Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Urogenitaalsüsteem". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
neer, elund, põie, elundid, suguelundid, limaskest, kõrgkool, koostanud, merle, kolga, neerud, imag, tupe, image, munajuha, nääre, suguti, munand, emakas, kusejuha, paariline, rakud, epiteel, kollakeha, menstruatsioon, põis, lihaskest, tupp, munarakk, kanal, endomeetrium, kusepõis, nefron, pikkune, avaneb, pärasool, hormoon, näärmed, lahklihaMis elundkondasid hõlmab Kuseelundid, suguelundid urigenitaalsüsteem? Millega on urogenitaal elundkonnad Arengu ja asukohaga seotud? Miks peab ainevahetuse jääkproduktid Ainevahetuse jääkproduktide kogunemine verre kutsub esile organismist eemaldama? enesemürgituse. Nimetage eritusfunktsioone täitvad elundid Kopsud - süsihappegaas, vesi organismis neerud - uriin jämesool - roe nahk - higi Mille kaudu eritatakse liigne vesi ja Kopsude kaudu süsihappegaas? Mille kaudu eemaldatakse kehast Jämesoole kaudu. erütrotsüütide laguproduktid, sapipigmendid ning mitmed mineraal soolad?
KORDAMISKÜSIMUSED KUSESUGUELUNDITE SÜSTEEMIST 1. Nimetage eritusfunktsiooni täitvad elundid organismis (lisage, mida eritavad) Kopsude kaudu eritatakse süsihappegaasi ja vett auru näol (umbes 0,30,4 l) ja mitmeid teisi lenduvaid aineid. Kopsude kaudu saame kiiresti ja efektiivselt reguleerida happeleelistasakaalu. Nahas peituvate higinäärmete abil eemaldatakse organismist umbes 0,40,5l vett, soolasid, erinevaid jääkprodukte (kusiaine e. uurea, kusihape, kreatiniin). Seega võib nahk teatud määral kompenseerida
SYSTEMA UROGENITALE – KUSE-SUGUELUNDITESÜSTEEM Tagapind Kuseelundid: neer, kusejuha, kusepõis ja kusiti - ülal diafragma REN/NEPHROS – NEER - all - oakujuline paariline kuseloomeelund musculus psoas major – mediaalselt lateraalsuunas - mõõtmed: 12x6x3 cm musculus quadratus lumborum - mass: 200g musculus transversus abdominis
Kuseelundite peaülesandeks on jääkainete eemaldamine verest ja nende kehast väljutamine (kõrvalülesandena väljutavad jääke ka soolestik, kopsud ja nahk!). Neer (ren, nephros): Neerud on 2 oakujulist elundit kõhuõõne tagaseinal retroperitoneaalruumis, mõõtmed ca 12 x 6 x3 cm, kaal ca 200g. Neerude ülesandeks on vere puhastamine jääkidest ja vere osmootse tasakaalu säilitamine. Jäägid ja muud hetkel liigsed ained eemaldatakse uriini koostisse – seega lühidalt on neer uriini tootja. Neerul eristatakse: ülemine ja alumine poolus (ots); eesmine ja tagumine pind; lateraalne ja mediaalne serv. Mediaalse serva keskel on neeruvärat – sealt lähevad läbi neeruarter, neeruveen, ureeter, närvid ja lümfisooned. Neeru katted ja ehitus: Neeru pinda katab sidekoest fibrooskest, selle ümber on paks rasvkapsel (rasvkest), mille sees on veel neerufastsia. Neeru hoiavad oma kohal paigal: a) rasvkapsel, b) kõhupress, c) neeruarter ja d) veidi ka fastsia.
Anatoomia - siseelundid 70. Nimeta seedekanali osad. Suuõõs neel söögitoru magu peensool (kaksteistsõrmik, tühisool ja niudesool) jämesool (umbsool, käärsool (ülenev käärsool, ristikäärsool, alanev käärsool, sigmakäärsool) ja pärasool) ( pärak) · Joonis lk 106 + tv joonis 12. 71. Seedekanali seina ehitus: nimeta 3 kesta, nende iseloomustus. Seedekanali sein koosneb kolmest kestast: · Sisemine limaskest (tunica mucosa), koos selle aluskihi submukooskihiga. Sisaldab rohkesti seedenõret tekitavaid näärmeid. Limaskesta aluskiht koosneb kohevast sidekoest, mis ühendab limaskesta lihaskestaga. Ta võimaldab limaskestal lihaskesta suhtes liikuda ja moodustab limaskesta kurde. · Keskmine lihaskest (tunica muscularis). Lihaskest koosneb silelihasrakkudest, üksikutes kohtades
Igas tsüklis valmib mitu tuhat folliikulit aga ainult üks muutub dominantseks ja ovulatsiooni valmikks. Reeglina on iga menstruaaltsükli kohta viljastumiseks kasutada ainult üks munarakk. Tõenäosus, et dominantseks muutub kaks folliikulit on 1:200. Sama suur tõenäosus on, et üks munarakk jaguneb kaheks ja sünnivad ühemuna kaksikud. Menstruaal tsükkel Eesmärk- võimaldada rasedust. Rasedus peab aset leidma emakas. Emaka sisepinda kattev limaskest muudab oma struktuuri ja omadusi sõltuvalt hormonaalsest miljööst. Tsükli alguses on limaskest õhuke, seejärel progesterooni nivoo tõuseb ja limaskest pakseneb ja mood. näärmed. Endomeetrium (limaskest) on eel seisvaks rasestumiseks valmis. Ovulatsiooni puhul uhutakse folliikul vedelikuga munajuhasse. Kui viljastumist ei toimu on rasestumis valmis endomeetrium valmis. Kuna endomeetrium saab eksesteerida progesterooni nivoo puhul siis hormooni nivoo langusel
söögitoru), teised on peamiselt reservuaari funktsioonis (magu, jämesool), seedimine ja imendumine e. resorptsioon toimub peamiselt peensooles. Seedimises osaleb küll ka suuõõs ja magu, aga toitainete imendumine leiab aset siiski peensooles. Imendumist juhib suur hulk hormoone ja bioloogiliselt aktiivseid aineid, silelihaste enda elundiline aktiivsus ja autonoomne närvisüsteem. http://www.mhhe.com/biosci/ap/dynamichuman2/content/gifs/0120.gif Tartu Tervishoiu Kõrgkool 1 Koostanud M. Kolga ja A. Vahtramäe 2007 sügis Seedeelunkond http://www.owensboro.kctcs.edu/gcaplan/anat2/notes/Image489 MÕISTED -digestioon digestio e.seedimine -absorptsioon absorptio e. imamine -resorptsioon resorptio e. imendumine, kasutatakse seedimise iseloomustamiseks, seeditud
constrictor vestibuli) Adventitsiaalkest Välimised emassuguelundid Organa genitalia feminina externa Häbe (pudendum femininum) Välisehitus: Paariline häbememokk (labium pudenda) Häbemepilu (rima pudendi) Mokkadekommissuur (commissura labiorum: dorsalis et ventralis) selle abil liituvad mokad. Siseehitus: Nahk Häbemeahendaja (m.constrictor vulvae) Nahkne limaskest Asend ja kinnitumine: Paikneb pärakust allpool, neid eraldab lahkliha. Kliitor (clitoris) Välisehitus: Vastab ehituselt isasloomade sugutile. Paariline kõdistisäär (crus clitoridis) Kõdistikeha (corpus clitoridis) Kõdistilukk (glans clitoridis) Kõdistieesnahk (preputium clitoridis) mille moodustavad mokakomissuur ja tupeesiku limaskesta ristikurd Siseehitus: Samasugune ehitus nagu sugutil, puudub kusiti. Kliitorikeha sisaldab paarilist
vertebraalkanal (CANALIS VERTEBRALIS) 2) Kõhtmine ehk ventraalne õõnsus - rinnaõõs: rinnakelmeõõs/kopsukelmeõõs (CAVUM PLEURAE) & südamepaunaõõs (CAVUM PERICARDII) ning kõhuvaagnaõõs: kõhuõõs (CAVUM ABDOMINIS) & vaagnaõõs (CAVUM PELVIS) * kõhuõõnsuses: magu, maks, põrn, sapipõis, kõhunääre, peensool, enamus jämesoolest * vaagnaõõnsuses: kusepõis, osa jämesoolest (sigma- ja pärasool), suguelundid LUUD JA LIIGESED Luud on kõvad, veidi elastsed, värskes olekus kollakasvalged elundid ja nad moodustavad luustiku ehk skeleti. Koostismaterjaliks on peamiselt luukude. Täiskasvanud inimese luud sisaldavad u 50% vett, 21,8% anorgaanilisi aineid (peamiselt soolad), 15,7% rasva ja 12,5% muid orgaanilisi aineid. Org. ained - annavad elastsuse ja sitkuse; noores luus rohkem, sp painduvamad. Anorg. ained - annavad luukoele kõvaduse; mida vanem on, seda
Tartu Tervishoiu Kõrgkool Radioloogiatehniku õppekava RUTA LINDRET, MAARJA MÖLDER, KEVIN AAS NAISE JA MEHE UROGENITAALSÜSTEEMI UURIMINE Referaat Juhendaja: Valentina Timpmann Tartu Tervishoiu Kõrgkool Tartu 2012 Sisukord Sisukord.................................................................................................................................. 2 LABORATOORSED UURINGUD............................................................................................ 4 Uriiniproovid......................................................................................................................
34. Vererõhk Rõhk mida veri avaldab arterite seinale Norm. täiskasvanul 120/80 mmHg 35. Pulsisagedus On arterite rütmiline laienemine, mis on tingitud südame tööst. Sõltub Veresoone täitumisest verega ja südame kokkutõmbe tugevusest 36. Pulsi palpeerimine Randmel a. radialis Kaelal a. carotis Kubeme piirkonnas a. femoralis ANATOOMIA: KUSE-SUGUELUNDITE SÜSTEEM 1. Eritusfuntksiooni täitvad elundid organismis * Neerud Eemaldavad organismist valkude laguprodukte, vett ja soolasid. Aitavad vere osmootse rõhu konstantsuse säilitamisele * Kopsud Eritavad vett ja süsihappegaasi * Jämesool Eritab laguprodukte, sapipigmente ja mitmeid mineraalsooli * Nahk Valkude laguproduktid ja mõned soolad 2. NeerREN, neerud RENES. Parema neeru asukoht on 12 rinnalüli Vasaku neeru asukoht on 11 rinnalüli
KT V SISEELUNDID 70. Seedekanali osad Suuõõs Neel Söögitoru Magu Peensool Jämesool 71. Seedekanali seina ehitus Kolm kesta: (sisemine) Limaskest rohkesti seedenõret tekitavaid näärmeid. Aluskiht kohevast sidekoest, mis ühendab limaskesta lihaskestaga (keskmine) Lihaskest silelihasrakkudest, kahekihiline: välimine pikilihaskiht, sisemine - ringlihaskiht (välimine) Serooskest õhuke ja siledapinnaline, eritab vähesel määral libedat seroosset vedelikku, mis muudab kõhuõõne elunditevahelise hõõrdumise minimaalseks. 72. Suured süljenäärmed
70. Seedekanali osad: Suuõõs, Neel, Söögitoru, Magu, Peensool, Jämesool 71.Seedekanali seina ehitus:nimta 3 kesta, nende iseloomustus. Sisemine limaskest kohevast sidekoest, mis ühendab limaskesta lihaskestaga. Keskmine lihaskiht koosneb silelihasrakkudest Välimine serooskest õhuke ja siledapinnaline, katab magu ja soolt. 72. Suured süljenäärmed, nende asend, avamine suuõõnde(Joonis 11) · 2 Kõrvasüljenääre-väliskõrva ees all mälulihase peal. Avaneb suuõõnde teise purihamba kohal. · 2 Lõuaalunesuljenääre-alalõuanurga kohal.Avaneb suu põhjas keelealusele lihakesele.
70. Seedekanali osad: Suuõõs, Neel, Söögitoru, Magu, Peensool, Jämesool 71.Seedekanali seina ehitus:nimta 3 kesta, nende iseloomustus. Sisemine limaskest kohevast sidekoest, mis ühendab limaskesta lihaskestaga. Keskmine lihaskiht koosneb silelihasrakkudest Välimine serooskest õhuke ja siledapinnaline, katab magu ja soolt. 72. Suured süljenäärmed, nende asend, avamine suuõõnde(Joonis 11) 2 Kõrvasüljenääre-väliskõrva ees all mälulihase peal. Avaneb suuõõnde teise purihamba kohal. 2 Lõuaalunesuljenääre-alalõuanurga kohal.Avaneb suu põhjas keelealusele lihakesele.
toitainetega. Kopsualveool- kopsu kõige väiksem anatoomiline-funktsioonaalne ühik, e sombud, mis teostavad kopsude peamist gaasivahetust. Kopsukelme pleura- serooskelme, mis on mõlema kopsu ümber. Pleuraõõs- koht, kus vähesel määral on serooset vedelikku, et vähendada kopsukelme hõõrdumist hingamise ajal. Pleuraõõnes EI OLE ÕHKU Mediastiinum ehk keskseinand- ruum, mida täidavad kahe kopsu vahel paiknevad elundid. Bronhiaalpu kopsude sees olev võrgustik, mis juhib õhku kopsualveoolidesse. Inspiirium- korduv rütmiline sissehingamine Ekspiirium- korduv rütmiline väljahingamine Hingamistüübid:diafragmaalne ehk kõhuhingamine, rinnakuhingamine, segahingamine Hingamisagedus- hingamisliigutuste arv minutis Hingamismaht- on ühe tsükkli jooksul sisse või väljahingatava õhu hulk Minutiventilatsioon- on ühe minuti jooksul sissse või väljahingatud õhu hulk Pneumotooraks- õhkrind
rasvkoes. II Naise reproduktiivanatoomia ja -füsioloogia Looteperioodil on suguelundite areng mõlemal sugupoolel ühesugune kuni 6. embüonaalnädalani. Munasari ja testis hakkavad arenema ühesugusest diferentseerumata gonaadist (sugunäärmest). Diferentseerumisega algab ka välisuguelundite moodustumine, lähtega ühtsest algvormist. Meesuguhormoonide e. androgeenide toimel arenevad need maskuliinses (mehelikus) suunas, kui androgeene ei ole, siis kujunevad naisetüüpi välised suguelundid.Sisemised suguelundid hakkavad arenema eri algeist, ent esialgu moodustuvad siiski mõlemad nii nais- kui meeslootel. Kummagi sugupoole sisesuguelundite eelastmed arenevad kahe, esialgu paraleellsete juhade süsteemina, mesonefrose ja paramesonefrose juhadena. Paramesonefrose juhad (Mülleri juhad) arenevad munajuhadeks, emakaks ja tupe ülaosaks. Mülleri juhad moodustavad 3.-5. lootekuu vahel uterovaginaalse kanali.Tupe keskosa kasvab
SPERMI JA MUNARAKU ÜHINEMINE, MILLELE JÄRGNEB NENDE TUUMADE LIITUMINE NAHA FUNKTSIOON- 1) KATTE- JA KAITSEF.2) HINGAMISF. 3) ERITUSF. 4) AINEVAHETUSLIK F. 5) TERMOREGULATSIOON NAHA PÕHIKESTAD + LAD. K.- PEALISNAHK/MARRASNAHK ehk EPIDERMIS ; PÄRISNAHK ehk DERMIS; ALUSNAHK ehk HÜPODERMIS (NAHAALUNE SIDE- JA RASVKUDE) SÖÖGITORU- ASUB HINGETORU TAGA (OESOPHAGUS) JÄÄVHAMBAID ON KOKKU - 32 KEEL, ld.k, funktsioon- VÖÖTLIHASKOELINE ELUND (LINGUA); FUNKTS: KÕNE, IMEMINE, TOIDU SEGAMINE, MÄLUMINE, NEELAMINE, MAITSETUNDLIKKUS SÜLG, FUNKTS- TÄISKASVANUL um. 1-1,5 liitrit ÖÖPÄEVAS. SÜLJEGA ALGAB JUBA SUUS OSALINE SÜSIVESIKUTE LAMMUTAMINE. MAOS- ON HAPPELINE KESKKOND. (VENTRICULUS /GASTER). MAGU ON ÜHENDATUD SÖÖGITORUGA KARDIA- ehk LÄVISESUISTIKU KAUDU JA DUODEENUMIGA PÜÜLORUSE ABIL. FUNKTS: 1) MAGU PRODUTSEERIB MAOMAHLA, MIS ALUSTAB VALKUDE SEEDIMIST PEPSIINI TOIMEL.
Maopõhi-vasakule ülespoole ulatuv lae sopitaoline osa. Maokeha-suurem osa maost. Maokuluti-mao, peensoole piir. Mao sein-piki-, ring- ja põikilihaskiht. Maks-asub parema roide all, nääre, mis toodab sappi. Sisemine pind-parem ja vasak sapitaalvagu, ühendav ristvagu. Vaod jag parem ja vasak sagar, ruutsagar, sabasagar. Sapipõis-ühismaksajuha väljasopistus. Põhi ulatub maksa alumise serva alt välja, kael kitseneb sapipõiejuhadeks. Kõhunääre e pankreas-piklik sagarikulise ehitusega elund, millel on ekso- kui endokriinnäärme funktsioon. Eksokriinne osa produsteerib seedeensüüme sisaldavat sisaldavat kõhunäärmenõret, mis kaksteistsõrmikusse jõudes, osaleb seedeprotsessis. Endokriinne osa toodab hormoone ja eritab neid verre. Peensool-jag kaksteistsõrmikuks, tühi-ja niudesooleks. Kaksteistsõrmikusse suubuvad läbi ühise ava peensoole ühissapijuha. Kinnisti kaudu suunduvad peensoolde veresooned ja närvid. Peensoole
näärmeteks. Pikkuselt ja mahult peamine osa seedekanalist paikneb kõhuõõnes. Seedekanal on seestpoolt kaetud limaskestaga, mis suupilu ja pärakupiirkonnas läheb üle nahaks. Seedekanali lihaskest koosneb silelihaskiududest. Ainult neelus ja söögitorus asenduvad need vöötlihaskiududega. 12. Söögitoru ja ühe või kahekambriline magu Söögitoru torujas lihaseline elund, mis kulgeb neelust maoni. Seeditav sööt liigub läbi söögitoru valendiku neelust makku (mõnel loomal eesmakku). Söögitoru liigutused ei allu tahtele. Söögitoru vooderdab limaskest. Magu on seedeelund, kus toimub seedimine e toitainete keemiline lagundamine. Magu on venimisvõimaline. Maost liiguvad toitained pärast lagundamist peensoolde. Veistel kui
8. Klass Väätsa 2015 Mõisted: Seksuaalne sättumus - püsiv emotsionaalne, romantiline, seksuaalne või armastav külgetõmme teise inimese suhtes. Homoseksuaal - homoseksuaal on inimene, kes tunneb seksuaalset külgetõmmet omasooliste inimeste vastu. Biseksuaal - inimene, kes tunneb seksuaalset huvi mõlemast soost inimeste vastu. Heteroseksuaal - heteroseksuaal on inimene, kes tunneb seksuaalset külgetõmmet vastassoost inimeste vastu. Naise suguelundid - tupp, emakas, munasarjad, munajuhad. Emakas, -kael naise sisesuguelund, kus viljastunud muna rakk saab areneda looteks. Tupp - 7-10 cm pikkune elastsete seintega pilujas-torujas elund väikevaagna keskosas, emakast allpool . Munasarjad - munasari ehk ovaarium (ladina ovarium) on sugunääre, mis toodab suguhormoone ja kus küpsevad munarakud. Munasari on paariselund. Naisel asuvad munasarjad vaagna allosas. Munajuhad - umbes 10-12 cm pikkune torujas elund, mis ühendab kõhukelmeõõnt
Seedekanali sein, välja arvatud suuõõs ja neel, on kolmekestaline. Seestpoolt on ta kaetud limaskestaga, mis suupilu- ja pärakupiirkonnas läheb üle nahaks. Söögitorust alates lisandub limaskestale vahelmise kestana lihaskest. Seedekanali väliskestaks on kõhuõõnes, vaagnaõõne eesosas ning osaliselt ka rinnaõõnes kelme ehk serooskest. Väljaspool kere õõsi katab seedekanalit välimise kestana kohevakiulissidekoeline adventitsiaalkest. Seedekanali limaskest on seedefermentide produtseeriaks, imendusorganiks ja oluliseks retseptoorseks väljaks. Seedekanali algusosas, kus toit esineb veel vähe peenestatuna ja seedituna, on limaskesta ülesanne eeskätt temast väljaspool asetsevate kestade kaitsmine. Vastavalt ülesandele ja asukohale ning sellest tulenevale ehituseleeristatakse seedekanali algusosas nahkjat ehk kutaanset ja pärismaost alates pärislimaskesta. Seedekanali lihaskest koosneb silelihaskiududest.
Seedekanali sein, välja arvatud suuõõs ja neel, on kolmekestaline. Seestpoolt on ta kaetud limaskestaga, mis suupilu- ja pärakupiirkonnas läheb üle nahaks. Söögitorust alates lisandub limaskestale vahelmise kestana lihaskest. Seedekanali väliskestaks on kõhuõõnes, vaagnaõõne eesosas ning osaliselt ka rinnaõõnes kelme ehk serooskest. Väljaspool kere õõsi katab seedekanalit välimise kestana kohevakiulissidekoeline adventitsiaalkest. Seedekanali limaskest on seedefermentide produtseeriaks, imendusorganiks ja oluliseks retseptoorseks väljaks. Seedekanali algusosas, kus toit esineb veel vähe peenestatuna ja seedituna, on limaskesta ülesanne eeskätt temast väljaspool asetsevate kestade kaitsmine. Vastavalt ülesandele ja asukohale ning sellest tulenevale ehituseleeristatakse seedekanali algusosas nahkjat ehk kutaanset ja pärismaost alates pärislimaskesta. Seedekanali lihaskest koosneb silelihaskiududest.
osa. Pärasoole lõpposa asetseb retroperitoneaalselt, on kaetud adventitsiaalkestaga ning laieneb seal ja hobusel, moodustades pärasooleampulli. Päraku- ehk anaalkanal on soolkanali lühike lõpposa.Pärakukanal lõpeb välismaailma pärakuga. Päraku sulgumist reguleerivad välimine ja sisemine pärakusulgur. 19) Pankreas ja maks maks on lakteeriva lehma udara kõrval organismi teine suurim nääre. Maks on väga mitmekesise talitlusega elund. Kaksteistsõrmikusse suunatava sapi kõrval produtseerib maks valgu lõhustumisproduktina kusiainet ja kusihapet, muudab verre sattunud mürkained kahjutuks, toimib veredepoo-organina, võtab osa mikroobse infektsiooni vastasest tõrjest ning tal on tähtis osa orgaaniliste toitainete ümberkujundamises. Lootel ka vereloomeorganiks. Maks paikneb vahetult diafragma taga, seostudes sellega kolmnurksidemete, pärgsideme ja sirpsideme varal. Enamik maksast asetseb mediaantasandist paremal
Morfoloogia küsimused 1. Kehaosad ja regioonid ( piirkonnad, millest keha koosneb) Pea, kael, kere, saba, eesjäse, tagajäse 2. Topograafilised mõisted (front, ment, kaudaalne, kraniaalne. jne) *Mediaalne e. keskmine *Lateraalne e. külgmine *Intermediaalne e. vahelmiseks *Kraniaalne e. koljupoolne *Kaudaalne e. sabapoolne *Dorsaalne e. selgmine *Ventraalne e. kõhtmine *Eksternne e. välimine *Internne e. sisemine *Superfitsiaalne e. pindmine *Peofundne e. süva *Pronksimaalne e. kerele lähemal *Distaalne e. kerest kaugemal *Palmaarne e. pihkmine *Plantaarne e. taldmine *Parietaalne e. seinmine *Vistseraalne e. sisusmine *Rostraalne e. ninatipmine või nokmine 3. Luude ehitus ja jaotus ( lamedad, pikad, mis luu sees?) Kuju ja struktuuri alusel jagatakse luud pikk-, lühi- ja lameluudeks. Pikk- e. toruluudel on pikkus muudest mõõtmetest suurem. Lühiluudel on kõik mõõtmed enam-vähem võrdsed ning nad esinevad seal, kus liikumisel tekkinud su
Tulemusena langeb vererõhk ja vesi liigub raku sisemusse. Selle tagajärjeks on krambid hallutsinatsioonid ajuturse. Mineraalainete ainevahetus Vitamiinide tähtsus ainevahetusprotsessis A Siseelundid 54. Seedekanali osad: Suuõõs Neel Söögitoru Magu Peensool Jämesool Kõverkäärsool Pärasool Pärak Seedekanali seina ehitus: Seedekanali sein koosneb kolmest kestast: sisemine limaskest (submukooskiht), keskmine lihaskest, välimine serooskest Kõhukelme, rasvikud: Kõhukelme on serooskest, mis vooderdab kõhuõõne seinu ja läheb üle siseelunditele on kaetud mesoteeliga. Rasvik on kahest kõhukelme lestmest koosneb moodustis, mille vahel on tavaliselt hulgaliselt rasvkudet. Väikerasvik asub maksa ja mao vahel, suur rasvik saab alguse mao suurelt kõverikult ja moodustub neljast omavahel kokkukasvanud kõhukelme lestmest. 55
süljekogusest. Toodavad peamiselt vedelat sülge. 16. Keel: Keel on keeleluuga seondunud lihaseline suuõõneelund, mis täidab peaaegu kogu pärissuuõõne. Ta on komplemis- ja maitsmiselund, samuti osaleb toidu mälumisel ja neelamisel, häälitsemisel. Karnivoorid lakuvad keele abil vedelikke. Samuti kasutatakse keelt karva ja naha puhastamisel. Keel koosneb ettepoole suunatud tipust, keelekehast ja -juurest, mis on suupõhjale kinnitunud lihaste abil. Keelt katab nahkne limaskest. Keeleseljal paikneb rohkesti keelenäsasid, mis aitavad kaasa toidu maitsmisel. 17. Hambad, lühi-ja pikakroonilised hambad Hammas pole luu, vaid isepärane, tugev kiilu- või tulbakujuline elund, sest tal on luukoest erinev struktuur ja talle ei kinnitu lihased. Imetajad vajavad hambaid saagi tapmiseks, toidupala lahtihammustamiseks, selle suhuvõtmiseks ja peenestamiseks. Samuti ka enesekaitseks ja ründamiseks. Hambal saab eristada
1. Luude Ehitus Luu kõvad, elastsed, kollakasvalged, teataval määral plastilised organid. Luud, kõhred ja sidemed moodustavad toese ehk skeleti, mis on keha toeks ja samal ajal keha suuruse ja kuju määrajaks. Kuju ja struktuuri alusel jaotatakse luud pikkadeks, lühikesteks ja lameluudeks. Pikkadel ehk toruluudel on pikkus teistest mõõtmetest suurem, esinevad jäsemete skeletis. Lühikestel luudel on kõik mõõtmed enam-vähem võrdsed, nt kanna ja randmeluud, selgroolülid. Lamedatel luudel on paksus teiste mõõtmetega võrreldes väiksem. Neid leidub jäsemete vöötmeskeletis ja koljus. 2. Luude seostumise vormid Luudevahelised ühendused seovad luid skeletiks, võimaldades luudevahelist liikumist ja amortiseerivad liikumisel tekkivaid tõukeid, venitusi ja põrutusi. Eristatakse kolme liiki luudevahelisi ühendusi: Sidekoeliste ühenduste alaliikideks on: Sideliidused luud on omavahel ühendatud sidekoe abil. Õmblus õhukese sidekoekihi abil liitunud kolju
ja koosneb järgmistest elunditest: ninaõõs cavum nasi kõri larynx hingetoru trachea peabronhid bronchi principales kopsud pulmones ( kops - p u l m o; parem ja vasak kops pulmo dexter et sininster) Vastavalt talitlusele jaotatakse hingamiselundid: * päris-hingamiselundid - need on kopsude alveoolid, kus toimub gaasi vahetus õhu ja vere vahel * hingamisteed - kõik teised ülalnimetatud elundid, millede ülesandeks on sisse- ja välja- hingatava õhu juhtimine Kliinilises praktikas on tavaks ninaõõnt koos neelu ninamise osa ja kõriga nimetada ülemisteks hingamisteedeks; hingetoru ja teisi õhku juhtivaid elundeid nimetatakse alumisteks hingamisteedeks. Hingamiselundite iseärasuseks on suuremal osal nende seinte tugev luust või
Üldiselt reageerib epiteel aktiivselt östrogeenidele estraaltsükli algul epiteel pakseneb, basaalrakud jagunevad, pindmised rakud suurenevad, glükogeeni ja lipiidisisaldus tsütoplasmas suureneb. Emakas Uterus Siin toimub loote arenemine ja kasv Lihaseline organ; vooderdatud silinderepiteeliga Jaguneb neljaks osaks: paremaks ja vasakuks sarveks, -kehaks, ja kaelaks Emakasarvede ja -keha koosneb kolmest kestast: limaskest e. endomeetrium, lihaskest e. müomeetrium ja serooskest e. perimeetrium. Emakakeha ja -sarved Endomeetriumi epiteeliks on ühekihiline silinderepiteel ripsmetega ja ripsmeteta rakkudega. Epiteeli alla jääb proopria, kus paiknevad emakanäärmed (glandulae uterinae) Müo- ja perimeetrium Müomeetrium on tugev lihaskest, mis koosneb kolmest ebaselgelt piiritletud kihist Seespoolne tsirkulaarkiht (silelihasrakkude kimbud) Veresoonterikas vaskulooskiht (eriti väljendunud koeral, kassil)
Konjuktiiv on õhuke, õrn, sile, läikiv, veresoonterohke ja väga tundlik. Laugude verevarustus tuleb silma- ja näoarterist. Venoosne äravool toimub näoveeni kaudu koljuõõne korgasurkesse e. -siinusesse. Lau servadele kinnituvad ripsmed. Ülemisel laul on keskmiselt 100 - 150 ripset, mis paiknevad kolmes reas. Alumisel laul on ~ 70 ripset kahes reas. Laugudel on aktiivne ja passivne kaitsefunktsioon. Aktiivne kaitsefunktsioon avaldub silmapilu reflektoorses sulgemises ereda Koostanud M. Kolga 1 Tartu Tervishoiu Kõrgkool 2007sügis Meeleelundid. Nahk valguse korral, tolmu, läheneva ohu korral silmale. Pilgutamine aitab eemaldada silmast väiksemaid võõrkehi, samuti niisutab ühtlaselt silma eesmist pinda. Passivne funktsioon seisneb pidevas
Nimeta seedekanali osad Suuõõs, neel, söögitoru, magu, peensool ja jämesool Seedekanali seina ehitus, kestad, Sisemine limaskest koos selle aluskihi iseloomustus submukooskihiga , sisaldab näärmeid Keskmine lihaskest, 2-kihiline silelihas, ringi ja pikilihas Välimine serooskest, õhuke sidekoeline kest Kurgu lümfaatiline rõngas, nimeta Lümfaatiline rõngas koosneb kuuest mandlid, nende paiknemine mandlist
Funktsioone : peale sapi produtseerib kusiainet ja kusihapet,muudab verre sattunud mürkained kahjutuks,võtab osa mikroobse infektsiooni vastasest tõrjest, toimib ka lootel vereloomeorganiga. Paikneb vahetult diafragma taga. Pankreas-pehme konsistentiga roosakashall näärmeline organ. Paikneb selgroo ning mao ja 12sõrmiku algusosa vahel,maksa tagaküljel. Suunab hormoonid,insuliini ja glükagooni verre. Nahk-selgroogsete loomade katteelundkonda kuuluv elund.Ta on mitmekülgse ülesande ja talitlusega organ. Kaitseb organismi ,kuid samal ajal on naha optimaalne ärritus teiste organite talitluse intensiivistajaks ja selle kaudu looma produktiivsuse tõstjaks. Nahakaudsed ärritused mõjutavad kogu organismi.Nahka peetakse looma tervisliku seisundi ja toitumuse peegliks. Ehituselt koosneb nahk marrasknahast,pärisnahast ja alusnahast. Hambad-paiknevad suuesiku ja pärissuuõõne vahel.
avaneb neeruvaagnesse. Lõpliku uriini tekkel imendub täielikult glükoos (energia allikas), valikuliselt vastavalt vajadusele vesi ja mineraalid, visatakse välja karbamiid. Ööpäevas tekib umbes 1,5 liitrit lõplikku uriini. 76. Kusepõie ehitus, asend, kusiti ehitus: kusepõis asetseb väikevaagnas. Maht umbes 500-700 milliliitrit. Tegu on lihaselise õõneselundiga, millel kolmekihiline sein. I sisesein on hästi kurruline limaskest, mis sisaldab palju närvilõpmeid. Kurrud lamenevad põie täitumisel. II keskmine on kolmekihiline limaskest, mille kokkutõmbel uriin väljundatakse. III välimine kusepõit kattev sidekoeline paks kest. Tallinn Naise kusiti pikkus on ~3 cm, meestel ~20 cm. Meestel tahteline kusiti sulgemine on võimalik sulgurlihasega, mis asub vahetult pärast eesnääret. Naistel on võimalik sulgemine sulgurlihasega, mis asetseb lahklihases. Kusiti avaus naisel on tupe avast
annaabi.ee 
