VÕÕRASTE INIMESTE REAKTSIOONID NEID KÕNETADES Uurimistöö Tallinn 02.11.2015 SISSEJUHATUS Meie valisime oma uurimistööks „Võõraste inimeste reaktsioonid neid kõnetades”. Valisime seepärast, et soovisime näha kuidas eri- vanuses ning -rahvuses inimesed reageerivad kui nende poole pöörduda. Huvitav on näha erinevaid käitumistüüpe ja inimeste reageeringuid kommunikatsiooni ajal. Üritame selle uurimise käigus välja selgitada kõige sagedasemad reaktsioonid eestlaste seas, kuidas erinevad üksteisest suhtlemistasandil nooremad ja vanemad isikud ning kuidas toimub üldiselt kommunikatsioon võõrastega. Küsisime tavalisi küsimusi, arvestades eetika reeglitega. Meie töö valik läheb kommunikatsiooni teema alla. Kommunikatsioon üldiselt on suhtlus ehk organismidevaheline teabevahetus. Meie kasutasime mitmesuunalist kommunikatsiooni, mis toimub kahe või rohkema isiku ...
Grossi Toidukaubad Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Uuringus osalesid: Kadi Uus, Kelli Suigusaar, Annika Valving ja Kelly Kuokkanen Uuring Kaubagru Toode Impordiriik Hind Kodumain Hind pp e tootja Piimatood vahukoor Holland 1.68 AS Tere 1.39 e Lihatoode sprotid Läti 0.78 Seilberg 0.74 õlis EESTI Pagaritoo Sokolaadi Läti 0.51 AS Kalev 0.49 de küpsised Chocolate Factory Mahl tomatimah Läti 1.19 AS 0.88 l ...
peegeldab muinasjuttus Kreeta püha Andreasest, kes tapab oma isa ja naib ema. 2. Milline roll on metamorfoosidel „Kuldses eeslis“? Kas peategelase eesliks moondumine oli vaid äpardunud maagiatoiming või on autor rakendanud selle mingi muu eesmärgi teenistusse? 3. Tänu „Kuldsele eeslile” tunneb Apuleiust lisaks teadlastele ka kogu maailm, on ühtaegu seiklusjutt kui religioosne mõistulugu, mis säilitanud aktuaalsust ka tänapäeval. 4. Loengu käigus me uurisime välja, et metamorfoos e. muundumine on igasugune kuju muutumine, tavaliselt mingi üleloomuliku jõu vahelesegamise tagajärjena. Oluliseks oli see, et muundumise tulemus võib olla seotud selle põhjustega. 5. Luciuse eesliks muundumise põhjuseks võiks pidada karistusena oma seksuaalse käitumise ning liiderliku ja hooletu eluviisi eest. Teose alguses peategelane Lucius oli liiga uudishiimuline, tahas teada kõiki maagiasaladusi, tema oli maagiast liiga intrigeeritud
.................... 8 Sissejuhatus Internetis uudisteportaalides postitusi kommenteerivad inimesed sageli ei kirjuta õiges kirjakeeles ning kasutavad isiklikke solvanguid. Töö eesmärgiks on uurida, millises 2 uudisteportaalis kasutavad inimesed kõige enam õigekirja ning solvanguid, et anda hinnang selle kohta, kui palju nähakse vaeva kommentaari kirjutamisega ning kui palju esineb solvamist kommentaariumides. Õigekiri Uurisime kolmes uudisteportaalis olevate artiklite kommentaare. Delfi uudisteportaali ning Õhtulehe ja Eesti Päevalehe veebiväljaandeid. Igast uudisteportaalist vaatlesime 3 artikli esimest 10 kommentaari. Uurisime vaid isikustatud kommentaare. Tegime iga portaali kohta eraldi kokkuvõtva diagrammi. 3 Delfi (joonis 1) 10 9 8 7 6 5 õigekirja vead
Pesupulber Bonux BONUX Koostisosad: § 5-15% pindaktiivsed ained § 5% mitteioonsed pindaktiivsed ained § Hapnikul põhinev valgendaja § Fosfonaadid § Polükarboksülaadid § Zeoliidid § Ensüümid § Optilised valgendajad § Lõhnaained § Butylphenyl Methylpropional Mida uurisime: Uurisime ja katsetasime , et kuidas eemaldab pesupulber Bonux erinevaid plekke ja kui efektiivselt Katse: § Bonux ( 4+4 supilusikatäit ) § 2 klaaskaussi § Ühest ja samast materjalist kangas § 7- 10 10 riidetükki § 7 erinevat plekki ( huulepulk,-jumestuskreem,- CD-marker,- tavamarker,-mustikaplekk,-pastakas,-küünelakk) Katsekäik: 1. Kauss nr1 panime : kuuma vett 500ml ja 4spl Bonuxi pesupulbrit 2
Tallinna Sadama külastus Külastasime koos gruppiga 14.oktoobril Tallinna Sadamat ning uurisime lähemalt ettevõtte hingeelu kohta. Eelnevalt uurisime ettevõtte kohta veebis ja sain teada väga huvitavaid asju endajaoks. Üks huvitavaim fakt oli see, et Tallinna Sadam tegeleb ka vähesel määral kinnisvaraga. Kuna Tallinna Sadam on üks Eesti suurimaid sadamaid siis puudub ka otsene konkurents Eesti piirdes. Arvata ka oli, et suuremal määral tegeletakse kauba veoga kui inimeste transpordiga. Kohale jõudes liikusime grupiga nõupidamis saali kus presenteeriti meile slaididega ettevõtte hetke seisu, tulevasi plaane ja eelnevate
-st v6in oelda et on puutunud number 1
Tutvusime analoog telefoniga. Uurisime telefonaparaadi erinevaid tööreziime - toru
hargil, toru võetud ja pärast vaatasime ostsilograafiga kuidas muutub pinge.
Ka uurisime kuidas analoog telefon muundub õhu rohu liinide pingesse. Selleks me
vilistasime torusse ja hääldasime mingi vokaali(A, O ...). Pärast vaatasime
ostsilograafi,
mis näitas meile kuidas pinge käitub ja muutub. Muutub tema amplituud, sagedus
sõltuvalt sellest, mida me hääldasime torusse. Pärast uurisime ka sageduste
spektripilte.
Statistika - Puudumised Kristin Nappus Laura Tirmaste Meie uurisime meie matemaatika rühma puudumisi ajavahmikul 2.oktoober kuni 8.november Kokku toimus sel ajavahemikul 12 matemaatika tundi Kokku 24 õpilast, kellest 12 on poisid ja 12 tüdrukud Variatsioonrida: 1,1,1,1,1,2,2,2,3,3,3,3,3,4,4,4,4,4,4,8 N=20 Mo=4 Me=3 Puudumised kokku poisid tüdrukud 7 6 5 poisid tüdrukud 4 3 2 1 0 41184 41190 41194 41198 41211 41218
Tallinna Tehnikagümnaasium Meedia roll õpilaste elus Uurimustöö Juhendaja: Taimi Svarpstin Koostajad: Kevin Tõkke, Jürgen Vilt Tallinn 2010 Sisukord Sissejuhatus Meie uurimistööks oli ,,Meedia roll õpilaste elus". Uurimustöö eesmärgiks oli uurida õpilaste suhtumist meediasse, ning uurida, milline meedia vorm on õpilaste seas kõige populaarsem. Materjali leidmiseks koostasime küsitlused ja uurisime internetis infot selle teema kohta. Meetod. Töö käik Et teada saada mis klassid missugust meediat eelistavad, pidime tegeme küsitlused. Algul tegime küsitlused paberil ja jagasime 8ndatele klasside õpilastele, et nemad küsitluse ära täidaksid. Hiljem tegime ka interneti küsitluse, kus vastas üle 60 õpilase. Vaatasime ka mida peab jälgima arvuti kasutamisel ja kuidas mõjub arvuti kasutamine tervisele. Pideva õpitegevuse käigus, ei tohiks ekraani jälgimise kestus ületada:
RESSURSIRIKKAD, KUID VAESED RIIGID SAMBIA, TSIILI, MEHHIKO, INDONEESIA, ALZEERIA 1.ÜLDISELOOMUSTUS Saime ressursirikkad, kuid vaesed riigid. Need riigid asuvad kõik lõunapoolkeral. Riigid on rikkad erinevate rauamaakide poolest. Näiteks Sambias leidub kulda, hõbedat ja vaske, Alzeerias leidub aga uraani. Mehhikos leidub Sambiale sarnaselt hõbedat. Idoneesias aga kulda, nikklit, ja vaske. 2.ARENGUTASEME NÄITAJAD Arengu taseme näitajaid on erinevaid. Meie uurisime inimeste keskmist eluiga, SKT, suremusi, sündimusi, inimikusuremusi ja laste arvu naise kohta. Samuti uurisime erinevaid põllumajandus, tööstus ja teenindussektorite kaalu ühiskonna majanduses. Lisaks otsisime nende riikide inimarengu, õnne ja Gini indekseid. 2.1.KESKMINE OODATAV ELUIGA Joonis 1 Keskmine oodatav eluiga on kõigis viies riigis kolmekümne aasta jooksul tõusnud. 1980. aastal oli kõige kõrgem keskmine oodatav eluiga Alzeerias, 2015. aastal aga Tšiilis
VII päevaks on terve nael musta värvi, kuid ära pole ta Coca-Colas lahustunud. Coca-Cola koosneb: · karboniseeritud veest, et rahuldada vedelikuvajadust; · suhkrust, et maitse oleks magus; · kofeiinist, mis annab kergelt mõru maitse; · looduslikest mineraalidest saadud fosforhappest, et maitse oleks hapukas; · looduslikest lõhna- ja maitseainetest. · Karamellvärvist (E150d) Koolis koos uurisime Coca-Colas sisalduvate kahjulike ainete koguseid. Saime teada, et: · Tuli välja, et 1 liiter Coca-Colat sisaldab 2,2 grammi fosforhapet E338. · Coca-Cola PH tase on 2,5. · Neutraalse lahuse PH on 7,0. · Fosforhape on mittemürgine, orgaaniline, pigem nõrk hape. Fosforhapet kasutatakse oksüdeerunud raud- ja vaskesemete puhastamiseks. · 2 liitrit Coca-Colat sisaldas pea 200g suhkrut, mis on terve klaasitäis.
Mina poisina vana-aja Ateenas Minu nimi on Daniel ja ma reisin ajamasinaga 2500 aastat ajas tagasi Ateenasse. Täna lähme ekskursioonile Prtheoni templisse ja ka võidujumala Nike templisse. Mull on jalas sandaalid ja seljas pealsiriie.Ma võtsin kaasa ka 2 õuna ja 2 apelsiini. Esimesena läksime Parthenoni templisse ja see järel Nike templisse. Kõige pealt vaatasime ja uurisime skulptuuri Athena jumalast. Vahe peal käisime kaevust vett joomas. Siis suundusime tagasi Parthenoni templisse. Me nägime preestreid ja jumalanna austajaid. Käisime eri päesmega vara kambrisse. Siis tegime pausi ja ma sõin ühe õuna ja ühe apelsiini ära .Ühe õuna ja ühe apelsiini andsin klassivennale sest ta oli enda omad koju unustanud. Seejärel vaatasime teis Athena kuju pärast vaatamist suundusime Nike templisse see on küll väike aga huvitav. Seal me palvetasime umbes 15 min-i
27 oktoobrist kell 03:00 Eestis üle talveajale, keerates kellaosutid 5 tundi taha. Valitsuse pressiesindaja väitel oli otsuse tegemisel valitsuse peamiseks sihiks pimeda aja parem kasutamine. Kui seni jäi inimestel pärast tööpäeva lõppu ainult loetud tunnid valgeid talveõhtuid nautida, siis kellakeeramise järel pärast tööpäeva lõppu valged tunnid puuduvad. Inimestel on võimalus nüüd pimedaid talveõhtuid nautida. Pildil : Jüri Ratas FOTO tehtud: Heleri Piller Uurisime täna hommikul peaministrilt Jüri Rataselt, kui kindel ta on valitsuse otsuse taolises edus. Teatavasti osutitega kellad, mis on tänapäevalgi laialt kasutusel, on 12-tunnise tsükliga. Niisuguste kellade näit uuele ajale üleminekul muutub oluliselt, mistõttu on võimalus, et inimesed kella ei keeragi ja jätkavad igapäevast elu endise aja järgi. "Tühi jutt," vastas peaminister. "Vaatame näiteid. Kui 2000. aastal kell keeramata jäeti, siis ainult üksikud talveaja nõudjad viisid
Vaateplatvormi läbimõõt:38 m Vundamendi sügavus:8,5 m Vundamendiplaadi paksus:2,5 m Fakte Teletornist Lubatud kõrvalekalle tuule mõjul torni tipus:1,5 m Vaateplatvormi lubatud kõrvalekalle: 90 cm Betoonosas (keldrist kuni metallosani) on 1050 trepiastet 13.-18. korrusel on torn seest tühi (seal asuvad ainult liftisahtid ja tuletõrjetrepp) Liftisõit torni tippu: 49 sekundit Kokkuvõte Saime kõigile küsimustele vastused.Helistasime Tallinna Teletorni ja uurisime korruste arvu kohta,kuna arvuti andis erinevaid andmeid.Saime teada ,et üldiselt on ikka 22 korrust ja standard korrustena on 60 korrust.Nurgakivi pandi 1975. Aastal.Torni kõrgus on 314 m.Seal on palju erinevaid meelelahutusi: köiellaskumine , servakõnd jne. Meil oli seda uurimustööd tore teha ja see oli suur väljakutse. Pilte Teletornist Pilte Teletornist
Tartu 2013 Sissejuhatus Meie Konstantin ja Kaspar koostasid sellise uurimistöö just sellepärast, et neid huvitas klassikaaslaste huvid. Kas nad jätkavad õpinguid peale gümmnaasiumi? Kui paljud tahavad tööle minna. Kuna paljud Eestlased ei ole rahul tingimustega Eestis näiteks palgaga, siis uurisime ka seda kui paljud tahavad välismaaale tõõle minna ning palju nad teenida tahavad. Oma uurimistöö eesmärgini jõudmiseks koostasime põhjaliku küsimustiku koos erinevate vastuse varijantidega, ning küsitlesime kümmnenda klassi õpilasi veebiküsitluse teel. Töös kirjutasime sellest, mis on küsitute soovid tulevikuks, palju nad palka teenida tahavad ning kuhu nad edasi õppima minna soovivad.Kokku osales uurimistöös 42 inimest neist suurema osakaalu moodustasid naised neid oli 29
ist. Madalal sagedusel tekitab mootor lisaks ka müra ja seepärast kasu- tatakse enamasti üle 20 kHz moduleerimissagedust. Samas kannatab väga suurtel sagedustel H-silla efektiivsus. Mootorivõlli vibreerimist vähendavad ka rootori inerts ja mootori mähiste induktiivsus. Kasutatavad vahendid: Sankyo TM001B02 alalisvoolumootor ULN2003 APG 1 DC mootor ja muudetav toiteallikas Antud labori käigus uurisime Sankyo TM001B02 alalisvoolumootorit, mis on harjade ja püsimagnetitega alalisvoolumootor, millel on 3 rootorimähist ning tagasisideahel. Veel kasutasime laboris kahvelsidestit, mootori võllile kinnitatud enkoodrilt tagasiside saamiseks ja darlingtonpaari mootori juhtimiseks PWM signaaliga. ULN2003 APG on 7st NPN avatud kollektori ja ühise emitteriga darlingtonpaarist koosnev integraal-
on Pühajärv. Arvatavasti on meie kool saanudki nime sellest madalaveelisest järvest. Mõõdasõitjatele ei jää see suur valge betoonplokist ehitis märkamatuks. Hoopis vastupidi tullakse ja uudistatakse. Koolipere on väike ning väga tubli tänu vilgastele lastele ja töökatele õpetajatele. Parim näide selleks on kõrge auhind Eesti kaunim kool 2007. See suur tunnustus sai teoks paljude huvitavate projektide teostamisega. Näiteks uurisime, kuidas elab metstikk oma kodus, pesakastis. Me oleme ühed vähesed, kes seda harukordset pilti on näinud. Igal aastal on meil külas käinud kuulsad muusikud, kes harivad meid muusikaliselt. Prügiprojektiga saime koolipere keskkonnateadlikumaks. Loomulikult on toimunud veel palju huvitavat. Õpetajad alati korrutavad, et kooli tullakse õppima. Aga meie me ei tule ainult õppima vaid ka oma elu huvitavamaks tegema
tegelevaid inimesi. Veel leidsime ka väga palju Läti ja Leedu toodangut , sest kindlasti on nemad väga suured eksportijad , sealhulgas ka Eesti Kaup ja tema päritolumaa Meid üllatas väga SIPA nisutangud , mis olid pärit Prantsusmaalt Selle asja tegi huvitavaks ka see , et Prantsusmaa aineid me rohkem ei leidnud see oli ainuke mis jäi silma, oma asukoha tõttu Mitu protsenti moodustasid välismaised toodangud ? 60 % moodustas välismaine toodang , eesti toodangust poodides, mida meie uurisime. Kumb on odavam , kas Eesti- või välismaised ained? Välismaine kaup oli ikka tunduvalt odavam, seda sellepärast ka , et nendel on rohkem võimalusi tegeleda põllumajandusega, paremad tingimused aga Eestis on sellega väga raske tegeleda, suurt rolli mängib ka ilm eestis , mis on väga vahelduv. Milliseid tooteid ma ise ostaks ? Ise ma ostaks ikka Eesti maist toodangut, seda ka sellepärast , et siis ma saan
3. Mõõteobjekti sageduskarakteristik ja käänupunktide kalde tõus. Joonis 5: Mõõteobjekti saguduskarakteristik. Käänupunkti tõusu leidmiseks mõõdame ära käänupunktid: a. f=6,86 kHz U=473,0 mV b. f=20 kHz U=170 mV c. f=40 kHz U=56,0 mV Tõus k1=> Tõus k2=> Kokkuvõte Töös tutvusime erinevate signaali tekitamise võimalustega, ning signaali genereerimist ja mõõtmist PC ostsilloskoobiga.Töös uurisime lähemalt Sinc signaali ja tema spektrit, valget müra ja tema spektrit. Tööst saime teada et sweep funktsiooni kasutatakse sagedusala uurimiseks. PC ostsilloskoop annab meile paremad võimalused signaali analüüsimiseks kui tavaline ostsilloskoop, kuna kõik tegevused on meil hiirekliki kaugusel. Lisaks on hea resulotsiooniga arvutiekraanilt parem lugemeid vaadata. Samuti on PC ostsilloskoop mõõtmetelt kompaksem kui tavaline ostsilloskoop.
ühtlase massi saavutamiseni. 3. Seejärel lisasin sinna ükskikute portsjonite kaupa veevaba naatriumsulfaati, mille kogus tuli umbes 5-10 kordne kaalutise suhtes. Hõõrusin kuni saavutasin ühtlase kuiva pulbri. 4. Järgnes karotenoidide ekstraktsioon sobiva orgaanilise lahustiga, milleks kasutasin petrooleetrit, tihetusega 0,78. Ekstrakti valasin klaaslehtri ja filterpaberiga varustatud mensuuri. Ekstraheerisin korduvalt, kuna uurisime karotenoide kvantitatiivselt. Ekstraheerimise lõpetasin, kuni ekstrakt oli värvitu. 5. Ekstrakti mõõtsin ära mensuuris, ja mahuks sain 11ml. 6. Järgmiseks võtsin ekstrakti neeldumisspektri spektrofotomeetris, võrdluslahusena kasutasin puhast petrooleetrit. Lainepikkuseks 400-600nm. Spektrite lainepikkused ja optilised tihetused: 477nm optiline tihedus: 1,182 449nm optiline tihedus: 1,334 426nm optiline tihedus: 1,004
Kas lind on loom? Eelmisel nädalal pidime bioloogia tunni raames läbi viima uurimise, kas lind on loom. Käesolevas artiklist saab lugeda kuidas see läbi viidi ja mida selleks teha tuli. Alustuseks otsisime taustainfot raamatust ja uurisime ka internetist, millised on üldse looma tunnused. Leidsime infoks, esiteks loomad on kulgemisvõimelised (saavad liikuda jne), teiseks loomad toituvad valmis orgaanilistest ainetest ja kolmandaks on neile iseloomulik ärrituvus (reageerivad puudutustele, keskkonnale jne). Järgmisena püstitasime hüpoteesiks, et lind on loom, sest näiliselt tundub, et linnul on need kolm tunnust olemas. Katse planeerimiseks on vaja lindu (nt varest). Teeme varesega läbi kolm katset. 1
Raadio- ja sidetehnika instituut Õppeaine: Side IRT3930 Laboratoorse töö: JUURDEPÄÄS ARVUTIVÕRKU JA VÕRGU PÕHIPARAMEETRID Aruanne Täitjad: Tanel Sarri 062382 Imre Tuvi 061968IATB Esitaja: Imre Tuvi 061968IATB Juhendaja: Aimur Raja Töö sooritatud: 26.09.2007 Aruanne esitatud: ................... Aruanne tagastatud: ...........2007 Aruanne kaitstud: .............2007 1.Uurisime järgmisi käske: Pärast sisselogimist sattusime kataloogi /home/tudeng2 Kataloogid pwd- näitas (printis) kataloogi nime, kus hetkel asusime dir- näitas kataloogis asuvate failide nimesid(kasutatav ka windowsis) ls- näitas kataloogis asuvate failide nimesid(kuvab failide nimed värviliselt, et paremini eristada) cd- avab uue kataloogi(peab lisama kataloogi nime, cd+kataloogi nimi) Käsud kataloogide ja failidega mkdir- teeb uue kataloogi (,,make directory") rmdir- kustutab kataloogi
näiteks löök-kruvikeeraja, millest on tõesti palju abi asjade osandamisel. Kruvisi lahti saada selle tööriistaga on hämmastavalt lihtne. Probleeme ei tegelenud nende asjade osandamisel. Nende asjade lammutamisel eriti palju juurde ei õppinud, tarkuseteri tuli juurde aga järgmises asjas. Autodega suhtlemine arvuti teel, ehk Diagnostikat. Tehti siis autole erinevaid rikkeid, esiteks ei töötanud makk ja signalisatsioon. Panime siis autole kaabli sappa ja uurisime asja lähemalt. Kustutasime veakoode ja asi ei lahenendu. Lõpuks jõutsime kaitsmeteni välja, selgus ,et mitmed kaitsmed olid läbi põlenud. Sai siis neid vahetatud kuni saime tööle autos ekraani aga ,,soundi" terror oli ikka ees, ning heli ei olnud. Siis selgus,et kaitsmeid on veel läbi. Koolis rohkem kaitsmeid ei olnud ja läksime uusi kaitsmeid juurde tooma. Tõime kaitsmed ära kustutasime veel veakoode ning vahetasime paar kaitset ja muusika toimis jälle. Kuid
Molekulaarfüüsika. Sissejuhatus. Mehaanikas uurisime põhjalikult mateeria liikumise mehaanilist vormi s.t. ühtede kehade liikumist ruumis teiste kehade suhtes aja jooksul. Kui meil on mingi n osakesest koosnev suletud süsteem, siis loetakse seda süsteemi mehaanika seisukohalt täielikult kirjeldatuks siis, kui me saame iga süsteemi osakese jaoks välja kirjutada liikumise võrrandi s.t. võrrandi, mis kirjeldab osakese asukoha mistahes ajahetkel ja lisaks sellele iga osakese jaoks kulgliikumise dünaamika põhivõrrandi
Muutsime signaaligeneraatori väljundsignaali kuju nelinurkseks impulssiks amplituudiga 2 V ja krdussagedusega 12kHz. HP53131A 1. sisendi kaudu mõõdetud signaali komponedid on: · Kordussagedus f = 12,000 627 kHz -1 · Kordusperiood T = f = 83,32898 s · Impulsi kestus = 42,2512 s · Impulsi esikülje kestus RISETIME = 2,1671 s · Impusi tagakülje kestus FALLTIME = 2,0121 s 3. Hinnang generaatorile ja sagedusmõõturile Lõpuks, uurisime tabelit ja meie tulemusi, saime järeldada, et lubatud mõõteviga ei ületa erinevust generaatori sageduse ja sagedusmõõturi näidu. Kõik on korras. Selles laboris kasutasime PicoScope generaatorit ning sagedusmõõturit, meie arvates nendega oli lihtne ja tore töötada, aga ikkagi sagedusmõõturiga täpselt ei ole võimalik mõõta sagedusi, on olemas mõõtevead, aga pole eriti suured.
(pindaktiivne komponent), pH=12,7. Taustelektrolüüti võeti 700 μl (igasse neljast viaalist). - 700 μl taustelektrolüüdilahust nelja viaali (ühega täidetakse kapillaar, kahte lähebad kapillaari otsad ning viimasele lisame uuritavad ained); - 100 μl analüüdilahust neljandasse viaali o 100 μl ainet 1 (äädikhape) o 100 μl ainet 2 o 100 μl ainet 4 (nikotiinamiid) Katse 1: uurisime antud analüüdisegu Katse 2: lisasime 5 μl nikotiinamiidi juurde Katse 3: lisasime 5 μl ainet 2 Järeldused: Aine 4 ei lahutunud, kuna on taustelektrolüüdilahusest kõrgema pKa-ga. Aine 2 ilmub viimasena, kuna lisades proovile ainet 2, suurenes viimase piigi pindala. Järelikult ilmub aine 1 esimesena, retensiooniajaga 4,9 minutit. Põhjus, miks aine 2 ilmub enne ainet 1 seisneb selles, et aine 2 massi ja laengu suhe on aine 1 massi ja laengu suhtest väiksem.
kirjandust üleliia ja ka seetõttu ei tohiks nimekirja midagi lisada. Enamuse arust aga ei ole seda üleliia vaid ainultmõinikord antakse liialt palju lugeda. Samas leidus ka hulk õpilasi, kelle arvates on praegu kõik korras ja raamatuid antakse täpselt parasjagu lugeda (vt Joonis 9.) Joonis 9. 6 3. Kohustusliku kirjanduse valik 3. 1. Kas kohustuslik kirjandus on kasulik? Uurisime veel, mida õpilased arvavad kohustusliku kirjanduse eesmärgist. Paljud arvavad, et lugemine on kasulik ja arendab meie oskusi. Mõned õpilased aga arvasid et kohustuslikust kirjandusest pole kasu. Oli ka hulk õpilasi, kes ei oskanud täpselt vastata sellele küsimusele või arvasid, et see sõltub antud raamatust. Kohustusliku kirjanduse eesmärgiks on õpilaste arvates enamasti arendada meie lugemisoskust ja sõnavara. Küsitluse
sisend on kuvatud vastavalt värividega sisine ja punane). Nelinurk signaal koosneb mitmetest siinus signaalidest. Kuna uuritav raadiotrakt ei võimaldanud kõrgemaid sageduslikke komponente üle kanda, tekkisid vastuvõetud signaalis moonutused. 9. Järeldused tehtud tööst ja süsteemi parameetritest Käesoleva tööga õppisime tundma kõneedastuseks mõeldud käsiraadiojaamade abil raadiotrakti parameetreid. Uurisime erinevaid raadiotrakti parameetreid nagu näiteks mittelineaarsus.
GRUPITÖÖ: HARJUTUSTÖÖ- Arvutiga töötamine Rühma koosseis: Ksenia Lovkis Anna Zahharova Sander Udam Lauri Veso Aleksandr Vdovets Me leidsime järgmiseid materjale ja uurisime neid ergonoomika küsimuste seisukohalt. 1. Mida puudutab Eestit, siis kõige põhjalikumalt oli jutt riigiteataja leheküljel: https://www.riigiteataja.ee/akt/27096. Siin on hästi öeldud lauaarvutite nõuetest ning õigest arvutiklassis asjade paiknemisest. 2. Mis puudutab Euroopa Liidu tasandit, siis paremini õigest lauaarvuti asukohast öeldud leheküljel: https://osha.europa.eu/en/publications/e-facts/efact13. 3. https://www.osha
15 1,007 1,010 16 1,009 1,014 17 1,011 1,017 18 1,013 1,020 19 1,014 1,023 20 1,016 1,026 10 7. 7. JÄRELDUSED Antud praktikumi raames uurisime puitu. Määrasime puidi tiheduse, niiskussisalduse, survetugevuse pikikiudu ning uurisime veesisalduse mõju survetugevusele pikikiudu. On teada, et puit on hügroskoopne materjal, seega oleneb tema tihedus ning mass oluliselt õhuniiskusest. Oma laboris viidud katse tulemustel saime kuivatatud proovikehade keskmiseks tiheduseks 416 kg/m³, õhus katsetatud proovikehadel oli selleks keskmiselt 541 kg/m³ ning immutatud proovikehadel 694 kg/m³
Vulkaanid Etna ja Vesuuv Sisukord Sissejuhatus Paiknemine Laamade liikumine Pinnamood Ehitus ja liik Purske tüüp ja ajalugu Mõju inimestele Kasutatud allikad Kokkuvõte Sissejuhatus Uurisime Etnat ja Vesuuvi. Etna ja Vesuuv asuvad Itaalias. Vesuuvi purske tagajärel hävis Pompei linn. Etna on Euroopa suurim vulkaan. Kaks suurt vulkaani laamade äärealadel. Vesuuv Etna Paiknemine Vesuuv Asub Lõuna- Itaalias,Türreeni mere kaldal. Asub Napoli lahe ääres. Euroopa mandriosa ainus tegevvulkaan. Asub kordinaatidel 40° N, 14° E. On 1281 meetrit kõrge.
7. Kasutatud kirjandus...................................................................................................lk 13 8. Lisad .........................................................................................................................lk 14 2 1. Sissejuhatus Analüüsisime individuaalandmeid ning kõige aluseks võtsime hariduse. Uurisime, kuidas ja kas haridus mõjutab midagi inimeste elus. Haridus on väga aktuaalne teema ja puudutab kõiki inimesi. üritasime teada saada, milline on inimeste haridustase ning, mis seda mõjutab ja kas üldse mõjutab. Haridus on väga oluline ning puudutab väga suurt hulka inimesi. 2. Uurimis küsimused Eesmärgiks oli teada saada, kuidas on haridustase inimeste argielu mõjutajaks.
kogenumad ja haritumad. Mainimata on veel aga kõige tähtsam eeskuju perekond. Ema, isa, õed, vennad on need inimesed, kes on meid sünnist saati ümbritsenud, meid toetanud, kiitnud, laitnud, armastanud ja ka karistanud. Kõikide mainitud tegurite tõttu on minu pereliikmed just need, kelle nõu ja abi hindan kõige rohkem ning kelle eeskujust mul on väga palju õppida. Pere oli ka see, kes aitas mind ühe minu viimase aja tähtsaima otsuse ehk minu karjääri valiku puhul, koos uurisime tuleviku väljavaateid, aga ka kohustusi ja muresid, mis valitud elukutsega kaasneda võivad. Olen veendunud, et iga inimese jaoks on tema perekond üks suurimaid eeskujusid üldse ning öeldakse ju, et inimese käitumises peegeldub tema kodu. Nagu minu arutluses ilmnes ei ole head ilma halvata, nõnda ka eeskujude puhul. On häid eeskujusid, kelle moodi suurem osa inimesi tahab olla, aga on ka halbu, kes aitavad meil jõuda arusaamisele, et nendele me sarnaneda ei soovi
11a klass Raul Volmar 11a klass Juhendaja: Leili Järv Tallinn 2018 SISUKORD SISSEJUHATUS Õpetaja Leili Järv andis meile huvitava ülesande uurida pärmiseente kasvamist. Töö käigus uurisime, kuidas keskkonnategurid mõjutavad pärmiseente kasvu. Keskkondi on kaks, kus ühes on tingimuseks temperatuur ja teises hapnik. Tööhüpoteesideks on järgmised väited: Soojem keskkond soodustab pärmiseene kasvu. Hapniku olemasolu keskkonnas soodustab päemiseene kasvu. 2 1. TEOREETILINE BAAS 1.1. Pärmseen Pärmiseen on päristuumsed mikroorganismid, mis kuuluvad seeneriiki. Nende
Näiteks Lõuna-Soome vanade äraraiutud metsade katteks tuleb igavikku loovutada umbes tuhat seal veel hingitsevat liiki. OSA ARTIKLIST: http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/artikkel1846_1840.html Professor Meelis Pärteli juhitav Tartu ülikooli makroökoloogia töörühm koostöös tuntud metapopulatsioonide uurija Ilkka Hanskiga Helsingi ülikoolist seadis aga sellegipoolest sihiks leida, kas väljasuremisvõlg on olemas. Püüdsime seda kindlaks teha Saaremaa ja Muhu loopealsetel. Uurisime, kuidas on loopealsete nüüdne liigirikkus seotud loolaikude ajaloolise või praeguse pindala ning ajaloolise või praeguse sidususega. Sidusus näitab loolaikude omavahelist kaugust, olles seega kooslusevõrgustiku killustatuse vastandväärtus. Teatavasti on laialdaselt tõestust leidnud seos liigirikkuse ja pindala (aga ka liigirikkuse ja sidususe) vahel [3, 9]. Sellist seost eeldades püüdsimegi hinnata võimalikku väljasuremisvõlga, mis neis kooslustes
Wq = = 0,078 tundi, ehk ca neli ja pool minutit · Keskmine teenindussüsteemis oleku aeg: Ws =0,078+ = 0,169 tundi ehk umbes 10 minutit · Pärast remonti toimiv teenindussüsteem peaks tööpäevadel rahuldama kliente (järjekorras ei tule keskmiselt oodata mitte kauem kui neli ja pool minutit ning teenuse saamiseks kulub aega kokku umbes kümme minutit) ning ka juhtkonda, kuna keskmine tööseisakute tõenäosus on vaid 0,19048. · Veel uurisime pärnu büroo andmeid puhkepäevadel. Selgus, et nädalavahetustel tuleb kliente pisut vähem, kõigest keskmiselt 9 klienti tunnis. =9 · Pärnu büroo juhtkonda huvitas, et milliseks kujuneks teenindussüsteemi olukord, kui puhkepäevadel töötaks vaid üks kassa. S=1 · Seal juures jääb muutumatuks teenindajate töö kiirus ehk siis 11 inimest tunnis. µ = 11
Kartulikrõpsude koostise uurimine Uurisime 3 erineva tootja krõpse – Lay’s ja Estrella sibulamaitselisi kartulikrõpse ning samuti Balsnack’i peekonimaitselisi nisujahukrõpse „Piraat“. Toiteväärtus 100 g kohta: Toode “Piraat“ Lay’s Estrella Rasvasisaldus 25g 30g 33g Süsivesikud 60,9g 53g 50g
klapivad. 3. Detail on nihkunud nurga alla. Sellest hoolimata leiab progamm kõik avad üles ning kõik kaugused klapivad. 4. Detail on nihkunud nurga alla. Avad leitakse, kuid ülemine väike ava on suurele augule liialt lähedal. Programm annab veateate. 4 5. Detail on taas nihkunud nurga alla. Programm ei suuda tuvastada alumist väikest ava. Antakse veateade. Kokkuvõte Antud laboris uurisime masinnägemist. Labor sai edukalt läbi viidud - probleeme sel korral ei esinenud. Juhend oli väga põhjalik. Ülesandest õppisime Vision builderi elementaarfunktsioonide kasutamist. 5
Õppuri kood: ...732 Kiirus = 1200 Andmebitte = 7 Paarsuskontroll = Paaris(even) Stoppbitte = 2 Voo juhtimine = puudub N = 179732 * 27 = 4852764 bitti 7 bitti saatmiseks lisame startbitt stopbitt ja paarsusbitt = 7+2+1+1 = 11 bitti ( ei lisanud paarsusbitti, sest arv on juba paaris) Tuleb bitti saata = 4852764 bitti / 7 * 11 = 7625772 bitti Kuulub aega = 7625772 bitti / 1200bit/s = 6354,81 s Kokkuvõte ja järeldused Saime teada kuidas ühendada arvutid RS-232C liidesega. Uurisime ostsillograafiga signaale, mis tekkivad progprammi TeraTerm sümboli sisestamisel. Õppisime millised on bittijadas startbitt, infobittid, paarsusbitt ja stopbittid. Nägime millised signaalid tekkivad informatsiooni edastamise ajal.
Test 5 1 Translate. 1 Meie kool asub jõe lähedal. Ou school is situated near the river. 2 Mis on Eesti pindala? What is the area of Estonia? 3 Me uurisime maakohta jalgratastel. We explored the countryside on bikes. 4 Need poisid on oma kooli hirm. These boys are the terror of their school. 5 Samsung on firma, mis valmistab ja müüb elektroonilisi seadmeid. Samsung is a company, that makes and sells electronic devices. 6 Kas ma tohin sisse tulla? May I come in? 7 kõige tavalisemad nimed the most common names 8 internetis on the Internet 2 Use the correct tense. 1 Last week my sister asked me to look after her dog Roy
küünib hetkel 40 50%ni (joonis 3). Loodusseaduse järgi sünnib poisse ikka rohkem kui tüdrukuid (joonis 4; http://www.fert-c.ee/elite/info/tulemused.html). Joonis 1. Kunstliku viljastamise õnnestumine vanuse järgi. Joonis 2. Siirdamise statistika aastast 1998 kuni 2010 aastani. Joonis 3. Kunstliku viljastamise õnnestumiste ja ebaõnnestumiste statistika. Joonis 4. Poiste ja tüdrukute tasakaal sündinud laste hulgas. 2. VALIM JA METOODIKA Uurisime, mida arvavad kunstlikust viljastamisest inimesed, kes selle ise on läbi teinud. Kuidas on see neile emotsionaalselt mõjunud ja kas nad soovitaksid seda viisi teistele sama probleemiga paaridele. Meie viisime läbi kvalitatiivse uuringu. Koostasime intervjuu tarvis küsimused ning rääkisime kahe kunstliku viljastamise läbi teinud naisega. Üks naine oli 35 aastane ja teine 30 aastane. Ühel neist oli põhjus teadmata, teisel oli viljatus väljakujunenud raske haiguse tagajärjel.
Merilin Merirand Juhendajad: Juhani Püttsepp Milvi Talts Pärnu 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS.........................................................................................................................3 Teema „Sauga jõest pärnu linna vaheni“ valisime seetõttu, et meie elukoht asub Sauga jõe läheduses. Teema pakkus eriti huvi, kuna uurisime Sauga jõega seotud objekte ja saime palju uut informatsiooni. Eesmärgiks oli kodukoha looduse tundma õppimine ja selle väärtustamine. Töö ülesanneteks olid informatsiooni kogumine Sauga jõe ning seda ümbritsevate objektide kohta. Materjalide kogumiseks ja läbitöötamiseks kasutasime erinevaid viise: otsisime materjale raamatutest ja internetist. Samuti käisime jõge vaatlemas. . See uurimistöö aitas süvendada meie huvi bioloogia vastu ning tundma õppida rohkem oma kodukohta....
Mudeli koostamine.......................................................................................................... 13 Kokkuvõte....................................................................................................................... 20 Lisad................................................................................................................................21 2 Sissejuhatus Oma aruandes uurisime Eesti Maaülikooli erinevate erialade üliõpilaste andmeid. Antud aruande andmestik koosneb sellistest andmetest nagu üliõpilaste sugu, matemaatika keskkooli hinne, eriala, kood, matemaatika riigieksamieksami tulemus, matemaatika testi tulemus. Analüüs on koostatud 2000, 2002, 2003 ja 2008 aasta andmete põhjal. Esmalt võtsime vaatluse alla keskkooli matemaatika hinde ning riigieksami tulemuse, kus eesmärgiks oli uurida, kas riigieksami tulemus on seotud keskkooli hindega.
5. Terve luukude- osteoporoos Joonis 1 wzTooltipfLayoutInCell1fIsButton1fHidden0fLayoutInCell1 6. Kokkuvõte Saime siis teada, osteoporoos on haigus, mis kulgeb hiilivalt, ilma kaebuseid tekitamata kuni tüsistuseni ehk luumurruni. Selle haiguse puhul väheneb luude mass ja häirub luukoe 8 struktuur. Lisaks uurisime kuidas jagunes osteoporoos primaarskes ehk esmaseks ning sekundaarseks osteoporoosiks. Saime teada, et riskifaktoreid on palju ja ka need jagunevad kaheks. Osteoporoos esineb enamasti naistel peale menopausi kuid ka mehed pole selle eest kaitstud. Haiguse ennetamisks on eelkõige vajalik kaltsium ja füüsiline liikumine. Lisaks ei tohi suitsetada ja tarbida alkoholi. Haiguse ravi kestab kaua, enamasti aastaid.
Kui aga küsisime, kui tihti nende alaealistest sõbrad alkoholi tarvitavad, vastasid peaaegu kõik, et iga nädalavahetus. Selgus, et põhimõtteliselt igal alaealiste peol tarbitakse alkoholi. Kõige sagedamini esinev vanus, kus esimest korda alkoholi tarvitati, oli 13-16 eluaastat. Kui vastajad pidid hindama enda alkoholi tarbimist, siis kõige rohkem vastati, et tarvitatakse mõõdukalt ja vähe. Oli ka neid, kes ütlesid, et nad ei tarbi üldse või tarbivad rohkelt. Uurisime mis alkohoolne jook vastajatele kõige rohkem meeldib, nendeks olid rumm ja gin. Samuti tundsime huvi selle vastu, et kui küsitlusele vastanute kodus tähistatakse midagi, siis kas alkohol on alati laual ja vastused jagunesid kolmeks, kõige rohkem oli vastanuid, kes ütlesid, et vahepeal on aga oli ka neid kellel on alati alkohoolne jook laual tähistamiseks ja neid kellel ei ole kunagi. Meie püstitatud hüpotees, et alaealiste seas tarbitakse väga palju alkoholi, kuna võetakse eeskuju
Eesti mõisate ajalugu Cristian, Elari, Toomas Sissejuhatus Antud töös uurisime Olustvere mõisa ajalugu. Töö koostasid Cristian, Elari ja Toomas Cristian I osa vastused, Elari II osa ja Toomas III osa vastused. Koos koostsime powerpoindi. Mõisate ajalugu Rüütlimõis oli algselt rüütlile kuulunud läänimõis. mõisaid on olnud Eestis nende hiilgeajal kokku üle 2000 Esinduslike mõisakomplekside massiline ehitamine algas suuremas mahus 1760ndate aastate paiku, kestes enam kui
Palju rohkem pühendatakse aega filmide vaatamisele ning sõpradega väljas käimisele. Vaadates tänapäeva noori, tekib arvamus, et lugemishuvi kaob peagi täielikult. Tihti on selline tunne, et kohustuslik kirjandus on ainuke, mis ajendab õpilasi raamatut kätte võtma. Sellistest mõtetest on ajendatud ka käesolev uurimustöö. Töö eesmärgiks on uurida kohustusliku kirjanduse lugemist 11. klassides. Töö esimeses osas uurisime, mida tähendab kohustuslik kirjanduse olemus ning kuidas seda määratakse. Teises osas uurisime, kuivõrd on muutunud kohustuslik kirjandus 11.klassis, võrreldes 2002.aastaga, mil me kooli alustasime. Kolmandas osas küsitlesime 11.klassi õpilasi kohustusliku kirjanduse teemadel ning tegime saadud andmetest kokkuvõtte. Uurimistöö ülesandeks on uurida kohustusliku kirjanduse lugemist 11.klassides. 1. Kohustuslik kirjandus 1.1. Kohustusliku kirjanduse olemus
Tänavaküsitlus: Mida arvate Teie Leisi Keskkooli osa sulgemisest ? Seoses uue haridusreformiga on paljud väiksemad gümnaasiumid ja keskkoolid sunnitud oma uksed sulgema. Nende seas ka meie keskkool. Uurisime õpilastelt ja kooli õpetajatelt, mis nemad sellest asjast arvavad, et kool muutub vaid põhikooliks. Leisist on oma keskhariduse saanud väga palju noori. Vilistlase Regina Rahu meelest oleks sulgemine kurb : ``Ma arvan, et gümnaasiumi osa sulgemine oleks vägagi taunitav, kuna esiteks sellisel juhul peaksid väga paljud õpilased suunudma õppima Kuressaarde ning see tooks paljudele peredele suhtleiselt palju lisakulutusi, teiseks juba selle ajaloolise
6 KUIDAS TEGIME Turniiri korraldamise idee sai alguse oktoobris 2019.a ja rääkisime sellest meie noorsootöötaja Kertu Reva´le, kes aitas meil mõelda suuremalt ja läbimõeldumalt sündmuse korraldamisest. Saime teada, et nii mitmedki noortekeskused Eestis on teinud koostööd MTÜ Keerdtrepiga, kellega koos on läbi viidud kendama turniire ja erinevaid töötubasid. Uurisime seejärel, et kas on ka võimalik Tõrva noortele pakkuda sellist võimalust ja saimegi nõusoleku nii MTÜ Keerdtrepilt, kui ka Tõrva noortekeskuselt, aga kui kuupäev (10. jaanuar) hakkas lähenema, siis saime tagasisidet, et kahjuks lükkub Tõrvas planeeritud võistlus edasi, seoses Mikael Parman´i (MTÜ Keerdtrepp esindaja) viibimisega välislähetuses. Sellegipoolest otsustasime võistluse korraldada ise ja selgitada välja Tõrva parimad kendama mängijad. Pidime toimumise aega edasi
sisse nii, et stradijoon oleks paralleelne eluendi nivooga nõus. Jälgides, et eluendi nivoo oleks stardijoonest allpool. 6. Sulgesime nõud uuesti voolutusnõu kaanega ja lasime eluendil tõusta ~1 cm kauguseni plaadi ülemisest servast. Seejärel võtsime plaadi elueerimisnõust pintsettidega välja ning märkisime koheselt pliiatsiga frondi ehk eluendi lõppnivoo asukoha ja tekkinud täppide asukohad plaadil. 7. Uurisime tekkinud laike ja nende keskpunkte. Skitseerisime planaarkromatogrammi oma protokolli. 8. Mõõtsime kromatograafiaplaadil stardijoone ja fondi vahelise kauguse ja laikude keskpunktide kauguse stardijoonest, kandes tulemused protokollis olevasse tabelisse. 9. Arvutasime igas laigu jaoks retentsioonifaktori Katsetulemused: Skitseeritud planaarkromatogramm: Retentsioonifaktorite leidmine: l0 (cm) lr(A) (cm) lr(B) (cm) lr(C) (cm)
annaabi.ee 
