Tegevuse või ärimudeli jaoks tarvilikud vahendid on asjad ja raha. Eesmärgid-mida? inimesed-kes?struktuur-kuidas?ressursid-millega? Ning oskused ja asjad Olemas administratiivne komponent ja juhtimine-juhid / operatiivne komponent, tööjaotus Organisatsioonide liigid Gerndorfi järgi: 1) Avalik sektor-riik ja kohalikud omavalitsused (kõik, mis ei ole lubatud, on keelatud) 2) Erasektor-äriühingud, mittetulundusühingud jm. (kõik, mis ei ole keelatud, on lubatud) 3) Usuorganisatsioonid 4) Sõjavägi-juht määratakse. Täpne struktuur ja käsuliin 5) Vabatahtlikud organisatsioonid 6) Loovusele suunatud organisatsioonid 7) Ülikoolid (TÜ, TLÜ, TTÜ) 8) Perekond (kõige esimene organisatsioon) 9) Meditsiiniorganisatsioonid-eetika ja äri dilemma 10) Salaorganisatsioonid Igale liigile vastab teatud spetsiifika: kultuur, suhted, tavad jne. Sünergia: Organisatsiooni mõte: sünergia-saavutada rohkem ja väiksemate jõupingutustega kui eraldi
kodanikuühiskonnaks, kuhu kuuluvad kasumitaotluseta organisatsioonid ja institutsioonid; näiteks seltsid, klubid, huviühndused, usuühendused. Kodanikuühiskond ehk tsiviilühiskond avaliku elu valdkond, mis eristub avalikust sektorist ning erasektorist; kodanikuühiskonna moodustavad kodanike algatusel ning kehtivate õigusnormide raames loodud vabatahtlikud organisatsioonid, ühendused ja liikumised. (survegrupp rohelised, vähemused, usuorganisatsioonid - õigeusukirik, seltsid laulu selts, emakeeleõpetajate selts, ametiühingud teetööliste ametiühing, erakonnad SDE, IRL, korteriühistud jne.) Riigi tunnused: territoorium, rahvas, majanduslik tegevus, rahaühik, sotsiaalsüsteem, transpordisüsteem, valitsus, rahvusvahelini tunnustatus, Põhiseadus, kohtusüsteem, Riigivõimu tunnused: 1. seaduste loomine 2. omab üht keskpunkti 3. maksude kogumine/kehtestamine 4. rahva esindamine rahvusvahelisel areenil
Usundi levikuga edastasid prohvetid kirjaoskust, esimesed read, millega lugemisoskust väljendati, pärinesid usuraamatutest. Religiooniga seotud ehitised nagu templid, kirikud ja moseed olid tihtipeale oma kogukonna keskusteks. Need asutused ning sinna juurde kuuluvad usuõpetlased panid alguse hariduselule, suurendasid inimeste heaolu, jagasid lahkesti oma teadmisi ja elutõdesid. Ka nüüdisajal tegelevad maailma usuorganisatsioonid heategevusega, aidates neid, kes on alavääristatud seisundis. Kirjandus, kunst, arhitektuur on valdkonnad, mis seonduvad sõnaga kultuur väga tihedalt. Juba aastatuhandeid on religioonist inspireeritud suur hulk kuulsaid maale, muusika- ja kirjandusteoseid, näiteks Gregoriuse koraal, Dante ,,Jumalik komöödia'', Ateena tempel. Imestusväärne on see, et just kuulsaimad mälestised on seotud religiooniga ning sellel nimekirjal ei paistagi lõppu olevat
poolikuteks. 3.3. Kodanikuühendused, riik ja omavalitused Tänapäeva ühiskondades on huvigrupid koondunud väga mitmesugustesse ühendustesse: seltsid, ühendused, ametiliidud jne, mida kõike võib nimetada ka kolmandaks sektoriks Kolmanda sektori tegevus aitab lahendada ka sotsiaalseid ja majanduslikke probleeme riigis, pakkudes mitmesuguseid teenuseid ja luues töökohti. Kodanikuühiskonna institutsioonide hulka kuuluvad: 1. usuorganisatsioonid; 2. kodanikualgatusele pühendunud organisatsioonid; 3. isetegevuslikud kultuuri- ja harrastusühendused (seltsid); 4. mittetulunduslikud organisatsioonid (korteriühistud, haridusseltsid jne). Kodanikuühiskonna põhialuseks on omaalgatus. Kaasalöömine seltsides, ametiliitudes, usuühingutes on vabatahtlik. Inimesed osalevad neis selleks, et tunda end aktiivse ja kasuliku ühiskonnaliikmena, tõhusamalt kaitsta oma õigusi ning veeta huvitavamalt vaba aega
Kodanikuühiskonna oluline tunnus on nn kolmas sektor seltsid, ühingud, liidud jne. Ühiskonnaelu sektorid: 52 esimene sektor e avalik sektor riigiorganid 53 teine sektor e erasektor - eraettevõtted, mille eesmärk on teenida kasumit 54 kolmas sektor e mittetulundusühendused mitmesugused vabatahtlikud ühendused, mille eesmärk pole kasumit teenida (lühend MTÜ, ingl k NGO) Siia kuuluvad näit usuorganisatsioonid, vaba aja ja spordiorganisatsioonid, kultuuri- ja käsitöö seltsid ning sotsiaalteenuseid pakkuvad ühendused, heategevusorganisatsioonid jne. Erakonnad asuvad 1. ja 3. sektori vahepeal! NB! Sotsiaalhoolekande vallas on kolmandal sektoril tähtis roll! Ta aitab riiki hoolekande funktsiooni täitmisel. Kodanikualgatus nähtus, kui inimesed ise tõstatavad probleeme ja aitavad neid lahendada. Algatus tuleb nö ,,altpoolt", mitte riigilt.
X-tüüpi inimesed pole ise initsiatiivikad kuid kui neile ülesanne kätte anda, teevad nad selle ära, neid tuleb pidevalt tagant utsitada ja kontrollid, sellised inimesed väldivad vastutust, teevad vaid niipalju, kui neilt nõutakse. Y-tüüpi inimesed on initsiatiivikamad, võimelised ise endale tööülesandeid püstitama ja nendega hakkama saama, meeldib võtta vastutust 1. Nimeta 5 erinevat organisatsiooni liiki Usuorganisatsioonid,äriühingud, mittetulundusühingud,sihtasutused, formaalsed, mitteformaalsed. 2. Sünergia Sünergia saavutada rohkem ja väiksemate jõupingutustega kui eraldi tegutsedes, sünergiline efekt 1+1+1>3 3.Mis on organisatsiooni sünergia (efekt, mis tuleneb inimeste otstarbekast rakendusest, tööjaotusest, koostööst, koordinatsioonist ja eesmärgipäraselt organiseeritud tegevusest, selle efekti määravad üldjuhid (tippjuhid) 4.Mis on ressursisünergia
organisatsioonid, ühendused ja liikumised. Kodanikuühiskonna oluline tunnus on nn kolmas sektor seltsid, ühingud, liidud jne. Ühiskonnaelu sektorid: 1. esimene sektor e avalik sektor riigiorganid 2. teine sektor e erasektor - eraettevõtted, mille eesmärk on teenida kasumit 3. kolmas sektor e mittetulundusühendused mitmesugused vabatahtlikud ühendused, mille eesmärk pole kasumit teenida (lühend MTÜ, ingl k NGO). Siia kuuluvad näit usuorganisatsioonid, vaba aja ja spordiorganisatsioonid, kultuuri- ja käsitöö seltsid ning sotsiaalteenuseid pakkuvad ühendused, heategevusorganisatsioonid jne. Erakonnad asuvad 1. ja 3. sektori vahepeal! Kodanikualgatus nähtus, kui inimesed ise tõstatavad probleeme ja aitavad neid lahendada. Algatus tuleb nö ,,altpoolt", mitte riigilt. Näited minevikust: Rahvarinne, kodanike komiteede liikumine, muinsuskaitseseltsi loomine laulva revolutsiooni ajal.
organisatsioonid, ühendused ja liikumised. Kodanikuühiskonna oluline tunnus on nn kolmas sektor seltsid, ühingud, liidud jne. Ühiskonnaelu sektorid: 1. esimene sektor e avalik sektor riigiorganid 2. teine sektor e erasektor - eraettevõtted, mille eesmärk on teenida kasumit 3. kolmas sektor e mittetulundusühendused mitmesugused vabatahtlikud ühendused, mille eesmärk pole kasumit teenida (lühend MTÜ, ingl k NGO). Siia kuuluvad näit usuorganisatsioonid, vaba aja ja spordiorganisatsioonid, kultuuri- ja käsitöö seltsid ning sotsiaalteenuseid pakkuvad ühendused, heategevusorganisatsioonid jne. Erakonnad asuvad 1. ja 3. sektori vahepeal! Kodanikualgatus nähtus, kui inimesed ise tõstatavad probleeme ja aitavad neid lahendada. Algatus tuleb nö ,,altpoolt", mitte riigilt. Näited minevikust: Rahvarinne, kodanike komiteede liikumine, muinsuskaitseseltsi loomine laulva revolutsiooni ajal.
Emaettevõte omav vaid aktsiaid (õigused), rohkem midagi Emaettevõtte juhatus haldab ja käsutab tütarettevõtte aktsiaid, kuid ost-müük kooskõlastatult nõukoguga. Emaettevõtte juhatus teeb tütarettevõtte üldkoosolekul otsuseid ja määrab tütarettevõtte nõukogu koosseisu/esimehe. Tütarettevõtte nõukogu saab oma õigustest loobuda andes need emaettevõtte juhatusele. Organisatsioonide liigutus Avalik sektor- riik ja KO; Erasektor- äriühingud, mittetulundusühingud; Usuorganisatsioonid; Sõjavägi- juhid määratakse, täpne süsteem ja käsuliin; MTÜ-d (vabatahtlikud)- laulukoor, klubi, kunstiring, poliitiline partei- organisatsiooni liikmed ise valivad juhid ja otsustavad tegevuse üle; Ülikoolid- akadeemiline vabadus; Loovusele suunatud organisatsioonid- tegevuse eesmärgiks on looming; Perekond; Salaorganisatsioonid- maffia ja organiseeritud kuritegevus. Iga organisatsiooni liigi puhul on inimesel erinevad põhjused organisatsiooniga liitumiseks
autonoomiat omavaks osaks. Juhiohjad ETK territooriumil läksid Kommuuni Nõukogu kätte, mille eesotsas seisis Jaan Anvelt. Nõukogu jätkas Saksa okupatsiooni tõttu katkenud enamlikku poliitikat. Taas natsionaliseeriti suurettevõtted ja pangad, omanikelt konfiskeeritud mõisatest moodustati põllumajanduslikud ühistud (kommuunid). Poliitiline vastasrind suruti maha repressioonide abil punase terrori läbi hukkunute arv ületas 600 piiri; kirik ja usuorganisatsioonid langesid põlu alla. Ainsa riigina tunnustas ETK ,,iseseisvumist" Nõukogude Venemaa, kuna nii avanes võimalus kirjutada interventsiooni kodusõjana eesti kodanluse ja töörahva vahel. Tegelikult allus ETK Nõukogu Moskvast lähtuvatele korraldustele ega suutnud oma tahet maksma panna isegi vähetähtsates konfliktides punavägede juhtkonnaga. 6 Eesti vabastamine 23
McGregor jagas inimesed laias laastus kaheks ehk teooria X ja Y : · Ühed, kes on passiivsed ja keda tuleb pidevalt kontrollida ja tagant sundida · Teised, kes võtavad ise aktiivselt initsiatiivi · X ja Y tüüpi inimesi tuleb erinevalt juhtida · (Hiljemalt lisas Ouchi, et parim lahendus sümbioos Z) Leidis, et inimene on tahtmiste ori. 12. Nimeta vähemalt 5 erinevat organisatsiooni liiki. Gerndorfi järgi, kaks esimest on klassikalised. Avalik sektor,erasektor,usuorganisatsioonid, sõjavägi, vabatahtlikud organisatsioonid, loovusele suunatud organisatsioonid, koolid, perekond, meditsiiniorganisatsioonid ja salaorganisatsioonid. 13. Mida tähendab sünergia? Saavutada rohkem ja väiksemate jõupingutustega kui eraldi tegutsedes. Sünergiline efekt: 1+1+1 > 3 14. Mis on organisatsioonisünergia? Inimeste otstarbekas rakendus, mille määravad üldjuhid. Koos saavutatakse rohkem ja väiksemate jõupingutustega kui eraldi tegutsedes. 15. Mis on ressursisünergia?
Leidis, et poliitiliste ja majanduslike muudatuste ajal enesetappude hulk tõuseb, lahutatute hulgas rohkem kui abieluinimestel. Leidis ka, et katoliiklaste hulgas on enestappe oluliselt vähem kui protestantidel. Millest see tuleneb? Patt on enesetapp mõlema usuvoolu jaoks ühtemoodi. Durkheim leidis, et seletavaks faktoriks on sotsaalne sidusus ühiskonnas. Hilisemad uuringud on kinnitanud, et tugevad sotsiaalsed sidemed (pere, abielu, lapsed, usuorganisatsioonid) on tõhus ,,profülaktika" enesetappude vastu. Max Weber (1864-1920). Põhihariduselt jurist ja ajaloolane. Tema sotsioloogiline pärand kestab siiani väga jõuliselt edasi ja erinevalt mõnedest sotsioloogia isadest (nt Comte) tsiteeritakse teda palju ja tema teoreetilist pagasit kasutatakse ja analüüsitakse siiani väga aktiivselt. Tema oluline panus uurimismeetoditesse seisneb idees, et me peame mõistma sotsiaalset tegelikkust nende seisukohast, kes seda kogevad
t et pole loomingulised ega loovad (X) · Teised, kes võtavad ise aktiivselt initsiatiivi, tahavad, et nende ettevõte oleks edukas, tahavad töötada ning saada oma saavutustele vastavat tasu, võimeline ennast ise kontrollima või juhendama, võimelised loominguliseks tööks, julgevad vastutust võtta (Y) Neid kahte tüüpi inimesi tuleb juhtida erinevalt. III. loeng: ORGANISATSIOONILINE EVOLUTSIOON 1. Nimeta vähemalt 5 erinevat organisatsiooni liiki. Avalik sektor, erasektor, usuorganisatsioonid, sõjavägi, vabatahtlikud organisatsioonid, ülikoolid, perekond. 2. Mida tähendab sünergia? Organisatsiooni mõte: sünergia saavutada koos rohkem ja väiksemate jõupingutustega kui eraldi tegutsedes. Tervik on suurem, kui tema koostisosade summa. 3 inimest koos teevad rohkem ära kui 3 inimest eraldi. Sünergeetiline efekt: 1+1+1 > 3 3. Mis on organisatsioonisünergia? Efekt, mis tuleneb inimeste otstarbekast rakendusest ja eesmärgipäraselt organiseeritud tegevusest, mille
Reeglid ise loodud o Sotsialiseerumine inimesed, kes meeldivad ja kes ei meeldi. o Juhid võivad olla mitteametlikud 8. Nimetage vähemalt 5 erinevat organisatsiooni liiki Gerndorfi jaotuse järgi, tooge igast liigist näide. 1) Avalik sektor riik ja kohalikud omavalitsused (kõik mis ei ole lubatud, on keelatud) 2) Erasektor äriühingud, mittetulundusühingud jm (kõik mis ei ole keelatud, on lubatud) 3) Usuorganisatsioonid 4) Sõjavägi juht määratakse. Täpne struktuur ja käsuliin 5) Vabatahtlikud organisatsioonid 6) Loovusele suunatud organisatsioonid 7) Ülikoolid 8) Perekond 9) Meditsiiniorganisatsioonid eetika ja äri dilemma 10) Salaorganisatsioonid IV loengu kordamisküsimused 1. Kes oli Alfred Chandler ja milline on tema panus juhtimisteadusesse? Nimetage olulisemad teosed. Strateegilise juhtimise teadusliku analüüsi alguseks peetakse eelmise sajandi
Seetõttu sotsiaalsed ja huvigrupid ei kattu. Huvigrupid võivad ühendada ka erinevate sotsiaalsete gruppide liikmeid ja neid iseloomustab sageli organiseeritud tegevus. Selle alla kuuluvad seltsid, ühendused, liidud, organisatsioonid jne, neil on ametlik liikmeskond, juhtkond, personal, põhikirjad ja pidev organisatsiooniline või propagandategevus. Nt ametiühingud, naisliikumised, üliõpilasorganisatsioonid, spordiseltsid, kirik ja usuorganisatsioonid. Tuntumaid ühendusi: Eesti Õigusjärgsete Omanike Liit, Eesti Üürnike Ühendus, Eesti Vabadusvõitlejate Ühendus, õigusvastaselt represseeritute liit Memento, Eesti Õpetajate Liit. Huvigruppide erivormiks on survegrupid, mis tegutsevad huvigruppidest kitsamal sotsiaalsel või majanduslikul alusel ega oma selget organisatsioonilist vormi. Oma tegevusega (kuluaaripoliitika, lobby ingl `parlamendi eeskoda') püüavad nad avaldada survet riiklikele ja
2. religioon jääb ühiskonna struktuuride ja ühiskonna korralduse ning isiksuse struktuuri tagajaks ja toetajaks; otsitakse uusi religioosse tegevuse vorme, tuntakse huvi uute religioonide vastu (nt Idamaiste religioonide vastu).Uued uskumused aiatavad leida elule uut tähendust, mida üldlevinud religioon pakkuda ei suuda Lisaks eelpool toodule toetavad sekulariseerumist ühiskonnas veel: kirik jt usuorganisatsioonid ei paku enam selliseid hoolekandeteenuseid nagu see oli varasematel aegadel haridus, tervishoid, hoolekanne. See omakorda vähendab inimeste motivatsiooni liituda kirikuga; massimeedia, eriti televisiooni areng. Inimesed saavad teadmisi maailma ja ühiskonna kohta massimeediast ning kujundavad oma arvamust pigem selle järgi, mida näevad, kuulevad ja loevad mujalt, mitte aga kirikust.
Clifford Geertz - rituaal on kui oluline sümbolite süsteem, mille abil inimene suhestab end uutesse olukordadesse, uutesse tingimustesse ja mille abil ta kommunikeerub ning millega ta kontrollib ennast. Rituaalid on enese suhestamiseks uude olukorda. Rituaalid jaotatakse: · Kriisiriitusteks kurjast vaimust nt vaevatud inimene, kellest tuleb vaim välja ajada. Puudutab ka ühiskonda laiemalt kogukond on kriisis. Näiteks see aeg, kui Estonia põhja läks. Erinevad usuorganisatsioonid kaasati inimeste nõustamisse. · Kalendaarriitused nt uue aasta riitused, viljakoristamine need sündmused, mis on kalendrikuupäevadega paika pandud. · Siirderiitused Arnold van Gennep siirderiituste juures on oluline staatus ühest sots staatusest teise muutumine. Siirderiitused koosnevad 3 erinevast osast: lahutamis/irrutamisriitused (mõrsjaitkud), üleminekuriitus (teismeeast täiskasvanuikka),
vastuse küsimusele kas ja kuidas mingi teoreetiline konseptsioon praktikas töötab. 8 Juhtimise alused 3. Organisatsioon 3.1 Kuidas organisatsioone liigitatakse? Organisatsioonid jagunevad: formaalsed ja mitteformaalsed, primaarsed ja sekundaarsed, avalik- õiguslikud ja eraõiguslikud. Eraõiguslikud juriidilised isikud, äriühingud, liidud, usuorganisatsioonid, mittetulundusühistud, sihtasutused, avalik-õiguslikud juriidilised isikud. 3.2 Mis on organisatsioonide peamised koostisosad? Igal organisatsioonil on neli põhilist koostisosa: inimesed, tegevused, siseehitus ning ainelised ja rahalised varad. Need osad on üksteisega lahutamatult seotud ning tihedas omavahelises sõltuvuses. 3.3 Mis on organisatsiooni siseehitus? Organisatsiooni siseehitus e struktuur on koostisosade arvust, paigutusest ja omavahelistest
loodud vabatahtlikud organisatsioonid, ühendused ja liikumised. Iseorganiseerumisvõime! 1 Kodanikuühiskonna funktsioon: Kodanikuühiskond tasakaalustab ärisektori ja avaliku võimu mõju ühiskonnas. Eesmärk on edendada kohalikku elu ja tugevdada inimeste ühtekuuluvustunnet Kodanikuühiskonna institutsioonid on: 1) usuorganisatsioonid; 2) kodanikualgatusele pühendunud organisatsioonid; 3) isetegevuslikud kultuuri- ja harrastusühendused (seltsid); 4) mittetulunduslikud organisatsioonid (korteriühistud, haridusseltsid jne). Sektorite omavaheline koostoime tasakaalustatud ühiskonnakorralduses: A/S- rahvusliku julgeoleku ja sotsiaalse heaolu kindlustamine. E/S- Tegeleb kasumi tootmisega ettevõtluse kaudu Kod. ühiskond- edendab kohalikku elu ja tugevdab inimeste ühtekuuluvustunnet. 2
(kodanikuühiskond) - sektor, mis hõlmab kodanikuühiskonna kasumit mittetaotlevaid organisatsioone ja institutsioone. (Kolmanda sektori tegevus toetab demokraatliku ühiskonna pluralismi, sidusust ja kodanike kaasatust avalikku ellu). Kodanikuühiskond - sotsiaalse elu valdkond, mis on vabatahtlik, isekorraldav ja autonoomne riigi suhtes. Aktiivne kodanikuühiskond mõjutab poliitikas tehtavaid otsuseid ja kontrollib riiki. (sinna kuuluvad haridusasutused, usuorganisatsioonid, seltsid, korteriühistud jne) 2) 1941.aasta ja 1949.aasta küüditamised. Sarnasused ja erinevused. 1941.aasta küüditamine - u 10000 asumisele 25.aastaks, eesmärk genotsiid (rahvas hävitada), täisealised mehed saadeti vangilaagreisse, naised, lapsed ja vanurid saadeti aga asumisele Siberi kolhoosiküladesse. Ametnikud, sõjaväelased, intelligents. Enamik 1940/41 aastal arreteeritutest ja küüditatutest tapeti või hukkus Venemaal
Esimesel juhul on tegemist kadunud hingedega, kelle jaoks on tagasitee koju avatud. Teisel juhul tunnetatakse pigem reetmist ja elatakse läbi kahjutunnet.. Erinevates maades on võrdlevalt uuritud erinevaid usuliikumisi ja –organisatsioone, püüdmaks hinnata ja analüüsida nende lahkumise määra ja põhjusi. Üldistatult võib tähendada seda, et usulistest organisatsioonidest lahkuvad kolm suuremat gruppi inimesi. Need on konservatiivsed otsijad, kelle jaoks liberaliseerivad usuorganisatsioonid ei ole vastuvõetavad. Teiseks abiellumise tõttu mujale minejad. Kolmanda grupi moodustavad need, kes on jõudnud oma religioonini ja ei taha seda siduda ühegi organisatsiooniga. Üheks viimase aja mahukamaks uurimuseks on USA ja Saksamaa teadlaste võrdlevuuring, kus püüti analüüsida usulistest organisatsioonidest lahkumise põhjusi Saksamaal ja Põhja-Ameerikas. Põhja-Ameerika kontekstis on dekonversioon pigem isiksusekeskne (isiklik
Sarnaselt institutsiooniga on ka igal avalikul teenistujal oma spetsiifiline juriidiline laad ning pädevus. Korporatiivseks organisatsiooniks nimetatakse kindla süsteemse sisekorraldusega ning ideoloogiaga organisatsiooni kindla eesmärgi teostamiseks. Poliitiliste organisatsioonide poliitilised erakonnad (parteid) ning ühendused (nt valimisliit) ideoloogia baseerub poliitilisel alusel; muude organisatsioonide ideoloogia võib baseeruda ka mingil muul alusel (nt maailmavaatelisel usuorganisatsioonid) või ühendab nende liikmeid ühine elukutse (nt kutseühingud) või huviala (nt jahimeeste seltsid). Korporatiivse organisatsiooni põhitunnused on: · kindel liikmeskond; · oma statuudiakt (põhikiri); · oma autonoomsed juhtimisstruktuurid; · oma kassa (fiscus). 26. Riigiõigus on avaliku õiguse haru, mis moodustab sellised põhimõtted ning normid, millega määratakse kindlaks: 1. riigi- ja õiguskorra põhialused; 2
poliitilised, religioossed, rahvuslikud vm. Seetõttu sotsiaalsed ja huvigrupid ei kattu. Huvigrupid võivad ühendada ka erinevate sotsiaalsete gruppide liikmeid ja neid iseloomustab sageli organiseeritud tegevus. Selle alla kuuluvad seltsid, ühendused, liidud, organisatsioonid jne, neil on ametlik liikmeskond, juhtkond, personal, põhikirjad ja pidev organisatsiooniline või propagandategevus. Nt ametiühingud, naisliikumised, üliõpilasorganisatsioonid, spordiseltsid, kirik ja usuorganisatsioonid. Tuntumaid ühendusi: Eesti Õigusjärgsete Omanike Liit, Eesti Üürnike Ühendus, Eesti Vabadusvõitlejate Ühendus, õigusvastaselt represseeritute liit Memento, Eesti Õpetajate Liit. Huvigruppide erivormiks on survegrupid, mis tegutsevad huvigruppidest kitsamal sotsiaalsel või majanduslikul alusel ega oma selget organisatsioonilist vormi. Oma tegevusega (kuluaaripoliitika, lobby ingl `parlamendi eeskoda') püüavad nad avaldada survet riiklikele ja omavalitsusasutustele kitsalt
Sarnaselt institutsiooniga on ka igal avalikul teenistujal oma spetsiifiline juriidiline laad ning pädevus. Korporatiivseks organisatsiooniks nimetatakse kindla süsteemse sisekorraldusega ning ideoloogiaga organisatsiooni kindla eesmärgi teostamiseks. Poliitiliste organisatsioonide poliitilised erakonnad (parteid) ning ühendused (nt valimisliit) ideoloogia baseerub poliitilisel alusel; muude organisatsioonide ideoloogia võib baseeruda ka mingil muul alusel (nt maailmavaatelisel usuorganisatsioonid) või ühendab nende liikmeid ühine elukutse (nt kutseühingud) või huviala (nt jahimeeste seltsid). 25. Riigi materiaalne ja formaalne määratlus. avalik haldus formaalses mõttes on haldusorganite kogu tegevus, vaatamata selle materiaalsele sisule. Siia kuuluvad peale materiaalselt mõistetud halduse ka teised riikliku tegevuse liigid; avalik haldus materiaalses mõttes on haldustegevus, s.o. riikliku tegevuse liik, mida teostavad peamiselt
riigivõimu sekkumiseta. Kodanikuühiskonna vastandiks on totalitaarne ühiskond, kus igasugune omaalgatuslik koondumine on keelatud ja takistatud. Kodanikuühiskond - sotsiaalse elu valdkond, mis on vabatahtlik, isekorraldav ja autonoomne riigi suhtes. Aktiivne kodanikuühiskond mõjutab poliitikas tehtavaid otsuseid ja kontrollib riiki. Kodanikuühiskonda kuuluvad: *eramajanduslikud assotsiatsioonid ja ühendused *usuorganisatsioonid (kirikukogudused) *haridusasutused *isetegevuslikud kultuuri- ja harrastusühendused (seltsid) *mittetulunduslikud organisatsioonid (korteriühistud) *kodanikualgatusele pühendunud organisatsioonid. Nende organisatsioonide ühised tunnused: *tegutsevad legaalselt, jälgides ühiskonnas kehtivaid reegleid ja seadusi *tegelevad avalike, ühiskondlikku huvi pakkuvate asjadega *püüavad mõjutada riigivõimu, saavutamaks soodustusi, poliitika muutmist, rahalist toetust vms.
Seetõttu sotsiaalsed ja huvigrupid ei kattu. Huvigrupid võivad ühendada ka erinevate sotsiaalsete gruppide liikmeid ja neid iseloomustab sageli organiseeritud tegevus. Selle alla kuuluvad seltsid, ühendused, liidud, organisatsioonid jne, neil on ametlik liikmeskond, juhtkond, personal, põhikirjad ja pidev organisatsiooniline või propagandategevus. Nt ametiühingud, naisliikumised, üliõpilasorganisatsioonid, spordiseltsid, kirik ja usuorganisatsioonid. Tuntumaid ühendusi: Eesti Õigusjärgsete Omanike Liit, Eesti Üürnike Ühendus, Eesti Vabadusvõitlejate Ühendus, õigusvastaselt represseeritute liit Memento, Eesti Õpetajate Liit. Huvigruppide erivormiks on survegrupid, mis tegutsevad huvigruppidest kitsamal sotsiaalsel või majanduslikul alusel ega oma selget organisatsioonilist vormi. Oma tegevusega (kuluaaripoliitika, lobby ingl
2. religioon jääb ühiskonna struktuuride ja ühiskonna korralduse ning isiksuse struktuuri tagajaks ja toetajaks; otsitakse uusi religioosse tegevuse vorme, tuntakse huvi uute religioonide vastu (nt Idamaiste religioonide vastu).Uued uskumused aiatavad leida elule uut tähendust, mida üldlevinud religioon pakkuda ei suuda enam Lisaks eelpool toodule toetavad sekulariseerumist ühiskonnas veel: kirik jt usuorganisatsioonid ei paku enam selliseid hoolekandeteenuseid nagu see oli varasematel aegadel haridus, tervishoid, hoolekanne. See omakorda vähendab inimeste motivatsiooni liituda kirikuga; massimeedia, eriti televisiooni areng. Inimesed saavad teadmisi maailma ja ühiskonna kohta massimeediast ning kujundavad oma arvamust pigem selle järgi, mida näevad, kuulevad ja loevad mujalt, mitte aga kirikust.
Korporatiivseks organisatsiooniks nimetatakse kindla süsteemse sisekorraldusega ning ideoloogiaga organisatsiooni kindla eesmärgi teostamiseks. NB! Poliitiliste organisatsioonide - poliitilised erakonnad (parteid) ning ühendused (nt valimisliit) - ideoloogia baseerub poliitilisele alusele; muude organisatsioonide ideoloogia võib baseeruda ka mingil muul alusel (nt maailmavaatelisel - usuorganisatsioonid) või ühendab nende liikmeid ühine elukutse (nt kutseühingud) või huviala (nt jahimeeste seltsid). Korporatiivse organisatsiooni põhitunnused on: 1) kindel liikmeskond; 2) oma statuudiakt (põhikiri); 3) oma autonoomsed juhtimisstruktuurid; 4) oma kassa (fiscus). Korporatiivsed on veel näiteks seisuslikud ehk aadliorganisatsioonid. Teoreetilisi vaidlusi on põhjustanud küsimus kas ka riiki ja kohalikke omavalitsusi pidada põhimõtteliselt korporatiivseks
annaabi.ee 
