Statistika - Puudumised
Kristin Nappus
Laura Tirmaste
Meie uurisime meie matemaatika rühma puudumisi ajavahmikul 2.oktoober kuni
8.november
Kokku toimus sel ajavahemikul 12 matemaatika tundi
Kokku 24 õpilast, kellest 12 on poisid ja 12 tüdrukud
Variatsioonrida :
1,1,1,1,1,2,2,2,3,3,3,3,3,4,4,4,4,4,4,8
N=20
Mo=4
Me=3
Puudumised kokku
poisid
tüdrukud
7
6
5
poisid
tüdrukud
4
3
2
1
0 41184
41190
41194
41198
41211
41218
Järeldus
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 6 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2012-11-13
Kuupäev, millal dokument üles laeti
7 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
foreveryoung18
Õppematerjali autor
Statistiline uurimus Küsimus: Mitu tassi (üks tass umbes 250 ml) kohvi sa nädala jooksul ära jood? Küsitlesin sadat (50 poissi ja 50 tüdrukut) oma tutvusringkonda kuuluvat noort inimest (vanusevahemikus 16-20). Uurimuse viisin läbi paberilehel oleva küsitluse ja internetiküsitluse abil. 1.Statistiline rida: Tüdrukud: 3,7,4,0,1,16,5,9,7,7,4,6,8,1,0,12,10,14,5,13,4,2,14,3,5,7,6,14,7,2,5,14,1,5,0,8,15, 11,0,7, 0,2,1,7,8,12,5,8,7,0 Poisid: 0,5,7,2,10,0,1,8,14,7,5,0,0,5,6,5,8,14,7,9,11,7,7,5,2,8,3,10,4,2,7,0,5,8,2,12,7,5,0,13,7, 14,0,5,2,10,7,5,4,1 2.Variatsioonrida: Tüdrukud: 0,0,0,0,0,0,1,1,1,1,2,2,2,3,3,4,4,4,4,5,5,5,5,5,6,6,7,7,7,7,7,7,7,7,8,8,8,8,9,10, 11,12,12,13,14,14,14,14,15,16 / kogumimaht n=50 Poisid: 0,0,0,0,0,0,0,1,1,2,2,2,2,2,3,4,4,5,5,5,5,5,5,5,5,5,6,7,7,7,7,7,7,7,7,7,8,8,8,8,9,10,10, 10,11,12,13,14,14,14 / kogumimaht n=50 Variatsiooni ulatus: Tüdrukutel: 16-0=16 Poistel: 14-0=14 3. Mood: Tüdrukud: Mo = 7 Pois
SAUE GÜMNAASIUM Statistika lõputöö Eesnimede tähtede arv 11A ja 11B klassis Priit Norak 12.10.2014 Antud statistilises uurimistöös uurin Saue gümnaasiumi 11A ja 11B klassi õpilaste tähtede arvu eesnimes. Uurimuse läbiviimiseks hankisin mõlema klassi õpilaste nimekirja ning lugesin kokku iga inimese tähtede arvu eesnimes. Mõlemas klassis on kokku 43 õpilast (A- klassis 25 ning B-klassis 18). Mõlema klassi peale kokku on poisse 23 ning tüdrukuid 20. Sean hüpoteesi, et poiste eesnimed on lühemad kui tüdrukute eesnimed (arvestatud on ka keskmiseid ninmesid ning arvestatud ei ole sidekriipse). 1. Statistilised read Poiste eesnimede tähtede arv: 4; 6; 6; 4; 4; 4; 6; 9; 4; 6; 6; 5; 4; 5; 9; 5; 4; 6; 8; 6; 6; 8; 6. Tüdrukute eesnimede tähtede arv: 5; 5; 6; 5; 8; 5; 6; 8; 6; 6; 12; 9; 5; 5; 7; 7; 9; 7; 10; 9. 2. Variatsioonread Poisid: 4; 4; 4; 4; 4; 4; 4; 5; 5; 5; 6; 6; 6; 6; 6; 6; 6; 6; 6; 8; 8; 9; 9. Tüdrukud:
kohtades x ± . Mida suurem on s väärtus, seda laiem ja madalam on graafik, ning mida väiksem on s väärtus, seda kitsam ja kõrgem on graafik. Joonis 6. Käänupunktid. Kirjandus: http://web.zone.ee/veelmaaallar/sisu1/normaaljaotus.html Haldna, Marina. www.e-ope.ee/_download/euni_repository/file/47/Loeng_2.pdf Haak, Heldur.http://www.lr.ttu.ee/oppetoo/hhaak/TKM%206-08.pdf Tooding, Liina-Mai.Andmete analüüs ja tõlgendamine sotsiaalteadustes. Philips, Kaia. Loeng 2. Kirjeldav statistika, 193.40.33.19/doc/STloeng2.pdf 2. Andmefail 800 Valimi suurus on 100 õpilast tüdrukuid 42, poisse 58. Õpilaste keskmine vanus testi sooritamise ajal oli 15,8118. Poiste keskmine vanus 15,7917 ja tüdrukute keskmine15,8264. Õpilased sooritasid teste loodusteadustes, matemaatikas ja keeles.Valimi keskmiseks hindeks tuli 8,76. Valimi madalaim hinne oli 7 ja kõrgeim hinne 10. Testide keskmine tulemus kokku oli 500,8654. Standarthälve 72,8 ja dispersioon 5302,633.
Ülenurme Gümnaasium Laura Tiina Tõnson 12.b Vitamiinide tarvitamise harjumused ja teadlikkus Ülenurme Gümnaasiumi 9. klasside ja gümnaasiumiõpilaste hulgas Uurimistöö Marina Kamenskaja Ülenurme 2020 Sissejuhatus Ilmselt on kõik inimesed kokku puutunud vitamiinidega, nende kasulikkuse ja vajalikkusega. Vitamiinid on toidu asendamatud koostisosad. Nad ei anna energiat, aga on ääretult vajalikud keha normaalseks talitluseks ja tervise korras hoidmiseks. Vitamiinid aitavad kaasa keha loomulike reaktsioonide toimumisele organismis. Nad mõjutavad ainevahetust ja aktiveerivad ensüüme. Erinevaid vitamiine saab põhiliselt toiduga. (Järvalt, 2003, lk 25) Uurimistöö eesmärgiks oli teada saada, millised on Ülenurme Gümnaasiumi 9. klasside ja neljanda kooliastme õpilaste vitamiinide tarvitamise harjumused ning milliseid vitamiine nad võtavad ja mis põhjustel. Töö lisaeesmärgiks oli ka teada saada, kas Ülenurme Gümnaasiumi õpilased teava
TALLINNA PEDAGOOGILINE SEMINAR Noorsootöö, kõrvaleriala rahvusvaheline Elen Anger SOOLISED ERINEVUSED KASVATUSES Referaat Juhendaja: Lii Lillejoja Tallinn 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS.................................................................................3 1. TÜDRUKUD...................................................................................4 2. POISID...........................................................................................6 KOKKUVÕTE....................................................................................8 KASUTATUD ALLIKAD.....................................................................9 2 SISSEJUHATUS Poisslastele reageeritakse teisiti kui tüdruklapsele ning see on normaalne, sest nad
TALLINNA ÜLIKOOL Rakvere Kolledž Haridusteaduste instituut AP I Meeli Tammar, Marge Rattus, Selina Koodi POISTE JA TÜDRUKUTE ARENGU JA ÕPPIMISE ERIPÄRAD Juhendaja: Lehte Tuuling Rakvere 2016 Sisukord Sissejuhatus ................................................................................................... 3 1. Teoreetiline taust ...................................................................................... 4 1.1 Bioloogiline ja psühholoogiline aspekt ................................................... 4 1.1.1. Aju ehitus .......................................................................................... 4 1.1.2. Arengu erinevused ............................................................................. 5 2. Soolised erinevused .....................................
Rõuge Põhikool NOORED JA LUGEMINE Uurimistöö Karoliina Koppel 1. kl Rõuge 2010 SISSEJUHATUS Minu teema valik oli noored ja lugemine, sest ma ise olen suur raamatute austaja ja loen igal võimalikul hetkel. Ma tahtsin teada, kui palju on neid kes sarnanevad lugemise suhtes minuga. Mind huvitas ka, kui paljudele poistele meeldib lugeda, kuna mulle on siiamaani tundunud, et poisid ,,pelgavad" raamatuid ja lugemiskontrolliks otsivad internetist üles mingi raamatu kokkuvõtte. Ma tahtsin teada ka, kui palju ja milleks külastavad inimesed raamatukogu. Ma küsisin ka nende arvamust, et teada saada, mida minuvanused mõtlevad lugemisest. Ma küsitlesin 58 meie kooli 7.-9. klassi õpilasi vanuses 13-16. Vastanuist 19 olid tüdrukud ja 39 poisid. Tänu sellele, et küsitletuid oli nii vähe on raske üldist järeldust noorte lugemise kohta teha. Ma olen tähele pannud, et paljud noored, suuremas hulgas p
I seminar: Laste vanuseline, sooline ja individuaalne eripära Antud kodutöö puhul kasutasin E.Kikase raamatutut ,,Õppimine ja õpetamine koolieelses eas" Laste sooliste erinevuste tundmine on vajalik nende arengu, laste ja keskkonna suhete mõistmiseks ning laste arengu toetamiseks. Lapse sooline areng algab juba emaihus geneetilise determineerituse ja hormoonide mõjul. Sünnihetkest vastavalt koheldakse lapsi vastavalt nende soole. Mõju avaldavad vanemate poolt valitud soole tüüpilised mänguasjad, eeskujud ning sooline sildistamine. Juba varases lapsepõlves on poisse ja tüdrukuid lihtne eristada, sest neid riietatakse ja nende soengud lõigatakse erinevalt. Maccoby eristab bioloogilist ja sotsiaalset sugu, eesti keeles ei ole kahte erinevat sõna. Bioloogiline sugu tähendab meessoost ja naissoost inimeste bioloogilis-füsioloogilisi einevusi. Sotsiaalne sugu naiseks ja meheks olemise ühiskonnapoolseid ootusi, rolle ja naiste-meeste
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid