Kes on õnnelikumad inimesed, kas protestandid või katoliiklased? Kristlus ehk ristiusk on monoteistlik usund, mille keskmeks on Jeesus Kristuse elu ja õpetused. Kristluse aluseks on usk Jumalasse, taeva ja maa loojasse, kelle ainus poeg, Jeesus Kristus löödi risti, suri ja maeti maha. 16. sajandi reformatsioonide käigus eraldusid katoliiklusest protestantlikud kogudused, kuna nad ei nõustunud seniste roomakatoliku kiriku seisukohtadega. Katoliiklus on kristluse levinuim usutunnistus, mis tunnustab paavsti oma vaimuliku peana.
Ususõjad 16. sajandil muutus protestantide ja katoliiklaste vastasseis kriitiliseks. Usuliste erimeelsuste tõttu peeti Euroopas kokku 8 sõda mis mõjutasid tugevalt riikide ja rahvaste omavahelisi suhteid. Katoliikluse vankumatuks kaitsjaks oli Hispaania kuningas Felipe II, kes oli tol ajal Euroopa mõjukaim valitseja. Vaatamata jäigale majandus ja religioonipoliitikale, tõstsid 1560datel aastatel mässu Hispaania võimu all olevad protestantlikud riigid. Aja jooksul saavutasid need riigid iseseisvuse ning kultuurilise ja majandusliku õitsengu nende seas ka Holland. 16. sajandi teisel poolel lahvatasid protestantide ja katoliiklaste konfliktid Inglismaal ja Prantsusmaal. Inglise kuningriiki juhtis kuninganna Mary Tudor, kes soovis riiki tagasi katoliiklusesse pöörata, kuid see ei õnnestunud. Kuninganna Elisabeth I valitsusajal kinnistati lõplikult anglikaani kiriku positsioon. Prantsusmaal pu...
Kolmekümneaastane sõda Kolmekümneaastane sõda oli üks esimestest kui ka viimastest ususõdadest. Sõjas osalesid esmalt katoliiklased ja protestandid. Selle põhjuseks olid katoliiklaste ja protestanti võitlus oma iseseisvuse eest, suurriikide vahelised pinged ja usuvõitlused. Sõda hakkas aastal 1618 ning lõppes 30 aasta pärast ehk 1648 aastal. Sõda oli väga haarav. Aastal 1618 prahas kasvas suur pinge keisri ja böömi aadlike vahel. Katoliiklased tungisid Böömimaale ja algas sõda. Esimesel sõjapoolel olid edukad katoliiklased. Paljud protestandid põgenesid ära ja mõned asusid ka katoliiklikku usku, kartes karistusi saada. See ärritas teisi protestante. Taani astus aastal 1625 Saksamaal olevasse sõtta, et ta toetaks protestante. Siiski katoliiklased suutsid taani välja ajada. Ferdinand II algatas sunniviisilise katoliku usu taaskehtestamise. Peale seda astus sõtta rootsi(1630) kes oli sellel ajal kõige võimsam riik
ookeani lääneosas umbes 1000 km kaugusel Euraasia mandrist. Filipiinide pealinn on Manila. Nende pindala on 300 000 km². Riigikeeled on filipiino ja inglise keel. Filipiinidel elab 88 570 000 (2007) inimest. Rahaühik on Peeso. Filipiinidel on presidentaalne vabariik. President on Benigno Aquino lll. Filipiinide usud: katoliiklased (83%) protestandid (9%) muslimid (5%) muud (3%) ehk 83% 9% 5% 3% katoliiklased prote.mus.m. Filipiinide lipp Filipiinide vapp Filipiinid Natuke Filipiinidest Filipiinide asendikaart
Kuna paavstilt oli kuningas saanud õiguse nimetada ametisse piiskoppe ja abte, siis paavsti võimu vastu astumine polnud eriti mõttekas. Üksikud piirkonnad, mis protestantismist huvitusid, neile ei pööratud tähelepanu. Probleemid tekivad pärast Itaalia sõdade lõppu 1559.a. kokkupõrked katoliiklaste ja hugenottide vahel sagenevad ja vallandub kodusõjana, mis kestab 30 aastat. Põhiliselt võitlesid kolm liini: Bourbonid protestandid Guiese’id katoliiklased Valois’de kuningadünastia laveeris mõlema vahel Tähtsamad sündmused Henri Bourboni abielu kuninga õega Pärtliöö 1572 Kolme Henri sõda, sellest sõjast väljub Navarra Henri, kes kuulutatakse uueks kuningaks Henri IV. Võimu kehtestamine võtab aega üle 9 aasta, sest katoliiklased ei tunnista protestandist kuningat. Kuningas astub katoliku usku „pariis väärib missat“ ja
Lõuna-Prantsusmaa aadlikest hugenottide ja kodanlaste ning absolutistliku kuningavõimu toetavate katoliiklaste vahel. TEINE SLIDE Katoliiklased leidsid toetust Hispaanialt ning hugenotid Inglismaalt ja Saksamaalt. Hugenottide ja katoliiklaste vahelised kasvavad erimeelsused tõid enesega kaasa vägivalla ja sagedased konfliktid igapäevaelus: hugenotid üritasid katoliiklikes kirikutes korraldada pildirüüsteid ning töötasid katoliiklike pühakute päevadel, katoliiklased korraldasid hugenottide vastaseid pogromme ning süüdistasid neid jumalateenistustes, kus ohverdatakse lapsi jms. 1559.a lõppenud Itaalia sõjad andsid võimaluse pöörata rohkem tähelepanu siseasjadele ning viisid ligikaudu 30 aastat kestnud ususõdadeni. KOLMAS SLIDE Kolmekümneaastane sõda algas 23. mail 1618 tsehhide ülestõusuga Prahas ja lõppes Vestfaali rahuga 24. oktoobril 1648. Esimene paljusid Euroopa riike haaranud sõda, samas ka viimane ulatuslik Vana- Maailma ususõda
.. Kristluse vastuolu judaismi teoloogiaga... Need vastuolud on: 1. Kolmainsus... Katoliiklik idee kolmainsusest jagab ühe jumala kolmeks eraldiseisvaks: Isaks, Pojaks ja Pühavaimuks... See on vastuolus juutide uskumusega, et Jumal on üks. Tooras e. Moosese viimases raamatus on öeldud järgmist: "Kuule, Iisrael! Jehoova, meie jumal Jehoova, on ainus!"(6:4) Neid samu lauseid kasutab juut ühtede esimestena ja ka viimastena oma elus... 2. Inimene kui jumal?? Katoliiklased usuvad, et Jumal tuli maale inimesena, sest ütles Jeesus ju järgmist: "Mina ja Isa oleme üks" (Johannese evangeelium 10:30) Judaistid väidavad seevastu, et Messias sünnib tavapärase inimesena, mitte pooljumalana, kes omab üleloomulikke võimeid. Täpsemalt on igas isiksuses olemas võimalus hakata Messiaseks. 3. Sündis valel ajal... Katoliiklased usuvad, et Messias kui Jeesus oli suurim prohvet maailmas. Judaismi kohaselt aga saab prohvetlus ainult
Arutlus feodaaltsivilisatsioonist Keskaega nimetatakse feodaaltsivilisatsiooniks, sest siis kujunesid välja feodaalsuhted, ajavahemikul 5. – 16 saj. Riiki valitses kuningas, keda abistasid suurfeodaalid, hiljem seisustekogud. Feodaalse killustatuse ajal oli kuningavõim äärmiselt nõrk (5.-10.saj). Varakeskajal teostas Karl Martell sõjaväereformi, mis lõi rüütlite ratsaväe ja see oli üks peamine põhjus feodaalsuhete kujunemisele ning lisaks sellele oli vajadus luua stabiilne võimusüsteem. Lisaks aitas feodaalsuhete kujunemisele kaasa rahvasterändamine. Kujunes Frangi riik 5.sajandil Lääne-Euroopas ja roomakatoliku kirik tugevnes. Frankide põhialadel kujunenud feodaalsuhted liikusid koos Karl Suure vallutustega mujalegi Euroopasse – praegusele Saksamaale ning Põhja ja Kesk Itaaliasse. Hiljem levisid need Inglismaale, Hispaaniasse ning Lõuna-Itaaliasse. Keskaja alguses oli rüütlite kohustuseks sõjavägi, 15. sajand...
Dogma lause, tunnistatakse vääramatu tõena Jesuiit katoliikliku vaimuliku ordu Jeesuse Ühingu e jesuiitide ordu liige Vastureformatsioon usuline ja poliitiline liikumine, mille paavstid algatasid katoliku kiriku sisemiseks muutmiseks ja protestantismile kaotatud alade tagasivõitmiseks. Inkvisitsioon - Trento kirikukogu muudatused läbi teinud kirikukogu. Üritati lepitada reformitud ja katoliku kirikut. Pärtliöö korraldasid katoliiklased ööl vastu pärtlipäeva 24.augustil 1572. Nantes'i edikt selle dokumendi alusel tunnistati Prantsusmaal valitsevaks katolism. Göösid madalmaade vabadusvõitlejad Hispaania vastu XVI saj. teisel poolel Võitmatu armaada 1588. aastal Inglismaa poole purjetanud Hispaania laevastik. ISIKUD Martin Luther (1483-1546) algatas usupuhastusliikumise oma seisukohtade avaldamisega 95 teesina, protesteeris indulgentside müügi vastu, keiser kuulutas ta väljaspool seadust olevaks.
Selle tõttu on see hea turismimagnet aastaringselt inimestele, kes soovivad külmast Eesti talvest välismaale sooja minna. Usun, et inimeste suhtumine on seotud kliimaga, siis hispaanlased on enamasti väga avatud ja soojad inimesed ning neile meeldib suhelda, mis võib eestlastele natukene imelik tunduda, kuid sellega harjutakse kiirelt. Üldiselt on hispaanlased väga religioosne rahvas. Umbes 73 protsenti hispaanlastest on usklikud ja umbes 70 protsenti nendest on katoliiklased. Vaadates viimaseid uuringud selles vallas siis Euroopa mastaabis on Eesti kõige väiksema protsentuaalse usklike arvuga riik (u 22%, kellest u 3% katoliiklased). Niiet see võib eestlastele üheks suureks kultuurisokiks olla, kuna Hispaania on religioone riik siis on seal hulgaliselt kirikuid, mis on samuti suureks turismiobjektiks. Televiisorit vaadates satume tihti nö seebikate peale, kus räägitakse Hispaania keelt ning enamasti eestlased teavad paari sõna
millist usku peavad nende alamad tunnistama, aga usulisi pingeid see ei lahendanud ja juba 1606. aastal oleks äärepealt puhkenud uus sõda usuliste rahutuste tõttu SaksaRooma keisrile kuuluvas Donauwörthi linnas, kus protestantlik enamus takistas katoliiklaste rongkäiku. Kuna keiser oli katoliiklane, luges ta toimunut usurahu rikkumiseks. Siis hakati keisri valdustes luteri kirikuid sulgema ning seepeale moodustasid protestandid 1608. aastal liidu ehk uniooni, millele katoliiklased vastasid 1609. aastal oma ühenduse liiga loomisega. Pinge keisri ja böömi aadlike vahel kasvas. 23.mail 1618. aastal Praha linnuses tekkinud tüli käigus viskasid protestantidest böömi aadlikud kaks keisri nõunikku ja nendega kaasas olnud sekretäri aknast välja. Uus keiser, fanaatiline katoliiklane Ferdinand ll otsustas bööme karmilt karistada. Katoliku liiga sõjavägi tungis Böömimaale ning siis algas sõda, mis kestis 30 aastat.
Nimi Klass Kool 9.Mai 2009 · Eestis enamlevinud usundiks on kristlus · Protestandid · Katoliiklased · Ortodoksid Tavaliselt ühe torniga Risti kujuline Terava tipuga torn Altar asub üldjuhul kiriku idapoolses osas ning sissepääs läänes Piibel Koosneb 66 raamatust Uus- ja vana testament Vana 39 Uus 27 Jutustab inimese ja jumala suhetest Eestis on jumalaks Kristus Vanarahvas pidas oma jumalaks Taara- pitat ehk Taarat http://kristlus.varstukk.edu.ee/kristlikkultuur/piibel/piibel.php http://et.wikipedia
TEKKE PÕHJUSED Piirkonna probleemide põhjused ulatuvad sajandite tagusesse Iirimaa Anglo-Normani sekkumisesse 1167. aastal, kui Inglismaa esmakordselt selle piirkonna vallutas. Üheks peamiseks probleemiks oli Põhja-Iirimaa poliitiline kuuluvus. Unionistid/lojalistid, kes on peamiselt protestandid ja inglased, soovisid Põhja-Iirimaa jäämist Suurbritannia koosseisu, samas kui Iiri rahvuslased/vabariiklased, kes on peamiselt katoliiklased ja iirlased, soovisid Suurbritannia koosseisust lahkumist, et ühendada Põhja-Iirimaa Iirimaaga. Teiseks peamiseks probleemiks olid kogukondade omavahelised suhted. Protestantidest inglased diskrimineerisid katoliiklastest iirlasi ning neid tohtis arreteerida ilma määruseta ja ülekuulamisel võisid politseinikud Iiri rahvuslaste vastu kasutada piinamist. AJALUGU Kuidas Iirimaa kaheks jagunes? 12. sajand tõi Iirimaale mitmesajaks aastaks
Lõuna-Saksamaa, Habsburgide valdused ja Poola tunnistasid rooma-katoliku usku. Skandinaavia maades ning Põhja-Saksamaal valitses luterlus. Madalmaades, Sveitsis ja mõnedes Saksa vürtsiriikides kalvinism. Inglismaal oli omaette protestantlik kirik, mida nimetati anglikaani kirikuks. Õigeusk valitses Venemaal ja Osmanite impeeriumi alla langenud endistel Bütsantsi aladel ( Kreeka, Serbia, Bulgaaria). Pikka aega pidasid katoliiklased ja õigeusklikud üksteist valeusulisteks, kuigi varauusaja jooksul hakati tunnistama, et tegemist on lihtsalt erinevate kristlike traditsioonidega. Rooma-Katolik ehk katolism on kristluse levinuim usutunnistus, mis tunnustab paavsti oma vaimuliku peana. Lutherlus ehk kristlik tunnistus, mis on alguse saanud Martin lutheri tegevusest protsestantliku reformatsiooni algatajana. Kalvinism ehk protestantlik usuvool, mille rajas 1536. aastal Johann Calvin.
Sõjad Euroopas 17.-18.sajandil 17.-kõmnendat sajandid nimetatakse Ajaloos ka sõdade sõjandiks. Sõdade peamised põhjused: *võimuvõitlus *soov laiendada territooriume *saada kolooniaid *ususõjad (1618-1648) ehk 30 aastane sõda 30-ne aastast sõda võib nimetada Ususõjaks. *vastased : Vastamisi olid katoliiklased ja protestandid.Katoliiklasi esindasid Saksa-Rooma keisririik.Protestantide poolt Tsehhi,Taani,Rootsi ja Prantsusmaa. Prantsusmaal valitses katoliiklus,kuid sõtta astuti seetõttu ,et nõrgestada Habsburgide võimu. Tagajärg : 1648.aastal sõlmiti Vestfali rahu. 1)Saksa-Rooma riik kaotas ülevõimu Saksa vürstiriikide üle ,st:Saksamaa killustati 300-ks väikeriigiks. 2)Prantsusmaast sai Euroopas juhtiv riik. 3)Usulised piirid jäid samaks
Arvnäitajad rahvaarvu muutmise kohta 1950. aastal oli rahvaarvuks 3 369 955 1993. aastal oli rahvaarvuks juba 10 753 682 2009. aastal oli rahvarv tõusnud märgatavalt - 28 395 716 Soolisvanuselise struktuuri koosseis Meeste osakaal on suurem kui naiste. Eluaastast (0)-15 on meessoost isikuid rohkem kui naissoost. Naiste osakaal siin ei tõuse.Vanureid on vähe. Mehi ja naisi on võrdselt alates 50-ndast eluaastast. Religioosne jaotumine 95% ecuadorlastest on katoliiklased ja 5% on protestantlased. Rahvastiku protsessid Suremused vähenevad ja vähenevad ka sündimused. Poisse sünnib rohkem kui tüdrukuid, kuid sureb rohkem mehi, kui naisi. Ennustus tulevikuks 45-50 aastaseid mehi on kõige rohkem, kui selles vanuses naisi. Samuti kasvab ka vanurite osakaal. Kui 2009. aastal oli vanurite osakaal väga väike, siis on see tõusmas märgatavalt. Alates 55-ndast eluaastast hakkab naiste osakaal tõusma.
Eestis on üle 150 koguduse, liikmeid u 180 000 · Eesti Apostlik-Õigeusu Kirik (EAÕK) Eestikeelsed kogudused. Kirikupea Konstantinoopoli patriarh (Bartholomeus). Eestis kirikupea metropoliit (Stefanos) 6 kogudust, u 20 000 liiget · Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kirik Allub Moskva patriarhile (Kirill) U 30 kogudust Veel on Eestis: · baptistid (u 6000) · nelipühilased (u 4200) · metodistid (u 2000) · adventistid (u 2000) · katoliiklased (u 4000) ja muud Siseministeeriumis on usuasjade osakond, mis hoiab sidet riigi ja kirikute vahel. Vaata tabeleid õpiku II osas lk 62-63
usukombed lihtsamaks ja kaasaegsemakas ning anda ilmalikule tegevusele suurema tähtsuse. Piibel oli usu aluseks ning see pidi olema emakeeles. Põhimõtteks oli see, et õndsaks saab ise uskudes. Alles jäid ainult kaks sakramenti, milleks olid ristimine ja armulaud. Lõpuks muutusid kirikutalitused lihtsamaks ja odavamaks. Reformatsioon lõppes 1555. aastal Augsburgi usurahuga, milles sätestati, et Saksa- Rooma riigi valitsejad võivad olla nii protestandid kui ka katoliiklased. Ka lihtrahvale olid lubatud nüüd valida luteri ja katoliku usu vahel. Reformatsioon levis teistesse maadesse ja piiblid ilmusid rahvuskeeltes. Sveitsis juhtis reformatsiooni Ulrich Zwingli Teda mõjutasid Lutheri õpetused kuid ta esitas siiski pigem enda seisukohti. Erinevalt Lutherist toetasid Zwinglit Zürichi linnavõimud ja tema õpetus levis üle Sveitsi. 1525. aastaks oli kirikutes tehtud palju muudatusi, näiteks
NANTES'I EDIKT 1598 Hendri 4 usuvahetus kutsus esile vastakaid arvamusi. Paljud hugenotid pidasid teda reeturiks, katoliiklased aga umbusaldasid. Kuningas püüdis pooli lepitada, et kodusõda uuesti ei puhkeks. Usuküsimuse ja poliitiliste vastuolude reguleerimiseks avaldas ta 1598. aastal käskkirja, mida tuntakse Nates'i ediktina. Prantsusmaal tunnistati valitsevaks usuks katoliiklus. See tähendas kõikjal katoliiklike jumalateenistuste taastamist, katoliku kirik sai tagasi oma varad, vaimulikkond oma varasemad õigused. Kuid edikt lubas siiski ka reformeeritud usku
- muutis Inglismaa 17. saj võimsamaks riigiks - kuldne ajastu Inglismaa kultuurile Prantsusmaa Katoliku kirik < ususõjad> reformeeritud e protestantlik kirik e hugenotid Sõdade üdiseks põhjuseks võib pidada reformatsiooni ja kuninga võimu tugevnemist. Sisenemine vajadus reformatsiooni järgi puudus, rahvas oli eluga küllaltki rahul. Jean Calvin (kalvinismi looja) oli pärit Prantsusmaalt ja tema ideed levisid kiiresti. Rajati kalvinistide kirikuid, kuigi katoliiklased neid taga kiusasid, Hugenotid: 1) usulised 2) poliitilised- kasutasid Calvini õpetust poliitilistel eesmärkidel. Tahtsid kuninga võimu vähendada, juhiks oli Navarra Henri. Riiki juhtisid katoliikluse pooldajad, kuid pikapeale tegid nad hugenottidele mõningaid järeleandmisi. Katoliiklased hakkasid mässama. 1560-kuningaks sai Chales IX. Valitses regendina tema ema Catarina de Medici. Püüti saavutada erinevate leeride vahel kompromissi, kuid tulemisi ei olnud. 1562
Lähistroopiline vahemereline kliima Soe talv Palav ja kuiv suvi Joonis keskmise sademete hulgaga ja keskmise temperatuuriga kuude lõikes Meeste eluiga u. 7 aastat lühem naistest. Keskmine eluiga 79,96 aastat Iga naise kohta on 0.91 meest Keskmine vanus 45,5 aastat Kõneletakse prantsuse, inglise, itaalia ja Monegasque (kohalik keel) 90% rahvastikust katoliiklased, 10% muud usundid Peamine sissetulekuallikas turism, teenindus hõlmab 95,1% riigi majandusest Eraisikutele maksud puuduvad Ettevõtetele väga madalad maksud Nimetatakse seetõttu maksuparadiisiks SKP 30,000 $ Tööpuudus 0% Konstitutsiooniline monarhia ja Vürstiriik Valitsejaks vürst Peaminister, kes juhib neljaliikmelist Valitsuse Nõukogu (täidesaatev võim) Parlament 24-liikmeline ja valitakse 5-ks aastaks
Itaalia Sissejuhatus · Ametlik nimetus Itaalia Vabariik · Pealinn Rooma · Pindala 301 323 km2 · Rahvaarv 60 380 912 elanikku · Riigikord parlamentaarne vabariik · Tänapäeva riikluse algus 1948 · Raha ühik euro · Riigi keel itaalia · Rahvastiku tihedus 200,4 inimest/km2 · Religioone kuuluvus katoliiklased(99%) · Rahvastik itaallased; sakslased; prantslased; muud · President Carlo Azeglio Ciampi · Peaminister Silvio Berlusconi · Iseseisvus 17. märts 1861 Geograafiline asend · Itaalia Vabariik asub Lõuna-Euroopas, 800 km Vahemerre ulatuval Apenniini poolsaarel. Põhjas moodustavad loodusliku piiri Alpid. Itaaliale kuuluvad Sitsiilia, Sardiinia ja teised väiksemad saared.Itaalia asub Euroopa mandril ja Euraasia maailmajaos. Kliima · Itaalias on klassikaline vahemereline kliima, pehme vihmase talve ja kuuma ning kuiva suvega. Suvel kuni +42°C ja talvel kuni...
Iirimaa Üldinfo Iirimaa ametlik nimi on iiri keeles Eire(eeze) Pealinn Dublin Rahvaarv: 4 588 252 Pindala 70 280km² Riigikord: parlamentaarne monarhia President: Michael D. Higgins Riigipüha: 17.märts Püha Patriku päev Iirimaa on jaotatud kaheks: Põhja-Iirimaa ja Iiri Vabariik http://www.youtube.com/watch?v=QV7lGmgFovM Usk Iirlased on 84% katoliiklased. Usupühade puhul korraldatakse rongkäike ja on palju neitsi Maarjale pühendatud pühakodasid Veel hiljaaegu oli lahutus Iirimaal keelatud Toit Iirimaa kokakunsti iseloomustab lihtsus traditsioonidest kinnipidamine ja kohalikud toiduained Iirlaste toidus on väga tähtsal kohal kartul Iirlaste hommikusöök on väga rammus: peekonid, oad, vorstikesed, praetud munad, tomatid, kartulid, leib või kartulikoogid
ITAALIA Merilin Luik 8B Üldine · Pealinn Rooma · Pindala - 301270 km2 · Riigikord - parlamentaarne vabariik · Raha ühik- euro · Riigi keel itaalia · Iseseisvus - 17. märts 1861 · President- Sergio Mattarella(pildil) Geograafiline asend · Euroopa mandril · Euroopa lõunaosas · Euraasia maailmajaos · 39°-43°pl ja 10°-19°ip Kliima · Põhja- Itaalia: külmad talved ja sajused suved · Lõuna- Itaalias: pehme talv ja kuiv, kuum suvi · Aasta sademete hulk keskmiselt 500-1000 mm, mägede lähedal kuni 2000 mm · Valitsevaks tuuleks on kagu- passaattuul Suvine Lõuna- Itaalia Talvine Põhja- Itaalia Loodus · Itaalias on paakunud mustmullad, metsapruunmullad- ja leet-pruunmullad ning mägimullad · Seal kasvatatakse peamiselt teravilju- nisu, maisi jne, ja puu- ja juurvilju kuid ka oliive ja viinamarju · Loomadest kasvatatakse seal lambaid veised ja sigu Viinamarjaistandus · Paremad põllumaad asuva...
Tequila ja margarita. Kraanivesi ei ole enamasti joodav. Vaatamisväärsused Maailma suurim väljak El Zócalo Teotihuacan - Mexico City lähistel asuv kuulsamaid arheoloogilisi vaatamisväärsusi Huvitavad faktid Mexico City taksod on kõik rohelist-valget värvi "põrnikad". Guadalupe Neitsi on mehhiklaste kõige kuulsam pühak ja tema auks on püstitatud palju katedraale ning peetakse pidustusi. Mehhiklased on tuntud, kui truud katoliiklased. 1. novembril tähistatakse surnutepüha Hispaania keeles on tervitus buenos dias Mehhikos toodetakse 1/5 kogu maailma müüdavast hõbedast Kasutatud allikad http://www.agoda.com/et-ee/city/mexico-city-mx.html http://www.germalo.ee/eksootikareisid/mehhiko1234/uldinfo/ http://et.wikipedia.org/wiki/M%C3%A9xico https://www.google.ee/search?q=mexico+city+vaatamisv%C3%A4%C3%A4rsused&safe=activ AITÄH KUULAMAST!
Keskaeg pöördepunkt eestlaste ajaloos Keskaega nimetati ka orduajaks see oli 1227-1558 aastatel. Muistse vabadusvõitluse lüüasaamise tulemusena tekkis Eesti alale (keskaegne nimetus Vana-Liivimaa) esmakordselt riiklus- Liivi ordu, Saare-Lääne piiskopkond, Tartu piiskopkond ja Taani kuningriigi valdused. Euroopa eeskujudest lähtuvalt kujunes Eesti alal välja läänikorraldus (e. feodaalkorraldus).Vallutusjärgselt (13.sajandil) toimus eestlaste ristiusustamine. Valitsevaks usundiks kuni 1520- ndatel oli katoliiklus. Tegutsesid ka paljud kloostrid. Eestlased allutati võõrvalitsejate ülemvõimule, selle perioodi jooksul nende õiguseid ja vabadusi vähendati pidevalt ning keskaja lõpuks oli enamus eesti talupoegadest pärisorjastatud ja sunnismaised. Suurimaks katseks taastada muistne eestlaste iseseisvus oli Jüriöö ülestõus (1343-1345). Keskajal (13-14.saj.) kujunesid Eesti alale linnad (9 tk), mis olid käsitöö ja kaubanduse keskusteks...
tööstusega tegelevat kodanlust 2. Milline oli Inglismaa riikikord? Parlamenaarne monarhia 3. Mis muutus Inglismaal kuninganna Victoria ajal? tõusis monarhia autoriteet rahva seas. 4. Mis oli tsartistide eesmärk? uus parlamendireform üleüldise valimisõiguse alusel, töötingimuste parandamine. 5. Miks iirlaste ja inglaste omavahelised suhted olid raskendatud? Miks iirlased hakkasid välja rändama? Iirlased olid katoliiklased, Inglased aga protestandid, näljahäda. Vaene piirkond jne. 6. Keda toetasid föderalistid/demokraadid Ameerkias? Föderalistid: põhjaosariike, Demokraadid: lõunaosariike 7. Iseloomusta Ameerika lõuna- põhjaosariikide majanduslikku elu - Põhjaosariigid: Farmerid, tööstus oli arenenud, Lõunaosariigid: Istandused, vähe arenenud tööstus. 8. Millistelt riikidelt sa Usa mõned osariigid? Prantsusmaalt, Inglismaalt, Mehikolt, Hispaanialt, 9
Majandus Impordib kangaid, keemiatooteid, toiduaineid ja metalle Ekspordib nisu, kartuleid, toiduaineid, tarbeesemed, põllumajandus ja tööstusmasinaid, musti metalle, keemiatooteid, rõivad ja jalatseid Toodetakse kütuseid Rahvuslikku kogutoodangut arvestades 55. kohal Ühe inimese kohta 700 USD Inflatsioon 22,7% Rahaühik on grivna Kultuur Idaslaavi rahvas Põhiliselt õigeusklikud, vähesed katoliiklased Riigikeel on ukraina Teistest keeltest on vene, poola, ungari ja rumeenia Valitsus Presidentaalne demokraatia President Viktor Justsenko alates 2005. a Peaminister Viktor Janukovõts alates 2006 President on riigipea, kelle valib rahvas Täidesaatev võim on presidendil, peaministril ja ministrite kabineendil Kliima Parasvöötme merelises kliimas Iseloomustav üsna jahe suvi ja pehme talv Läänetuuled toovad niisket õhku ja tekitavad
Hakkas võitlema nii katoliiklaste kui ka kalvinistide (puritaanide) vastu. Tema ajal rajati esimene koloonia Põhja-Ameerikasse nime Virginia (Neitsimaa). Maailmakirjanduses kirjutas Elisabethi ajastul W. Shakespeare. HUGENOTTIDE SÕJAD PRANTSUSMAAL · Reformatsioon levis Prantsusmaal enamasti kalvinismina. Neid kutsuti hugenottideks 1562.a. algasid Hugenottide sõjad (hugenottide ja katoliiklaste vahel). · Bourbonid protestandid Guise'id katoliiklased Valois'd laveerisid kahe poole vahel · Alguses oli hugenottidel edu: 1) võisid kogu riigis jumalateenistust pidada. 2) võisid olla riigiametites 3) neil oli 4 kindluslinna. · 24.08.1572 PÄRTLIÖÖ Pariisis puhkesid verised tapatalgud: kõik kätte saadud protestandid hukati. Järgnevatel päevadel langes ~10 000 hugenotti. · Nantes'i edikt (1598) Valitsev usk oli katoliku usk
klassikalise antiigi "valgusega". Ta kasutas seda väljendit, et häbimärgistada selle aja Ladina kirjandust. Ajaloolastel tekkis hiljem selgem arusaam ajastu saavutustest, seega hakati "pimedaks ajaks" pidama varakeskaega (5.saj-10.saj). Seda kutsuti nii, sest selle ajastu kohta on väga vähe informatsiooni säilinud ning see on iseloomustatud kui intellektuaalne pimedus Rooma Keisririigi ja Renessanss ajastu vahel. Religioon väga kannatas sellel ajal, sest katoliiklased nägid seda ajastut kui harmoonilist ja produktiivset. Õigeusklikud kristlased püüdsid aga taaselustada puhast kristlust, tühistada "pimedad" katoliiklikud tavad. "Pimedal ajal" oli ka ulatuslikke moslemite vallutusretki. Nad ratsutasid mööda kannatanud maad, levitades sotsiaalset ja intellektuaalset väärusku. See iidne konflikt kristlaste ja moslemite vahel püsib tänase päevani. Vaatamata nendele konfliktidele oli see usulembene aeg. Inimesed otsisid jumalalt abi ning nõu
Ühed inimesed saavad õndsaks, teisi ootab hukatus Inimene ei saa õndsaks saamisele kaasa aidata, kuid jumal saab juba maises elus märku anda, et too saab õndsaks (kui inimene on edukas) Piirati lõbususi riietuti musta loobuti ehete kandmisest pühapäevadel ja kirikupühadel suleti kõrtsid ja keelati teater koguduse valitud ametikandjatel oli õigus kontrollida inimese elu kirikukorralduse ignoreerijad võis hukata teiseusuliste suhtes käituti karmimalt, kui katoliiklased seda tegid Miks tegi Henry VII reformatsiooni? Kuidas see erines luterlusest? Henry tegi reformatsiooni isiklikel põhjustel, kuna tema abielu Arsgoni printsessi. Katariinaga ei andnud meessoost järeltujijat, otsustas ta temast lahutada ja abielluga õuetüdrukuga, kuid vajas paavsti luba, kuid paavst katris keisriga tülli minna ja ei andnud luba, seetõttu pidi kuningas Inglismaal reformatsiooni alustama. Ladinakeelsed missad asendati inglise keelsetega. Alles jäi katoliku kiriku liturgias
Põhjas asetsevad Alpid. Nendest lõunasse jäävad sügavad orud, kus Haldusjaotus asuvad Itaalia suurimad järved. Itaalias on 20 maakonda, mis Alpide jätkuks Kirde-Itaalias on omakorda jagunevad 110 Dolomiidid. Piki kogu Itaaliat provintsiks ja 8101 vallaks poolsaart kulgevad Apenniinid. Mägised on ka Sitsiilia ja Religioon Sardiinia. 87% Itaalia elanikest on rooma- katoliiklased. Põhja-Aafrikast Lõunas asetseb kaks kuulsat lähtuv immigratsioon on vulkaani Vesuuv ja Etna. Sageli kasvatanud Itaalia moslemite esineb maavärinaid. kogukonna 1,4%-ni elanikkonnast. Itaalias on kliima mitmekesisus tingitud territooriumi Majandus pikisuunalisest väljavenitatusest. Itaalia majandus sai ränga hoobi Keskmised temperatuurid Teise maailmasõja tagajärjel.
Osapooled: Katoliiklaste poolel olid prantsusmaa, põhja-saksa- rooma keisririik., sveits. Puritaanide poolel olid taani, keda toetasid inglismaa ja holland, saksa-rooma keisririigi lõunapool. Taani sekkus 1625.a, Rootsi sekkus 1630.a, Prantsusmaa sekkus 1634.a. Sõja algus: Keisrile valmistasid meelehärmi tema enda maadel valitsevad protestantlikud väikevürstid, seega hakati lutheri kirikuid sulgema. Seepeal moodustasid protestandid oma uniooni 1608.a ja katoliiklased oma liiga 1609.a. 23.mail 1618.a Prahas tüli käigus viskasid böömi aadlikud keisri saadikud aknast välja hobuse sõnniku sisse. Tänu sellele tungis katoliiklaste liiga Böömimaale, et karistada protestante. Sõja käik: Sõja esimesel poolel olid edukad katoliiklased. 1625.a Inglismaa ja holland maksid taanile, et viimane toetaks protestante, kuid katoliiklased tõrjusid taanlased välja. 1629.a algas keisri ferdinand 2 ametlik katoliku usu taaskehtestamine. 1630
BURUNDI Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level RAHVASTIK · Rahvaarv 8,988,091 (2009) · Rahvastiku tihedus 219 · in/km2 Mehi u. 49,6% ja naisi u. Click to edit Master text styles 50,4% Second level · Loomulik iibe üldkordaja Third level 28,8 promilli · Linnaelanike osakaal Fourth level 10% ...
Hudsoni jõgi). Hollandlased lõid veel 1613 Uus-Amsterdami(New York). 1638 loodi rootslaste poolt Uus-Rootsi, mille vallutasid hollandlased. Euroopast välja rändamise põhiline põhjus oli lootus, leida siit suurt varandust ilma midagi tegemata. (Eurooplased poleks ilma indiaanlasteta hakkama saanud). 1620 suurenes väljaränne usulistel ja poliitilistel põhjustel. Puritaanid asusid elama Uus-Inglismaale (Kanada), katoliiklased Marylandi ja prantsuse hugenotid Carolinasse. Inglise riigivõimud saatsid kolooniatesse ka kriminaalkurjategijaid ja muid süüdi mõistetuid. Kolooniate eest vastutasid kuninga poolt määratud kubernerid. Põhja-Ameerikasse elama asunutel kehtisid samad seadused, mis Inglismaal. Omavalitsusi hakkasid looma kolooniates elavad täiskasvanud mehed. Järk-järgult moodustusid need kõigis 13 koloonias. Ameerika põlisasukad olid indiaanlased, kes jagunesid u 400 hõimu. Nemad võtsid valgeid
33. peatükk Ususõjad 1. Mis ajendas Madalmaades Hispaania-vastase mässu? Milline oli Ühendatud Provintside Vabariigi positsioon XVII sajandi alguses Euroopas? kõrged maksud ja paljud kauplemist takustavad majanduskeelud Felipe II asus maha suruma kalvinismi Positsioon oli kõrge: laevastik oli kaks korda suurem, kui Inglismaal ja Prantsusmaal kokku kultuuritasemelt ületas Holland Euroopat Kõik hollandlased oskasid lugeda ja kirjutada ühiskonda iseloomustas tolerantsus ja sõnavabadus ülikoolid olid hea mainega maailmakuulsuse saavutas maalikunst 2. Kuidas püüti pärast Henry VIII surma inglismaal katoliiklust taastada? Millist rolli mängisid seejuures Hispaania kuningas Felipe II ja Rooma paavst? Mary Tudor Henry VII tütar abuellus Felipe II-ga, paavst tunnistati taas kirikupeaks. Felipe II oli reformatsioonivastane kuningas. 3. Arutlege, kas hugenottide sõjad Prantsusmaal puhkesid usuliste vastuolude või dünastiliste ambitsioonide tõttu? ...
Soe ja kuiv suvi, pehme ja niiske talv. Kõvaleheline igihaljas taimesik (tamm,loorber,pistaatsia,piinia,korgitammjne). Kõvaleheline võsa: Makja. Vähene loomastik tiheda asutuse tõttu. Inimtegevus: tihe asustus, istandused- viinamarjad, oliivid, tsitruselised ja turism. Probleemid: erosioonioht, keskkonnareostus tööstuspiirkondades, vulkaaniohtlik, maavärinaohtlik, maalihkeohtlik. RAHVUSLIK KOOSEIS: kuuluvad romaani keelkonda. KEEL: Itaalia keel. USUND: Katoliiklased. MAJANDUSLIKU ORGANISATSIOONI KUULUMINE: Itaalia on G8 liige ja Euroopa Majandusühenduse (EEC) asutajaliige (1957). UUS JA HUVITAV: Itaalia on parlamentaarne vabariik, iseseisvumispäev on 17.märts 1861, rahaühik on seal samuti euro. Itaalia pindala on 301 230 km2 KASUTATUD KIRJANDUS: Geograafia põhikooli õpik ja minu vihik; Maailma teatmeatlas; http://et.wikipedia.org/wiki/Itaalia;
sambad. http://wwp.european-union- eu.com/spain/images/spain-coat- arms.jpg Hümn La Marcha Real ehk “Kuninglik marss.” Sõnu ei ole. Nimi on tulnud sellest, et seda mängiti avalikel sündmustel kuningapere juures. Rahvusloom http://common.tycoonresearch.com/assets/image/08082008_bull.jpg Rahvastik Rahvaarv on umbes 39.2 miljonit. Hispaanlased, galjeegod, baskid ja katoonlased. Riigikeeleks on hispaania keel. 99% rahvast on katoliiklased. Riigikord Parlamentaarse monargiaga unitaarne riik. Riigipeaks on Juan Carlos. Parteisi on 5. Parlament on kahe kojaline. Parlamendi kojad valitakse kaheks aastaks- ülemkoda ja alamkoda. http://upload.wikimedia.org/wikipedia/comm ons/7/7e/Busto_de_Juan_Carlos_I_de_Esp a%C3%B1a_%282009%29.jpg Loodus Suvi palav, talv pehme ja vihmane. Põhiosa on Meseeta kiltmaa. Jõed on veevaesed. Kuivade alade pruunmullad.
Suremus aga 7,4 inimest 1000 inimese kohta. · Suremus on vähenenud aga sündimus suurenendu. Sellegi poolest Argentiina rahvaarv kasvab aeglasemalt kui mujal Lõuna-Ameerikas. · Argentiinas on 96 meest 100 naise kohta. · Argentiina on demograafilises ülemineku II etapis. 6) 97% rahvastikust on valged (peamiselt Hispaanlased ja Itaalased). 3% rahvastikust on põlis asukate järeltuljad (mitte valged). 76,5% argentiinlasi on Rooma Katoliiklased. 9% neist on Protestandid. 1,2% Jehova tunnistajad ja 0,9% on Mormoonid. 12,4 % muud usku. 7) 8) 61% rahvastikust elab linnades ja 39% maal. 9) Suuremad linnad on kujunenud peamiselt veekogude lähedale, sest need olid kaubandus linnad. Ushuaia kujunes arvatavasti välja sellepärast et sinna rajati algul tugipunkt põlis asukate eest kaitseks. Kesk maal asuvad linnad olid loodud juba põlis askukate poolt loodud,
türklased, pidid 1960. aasta Konstitutsiooni kohaselt valima, kas kuuluvad saare kreeklaste või türklaste kogukonda. rahvastik · Riigi ametlikuks keeleks on kreeka ja türgi keel kuid laialdlaselt kasutatakse ka inglise keelt · Religioonilt on Küprose kreeklased põhiosas kristlased ja kuuluvad Küprose Autokefaalse Kreeka Õigeusu Kiriku koosseisu. Armeenlased kuuluvad Armeenia Apostlikku Kirikusse. 1% saare elanikest on katoliiklased ja 1% maroniidid. Küprose türklased on moslemid (sunniidid). rahvastik Suuremad linnad: · Nikosia (Lefkosía) (200 700 elanikku) · Limassol (Lemesós) (144 500) · Larnaca (Lárnaka) (48 900) · Paphos (Páfos) (31 700) · Aradíppou (12 000) · Paralímni (11 600) majandus · Rahaühik on euro · Enne eurot oli rahaühikuks nael · Küprosel on poliitiliselt suhteliselt suured probleemid aga vaatamata sellele on teinud turumajandus alates 1974
Majandus Hispaanias on majanduslangus kestnud juba poolteist aastat Eelmise aastaga võrreldes on Hispaania majandus langenud 2% Majanduslangus on tingitud oluliselt vähenenud sisetarbimisest Põllumajandus, tööstus, teenindus Kliima Hispaania on Vahemeremaa Vahemerelise kliimaga alal on suvi palav, talv pehme ja vihmane. Põhjas on keskmine temperatuur jaanuaris 810 kraadi ja augustis 1824. Lõunas vastavalt 1012 ja 2426 kraadi Religioon Peamine usund on rooma katoliiklus 76% on katoliiklased, 2% on kõik muud usundid ja 19% on ateistid Viimase aja sisseränne on suurendanud moslemite arvu 66% toetab samasooliste abielu Asukoht Hispaania naaberriigid on Andorra, Prantsusmaa, Portugal ja Maroko Hispaania asub Lääne Euroopas Linnad Hispaania suurimad linnad: Madrid 3.155 miljonit elanikku Barcelona 1.593 miljonit elanikku Valencia 797 tuhat elanikku Sevilla 704 tuhat elanikku Loodus Peamine muld on pruunmuld Tihe igihaljas võsa
See on Iirimaal. Breda 1660 sõlmiti Bredas kokkulepe Stuartite monarhia taastamine Inglimaal. Üldine amnestia, maaomandi muutuste säilitamine, ususallivus. Parlamendi taastamine. Tehti vist Charles II ja ohvitseride vahel. Henri IV (1594-1610) lõpetas ususõjad katoliiklaste ja hugenottide vahel. Arendas majandust, majandusminister de Sully. 1598 Nantes'i edikt. 22 tapmiskatset +1 mõrv. 1593 hakkas katoliiklaseks. Hugenottide jaoks reetur, paljud katoliiklased ei usaldanud. Louis XIII (1610-1643) Muusikasõber ja tubli aednik. Haige, tuberkuloos, maksapõletik jne. Regent oli Maria di Medici. 1614 generaalstaatide kogunemine (aadlikud, vaimulikud, kolmas seisus). Püsivat parlamenti ei tekkinud. Maria di medici Louis XIII regent. Tema ajal olnud probleemid: aadel vs monarhia, aadel vs kodanlus, katoliiklased vs hugenotid, Prantsusmaa vs Habsburgid. Louis XIV (1643-1715) Sai kuningaks 4aastasena. Regendiks ema Austria Anna, tegelikult
Saksamaa Liitvabariik Marsruut Reis õhutranspordiga 2 h Eestist Frankfurti 995 kr - 7395 kr üheotsapilet, Estonian Air hinnakiri seisuga 28.02.2008 Linnulennult ~950 Km Reis Autoga: Eesti Läti Leedu Poola - Saksamaa Sõit kestab 1-2 päeva ~1125 Km Üldandmed Pealinn - Berliin Rahvaarv - 83 251 851 Pindala - 357 022 Km² Rahaühik - Euro Religioon Protestandid 38% Katoliiklased 34% Muslemid 28% Valitsemisvorm - Parlamentaarne liitriik Keel - saksa keel Geograafiline asend Kesk-Euroopa Koordinaadid 47º ja 55º põhjalaiuse vahel 5º ja 15º idapikkuse vahel Naaberriigid Poola Austria Prantsusmaa Holland Tsehhi Sveits Taani Luksemburg Rahvastik ~83 miljonit inimest, millest ~ 76 miljonit sakslast ~ 7 miljonit välismaalast Rahvastiku tihedus 230 inimest/km² Negatiivne iive -0,02%
Itaalia arengutegurid Essee Itaalia asub Apenniini poolsaarel. Põhja-Itaalias on külmad talved ja sajused suved. Alpide ja Apenniinide vahelisel Lombardia madalikul valitseb parasvöötme mandriline kliima suved on kuivad, talved niisked ja külmad. Kuid Lombardia madalikul on väga viljakas pinnas, mille tõttu on see üks Itaalia peamisi põllumajanduspiirkondi, kus kasvatatakse näiteks riisi, nisu ja maisi. Itaalias on ka palju mägiseid alasid ning mägede vahelisi orge, kus on head karjamaad. Loodusvarade poolest on Itaalia vaene, enamus resursse imporditakse. Peamisteks loodusvaradeks on kivisüsi, maagaas, elavhõbe, tsink. Itaalia asub Vahemere ääres, Itaaliale kuuluvad ka Vahemeres asetsevad Sitsiilia ja Sardiinia saared koos väiksemate saartega. Peamisteks kaubanduspartneriteks on Saksamaa, Prantsusmaa, USA, Suurbritannia, Holland ja Belgia. Kuid ena...
Andorra on merepiirita riik. Andorra asub Prantsusmaa ja Hispaania piiril. Andorra pealinn on Andorra la Vella. See paikneb Pürenee mäestiku idaosas. Linn asub kuni 1400 m kõrgusel merepinnast. See on kõrgeimal asuv pealinn Euroopas. Andorra ametlik keel on katalaani keel, aga rohkelt kõneldavad keeled on veel hispaania, portugali ja prantsuse. 37% on andorrakaid, 33% on hispaanlasi, 16 % on portugallasi, 6% prantslasi, 8% teisi. 90% on katoliiklased. Andorra on iseseisev olnud aastast 1278. Andorra asub okasmetsavöötmes. Loodusvöönd on parasvööde. Andorra koosneb peamiselt mägedest, kuna ta asub Püreneedel. Kõrgeim mägi on Coma Pedrosa, 2942 m ja riigi keskmine kõrgus on ligi 2000 m. Andorra kõrguse tõttu on talved karmid ja suved jahedad. Andorras on 172 järve, suurim, Juclar, on 23 hektarit. Pikim jõgi on Gran Valira, mis läbib pealinna ja väljub riigist lõunas. Kogu Gran Valira jõesüsteem on 35 km pikk.
Inglismaa riigikorraks oli parlamentaarne monarhia. Inglismaa tegi kõik, et Prantsusmaad sõjaliselt hävitada. Napoleon sõdade ajal Inglismaa rahastas Prantsusmaa vastaseid koalitsioonisõdu. Revolutsiooniideed ei jätnud Inglismaad puutumata. 1815. aastat tugevnes Inglismaal sisepoliitiline käärimine. Halvenes rahva majanduslik olukord. Iirimaa Inglismaa vahekord Iirimaaga oli äärmiselt keeruline. Iiri katoliiklased ei tohtinud abielluda protestantidega. Inglismaa ja Iirimaa vastuolud seisnesid selles, et inglismaa oli vaene ning maa oli enamasti Inglise aadlike käes. 18. sajandi lõpul tõstsid iirlased prantslaste abile lootes inglaste vastu mässu aga Iirimaa ühendati Inglismaaga. 1929. aastal tühistatigi kitsendused, mis takistasid katoliiklastel riigiameteid pidada, kuid Iirlased ei leppinud sellega. Iirlaste väljarändamist põhjustas kartuliikaldusest põhjustatud
On paratamatu, et kui ühe kogukonna üksikud isikud teevad ühiskonnas midagi vastuvõetamatut, heidab see halba valgusessse kõik sinna kogukonda kuuluvad inimesed. Arvan, et islamistide teod ei meeldi ka paljudele moslemitele. Maailmas on palju erinevaid religioone ja nagu me kõik, rikastavad ka muslimid ühiskonda oma olemasoluga. Tõsi on see, et vahel võivad üksikud neist korda saata jubedusi. Lisaks moslemitele on olemas näiteks ka budistid ja katoliiklased. Kindlasti on nendegi seas kurjategijaid. Vahest õpetab islamistide tegevusest mõjutatud maailm meid andestama ja leppima olukorraga, kus meil on erinevad maailmavaated ning sihid. Tihti räägitakse meedias, et loodust tuleb hoida, selle mitmekülgsuse säilimiseks. Meiegi oleme üks osa loodusest, olenemata rahvusest või usundist, seepärast tuleks ka ühiskonna üksikute ,,kiskjatega" leppida ja aktsepteerida erinevusi.
elektriseadmed. Eksport moodustab umbes kolmandiku SKTst. Põhjamaine kliima takistab põllumajanduse arengut. Maaelanikkond leiab tööd metsanduses. Keeled Soome keel Rootsi keel ( 5,4% rahvast ) Saami keel ( riigi põhjaosas ) Enamus soomlasi valdab ka inglise keelt Sagedane on ka saksa ja prantsuse keele oskus. Usk Soome Evangeelsesse Luterlikku Kirikusse ( 76,4% ) Soome Õigeusu Kirikusse ( 1,1% ) Vähemuste hulka kuuluvad muud protestandid, katoliiklased, muslimid ja juudiusulised. Soome kaart Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Demograafia Soomes on umbes 5,2 miljonit elanikku. Keskmiseks asustustiheduseks on 17 inimest km² kohta. Pärast Talvesõda pidi 12% Soome elanikkonnast Karjala kannaselt ümber asuma
ÕIGUSLIKUD RAHVAD 1054 skisma, kreeklased, Balkani poolsaared- bulgaarlased, rumeenlased, serblased, makedoonlased, venelased, ukrainlased ehk väikevenelased, valgevenelased. Kaukaasia- grusiinid, armeenlased, azerbaitsaanlased. PROTESTANDID 1517 reformatsiooni usupuhastusega tekkis, 1.)luterlased: rootslased, taanlased, norralased, soomlased, islandlased, eestlased EELK 2.) Anglikaanid-inglased ISLAM türgi, albaania, Kosovo. Sakslased on 50:50 pooled katoliiklased ja pooled luterlased, luterlased on ida ja põhjaosa (DDR) Katoliiklikud on lääne ja lõunaosa, pluss veel baierlased. Läti on 50:50 põhja-läti on luterlik ja lõuna-läti on katoliiklik. Austria austria-sakslased, katoliiklik maa. Sveits - katoliiklik. Holland- pooled katoliiklased, pooled on kalvinistid. RENESSAANSI MÕJU JA OLEMUS Dante, kirjanik, Renessansi kultuuri sümboliks RENESSAANS EHK TAASSÜND. Peetakse antiikkultuuri taassünniks
kraadi. Rannikul langeb temperatuur mägedest puhuva tuule boora ajal. Sademeid on Julia Alpides 3000, Ljubljana nõos 1400 millimeetrit aastas. RAHVASTIK Riigi elanikest on sloveene 92%. Kümme aastat tagasi elas seal ka 60000 horvaati ja 40 000 serblast. 90% on katoliiklased, u. 25 000 moslemid. Linna ja maarahvast on võrdselt, kuid peale pealinna on suuremaid linnu vähe (Maribor, Glje, Kramj, Velenje) MAJANDUS Sloveenia on tööstus- põllumajanduslik maa, ta oli endise turumajandusliku sotsialismiga Jugoslaavia arenenuim osa. 51% tööhõivelisest rahavastikust on tegev tööstuses, mille põhiharud on metallurgia, masina- (transpordi-) tööstus, elektrotehnika-, elektroonika-, tekstiili-, õmblus-, puidu-, paberi- ja mööblitööstus.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
