septembril 1851. aastal Põltsamaa vallas Võhma külas sepa pojana. Ta õppis Põltsamaa kihelkonnakoolis kus ta jäi peale kooli lõpetamise sinna abiõpetajaks. Aastail 1871-1873 töötas ta Peterburis õpetajana ja kavatses ka konservatooriumi astuda, aga vanuse ja vähese ettevalmistuse tõttu pidi ta sellest loobuma. Ta pidi leppima vaid eratundidega ja iseõppimisega. Ta võttis ka Tallinnas eratunde oreli, viiuli ja klaverimängus. 1875. aastal astus Hermann Tartu ülikooli usuteaduskonda, kuid katkestas õpingud 1878. aastal ning läks hoopis Saksamaale Leipzigi ülikooli keeleteadust õppima. Ta lõpetas ülikooli 1880. aastal keeleteaduse doktori kraadiga. Karl August Hermann andis välja 1900. aastal esimese eestikeelse entsüklopeedia, 1885. aastal ajakirja "Laulu ja mängu leht" ja ostis ära 1886. aastal Perno Postimehe. 1891. aastal tegi ta Perno Postimehest Eesti esimese päevalehe. Karl August Hermann kuulus II, IV, V ja VI üldlaulupeo üldjuhtide sekka
Uku Masingu luule Koostaja: Peeter Seppel Tallinna Nõmme Gümnaasium XIA klass Juhendaja: Ivi Eiche Elulugu Hugo Albert Masing (11.08.1909-25.04.1985) Sündis Harjumaal, Raikküla vallas, Lipa külas, Einu talus Eesti teoloog, luuletaja, folklorist ja etnoloog õppis Tallinna II reaalkoolis (1921-1926) astus Tartu ülikooli usuteaduskonda (1926) kuulus rühmitusse ,,Arbujad" Uku Masingu looming 41 esseistliku ja teadusliku tööd 2 proosakirjandusliku tööd: ,,Anatoti prohvet" novell (1934) ,,Rapanui vabastamine ehk kajakad Jumalate kalmistul" romaan draama ,,Palimplastid" 5 kirjavahetust Ilmamaa on palju avaldanud Masingu loomingut Uku Masingu luule ,,Notturno" (1923) ,,Neemed vihmade lahte" (1930-34) ,,Dzunglilinnud" (1934-45) ,,Udu Toonela jõelt" (1930-43)
Nimetas ennast maarahva laulikuks, hindas kirjanduse rahvuslikku omapära ja pidas võimalikuks algupärase eesti kirjanduse loomist. Kes oli see suur mees? Mille poolest sai ta kuulsaks? See mees oli Kristjan Jaak Peterson, kes sündis 14. märtsil 1801 Riias. Ta elutee polnud pikk ning ei ole tema kohta palju teada. Juba gümnaasiumis hakkas ta kirjutama luuletusi ja proosamõtisklusi. Peale gümnaasiumi lõpetamist asus ta edasi õppima Taru Ülikooli usuteaduskonda. Teda küll toetas rahaliselt Riia kõrg vaimulik Karl Gottlob Sonntag, kuid siiski jäi tal see kool lõpetamata. Pärast üliõpilaselu tuli ta tagasi Riiga, kus tegutses õpetajana. Ta soov oli küll välismaal õpinguid jätkata, aga halva tervise tõttu ta seda teha ei saanud. Petersoni elutee lõppes 21-aastasena, kui haigestus tuberkuloosi. Tema auks püstiitati mälestussammas Tartu, kus kujutatakse teda Riia poole minemas.
On käinud Jakobi algkoolis, Riia kreisikoolis ja 1815. aastal astus Riia kubermangugümnaasiumi Tal oli erakordne keeltehuvi (väidetavalt oskas nii saksa, rootsi, prantsuse, inglise, vene, kreeka, ladina, heebrea, kaldea kui ka läti keelt) Haridus Gümnaasiumis tekkis Pidas kõige tähtsamaks soov saada misjonäriks, emakeelt mis innustas teda õppima Aasia ja Põhja-Ameerika asukate keeli 1819. aastal astus Tartu Ülikooli usuteaduskonda 1820. aasta kevadel katkestas õpingud Misjonär kristluse levitaja Lõpuaastad 1820. aasta kevadel läks tagasi Riiga, kus hakkas tunde andma Lootis välismaal jätkata Rohke töö tõttu jäi lõpetamata tähtis vene-saksa-prantsuse sõnaraamatu redigeerimine Suri 4.augustil 1822. aastal Maeti Riia Jakobi koguduse kalmistule Kristjan Jaak Petersoni monument
Karl Menning Mina tegin esitluse Karl Menningu kohta. Karl Menning oli: teatrijuht, lavastaja, kriitik ning diplomaat. Sündis 11.mai 1874.aastal Tartus majaomanikust veovoorimehe peres. Esmalt õppis Tartu 2. algkoolis, sellele järgnesid õpingud Aleksandri gümnaasiumis ning edasi läks ka õppima Tartu Ülikooli usuteaduskonda. Harimas käis end ka Münchenis, Viinis ja Pariisis ning pikemalt Berliinis teatriuuendajate Max Reinhardti ja Otto Brahmi juures. Töötas Võru praostkonnas abipastorina, kuid juba 1904.aastal loobus vaimulikuametist, asudes lavastamist õppima. 1907 ja 19111912 tegutses Menning ühtlasi ka Tartu ajalehe Meie Aastasada toimetajana. Lavastajana järgis Menning realistliku lavakunsti nõudeid, oma näitlejatelt ootas ta
Jakobson oli sündinud Tartus, lõpetanud kooliõpetajate seminari asus tööle õpetajana, kuid sealt sunniti ta lahkuma, hiljem rajas ta näidis talu Kurgjale, tegi kaasa Eesti Postimehes, pidas esimes isamaalise kõne Vanemuise seltsis, asutas 1878. aastal ajalehe Sakala. Jakobsoni sihiks oli eelkõige jõukama talupoegkonna huvide eest seismine. Jakob Hurt oli saanud kodust kaasa tugeva usulise õpetuse ning asus õppima edasipidi ka Tartu Ülikooli usuteaduskonda, samuti lõi kaasa Vanemuise seltsi tegemistes ja temast sai tuntud kõnemees. Jakob Hurt tundis olulist huvi eesti rahvaluule kogumise vastu, see leidis oluliselt vastukaja 1888. aastal. Eesti ajakirjandus ajakirjandus ajalugu ei ulatu kuigi kaugele, ühe esimeseks neist oli Friedrich Reinhold Kreutzwaldi, lühiajaliselt ilmunud, ,,Ma-ilm ja mõnda, mis seal see leida on" (1848-1849). Aluse püsivale eestikeelsele ajakirjandusele pani Johann Voldemar Jannsen,
7.mis rahvusest olid need, kes kirjutasid esimesi jutte eesti keeles? Saksa rahvusest Nimeta mõned:Friedrich Wilhelm Wilmann, August Wilhelm Hupel, Otto Wilhelm Masing. Kristian Jaak Peterson- 1801- 1822 14. märts 1801 sündis Riias, ta isa oli Viljandist Lätti elama asunud. Ta ema oli Anna Elisabet Mihhailovna. Hariduse sai Riia kubermangugümnaasiumis. Kooliajal kirjutas põhiosa oma luuletustest, pidas ka päevikut. 1819 astus Tartu ülikooli usuteaduskonda, läks hiljem üle filosoofiateaduskonda. Lahkus sealt ilma kursust lõpetamata majanduslikel ja tervislikel põhjustel (haigestus tuberkuloosi.) Viimased eluaastad oli Riias vanemate juures, kus andis eratunde, kirjutas saksakeelseid luuletusi ja tegeles keeleteadusega. Suri 4.augustil 1822 ja on maetud Riia Jakobi kalmistule. Luuletaja, säilinud umbes 25 luuletust. Kirjutas põhiliselt oode (9) ja karjaselaule , ehk pastoraale (6)
Isa teisest abielust Anna Eberbergiga sündis tütar Gertrude Friederika. Ta õppis Riia kubermangugümnaasiumis ning 18191820 Tartu Ülikooli usu- ja filosoofiateaduskonnas. Petersonil oli ka suur keeltehuvi ta oskas saksa, rootsi, prantsuse, inglise, vene, ladina, kreeka, heebrea ja läti keelt. Kirjutas ka päevaraamatut (dialoogides, sententsid, filosoofilised mõtteterad, vaated). Koostas värsivihiku "Kristiani Jago Petersoni laulud. Rialinnas. 1818". 1819 astus Tartu ülikooli usuteaduskonda (ka teoloogia, keele ja kasvatusteaduse loengud), kuid 1820 katkestas õpingud. Olles gümnaasiumis soovis misjonäriks saada - õppis Aasia ja Põhja-Ameerika asukate keeli. Kirjutas "Laul" 1819 juunis, kuna igatses kodu ja vanemate järele ja hüvastijätu Eestiga, "Üks jutt". Riias andis ta keele ja matemaatika tunde. Tal jäi Moskva ülikooli professori J.Heymi vene-saksa-prantsuse sõnaraamatu redigeerimine pooleli. Peterson suri 4. augustil 1822 ja maeti Jakobi koguduse kalmistule.
aastal astus Riia kubermangugümnaasiumi. Juba kreiskoolis paistis ta silma oma erakordse keeltehuviga, mis hiljem veelgi süvenes. Väidetavalt oskas mees nii saksa, rootsi, prantsuse, inglise, vene, kreeka, ladina, heebrea, kaldea kui ka läti keelt. (4) Gümnaasiumis õppides tekkis tal soov saada misjonäriks ning see innustas teda õppima Aasia ja Põhja-Ameerika asukate keeli. 1819. aastal astus Kristjan Jaak Peterson Tartu Ülikooli usuteaduskonda. Tema valikut mõjutas arvatavasti kasvumiljöö ning lähedane kontakt erinevate teoloogide, pastorite ja usuõpetajatega. Lisaks teoloogiale kuulas mees ka keele- ja kasvatusteaduse loenguid, kuid kaasaminek üliõpilaste boheemlasliku eluga ning rahalised raskused sundisid teda 1820. aasta kevadel õpinguid katkestama. Kuigi Kristjan Jaak Peterson õppis ning teadis paljusid keeli, pidas ta siiski kõige tähtsamaks oma emakeelt.
1860 astus ta Tartu kubermangugümnaasiumisse ja aastatel 1863−1865 õppis Võrus Poeglaste Era Õppe- ja Kasvatusasutuses. Aastal 1865 tegi H. Treffner Tartu Ülikoolis ladina keele koduõpetaja eksami. Edasi töötas ta koduõpetajana nii Poolas kui ka Tartus. 1868. aastal sooritas Treffner gümnaasiumi lõpueksamid Tartu kubermangugümnaasiumis ja astus samal aastal Tartu Ülikooli ajaloo- ja filoloogiateaduskonda, kus ta õppis filoloogiat. Hiljem siirdus ta usuteaduskonda, mille ta lõpetas gradueeritud üliõpilasena. Ühtlasi kuulus Treffner Eesti Kirjameeste Seltsi, olles esialgu abipresident ning hiljem ka president (1887−1890). 1882 sai temast Eesti Aleksandrikooli peakomitee liige, abikomiteede president ja kooli kuratooriumi liige. Ta oli Eesti Üliõpilaste Seltsi asutajaliige ja esimees, lisaks ka paljude Tartu seltside (tuletõrje-, karskus-, heategevusselts, Eesti Nooresoo Kasvatuse Selts) liige. Aitas korraldada II ja III üldlaulupidu
1860 astus ta Tartu kubermangugümnaasiumisse ja aastatel 1863-1865 õppis Võrus Poeglaste Era Õppe- ja Kasvatusasutuses. Aastal 1865 tegi H. Treffner Tartu Ülikoolis ladina keele koduõpetaja eksami. Edasi töötas ta koduõpetajana nii Poolas kui ka Tartus. 1868. aastal sooritas Treffner gümnaasiumi lõpueksamid Tartu kubermangugümnaasiumis ja astus samal aastal Tartu Ülikooli ajaloo- ja filoloogiateaduskonda, kus ta õppis filoloogiat. Hiljem siirdus ta usuteaduskonda, mille ta lõpetas gradueeritud üliõpilasena. Ühtlasi kuulus Treffner Eesti Kirjameeste Seltsi, olles esialgu abipresident ning hiljem ka president (1887-1890). 1882 sai temast Eesti Aleksandrikooli peakomitee liige, abikomiteede president ja kooli kuratooriumi liige. Ta oli Eesti Üliõpilaste Seltsi asutajaliige ja esimees, lisaks ka paljude Tartu seltside (tuletõrje-, karskus-, heategevusselts, Eesti Nooresoo Kasvatuse Selts) liige. Aitas korraldada II ja III üldlaulupidu
MUUTUSED EESTI KULTUURIELUS. Eesti liideti Vene tsaaririigiga juba Põhjasõjas (17001721), kuid baltisaksa aadli eriõigused jäid alles ka Vene võimu all. Esimene Vene keiser, kes jättis need kinnitamata, oli 1881.aastal troonile astunud Aleksander III. Seni saksakeelne Tartu ülikool muudeti samuti venekeelseks (saksa keel jäi alles vaid usuteaduskonda) ja sinna tuli õppima suurel hulgal üliõpilasi Venemaalt. Eestlastest ülikooli lõpetanutel ei õnnestunud sageli tööd kodumaal ja nad pidid siirduma kaugematese Venemaa sisekubermangudesse. 1893.aastal nimetati Tartu ümber Jurjeviks. 1880.aastaist kuni oma sulgemiseni (1893) jäi juhtivaks rahvuslikuks institutsiooniks Eesti Kirjameeste Selts (EKmS) ,,Rahvale lähenemiseks" ja eestikeelse ilukirjanduse tutvustamiseks hakkas EkmS alates 1887
Neljas tase Viies tase ELULUGU Sündis 11.08.1909 Raikküla vallas, Lipa külas, Einu talus, hernhuutlikus peres Ta oli eesti teoloog, filosoof, luuletaja, folklorist, etnoloog, orientalist, tegeles ka maalikunsti, kalligraafia ja botaanikaga Kuulus rühmitusse Arbujad Aastal 1939 abiellus ta Eha Tuulemaaga HARIDUS 19211926 õppis ta Tallinna II reaalkoolis 1926. a. astus TÜ usuteaduskonda 1930 sai magistrigraadi ülikooli lõpetamisel 193233 välismaine stipendiaat Saksamaal algul Tübingenis, hiljem Berliinis Muud tegemised Tegutses aktiivselt Akadeemilises Usuteadlaste Seltsis, pidas ettekandeid ning toimetas 1930. aastail "Usuteaduslikku ajakirja" 192030 avaldas luuletusi, tõlkeid, arvustusi, esseid, teaduslikke tööd 1933 hakkab Tartus õpetama semiidi keeli ja Vana Testamendi aineid Tähtsamad teadustööd 1930ndail on heebrea mõistet "JHWH sõna" käsitlev
9. Kes tõlkis piibli eesti keelde? Millal see ilmus? Piibli tõlkis eesti keelde täielikult Anton Thor Helle 1739. Aastal. Kuid ka Tallinna Linnakooli õpilane Hans Susi, kuid 1549 suri katku ja käsikirja pole säilinud. 10. Peterson. Eluaastad. Mida kirjutas? Mis oli eeskujuks? Tähtsamad teosed. Peterson- (1801-1822). Sündis Viljandimaal, ÕPPID Riia kubermangugümnaasiumis ja hiljem astus Tartu Ülikooli usuteaduskonda.1983 püstitati talle Tartusse mälestussammas. Ta on kirjutanud 21 eestikeelset luuletust, nende hulgas 10 oodi ja 5 pastoraali. Ta oli oma aja kohta väga tark noormees, sest oskas mitmeid keeli( ladina, inglise, eesti, rootsi kreeka prantuse vene jne). Ta julges rõhutada eestlust, oli rahvuslik enesemääratlus, teadmiste kirjanduste lootus. Täitis kõik nõudmised eesti
Villem Reiman Sirkka Luks 10 A Viljandi 2010 Elulugu (9.III 1861 Suure-Kõpu vald - 25 V 1917 Kolga-Jaani) Villem Reiman sündis renditaluniku sügavalt religioosses ja askeetlikus perekonnas, kus valitses range vennastekoguduse vaim. 1872-77 õppis ta Viljandi elementaar- ja kreiskoolis, seejärel 1878-82 Pärnu gümnaasiumis, kus sai hea klassikalise hariduse. Villem Reiman tudengina 1882 astus Villem Reiman Tartu Ülikooli usuteaduskonda. Samal aastal sai Eesti Kirjameeste Seltsi liikmeks. Kogu oma elu oli Villem Reiman seotud Eesti Üliõpilaste Seltsiga. 1883 oli ta EÜS-i põhikirjale alla kirjutanud kaheksa asutajaliikme hulgas, 1884 osales seltsi suure sini- must-valge lipu pidulikul pühitsemisel Otepääl, 1886 oli seltsi esimees. Ülikooli päevil algas Villem Reimani ajakirjanduslik tegevus. Tema esimesed artiklid ilmusid K.A. Hermanni "Postimees" ja olid suunatud venestamise vastu. J
hoovab mullalõhna. Äkki ilm läks sulale, tilgub räästakallak. Raban rõivad, kindad maast, jooksen trepist alla. Uku Masing (1909-1985) (1937.aastani Hugo Albert) Sündis Raplamaal Raikküla vallas Lipa külas 1921-1926 Tallinna II reaalkool 1926 astus Tartu Ülikooli usuteaduskonda Õppis klassikalisi keeli, teoloogiat, semiidi keeli, psühholoogiat, antiikkirjandust, assürioloogiat Kuulus Akadeemilisse Usuteadlaste seltsi Juba koolipõlves avaldas luuletusi, tõlkeid, arvustusi ja esseesid ning mitu teaduslikku tööd. Tema töid on ka auhinnatud 1932-1933 täiendas end Saksamaal 1933 õpetas Tartus semiidi keelt ja Vana Testamenti. Suri Tartus Proloog
oma koju täiendavaks vestluseks nädala kestel loetu üle. Bernoulli juures sai Euler tuttavaks professori poegade Niklaus II (1695-1726) ja Daniel I-ga (1700-1782). Euleri ja vendade Bernoullide vahel tärkas sõprus, mis jäi püsima kogu eluks.Õpingud ülikoolis edenesid hästi. Pärast kahe aastast õppimist, 9. juunil 1722, anti 15-aastasele Eulerile aktusel bakalaureusekraad. 23. oktoobril 1723 astus Euler vastavalt isa soovile usuteaduskonda. Peale usuteaduslike ainete õppis ta veel kreeka, ladina ja heebrea keelt. Huvi klassikalise kirjanduse vastu säilis tal kõrge vanuseni. 8. juulil 1724 pidas Euler ülikooli aktusel ladina keeles kõne Descartese ja Newtoni filosoofiast ning sai magistrikraadi. Samaaegselt sai sellesama kraadi tema sõber Johann II Bernoulli, kes oli temast kolm aastat noorem. Euleri matemaatikuks saamise juures oli Johan Bernoulli'l, Paseli ülikooli matemaatikakateedri juhatajal, veel üks oluline teene
hinnati seal sügavalt raamatuid. Tema isal oli hea lauluhääl ning mees oskas lugeda ja kirjutada. Suheldes kohaliku rahvaga, õppiski Kristjan Jaak mitmeid keeli, kuid sealjuures ei kaotanud ta oma eestimeelsust. Kristjan Jaak Petersonil on olnud väga mitmeid hästi haritud õpetajaid. Nende hulgas ka Chr. K. L. Klee, kes pidas hariduse vältimatuks eeltingimuseks põhjalikku emakeeleoskust. !819. aastal astus Kr. J. Peterson Tartu ülikooli usuteaduskonda. Tema valikut mõjutas arvatavasti ka kasvumiljöö ning lähedane kontakt erinevate teoloogide, pastorite ja usuõpetajatega. Nende seas on näiteks K. G. Sonntag, C. L. Grave ja J. H. Rosenplänter. Gümnaasiumis õppides tekkis tal soov saada misjonäriks ning see innustas teda õppima Aasia ja Põhja-Ameerika asukate keeli. 4
Ta oli haritud eeslane, kes ei häbenenud eestlikku päritolu ja selle märgiks musta kuube kandis. Sündis 14.märtsil 1801. Käis Riias koolis. On teada, et ta oskas saksa, rootsi, prantuse, inglise, vene, kreeka, ladina, heebrea, kaldea ja läti keelt. Päevaraamatu seadis ta sisse juba gümnaasiumi päevil, samal ajal kirjutas ta oma esimese käsikirjalise värsivihiku ,,Kristjan Jago Petersoni laulud, Rialinnas, 1818" 1819.aastal astus ta Tartu Ülikooli usuteaduskonda. Pärast üliõpilaselu Tartus läks tagasi Riiga, kus elatas end keeletundide andmisega, et saaks välismaal edasi õppida. Tervise nõrgenemise tõttu ei olnud see enam võimalik. Tema luuleloomingus on põhiosa heroilis-filosoofilised oodid ja elurõõmsad karjaselaulud ehk pastoraalid. Oma oodides tugineb ta kreeka, rooma ja saksa ülevatele luuleteostele. Ta ülistab vaimu, sõprust ja armastust. Rõõmsad karjaselaulud esindavad hoopis teist maailma-
Teised surid varases nooruses. Pere elu oli väga kombekohane: siin ei nähtud midagi sündsusetut ega kuuldud midagi kõlvatut. Varases nooruses oli Kant häbelik ja hajameelne, mis takistas tema õppetööd Friedrichi kolleegiumis. Alles vanas eas sai Kant lahti häbelikkusest, kuid see muutus tagasihoidlikkuseks. Ühelegi koolikaaslasele poleks pähegi tulnud, et temast saab filosoof (Meos 1999). Täites ema soovi (ema suri, kui Kant oli 13aastane), asus Immanuel õppima ülikooli usuteaduskonda. Hiljem veendudes, et tal puudub kutsumus selle elukutse suhtes, kuulas ta lisaloenguid matemaatika-, filosoofia-, ja füüsikaloenguid. Tema kaaslastele jäi arusaamatuks, mis elukutseks Kant valmistub. Raamatust lähtub, et isegi tema geniaalsuse kohta oli tõendeid napilt. Kanti on võrreldud Newtoniga, kes arenes välja ka alles suhteliselt vanas eas ning oli tuntud oma hajameelsuse poolest.
õpilast), see- eest aga ka silmapaistvalt küps, mida näitas seegi, et ta lõpetas priima ühe aastaga. Villem Reiman oli olnud gümnaasiumiõpilasena vaikne, tõsine ja omaette poiss, kes peaasjalikult raamatute juures istunud ju vähe omasugustega läbi käinud. Pärnus käis ta ka leeri ja õnnistati Eliisabeti koguduses 21. veebruaril 1879. 1882. aasta jaanuaris astus Reiman Tartu Ülikooli usuteaduskonda. Teaduskonna valiku oli tal otsustaud juba gümnaasiumis ja võib olla ka isa poolt aegsasti ette nähtud. 11. jaanuaril 1882 võttis ta selleks Suure- Kõpu vallavalitsuse või ,,tallorahva koggokonna" käest saksakeelse ,,Koggokonna Passi" . Mõni päev hiljem võttis ta Viljandist pastori A. Dollilt ristimistunnistuse Wilhelm Kreimanni nimele ja 1882. aasta 18. jaanurail kanni ta Tartu ülikooli matriklisse.
Perekonnas valitsesid pietistlikud veendumused ning elu oli väga kombekohane: siin ei nähtud midagi sündsusetut ega kuuldud midagi kõlvatut. Varases nooruses oli Kant häbelik ning hajameelne, mis takistas tema õppetööd Friedrichi kolleegiumis. Alles vanas eas sai Kant lahti häbelikkusest, kui see muutus tagasihoidlikkuseks. Ema suri, kui Immanuel oli 13aastane (isa surma ajal oli ta 21aastane). Täites ema soovi, astus ta ülikooli usuteaduskonda. Hiljem Kant veendus, et kutsumust tal vaimuliku elukutseks ei ole ning häälgi oli selleks liiga nõrk. Kant kuulas lisaks matemaatika-, filosoofia- ja füüsikaloenguid ning tema kaaslased ei saanudki aru, mis elukutseks ta valmistub. Pärast Königsbergi ülikooli lõpetamist töötas Kant üheksa aastat koduõpetajana mitmes peres, muu hulgas ka krahv Keiserlingi juures. Kant ja krahvinna said suurteks sõpradeks ning selles peres omandas filosoof peened kombed
Ta nn vabad improvisatsioonid, kordumatult omapärases stiilis, ei mahu rangelt ühtegi zanrisse, neis on ühendatud kaasaegne tõsine muusika, rock, eesti rahvamuusika, new age muusika ja jazz. Hermann, Karl August (23.09.1851 11.01.1909) Helilooja, keeleteadlane, ajakirjanik ja muusikategelane. Töötas Põltsamaa kihelkonnakoolis abiõpetajana ja 1871-1873 Peterburis õpetajana; õppis eraviisil muusikat Tallinnas ja Peterburis; astus 1875 Tartu ülikooli usuteaduskonda, läks 1878 Leipzigi, lõpetas seal 1880 ülikooli keeleteaduse doktori kraadiga. Oli 1882-1885 "Eesti Postimehe" toimetaja, omandas 1886 "Perno Postimehe", nimetas selle "Postimeheks" ja andis seda Tartus välja 1896. a-ni. Töötas aastast 1889 Tartu ülikooli eesti keele lektorina. Hermannil on oluline tähtsus eesti muusika edendajana ja propageerijana ning rahvaviisikogujana. Ta andis 1882-1884 välja "Eesti Postimehe" "Muusiku Lisalehte",
AJ 1 kokkuvõte 1. Kooli ajalugu 5 teadmist H. Treffneri kohta · Asus algselt TÜ-s õppima filoloogiat, kuid läks üle usuteaduskonda, mille ta lõpetas. · Taotles Tartusse erakooli loomise luba. · Oli üks Eesti Üliõpilaste Seltsi asutajatest. · Oli abielus, kuid tal polnud lapsi. · Sündis Kanepis 1845. aastal ja suri Tartus 1912. aastal. Faktid kooli ajaloost · Detsember 1883 - Hugo Treffneri kool sai tegutsemisloa. · Algselt oli kool Hobuse tänaval, praguses koolimajas oli Tartu kubermangugümn. · 1919 - kolis Treffneri kool pragusesse majja (sisuliselt liideti 2 kooli)
Tema luule on kirjutatud haritud lugejale, isegi praegu ei pruugi me mõista selle täielik-ku sisusügavust. Ta käis Riia Jakobi algkoolis, kreiskoolis ja kubermangugümnaasiumis. Paistis silma erakordse keeltehuviga, mis hiljem veelgi süvenes (oskas saksa, vene, rootsi, prantsuse, ladina, kreeka keeli). Kristjan Jaak oma päevaraamatus truuks eesti keelele ja ei kaotanud ka eestimeelsust. 1819.aastal astus ta Tartu ülikooli usuteaduskonda, soov misjonäriks saada innustas teda õppima keeli, ka kuulas ta keele- ja kasvuteaduse loenguid. Kaasaminek üliõpilaste boheemlasliku eluga ja rahalised raskused sundisid teda õpinguid katkestama. Pärast poolteist aastat kestnud üliõpilaseelu Tartus tuli Peterson tagasi Riiga, kus elatas end tundide andmisega, lootes pooleli-jäänud stuudium lõpetada. See agaei olnud nõrgenenud tervise pärast võimalik. Looming oli uudne , mitmekülgne ja tähendusrikas
Villem Reiman 9. märts 1861 Karola külas Viljandimaal 25. mai 1917 Kolga-Jaanis oli eesti vaimulik ja eesti rahvusliku liikumise üks olulisemaid juhte 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses. Reiman sündis renditaluniku religioosses perekonnas ning õppis Viljandi elementaar- ning seejärel kreisikoolis 18721877. 18781882 omandas ta haridust Pärnu gümnaasiumis ning astus seejärel Tartu Ülikooli usuteaduskonda. 1883. aastal oli Reiman üks Eesti Üliõpilaste Seltsi asutajaliikmeid, ta osales ka seltsi sinimustvalge lipu sissepühitsemisel 1884. aasta 4. juunil Otepää kirikus. 1886. aastal sai tast seltsi esimees. 1890. aastate alguses oli eesti rahvuslik liikumine madalseisus, sest endisaegsed juhid olid kas surnud või avalikust elust tagasi tõmbunud ning venestusaeg oli oma haripunktil. Ka eesti ajakirjandus oli rahvusliku joone hoidmisest peaaegu loobunud. Reiman koos oma
huumor, teravmeelne sõnakasutus ja tabav olukordade kujutamine. KRISTJAN JAAK PETERSON 1801-1822 14. Märts 1801 emakeele päev Ta oli haritud eestlane, kes ei häbenenud oma talupoeglikku eesti päritolu ja selle märgiks (musta mulgi kuube kandis.) Ta oskas saksa, rootsi, prantsuse, inglise, vene, kreeka, ladina, heebrea, kaldea ja iseenesestmõistetavalt ka läti keelt ning eesti keelt. (1819) astus ta Tartu ülikooli usuteaduskonda. Pärast poolteist aastat kestnud üliõpilaselu Tartus tuli Kr. J. Peterson tagasi Riiga, kus elatas end tundide andmisega ( ladina, kreeka, heebrea, vene inglise, saksa keel ja matemaatika), lootes poolelijäänud stuudiumi välismaal jätkata. Ta suri 21-aastaselt. Kuni XX sajandi alguseni teati Kr. J. Petersonist üpris vähe. Teda tunti kui keele- ja rahvaluuleuurijat ning ,,Soome mütoloogia" rootsi keelest saksa keelde tõlkijat. Alles 100 aastat pärast kirjaniku surma
tamm" Villem Reiman (9. märts (vana kalendri järgi 25. veebruar) 1861 Karola külas Viljandimaal 25. mai (12. mai) 1917 Kolga-Jaanis) oli eesti vaimulik (kirikuõpetaja) ja eesti rahvusliku liikumise üks olulisemaid juhte 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses.Reiman sündis renditaluniku religioosses perekonnas ning õppis Viljandi elementaar- ning seejärel kreisikoolis 18721877. 18781882 omandas ta haridust Pärnu gümnaasiumis ning astus seejärel Tartu Ülikooli usuteaduskonda.1883. aastal oli Reiman üks Eesti Üliõpilaste Seltsi asutajaliikmeid, ta osales ka seltsi sinimustvalge lipu sissepühitsemisel 1884. aasta 4. juunil Otepää kirikus. 1886. aastal sai tast seltsi esimees.1887. aastal lõpetas Reiman Tartu Ülikooli usuteaduste kandidaadina ning asus 1889. aastal tööle Kolga-Jaani vaimulikuna, esialgu pastori asetäitja, alates 1890. aasta lõpust pastorina. Tema ametissenimetamise vastu olid
Ajalooline Ajakiri nr (), 242. 5 Otto Webermann. Pietismus und Brüdergemeine. Baltische Kirchengeschite. Göttigen 1956, 150. hernhuutlikud võhikjutlustajad.6 Hoolimata sellest, et vennastekoguduste liikumine levis pietistide poolt ettevalmistatud pinnasel, oli sellel mitmeid pietismist erinevaid jooni. Esiteks vastupidiselt pietismile ei pidanud hernhuutlased sügavat teoloogilist haridust oluliseks, väites, et ka Kristuse apostlid ei olnud mingit usuteaduskonda lõpetanud, vaid lihtsad käsitöölised. Teiseks oli vennastekoguduste liikumisel niipalju erijooni, et neil oli pietistidest raskem luterlikesse raamidesse mahtuda.7 Vennastekoguduste esimesed saadikud, eesotsas Chriastian Davidiga jõudsid Liivimaale 1729. aastal. Siia saabunud Hernhuti vennad asusid õppima kohalikku keelt ja läbi viima kristlikku kuulutstööd. Õige pea saavutasid nad siinse rahva poolehoiu. 1736. aastal külastab ka Zinzendorf isiklikult Liivi- ja Eestimaad
allutati rahvaharidusministeeriumile. Riiklikule alluvusele. Koolid pidid minema venekeelsele õppele. Venestamise huvides hakati soosima uusi koolitüüpe, linnakoolid, ministeeriumi koolid. Keskharidus oli 0,36% eestlastest. Sakslastel 24. Venelastel 8. 1889 hakkasid Tartu Ülikoolis toimuma suured muutused. Dekaanide valimine lõppes, neid hakati määrama rahvahariduse ministri poolt. Venekeelne õpe viidi sisse õigusteaduskonda. Hiljem ka teistesse teaduskondadesse, va usuteaduskonda. Oluline muudatus oli see, et tartu ülikooli uksed avati õigeusu hariduse kasvandikele.
aastal. Sama aasta sügisel astus tõsise iseloomuga poiss Hugo Treffneri eragümnaasiumisse, mille klassikaharu ta lõpetas cum laude 1928. aastal. Juba keskkoolis teadis distsiplineeritud nooruk, et ta tahab vaimulikuks saada. Peamiselt sel põhjusel valis ta keskkoolis klassikaharu, sest seal õpetati saksa, ladina ja kreeka keelt. Lisaks võttis õpihimuline noormees ka heebrea keele eratunde, et oleks lihtsam edasi õppima minna. 1928. aasta sügisel astus Võõbus Tartu Ülikooli usuteaduskonda. Kaitseväe sundaja teenis ta II diviisi staabis Tartus, kus ta määrati kirjutaja abiliseks, mis võimaldas tal edasi õppida ja eksameid sooritada. 1932. aastal lõpetas ta usuteaduskonna, jäi aga diplomeeritud edasiõppijana teaduskonda edasi. Samal aastal ordineeriti Võõbus Tartu Pauluse koguduse II pihtkonna õpetajaks, kuhu ta jäi kaheksaks aastaks. 1934. aastal omandas ta oma tööga "Õige kristlane, õige kristlik elu ja
Villem Reimani ausammas - Villem Reiman (9. märts 1861 Viljandimaa 25. mai 1917 Kolga-Jaanis) oli eesti vaimulik (kirikuõpetaja) ja eesti rahvusliku liikumise üks olulisemaid juhte 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses. Villem Reiman sündis Pauna ehk Paunhada renditaluniku religioosses perekonnas ning õppis Viljandi elementaar- ning seejärel kreisikoolis 18721877. 18781882 omandas ta haridust Pärnu gümnaasiumis ning astus seejärel Tartu Ülikooli usuteaduskonda. Reiman oli üks Eesti Üliõpilaste Seltsi asutajaliikmeid, ta osales ka seltsi sinimustvalge lipu sissepühitsemisel 1884. aasta 4. juunil Otepää kirikus. 1886. aastal sai tast seltsi esimees. 1887. aastal lõpetas Reiman Tartu Ülikooli usuteaduse ning asus tööle Kolga-Jaani vaimulikuna, esialgu pastori asetäitja, lõpust pastorina. Tema ametissenimetamise vastu olid kohalikud baltisaksa mõisnikud, sest Reiman oli varem juba korduvalt
Kooliharidust polnud. · Ülikoolil pidi olema neli teaduskonda: 1) Kunstide teaduskond see tähendas seitsme vabakunsti õppimist (retoorika, aritmeetika, geomeetria, astronoomia, muusika, grammatika, dialektika ) 2) Õigusteaduskond 3) Usuteaduskond 4) Arstiteaduskond · Ülikooli mindi 14-15 aastasena. · Kui kunstiteaduskonnas oli õpitud, siis sai edasi minna õigusteaduskonda, kus õpiti Rooma õigust jne. Pärast seda sai minna usuteaduskonda ning viimasena sai minna arstiteaduskonda, kus õppejõud selgitasid antiikaja arstide raamatuid. Lahkamine oli keelatud algselt. · Kõige kauem tuli õppida usuteaduskonnas. · Ülikooli teine tunnus teaduskondade kõrval oli see, et ülikool oli autonoomne.( ülikool sai tegutseda iseseisvaltt, kui keegi hakkas ülikooliasjadesse sekkuma, siis sai ülikool pöörduda otse paavsti poole, et paavst neid aitaks. Miks just paavsti poole
Villem Reiman (9. märts (vana kalendri järgi 25. veebruar) 1861 Karola külas Viljandimaal 25. mai (12. mai) 1917 Kolga-Jaanis) oli eesti vaimulik (k irikuõpetaja) ja eesti rahvusliku liikumise üks olulisemaid juhte 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses. Reiman sündis renditaluniku religioosses perekonnas ning õppis Viljandi elementaar- ning seejärel kreisikoolis 18721877. 18781882 omandas ta haridust Pärnu gümnaasiumis ning astus seejärel Tartu Ülikooli usuteaduskonda. 18 1883. aastal oli Reiman üks Eesti Üliõpilaste Seltsi asutajaliikmeid, ta osales ka seltsi sinimustvalge lipu sissepühitsemisel 1884. aasta 4. juunil Otepää kirikus. 1886. aastal sai tast seltsi esimees. 1887. aastal lõpetas Reiman Tartu Ülikooli usuteaduste kandidaadina ning asus 1889. aastal tööle Kolga-Jaani vaimulikuna, esialgu pastori asetäitja, alates 1890. aasta
Kirjanduse koolieksam 2011 PILET NR.1 1.KRISTJAN JAAK PETERSONI ELU JA LOOMINGU ÜLEVAADE Kristjan Jaak Peterson sündis 14.märtsil 1801.aastal Riias. Koolis käis ta Riia algkoolis, seejärel Riia 3-klassilises kreiskoolis ning hiljem Riia kubermangugümnaasiumis. Pärast gümnaasiumi lõpetamist astus Tartu Ülikooli usuteaduskonda, hiljem filosoofiateaduskonda. 1820.aastal lahkus ülikoolist seda lõpetamata. Hakkas Riias eratunde andma, tegeles luuletamise ja keeleteadusega. Ta tundis kreeka, ladina, saksa, prantsuse ja vene keelt. Rändas vähemalt 2 korda Riiga vanemaid vaatama. Suri kopsutuberkuloosi 4.augustil 1822. LOOMINGU ÜLEVAADE Petersoni ilukirjanduslik looming ei jõudnud tema kaasaegseteni. Veel 19.sajandi lõpul teati teda kui keeleteaduslike artiklite kaasautorit. 1. Uuris keeli ja kirjutas artikleid
populaarteaduslikku loomingut. Niisuguseks loomeks oli ta piisavalt võimekas tänu oma heale haridusele ja rikkalikele reisikogemustele. Ta oli külastanud mitmeid Euroopa kultuurmaid (Itaalia, Prantsusmaa jt). Pealegi seisis ta rahvale lähemal oma päritolu tõttu. O. W. Masingu eestlasest isa, kes oli Põhja – Tartumaal rannakabeli köster, leidis võimaluse oma poja koolitamiseks Narva gümnaasiumis. Edasipüüdliku noormehena läks ta õpinguid jätkama Saksamaale Halle ülikooli usuteaduskonda. Tema kultuurilis-hariduslikku taset iseloomustab suur keelteoskus (saksa, ladina, kreeka, prantsuse, itaalia, vene). Kirikuõpetaja amet viis teda Lüganusele, Viru-Nigulasse ja Äksi. Tema kirjanduslik tegevus, mis langeb põhiliselt Äksi –perioodi, on mitmekülgne ja viljakas. Lisaks vaimuliku sisuga raamatutele ilmusid tema sulest kalendrid, koolide tarbeks „Täieline ABD-Ramat“ ja „Arwamise-Ramat“ (mõlemad 1823), luuletusi (tuntuim on „Wendre metsas Perno maal/lasti
oma emakeele. Oma päevaraamatus jäi truuks eesti keelele, ent sealt saame aimu tema suurest keeleoskusest ja lugemusest. Ilmneb, et mees luges erikeeles kirjutatavaid ja eri kultuure esindavaid autoreid. Päevik sisaldab dialooge, sentense ja seletab tema vaateid. Päevaraamatuga paralleelselt kirjutas ka oma esimese käsikirjalise värsivihiku ,,Kristiani Jago Petersoni laulud. Rialinnas, 1818". 1819. aastal astub ta Tartu ülikooli usuteaduskonda, teda köidab misjonäritöö. Kuid rahalised põhjused katkestasid tema haridustee ning noormees oli sunnitud tagasi pöörduma koju Riiga. Kojuminekumeeleolusid on ta jäädvustanud lahkumisluuletuses ,,Laul". Väikepala ,,Üks jutt" on valminud jalgsimatkal Tartust Riiga. Riias elatas end tundide andmisega, lootes hiljem haridusteed jätkata. Plaanid nurjas tuberkuloos, mis noore poeedi hauda viis. Petersoni looming oli uudne, mitmekülgne ning tähendusrikas. Ta tegeles ka filoloogiaga,
Tema isakodus valitses oma aja kohta küllaltki ärgas vaim, seal hinnatu raamatut. Kritjan Jaagu isal oli hea lauluhääl, ta oskas lugeda ja kirjutada. Suheldes kohaliku rahvaga, on ta pidanud oskama vähemalt saksa ja läti keelt. Sealjuures ei kaotanud ta oma eestimeelsust. Kr. J. Petersonil on olnud mitmeid häid õpetajaid. Nende hulgas Chr. K. L. Klee, kes pidas põhjalikku emakeeleoskust hariduse vältimatuks eeltingimuseks. 1819. aastal astus ta Tartu ülikooli usuteaduskonda. Tema valikut mõjutas ilmselt kasvumiljöö ning lähem kontakt mitmete teoloogide, pastorite ja usuõpetajatega, nagu K. G. Sonntagi (Riia Jakobi kiriku ülempraost), C. L. Grave, J. H. Rosenplänteri ja teistega. Gümnaasiumi päevil tekkinud soov misjonäriks saada innustas teda õppima Aasia ja Põhja-Ameerika asukate keeli. Lisaks teoloogiale kuulas ta ka keele- ja kasvatusteaduse loenguid, kuid kaasaminek üliõpilaste boheemlasliku eluga ja rahalised raskused sundisid teda 1820
ajakirjanikuks. Eluloolist Sündis Põlva kihelkonnas Himmaste külakoolmeistri esimese pojana 22. juulil 1839. Hurti isa oli hernhuutlane ja valiusklik. Jakob õppis Põlva kihelkonnakoolis ja Tartu kreiskoolis. Kooliinspektor õhutas andekat õpilast edasi õppima, lubades omapoolset toetust, tänu millele pääses Hurt Tartu gümnaasiumi, mille lõpetas kiitusega. Ise oleks Hurt tahtnud filoloogiat edasi õppida, kuid uskliku isa ja praktilise inspektori Oetteli mõjul astus usuteaduskonda. Lõpetas Tartu ülikooli 1863 teoloogiakandidaadina. Ülikooli järel tegutses kodu- ja gümnaasiumiõpetajana, algul Kuressaares, hiljem Tartus. 1868 abiellus oma protezee Oetteli tütre Eugeniega, kes oli küll päritolult sakslane, kuid aitas oma mehele rahvuslikus liikumises kaasa ning kasvatas ka lapsed eestlasteks abielu oli harmooniline ning õnnelik. Intensiivse ühiskondliku tegevuse perioodile (rahvuslik ärkamisaeg laulupeo
annaabi.ee 
