tööandjaga. Usaldusisikul on tavatöötajast paremad teadmised ja seadusest tulenevad suuremad öigused, kohustused ning tagatised esindusülesannete täitmiseks, mis muudavad tööandjal temaga suhtlemise lihtsamaks ja usaldusisikule turvalisemaks. Töökohas võib töötajate huve esindada ametiühingu usaldus isik vöi töötajate usaldusisik. Ametiühingu usaldusisikul on töötajate esindamisel rida eeliseid võrreldes töötajate usaldusisikuga, kuna ametiühingul on tegutsemiseks rohkem ressursse. Töötajate usaldusisik esindab töötajaid nii töökeskkonda kui ka töösuhteid puudutavates küsimustes. Tema võib olla ka isik, kes esindab töötajaid kollektiivlepingu sõlmimise läbirääkimistel. Täpsustama peab, et ühe tööandja juures võib töötajaid esindada ka mitu usaldusisikut. Usaldusisiku peamine ülesanne on tööandja ja töötajate vahel niiöelda vahendajaks olemine. Tema annab tööandjale
riskianalüüsi alusel koostama kirjaliku tegevuskava jne. Loomulikult, kogu vastutus langeb mitte ainult tööandjale, aga ka töötajale. Kõige oluline punkt töötervishoiu ja tööohutuse seaduses koostöö kohta, minu meelest, on järgmine: Tööandja ja töötajad on kohustatud ohutu töökeskkonna nimel tegema koostööd. Selleks konsulteerib tööandja eelnevalt töötajate, töökeskkonnavoliniku või töötajate usaldusisikuga kõigis töökeskkonnaga seotud küsimustes, mis puudutavad töökeskkonna parandamise abinõude kavandamist, esmaabi andmise, päästetööde tegemise ja töötajate evakueerimise eest vastutavate töötajate määramist, töötervishoiu ja tööohutuse alase väljaõppe kavandamist ja korraldamist ning uue tehnoloogia ja töövahendite valikut ja rakendamist. Tööandja arvestab võimaluse korral tehtud ettepanekuid ning kaasab töötajad kavandatu elluviimisesse.
Ta kirjutab tähelepanekute kohta aruande. Nõuandev arst peab olema erapooletu nii patsienti kui ka tema raviarsti puudutavais küsimustes ja pädev kõnealuses patoloogias. Raviarst annab patsiendile teada selle konsultatsiooni tulemused. (4) kui patsient pole vastu, arutama tema soovi tervishoiutöötajatega, kel on pidev kontakt patsiendiga. (5) kui patsient pole vastu, arutama tema soovi usaldusisikuga, kelle ta määrab oma elu lõpetamise avaldustes . (6) veenduma, et patsiendil oli võimalus arutada oma soovi inimestega, kellega ta soovis kohtuda; § 4. Tingimused ja kord Arst, kes viib eutanaasia läbi, ei pane toime kriminaalkuritegu, kui ta tagab, et: (1)Patsient on vähemalt 18-aastane, täielikult teovõimeline ja palve esitamise hetkel teadvusel; (2) Palve on vabatahtlik, informeeritud, hästi kaalutletud ja korduv ega ole mistahes välise surve avaldamise tulemus;
töid, sõlmivad tööandjad kirjaliku kokkuleppe töötervishoiu- ja tööohutusalase ühistegevuse ning tööandjate vastutuse kohta. Kui kokkulepet ei ole sõlmitud, vastutavad tööandjad kahju tekkimise korral solidaarselt. · Tööandja ja töötajad on kohustatud ohutu töökeskkonna nimel tegema koostööd. Selleks konsulteerib tööandja eelnevalt töötajate, töökeskkonnavoliniku või töötajate usaldusisikuga kõigis töökeskkonnaga seotud küsimustes, mis puudutavad töökeskkonna parandamise abinõude kavandamist, esmaabi andmise, päästetööde tegemise ja töötajate evakueerimise eest vastutavate töötajate määramist, töötervishoiu ja tööohutuse alase väljaõppe kavandamist ja korraldamist ning uue tehnoloogia ja töövahendite valikut ja rakendamist.
- vääritu tegu, - pikaajaline töövõimetus - korruptiivne tegu Töölepingu lõpetamisest etteteatamine (TLS § 87): likvideerimine, koondamine, töötaja mittevastavus, pikaajaline töövõimetus. Muudel alustel lõpetamisel ei ole etteteatamiskohustust. Koondamisest etteteatamine keelatud ajal, mil töötajale on kehtestatud osaline tööaeg või ta on saadetud osaliselt tasustatavale puhkusele (TLS § 68 lg 4). Usaldusisikuga lepingu lõpetamisest koondamisel või mittevastavuse tõttu ette teatamine 1 kuu varem. Kirjaliku põhjendamise kohustus (TLS § 87 lg 1¹). Etteteatamistähtaegade mittejärgmisel hüvitise maksmine. Etteteatamise tähtaeg sõltub tööstaazist (sh ettevõtte üleminekul üleandja juures töötatud aeg). Etteteatamine töölepingu peatumise ajal: Kirjaliku teate töötaja poolt tööandjale teatatud viibimiskohta saatmine.
rakendamist TKK-spetsialisti ametisse määramine ei vabasta tööandjat TTH ja TO-valdkonna vastutusest. TKK-spetsialisti ülesanded · Tunneb TTH ja TO õigusakte · Tunneb ettevõtte töötingimusi , jälgima ja kontrollima neid · Rakendab abinõuusid TKK ohutegurite mõju vähendamiseks · Peatab ajutiselt ohtliku töö · Keelab ohtliku töövahendi kasutamise · Teeb koostööd töötajatega, TKK-volinikuga,TKK-nõukoguga, töötaja usaldusisikuga, TTH-teenuse osutajatega · Tööandja varustab TKK-spetsialisti vajalike vahenditega · Tööandja ise võib ka olla TKK-spetsialist, kui ta on saanud vajaliku koolituse · Tööandja teavitab määratud TKK-spetsialistist Tööinspetsioonile Töökeskkonnavolinik · Töötajate valitud esindaja · Tegeleb TTH ja TO küsimustega · Volitused kehtivad kuni 4 aastat · 10 või rohkem töötajatega ettevõttes valivad töötajad enda hulgast TKK-voliniku
kuu siis tähtaeg on 4 kuud. 3.)Töötaja mittevastamisel omaameti kohale vähemalt 1 kuu. 4.)Töötaja pikaajalisel töövõimetusel vähemalt 2 nädalat. Töölepingu lõpetamisel muudel alustel: 1.Tööandja pankrot. 2.Katseaja ebarahuldavad tulemused. 3.Töökohustuste rikkumine. 4.Usalduse kaotus. 5.Vääritu tegu. 6.Koruptiivne tegu. /// Ei ole tööandja kohustatud töölepingu lõpetamisest ette teatama. Kui tööandja kavatseb lõpetada töölepingu töötajate usaldusisikuga koondamise või mitte vastavuse tõttu, siis peab ta usaldus isikut teavitama eelseisvast töölepingu lõpetamisest ühekuu võrra varem kui teisi töötajaid. Kirjalikus teates töölepingu lõpetamise kohta on tööandja kohustatud põhjendama töölepingu lõpetamise vajadust. Töölepingu lõpetamisest etteteatamata jätmine või vähene etteteatamine ei muuda töölepingu lõpetamist ebaseaduslikuks, selle võib rahas kompenseerida. Kui
andmeid: kavandatav ettevõtte ülemineku kuupäev; ettevõtte ülemineku põhjused; ettevõtte ülemineku õiguslikud, majanduslikud ja sotsiaalsed tagajärjed töötajatele; töötajate suhtes kavandatavad meetmed. KUI ettevõtja üleandja või omanik kavatseb ettevõtte ülemineku tõttu teha töötajate olukorda mõjutavaid muudatusi, konsulteerib ta usaldusisikuga või tema puudumisel töötajatega, eesmärgiga jõuda kavandatavates meetmetes kokkuleppele, sh töötajate soovil kohtub nendega juhtorgani liikmete tasandil, ning arvestab võimalusel töötajate poolt kirjalikult esitatud ettepanekutega muudatuste kohta. Ettepanekute mittearvestamisel tuleb seda töötajatele TLS § 113 lg 2 ja 3 kohaselt põhjendada. Töölepingu ülesütlemise vaidlustamine Ülesütlemine on TLS § 104 kohaselt tühine järgmistel juhtudel:
siis enamasti märgitakse seda teatris üksikute detailidega, nt vihmavarju avamine võib tähendada tegelase väljumist toast; üksik palmipuu Aafrikat; koolimütsi pähepanek lapsepõlve jne. 3. Draamas on inimese siseelu kujutamine keerulisem. See avatakse tavaliselt tegelase kõne, käitumise või ruumi abil. Tegelane võib oma tunnetest ja mõtetest rääkida sisekõnes, mis esitatakse monoloogina, või siis dialoogis mõne oma usaldusisikuga. Tegelase psüühikat on võimalik näidata tema hääle, miimika zestide, käitumise või ka välimuse kaudu. Inimese siseelu võib ilmsiks tulla ka tema isiklikus ruumis ( kodu kujunduses ja korrasolekus, kuulatavas muusikas jne). 4. Draama keskendub enamasti inimestevahelisele suhtlemisele ja suhetele ning elu teatraalsusele. Kui inimesed omavahel suhtlevad, siis tekivad nende vahel ka erinevat laadi suhted
St., et tööandjad kooskõlastavad oma tegevuse ohtlike olukordade vältimiseks ning teavitavad üksteist ja oma töötajaid või töökeskkonnavolinikke ohtudest, mis ühisel töökohal töötamisega võivad kaasneda, ning tagavad, et nende tegevus ei ohusta teisi töötajaid. Tööandja ja töötajad on kohustatud ohutu töökeskkonna nimel tegema koostööd. Selleks konsulteerib tööandja eelnevalt töötajate, töökeskkonnavoliniku või töötajate usaldusisikuga kõigis töökeskkonnaga seotud küsimustes, mis puudutavad töökeskkonna parandamise abinõude kavandamist, esmaabi andmise, päästetööde tegemise ja töötajate evakueerimise eest vastutavate töötajate määramist, töötervishoiu ja tööohutuse alase väljaõppe kavandamist ja korraldamist ning uue tehnoloogia ja töövahendite valikut ja rakendamist. Tööandja arvestab võimaluse korral tehtud ettepanekuid ning kaasab töötajad kavandatu elluviimisesse.
4. töölepingute ülesütlemise ajavahemikust 5. töötajatele makstava hüvitise arvutamise viisist Töötajate esindajate konsulteerimine: tööandja peab aegsasti konsulteerima usaldusisiku/töötajatega eesmärgiga jõuda kokkuleppele: 1. ülesütlemiste ärahoidmises või nende vähendamises 2. ülesütlemiste tagajärgede leevendamises Töötukassa teavitamine ja pädevus: tööandja esitab töötukassale: 1. usaldusisikule edastatava info 2. andmed usaldusisikuga konsulteerimise tulemustest töölepingute ülesütlemine jõustub mitte varem kui 30 päeva möödumisest töötukassa teavitamisest töötukassa otsib sel perioodil lahendusi tööhõiveprobleemidele töötukassa võib eelnimetatud tähtaega kas lühendada või pikendada kuni 60 päevani 24.Töölepingu tööandjapoolne ülesütlemine töötaja isikust tulenevatel põhjustel ehk mittevastavuse tõttu: töölepingu ülesütlemise põhjused (katseaja
Tööandja peab töölepingu ülesütlemisel arvestama võrdse kohtlemise põhimõtet. Koondamisel on tööle jäämise eelisõigus töötajate esindajal ja töötajal, kes kasvatab alla kolmeaastast last *Kollektiivne ülesütlemine- Töölepingute kollektiivne ülesütlemine on töölepingu ülesütlemine 30 kalendripäeva jooksul koondamise tõttu. Enne kui tööandja otsustab kollektiivse ülesütlemise, peab ta aegsasti konsulteerima usaldusisikuga või tema puudumisel töötajatega, eesmärgiga jõuda kokkuleppele kavandatavate ülesütlemiste ärahoidmises või nende arvu vähendamises ning ülesütlemiste tagajärgede leevendamises. Selleks et usaldusisik saaks konsulteerimisel ettepanekuid teha, peab tööandja andma aegsasti usaldusisikule või tema puudumisel töötajatele kogu vajaliku teabe kavandatava kollektiivse ülesütlemise kohta. Tööandja
ettevõttes toimuvatest muudatustest. Peab informeerima kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis usaldusisikut aegsasti, kuid hiljemalt üks kuu enne ettevõtte üleminekut. Kui ettevõtte üleminek töötajatele mingeid muudatusi kaasa ei too, piisab töötajate informeerimisest. Kui aga ettevõtte üleminekuga kaasnevad üleandja või omandaja poolt töötajate olukorda mõjutavad muudatused, peab muudatuste tegija konsulteerima usaldusisikuga või töötajatega, eesmärgiga jõuda kavandatavates meetmetes kokkuleppele. Ettevõte üleandja ja omandaja ei pea tehtud ettepanekutega arvestama ja kui kokkuleppele ei jõuta, on neil õigus ettevõtte üleandmine läbi viia. Usaldusisikul ei ole vetoõigust tööandja tegevusele. Küll aga peavad ettevõtte üleandja ja omandaja põhjendama ettepanekute arvestamata jätmist. X. Töötervishoid ja tööohutus 51
esindajaks seadusest tulenevate ülesannete täitmisel suhetes tööandjaga. Õigused: tutuvuda takistamatult töötingimustega, saada tööandjalt oma ülesannete täitmiseks vajaliku teavet, esindada töötajaid kollektiivtüli lahendamisel, saada koolitust oma ül täitmiseks jne. Kohustused: osalema informeerimisel ja konsulteerimisel, vahendama teavet tööandjale ja töötajatele, jälgima töötingimuste täitmist, aitama kaasa töörahu hoidmisele, tegema koostööd ametiühingu usaldusisikuga. 44. Kollektiivlepingu mõiste ja kes on selle poolteks? Kollektiivleping on vabatahtlik kokkulepe töötajate või töötajate ühingu/liidu ja tööandja või tööandjate ühingu või liidu, samuti riigiasutuste või kohalike omavalitsuste vahel, mis reguleerib tööandjate ja tööandjate vahelisis töösuhteid. Ta on töösuhete reguleerimise täiendav instrument. Kollektiivleping võib olla 2 või 3-poolne. Sõlmitud kollektiivleping
ülesütlemine 30 kalendripäeva jooksul koondamise tõttu: 1) 5 töötajaga ettevõttes, kus töötab keskmiselt kuni 19 töötajat; 2) 10 töötajaga ettevõttes, kus töötab keskmiselt 20–99 töötajat; 3) 10 protsendiga töötajatest ettevõttes, kus töötab keskmiselt 100–299 töötajat; 4) 30 töötajaga ettevõttes, kus töötab keskmiselt vähemalt 300 töötajat. Enne kui tööandja otsustab kollektiivse ülesütlemise, peab ta aegsasti konsulteerima usaldusisikuga või tema puudumisel töötajatega, eesmärgiga jõuda kokkuleppele kavandatavate ülesütlemiste ärahoidmises või nende arvu vähendamises ning ülesütlemiste tagajärgede leevendamises, sealhulgas koondatavate töötajate tööotsingutele või ümberõppele kaasaaitamises. Selleks et usaldusisik saaks konsulteerimisel ettepanekuid teha, peab tööandja andma aegsasti usaldusisikule või tema puudumisel töötajatele kogu vajaliku teabe kavandatava kollektiivse ülesütlemise kohta.
ülesütlemine 30 kalendripäeva jooksul koondamise tõttu: 1) 5 töötajaga ettevõttes, kus töötab keskmiselt kuni 19 töötajat; 2) 10 töötajaga ettevõttes, kus töötab keskmiselt 2099 töötajat; 3) 10 protsendiga töötajatest ettevõttes, kus töötab keskmiselt 100299 töötajat; 4) 30 töötajaga ettevõttes, kus töötab keskmiselt vähemalt 300 töötajat. Enne kui tööandja otsustab kollektiivse ülesütlemise, peab ta aegsasti konsulteerima usaldusisikuga või tema puudumisel töötajatega, eesmärgiga jõuda kokkuleppele kavandatavate ülesütlemiste ärahoidmises või nende arvu vähendamises ning ülesütlemiste tagajärgede leevendamises, sealhulgas koondatavate töötajate tööotsingutele või ümberõppele kaasaaitamises. Selleks et usaldusisik saaks konsulteerimisel ettepanekuid teha, peab tööandja andma aegsasti usaldusisikule või tema puudumisel töötajatele kogu vajaliku teabe kavandatava kollektiivse ülesütlemise kohta.
(5) Kui tööandja või töötaja teatab ülesütlemisest ette vähem, kui on seaduses sätestatud või kollektiivlepingus kokku lepitud, on töötajal või tööandjal õigus saada hüvitist ulatuses, mida tal oleks olnud õigus saada etteteatamistähtaja järgimisel. § 101. Töötajate informeerimine ja konsulteerimine töölepingute kollektiivsel ülesütlemisel (1) Enne kui tööandja otsustab kollektiivse ülesütlemise, peab ta aegsasti konsulteerima usaldusisikuga või tema puudumisel töötajatega, eesmärgiga jõuda kokkuleppele kavandatavate ülesütlemiste ärahoidmises või nende arvu vähendamises ning ülesütlemiste tagajärgede leevendamises, sealhulgas koondatavate töötajate tööotsingutele või ümberõppele kaasaaitamises. (2) Selleks et usaldusisik saaks konsulteerimisel ettepanekuid teha, peab tööandja andma aegsasti usaldusisikule või tema puudumisel töötajatele kogu vajaliku teabe kavandatava kollektiivse ülesütlemise kohta
Töötajate informeerimine Tööandja peab usaldusisikut (töötajaid) aegsasti kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis informeerima: ülesütlemise põhjustest töötajate üldarvust ja ametinimetustest vabastatavate töötajate arvust ja ametinimetustest ning valikukriteeriumitest töölepingute ülesütlemise ajavahemikust töötajatele makstava hüvitise arvutamise viisist Töötajatega konsulteerimine Tööandja peab aegsasti konsulteerima usaldusisikuga (töötajatega) eesmärgiga jõuda kokkuleppele: ülesütlemiste ärahoidmises või nende vähendamises ülesütlemiste tagajärgede leevendamises Töötukassa pädevus Tööandja esitab töötukassale: usaldusisikule edastatava info andmed usaldusisikuga konsulteerimise tulemustest Töölepingute ülesütlemine jõustub 30 päeva pärast töötukassa teavitamist konsulteerimise tulemustest.
kes korraldab töid, sõlmivad tööandjad kirjaliku kokkuleppe töötervishoiu- ja tööohutusalase ühistegevuse ning tööandjate vastutuse kohta. Kui kokkulepet ei ole sõlmitud, vastutavad tööandjad kahju tekkimise korral solidaarselt. Tööandja ja töötajad on kohustatud ohutu töökeskkonna nimel tegema koostööd. Selleks konsulteerib tööandja eelnevalt töötajate, töökeskkonnavoliniku või töötajate usaldusisikuga kõigis töökeskkonnaga seotud küsimustes, mis puudutavad töökeskkonna parandamise abinõude kavandamist, esmaabi andmise, päästetööde tegemise ja töötajate evakueerimise eest vastutavate töötajate määramist, töötervishoiu ja tööohutuse alase väljaõppe kavandamist ja korraldamist ning uue tehnoloogia ja töövahendite valikut ja rakendamist. Tööandja arvestab võimaluse korral tehtud ettepanekuid ning kaasab töötajad kavandatu elluviimisesse. 29
e) Töötaja pikaajalisel töövõimetusel vähemalt 2 nädalat. Töölepingu lõpetamisel muudel alustel: 1) Tööandja pankrot. 2) Katseaja ebarahuldavad tulemused. 3) Töökohustuste rikkumine. 4) Usalduse kaotus. 5) Vääritu tegu. 6) Koruptiivne tegu. Ei ole tööandja kohustatud töölepingu lõpetamisest ette teatama. Kui tööandja kavatseb lõpetada töölepingu töötajate usaldusisikuga koondamise või mitte vastavuse tõttu, siis peab ta usaldus isikut teavitama eelseisvast töölepingu lõpetamisest ühekuu võrra varem kui teisi töötajaid. Kirjalikus teates töölepingu lõpetamise kohta on tööandja kohustatud põhjendama töölepingu lõpetamise vajadust. Töölepingu lõpetamisest etteteatamata jätmine või vähene etteteatamine ei muuda töölepingu lõpetamist ebaseaduslikuks, selle võib rahas kompenseerida. Kui tööandja TLS-is
informeerima: • ülesütlemise põhjustest • töötajate üldarvust ja ametinimetustest • vabastatavate töötajate arvust ja ametinimetustest ning valikukriteeriumitest • töölepingute ülesütlemise ajavahemikust • töötajatele makstava hüvitise arvutamise viisist Töötajatega konsulteerimine Tööandja peab aegsasti konsulteerima usaldusisikuga (töötajatega) eesmärgiga jõuda kokkuleppele: • ülesütlemiste ärahoidmises või nende vähendamises • ülesütlemiste tagajärgede leevendamises Töötukassa pädevus Tööandja esitab töötukassale: • usaldusisikule edastatava info • andmed usaldusisikuga konsulteerimise tulemustest 35
oma tegevuse ohtlike olukordade vältimiseks ning teavitavad üksteist ja oma töötajaid või töökeskkonnavolinikke ohtudest, mis ühisel töökohal töötamisega võivad kaasneda, ning tagavad, et nende tegevus ei ohusta teisi töötajaid. (5) Tööandja ja töötajad on kohustatud ohutu töökeskkonna nimel tegema koostööd. Selleks konsulteerib tööandja eelnevalt töötajate, töökeskkonnavoliniku või töötajate usaldusisikuga kõigis töökeskkonnaga seotud küsimustes, mis puudutavad töökeskkonna parandamise abinõude kavandamist, esmaabi andmise, päästetööde tegemise ja töötajate evakueerimise eest vastutavate töötajate määramist, töötervishoiu ja tööohutuse alase väljaõppe kavandamist ja korraldamist ning uue tehnoloogia ja töövahendite valikut ja rakendamist. Tööandja arvestab võimaluse korral tehtud ettepanekuid ning kaasab töötajad kavandatu elluviimisesse.
töökeskkonnavolinikke ohtudest, mis ühisel töökohal töötamisega võivad kaasneda, ning tagavad, et nende tegevus ei ohusta teisi töötajaid. [RT I 2007, 3, 11 - jõust. 01.03.2007] (5) Tööandja ja töötajad on kohustatud ohutu töökeskkonna nimel tegema koostööd. Selleks konsulteerib tööandja eelnevalt töötajate, töökeskkonnavoliniku või töötajate usaldusisikuga kõigis töökeskkonnaga seotud küsimustes, mis puudutavad töökeskkonna parandamise abinõude kavandamist, esmaabi andmise, päästetööde tegemise ja töötajate evakueerimise eest vastutavate töötajate määramist, töötervishoiu ja tööohutuse alase väljaõppe kavandamist ja korraldamist ning uue tehnoloogia ja töövahendite valikut ja rakendamist. Tööandja arvestab võimaluse korral tehtud ettepanekuid ning kaasab töötajad kavandatu elluviimisesse.
Töötajate informeerimine Tööandja peab usaldusisikut (töötajaid) aegsasti kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis informeerima: · ülesütlemise põhjustest · töötajate üldarvust ja ametinimetustest · vabastatavate töötajate arvust ja ametinimetustest ning valikukriteeriumitest · töölepingute ülesütlemise ajavahemikust · töötajatele makstava hüvitise arvutamise viisist Töötajatega konsulteerimine Tööandja peab aegsasti konsulteerima usaldusisikuga (töötajatega) eesmärgiga jõuda kokkuleppele: · ülesütlemiste ärahoidmises või nende vähendamises · ülesütlemiste tagajärgede leevendamises Töötukassa pädevus Tööandja esitab töötukassale: · usaldusisikule edastatava info · andmed usaldusisikuga konsulteerimise tulemustest Töölepingute ülesütlemine jõustub 30 päeva pärast töötukassa teavitamist konsulteerimise tulemustest
majandamist teenivad asjad, õigused ja kohustused, s.h ettevõttega seotud lepingud. Ettevõtte üleminekul läheb üle terviküksus, sama tegevus jätkub. Ettevõtte üleminekul on tööandjad kohustatud vähemalt 1 kuu enne ettevõtte üleminekut kirjalikult informeerima usaldusisikut -ülemineku kuupäevast, ülemineku põhjustest, ülemineku tagajärgedest töötajatele, -töötajate suhtes kavandatavatest meetmetest. Tööandja peab konsulteerima usaldusisikuga juhul, kui ta kavatseb teha töötajate olukorda mõjutavaid muudatusi. Konsultatsioonide eesmärk on kokkuleppe sõlmimine. Õiguste ja kohustuste üleminek: Ettevõtte üleminekul lähevad üle töölepingud ettevõtte omandajale. Ettevõtte üleminek ei sõltu lepingupoolte nõusolekust. Töölepingu muutmine on siin võimalik üldjuhul kokkuleppel. Tööandja ei või ettevõtte ülemineku tõttu töölepinguid üles öelda (TLS § 112 lg 3). Tööjõu
kooskõlastavad oma tegevuse ohtlike olukordade vältimiseks ning teavitavad üksteist ja oma töötajaid või töökeskkonnavolinikke ohtudest, mis ühisel töökohal töötamisega võivad kaasneda, ning tagavad, et nende tegevus ei ohusta teisi töötajaid. [RT I 2007, 3, 11 - jõust. 01.03.2007] (5) Tööandja ja töötajad on kohustatud ohutu töökeskkonna nimel tegema koostööd. Selleks konsulteerib tööandja eelnevalt töötajate, töökeskkonnavoliniku või töötajate usaldusisikuga kõigis töökeskkonnaga seotud küsimustes, mis puudutavad töökeskkonna parandamise abinõude kavandamist, esmaabi andmise, päästetööde tegemise ja töötajate evakueerimise eest vastutavate töötajate määramist, töötervishoiu ja tööohutuse alase väljaõppe kavandamist ja korraldamist ning uue tehnoloogia ja töövahendite valikut ja rakendamist. Tööandja arvestab võimaluse korral tehtud ettepanekuid ning kaasab töötajad kavandatu elluviimisesse. [RT I 2007, 3, 11 - jõust
kooskõlastavad oma tegevuse ohtlike olukordade vältimiseks ning teavitavad üksteist ja oma töötajaid või töökeskkonnavolinikke ohtudest, mis ühisel töökohal töötamisega võivad kaasneda, ning tagavad, et nende tegevus ei ohusta teisi töötajaid. [RT I 2007, 3, 11 jõust. 1.03.2007] (5) Tööandja ja töötajad on kohustatud ohutu töökeskkonna nimel tegema koostööd. Selleks konsulteerib tööandja eelnevalt töötajate, töökeskkonnavoliniku või töötajate usaldusisikuga kõigis töökeskkonnaga seotud küsimustes, mis puudutavad töökeskkonna parandamise abinõude kavandamist, esmaabi andmise, päästetööde tegemise ja töötajate evakueerimise eest vastutavate töötajate määramist, töötervishoiu ja tööohutuse alase väljaõppe kavandamist ja korraldamist ning uue tehnoloogia ja töövahendite valikut ja rakendamist. Tööandja arvestab võimaluse korral tehtud ettepanekuid ning kaasab töötajad kavandatu elluviimisesse. [RT I 2007, 3, 11 jõust
- (TLS § 101 lg 2) C Töötajatega konsulteerimine - tööandja peab aegsasti konsulteerima usaldusisiku/töötajatega eesmärgiga jõuda kokkuleppele: o ülesütlemiste ärahoidmises või nende vähendamises o ülesütlemiste tagajärgede leevendamises - (TLS § 101 lg 1) D Töötukassa pädevus - tööandja esitab töötukassale: o usaldusisikule edastatava info o andmed usaldusisikuga konsulteerimise tulemustest - töölepingute ülesütlemine jõustub mitte varem kui 30 päeva möödumisest töötukassa teavitamisest - töötukassa otsib sel perioodil lahendusi tööhõiveprobleemidele - töötukassa võib eelnimetatud tähtaega kas lühendada või pikendada kuni 60 päevani - (TLS § 101 lg 3, § 102 lg 1, § 103) 8.6.6.2 Töötajast tulenevad põhjused A Töötaja isikust tulenevad põhjused I Katseaja eesmärgi mittetäitamine
uleminekut. (VÕS § 183 lg 1) Töötajate informeerimine ja konsulteerimine Tööandja on kohustatud vähemalt 1 kuu enne ettevõtte uleminekut usaldusisikut/töötajaid kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis teavitama: ulemineku kuupäevast, ulemineku põhjustest, ulemineku tagajärgedest töötajale, töötajate suhtes kavandatavatest meetmetest. (TLS § 113 lg 1) Tööandjad peavad usaldusisikuga/töötajatega konsulteerima juhul, kui nad kavatsevad teha töötajate olukorda mõjutavaid muudatusi. Konsultatsioonide eesmärk on kokkuleppe sõlmimine. (TLS § 113 lg-d 2 ja 3) 56 X. Töövaidlus Üldreeglid Individuaalse töövaidluse lahendamise seadus (ITVS). Töövaidluse lahendamise seaduse eelnõue (eelnõu, TVSe)
kooskõlastavad oma tegevuse ohtlike olukordade vältimiseks ning teavitavad üksteist ja oma töötajaid või töökeskkonnavolinikke ohtudest, mis ühisel töökohal töötamisega võivad kaasneda, ning tagavad, et nende tegevus ei ohusta teisi töötajaid. [RT I 2007, 3, 11 - jõust. 01.03.2007] (5) Tööandja ja töötajad on kohustatud ohutu töökeskkonna nimel tegema koostööd. Selleks konsulteerib tööandja eelnevalt töötajate, töökeskkonnavoliniku või töötajate usaldusisikuga kõigis töökeskkonnaga seotud küsimustes, mis puudutavad töökeskkonna parandamise abinõude kavandamist, esmaabi andmise, päästetööde tegemise ja töötajate evakueerimise eest vastutavate töötajate määramist, töötervishoiu ja tööohutuse alase väljaõppe kavandamist ja korraldamist ning uue tehnoloogia ja töövahendite valikut ja rakendamist. Tööandja arvestab võimaluse korral tehtud ettepanekuid ning kaasab töötajad kavandatu elluviimisesse. [RT I 2007, 3, 11 - jõust
tingimustele ja korrale. Hüvitist on õigus saada töötaja keskmise tööpäevatasu alusel nende tööpäevade eest, mis jäävad etteteatamistähtaja perioodi sisse ja mille võrra vähem ette teatati. § 101. Töötajate informeerimine ja konsulteerimine töölepingute kollektiivsel ülesüt- lemisel (1) Enne kui tööandja otsustab kollektiivse ülesütlemise, peab ta aegsasti konsul- teerima usaldusisikuga või tema puudumisel töötajatega, eesmärgiga jõuda kokkuleppele kavandatavate ülesütlemiste ärahoidmises või nende arvu vä- hendamises ning ülesütlemiste tagajärgede leevendamises, sealhulgas koon- datavate töötajate tööotsingutele või ümberõppele kaasaaitamises. (2) Selleks et usaldusisik saaks konsulteerimisel ettepanekuid teha, peab tööand- ja andma aegsasti usaldusisikule või tema puudumisel töötajatele kogu vajali-
Töölepingu seadus eeldab, et töölepingu ülesütlemine raseda, alla kolmeaastast last kasvatava vanema või töötajate esindajaga on õigusvastane. Tööandja peab tõendama, et tööleping on üles öeldud seaduslikul alusel (näiteks töökohustuste rikkumise tõttu). Enne töölepingu ülesütlemist töötajate esindajaga (töökeskkonnavoliniku, töötajate valitud töökeskkonnanõukogu liikme, töötajate usaldusisiku või ametiühingu usaldusisikuga) peab tööandja küsima töötajat esindama valinud töötajatelt või ametiühingult arvamust töölepingu ülesütlemise kohta. 55 Tööandja mõjuvad põhjused töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks võivad olla: töötaja terviseseisund ei võimalda tööülesandeid täita nelja kuu jooksul, töötaja ei ole pikka aega tulnud toime tööülesannete täitmisega, eiranud tööandja mõistlikke korraldusi või rikkunud töökohustusi,
lõpetamine töötajate koondamisel ja töötaja mittevastavusel oma ametikohale või tehtavale tööle tööoskuse või tervise tõttu on lubatud üksnes tööandja asukoha (elukoha) tööinspektori nõusolekul. Töölepingu lõpetamiseks töötajate esindajatega on kehtestatud täiendavad nõuded. Töölepingu lõpetamine tööandja algatusel töötajaga, kes on valitud tööandja juures töötajaid esindavasse organisatsiooni, samuti töötajaid esindava isikuga (usaldusisikuga, töökeskkonna volinikuga jt) nende volituste ajal ja ühe aasta jooksul pärast volituste lõpetamist võib toimuda üksnes tööandja asukoha (elukoha) tööinspektori nõusolekul. Tööandja pankroti väljakuulutamisel võib pankrotihaldur lõpetada töötajatega töölepingu pärast pankrotiotsuse tegemist. Töölepingu lõpetamisel töötajate koondamisega on tööandjal õigus lõpetada tööleping
annaabi.ee 
