50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2012-11-29
Kuupäev, millal dokument üles laeti
25 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
anonymous.x5
Õppematerjali autor
ranget täitmist nõuda ja selle tulemusel tekkisid erinevad rahutused. Vene Rootsi sõda Rootsi tahtis endiselt tagasi vallutada Põhjasõjas kaotatud Eesti ja Liivimaad. 17411743rootsi esimene katse tagasivallutada eesti ja liivimaad, mis lüppes rootsile suurte alade kaotusega Soomes. 1788alustas rootsi kuningas Gustav III uut sõda venemaa vastu. Sõjategevus takerdus, rootsi laevastikul ei õnnestunud saavutada ülekaalu läänemerel ning ka maaväed ei suutnud Soomes Vene vägesid purustada. 1790korraldasid rootslased väikese sõjaväega rünnaku paldiskisse ning sundisid garnisoni kapituleeruma. Suuremat sõjalist edu lootsid rootslased saavutada tallinna ründamisel. Eesmärgiks vene laevastiku purustamine. Kuid lõppes 13 mail 1790 rootslaste lüüasaamisega. Sõja eel lootis Gustav III et rootsi vallutus plane toetab baltiaadel, kuid juba sõja esimestel kuudel ilmnes kohalikes aadli
PÕHJASÕDA (1700 1721) · SÕJA PÕHJUSED: Poola, Taani ja Venemaa soov laiendada oma alasid Rootsi valduste arvelt Venemaa soov saada väljapääs Läänemere kaudu Euroopasse · SÕJA KÄIK: 1. Läänemeremaad sõja eel: Rootsi kuningriik oli 17. sajandi II poolel oma võimsuse tipul Poola, Taani ja Venemaa olid Rootsi ülemvõimu vastu Läänemerel 1699. aastal sõlmisid Poola kuningas August II Tugev, Venemaa tsaar Peeter I ja Taani kuningas Frederik IV liidu Rootsi vastu, kokkuleppe kohaselt pidid Eesti- ja Liivimaa minema võidu korral Poola võimu alla 2. Sõja algus: Põhjasõda algas ööl vastu 12. veebruari 1700. aastal, mil Kuramaale koondatud August II Saksi väed ründasid Riia linna (mida ei suutnud vallutada) 1700
Rootsi vägede kiire liikumine Kopenhaageni alla sundis aga Taanit kohe rahu sõlmima. Sügisel koondusid Vene väed Narva alla. Peeter I juhtimisel alustati linna ägedat pommitamist. Samal ajal tungis Boriss Deremetjev ratsaväelastega Virumaale, jõudes Rakvere lähistale. Maad laastati armutult. Selles olukorras tegutses Karl XII oskuslikult. Peatselt maabus ta oma peaväega Pärnus, otsustades kõigepealt lüüa venelasi. 1.Põhjasõda Põhjasõda oli 17001721 aastatel peetud sõda ülemvõimu pärast Läänemerel. Selles võitlesid Rootsi vastu Moskva tsaaririik, Taani, Saksimaa, Rzeczpospolita ning hiljem (1713) nendega liitunud Preisimaa ja Hannover. Sõda lõppes Rootsi kaotusega, mis vormistati Uusikaupunki rahuga. Rootsi kaotas ülemvõimu Läänemerel ja Venemaa sai suurriigiks, kuni selle ajani oli riigi nimena kasutusel Moskva tsaaririik. 1.1Sõja põhjused 16. sajandi lõpu ja 17. sajandi vallutuste tõttu oli Rootsi muutunud tõeliseks suurriigiks, kes
Lõpuks õnnestus Rootsi vägedel, Vene väed pagema sundida paljud uppusid jõgedesse, kuna sillad olid purunenud, välismaalastest koosnev Vene väejuhatus läks üle Rootsi poolele. Sõjasaagiks said rootslased endale venelaste suurtükiväe. Kuna saabunud oli talv, polnud sõjakäiku võimalik enam jätkata ja seega pidid Rootsi väed koos kuningaga jääma talvituma Laiusele. Kevadel kandus sõjategevus üle Poola ja Leedu aladele. Eesti ala vallutamine Pärast Narva lahingu kaotust tehti Venemaal ulatuslikud ümberkorraldused ja oldi juba 1701.a valmis Eestit uuesti ründama. 1704.a alustasid Vene väed Tartu ja Narva piiramist, Peeter I juhtimisel 1704.a juuli, Tartu vallutatigi ning kuu aega hiljem ka Narva. Mitu aastat valitses olukord, kus Eesti idapoolsed linnad kuulusid Venemaale ja läänepoolsed Rootsile. Neil vahepealsetel aastatel, pidid venelased ühtepuhku alla andma ikkagi rootslastele. 1708
Varauusaeg Eestis Liivi sõda 1558-1583 Põhjused: * Vana- Liivimaa olukord- mahajäänud, kerge saak * riigikeste omavahelised suhted * naaberriikide taotlused: Venemaa, Taani, Rootsi ning Poola-Leedu Vana-Liivimaal viis väikeriiki: Saksa ordu Liivimaa haru, Riia peapiiskopkond, Tartu, Saare-Lääne ja Kuramaa piiskopkond. Vahendaja Ida- ja Lääne-Euroopa vahel. Huvi kasvas Moskva suurvürstiriigil, Poole-Leedul, Taanil ja Rootsil sõda ülemvõimu pärast. Sõja alustas Venemaa, kes lootis ära kasutada Liivimaa sõjalist nõrkust ja naaberriikide lahkhelisid; neid aitasid ka tatarlased. 1558- Moskva väed rüüstavad Lõuna-Eesti külasid. Narva linnuse piiramine, mais vallutati linn, tähtsaim sadamalinn. Suvel langes Tartu Vene vägedele. 1559- orduriik annab end Poola kaitse alla, ordumeister Gotthard Kettler. Saare-Lääne ja Kuramaa oma valdused Taanile. 2.8.1560 ordu viimane välilahing Hoomuli lahing, saavad lüüa. Venele Viljandi.
o Eelajalooline aeg: o Kinnismuistised Kiviaeg, pronksiaeg, asulakohad, linnused, rauaaeg (vanem, keskmine, kalmistud jne. noorem ja hilis). Kirjalikud allikad: o Ajalooline aeg: o Breemeni Adami kroonikad o Hendriku Liivimaa Keskaeg, varauusaeg, kroonika uusaeg, lähiajalugu. o Vana-Vene kroonikad Perioodid Eesti ajaloos: Kirjalikud o kroonikad 1. Muinasaeg u 11 000 eKr 13. o ajakirjad sajandi algus (Muistne vabadusvõitlus
seda. 24. märtsil 1698 sõmiti Saksi ja Taani liit. Augustis 1698 kohtusid Peeter I ning Saksi kuurvürst ja Poola kuningas August II Tugev Rawa Ruskas, väikeses linnakeses Lvivist põhja pool, ning leppisid kokku Rootsi-vastases liidus. Baltisaksa aadlik Johann Reinhold von Patkul lubas August II- le Liivimaa aadli abi Rootsi-vastases võitluses. 12. novembril 1699 ühines liiduga Taani kuningas Frederik IV, et tagasi võita Taani kaotatud mõju Läänemerel. Taani mobiliseeris oma sõjalaevastiku ning koondas oma armee Rootsi liitlase Holstein-Gottorpi hertsogiriigi piirile. Hiljem ühines liiduga Brandenburg. Liitlased arvasid, et 1697. aastal Rootsis võimule tulnud noor kuningas Karl XII ei suuda sõjalist vastupanu osutada. Sõja algus Rootsi kuningas Karl XII (16821718)Sõda algas 22. (12.) veebruaril 1700 Saksi vägede ootamatu, ilma sõjakuulutuseta rünnakuga Riiale. Liivimaa aadel ei asunud siiski Saksi poolele
Viljandi Ühendatud Kutsekeskkool Põhjasõda (1700-1721) Arys uibo E07 Juhendaja: Teder Olev Vana-Võidu 2008 PÕHJASÕJA ALGUS 17. sajandi lõpuks oli Rootsi kujunenud Läänemerel valitsevaks suurriigiks. Paistis, et hakkab täide minema Rootsi valitsejate unistus muuta Läänemeri Rootsi sisemereks. Kui 1697. a. sai Rootsi troonile 15-aastane Karl XII, lootsid Taani, Venemaa, Saksamaa ja Poola ära kasutada oma vastase noorust ja kogenematust ning sõlmisid Rootsi-vastase sõjalise liidu. Diplomaatilisi niidiotsi aitas liidu loomisel kokku sõlmida Liivimaa aadlik Johann Reinhold v. Patkul, kes oli olnud üks opositsiooni juhte võitluses mõisate reduktsiooni e
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid