1 keele kõnelejaskond vaid 2 miljonit (joonis 1). Üldandmed Soomeugri keelkond ei ole täiesti iseseisev keelkond, vaid üks haru suure- Soomeugri keelkonda kuulub umbes mast keelkonnast, mida kutsutakse uurali keelkonnaks. 23 keelt (täpset arvu on raske öelda soomlased 5 miljonit ungarlased Uurali keelkonna teine põhiharu on samojeedi keelkond, millesse kuulub murde ja keele piiride ähmasuse 14 miljonit kuus keelt umbes 26 000 kõnelejaga (joonis 2). Arvatakse, et uurali algkeel
keskmisest kõnelejate arvust rohkem. Soome-ugri keelte kõnelejate arv 9% ungarlased 4% 4% soomlased mordvalased eestlased 22% 61% muud • Soome-ugri keelkond ei ole iseseisev keelkond, vaid üks haru suuremast keelkonnast, mida kutsutakse Uurali keelkonnaks. • Uraali keelkonna teine põhiharu on samojeedi keelkond. • Samojeedi keelte kõnelejaid on kokku umbes 26 000. • Arvatakse, et Uurali algkeelt kõneldi rohkem kui 6000 aastat tagasi ja see jagunes kaheks algkeeleks umbes 4000 aastat e.m.a. URAALI KEELTE LEVIKUALA JA JAGUNEMINE UURALI ALGKODU • Et täpsemalt määrata Uurali rahvaste algkodu on alates 19. sajandi lõpust kasutatud lingvistilise paleontoloogia meetodit.
Keel: Osadel Soome-ugri rahvastel on noored kirjakeeled , mõnel kirjakeel loomata ( vadjalastel ) või käibelt kadunud ( liivlastel, krajalastel, isuritel, vepslastel ). Tüübilt aglutineervivad. Eesti keel kuulub soome-ugri keelte rühma, mis koos samojeedi keeltega moodustab uurali keelte rühma. Selleks et mõista eesti keele ja tema kõnelejate päritolu, peame liikuma üsna ulatuslikult ajas ja ruumis ning arvestama terve rea mitmesuguste teaduste uurimistulemustega. Rahva osas on selleks kujutlus eestlaste saabumisest Eestisse umbes 5000 aasta eest kaugemal idas paiknenud algkodust ning eestlaste muistsest ja praegusest mongoliidisegususest. Keele osas on selleks kujutlus eesti keele põlvnemisest seal idas paiknenud algkodus
1. Kui vana on eesti keel? Eesti keel kujunes hõimumurretest, mis omakorda lahknesid läänemeresoome keeleühtsusest 2000-2500 aastat tagasi. Huno Rätsepa sõnul juhtus see 1000. aastate esimesel poolel ning keskuseks võis olla lõunaeesti murdeala. Eesti keel, mida ma täna teame, on umbes 500-800 aastat vana. Eesti keele arenemine toimus uuenduste läbi, sh lõpukadu, sisekadu, laadivahelduse ja vältevahelduse teke. Uurali → soome-ugri → läänemeresoome keeled. Kujunes 13.–16. sajanditel läänemeresoome algkeele hõimumurrete lähenemise ja teistest hõimumurretest ristumise tulemusel. 2. Eesti keele ajaloo periodiseeringud. Mitmed keeleteadlased on teinud oma periodiseeringud. Andrus Saareste jagas 1952. aastal eesti keele periodiseeringu neljaks: ... – 1200 13. – 15. sajand 16. – 18. sajand 19. – 20. sajand
Gustav Adolfi Gümnaasium Referaat Samojeedi rahvad Koostas: Katariina Ingerma G1 RE-LO Juhendaja: Jane Markus Tallinn 2018 Sisukord 1 Sissejuhatus................................................................................................ 3 1.Neenetsid 1.1 Nimetus..............................................................................
· Tänapäeval maailmas u. 6 000 keelt. Kontaktiteooria · Lähteallikateks ajaloolis-võrlev keeleteadus, arheoloogia kõige varasem ajaloo uurimise meetod(säilmete leidmisel põhinev), geneetika. · Keele- ja kultuurivahetused ajaloos olnud normiks mitte erandiks. · Olulised maastikulised erinevused: stepivöönd vs. Mäestikud. · Lingua franca (üldkeel) keskse mõistena (mingi kolmas keel, mida erinevad rahvad kasutavad suhtlemiseks omavahel)(mõjutab põhi keeli ja lingua franca mõjul võivad kujuneda uued keeled). · Ühed esimesed inimesed Euroopas soomeugrilased, kes olid rändlevad kütid. · Teistest mitte-indoeurooplastest järgi jäänud baskid, kaukaasia keeli kõnelevad rahvad. · Kolm refuugiumi asustuslähetena. · Indogermaanlased tulid Vahemere piirkonda u. 7 500 aastat tagasi, põllunduse- karjakasvatuse levimine nendega.
erinevat keelt. Tänapäeval maailmas u. 6 000 keelt. Kontaktiteooria Lähteallikateks ajaloolis-võrlev keeleteadus, arheoloogia – kõige varasem ajaloo uurimise meetod(säilmete leidmisel põhinev), geneetika. Keele- ja kultuurivahetused ajaloos olnud normiks mitte erandiks. Olulised maastikulised erinevused: stepivöönd vs. Mäestikud. Lingua franca (üldkeel) keskse mõistena (mingi kolmas keel, mida erinevad rahvad kasutavad suhtlemiseks omavahel)(mõjutab põhi keeli ja lingua franca mõjul võivad kujuneda uued keeled). Ühed esimesed inimesed Euroopas soomeugrilased, kes olid rändlevad kütid. Teistest mitte-indoeurooplastest järgi jäänud baskid, kaukaasia keeli kõnelevad rahvad. Kolm refuugiumi asustuslähetena. Indogermaanlased tulid Vahemere piirkonda u. 7 500 aastat tagasi, põllunduse-karjakasvatuse levimine nendega.
Soome-ugri rahvakultuur Soomeugrilased ja samojeedid ehk uurali rahvad Soomeugrilasi ja samojeede, ühisnimetusega uurali rahvaid seob tänapäeval ennekõike keeleline sugulus. Traditsioonilise käsitluse järgi jagunevad uurali keeled kahte, s.o soome-ugri ja samojeedi rühma, kuigi mõned teadlased seavad selle jaotuse kahtluse alla ja on laiendanud termini ,,soome-ugri" kõigi uurali keelte kõnelejate kohta1. Enamasti on keelesidemed naabruses elavate soome-ugri keelte kõnelejate vahel tuntavad. Näiteks eesti keele kõnelejad mõistavad eelneva õppimiseta kuigipalju vadja, liivi, soome ja isuri keelt. Need keeled erinevad seevastu tugevasti - suurest hulgast laensõnadest hoolimata - teistest indoeuroopa naaberrahvaste nagu vene või läti keelest. See-eest ungari, mari või neenetsi keele puhul piirdub ,,mõistmine" üksikute sõnatüvede tuvastamisega.
(Fenno- ugria, 2010) Udmurdid elavad Ees-Uurali künklikul tasandikualal Kaama, Vjatka ja nende lisajõgede (Tšeptsa, Kilmez, Iž) kallastel. Umbes pool udmurtide asualast on kaetud metsaga (põhjapool kuusk, lõunas lehtmetsad), ülejäänu on valdavalt põllustatud. Udmurtidel on Vene Föderatsiooni koosseisus oma vabariik, mille pealinnaks Ižkar (vene k Iževsk). Nimivabariigis elab ent ainult kaks kolmandikku udmurdi rahvast, ülejäänud udmurdid elavad Baškortostanis, Tatarstanis, Permi ja Kirovi oblastis ning Marimaal. (Fenno-ugria, 2010) Vastavalt asukohale, on olnud mõlemal kultuuril halbu aegu, kuid udmurtide asualal oli palju metallimaaki, maridel aga polnud eriliselt mingeid maake, oli vaid mets. Seetõttu tabas industrialiseerimine udmurte tugevamini, kui marisid. Ajalugu Teadagi asuvad mõlemad kultuurid Venemaa koosseisus ning iseenesest
Nt on kaashäälikuühendid lihtsustunud nii, et alles on jäänud üksnes viimane konsonant. Tüve muutumine v laenude muganemised võivad olla ka reeglipäratud. Vaatamata reeglipärastele ja mittereeglipärastele muutustele on häälikulooline meetod tähtsaim. Meetodi võimalused ajaliselt piiratud. Saab uurida muutusi, mis keel(t)es toimunud viimase 5000-7000 aasta jooksul, kuid ühisjooni võib olla palju varasematest seostest, nt hüpotees uurali keelkonna ürgsest sugulusest altai vm keelkonnaga. Midagi kindlat ei ole võimalik väita. 7. Mida tähendab rahvaetümoloogia? (Metsmägi 2012; lk 20) Mõnikord võivad tüved muutuda või laenud muganeda ka reeglipäratult. Võib juhtuda, et tähenduse laienedes kujuneb uue tähenduse jaoks uus tüvevariant. Näiteks on känd tõenäoliselt vana tuletis tüvest kand, reeglipäratu muutus a > ä I silbis võib olla toimunud tähenduste eristamiseks
Võrdlev- ajaloolise meetodi puhul võrreldakse erinevate keelte samatähenduslikke sõnu. See meetod uurib lisaks muutetunnuseid ja lausestruktuure. Keelkondade kuj põhjuseks on keeles toimuvad muutused ja hõimude rändamine. Keelkonnad- keelkondi arvatakse olevat u paarsada. Kõnelejate arvult on suurim indoeuroopa keelkond, sinna kuuluvad sellised maailmakeeled nagu: inglise, hispaania, saksa ja pr . Teisel kohal on hiina-tiibeti keelkond. Uurali keelkond- kuigi suur osa uurali keeltest paikneb kesk-venemaal ja siberis. Eesti keel kuulub uurali keelekonna soome-ugri keelte läänemeresoome allrühma. Soome-ugri algkeel arenes järk-järgult viieks: ungi,permi,volga,lapi ja läänemeresoome keelteks. Ugri keeled-ungarlased on soome-ugri suurim rahvus ja läbi aegade ka poliitiliselt kõige edukam. Kõnelejaid on praegu u 14 mlj. Permi keeled- neid on kolm : komi, permikomi ja udumurdi. Volga keeled- allrühm jag 2-ks: mari ja mordva keeleks
Kuidas eesti keel tekkis? Eesti keele areng, fakte eesti keele kohta ja palju muud huvitavat eesti keele kohta, mida olen aja möödudes kõrva taha pannud. Eesti keel tekkis umbes 2000 aastat tagasi, kui ta eraldus läänemeresoome algkeelest. Kui suur võis eesti keele kõnelejate hulk tema tekkeajal olla, ei osata täpselt öelda, kuid esimesed hinnangud eestlaste arvuks arvati olevat 250 000- 300 000 hulka, ning seda enne Liivi sõja algust. See keel iseenesest kuulub Uurali keelkonna soome-ugri keelte läänemeresoome allrühma. Arvan, et keelt ei saa olla ilma kõnelejateta ja seetõttu on eesti keele olukord olnud sageli kriitiline. Teadagi on Eesti rahvaarv ajaloos langenud mitmel korral nii palju, et keel oleks võinud välja surra. Keele jaoks pole tähtis mis rahvusest inimesed seda kõnelevad, vaid, kui suur on keele kasutamise võimalus. Võõrmõjud ei hukuta keelt. Keel hukkub siis, kui tema asemel kasutatakse suhtlemiseks mõnd teist keelt.
loomisjumala tööd täiendavad heerosed. Usundiline muistend domineerib s-u usundites kajastab üleloomuliku avaldumist argielus; tegelasteks üleloomulikud olendid nagu haldjad, hinged, näkid jms Legend piiblipärimus Memoraat isikulooline usundiline jutt; inimene kogeb midagi üleloomulikku ja annab edasi oma religioosset kogemust Maagia katsed/soovid valitseda üleloomulikke jõude riituste abil (nt. looduse mõjutamine) Uurali rahvad Soome-Ugri rahvaste hulka kuuluvad kõik rahvas, kes kõnelevad soome-ugri keeli. Kokku on s-u rahvaid (k.a. samojeedid) 23 miljonit, 90% neist ungarlased ja soomlased Uurali keelkonda kuulub kaks põhiharu, mis jagunevad keelerühmadeks: 1. Samojeedi keeled, vähemalt 6 keelt, 30 000 kõnelejat 2. Soome-ugri keeled, vähemalt 25 keelt, 22 miljonit kõnelejat nt. ugri, handi ja mansi keel, lääneugri, ungari, udmurdi, komi, mari ja mordva keeled
Helilised häälikud on täishäälikud ning mõned kaashäälikud nagu sonorandid (n,m,r,l) aga ka v ja z. Helitud häälikud on need, mille puhul häälepaelad ei vibreeri. p,k,t,s,f häälikunihe – protsess ajaloos, mille käigus on mingi grupp häälikuid läbi teinud sarnase nihke. Germaani keeltes I häälikunihe, saksa keeles II häälikunihe. indoeuroopa keelkond – suur keelkond, mille keeltel on ühised jooned. Selle alla kuulub suur osa Euroopa keeltest kuid mitte Uurali keeled (ka eesti) ja isolaatkeel baski. Indoeuroopa keeltel on mitmeid keelkondi, nt germaani, romaani, slaavi, keldi, balti aga ka indoiraani ja armeenia. i-umlaut – Umlauti levinum versioon. Tagumises silbis olev i/j hakkab mõjutama esimeses silbis olevat täishäälikut nii, et see muutuks eesvokaaliks. Eesti keeles on umlauti eelne laen kuningas, kus ku-nin-gas sõna teise silbi i ei ole mõjutanud esimese silbi u’d, mis on jäänud tagavokaaliks
Eesti keel ja selle jätkusuutlikkus Keelepoliitika hõlmab eelkõige riigi süsteemsed abinõud keele funktsioonide teadlikuks säilitamiseks või muutmiseks. Mingi riigi keelepoliitika esmaülesanneteks on riigikeele sätestamine põhiseaduses ja keeleseaduse kehtestamine, mis kõik toimub rahvusvahelisi õiguse normi kinni pidades. Eestis kuulub keelepoliitika Haridus- ja teadusministeeriumi valitsemisalasse. Ministeeriumi ülesanded on keelepoliitika planeerimine, korraldamine ja arendamine; riigi arengukavade väljatöötamine keelepoliitika valdkondades ja nende kooskõla tagamine üleriigiliste arengukavadega. 1. Eesti keele kõnelejaskond on 7-miljardilise inimkonna taustal väga väike. Mis tegurid ohustavad tänapäeval Sinu meelest eesti keelt kõige rohkem? Kas eesti keel võib muutuda väljasurevaks keeleks? 1. suuremad katastroofid, nt sõda 2. kui väljarändab suur osa eesti keelt kõnelevaid inimesi 3. sisserändab
Eesti keel ja selle jätkusuutlikkus Keelepoliitika hõlmab eelkõige riigi süsteemsed abinõud keele funktsioonide teadlikuks säilitamiseks või muutmiseks. Mingi riigi keelepoliitika esmaülesanneteks on riigikeele sätestamine põhiseaduses ja keeleseaduse kehtestamine, mis kõik toimub rahvusvahelisi õiguse normi kinni pidades. Eestis kuulub keelepoliitika Haridus- ja teadusministeeriumi valitsemisalasse. Ministeeriumi ülesanded on keelepoliitika planeerimine, korraldamine ja arendamine; riigi arengukavade väljatöötamine keelepoliitika valdkondades ja nende kooskõla tagamine üleriigiliste arengukavadega. 1. Eesti keele kõnelejaskond on 7-miljardilise inimkonna taustal väga väike. Mis tegurid ohustavad tänapäeval Sinu meelest eesti keelt kõige rohkem? Kas eesti keel võib muutuda väljasurevaks keeleks? 1. suuremad katastroofid, nt sõda 2. kui väljarändab suur osa eesti keelt kõnelevaid inimesi
säilimine) 7. 1914/1920 − 1940/1944 (ühiskonna keeleline ja kultuuriline eestistamine; avaliku elu muutumine eestikeelseks; eesti keel kõrghariduskeelena; normikirjakeele kesksuse kujunemine; murrete ja argikeele alaväärtustamine) 8. 1940/1944 − 1980ndad (ametliku ja rahvusliku keeleideaali lahknevus; vene keel muulaste ja eestlaste vahelise suhtluse keelena; säilib kirjakeelekeskne keelemudel; säilib eestikeelne haridus, ajakirjandus jm; sotsiaalse kihistumise vähenemine; linnastumine, paiksuse vähenemine; murdevastane võitlus, murrete asendumine ühisargikeelega) 9. 1980ndate lõpp − ... (eestistamine, eesti keel kõigis registrites; argikeelte tung avalikku ellu; indoeuroopa mõjud; suuliste avalike tekstide esiletõus (TV!), eesti kirjakeele prestiiži langus) Pajusalu 2000: • vanaeesti keel (...−1200) • muutuste aja eesti keel (1200−1700)
TALLINNA TEENINDUSKOOL Regina Klotskova 011PK Venemaa Referaat Juhendaja: Ülle Toots Tallinn 2009 SISUKORD SISSEJUHATUS...........................................3 VENEMAA ÜLDISELOOMUSTUS....................4 VENEMAAL HALDUSJAOTUS........................5 VENEMAA RAHVASTIK................................6 VENEMAA RAHVAD....................................7 VENEMAA RELIGIOON.................................7 VENEMAA KLIIMA.......................................7 VENEMAA MAJANDUS..................................8 VENEMAA LOODUS JA LOODUSVARAD...........8 VENEMAA MAASTIKU PILDID........................9 VENEMAA MÄED........................................10 VENEMAA JÕED JA JÄRVED.........................10 VENEMAA SAARED.....................................11 VENEMAA TAIMESTIK................................
käitumisjuhised · kultuurilised nähtused on nt kombed, harju-mused, uskumused jne · paljud klt-se käitumise vormid eeldvad loomulikku keelt, nad väljenduvad loomuliku keele kaudu · keelel on tähtis osa ka indiviidi identiteedi paljude parameetrite kujunemisel; eesti keele saamine rahvuskeeleks ja sellena püsimine on hea näide keele tähendusest rahvuse indentiteedile. Etniline identiteet ehk teatud rahvarühma kokkukuuluvus-tunne põhineb oluliselt vastava keele valdamisel. Kes ei valda keelt, on võõras. · keelest on saanud inimese mälupikendus kollektiivne mälu, millesse kasulik info on kodeeritud eelkõige sõnade ja nende tähendustena · keeleline suhtlus ja keelesüsteem on andnud inimkonna vaimsele ja sotsiaalsele arengule uued proportsioonid vabaduse. Bioloogilis-kognitiivne aspekt keeles
89. Tuntumad andmebaasid www.emakeeleselts.ee, www.murre.ut.ee, www.filosoft.ee, www.linguistlist.org, www.keeleveeb.ee, wals 90. Areaalilingvistika on keeleteaduse suund, milles lähenetakse uurimisobjektile keelepiirkondlikust aspektist. 91. Psühholingvistika on keelemehhanismide selgitamine psühholoogias kasutatavate meetoditega. 92. Paradigma on asendussuhetes olevad elemendid. 93. Keele ja murde eristamine: Arusaadavuse kriteerium, poliitilised põhjused, identiteet ja kultuur. 94. Rekonstruktsioonid on algkeele rekonstrueerimine 95. Indoeuroopa keeled Keldi keeled, itali keeled, romaani keeled, germaani keeled, kreeka keel, albaania keel, balti keeled, slaavi keeled, armeenia keel, indoiraani keeled, india keeled, iraani keeled 96. Uurali keeled vt keelepuu 97. Teised tähtsamad keelkonnad uurali keeled, afroaasia keeled, kaukaasia keeled 98. Viipekeel on loomulike keeltega võrdsel tasemel kinnistunud ja arenenud
Kvantiteet=pikkus- hääldamisel tekkiva õhu väljahingamise aeg sekundites. (Eesti keel on kvantiteetkeel (3 vädet)). Kategooriline taju- eri keeltes on erinev hulk fonoloogilisi kategooriaid (lühikese-pika hääliku vastandus, erinev foneemide hulk (nt vokaalid). IPA , SUT; maailma keelte häälikud IPA= International Phonetic Alphabet- kõigi keelte foneetilise pidi kirjapanekuks mõeldud transkriptsioonisüsteem SUT= soome-ugri transkriptsioon, uurali keelte häälduspildi kirjapanekuks mõeldud transkriptsioonisüsteem http://www.murre.ut.ee/EMK.PDF Maailma keelte häälikusüsteemid- WALS 31. Kiri, kirja tekkimine; kirjasüsteemid; kirja liigid; tähestikud Kiri on nähtavate või muud moodi tajutavate märkide süsteem keelelise väljenduse kinnistamiseks ja ajas ja ruumis edastamiseks. Kirja tekkimine- Lähis-Idas ja Ameerikas (5000-2000 aastat tagasi) hakati joonistama pilte, mis olid Saussure'i mõttes tähistatava tähistajad
ettepanekutest. 1920.-1930. aastatel omandas eesti kirjakeel ühtse normitud kuju. 2. Eesti sugulasrahvad Kuna eestlastel on tavaks määratleda end keele- ja kultuuripõhiselt ning eesti keel kuulub soomeugri keelte hulka, liigitavad eestlased end sageli ka rahvusena soomeugrilaste sekka. Samas on see enesemääratlus vaieldav, kuna kultuuriliselt ja geneetiliselt sarnanevad eestlased pigem naaberrahvastele (nagu lätlased, venelased ja rootslased) kui kaugematele soomeugri või uurali keeli kõnelevatele rahvastele (nagu ungarlased, handid, laplased või sölkupid). 2.1 Saamid Saamid, ehk laplased, on rahvas Euroopas Fennoskandia põhjaosas Norras, Rootsis, Soomes ja Venemaal ning nad kõnelevad saami keelt. Kokku on maailmas 80 000100 000 saami ja seega on nad arvukaim põlisrahvas Põhja-Euroopas. Ühtse asuala puudumise tõttu on nende täpset koguarvu maailmas raske öelda
Kvantiteet=pikkus- hääldamisel tekkiva õhu väljahingamise aeg sekundites. (Eesti keel on kvantiteetkeel (3 vädet)). Kategooriline taju- eri keeltes on erinev hulk fonoloogilisi kategooriaid (lühikese-pika hääliku vastandus, erinev foneemide hulk (nt vokaalid). 30. IPA , SUT; maailma keelte häälikud IPA= International Phonetic Alphabet- kõigi keelte foneetilise pidi kirjapanekuks mõeldud transkriptsioonisüsteem SUT= soome-ugri transkriptsioon, uurali keelte häälduspildi kirjapanekuks mõeldud transkriptsioonisüsteem http://www.murre.ut.ee/EMK.PDF Maailma keelte häälikusüsteemid- WALS 31. Kiri, kirja tekkimine; kirjasüsteemid; kirja liigid; tähestikud Kiri on nähtavate või muud moodi tajutavate märkide süsteem keelelise väljenduse kinnistamiseks ja ajas ja ruumis edastamiseks. Kirja tekkimine- Lähis-Idas ja Ameerikas (5000-2000 aastat tagasi) hakati joonistama pilte, mis olid Saussure'i mõttes tähistatava tähistajad
Kvantiteet=pikkus- hääldamisel tekkiva õhu väljahingamise aeg sekundites. (Eesti keel on kvantiteetkeel (3 vädet)). Kategooriline taju- eri keeltes on erinev hulk fonoloogilisi kategooriaid (lühikese-pika hääliku vastandus, erinev foneemide hulk (nt vokaalid). 30. IPA , SUT; maailma keelte häälikud IPA= International Phonetic Alphabet- kõigi keelte foneetilise pidi kirjapanekuks mõeldud transkriptsioonisüsteem SUT= soome-ugri transkriptsioon, uurali keelte häälduspildi kirjapanekuks mõeldud transkriptsioonisüsteem http://www.murre.ut.ee/EMK.PDF Maailma keelte häälikusüsteemid- WALS 31. Kiri, kirja tekkimine; kirjasüsteemid; kirja liigid; tähestikud Kiri on nähtavate või muud moodi tajutavate märkide süsteem keelelise väljenduse kinnistamiseks ja ajas ja ruumis edastamiseks. Kirja tekkimine- Lähis-Idas ja Ameerikas (5000-2000 aastat tagasi) hakati joonistama pilte, mis olid Saussure'i mõttes tähistatava tähistajad
keelde pärast muutust: Nt. Eestik. Tubli on muudetud, muidu oleks tubel. Toimus lõpukadu. Nii jagatakse keeled harudesse ja rühmadesse. Nt Uurali keeled näide: silm. Proto-uurali päritolu sõnu: Sugulased: ema, isa, minia, nadu, neiu Kehaosad: luu, maks, põlv, põsk, silm, soon, suu, süda, süli Loomad: kala, koer, kurg, pesa, püü Loodus: jõgi ,kõiv, kuu, kuusk, maa, putk, puu, suvi, toom Töö: nool, punuma, tuli
· bow-wow teooria esimesed sõnad onomatopoeetilised; · pooh-pooh teooria esimesed sõnad emotsionaalsed hüüatused; · yo-he-ho teooria esimesed sõnad koordineerivad hüüatused; · la-la teooria kõne algus on laul; · keele zestilise päritolu teooria. Indoeuroopa keeli on u 150, olulisemad keelerühmad on germaani, balti, slaavi, keldi, romaani, kreeka, albaania, armeenia ja indoiraani keeled. Oletatav uurali algkeel jagunes kõigepealt soome-ugri ja samojeedi algkeelteks ja need jagunesid omakorda edasi. Nimetusi soome-ugri keeled ja uurali keeled võib kasutada sünonüümselt. Uurali keelkonda kuuluvad saami, läänemeresoome, mordva, mari, permi, ugri ja samojeedi keeled. Lk. 15-48 1. Keele mõiste. Keele all mõistetakse eelkõige inimese poolt kasutatavat loomulikku keelt, mis tavaliselt teostub keelelise e verbaalse suhtlemise vormis
mõistlikke venelasi, kes arvavad, et asi on ikkagi hariduses ja suhtumises töösse.Venelased arvavad ka seda, et Eestis võiks olla rohkem teist keelt kõnelevate laste lasteaedu ja koole. Identiteet Identiteet on ühtsustunne mngi rühma või rahvusega.Integratsioon ja identiteedi kujunemine on kui vastastikune protsess, mis hõlmab nii enamus kui ka vähemusrahvusrühmi. Järgnevalt keskenduksingi mõningatele aspektidele sellises protsessis. Eesti identiteet pole midagi eraldiseisvat. See on käsitletav vaid ajaloolises ja sotsiokultuurilises kontekstis. Iseenda otsinguid tuleb tihti alustada teistest. Seetõttu on eestlaste identiteetide käsitlemisel oluline vaadata ka teisi rahvusgruppe, kellega jagatakse territooriumi ja kellega puututakse kokku igapäevases elus. On mitmeid küsimusi ja eluvaldkondi, kus eestlaste ja muulaste seisukohad erinevad väga
Adstraat- mõju, mis on tingitud teisest keelest, mis on kontaktis mõne teise keelega, ilma, et ta oleks selle keele suhtes kõrgemal või madalamal positsioonil Superstraat-keeleline mõju kontaktis olevalt keelelt, mis on vaadeldava keele suhtes hilisem 10. Keele ja murde eristamine Murre või keel? - Arusaadavuse kriteerium (AGA: Põhjamaad; Hiina) - Poliitilised põhjused (Balkani riigid, serbia keel ja horvaadi keel) - Kultuurilised põhjused, identiteet (võru keel, baski keel) 11. Vähemuskeel, lingua franca, diglossia Vähemuskeel-keel, mille kõnelejaid on mingis riigis vähem, kui teise keele kõnelejaid lingua franca (ühine keel); ülemaailmne lingua franca inglise k =ELF Diglossia on selline olukord, kui samas ühiskonnas on kasutusel kaks eri keelekuju, millel on oma selgelt välja kujunenud kasutusalad (nt üks avalikes meediakanalites, hariduse valdkonnas ja teine
Sünonüümia: samatähenduslikkus; leksikaalne suhe, mis põhineb sõnade tähenduste sarnasusel. Süntaks: on keeleteaduse haru, mis uurib sõnade liitmist suuremateks üksusteks – osalauseteks, lauseteks ja liitlauseteks. Sünteetiline keel: on keel, milles sõnadele liitub palju morfoloogilisi elemente. Superstraat: on keel, mis mõjutab mingit temaga kontaktis olevat keelt. SUT: soome-ugri transkriptsioon – uurali keelte häälduspildi kirjapanekuks loodud transkriptsioonisüsteem Tähendus: on see, mille abil ühendatakse keeleline vorm reaalse maailma nähtustega. Tähendusväli: tähendusvälja moodustavad omavahel tähenduslikult seotud sõnad Tähistaja: on Saussure’i loodud termin keelelise vormi jaoks Tähistatav: on Saussure’i termin keeles väljendatud tähenduse jaoks. Tajufoneetika: (nimetatakse ka pertseptiivseks foneetikaks) uurib häälelainega
hammasrataste vahele. Vähem teatakse seda, et Siberisse on eestlasi sattunud ka juba palju varem; seda, et kuni tänase päevani elab Siberis tuhandeid eestlasi, kellest enamus on seal sündinud ning kelle kodumaa on Siberis. Seda, kuidas eestlased Siberisse on sattunud, teatakse üsna vähe. Kohati on sellekohased rahvalikud teooriad vägagi üllatavad. Aivar Jürgenson1 kuulis ühelt Eestis sündinud, kuid aastakümneid Saksamaal elanud vanaproualt uurali keelepuu teooriat, mis kõlas järgmiselt:eestlased, kes tänapäeval Läänemere kaldal elavad, on tegelikult pärit kaugelt idast. Eestlased elasid Siberi metsades ja Uuralirohunõlvadel, küttisid seal metselajaid ning karjatasid pudulojuseid, kuni ühel hetkel sai paiksest elust villand. Esivanemad pühkisid uurali-siberi tolmu jalgadelt ja hakkasid liikuma Euroopa poole. Neist sai eesti rahvas. Aga osa sest rahvast ei mõelnud sugugi nii nagu need kärsitud hõimlased, kes laia
Köppeni loenduse tulemusena karjalaste arvuks Venemaal nimetati 171 695 (Tveri kubermangus 84 638 ( kuna kogu Kirde-venemaa põlisasukateks olid soome-ugrilased, siis arvati ka Tveris elavaid soomeugrilasi karjalasteks just sarnase keele tõttu, ehkki selleks ajaks olid kadunud nii merjalsed, muromlased ja muud tsuudide rahvad. Sellal ei taibatud veel neid tsuude mujale paigutada), Novgorodi kubermangus 27 076 ( arvatavasti "tegelikud tsuudid"(, Aunuse kubermangus 43 810 ja Valgemere aladel Põhja- Karjalas 11 288). 1897. aasta Venemaa rahvaloenduse tulemused näitavad, et karjalaste üldarv on 1835. aastaga võrreldes kasvanud, seda eeskätt Tveri karjalaste arvel: Venemaal elas
Estonian Business school Ettevõtluse õppetool EKSPORDI PLAAN Kodutöö *** Lektor Jüri Piiper Tallinn 2010 SISUKORD 1. Firma kirjeldus..................................................................................................................2 1. Ekspordiks sobiva teenuse valimine ja hindamine...........................................................2 2. Firma ekspordi valmiduse hindamine.............................................................................. 3 3. Ekspordi sihtriigi valimine...............................................................................................3 4. Top kuue riigi analüüs ja võrdlus.....................................................................................4 5. Tulemusriikide sügavam analüüs...................................................................................
Miks on maailma keelte arvu kohta nii erinevad andmed? · Murre või keel? Arusaadavuse kriteerium eri keelte kõneleja ei saa üksteisest aru, aga murded on arusaadavad (erandid nt: Põhjamaad eri keeled, aga osaliselt saadakse üksteisest aru); Hiina (formaarselt on sama keel, aga üksteisest aru ei saada) Poliitilised põhjused (Balkani riigid, serbia keel ja horvaadi keel) Kultuurilised põhjused, identiteet (võru keel ei ole Eestis ametlikult iseseisev keel ehkki sellel on tugev identiteet baski keel) · Elav või surnud keel? andmed pole alati üheselt mõistetavad ja võrreldavad, kui hääbunud keelt õpetatakse koolis, siis kas see ikka on hääbunud (nt liivi keel)? · Viise, kuidas keelte arvu kohta andmeid kogutakse võib olla väga erinev nt rahvaloendus (NB! Emakeelt enam ei küsita rahvaloenduses Rootsis, Prantsusmaal) · Allika usutavus igal inimesel on enda arvamus
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
