1212. aasta kevadel Toreida vaherahu, mis pidi kehtima 3 aastat. Eestlaste ja venelaste suhted olid üsna teravad. 1215. aasta alguses tegid sakslased sakslased koos abilistega ootamatult suurema sõjakäigu Ridalasse, sest vaherahu pidi kestma kevadeni. Sama aasta kevadel ilmuti ka Sakalasse. Hakati kogunema Leole linnuse alla, mis kuulus vanem Lembitule. Lembitu võeti sakslaste poolt kinni koos teiste vanematega ja vabastati alles pärast poegade pantvangi andmist. Madisepäeval(21.septembril) 1217

Ajalugu
389 allalaadimist
thumbnail
24
doc

Eesti ajalugu

1210. aastal toimus ka Ümera lahing. Eestlased liikusid üle Koiva jõe ja jäid järgmisel päeval Ümera äärde varitsema. Metsas tungisid peitunud eestlased ootamatult vaenlaste kallale. Lahingus saavutati võit, mis andis jõudu edaspidiseks. Eestlaste vastupealetungil Riiasse peale Viljandi piiramist piirati sisse Toreida linnus. Eestlaste kaotused olid suured. Aga kuna mõlemad pooled vajasid hingetõmbeaega sõlmiti 1212. aasta kevadel Toreida vaherahu, mis pidi kehtima 3 aastat. Eestlaste ja venelaste suhted olid üsna teravad. 1215. aasta alguses tegid sakslased sakslased koos abilistega suurema sõjakäigu Ridalasse, mis oli ootamatu, sest vaherahu pidi kestma kevadeni. Sama aasta kevadel ilmuti ka Sakalasse. Hakati kogunema Leole linnuse alla, mis kuulus vanem Lembitule. Lembitu võeti sakslaste poolt kinni koos teiste vanematega ja vabastati alles pärast poegade pantvangi andmist. Madisepäeval(21.septembril) 1217. aastal

Ajalugu
153 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Esimene maailmasõda ja 1917 aasta

a. Ameerika Ühendriigid. Põhjuseks olid ka mitmete riikide vahelised vastuolud. Eestalsed oli 1914 aasta augustist saadik sõdiva riigi alamad.Mobiliseeriti umb 60000 eestlast (kohe);hiljem veel kümmneid tuhandeid. Kokku said vene mundri selga umbes 100000 eesti meest, kellest surma said 10000. entusiastlik meeleolu;venemeelseks muutus riigi valitsus.keelati saksakeel ametlik kasutamine;olmelised ebamugavused( paljud tarbekaubad ,,kaardi peale");1915 sakslased riia all. Veebruari revolutsioon ; 1917 aasta veebruaris puhkesid Petrograadis toitlusrahutused, mis kasvasid kiiresti üle revolutsiooniks.Sõjavägi läks demonstrantide poole üle ja Nikolai II oli sunnitud troonist loobuma.VENEMAAST SAI VABARIIK, mida asus juhtima Ajutine Valitsus eesotsas vürst Georgi Lvoviga.Revolutsioon jõudis eestisse mõninggase hilinemisega.rahutused Tallinnas; Autonoomiataotlus; Eesti rahvuslikud ringkonnad võtsid suuna Eesti autonoomiale demokraatliku

Ajalugu
83 allalaadimist
thumbnail
7
docx

I maailmasõja lõpp ja Vabadussõda

osa elanikkonnast ­ baltisakslased. Algas keiserliku Saksamaa okupatsioon. Saksa okupatsioon Kommunistid tegid üksikuid katseid Saksa vägedele vastu hakata, kuid said raskelt lüüa. 3. märts ­ Saksamaa ja Nõukogude Venemaa sõlmisid Bresti rahu, millega Eesti anti ametlikult Saksamaa vägede kontrolli alla. Sakslased olid ametlikult Eesti kätte saanud enamlastelt, kuid mitte eestlastelt. Mingist Eesti Vabariigist sakslased ei soovinud isegi mitte kuulda. Kuna Antandile oli kasulik kõik, mis Saksamaad kuidagi häirida võis, tunnustasid Eesti Vabariiki de facto nii Inglismaa, kui ka Prantsusmaa ja Itaalia. Asjaajamine viidi üle saksa keelele, saksakeelseks muudeti ka Tartu Ülikool ja gümnaasiumid. Baltisakslaste kõne ja käitumisviisis avaldus põlgus põlisrahvaste ja Venemaa vastu. Baltisakslased kavatsesid võtta olukorrast, kus nad on peremehed, maksimumi. Selleks maksimumiks oli Balti

Ajalugu
58 allalaadimist
thumbnail
48
docx

LÄHIAJALUGU

Mis on positsioonisõda, miks sai võimalikuks?  Positsioonisõda – rinne ei liigu ja on paigal, kaevikud ja kaitseehitised. See sai võimalikuks, kuna välja oli kujunenud olukord, kus kaitserelvad ja –vahendid olid muutunud ründerelvadest tõhusamateks, olord muutus kui kasutusele võeti tangid Tähtsamad lahingud Läänerindel  Marne’i lahing-sakslaste pealetung peatati  1915.a kasutasid sakslased esimest korda Ypres all gaasi  1916.a. Verduni lahing (11 kuud), kanti tohutuid kaotusi, surnud ca 1 mil  1916.a. Somme’i lahing esimest korda kasutati tanke  positsioonisõda Idarindel  Venemaa edu Austria-Ungari, kuid mitte sakslaste vastu  manööversõda  positsiooni sõda kujunes välja kui venelased peatasid sakslaste läbimurde Riia-Pinski joonel

Ajalugu
75 allalaadimist
thumbnail
24
doc

11. klassi kokkuvõte

nende vanema Kaupoga. Siis toimus ulatuslik ristimine. 1208 aastal võtsid ristimise vastu Ümera piirkonna latgalid. Edasi suunati pealöök eestlaste vastu! · 1208. aastaks jõudsid ristisõdija Eesti, tabades esialgu Sakala ja Ugandi maakonna. 1210.a.Ümera lahingu võitsid eestlased. Lõpuks olid nii ristisõdijad kui ka eestlased sõjast kurnatud, kui puhkes katk ning 1212.aasta sõlmti Toreida vaherahu, kolmeks aastaks. 7. VABADUSVÕITLUSE II PERIOOD 1215 ­ 1220 · 1215.aasta algas võitlus uue hooga, sakslased sundisid ugalased ja sakalased rahu paluma ja ristimise vastu võtma. · 1217.a talvel piiras suur Novgorodi vägi ümber Otepää linnuse. Venelastega liitusid saarlased, harjulased ja sakalased. Piiramine lõppes mõlemapoolse toidupuuduse tõttu sellega, et sakslased jäeti ellu, kuid nad pidid Ugandist ja Sakalast lahkuma. · 1217

Ajalugu
179 allalaadimist
thumbnail
10
pdf

Eesti ajalugu

AJALOO RIIGIEKSAMIKS 2009 EESTI AJALUGU MIHKEL HEINMAA | RÜG | APRILL 2009 M U I N A S A E G MUISTNE VABADUSVÕITLUS 1208-1227 1201 ­ rajati Riia linn. 1202 ­ asustati Mõõgavendade Ordu 1210 ­ eestlaste ebaõnnestunud Võnnu piiramine, taganemisel Ümera jõe lahing. 1212 ­ Toreida vaherahu eestlaste ja sakslaste vahel. 1215 ­ alistuvad Sakala ja Ugandi. 1216 teevad venelased vürst Vladimiri juhtimisel retke Ugandisse, millele järgneb vasturetk 1217. 1217 ­ venelased (ja eestlased) piiramas Otepää linnust. Sakslased andsid alla ja nõustusid Eestist lahkuma. 21.09.1217 ­ Madisepäeva lahing. (Albert pöördub Taani kuninga poole) 1219 ­ Taani kuningas Valdemar II alistab Lindanise. Algab võiduristimine sakslaste ja taanlaste vahel.

Ajalugu
54 allalaadimist
thumbnail
36
odt

Ajalooõpetuse eksam

Venemaa kuulutas välja mobilisatsiooni. Saksamaa nõudis selle tühistamist. 1. augustil 1914 kuulutas Saksamaa Venemaale, Prantsusmaale sõja ja tungis kallale Belgiale. Saksa sõjaplaan – Schlieffeni plaan – Prantsusmaa kiire purustamine ja seejärel vägede viimine Venemaa vastu. Prantsuse sõjaplaan – plaat 17 – Elsass-Lotringi hõivamine ja sissetung Saksamaale. Inglismaal sõjaplaan puudus. Venemaa oli nõrgalt ette valmistatud. Marne'i lahing – sakslased peaaegu Pariisis, kuid prantslased koos inglastega panid edasiliikumise seisma. 3. Sõjategevus 1915-1917. 1915. aasta alguses algas positsioonisõda, mille põhjustas olukord, kus kaitserelvad ja -vahendid (kaevikud, okastraadid jms) olid ründerelvadest tõhusamad. Positsioonisõjas ehitati välja kaevikute liinid kuulipildujapesade ja suurtükipositsioonidega. Rajati ka punkrid jalaväe jaoks. 1915. aastal Ypres'i lahingus kasutasid sakslased esimest korda keemiarelva (mürkgaasi). Tänu

Ajalugu
15 allalaadimist
thumbnail
9
docx

ESIMESED SAMMUD ISESEISVUMISE TEEL

1918.a.jaanuari alguseks oli selge, et keiserliku Saksamaa sõjavägi kavatseb asuda Eesti mandriosa vallutamisele. Sellega seoses otsustas Maanõukogu vanematekogu 6.jaanuaril toimunud koosolekul kuulutada Eesti Vabariik välja enne saksa vägede saabumist. 19.veebruariks koostati iseseisvuse manifesti tekst ning valiti Päästekomitee koosseisus K.Päts, J.Vilms ja K.Konik. 23.veebruaril Pärnus ja 24.veebruaril Tallinnas õnnestus Eesti Vabariik välja kuulutada. Seega leidsid sakslased Tallinnasse sisse marssides eest mitte laostunud Nõukogude võimu, vaid iseseisva Eesti riikliku korralduse. Enne saksa vägede saabumist jõudsid eesti rahvusväeosad puhastada Tallinn punakaartlastest ning linnas kord maksma panna. Kahjuks osutus sellel hetkel iseseisvuse ülesehitamine veel võmatuks, sest punaste asemele asus saksa okupatsioon. Tänu liitlasvägede läbimurdele Hindenburgi liinist läänerindel ja sellele järgnenud saksa

Ajalugu
2 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun