perioodina, mis sai alguse Saksamaal noorte keeleuurijate aktiivsest kriitikast senise keeleteaduse põhimõtete ja meetodite pihta. (Õim 2000: 11) Üks noorgrammatikute põhiteese oli: ükski keeleuurimus, mis ei ole ajalooline, ei saa olla teaduslik. Noorgrammatikud arendasid keelenähtuste ajaloolise uurimise tehnika. Selle najal sündisid mitmed 5 uurimisalad, mis tänapäeval on keeleteadused lahutamatud osad murdeuurimine, keelegeograafia jne. Lõppkokkuvõttes uurisid sajad keeleuurijad üksikute keelte üksiknähtuste arenemist läbi aja, ent keel kui tervik, keele olemus kadus keeleteaduse vaateväljast. Tähelepanu oli nihkunud sisult vormile. (Õim 2000: 12) 6 3. Tänapäeva keeleteadus 3.1 Strukturaallingvistika
FLKU.05.155 Kirjandus- ja teatriteaduse alused Kordamisküsimused eksamiks (teatriteadus) 1. Millised on teatriteaduse peamised uurimisalad? Peamised uurimismeetodid? Teatriteaduse peamised uurimisalad: · Ajalugu · Etenduse analüüs Peamised uurimismeetodid: · Teatrisemiootika nähakse erinevaid märgisüsteeme, otsitakse nende tähendusi · Teatrifenomenoloogia vastandub semiootikale; nähtuslikud esemed, mida tajutakse kehaliselt (nt atmosfäär, mõjumine) · Teatriantropoloogia näitlejate tehnika uurimine · Teatrisotsioloogia psühholoogia tasandil uurimine · Publiku- ja retseptsiooniuuringud kuidas publik etenduse vastu võtab 2
FLKU.05.155 Kirjandus- ja teatriteaduse alused Kordamisküsimused eksamiks (teatriteadus) 1. Millised on teatriteaduse peamised uurimisalad? Peamised uurimismeetodid? Teatriteaduse peamised uurimisalad: · Ajalugu · Etenduse analüüs Peamised uurimismeetodid: · Teatrisemiootika nähakse erinevaid märgisüsteeme, otsitakse nende tähendusi · Teatrifenomenoloogia vastandub semiootikale; nähtuslikud esemed, mida tajutakse kehaliselt (nt atmosfäär, mõjumine) · Teatriantropoloogia näitlejate tehnika uurimine · Teatrisotsioloogia psühholoogia tasandil uurimine · Publiku- ja retseptsiooniuuringud kuidas publik etenduse vastu võtab 2
5) Sõnumi dekodeerimine (keeleline tõlgendamine, mõtte analüüsimine) tajufoneetika 2. Milline osa on foneetikal kõnekommunikatsiooni uurimisel? Kõnekommunikatsioon inimeste vahel toimub häälikute abil ning foneetika kui hääldus- ja häälikuõpetus uurib häälikuid ning nende käitumist inimeste kõnes. 3. Kuidas on võimalik foneetika uurimisalasid ja -valdkondi liigendada? Uurimisalad: · Artikulatoorne foneetika · Akustiline foneetika · Auditiivne foneetika Uurimisvaldkonnad: · Üldfoneetika kogu kõnemehhanismi uurimine · Deskriptiivne ehk kirjeldav foneetika keele või keelemurde foneetiliste iseärasuste uurimine · Kontrastiivne ehk võrdlev foneetika eri keelte või murrete häälikusüsteemide võrdlus · Ajalooline foneetika ehk häälikulugu häälikusüsteemis toimunud keelemuutuste uurimine ja väljaselgitamine
1985- 1988 Eesti Põllumajandusülikoolis histoloogiaprofessor. Uurimusi peamiselt närvisüsteemi normaalse ja patoloogilise histoloogia alalt. [EE 14. Eesti elulood. Eesti entsüklopeedia-kirjastus. Tallinn, 2000] (lk. 390) Külli Kangur (sünd. 25.märts 1949) ...bioloog, zooloog, kes lõpetas 1972 TRÜ bioloogina ning olnud 1977-1986 Zoloogia ja Botaanika Instituudi nooremteadur, 1986-89 teadur ja 1989. aastast vanemteadur. Uurimisalad: järvede makrozoobentose ökoloogia ja populatsioonide dünaamika, surusääsklaste süstemaatika, ökoloogia ja produktsioon ning kalade toitumine bentosest. Ta on aastast 1996 Peipsi järve elustiku seire ja 1988. aastast Peipsi uurimisteema juhte. [Teadus 1 A-Ki. Eesti teaduse biograafiline leksikon. Eesti entsüklopeediakirjastus Tallinn, 2000] (lk. 554) Ants-Johannes Martin (sünd. 21. august 1946) ...lõpetas 1971 TRÜ bioloogina ning täiendas end 1992 Taanis Arkuse ülikoolis, 1996
salvestatud sõnadega, siis selgitatakse mälust välja kauguse alusel sarnaseim ning siis klassifitseeritakse. Kas inimkeelt töödeldes kasutab inimaju reegleid või toimub see mingil muul viisil? Konnektsionistlikus mudelis pole reegleid, on seoste olulisus (kaal, tähtsus, mõjukus). Eksemplari mudel eeldab, et otsustusi võrreldes me kasutame reegleid. Psühholingvistika meetodid, uurimisalad, teemad (sünesteesia, Alzheimeri tõbi) MEETODID: 1. korpusuuringud – eriti lapsekeele uuringud, varasemad hääldusuuringud (nt vigade uurimine korpuste põhjal); 2. katsed – teadusliku hüpoteesi või oletuse kontrollimine. Sihipärane tegurite või nende parameetrite muutmine eesmärgiga kontrollida, kas tekkivad muutused langevad kokku hüpoteesist tulenevate ennustustega. Vanim tehnika – reaktsiooniaja mõõtmine
Lakoffi järgi on esimene üldistuse kohustus. See tegeleb üldiste põhimõtete kirjaldamisega, mis puudutavad inimkeelt. Vasupidistelt teistele õpetustele keelest, mis tavaliselt keskenduvad ühele konkreetsele alale (fonolooogia, semantika pragmaatika), üritab kognitiivne lingvistika uurida kogu keelt korraga (Lakoff 1990; viidatud Evens jt 2007 järgi). Kognitiivsele lingvistikale vastandub formaallingvistikat, mille isa on Naom Chomsky. Formaallingvistikas väidetakse, et erinevad uurimisalad nagu fonoloogia, semantika jne omavad erinevaid struktuure. Näiteks süntaksi mudel uurib, kuidas sõnad moodustavad lauseid. Seline käsitlus toetab keele jagamist erinevateks allüksusteks. See tähendab, et allüksused on erinevad ja omavahel võrreldamatud. (Chomsky 1965, 1981, 1995; viidatud Evens jt 2007: 3-4 järgi) Kognitiivsee lingvistikas ei ole üksused erinevalt struktureeritud ja allüksuseid üldse ei ole. Evens jt
. . . . . . 47 4 11 Religioon, maagia, maailmavaade 48 11.1 Religioonietnoloogia . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 48 11.1.1 Erinevad religioonikäsitlused . . . . . . . . . . . . . . . . . . 48 11.1.2 Religioonietnoloogia peamised uurimisalad . . . . . . . . . . 48 11.2 Üleloomulikud jõud . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 49 11.2.1 Mitteisikuline . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 49 11.2.2 Isikuline . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 49 11.2.3 Maagia . . . . . . . . . . . . . . . . . .
Karl Brugmann (1849-1919), August Leskien (1840-1914) ja Hermann Paul (1846- 1921) Prinzipien der Sprachgeschichte · Kriitika senise keeleteaduse põhimõtete ja meetodite aadressil. · Leskien: ükski keeleuurimus, mis ei ole ajalooline, ei saa olla teaduslik. · Üritasid viia häälikuloo uurimise võimalikult reaalteaduslikele alustele. · Arendasid keelenähtuste ajaloolise uurimise tehnikat. · Sündisid mitmed uurimisalad murdeuurimine, keelegeograafia, foneetika jt. · Keel kui tervik, keele olemus, kadus vaateväljast. 6. Strukturalismi sünd (Baudouin de Courtenay, Sassure) ja edasiareng Praha koolkonnas (Jakobson): Strukturaallingvistikaga keel on terviksüsteem, mille ajalugu uurida on tarbetu. Foneetikud olid juba teinud märkimisväärseid edusamme 19. sajandil. 1877 avaldatud raamatus Handbook of Phonetics tegi Henry Sweet vahet häälikutel, mille erinevus sõltub
andmete ja ülesannete tutvustamine, avalikkuse teavitamine. Jagatakse kogukonnale teavet, et uuring on algamas, samas ka kogutakse olulisi kontakte, kelle poole pöörduda ning informatsiooni. Uurimisrühma moodustamine, koolitamine – inimeste valimine, kes võiksid selleks tööks sobida ning nende välja koolitamine. Tutvustatakse uurimistehnikat ning õpetatakse seda kasutama (nt GPS) Välitööde täpse plaani koostamine – jagatakse uurijatele mingid uurimisalad, mille nad peavad läbi töötama. Varustuse komplekteerimine, majutuse ja logistika korraldamine Välitööd Kohalike elanike usutlemine – soovitavalt varem kokku lepitud intervjuud kohalike inimestega. Paikade asukoha määramine – koos kohalike abiga Paikade inventeerimine Inventuurilehtede, kaartide ja andmetabelite täitmine Varustus: Seljakott Internetiühendusega arvuti GPS Fotokaamera Helisalvesti Mõõdulint Kompass Andmekogumik Kaardid Küsitluskava
murretest. Sotsiolekt ehk sotsiaalne murre, oleneb sotsiaalsest struktuurist. Idiolekt ehk isikukeel, individuaalsed eripärad. Allkeel ehk erinevad keelekujud, näiteks ameti keeled e haldus, poliitika keel. 77. Praktiline ja kvantitatiivne sotsiolingvistika Sotsiolingvistika on on keeleteaduse haru, mis uurib keele ja ühiskonna vahekorda ja vastastikuseid suhteid. Praktiline sotsiolingvistika Kvantitiivne sotsiolingvistika 78. Psühholingvistika uurimisalad Uurib, kuidas keelt omandatakse, kuidas keelt seostatakse muu mõtlemisega, kuidas keel mõtlemist mõjutab. Kas teisekeelsed mõtlevad teisiti ? Keele ja meele arengu uurimine. 79. Korpus, korpuste liigid, märgendatud korpus Korpus on keelematerjali kogu. Korpus võiv olla märgendatud või märgendamata, olenevalt sellest, kas sõnadele, lausetele jm on lisatud lingvistilisi andmeid. 80. Introspektsioon keeleteaduse meetodina
Idiolekt ehk isikukeel, individuaalsed eripärad. Allkeel ehk erinevad keelekujud, näiteks ameti keeled e haldus, poliitika keel. 89. Praktiline ja kvantitatiivne sotsiolingvistika Praktiline sotsiolingvistika- keele planeerimine, hariduspoliitika, keelepoliitika jm. Meetodiks enamasti sotsioloogilised küsitlused keelega seotud teemadel. Kvantitatiivne sotsiolingvistika- keeleüksuse varieerumise täppisanalüüs. 90. Psühholingvistika uurimisalad -keel ja meel (nende areng) -kakskeelsus -eksperimentaalne psühholingvistika lapse keele areng 91. Korpus, korpuste liigid Korpus- tekstikogu Korpuste liigid: -kirjaliku keele korpused -suulise keele korpused -erikorpused- mingit kindlat allkeelt esindav või spetsiaalselt märgendatud tekstikogu, nt murdekorpus, vana kirjakeele korpus, diakrooniline korpus, jne. -paralleelkorpused- sisaldab teksti ja selle tõlget (tõlkeid), see on tavaliselt joondatud ehk
Idiolekt ehk isikukeel, individuaalsed eripärad. Allkeel ehk erinevad keelekujud, näiteks ameti keeled e haldus, poliitika keel. 89. Praktiline ja kvantitatiivne sotsiolingvistika Praktiline sotsiolingvistika- keele planeerimine, hariduspoliitika, keelepoliitika jm. Meetodiks enamasti sotsioloogilised küsitlused keelega seotud teemadel. Kvantitatiivne sotsiolingvistika- keeleüksuse varieerumise täppisanalüüs. 90. Psühholingvistika uurimisalad -keel ja meel (nende areng) -kakskeelsus -eksperimentaalne psühholingvistika lapse keele areng 91. Korpus, korpuste liigid Korpus- tekstikogu Korpuste liigid: -kirjaliku keele korpused -suulise keele korpused -erikorpused- mingit kindlat allkeelt esindav või spetsiaalselt märgendatud tekstikogu, nt murdekorpus, vana kirjakeele korpus, diakrooniline korpus, jne. -paralleelkorpused- sisaldab teksti ja selle tõlget (tõlkeid), see on tavaliselt joondatud ehk
Idiolekt ehk isikukeel, individuaalsed eripärad. Allkeel ehk erinevad keelekujud, näiteks ameti keeled e haldus, poliitika keel. 89. Praktiline ja kvantitatiivne sotsiolingvistika Praktiline sotsiolingvistika- keele planeerimine, hariduspoliitika, keelepoliitika jm. Meetodiks enamasti sotsioloogilised küsitlused keelega seotud teemadel. Kvantitatiivne sotsiolingvistika- keeleüksuse varieerumise täppisanalüüs. 90. Psühholingvistika uurimisalad -keel ja meel (nende areng) -kakskeelsus -eksperimentaalne psühholingvistika lapse keele areng 91. Korpus, korpuste liigid Korpus- tekstikogu Korpuste liigid: -kirjaliku keele korpused -suulise keele korpused -erikorpused- mingit kindlat allkeelt esindav või spetsiaalselt märgendatud tekstikogu, nt murdekorpus, vana kirjakeele korpus, diakrooniline korpus, jne. -paralleelkorpused- sisaldab teksti ja selle tõlget (tõlkeid), see on tavaliselt joondatud ehk
Semeem - sõna üks denotatsioon Üldkeeleteadus 1.12.12 KORDAMINE *tekst, diskursus, tekstilingvistika, diskursuseanalüüs *Pragmaatika, kõnetakt, viisakusstrateegiad *viiteahelad, anafoor *Konversatsiooni- e vestlusanalüüd, voor, vooruvahetus, naaberpaar *sotsiolingvistika, keelte geograafiline jaotumine, variatiivsus, keele variandid (dialekt, sotsiolekt, allkeeled, idiolekt); praktiline ja kvantitatiivne sotsiolingvistika *Psühholingvistika uurimisalad - keele omandamine, õppimine, kakskeelsus, eksperimentaalne psühholingvistika. Miks ja kellele on keeleteadust üldse vaja? *kes on keeleteadlane? *Õige/hea ja vale/halb keel *keeleteadus ja keelekorraldus keelehoole *soovitused ja kirjeldused ja seletused *Kust sõnad tulevad ja miks? *kuidas algas? Läänes: Antiik-Kreeka - Platon (mh sõnade muutumisest, u 360 eKr); kreeka k grammatika - sest suuline keel hakkas oluliselt erinema Homerose aegsest ja selle
või autoritaarsuse Poliitilise kultuuri koostisosad § kognitiivne hoiak faktiteadmised ja teave poliitilist elu puudutavate uskumuste kohta § afektiivne hoiak poliitikat puudutavad tunded § väärtushinnanguline hoiak kahest eelnevast lähtudes kujundatakse isiklikud väärtused ning võetakse vastu otsused, kuidas käituda. Väärtushinnanguid on kõige keerulisem muuta Poliitilise kultuuri uurimisalad n Mis mõjutab? n Poliitilised traditsioonid n Kultuuritaust n Multikultuurilisus n Sotsiaalsed identiteedid n Avalik arvamus n Mida mõjutab? n Huvi poliitika vastu n Poliitikas osalemist n Usaldust n Poliitilist isiksust (autoritaarne vs liberaalne isiksus) n Väärtusi n Ühiskondlikku sidusust Demokraatlik poliitiline kultuur
piires kasutatud erinevaid keelekujusid, murdealade piirid ei ole kõikjal kattunud kihelkonnapiiridega. 93. Praktiline ja kvantitatiivne sotsiolingvistika Praktiline sotsiolingvistika (keele planeerimine, hariduspoliitika, keelepoliitika) jm. Meetodiks enamasti sotsioloogilised küsitlused keelega seotud teemadel. Kitsas mõttes sotsiolingvistika (Labov jt) ehk kvantitatiivne sotsiolingvistika : keeleüksuse varieerumise täppisanalüüs 94. Psühholingvistika uurimisalad: 1)keel ja meel, nende areng (lapsekeel) 2)eksperimentaalne psühholingvistika 3)lapse keeleline areng 4)kakskeelsus 95. Korpus, korpuste liigid Korpus -- polüfunktsionaalne elektroonilisel kujul olev tekstikogu, millesse kuuluvad tekstid on valitud eesmärgipäraselt, nii et nendest koosnev tervik annaks tõepärase pildi kogu keelest. Tekst = nii kirjalik kui ka suuline keel (kõne transkribeeritud kujul).
Vormistajad. Teaduslik rangus, absoluutne historism. Karl Brugmann (1849-1919), August Leskien (1840-1914) ja Hermann Paul (1846-1921) Prinzipien der Sprachgeschichte · Kriitika senise keeleteaduse põhimõtete ja meetodite aadressil. · Leskien: ükski keeleuurimus, mis ei ole ajalooline, ei saa olla teaduslik. · Üritasid viia häälikuloo uurimise võimalikult reaalteaduslikele alustele. · Arendasid keelenähtuste ajaloolise uurimise tehnikat. · Sündisid mitmed uurimisalad murdeuurimine, keelegeograafia, foneetika jt. · Keel kui tervik, keele olemus, kadus vaateväljast. 6. Strukturalismi sünd (Baudouin de Courtenay, Sassure) ja edasiareng Praha koolkonnas (Jakobson): Strukturaallingvistikaga keel on terviksüsteem, mille ajalugu uurida on tarbetu. Foneetikud olid juba teinud märkimisväärseid edusamme 19. sajandil. 1877 avaldatud raamatus Handbook of Phonetics tegi Henry Sweet vahet häälikutel, mille erinevus
saj algus. Noorgrammatikud (Junggrammatiker). Vormistajad. Teaduslik rangus, absoluutne historism. Karl Brugmann (1849-1919), August Leskien (1840-1914) ja Hermann Paul (1846-1921) Kriitika senise keeleteaduse põhimõtete ja meetodite aadressil. Leskien: ükski keeleuurimus, mis ei ole ajalooline, ei saa olla teaduslik. Üritasid viia häälikuloo uurimise võimalikult reaalteaduslikele alustele. Arendasid keelenähtuste ajaloolise uurimise tehnikat. Sündisid mitmed uurimisalad murdeuurimine, keelegeograafia, foneetika jt. Keel kui tervik, keele olemus, kadus vaateväljast. 43. XIX sajandi psühhologism keeleteaduses Steinthal rajaja, toetus Humboldtile; Steinthal võttis omaks Herbarti käsitluse inimvaimu ,,assotsiatiivsusest" organistastioonist (so välismuljete poolt stimuleeritud mõtted arenevad ajus spontaanselt üksteise järel, üks mõte tekib teisest vastavalt alateadvuslikele assotsiatsioonidele)
Sotsiolekt on sotsiaalse grupi keel. Idiolekt on ühe inimese keel. Individuaalsed eripärad. Kasutatakse, kui leitakse midagi omapärast kellegi keeles. 89. Praktiline ja kvantitatiivne sotsiolingvistika Sotsilingvistika uurib keelt eri vanuse soo ja sotsiaalsetes rühmades, keele seos psühholoogiaga Kvantitatiivne: (küsitlused, statistika) Praktiline: keele planeerimine, hariduspoliitika, keelepoliitika 90. Psühholingvistika uurimisalad Psühholingvistika on keeleteaduse ja psühholoogia piiriteadus, mis tegeleb keele omandamise, mõistmise ja kasutamise psühholoogiliste protsesside uurimisega. 91. Korpus, korpuste liigid Korpuslingvistika on keeleteaduse suund, mis tegeleb loomuliku keele tekstikogude (korpuste) koostamise ja töötlemisega. 92. Introspektsioon keeleteaduse meetodina introspektsioon on igapäevane nähtus, mis toimib kogu aeg kui inimene suhtleb või nt. mõtleb keele abil.
Keelemängukoomiksid, reklaamid · Tekst, diskursus, tekstilingvistika, diskursuseanalüüs · Pragmaatika, kõneakt, viisakusstrateegiad · Viiteahelad, anafoon · Konversatsioon- e vestlusanalüüs, voor, vooruvahetus, naaberpaar · Sotsiolingvistika, keele geograafiline jaotumine, variatiivsus, keele variandid (dialekt, sotsiolekt, allkeeled, idiolekt); praktiline ja kvantitatiivne sotsiolingvistika · Psühholingvistika uurimisalad keele omandamine, õppimine, kakskeelsus, eksperimentaalne psühholingvistika · Keeleteaduse meetodid · Keelekorpused Kelle varieerumine · Maailma keelte juurde tagasi keeleteadlased ei ütle kunagi, kui palju keeli täpselt on. · Keel või murre saare murde reetlikkus... · Eliza Doolitle (Pygmalion...Minu veetlev leedi) Sotsiolingvistika · Sotsiolingvistika uurib empiiriliselt keele kasutamist ühiskonnas. o Variatiivsus
Kui neuroneid oli puudu, auk oli sees, siis saadi aru, et see mõjutab kuidagi. - Flourens eemaldas loomadel aju osasid, et funktsioonist aru saada - Kõne lokalisatsioon ja lateralisatsioon – nende kahjustustest kõige kergem aru saada, sest veresooned lõhkevad, koed saavad kahjustada (sõnad ei tule hästi välja kuigi saab aru jutust või jutt mis räägib on mõttetu) - Korteksi elektriline stimulatsioon – kehaosade topograafiline kaart Neuropsühho uurimisalad Alzheimer, ajutraumad, insult, Tourettei sündroom, sõltuvushäired, hulgiskleroos, arenguhäired, õppimisraskused, AIDSi mõjud kognitsioonile G x E keskkond ja pärilikkus Keskkond – füüsilised ja bioloogilised tegurid koos keemiliste interaktioonidega mis mõjutavad organismi - Fenotüübiline plastilisus – organismi võime reageerida kk muutustele; pidev muutumine on normaalne Geneetika – igas erinevas rakus on sama DNA/geneetiline info
(nõustumine/mittenõustumine, küsimine/vastamine) Sotsiolingvistika, kitsas (uuringud kaubamaja 1. ja 4. korrusel erinev keelekasutus erinevatel klassidel) ja laias (uurinmustulemuste rakendamine keeleseadus) mõttes: keelte sotsiaalne staatus (milliseid õigusi teise keele rääkijatele? Murded. Mitu varianti võib ühest keelest olla) varieerumine: geograafiline, sotsiaalne suuline kõne ja kirjalik keel psühholingvistika uurimisalad. lapsekeel, mitmekeelsus, teise keele omandamine / õppimine. (al. siit 27.11) keelevõime kas kaasasündinud või omandatud? (Chomsky jt) Neurolingvistika Keel ja geenid Viipekeel Uurimisküsimused ja meetodid keeleteaduses Korpused Eksperimendid Eksperimendid psühholingvistikas Nt E.Roschi kategooria ja prototüübi katsed (põhitasadn ja prototüübid, mille pidi hindama, mis kategooriasse kõige paremini sobib)
korral glütseriiniga. Parasiidid fikseeriti 70%-lises etanoolis. 11 2.2. Uurimisala Proovid vôeti neljas etapis, Hiiumaa pôhjaosa rannikumere kahes erinevas piironnas (joonis 1). Nendeks olid Suuresadama ümbruse rannikumere (ala I) ja Kôrgessaare sadama ümbruse rannikumeri (ala II). Soolsus nendes piirkondades sügavusel 0-40 meetrit on ligikaudu 6,5 7 (Helcom, 1994; ref. Elken, et al. 1994). Joonis 1. Uurimisalad I ja II. 12 3. TULEMUSED 3.1. Leitud helmindid 3.1.1. Sügisesed proovid Sügisel püütud 12 lestal leitud helmindid on toodud välja tabelis 2 (lk. 14). Samuti on välja toodud helmintide asukoht peremeesorganismis, peremeesorganismi vanus, pikkus ja sugu. Tabelis 3 (lk. 15) on esitatud leitud helmintide liigid ja nende esinemissagedus protsentides. Pôhiline parasiitne helmint esinemissageduse pôhjal oli Cryptocotyle concava
Kasutati 1947. a. topograafilist kaarti (M 1:25 000). 20 Joonis 2. Kaardianalüüsil kasutatud uurimisala Vene 1-verstasel kaardil oleva luhapiiri, 1959.a. loodud keeluala piiri ja Soomaa rahvuspargi välispiiriga. 21 2.2.2. Taimkatte uuringute materjal ja metoodika Välitööd taimkatte uurimiseks Soomaa rahvuspargi luhtadel viidi läbi 2002. aasta suvel. Uurimisalad paiknesid (lisa 3) Lemmjõe luhtade piirkonnas Mulgi heinamaal (tähistatud Mulgi 1, 2), Halliste jõe luhtade piirkonnas Halliste puisniidul ja Halliste keskluhal (Halliste 1, 2, 3), Tõramaa jõe luhtade piirkonnas Tõramaa luhal (Tõramaa 1, 2) ja Raudna jõe luhtade piirkonnas Kuusekäära luhal (Kuusekäära 1, 2). Uuriti kuut niiske ja viit märja luhaniidu kasvukohta (tabel 1) (klassifikatsioon Paal, 1997 järgi). Kralli jt
Antropoloogia jaotumine neljaks väljaks, nende põhilised uurimisalad antropoloogia jaguneb neljaks järgmiselt: arheoloogia, kultuurantropoloogia, bioloogiline antropoloogia ja antropoloogiline lingivistika. Arheoloogia möödunud kultuuride võrdlev uuring läbi materiaalsete uuringute ja keskkonna uuringute, mis inimtegevuse tagajärjel minevikust maha jäänud. Kultuurantropoloogia uurib inimest, kui ühiskondlikku olevust, tema käitumismustreid, tavasid, kombeid. Ühelt poolt
keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara · või kavandatakse tegevust, mis võib üksi või koostoimes teiste tegevustega eeldatavalt oluliselt mõjutada Natura 2000 võrgustiku ala · KMH oluline osa on üldsuse kaasamine ja teavitamine selle eri etappides KMH uurimisalad · teadusharud (ökoloogia, keemia, füüsika, hüdroloogia jne) · keskkonnatehnika · planeeringud · keskkonna juhtimine KMH peab määratlema, kirjeldama, hindama nii otsest kui ka kaudset tegevuse/projekti keskkonna toimet: · faunale, flooale, pinnasele, veele, õhule, kliimale, maastikule · elanikkonna tervis ja heaolu · kultuuripärand, materiaalne vara · nende tegurite koostoime ja vastastikune mõju Tegevusluba on:
· Signifikatsiooni võrgu lammutamine, alltekstide kadu · Keelemudelite lammutamine, ajalise vastavuse ühildamine · Eksotismide ja fraseologismide silumine ja lammutamine · Koodide ja subkoodide suhete lammutamine A. Brisset Tõlge ja kultuuriline identsus. Igasugune tõlge on uue keele loomine. Tehniline tõlge. Tiitrid ja subtiitrid., mille arv on piiratud. Eelduseks, et visuaalne täiendab seda tõlget. Teatriteaduse alused 1. Teatriteaduse positsioon ja uurimisalad Teatriteaduse distsipliini ajalugu algab 20. sajandi alguses. Teatrikriitika tekkis 19. sajandil. Teatriteaduse juured: · Suurbritannias Shakespeare'i tragöödiate uurimine. Rõhutati teatri ja kirjanduse tihedat seost · Saksamaal Max Hermann hakkas kirjutama teatri ajaloost. 43 Kaasaegses tähenduses kujunes teatriteadus välja alles 1960.aa, kui ülikoolides hakati
grammatilise vormi kaudu. Märgist ehk interrogatiivi võib mõista kui infopuudusele osutavat mõtlemise vormi. Nt märgis esineb ilmutatud kujul küsisõnana kas küsilauses ,,Kas mu kass on kodus?" ja ilmutamata kujul küsilauses ,,On mu kass kodus?". Küsilausetega tegelevat loogikat nimetatakse interrogatiivloogikaks (interrogative logic). Eroteetilist ja interrogatiivloogikat on käsitletud sünonüümidena, ent lähemal vaatlemisel ilmneb, et nende uurimisalad on lõikuvad (osalises kattuvuses). On küsimusi, mida ei esitata küsilausetega, nt lauset ,,Ma kahtlen su usaldusväärsuses" saab tõlgendada küsimusena ,,Kas sa oled usaldusväärne?", ning on küsilauseid, mis ei esita küsimusi, nt küsimusena sõnastatud väited 1 Harrah (2002: 2) peab seda kitsendatud tähenduseks. Tema järgi käsitleb eroteetiline loogika igasuguseid ütlusi ja vastukajasid neile. Loogika algkursusel on siiski lihtsam jääda kitsendatud tähenduse juurde. 2
annaabi.ee 
