Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Side Labor 1 (0)

1 Hindamata
Punktid

Side labor 1 Telefoni analoogliides aruanne

Too tegijate nimed: Too tegemise kuupaev: Tue Oct 4 18:06:51 2016

1. Analoogliidese parameetrite mootmine


Terminalseadme seisund U1 [V] U2 [V] U3 [V] Rahuseisund 55.155.010 Hoiveseisund 11.68.62.9 U1 = U2+U3
11.6 = 8.7 + 2.9
55.1 = 55.01
Valimistooni kestus: 8.4 sec.

Aruande vormistamisel tuleb teha arvutused:

Leida vool, mis läbib terminalseadet tema molemates seisundites ja selgitada tulemusi.
Kui telefon on rahuseisundis, siis vooluringis ei ole voolu, mis tähendab, et telefoni vool ei läbi.
Antud:
R = 50 Ohm
U3(Rahuseisund) = 0 V
U3(Hõiveseisund) = 2.9 V
Lahendus:
I(Rahuseisund) = 0V/50Ohm = 0 A
I(Hõiveseisund) = 2.9V/50Ohm = 0.058 A ~ 58 mA
Arvutada telefoniaparaadi takistus ja telefoniliini takistus.
R(Telefon) = U2 (Hõiveseisund) / I(Hõiveseisund)
R(Telefon) = 8.6 / 0,058 = 148,28 Ohm
R( Liin ) = (U1 (Rahuseisund) - U1 (Hõiveseisund)) / I(Hõiveseisund)
R(Liin) = (55.1 - 11.6) / 0,058 = 750 Ohm

2.1 Valimistooni parameetrite mõõtmine

Valimistoon Pinge amplituud 348 mV periood 2.300 ms sagedus 434.8 Hz

2.2 Kõne uurimine

2.2.1 Vile

Vile Signaalipilt Spektripilt Pinge amplituud 1.68 V Periood 1.560 ms Sagedus 970 Hz

2.2.2 Vokaal

Vokaal O Signaalpilt Spektripilt Pinge amplituud ( koige suurem) 1.92 V Periood (koige pikem) 2.7 ms Periood (koige lühem) 2 ms Sagedus (koige madalam) 160 Hz Sagedus (koige kõrgem) 420 Hz

2.3 Kutsesignaali uurimine

Kutsesignaal Pinge amplituud 164 V periood 40 ms sagedus 25 Hz

2.4 Toonvalimine

Toonvalimine valitud number 1 2 jooniselt leitud esimene sagedus 700 Hz 700 Hz jooniselt leitud teine sagedus 1.22 kHz 1.35 kHz tehtud jareldus tabelist 1 Tabelist ja osc.-st v6in oelda et on puutunud number 1 on puutunud number 2

3. Individuaalulesanne

Antud:
Graafik :
Spektripilt:

Kokkuvote ja jareldused

Tutvusime analoog telefoniga . Uurisime telefonaparaadi erinevaid tööreziime - toru hargil , toru võetud ja pärast vaatasime ostsilograafiga kuidas muutub pinge.
Ka uurisime kuidas analoog telefon muundub õhu rohu liinide pingesse. Selleks me vilistasime torusse ja hääldasime mingi vokaali(A, O ...). Pärast vaatasime ostsilograafi,
mis näitas meile kuidas pinge käitub ja muutub. Muutub tema amplituud, sagedus sõltuvalt sellest, mida me hääldasime torusse. Pärast uurisime ka sageduste spektripilte.
Side Labor 1 #1 Side Labor 1 #2 Side Labor 1 #3 Side Labor 1 #4
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2018-10-01 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 14 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor gnusee Õppematerjali autor
Labor on 2016

Sarnased õppematerjalid

Side Labor 2
5
txt

Side Labor 2

Side<b> labor </b>2 aruanne

Side labor 2 IP-multimeedia edastus

Töö tegijate nimed:
Töö tegemise kuupäev: Tue Sep 6 18:54:50 2016

1. Veebikaamera eraldusvõime hindamine

Side
HTML
6
txt

HTML

HTML-KEELE LEVAADE WWW (World Wide Web) ehk veebi poolt teenindatavad tekstid on spetsiaalses HTML -keeles (HyperText Markup Language) kirjutatud dokumendid - lhtetekstid (Source), mis sisaldavad HTML-keele koode. HTML-keele pealesandeks on kirjeldada teksti struktuuri nii, et spetsiaalne vaatlusprogramm e. brauser (Netscape Navigator, Internet Explorer) sellest aru saaks ja soovitud kujul ekraanile tooks. HTML-dokumente vib koostada: Kirjutada tekstiredaktori abil lhtetekst (koos HTML-koodidega). Soovitatav on kasutada Notepad-i. Tekstiredaktoritel (MS Word) on olemas HTML-konverterid, mis vimaldavad dokumente HTML-kujul salvestada (Save As HTML ...). Veebiredaktorid (niteks Netscape Composer, Microsoft Frontpage) vimaldavad HTML-tekstide tegemist ilma HTML-keele koode tundmata. HTML-koodide tundmine on ka redaktorite ja konverterite kasutamisel siiski vajalik, kuna see teeb vimalike vigade parandamise tunduvalt lihtsamaks. HTML-keele elementideks on koodid (tag), mille alusel toim

Informaatika
HTML programmeerimine
2
docx

HTML programmeerimine

1. tund Kirjeldus: Sissejuhatus HTMLi, käsud: html, title, body, h1, br, a href. Tunnitöö failid leht.html Viited: W3Schools.com ­ Abimaterjal (värvid, koodinäidised, nõuanded) NETI.ee ja Google.com Internetileheküljed koosnevad HTML koodist. HTML kood kirjeldab, kuidas lehekülg brauseris peab välja nägema. HTML koodiga määratakse, kus asuvad lehel pildid, tekst, viited teistele lehtedele ja palju muud. Internetilehtede faililaiendiks on .html või .htm. Lihtsam ja kiirem on teha internetilehekülgi, kasutades graafilisi kasutajaliideseid. Näiteks Dreamweaver, Frontpage, Mozilla ja muud programmid, mis kirjutavad koodi ise. Kasutajal jääb lisada vaid tekst, pildid. Teine viis lehtede tegemiseks oleks käsitsi kirjutada HTML kood. Sobilikud programmid selleks on näiteks Windowsi Notepad, Notepad2, Editplus, Wordpad (mitte Word) jpm. Allpool on toodud tunnitöö leht.html sisu koos kommentaaridega. Nurksulgude < > vahel olev s

Informaatika
Programmeerimine PHP
134
pdf

Programmeerimine PHP

Programmeerimine keeles PHP Andrei Porõvkin Tartu Ülikool (2009) 1 1.1 Üldinfo Alguses oli interneti lehed omavahel seotud staatiliste html dokumentide süsteemina, aga selleks, et mingis dokumendis muutusi teha oli vaja lehti failisüsteemis käsitsi muuta. Kahjuks selline staatiline mudel ei jõua kiirelt muutuva kaasaegse maailma progressile järgi. Seega võeti kasutusele dünaamiline mudel. Dünaamilise mudeli korral ei hoita serveris staatilisi html lehte vaid neid genereeritakse selleks spetsiaalselt välja töötatud programmidega, mis serveril töötavad. Antud kursuse jooksul tutvume klient-server arhitektuuriga, installeerime enda arvutisse veebiserveri ja php interpretaatori ning saame baasteadmisi serveripoolsest keelest PHP. Kursuse teemad on pühendatud ainult PHP keelele (väljarvatud seitsmes teema), aga see ei tähenda, et sellest piisab suure ja eduka veebilehe loomiseks. Mahuka infosüsteemi ei saa ette kujutada ilma andme

Allika?petus
PHP EDASIJÕUDNUD RAAMAT
210
docx

PHP EDASIJÕUDNUD RAAMAT

01 - PHP ja MySQL - Sissejuhatus Teemad  Sissejuhatus  Mis on MySQL  Mis on SQL  Andmebaasi haldamine Sissejuhatus Millega ma nüüd jälle hakkama sain? Nimelt otsustasin vana php mooduli lüüa vähemalt kaheks ning kirjeldada iga teema täpsemalt lahti. Esimene osa peaks olema php põhikursus, kus õpime aluseid ning selles teemas nihutame latti kõrgemale ja omandame keerulisemaid asju. Näiteks õpime kuidas siduda php andmebaasiga, kuidas saada paremini läbi vormidega, mida hakata peale sessioonidega jne. Alustamegi kohe andmebaasi tutvustamisega, milleks meil seda vaja on ja kuidas andmebaasi hallata. Mis on MySQL? Niisiis, php alused mooduli alguses paigaldasime arvutisse WAMP serveri, mis paigaldas meie arvutisse Apache veebiserveri, MySQL andmebaasi ja Php mooduli. Kuigi tihti öeldakse MySQL kohta lihtsalt andmebaas, siis on tegemist tegelikult andmebaasihalduriga või siis kaandmebaasimootoriga. See sisaldab endas:  andmebaasi serverit

Informaatika
Javascript objektid näited
40
doc

Javascript objektid,näited

Steve Mägi A-08 13.03.2014 PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS Arvutiteenindus A-08 Steve Mägi Javascript (Objektid, Sisseehitatud objektid, Html dom objektid, sündmused, näited) Juhendaja: Sander Mets Pärnu 2009 1 Steve Mägi A-08 13.03.2014 Sisukord Javascripti keele objektid.....................................................................................................6 Objekt MATH..................................................................................................................9 Objekti M

Informaatika
Veebistuudium arendus ASP NET
212
docx

Veebistuudium arendus ASP.NET

Andmebaasipõhiste veebirakenduste arendamine Microsoft Visual Studio ja SQL Server'i baasil ASP.NET Tallinn 2011 ASP.NET ASP.NET on .NET raamistiku moodul, mis võimaldab sul luua veebirakendusi, kasutades sealjuures minimaalselt koodi. ASP.NET ei ole mitte ASP (Active Server Pages) uus versioon, vaid täiesti uus lähenemine veebirakenduste loomisele. Erinevalt ASPist ja ka PHPst, mis on peamiselt skriptimise keeled, on ASP.NET lehtede taga olev kood täielikult objektorienteeritud. Seega tuleks ASP.NETi võrrelda mitte PHP vaid JAVA rakendustega. Kasutaja saab, kuid ei pruugi täpselt mõelda HTMLi eripärade peale. Pigem määrab ta, milliseid komponente ta soovib veebilehel näha ning need näidatakse, arvestades vajadusel kasutaja veebilehitseja eripäradega ­ eriti kehtib see mobiilseadmete kohta. Koodi ASP.NET lehtede tarbeks võib kirjutada ükskõik millises .NET keeles. Lisaks veebivormidele on võimalik oma

Veebiprogrammeerimine




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun
Suurim võimalik eraldusvõime hinnang eraldusvõime kaadrisagedus sisu bitikiirus