Eesti Maaülikool Põllumajandus ja keskkonnakaitse instituut Maastikukaitse ja hooldus Eesti biotoopide ja nende elustiku iseseisev töö Kõrsa raba ja selle ümbrus Juhendaja: Tartu 2008 1. Piirkonna geograafiline asukoht; abiootiliste tingimuste kirjeldus Vaatlusalune piirkond asub Tori vallas ja 26 kilomeetri kaugusel Pärnu linnast. Tori vald asub Pärnumaa kirdeosas ja hõlmab enamuse ajaloolisest Tori kihelkonnast. Olles Pärnumaa piirivallaks, eraldab Tori valda Viljandimaast Vahe-Eesti metsade vöönd, mis kulgeb Lahemaast Lätimaani. Siiakanti ulatub Soomaa rahvuspark. Valla idapiir kulgebki mööda metsi ja soid, lõuna- ja põhjapiiril on maastik ka suhteliselt metsastunud, kuid märgatavalt vaheldusrikkam.
Isiksus: Isiksus on ainulaadse mõtlemise, tunnete ja käitumisviiside individuaalsus. Isiksus (kreeka keeles) -mask,roll, mida näitleja täidab Inimene ehk: Indiviid - vaatlusalune, üksikelement hulgas, kõnekeeles negatiivne silmapaistev inimene Isik - inimene mistahes aspektis , peamiselt kasutavad juristid Individuaalsus - eristus teistest Isiksus (psühholoogia keeles) - teatud arengutasemel inimene, keda iseloomustavad nn "mina"- teadvus, käitumise ja tegevuse põhijoonte suhteline püsivus tänu kujunendud vajaduste ja väärtuste olemasolule, suutlikus reguleerida iseennast ja oma suhteid sotsiaalse keskkonnaga.Isiksus kujuneb elu jooksul (s.t
Kui madalsooalad kuivendada, sobiks kogu põllumassiiv põllumaaks, kasvatamaks pigem niiskuselembesemaid põllukultuure. Põllumassiivi põhja- ja keskosas võiks ka kuivendamata kasvatada enamusi levinumaid vilju, alates teraviljast kuni kartuli või kapsani. Metsa kasvatamise seisukohast ei oleks otstarbekas ilma kuivendamata midagi istutada kuid kui on kuivendus tehtud, võiks istutada pigem puuliike, mis nõuavad rohkem toitaineid ega pelga niiskust. Lupjamist vaatlusalune põllumassiiv ilmselt ei vaja kuna tegemist on pigem karbonaatsete muldadega ja seega ei ole põhjust muldade hapestumist karta. Muldade levik Leostunud gleimuld ligi pooled kõigist gleimuldadest. Esinevad praktiliselt kõikjal üle Eesti Leostunud muld hõlmavad 4% kogu maafondist, 10% põllumaast. Peamiselt Järvamaal, Lääne-Virumaal ja Jõgevamaal. Madalsoomuld moodustavad 13,8% Eesti muldkattest ja 59% turvasmuldadest, enim
Kahte väikest eset (kui salvrätte väikesteks esemeteks lugeda) suutis laps käes hoida. · Oskused Laps veab suuri lelusid ja sõidukeid enda järel või lükkab neid ning õpib nii paremini hindama esemete suurust ja asendit. Suurenenud liikuvus aitab tal maailma tundma õppida, ta suudab nüüd toeta põlvili laskuda või madalale toolile istuda. Laps lükkas enda ees oma tugitooli ning tõstis seda ka õhku. Samuti tõstis suuremaid mänguasju. Põlvitada oskas meie vaatlusalune samuti (Siis kui Kristel raamatut luges, põlvitas Käkun tema ette maha). Kükitas ta samuti, kui maast mänguasju üles korjas . · Kõne Laps suudab aru saada ja täita lihtsaid käske. Talle meeldib pildiraamatutes tuttavatele objektidele osutada ning perekonnafotodelt tuttavaid inimesi otsida. Sõnavara ulatub umbes 50 sõnalt kuni 200 sõnani. Kõnesse ilmuvad kahesõnalised laused. Sellist kõnet nimetatakse telegraafkõneks, milles puuduvad sõnalõpud
Nõudluse elastsus · Elastsus näitab, kui palju reageerib turg hinnamuutusele. Kui elastsus on alla 1, siis nt 10% hinnatõus vähendab nõudlust vähem kui 10%, kui elastsus on suurem kui 1, siis sama 10% hinnatõus toob kaasa nõudluse järsema muutuse. Suurem elastsus tähendab teisisõnu suuremat hinnatundlikkust. Elastsust mõjutab: Asenduskaupade valik Kauba osakaal tarbija sissetulekutes Vajaduse aste Vaatlusalune ajaperiood Kauba definitsiooni ulatus Brändi lojaalsus Kes maksab 1. need, kes sõitsid sama distantsi varem rongiga, aga otsustasid nüüd ümber · Viimase komponendi olulisust kirjeldab ristelastsus üks osa kogu hinnaelastsusest. · Täiendkaubad - misiganes kaubad, mille puhul ühe kauba nõudluse muutus toob kaasa teise kauba samasuunalise nõudluse muutuse isegi kui selle hind jääb samaks.
Huvitavale õppeainele on tähelepanu kergem koondada kui ebahuvitavale. Viimane nõuab tahtejõudu. Aga kes ei tahaks saada tugeva tahtejõuga inimeseks? Tahtejõudu aitab tugevdada väga lihtne võte - kunagi ei maksa pooleli jätta ühtegi alustatud tööd või ettevõtmist. Ka sel juhul mitte, kui see töö ei meeldi. 1. LÜHIAJALINE MÄLU Mõttetegevus ja töödeldav informatsioon teadvustab vaid lühajalises mälus. Lühiajalises mälus toimuvate protsesside tulemusena kandub vaatlusalune informatsioon pikaajalisse mällu. 1.1 Lühiajalise mälu kestus Sõltuvalt individuaalsest eripärast säilib informatsioon lühiajalises mälus iseenesest 15-20 sekundit, mõnede autorite hinnagul on see vahemik 15-30 sekundit. Kui soovime, et vajalik informatsioon püsiks meie teadvuses kauem, tuleb meil see üle korrata. Miks me tavaliselt ei mäleta selliseid iga päev ettetulevaid asju? Põhjus on lihtne - meil pole vajadust neid meelde
uurimine. Väliskeskkonnast informatsiooni vastuvõtmine ja edastamine kesknärvisüsteemi toimub meelesüsteemide vahendusel. Meeleelund ning sinna juurde kuuluvad aferentsed juhteteed ja kesknärvisüsteemi osad moodustavad funktsionaalses mõttes meelesüsteemi. nägemismeele uurimine 1. silma pimetähni suuruse ja asukoha määramine nägemisväljas. Pimetähn - nägemisnärvi silmamunast väljumise koht, kus valgustundlikud sensorid võrkkestas puuduvad. 1. Vaatlusalune seisis 1m kaugusel tahvlist, kuhu tema silmade kõrgusele joonistasime tahvlile ristikese. 2. vaatlusalune sulges parema silma ja vaatas vasaku silmaga ainult ristikest. 3. Alustades ristikesest, liigutasime vaevu põleva hõõgniidiga elektripirni tasapinnal ristikesest kaugemalt ja vaatlusalune ütles, kui ta seda enam ei näinud. Samamoodi leidsime piiri, kust valgusallikas uuesti nähtavale tuli. 4
Ka see muutus kestab 23 tundi. Seega ilmneb alkoholi toimel küll kõne elavnemine, kuid mõtlemine muutub primitiivsemaks. Arvutustesti abil jälgitav võime arvutustehete sooritamiseks muutub alkoholi mõjul samalaadselt kui sõnaliste assotsiatsioonide kulg: tehete sooritamine küll õige veidi kiireneb, kuid tehetesse ilmub rohkesti vigu. Tähendab, kvantideedi mõningane tõus toimub kvaliteedi arvelt. Pikemate arvutusülesannete korral ilmneb, et alkoholi toimel väsib vaatlusalune kiiremini kui tavaliselt, järelikult on ajukoore töövõime vähenenud. Lihtsate motoorsete reaktsioonide uurimisel selgus, et juba väikese annuse alkoholi toimel aeglustub reageerimine signaalidele. Kõrvalised ärritused, samuti kui pidurdussignaalid, avaldavad märgatavat järelpidurdavat toimet, neil puhkudel pikenevad reaktsiooniajad veelgi. Ilmenb liigutusi juhtivate ajukoore osade suurenenud kalduvus välispidisele pidurdumisele
meelelahutus, turismiobjektid … Hinnaelastsus - Elastsus näitab, kui palju reageerib turg hinnamuutusele. Kui elastsus on alla 1, siis nt 10% hinnatõus vähendab nõudlust vähem kui 10%, kui elastsus on suurem kui 1, siis sama 10% hinnatõus toob kaasa nõudluse järsema muutuse. Suurem elastsus tähendab teisisõnu suuremat hinnatundlikkust. Elastsust mõjutab: – Asenduskaupade valik – Kauba osakaal tarbija sissetulekutes – Vajaduse aste – Vaatlusalune ajaperiood – Kauba definitsiooni ulatus – Brändi lojaalsus Asenduskaubad on kaubad, mis on alternatiivid üksteisele (buss ja rong linnade A ja B vahel) Kui bussi hind odavneb, siis tema nõudlus suureneb: 1. Ka “vanad” bussireisijad sõidavad nüüd rohkem, 2. tulevad juurde uued sõitjad, kes enne üldse ei sõitnud 3. need, kes sõitsid sama distantsi varem rongiga, aga otsustasid nüüd ümber
temaga samastuda püüdmise või temaga samastumisoskuse kauda · Refleksioon- teise inimese mõistmine valdavalt ratsionaalsel teel,tema mõtlemisse sisseelamise vahendusel · Empaatia-mõistmine teise inimese tundemaailma sisseelamise kauda · Stereotüpiseerimine- teise inimese intepreteerimine üldlevinud sotsiaalsete tüüpskeemide abil Üldreeglina loeb otsustajaheaks neid jooni,milles vaatlusalune sarnaneb tema endaga,halvaks aga neid omadusi ,milles on erinevus. Millistele tunnustele toetub inimesetaju Inimese tajus on oluline koht täita ka kindlatel üksikomadustel ja tunnustel nagu näiteks näol zestidel,kõnnakul,kõnel,kehaehitusel,aga ka välistel tunnustel nagu kosmeetika,riietus jms. Mitteverbaalsed suhtlemismärgid on valdavalt teadvuse kontrolli välised,raskesti juhitavad ja seepärast sageli täpsemat hinnangut võimaldavad kui sõnades edasi antu. MÄLU
*Ma usun, et saan ise otsustada oma asjade üle ja juhtida oma tegevust. Kuidas näeb internaal välja sotsiaalse pilgu all? 1.Kõrgem sotsiaal-majanduslik staatus 2.Individualistlik maailmakäsitlus 3.Suur stressitaluvus, parem vaimne tervis 4.Hea kohanemisvõime 5.Vastutustunne oma elu ja tuleviku eest 6.Kõrgem enesehinnang 7.Nii lühi-kui pikaajalised eesmärgid 8.Aktiivne eluhoiak ISIKSUSE STRUKTUUR, KOMPONENDID Persona (Kreeka keeles) mask, roll, mida näitleja täidab Indiviid vaatlusalune, üksikelement hulgas, kõnekeeles negatiivselt silmapaistev inimene Isik inimene mistahes aspektis, peamiselt kasutavad juristid Individuaalsus eristus teistest Isiksus teatud arengutasemel inimene, keda iseloomustab nn ,,mina"-teadvus, käitumise ja tegevuse põhijoonte suhteline püsivus tänu väljakujunenud vajaduste ja väärtuste olemasolule, suutlikkus reguleerida iseennast ja oma suhteid sotsiaalse keskkonnaga.
Aeg testimiseks tuleks võtta niimoodi, et 50% peaks testist jõudma lõpetada ja ülejäänud 50% ei jõua lõpetada. Kui anda piisavalt aega, aga ikka on suur osa vastustest valed, on tegemist võimete piirangutega) - käitumise vaatlemine (tests of typical performance) teatud kontekstis (nt. vaadeldakse, kuidas laps suhtleb oma sõpradega; kuidas patsient reageerib raviviisile; kuidas töötaja töötab katseajal, jne.); puudub üheselt defineeritud ülesanne, mida vaatlusalune püüaks täita; ka isiksuse- v arvamusküsimustikud kuuluvad siia. - enesearuande-küsimustikud (self-reports) vs vaatleja hinnangud; (nt. kliiniline intervjuu sisaldab nii käitumise vaatlemist kui enesearuannet) Testid: - tegevusvaldkondade järgi - vanuse põhjal - numbrilise väljundi ehk skaala omaduste põhjal - ülesande struktuur (valikvastus vs vaba vastus; verbaalne vastus vs tegevuse tulemus) - individuaal- vs grupitestid
DÜNAMOMEETERIA Dünomeetrid: -staatilised dünomomeetrid: * käe * selja * jala. Kasutatakse isomeetrilise ja dünaamilise jõu uurimiseks. Uurib ka veel lihasvastupidavust ja lihase kontraktiivseid omadusi. Mõõdab: 1) Maksimaaljõudu 2) Jõukasvukiirust 3) Lõõgastumise kiirust. Kasutatakse: Selja-, tuhara-, nelipea, sääre-kolmpealihase mootorse arengu uurimiseks. Isomeetriline dünamomeeteria: meetod isomeetrilisel kontaraktsioonil avalduva jõu mõõtmiseks. Vaatlusalune kinnitatakse kinnitusvöödega jäigalt pingile, käe- ja seljalihaste mõõtmisel haarab kindlalt käepidemest. Lihas(grupp) kontrahheerub isomeetriliselt (väline koormus võrdub lihases tekkiva pingega, lihase pikkus ei muutu, luukangide liikumist ei toimu). Määratakse * lihasvastupidavus * tahteliseaktivisatsiooni protsent * jõugradient ( jõud mis arendatakse aja jooksul) * lõõgastus kiirus * reaktsiooni kiirus
arvestab sellega, et teda vaadeldakse Kui puudub võimalus uuritavaid teavitada, nt massiüritus, vaatlus kaubanduskeskuses jms Uurimisobjektiks ei ole inimene, vaid nähtus, eluvaldkond, institutsioon, käitumine jne, mida uuritakse Uurimises osalevad informandid on uurimissubjektid või osalejad (participants). Tuleb võimalikult vältida uurimuses osalejate nimetamist passiivis: “uuritav”, “intervjueeritav”, “vaatlusalune”, “katseisik” (kasutatakse kui tegemist on katsega!) Kõik uurimises osalejad subjektid võivad osutuda omavahel võrdseteks – koolidirektor ja klassikordaja; kinnipeetav ja vangla juht, peaminister ja väike laps Osalejate hierarhiat määrab nende pädevus uuritava teema suhtes (nt kodutu võib olla pädevam KOV-i sotsiaaltöötajast) Igal osalejal on õigus küsida uurimuse kohta Inimene jääb alati olulisemaks kui ükskõik missugune uurimus, samas iga uurimus
mille tõttu ilukirjandusteos erinebki dokumendist, ajalehest, õpikust vm. tarbetekstist, kus kujundlik väljendus on üldjuhul tavakeele tasemel. (Merilai, Saro, Annus, 2003) Ometigi leidus ka artiklites teataval määral mitmetähenduslikkust. Näiteks esitan ainult niisugused laused, milles kujundlikkus avaldub omadussõna abil: 1. ,,Olles jätkuks Leedus pesitseva Alexader Studio Groupi korraldatud kevadfestivalile, tõi vaatlusalune filmifoorum Tallinnale 18 uut linateost." 2. ,,Slavit slaav või lääge lääs." 3. ,,Tema sõnul pole värskelt leitud kangelase maine sugugi nii roosiline, kui kõik tema ümber arvavad." 4. ,,Kuid ühes väikeses juuksurisalongis meeleheitel koduperenaiste soenguid 23 sättiv Gerard Damiano laseb oma fantaasial lendu minna."
Weitzi meelest võimalikud vaid loogikas või matemaatikas, kus mõisted konstrueeritakse j a defineeritakse lõplikult. Juhtumid, mille puhul me mõistet "kunst" kasutame, pole täpselt piiritletud, need kuuluvad pidevalt korrigeerimisele, selle mõiste kasutusala laieneb pidevalt. Kuidas see toimub? Weitz arutleb, et kui näiteks professionaalsete kriitikute ees seisab küsimus, kas Joyce'i Finnegans Wake on romaan, siis ei uuri nad mitte seda, kas see vastab romaani definitsioonile, vaid kas vaatlusalune narratiiv on mingis mõttes sarnane teiste tekstidega, mida juba kutsutakse romaanideks. Kui see tekst mõnes aspektis sarnaneb nende tekstidega, mõnes aga erineb neist, siis laieneb selle tulemusena mõiste "romaan" kasutusala. Samamoodi on lugu ka kujutava kunstiga, kriitikud küsivad: "Kas see kollaaz on maal või ei?" ja kui nad tuvastavad mingid perekonnasarnasused nende töödega, mida juba peetakse maalideks, siis laiendavad nad "maali" mõistet nii palju, et see hõlmaks ka
on kõrgem toatemp. Gaaside seadused: Boyle-marionette seadus Gay Lussaci seadus[ PV/T ] Clapeyroni [ pV=nRT] Kriitiline temperatuur Temperatuur, millest kõrgemal ei saa gaasi veeldade rõhu suurendamisega Kriitiline rõhk Rõhk mil gaas on nii vedelas kui gaasilises olekus. V Reaalgaaside käitumise kõrvale kaldumine ideaalgaaside omast suureneb madalamatel temp ja kõrgetel rõhkudel, mil kaugused molekulide vahel on märksa väiksemad. Osarõhk- niisugune rühk mida vaatlusalune segukomponent omaks, kui ta täidaks üksinda kogu segu ruumala. 10. Väävelvesinik H2S Äärmiselt tokiline gaas, konsentratsioonil > 1000ppm surmav. Tekkekohad: Põhjavee sahtkaevud ja mineraalvee allikad, sest bakterid toodavad SO42--st H2S Kanalisatsioonikaevud ja trassid avatud keskonnas ning hoonete ja rajatiste all Kommunikatsioonikanalid ja kaevud avatud keskkonnas ning hoonete ja rajatiste all Nafta ja naftasaaduste mahutid ning Heitvee mahutid
linnale, samuti on ära mainitud seal leiduvad maamärgid. Lõpptulemuseks moodustatakse ka sagedustabel, ehk siis milliseid maamärke on kõige rohkem nähaning tuuakse ka välja millistel perioodidel on need maamärgid ehitatud. 3.2 Vaatluskohad Parema ülevaate saamiseks määratletud piirkonnast on loodud vaatluskohtade võrgustik. Vaatluskohti on kokku 21 ning need asuvad eri kohtades määratud ala sees. Töös on üritatud katta vaatluskohtadega kogu vaatlusalune piirkond. Olulisemad ning tähtsamad vaatluskohad asuvad siiski südalinnas, kus maamärke on tunduvalt rohkem ning need on ka visuaalses kontekstis olulisemad kui südalinnast eemal asuvad maamärgid. Seega võib välja tuua, et 21-st valitud vaatluskohast tähtsamat rolli etendavad 11. Need vaatluskohad asuvad just kohtades, kus liigub rohkem inimesi ning kuhu inimene tõenäoliselt Tartut külastades satub. 10 Vaatluskoht 1
o Näidatakse, et esitatud argumendid on küll tõesed, kuid nendest ei tulene, ei järeldu tõestatav väide. o Tõestatakse iseseisvalt uusi teese(väide), mis on ümberlükatava väitega vastuolus või välistab selle. Kui a on tõene, siis b on väär. o Tõestakse ümberlükatava väite enda väärtus. · IX loeng Isiksus · Persona kreeka k. Mask, mida kandis näitleja · Inimene: o Indiviid vaatlusalune, üksikelement hulgas, kõnekeeles negatiivselt silmapaistev inimene. o Isik mistahes aspektis, peamiselt kasutavad juristid o Individaalsus eristus teisest · Isiksus teatud arengutasemel inimene, keda iseloomustavad nn ,,mina" teadvus, käitumise ja tegevusjoonte põhijoonte suhtleline püsivus täna kujunenud vajaduste ja väärtuste olemasolule, suutlikkus ennast reguleerida ja oma suhteid sotsiaalse keskkonnaga.
käsitlemisega. Otsustaja seisukohalt oleks ideaalne olukord, kui ta saaks keskenduda ainult probleemsituatsioonist tulenevat juhitava süsteemi muutmise vajadust kajastava eesmärksüsteemi komponentide käsitlemisele. Eelkõige huvitavad otsuse ettevalmistamise seisukohalt analüütikut ja otsustajat alternatiivi elluviimise eesmärgiga seotud tulemused, millest selgub, kui lähedale püstitatud eesmärgile vaatlusalune tegevusvariant võib meid viia. - Tulemuste positiivsus või negatiivsus tulenevad otsustajale tegevuse eesmärgist. Alternatiivide elluviimise võimalike tulemuste prognoosimisl huvitab otsustajat eelkõige eesmärgi suunas liikumine, mida ta hindab positiivsena. Eesmärgist kaugenemist hindab otsustaja negatiivse tulemusena. Keerulisemate eesmärksüsteemide puhul ilmneb sageli, et ühe komponendi osas
o Kui puudub võimalus uuritavaid teavitada, nt massiüritus, vaatlus kaubanduskeskuses jms. · Uurimisobjektiks ei ole inimene, vaid mingi nähtus, eluvaldkond, institutsioon, käitumine jne. (võib-olla psühholoogias võib ka inimene olla) · Uurimises osalevad informandid on uurimissubjektid või osalejad (participants). · Tuleb võimalikult vältida uurimuses osalejate nimetamist passiivis: "uuritav", "intervjueeritav", "vaatlusalune", "katseisik" (kasutatakse kui tegemist on katsega!). · Võrdsus: Kõik uurimises osalejad subjektid võivad osutuda omavahel võrdseteks koolidirektor ja klassikordaja; kinnipeetav ja vangla juht, peaminister ja väike laps. Tavaelu hierarhia ei rakendu · Osalejate hierarhiat määrab nende pädevus uuritava objekti/probleemi suhtes. · Igal osalejal on õigus küsida uurimuse kohta. Eelneva tutvustamise võimalus/kohustus. Tutvustav kiri seda koostades mõelda inimeste
kirjete hulgas ei leidu. Seda on vaja, et töö käigus mitte üle minna massiivi algusest. • Alustades 2. elemendist: 1. Võta kirje. 2. Leia talle sobiv kohta temast vasakul olevate kirjete hulgas (selleks tuleb teda võrrelda vasakule poole jäävate kirjetega, kuni õigekoht on leitud ). 3. Nihuta kirjed eest ära, et paigutada vaatlusalune kirje oma kohale. 4. Korda tegevust kõigi kirjetega kuni massiivi lõpuni. • Keerukus: Halvimal ja keskmisel juhul O(n2) ning parimal juhul O(n) (sõltuvalt massiivi eelnevast sorteeritusest). • Eripärad: o Massiivi sorteerimisel tekitab rohkem raskusi vahelepanekuks ruumi tegemine - kui arv lisatakse rea algusesse, tuleb nihutada kõiki ülejäänud kirjeid. Sobib paremini juhul, kui
Kriitiliseks temperatuuriks nim. temperatuuri, millest kõrgemal ei saa vedeldada rõhu tõstmisega. Kriitiliseks rõhuks nim rõhku, mille korral gaas on nii vedelas kui gaasilises olekus, st. vedela ja gaasilise oleku vahel on tasakaal. Gaas liigub suurema kontsentratsiooni või rõhuga piirkonnast väiksema kontsentratsiooni või rõhuga piirkonda. Osarõhk on rõhk, mida vaatlusalune segu komponent omaks, kui ta antud temperatuuril täidaks üksinda kogu segu ruumala. b. Aurudeks nim. selliseid gaasilises olekus aineid, mille keemistemperatuur on kõrgem toatemperatuurist. Küllastunud auruks nim. maksimaalset auru kogust, mis võib olla antud temperatuuril ja rõhul. Küllastunud auru rõhk ja tihedus suurenevad temperatuuri tõustes. Küllastumata auru rõhk on väiksem küllastunud auru rõhust
pV=RT. Kriitiline temp: temp, millest kõrgemal ei saa gaasi veeldada rõhu suurendamisega N:CH4 -82°C. Kriitiline rõhk: rõhk, mille korral gaas on nii vedelas kui gaasilises olekus, st vedela ja gaasilise oleku vahel on tasakaal N: CH4- 45,8atm. Reaalgaaside käitumise kõrvale kaldumine ideaalgaaside omast suureneb madalamatel temp ja kõrgetel rõhkudel, mil kaugused molekulide vahel on märksa väiksemad. Osarõhk on niisugune rõhk, mida vaatlusalune segukomponent omaks, kui ta antud temp täidaks üksinda segu koguruumala. Kuna ideaalsete omad. segu komponentide korral on iga komponendi osarõhk Pi=n; RT/V, siis jagades selle seose võrrandiga PV=nRT, saame Pi/P=ni/n=X ehk Pi=XiP. Gaasisegudes: Püld = P1 + P2 + P3 + ... + Pi; nt õhk on gaaside segu (põhikomponendid: N2 78%, O2 21%, veeaur, CO2, väärisgaasid 1%). Van der Waalsi valem (P + an2 / V2)(V nb) = nRT
samastuda püüdmise või temaga samastumisoskuste kaudu; 2) Refleksioon- teise inimese mõistmine valdavalt ratsionaalsel teel, tema mõtlemisse sisseelamise vahendusel; 3) Empaatia- mõistmine teise inimese tundemaailma sisseelamise kaudu; 4) Stereotüpiseerimine- teise inimese interpreteerimine üldlevinud sotsiaalsete tüüpskeemide abil, lähtudes inimesest kui teatud grupi esindajast. Üldreegline loeb otsustaja heaks neid jooni, milles vaatlusalune sarnaneb tema endaga, halvaks aga neid omadusi, milles on erinevus. Inimestevahelises suhtlemises hinnangu ja taju teatud tüüpskeemid: 28 · Projektsioon tähistab alateadlikku tendentsi tajuda iseenda ebaoovitavaid , halbu, enesekujutlusega vastuolus olevaid seisundeid ja omadusi teise inimese omadustena, neid üle kanda teisele inimesele.
samastuda püüdmise või temaga samastumisoskuste kaudu; 2) Refleksioon- teise inimese mõistmine valdavalt ratsionaalsel teel, tema mõtlemisse sisseelamise vahendusel; 3) Empaatia- mõistmine teise inimese tundemaailma sisseelamise kaudu; 4) Stereotüpiseerimine- teise inimese interpreteerimine üldlevinud sotsiaalsete tüüpskeemide abil, lähtudes inimesest kui teatud grupi esindajast. Üldreegline loeb otsustaja heaks neid jooni, milles vaatlusalune sarnaneb tema endaga, halvaks aga neid omadusi, milles on erinevus. Inimestevahelises suhtlemises hinnangu ja taju teatud tüüpskeemid: 24 Projektsioon tähistab alateadlikku tendentsi tajuda iseenda ebaoovitavaid , halbu, enesekujutlusega vastuolus olevaid seisundeid ja omadusi teise inimese omadustena, neid üle kanda teisele inimesele.
Sõltuvalt konkreetsetest kasvu- ja elutingimustest õpib inimene pidama ühtesid asju, nähtusi, omadusi, väärtusi teistest olulisemateks, õpib neid eelistama ja vastavalt sellele tajuma ka teisi inimesi (aktsentueerimine e aktsentuatsioon). Neid inimesi, kelle omadused ja tunnused on meile meelepärased, vastavad meie eelistustele ja ootustele, me hindame kõrgemalt ja vastupidi. Üldreeglina loeb otsustaja heaks neid jooni, milles vaatlusalune sarnaneb tema endaga, halvaks aga neid omadusi, milles on erinevus. Tuntumad hinnangu ja taju tüüpskeemid on projektsioon, sotsiaalne stereotüüp, järjestuse efekt, oreooli- ehk haloefekt, ,,loogiline viga": Projektsioon alateadlik tendents tajuda iseenda ebasoovitavaid, halbu, ettekujutlusega vastuolus olevaid seisundeid ja omadusi teise inimese omadustena, neid üle kanda, projitseerida teisele inimesele.
- reflektsioon – teise inimese mõistmine valdavalt ratsionaalsel teel, tema mõtlemisse sisseelaminse vahendusel - empaatia – mõistmine teise inimese tunnetemaailma sisseelamise kaudu - stereotüpiseerimine – teise inimese interpreteerimine üldlevinud sotsiaalsete tüüpskeemide abil, lähtudes inimesest kui teatud sotsiaalse grupi esindajast. Üldreeglina loeb otsustaja tajudes heaks neid inimese jooni, milles vaatlusalune sarnaneb tema endaga, halvaks aga neid, milles on erinevus. Isikutaju oluliseks reegliks on nn ülemäärase üldistamise efekt. Osa isikut iseloomustavatest tunnustest on objektiivselt õigesti tajutavad ka välimuse põhjal – vanus, sugu, rass jne. Teine osa tunnustest on aga täiesti või valdavalt peidetud – iseloom, temperament, harjumused jne. Ülemäärase üldistamise efekti toimides kannab tajuv inimene tajutava inimese objektiivselt eristatavate tunnustega kaasas käivad
esemetega ning lakkaksime ära tundmast või oskamast kasutada seda, mida varem tundsime ja kasutasime. Hallutsinatsioon on vastava välisärrituseta taju. Meelepette med kategooria on hallutsinoos. Sotsiaalsete objektide tajumisel püüab tajuja interpreteerida saadavat informatsiooni vastavalt oma eesmärkidele, vajadustele ja hoiakutele neid toetavas suunas. Üldreegline loeb otsustaja heaks neid jooni, milles vaatlusalune sarnaneb tema endaga, halvaks aga neid omadusi, milles on erinevus. Mitteverbaalsed suhtlemismärgid on valdavalt teadvuse kontrolli välised, raskesti juhtiavad ja seepärast sageli täpsemat hinnangut võimaldavad kui sõnades edasi antu. Mälu on psüühikanähtus, mis seisneb teadmist, miljete ja oskuste meeldejätmises, säilitamises ja reprodutseerimises (mälust taastamises või ,,ammutamises").
annaabi.ee 
