Karmen Tamm 155144TABB24 Ärieetika juhtumi analüüs Antud analüüs käsitleb saates ,,Kaua võib" esinenud Eesti Energia ja kasutaja vahelist juhtumit, link videole on viidatud antud töö lõpus. Taustainformatsioon Jaanuari alguses Albu külas Sõstra talus avastas ühel varahommikul talu peremees Aivo, et õues olevad elektrijuhtmed, mis asetsevad vaid sentimeetrite kaugusel majast, on põlema minemas plastmass juhtmete juures juba sulas ning tilkus, suure tõenäosusega oli leegi veel ära hoidnud vaid väljas olev külm õhutemperatuur. Maja süttimise vältimiseks helistas ta Eesti Energiasse ning palus neil fiidrist vool välja lülitada. Sealt vastati talle aga selgitusega, et sisse ning välja lülitamine läheb kasutajale maksma kokku 500 eurot, kuna ka antud ohuolukord jäi ka Eesti Energia vastutusalast välja, siis ilma rahata ei saa nad elektrit majast välja lülitada ning seega ka talu süttimist ära hoida. Sel...
6. Majanduslikud formatsioonid (küttimine- ja korilus, põllumajanduslik, tööstuslik), 10. EV seadusandlus keskkonnakahju tekitamise formatsioonide energiatarve ja mõju kohta. Hüvitise määr I kaitsekategooria keskkonnale loomaliigi isendi hävitamise eest. 7. Loodus- ja keskkonnaressursside jagunemine. I kaitsekategooria loomaliigi isendi hävitamise Utilitaarsed ja mitteutilitaarsed ressursid, nende eest: kahepaikse liigi isend 640 eurot isendi võrdlus. kohta, linnuliigi või imetajaliigi isendi korral 1300 eruto isendi kohta. Selgrootu hävitamise Utilitaarsed ressursid. Eeldavad vahetut füüsilist 320 eurot tarbimist, näit nafta, põlevkivi, puit o Hind tekib
8) Kaubamärki või -marki esile toov pakend on vajalik, et eristada kaupa konkurent- kaupadest, vähendada võimalust ajada teda segi teise firma või teist marki kaubaga; 9) Prestiizi ja mainet süvendav et toetada ja aidata juurutada kaubaga seonduvat mainet (soliidsus, turvalisus, boheemlus, mehelikkus jne); 10) Uuendamist imiteeriv vana kaup uues pakendis võib saavutada uue turujõu. Pakendi funktsioonid võib liigitada kaheks rühmaks: utilitaarsed ehk praktilised (esimesed viis loetelus) ja promotsioonilised ehk kaupade turujõudu suurendavad (loetelu viis viimast). Erinevate kaupade puhul ja erinevates turusituatsioonides tähtsustuvad erisugused rühmad ja üksikfunktsioonid. Esmatarbekaupadel, eriti toidukaupadel on tänapäeval promotsioonilised funktsioonid muutunud isegi olulisemaks kui utilitaarsed. (Roose 2004: 40) Sõltuvalt kaubast on võimalik kasutada väga erineva iseloomuga pakendeid. Pelgalt kaupa
inimesi motiveerib alati enese heaolu. Ka teisi aidates, motiveerib meid teo kasulikkus meile enesele. · Nauding ja valu on objektiivsed seisundid, mida iseloomustavad intensiivsus, kestvus, tõenäeosus, lähedus, viljakus, puhtus, ulatus. · Bentham leidis, et utalirismi seisukohalt tuleks über korraldada ka seadusandlus. Selle hüvanguks peab olema maksimimaalse hulga inimeste maksimaalne hüvang. · Tema utilitaarsed vaated kandusid üle ka tema arusaamisesse majandusest. Näiteks leidis ta, et riigis on oluline saavutada maksimaalne tööhõive (maksimaalne inimeste heaolu). Tema majanduslikud vaated iseloomustavad heaoluühiskonna alustalasid. · Vastuseis loomuõiguse printsiibile. Väidab, et õigused ei eksisteeri iseenesest, vaid tõusevad valitsuse tegevusest või traditsioonidest ning et neis pole midagi võõrandamatut. · Õiguspositivism
turunduskommunikatsiooniga toetama 5. Nõudluse muutuste erinevate tüüpide kirjeldused. 6. Kuidas liigitatakse vajadusi? primaarsed/pärilikud: orgaanilised (vesi, toit, õhk, liigisäilitamistung jne); funktsionaalsed (sensoorne nälg, orienteerumisrefleks, vabadusrefleks). õpitud, omandatud või kultuurilised/sotsiaalsed; ekspressiivsed (sotsiaalsed, ego, esteetilised jne); utilitaarsed (funktsionaalsed vajadused, näiteks omada piisavalt raha, et maksta). 7. Tarbijate tegevuse kujunemismehhanismide kirjeldus (klassikaline, instrumentaalne tingitus jne). · klassikaline tingitusele (tingimatud ja tingitud refleksid); · operantsele /instrumentaalsele tingitusele. Tarbija püüab käituda nii, et tulemus oleks positiivne vältides negatiivseid asjaolusid; See on tarbijate mõjutamine positiivsete kinnituste abil turundajate poolt. Positiivset
Elamus on atraktiivsem kui teadmine. Suur emotsionaalne toime nõrgestab analüütilist tähelepanu ja vastupidi. Alalävine reklaam Alalävine taju meeleelundeile mõjuvate ärritajate ja ärritajate komplekside psühholoogiline töötlus inimese poolt selliselt, et inimene ise sellest teadlik ei ole. Derren Brown Subliminal Advertising Reklaamitavate markide suhtes kujudevate emotsionaalsete reaktsioonide ja afektiivsete eelsoodumuste vallas eristatakse kahte põhiliiki: 1. Utilitaarsed emotsioonid tulenevad sellest ,kas reklaamitav toode tundub kasulik 2. Hedoonilised emotsioonid tulenevad sellest et kas reklaamitav toode tundub meeldiv Tavapärane on, et ühes reklaamis esinevad mõlemad liigid, üks võib olla siiski domineerivam. IMIDZ (Eristamise võimalus reklaamis) Imidz kujutluspilt või kuvand, moodustuv alaläviste aistiliste assotsiatsioonide kombineerumisel ( isetekkeline kuvand) või konstrueerimise tulemusena ( turunduses nt reklaamitegevuse toel)
Kõik need rõivad ilmusid rikkalike ja toredate idamaiste värvide sokeerivas ja eredas uues värvipalettis,isegi sukkade üsaluine viktoriaanlik must vahetus punase ja kuldse vastu.Poiret kasutas ona rõivastes ka karusnahku.Veidi hiljem kuulutas Poiret ,et kõige moodsam on tema uus looming- hobble skirt,põlvede juurest kitsas seelik.Naised pidid üleöö õppima kõndima nagu geisad. Esimese maailmasõja algus pani moele punkti ja mõnda aega domineerisid mundrin ning utilitaarsed rõivad. Esimene maailmasõda viis ellu Chaneli ideed-lihtsusest sai moe tuum.Paljusid spordirõivaid,nagu näiteks sviitereid ja seelikuid,hakati kandma iga päev.Pärast sõda püüdsid paljud minna tagasi endiste aegade juurde,aga oli juba liiga hilja.Paistis , et enamik naisi tahtis olla aktiivsemad,nad eirasid vanu reegleid,heitsid ült liigse rõivalasti,ja uus nooruslik imago tõusis fookusesse tervisliku ela ja keha.
Mõõdetakse vastavalt heitmete olekule (liitrid, tonnid jne). Keskkonnamõju tegurid Inimeste arv Isiku tarbimine Hüviste tootmise tehnoloodiad Toodetud hüvised I=P*A*T I - mõju (impact); P - indiviidide hulk (population); A- jõukus (affluence); T- tehnoloogia (technology) 6. Majanduslikud formatsioonid (küttimine- ja korilus, põllumajanduslik, tööstuslik). Formatsioonide energiatarve ja mõju keskkonnale. 7. Loodus- ja keskkonnaressursside jagunemine. Utilitaarsed ja mitteutilitaarsed ressursid, nende võrdlus. Utilitaarsed ressursid eeldavad vahetut füüsilist tarbimist (nt nafta, põlevkivi). Mitteutilitaarsed ressursid ei eelda vahetut füüsilist tarbimist (nt maastiku esteetiline väärtus, bioloogiliste liikide olemasolu väärtus). Utilitaarsed ressursid Mitteutilitaarsed ressursid Eeldab ressursside vahetut füüsilist tarbimist Ei eelda ressursside vahetut füüsilist tarbimist
..) - Esitatud reklaamiargumentide veenvus - Esteetilisus Enamasti hinnatakse meeldivaks pigem tuntud objekti, seda ka siis, kui varasem kokkupuude objektiga (nt reklaamiga) pole olnud teadvustatud. ÜLLATUS/avastus – sageli seotud huumoriga. („Midagi suurt on tulemas“ – lahtistireklaam) Huumor tingib tugeva emotsionaalse toime, seega võimaldab rakendada madala osalusmääraga reklaamide alateadvuslikku toimet. Utilitaarsed emotsioonid – baseeruvad toote või teenuse instrumentaalsete külgede tunnustamisele või mitte-tunnustamisele, füüsiliste või praktiliste omaduste poolt esile kutsutud meeleoludele; on teadvustatumad ja ratsionaalsele kontrollile alluvamad. Hedoonilised emotsioonid – toetuvad mõnu- ja naudingutundele; on pigem intuitiivselt tajutavad. Tavapärane on, et ühes reklaamis esinevad mõlemad liigid, üks võib olla siiski domineerivam. Hoiaku muutmine Hoiakuid saab muutma m.h
..) - Esitatud reklaamiargumentide veenvus - Esteetilisus Enamasti hinnatakse meeldivaks pigem tuntud objekti, seda ka siis, kui varasem kokkupuude objektiga (nt reklaamiga) pole olnud teadvustatud. ÜLLATUS/avastus sageli seotud huumoriga. (,,Midagi suurt on tulemas" lahtistireklaam) Huumor tingib tugeva emotsionaalse toime, seega võimaldab rakendada madala osalusmääraga reklaamide alateadvuslikku toimet. Utilitaarsed emotsioonid baseeruvad toote või teenuse instrumentaalsete külgede tunnustamisele või mitte-tunnustamisele, füüsiliste või praktiliste omaduste poolt esile kutsutud meeleoludele; on teadvustatumad ja ratsionaalsele kontrollile alluvamad. Hedoonilised emotsioonid toetuvad mõnu- ja naudingutundele; on pigem intuitiivselt tajutavad. Tavapärane on, et ühes reklaamis esinevad mõlemad liigid, üks võib olla siiski domineerivam. Hoiaku muutmine Hoiakuid saab muutma m.h
6. Majanduslikud formatsioonid (küttimine- ja korilus, põllumajanduslik, tööstuslik), formatsioonide energiatarve ja mõju keskkonnale. majanduslik formatsioon on ühtede kindlate tootmisvahendite kompleksi juures välja kujuneva tootmiskorralduse (baasi) ja sellest tuleneva ühiskondlik- poliitilise korralduse (pealisehituse) kogusumma. 7. Loodus- ja keskkonnaressursside jagunemine. Utilitaarsed ja mitteutilitaarsed ressursid, nende võrdlus. Utilitaarsed ressursid. Eeldavad vahetut füüsilist tarbimist, näit nafta, põlevkivi Mitteutilitaarsed ressursid. Ei eelda vahetut füüsilist tarbimist, näit maastiku esteetiline väärtus, bioloogiliste liikide olemasolu väärtus Utilitaarne ressurss Mitteutilitaarne ressurss - Eeldab ressursside vahetut füüsilist - Ei eelda ressursside vahetut tarbimist füüsilist tarbimist
6. Majanduslikud formatsioonid (küttimine- ja korilus, põllumajanduslik, tööstuslik), formatsioonide energiatarve ja mõju keskkonnale. majanduslik formatsioon on ühtede kindlate tootmisvahendite kompleksi juures välja kujuneva tootmiskorralduse (baasi) ja sellest tuleneva ühiskondlik- poliitilise korralduse (pealisehituse) kogusumma. 7. Loodus- ja keskkonnaressursside jagunemine. Utilitaarsed ja mitteutilitaarsed ressursid, nende võrdlus. Utilitaarsed ressursid. Eeldavad vahetut füüsilist tarbimist, näit nafta, põlevkivi Mitteutilitaarsed ressursid. Ei eelda vahetut füüsilist tarbimist, näit maastiku esteetiline väärtus, bioloogiliste liikide olemasolu väärtus Utilitaarne ressurss Mitteutilitaarne ressurss - Eeldab ressursside vahetut füüsilist - Ei eelda ressursside vahetut tarbimist füüsilist tarbimist
hüvistega. Keskkonnaökonoomika nõustub optimistidega mõneti selles, et tulevikunägemus arvestab tehnoloogilise arenguga ja seega asenduse võimalustega. Aga samas võtab keskkonnaökonoomika arvesse, et turumajandus keskkonnaprobleeme ei lahenda. Sellegipoolest võib majandusmehhanismide ärakasutamine probleemide lahendamisel tõhusaks osutuda. 5. Loodus- ja keskkonnaressursside jagunemine. Utilitaarsed ja mitteutilitaarsed ressursid, nende võrdlus. Utilitaarsed ressursid eeldavad vahetut füüsilist tarbimist (nt nafta, põlevkivi). Mitteutilitaarsed ressursid ei eelda vahetut füüsilist tarbimist (nt maastiku esteetiline väärtus, bioloogiliste liikide olemasolu väärtus). Utilitaarsed ressursid Mitteutilitaarsed ressursid · Eeldab ressursside vahetut füüsilist · Ei eelda ressursside vahetut füüsilist
Söe kaevandamise arenemine tingis vajaduse kaevandustest vett välja pumbata. Aurumasin 1784, leiutaja James Watt (1736-1819). Inimkapitali akumulatsioon, teadmiste hulga suurenemine. Erinevuste suurenemine riikide vahel, arenenud ja nn kolmas maailm. Inimkapitali eksport kolmandasse maailma tingis rahvastiku plahvatusliku kasvu. Suremuse vähenemine ja sündivuse suurenemine. Teadvuse mahajäämus praktikast kolmandas maailmas. 7. Loodus- ja keskkonnaressursside jagunemine. Utilitaarsed ja mitteutilitaarsed ressursid, nende võrdlus. Utilitaarsed ressursid – eeldavad vahetut füüsilist tarbimist, näiteks nafta, põlevkivi. Mitteutilitaarsed ressursid – ei eelda vahetut füüsilist tarbimist, näiteks maastiku esteetiline väärtus, bioloogiliste liikide olemasolu väärtus. Utilitaarsed ressursid Mitteutilitaarsed ressursid Eeldab ressursside vahetut füüsilist Ei eelda ressursside vahetut füüsilist
• Võimaldas fotosünteesi intensiivsemat ärakasutamist 3) Industriaalne faas algas ca 200 a tagasi I ≡ P* A* T • Summaarne P ja A on 200 a jooksul tohutult kasvanud, eksogeenne energiatarve per capita ca 20 korda suurem • Energiakasutus väljendab majandussüsteemi sisenevate ressursside kvantiteeti. Nii taastuvate kui mittetaastuvate ressursside kasutus on väga palju kasvanud, sest P, A ja T on suurenenud 7) Loodus- ja keskkonnaressursside jagunemine. Utilitaarsed ja mitteutilitaarsed ressursid, nende võrdlus. Utilitaarsed ressursid Mitteutilitaarsed ressursid Eeldab ressursside vahetut füüsilist Ei eelda ressursside vahetut füüsilist tarbimist tarbimist (nt nafta, põlevkivi). (nt maastiku esteetiline väärtus, bioloogiliste Tarbimine annab üldjuhul otsest liikide olemasolu väärtus).
mitmekesisuse tagamine. (Bioloogilise mitmekesisuse säilitamise all mõistetakse kõikide liikide, liigisisese geneetilise varieeruvuse ja kõikide elukohtade ning ökosüsteemitüüpide kaitset. Bioloogiliste ressursside olemasolu on kõigi ühiskondade eksisteerimise tähtsamaid eeldusi). Väljasuremisohus liigid: • Puhkemajanduslik väärtus: Rekreatsiooni- ja turismivõimaluste loomine. (Kui majandustegevuse piiramisel mingil territooriumil selle utilitaarsed väärtused tavaliselt langevad ja mitteutilitaarsed väärtused jäävad kas samaks või isegi tõusevad, siis rekreatiivne väärtus võib sõltuvalt territooriumi kaitse alla võtmise eesmärkidest ja kehtestatud režiimist nii suureneda kui ka väheneda.) • Psühho-sotsiaalne väärtus: •Võimaluste loomine olemasolu- ja valikuväärtuse tunnetamiseks (Looduse mitteutilitaarsetest väärtustest on psühho-sotsiaalne üks spetsiifilisemaid
Energiatarbimise kasv industriaalses faasis: Põllumajanduslik formatsioon 3-4 IE, 1900 AD tarbis inimene keskmiselt 14 IE-d, 2000 AD tarbis inimene keskmiselt 19 IE-d. Varieerumine riigiti väga suur: USA 93 IE-d, Bangladesh 4 IE-d (biomass). Kogu maismaa pindalast on urbaniseeritud või põllumaa (künnimaa) ca 15%, kultuurrohumaa-7%. Inimese poolt kasutatud (sh degradeeritud) maa osakaal maismaast 40- 50%. Reaalne oht jätkusuutlikkusele. 7. Loodus-ja keskkonnaressursside jagunemine. Utilitaarsed ja mitteutilitaarsed ressursid, nende võrdlus. Utilitaarsed ressursid eeldavad vahetut füüsilist tarbimist, näit nafta, põlevkivi, puit. Hind tekib turul ostu-müügi käigus. Mitteutilitaarsed ressursid ei eelda vahetut füüsilist tarbimist, näit maastiku esteetiline väärtus, bioloogiliste liikide olemasolu väärtus. Turul üldjuhul hinda ei teki, seetõttu võib neid nimetada ka turuvälisteks ressurssideks (non-market resources). Probleemiks on, kuidas omistada turuvälistele
sõiduk, kondiitriäri isuäratav lõhn. Vajadusi liigitatakse mitmeti. Siinkohal on toodud vaid mõned neist. Psühholoogiliste vajaduste liigitus: 1. biogeensed vajadused – no. sünnipärased ja olulised ellujäämiseks: vajadus söögi, joogi, seksi, puhkuse, aktiivsuse järele; 2. psühhogeensed vajadused – no. omandatud ühiskonnas elamisega: saavutus-, tunnustus-, omamis-, loomis-, iseseisvus-, turvalisuse- ja naudinguvajadus. Sihtrühma vajadused turundaja jaoks: 1. utilitaarsed vajadused – tarbija toetub toote objektiivsetele omadustele (kütusekulu, toiduaine rasvasisaldus); 2. hedonistlikud vajadused – tarbija toetub toote subjektiivsetele omadustele (rahuldatakse põnevuse, fantaasia vajadust). Maslow’ vajaduste hierarhia: kui madalama astme vajadused on rahuldatud, saavad ilmneda kõrgemad vajadused. Füsioloogilised vajadused Turvalisuse vajadused Sotsiaalsed vajadused
sõiduk, kondiitriäri isuäratav lõhn. Vajadusi liigitatakse mitmeti. Siinkohal on toodud vaid mõned neist. Psühholoogiliste vajaduste liigitus: 1. biogeensed vajadused no. sünnipärased ja olulised ellujäämiseks: vajadus söögi, joogi, seksi, puhkuse, aktiivsuse järele; 2. psühhogeensed vajadused no. omandatud ühiskonnas elamisega: saavutus-, tunnustus-, omamis-, loomis-, iseseisvus-, turvalisuse- ja naudinguvajadus. Sihtrühma vajadused turundaja jaoks: 1. utilitaarsed vajadused tarbija toetub toote objektiivsetele omadustele (kütusekulu, toiduaine rasvasisaldus); 2. hedonistlikud vajadused tarbija toetub toote subjektiivsetele omadustele (rahuldatakse põnevuse, fantaasia vajadust). Maslow' vajaduste hierarhia: kui madalama astme vajadused on rahuldatud, saavad ilmneda kõrgemad vajadused. Füsioloogilised vajadused Turvalisuse vajadused Sotsiaalsed vajadused
vaid seda võib defineerida loovusest, originaalsusest, kultuurilise identiteedi mitmekesisusest .lähtudes ja mitmete eetiliste või moraalsete põhimõtete kohaselt Ajalehtede tabloidiseerumine võistlus uute lugejate pärast meedia kommertsialiseerumise kriitika madal kultuuriline kvaliteet(trivaliseerumine), nõrgemate tarbijate ekspluateerimine, utilitaarsed ja kalkuleerivad suhted, propaganda .tarbijamentaliteedi toetuseks, sensatsioonilisus ja personalifitseerimine Mcluhan- kõik meediumid on inimvõimete pikendused, seega meelte pikendused. Mida me kogeme, kuidas? Iga uus meedium ületab kogemuse piire, milleni on jõudnud varasemad meediumid, andes oma panuse edasisse arengusse. Mida rohke meeli kaasatud seda rohkem .kutsub kaasa mõtlema
Vajadused on motivatsiooni määravaks osaks. Vajadus on enne motiivi. Vajaduse rahuldamise skeem: Vajadus > Motiiv > Motiveeritud tegevus > Eesmärk vajaduse rahuldamiseks 2.3. Motiivide liigid ja ergutid x Liigitused:emotsionaalsed (ego, staatus, prestiiz, mugavus, moevärv, lõbu, armastus) vs x ratsionaalsed (ökonoomsus, toote omaduses, töökindlus, usaldusväärsus, kestvus) x psühholoogilised vs funktsionaalsed x positiivsed vs negatiivsed x hedoonilised vs utilitaarsed Hedoonilised ostumotiivid: x Seikluslik ostmine x Väärtuspõhine ostmine x Lohutuslik/stressi maandav ostmine x Sotsialiseeruv ostmine x Ostmine kellelegi teisele x Ideeline ostmine Motiivide ergutid. Motiivid sõltuvad tavaliselt: x Psühholoogilistest ergutitest x Kognitiivsetest ergutitest
sihtrühmale) • Reklaamitava margi eelistamine • Reklaami ilmumine trükireklaamina • Isikuga/sihtrühmaga sobiva apellatsiooni kasutamine • Isikule/sihtrühmale meeldivate persoonide ja keskkonna kasutamine - Reklaam tuleb “läbi kaaluda” erinevaist hoiakutasandeist lähtudes - Kulumise vältimine (kui ma tajun, et mul on reklaamist kõrini. Tekitab negatiivseid hoiakuid) Utilitaarsed emotsioonid/hoiakud – baseeruvad toote või teenuse instrumentaalsete külgede tunnustamisele või mitte-tunnustamisele, füüsiliste v praktiliste omaduste poolt esile kutsustud meeleoludele; on teadvustatumad ja ratsionaalsele kontrollile alluvamad (kõrge osalusmäär) Hedoonilised emotsioonid/hoiakud – toetuvad mõnu- ja naudingutundele; on pigem intuitiivselt tajutavad (madal osalusmäär) Võimalik meetod hedoonilise ja utilitaarse hoiakukomponendi eeltestimiseks (Batra, Ray
kutsuva objektiga käib ajas ja/või ruumis pidevalt kaasas mingi kindel teine objekt, siis omandab ka see võime iseseisvalt sedasama elamust esile kutsuda. 3) Huumor. 4) Hirmuappeleeringud. 5) Tunnetusprotsesside vahendusel saadud teabe mõjud. 9 Reklaamitavate markide suhtes kujunevate emotsionaalsete reaktsioonide ja afektiivsete eelsoodumuste vallas põhiliigid: 1) Utilitaarsed emotsioonid. 2) Hedoonilised emotsioonid. - Ekstreemumite seadus - seaduspärasus, mille kohaselt pikema ajavahemiku tagant jäävad paremini meelde nii tugevalt psotiivseid kui ka negatiivseid emotsioone / tundmusi esile kutsunud reklaamteated või nende momendid, mitte aga neutraalsed. Reklaamitavasse soodsa suhtumise kujundamisel on reeglina efektiivsem positiivne emotsioon. Emotsioonide põhiliigid:
reklaamitavale kaubale (samuti seotud tingitud reflekside kujundamisega). Enamlevinud emotsionaalsed reklaamiapellatsioonid peale eelpool nimetatute... • ...on seotud seksuaalsfääriga, • ...suhtlemisrõõmuga, • ...kujuteldavate puuteaistingutega, • ...maitse- või haistmiselamustega. Reklaamitavate markide suhtes kujunevate emotsionaalsete reaktsioonide ja afektiivsete eelsoodumuste vallas eristatakse kahte põhiliiki: 1 Utilitaarsed emotsioonid – baseeruvad toote v teenuse instrumentaalsete külgede tunnustamisele või mitte- tunnustamisele, füüsiliste või praktiliste omaduste pooolt esile kutsustud meeleoludele; on teadvustatumad ja ratsionaalsele kontrollile alluvamad 2 Hedoonilised emotsioonid – toetuvad mõnu- ja naudingutundele; on pigem intuitiivselt tajutavad Tavapärane on, et ühes reklaamis esinevad mõlemad liigid, üks võib olla siiski domineerivam. Kõige
mõistusele, heale reklaami mäletamisele, toote omadusi kirjeldavatele asjalikele argumentidele vms ,,mõistlikele" alustele , on kõigi eelduste kohaselt tegemist emotsionaalse apellatsiooniga ja lootusega, et toote reklaami poolt esitatud kutsutud tundeelamus kantakse üle sellele tootele. Reklaamitavate markide suhtes kujunevate emotsionaalsete reaktsioonide ja afektiivsete eelsoodumuste vallas eristatakse kate põhiliiki: 1. utilitaarsed emotsioonid 2. hedoonilised emotsioonid Reklaamitavad kaubad evivad enamasti võimet käivitada nii ühtselt kui teie emotsionaalseid reaktsioone, kuid utilitaarse ja hedonistliku elamuste vahekord on erinevatel toodetel siiski erinev. Laialdaselt on levinud ühekülgne arvamus sellest, et üksnes emotsionaalse mõjuga reklaam suudab teete suhtes luua positiivseid hoiakuid. Reklaami vastuvõtja meeleolu ja tujumuutused reklaami tajumise ajal
Edasised arengud filmifotograafias seisnesid peamiselt filmi säritamise ehk siis fotokaamerate täiustamises . Pühapäevapildistajate ajastus algus- kõigle kaamera ja film kättesaadav ja pildistamse protsess selge. Sai alati kaasas kanda, kerge kaamera. Mobiilsus.Reportaazi olemuslik muutumine koos rullfilmkaameratega. Pildistustegevuse "demokratiseerumine". Rullfilm-kaamera edasine evolutsioon - "Ermanox"´ist "Leicani 1912.a. Oscar Barnack jt. 2. Foto utilitaarsed vormid kunstikasutuses Fotograafia areng on mõjutanud märkimisväärselt ka teisi kunstiliike. Kui fotograafia algusaastatel laenas fotograafia erinevaid kujutamisviise ja stiile nt maalikunstist, siis hiljem on mitmed fotograafiale tunnuslikud vormid kasutusel ka teistes kunstides. Nt fookus(teravussügavus), säriajast tulnud liikumised, võttenurk. Mitmed kunstnikud on püüdnud saavutada nõ fotgraafilist kujutist teiste vahenditega
16 Psühholoogiliste vajaduste liigitus: 1. biogeensed vajadused – no. sünnipärased ja olulised ellujäämiseks: vajadus söögi, joogi, seksi, puhkuse, aktiivsuse järele; 2. psühhogeensed vajadused – no. omandatud ühiskonnas elamisega: saavutus-, tunnustus-, omamis-, loomis-, iseseisvus-, turvalisuse- ja naudinguvajadus. Sihtrühma vajadused turundaja jaoks: 1. utilitaarsed vajadused – tarbija toetub toote objektiivsetele omadustele (kütusekulu, toiduaine rasvasisaldus); 2. hedonistlikud vajadused – tarbija toetub toote subjektiivsetele omadustele (rahuldatakse põnevuse, fantaasia vajadust). Maslow’ vajaduste hierarhia: kui madalama astme vajadused on rahuldatud, saavad ilmneda kõrgemad vajadused. Füsioloogilised vajadused Turvalisuse vajadused
http://www.sciencemag.org/cgi/content/abstract/323/5918/1183 E-mail: [email protected] Mida võiks sellest järeldada? Enamlevinud emotsionaalsed reklaamiapellatsioonid peale eelpool Nimetatute · on seotud seksuaalsfääriga, · suhtlemisrõõmuga, · kujuteldavate puuteaistingutega, · maitse- või haistmiselamustega. Reklaamitavate markide suhtes kujunevate emotsionaalsete reaktsioonide ja afektiivsete eelsoodumuste vallas eristatakse kahte põhiliiki: 1 Utilitaarsed emotsioonid baseeruvad toote v teenuse instrumentaalsete külgede tunnustamisele v mitte- tunnustamisele, füüsiliste v praktiliste omaduste pooolt esile kutsustud meeleoludele; on teadvustatumad ja ratsionaalsele kontrollile alluvamad 2 Hedoonilised emotsioonid toetuvad mõnu- ja naudingutundele; on pigem intuitiivselt tajutavad Tavapärane on, et ühes reklaamis esinevad mõlemad liigid, üks võib olla siiski domineerivam.
arvukusega; sortimendi struktuur kaubagruppide osakaalud mingis sortimendis. Toote kvaliteet -Kvaliteet on kaubas olev tarbimisomaduste kogum, Kvaliteet on kauba selliste omaduste kogum, mis tagab tarbijale kauba ostmise põhjuseks olnud vajaduste (soovide) loodetud rahuldamise., Kvaliteet on kauba sobivus kasutamiseks. Tarbimisomadused Funktsionaalsed; Töökindluslikud; Ergonoomilised; Ohutustehnilised; Esteetilised; Ökoloogilised; Ökonoomilised PAKEND: Kauba pakendi funktsioonid: Utilitaarsed, praktilised: · Tähelepanu äratav · Komplekteeriv, kooshoidev · Informatsiooni pakkuv · Kaitsev · Kaubamärki või marki esile toov · Transporti hõlbustav · Prestiizi ja mainet süvendav · Ladustamist hõlbustav · Uuendamist imiteeri · Kauplemist hõlbustav
annaabi.ee 
