septembril 1960 Raplas. 1980. Aastal lõpetas Ta Tallinna Muusikakeskkooli, kus õppis kompositsiooni Anatoli Garsneki, René Eespere ja Mati Kuulbergi juures ning 1985. aastal Tallinna Riikliku Konservatooriumi (René Eespere kompositsiooniklassis). Helilooja mäletab, kuidas ta kaheksa aastaselt kuulis vanaisa mängu talu hormooniumil. Tulevane helilooja püüdis samas noote lahti mõtestada. Vanaisa öelnud: "Sina neist nootidest küll veel aru ei saa." Esimest helitööd kirjutas Urmas Sisask neljateistkümneaastaselt. Ta on loonud 94 suurteost, sealhulgas mitu missat, tsükli tähistaeva muusikat jm. Jänedale asus ta elama 1985. aastal , kus on teinud tööd nii muusikaõpetaja kui ka koorijuhina, tegutsedes lisaks sellele veel harrastusastronoomina. Tema omapärane maailmanägemine ning siiras ja impulsiivne lähenemine elule ja muusikale on teinud Temast ühe omapäraseima isiksuse eesti muusikaloos. 1985. aastal ilmus Tema esimene sümfoonia.
Urmas Ott sündis 23. aprillil 1955 Otepääl. Lõpetas 1979. aastal Tallinna Pedagoogilise Instituudi kultuuriteaduskonna taidlusteatri rezii eriala. Alustas Eesti Raadios aastatel 1977 1979. Alustas 1979. aastal ETV-s teadustajana. Urmas Ott töötas Eesti Televisioonis 1979 1998 AK diktori, saatejuhi, reporteri ja toimetajana. Tema viimaseks tööks rahvusringhäälingus jäi Raadio 4 saatesari "Sündsuse piires" (6.okt 2007-21. juuni 2008, kokku 32 saadet). SAATED "Estraaditähestik" (eetris 1976-1983), U. Ott saatejuht 1981-83 (ETV) 1986 1992 "Teletutvus" (ETV) 1991 1995 aastavahetuse isikuintervjuud (ETV) 1991 1992 "Duett -duell" (ETV) 1992 1998 "Carte Blanche" (ETV) 1998.a. 2
meetri kõrguse tähetorni, 13-aastaselt valmistas prilliklaasidest ise Galilei tüüpi teleskoobi, samal aastal käis ka esimest korda Tallinna tähetornis. 1974. aastal sai ta oma esimese heliloomingu tunni Anatoli Garsenki'lt, aasta hiljem valmis tema esimene tähismuusika pala "Kassiopeia". Ta oli siis vaid 14- aastane ning ta lõi selle ühel tähesajusel suveööl klaveril, mis toa remondi tõttu oli õue lageda taeva alla tõstetud. 1980. aastal lõpetas Urmas Sisask Tallinna Muusikakeskkooli, samal aastal valmis tema esimene suurvormis teos "Klaverikontsert". 21-aastaselt käis juba kontsertvälisreisil. 1985. lõpetas René Eespere kompositsiooniklassi Tallinna Riiklikus Konservatooriumis. Samal aastal valmis tema esimene sümfoonia ning Urmas Sisask kolis Jänedale. Nagu eelnevalt räägitud tekkis tõsine huvi astronoomia ja selle seostamise vastu muusikaga Urmas Sisaskil varakult
TARTU KUTSEHARIDUSKESKUS Toitlustusteenindus Carmen Kutan URMAS ALENDER Referaat Koolipoolne juhendaja: Marika Paulus Tartu 2009 SISUKORD SISUKORD................................................................................................................................. 2 SISSEJUHATUS........................................................................................................................3 Urmas Alender...........................................................................
2 "Vanaema õunapuu otsas" (Mira Lobe / Peeter Raudsepp; 2001; Rakvere teater) "Hommikueine Tiffany juures" (Truman Capote; 2002; Rakvere teater) "Jäneste kirik" (Andry Ervald; 2009; Rakvere teater) 2.3 Rollid Rakvere teatris Juhan Smuul ("Johannese passioon", lavastaja Üllar Saaremäe) 2.4 Raamat "Sööärasöö" 3. Lavastus ,,Igavene kapten" Kuressaare linnateatri selle suve lavastus "Igavene kapten" on Urmas Lennuki poolt kirjutatud just Saaremaal mängimiseks. Kus siis veel rääkida merest, armastusest ja merearmastusest kui mitte Saaremaal. Lavastusel on kaks põhiliini mehe, Kapteni (Allan Noormets) asjaajamised ja suhted merega ning armastus kauni Helina Laanega (Merilin Kirbits). Tegemist on ilusa ja võluva looga, mille näitlejate valik, efektne visuaalne ja muusikaline kujundus on väga heas kooskõlas etenduse looga. Ühelt poolt püütakse
TARTU ÜLIKOOLI VILJANDI KULTUURIAKADEEMIA Muusikaosakond Koolimuusika eriala Kertu Rein URMAS SISASK Referaat Viljandi 2009 SISUKORD SISSEJUHATUS ............................................................................................................................... 3 1. ELULUGU .................................................................................................................................... 4 1.1. Emaliin ...............................................
käis ka esimest korda Tallinna tähetornis. Urmas Sisask • 1975. aastal valmis tema esimene tähismuusika pala "Kassiopeia" • 1980. aastal lõpetas Tallinna Muusikakeskkooli Anatoli Garšneki, René Eespere ja Mati Kuulbergi juhendamisel. • Samal aastal valmis tema esimene suurvormis teos "Klaverikontsert" • 1985. aastal lõpetas Tallinna Riikliku Konservatooriumi René Eespere kompositsiooniklassis. • 1985. aastal valmis tema esimene sümfoonia ning Urmas Sisask kolis Jänedale. • Sisask on töötanud muusikaõpetaja ja koorijuhina Jänedal. Looming • Ta on kirjutanud a capella koori-, kammer- ja orkestrimuusikat. • Suur osa tema loomingust on seotud just tähistaevaga ("Tähistaeva tsükkel“; "Plejaadid"; "Linnutee galaktika"; "Andromeeda galaktika„ • 24 vaimuliku laulu koondnimetusega ("Gloria Patri„). • Segakoorilaulud: "Ave Maria", "Eesti vobla – forell", "Mõtelda on
septembril 1960.aastal. Muusikaga hakkas ta tegelema juba noorelt- üheksaaastasena tegi esimese sõrmepuudutuse Lohusalu algkoolis ja kaks aastat hiljem esines ta esimest korda avalikult. 1971. aastal tegi ta esimest korda tutvust tähistaevaga. Sellest sai ka tema üks suurim kirg, mida on tunda ka Sisaski loomingus. 1974. aastal sai ta oma esimese heliloomingu tunni Anatoli Garsenkolt ning aasta hiljem valmis esimene tähismuusika pala „ Kassiopeia“. 1980. aastal lõpetas Urmas Tallinna Muusikakeskkooli ning samal aastal valmis tema esimene suurvormis teos „ Klaverikontsert“. 21- aastaselt käis ta juba kontsertvälisreisidel. 1985. aastal lõpetas Sisask Rene Eespere kompositsiooniklassi Tallinna Riiklikus Konservatooriumi. Urmas Sisask kolis Jänedale ja samal aastal valmis ka tema esimene sümfoonia. (Miksike, 2015)(Wikipeedia, 2015) 2.LOOMING Urmas Sisask on kirjutanud kooriteoseid, kammermuusikat, orkestriteoseid ja palju muusikat lastele
Urmas Sisask Janeli Uuesoo ja Moona-Anna Mäeots Urmas Sisask Elulugu • Sündinud 9. septembril 1960 Raplas • Õppinud kompositsiooni Tallinna Muusikakeskkoolis Anatoli Garšneki, René Eespere ja Mati Kuulbergi juhendamisel • Tallinna Riiklik Konservatoorium – 1985 • Töötanud muusikaõpetaja ja koorijuhina (Jänedal) • Siiri Sisaski vend • harrastusastronoom Looming • Inspireeritud astronoomiast • Siiras ja impulsiivne lähenemine elule ja muusikale • Koorimuusika • Filmi- ja teatrimuusika • Huvi möödunud aegade muusika vastu • Lihtne ja kaunikõlaline • Arvutas välja planeetide teoreetilised helid - Kumayoshi Stiil • Maagiline rütmipulss • Tonaal- ja modaalharmoonia • Variantne ja variatsiooniline arendus • Polüfoonia ja heterofoonia • Eesti rahvaviis ja euroopa sakraalmuusika • vaimsed allikad Teosed ...
TARTU ÜLIKOOL FILOSOOFIATEADUSKOND KULTUURIEADUSTE JA KUNSTIDE INSTITUUT URMAS KIBUSPUU Referaat Juhendaja: Tiina Saluvere Tartu 2014 SISUKORD SISUKORD............................................................................................................... 2 SISSEJUHATUS........................................................................................................ 3 KIBUSPUU NOORPÕLV............................................................................................. 3
ja looduse populariseerija. 1958 aastal lõpetas Jüssi Tartu Riikliku Ülikooli bioloogia erialal. Ta on töötanud Emmastes õpetajana ja kuulunud ENSV Metsamajanduse ja Looduskaitse Ministeeriumisse, kus tema ametiks oli looduskaitseinspektor. Töötanud Eesti raadios. Ta on salvestanud looduse hääli, nii helimaastikke kui ka paljude Eesti lindude, konnade jt. hääli, publitseerinud albumeid ja loodusteemalisi jutustusi, samuti mõtisklusi loodusest. Raamat „Mister Fred” sisaldab Urmas Oti viimase intervjuu 7. septembril 2008. aastal, mil ta küsitles legendaarset looduseuurijat ja -fotograafi Fred Jüssit. Raamatu teine pool avaldab ka valiku Fred Jüssi esseedest, artiklitest, märkmetest ja fotodest. „Mister Fred”, see on mõtterännak läbi paljude aastate. Kaks suurt meistrit räägivad omavahel avameelselt sellest, millest kumbki on seni kas vaikinud või kõnelenud vähe. Mis on see, mis annab elule väärtuse? Kes või mis aitab inimest ka rasketel aegadel?
URMAS SISASK Elu · Urmas Sisask sündis 9. septembril 1960. aastal Raplas. · üheksaaastasena tegi ta esimese sõrmepuudutuse Lohusalu algkoolis.(kaks aastat hiljem esines juba esimest korda avalikult.) · 1971. aastal tegi ta esimest korda tutvust tähistaevaga. · 13-aastaselt valmistas ise Galilei tüüpi teleskoobi. · 1974. aastal sai ta oma esimese heliloomingu tunni Anatoli Garsenki'lt. · 1975 a. valmis tema esimene
Urmas Lattikas Karina Romanova Jelena Rozinko Anton Rybkov Jevgenija Korsunova Urmas Lattikas Sündis 17.08.1960 Tapa Helilooja, dzässipianist ja ansamblijuht. Lattikas on kirjutanud sümfoonilist, koori- ja instrumentaalmuusikat, muusikat filmidele ja lavastustele. Ta on tuntud arranzeerijana nii dzässis, popis kui ka klassikas. Ta on tuntud arranzeerijana nii
URMAS ALENDER UNUSTAMATU ROCKITÄHT Koostaja: Jaanika Niklus Urmas Alendri elulugu · Sündis 22.novembril 1953 Tallinnas · Esimesed 8 aastat elas ta Odra tänaval vanas puumajas · Tal oli üks õde · Isa oli meremees · Lasteaias Urmas ei käinud · Hiljem kolis ta Lasnamäele · Kogus koolis kuulsust koomikuna · Alendrit köitis kooliajal ujumine, lauatennis, viievõistlus ning markide kogumine · Armastas väga kalal käia, õmmelda ning tundis huvi mootorite, eriti tsiklite vastu · Oma muusikalised anded päris ta ilmselt meremehest isalt, kes oskas akordionit mängida. Ja elutee jätkub kooliajaga...... · Esimene pill, mida ta proovis, oli onutütre kitarr
kirjandust ning 19962000 EMA Kõrgemas Lavakunstikoolis lavastaja erialal. Töö Lennuk on töötanud Tamsalu Kultuurimaja kunstilise juhina ja Saue Keskkoolis eesti keele ja kirjanduse õpetajana (19941995) ning haljastusfirma Lennuk ja KO haljastustöölise ja töökorraldajana. Aastast 2001 on ta töötanud Rakvere teatris kirjandusala juhataja, dramaturgi ja lavastajana. 1. augustil 2011 asus Urmas Lennuk Vanemuise teatri draamajuhi kohale. Edestades konkursil Rein Pakki ja senist draamajuhti Sven Karjat, tegi ta neile ettepaneku asuda tööle teistele ametikohtadele Vanemuise draamatrupis. Alates 2011. aasta kevadest on Lennuk teleseriaali "Õnne 13" stsenarist. Näidendid "Kadrioru vanad" (Vanalinnastuudios lavastanud Eino Baskin) "Rongid siin enam ei ..." "Kadunud kingapood"
meetri kõrguse tähetorni, 13-aastaselt valmistas prilliklaasidest ise Galilei tüüpi teleskoobi, samal aastal käis ka esimest korda Tallinna tähetornis. 1974. aastal sai ta oma esimese heliloomingu tunni Anatoli Garsenki'lt, aasta hiljem valmis tema esimene tähismuusika pala "Kassiopeia". Ta oli siis vaid 14-aastane ning ta lõi selle ühel tähesajusel suveööl klaveril, mis toa remondi tõttu oli õue lageda taeva alla tõstetud. 1980. aastal lõpetas Urmas Sisask Tallinna Muusikakeskkooli, samal aastal valmis tema esimene suurvormis teos "Klaverikontsert". 21-aastaselt käis juba kontsertvälisreisil. 1985. lõpetas René Eespere kompositsiooniklassi Tallinna Riiklikus Konservatooriumis. Samal aastal valmis tema esimene sümfoonia ning Urmas Sisask kolis Jänedale. Jäneda lossitorni on Sisask kohandanud ainulaadseks "muusikaliseks planetaariumiks", kus ta teeb astronoomilisi vaatlusi ja korraldab loeng-kontserte
URMAS ALEND ER 22. NOVEMBER 1953 – 28. SEPTEMBER 1994 URMAS ALENDER OLI EESTI LAULJA JA HELILOOJA Lapsepõlv Urmas Alender sündis 22.novembril 1953. aastal Tallinnas. Esimesed 8 aastat elas ta Odra tänaval vanas puumajas tollase Autoinspektsiooni lähedal. Mängukaaslasi tal eriti ei olnud, praktiliselt ainus temaealine laps ümbruskonnas oli tema õde. Kuigi isa oli meremees ja ema käis tööl, ei käinud Urmas lasteaias. Tavaliselt mängis ta üksinda. Isa tõi Urmasele reisidelt palju huvitavaid mänguasju kaasa, kõige rohkem aga püstoleid, mida Urmas tal palus tuua koos teksastega, millel pidi olema hästi palju taskuid. Kuigi Urmasel oli palju püstoleid ja ta nendega tüdimuseni mängis, ei arvanud ta kunagi, et vägivald on probleemide lahenduseks. Sellest põhimõttest ajendatuna ei võitnud ta koolis kuulsust kaklejana, vaid koomikuna. Tal pruukis vaid grimassi
Alenderi juubelikontsertil. Tema unustamatut loomingut esitasid: Ott Lepland, Sandra Nurmsalu, Taavi Peterson, Kärt Tomingas, Riho Sibul ning Tanel Padar. Kuulajaid oli palju ning saal oli rahvast täis. Seda oli ka arvata, sest piletid olid välja müüdud ning nende saamisega tekkis raskusi. Kohale oli tulnud üllatavalt palju noori, mis selgelt näitab Alenderi loomingu kestvat mõju järgnevatele põlvkondadele. Esitamiseks oli välja valitud kakskümmend kaks pala Urmas Alenderi loomingust. Laule juhatasid sisse helikaadrid Tartu Raadio 1994-da aasta saatest ,,Laulud, mis mind on loonud". Üks meeldejäävamaid sissejuhatusi oli laulule ,,Solaarne". Lindistusel rääkis Alender, et esinedes Varjudega koolipidudel, tulid enne kontserdi lõppu lava ette tihti tüdrukud, kes küsisid just seda laulu. See oli laul, mida ta neile alati laulis. Kontserdil esitas seda laulu Taavi Peterson
Eesti muusika: Urmas Alender Birgit Kukk Kiili Gümnaasium 9.a klass 25.02.2009.a. Tutvustus 20. saj. Eesti muusika üks väljapaistmavaid isiksusi on olnud ja on ka praegu Urmas Alender. Ilma temata oleks võimatu kirjeldada Eesti rockmuusikat ja selle teket.Ta oli võõrvõimu vastu meelestatud Ruja hing. Tema tähtsust, mõju ja loomingu jõudu, on tunda ka tänapäeval. Ta andis eesti kunstile oma hääle, Eestimaale ja eestlusele südame. Alender oli paljude tolle aegsete bändide solist, tuntuim neist on " Ruja ". Ta elas mitte ainult Eestis, vaid ka Rootsis, kuna ei suutnud enam Eestis valitsevat võõrvõimu taluda. Biograafia
,,TEISELPOOL VETT" Retsensioon Kontsert mida käisin vaatamas, toimus Tallinna Jaani kirikus, 10.Novembril. See kestis üks tund ja kakskümend minutit. Kontserdi pealkiri oli ,,Teiselpool vett". Selle kontserdi üldeesmärk oli tutvustada Urmas Alenderi loomingut. Urmas Alender (22. november 1953 28. september 1994) oli eesti laulja ja helilooja. Ta sai tuntuks rokkansambli Ruja omapärase solistina. On avaldanud rohkesti heliplaate ja kassette, sealhulgas "Ruja", "Üle müüri", "Kivi veereb", "Pop Ruja", "pust budet vsjo", "Must lind", "Hingelind". Alender on peamiselt laulnud Rein Rannapi, Ott Arderi, Juhan Viidingu ja omaenda laule
välislepingute ja koostamine. välismajandusega seotud küsimuste lahendamine; Eesti Vabariigi suhtlemise korraldamine välisriikide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega; sise- ja välisprotokolli korraldamine riiklike tähtpäevade tähistamise ning riiklikult oluliste välisvisiitide läbiviimise, samuti kõrgete külaliste vastuvõtmise korral; Urmas Paet (sündinud 20. aprill 1974 Tallinnas) on Eesti poliitik, Eesti Reformierakonna liige. Alates 13. aprillist 2005 kuni 5. aprillini 2007 oli ta välisminister Andrus Ansipi esimeses valitsuses. Urmas Paet on välisminister ka 5. aprillil 2007 ametisse astunud Andrus Ansipi teises valitsuses. Välisministeeriumi eelarve oli 2010.aasta riigieelarve seaduses algselt 718 200 000 krooni. Viimaste aastate suurimateks
Urmas Sisask 1960 Looming: Koorilooming · Huvi gregooriuse laulu, barokiajastu koorimuusika vastu Ka koorimuusikas on seos universumine. Ta arvutas Päikesesüsteemi planeetide tiirlemisel tekkivad teoreetilised helid. · Tulemuseks sai viiehelilise rea(cis, d, fis, gis, a). See osutus jaapani muusikas esinevaks kamayoshi laadiks. · Seda laadi kasutas järgmistes teostes: 24 vaimuliks laulus koondnimega ,,Gloria Patri" · ,,12 laulu püha neitsi Maria auks" · Kirjutas 4 missat. Neist kolmas alapelkirjaga ,,Eesti missa" on esimene eestikeelse tekstiga missa. K · Kantaat ,,Ood armastusele" naiskoorile ja lapssolistile. K Vokaalsümfoonilised teosed · ,,Pro Patricia" Eesti Kaitseväe orkestri poolt tellitud oratoorium puhkpilliorkestrile ja kooridele · Okestriteostest kirjutas konservatooriumi lõputööks sümf...
Kellelt: Mirge Arge Teema: Kuidas ra tunda demagoogiat Kellele: Urmas Lehtsalu Vaatasin videot Kuidas ra tunda demagoogiat. Videos seletati erinevate nidete phjal ra demagoogia erinevad vormid. Demagoogia ehk knekeeles hma. Hma on sisuliselt halb vi ebaloogiline argument. Argument algab vitega. Argument koosneb neljast osast- vide, seletus, testus ja jreldus. Videos toodi argumendi niteks, et alkohol tuleks ra keelustada. Argumendi keskmeks on loogika. Argumendist saab hma siis kui, kellegi eldud argument tundub ebaloogiline
väga väike ning vaatasin õega ,,Nukitsameest". Minu jaoks olid metsakollid väga jubedad ning ma vaatasin seda, kui maailmajubedaimat õudusfilmi. Olen käinud ,,Nukitsameest" ka teatris vaatamas ning ka see oli väga hea. Dirigendi Neeme Järvi teostega pole ma vist enda algatuslikult kokku puutunud. Ainult muusika tunnis olen vist tema teoseid kuulnud. Valisin need interpreedid, kuna Ines ja Maarja on väga ilusad eesti soost lauljad, Urmas Alendri laulud on suurepärased, Olev Ehala on minu jaoks kuidagi väga muhe mees, ning Neeme Järvi valisin puht juhuslikult, kuna pidime kirjutama erinevate alade esindajadest. 9 LISAD Eda-Ines Etti Maarja-Liis Ilus Olav Ehala Urmas Alender 10 Kasutatud materjal http://et.wikipedia.org/wiki/Maarja-Liis_Ilus http://et.wikipedia.org/wiki/Eda-Ines_Etti
ANSAMBEL ,, RUJA" 1971-1988.a KOOSTAJA:IVAR TURJA 07.03.2009.a SISSEJUHATUS Ruja... - sellise koosseisu poolt esitatud laule on enamik inimesi ka varem kuulnud, vähemalt mõnda tuntumat lugu, selliseid on Ruja repertuaaris läbi aegade ikka leidunud. Rujas on aga paljutki veel. Pea kõigis Ruja lauludes on solistiks Urmas Alender. Ent see on tegelikult vaid jäämäe veepealne osa. Üritame läbi Alenderi ja Ruja muusika veidi vee alla vaadata, kompida seda suurt keha, mille piirid pole selged. ESIMENE PERIOOD (1971-1975) - VARANE RUJA Koosseis · Urmas Alender (vokaal) · Jaanus Nõgisto (kitarr) · Tiit Haagma (basskitarr) · Rein Rannap (klahvpillid) · Andrus Vaht (trummid) · Toomas Veenre (kitarr) · Andres Põldroo (kitarr) 1971
"See meeletu maailm" eest; ·1980. aastal nimetati Ivo Linna parimaks lauljaks Aarne Oidi nimelisel võistluskontserdil "Tallinn- 80"; ·valitud parimaks lauljaks ajakirja Noorus küsitlustel; ·samuti Eesti Raadio saates "Soovid, soovid, soovid..." kuulajate poolt; ·Albumid: "Ivo Linna '93" (1993) "Ivo Linna" (2001) "Enne ja pärast päeva" (2001) "Üksi, iseendas üksi..." (2006) Urmas Alender Urmas Alender (22.nov.1953-28.sept.1994) oli sti laulja ja helilooja.Ta sai tuntuks eesti rokkandsambli Ruja omapärase solistina.Temalt on ulmunud rohkesti heliplaate ja kassette, seal hulgas ,,Ruja" , ,,Üle müüri" , ,,Kivi veereb" jne. Alender on peamiselt laulnud Rein Rannapi ja omaenda laule. On säilinud ka haruldane Stockholmis tehtud salvestus Toivo Kurmeti laulust "Flying Away", mis on avaldatud Toivo Kurmeti albumis "Muusikavooluses" (Stockholm, 2008).
Active Simple Continuous Present Walks Is walking Past Walked Was walking Future Will walk Will be walking Present Perfect Have walked Have been walking Past Perfect Had walked Had been walking Future Perfect Will have walked Will have heen walking Passive Simple Continuous Present is sold Was being sold Past was sold was being sold Future Will be sold Present Perfect Have been made Past Perfect Had been made Future Perfect Will have been sold A house on fire heas suhtes olema He...
homostaas org Võime tagada sisekkstabiilusu Elundite talituse regulatsioon: 1. neutraalne regul-närvisüseemi vahendusel 2.humoraalne regul-hormoonide abil vere kaudu pos tagasisede org tekkinud kõrvalekallet võimendatakse veelgi nt sünnitus, oksend neg tagasiside-põhiline; väliskk saadakse inf ja sisekk püütakse muut nii, et kõrvalekalle väheneks nt soe-higistamine energia=ainev_kasv_metaboolne e kadu_väljaheited_uriin Veresuhk kt veri viib glükoosi iga raku mitokondrisse. G tuleb verre: 1.süsivesikute seedmine 2.glükogeenilõhustumine 3. glükoosi sünteesimine aminoh, rasv. Kui glükoosi tase vallandub insuliin, mis laseb liigse glükoosi rakkudesse ja muudab liigse glükoosi glükogeeniks, kui tase mad, siis vallandub glükagoon, mis lagundab glükogeeni glükoosiks. insuliin ja glükogeen on hormoonid, mis on ensüümid, neid tooab kõhunääre. Diabeet on insuliini puudulikkus org, mis on kaasasünd v pärilikkuse eelsoodumusega. Maks ül: veresuhkru...
Tänapäeva Eesti heliloojad René Eespere (14.12.1953 Tallinn) Helilooja ja pedagoog. René Eespere lõpetas 1972. aastal klaveri erialal ja 1977. aastal kompositsiooni erialal Tallina Riikliku Konservatooriummi. Täiendas end 1977-1979 Moskva konservatooriumi assistentuur-stazuuris Hatsaturjani ja Nikolajevi juhendamisel. On aastast 1979 Eesti Muusikaakadeemia muusikateoreetiliste ainete ja kompositsiooni õppejõud, aastast 2002 professor. Looming: Muusikakeskkoolis õppis René Eespere klaveri erialal ja ka tema loomingus on klaverimuusikal väga oluline koht - tema stiil on kujunenud esmajoones selle pilli najal. Juba üliõpilaspõlves kirjutatud klaveri prelüüdides (1974-1975) kuuleb mõningaid tema muusika põhijooni. Moskvas sündisid esimesed "Ritornellid" klaverile (1978-1982). Helilooja sõnul jõudis ta just nende kaudu oma stiilini. Need on kaunid ja peened, klaverist ja selle kõlavärvidest rõõmu tundvad mänguli...
Tartu Täiskasvanute Gümnaasium 20. sajandi heliloojad Referaat Helina Daniel 12a klass Tartu 2009 1 Sisukord Sissejuhatus, töö tutvustus.....................................................................3 Veljo Tormis......................................................................................4 Arvo Pärt...........................................................................................6 Peeter Vähi........................................................................................8 Urmas Sisask......................................................................................9 Jean Sibelius.....................................................................................10 Igor Fjodorovits Stravinski...................................................
1968. aastast on ta Tallinna konservatooriumi (Eesti Muusikaakadeemia) kompositsiooniõppejõud ja 1983. aastast professor. Ta esindab neoklassitsistlikku suunda Eesti muusikas. Ta on kirjutanud paljudes zanrides, olulisel kohal on sümfoonilised teosed (neli sümfooniat, hulk kontserte) ja lavamuusika (3 ooperit ja balletti). Urmas Sisask Eesti helilooja ja ka tähetark sündis 9.septembril 1960.aastal Raplas. Ta lõpetas 1980. aastal Tallinna Muusikakeskkooli, ning 1985. aastal Tallinna Riikliku Konservatooriumi. Sisaski edasine elukäik on seotud suuresti muusika, astronoomia ja Jänedaga. Jäneda lossitorni on Sisask kohandanud ainulaadseks "muusikaliseks planetaariumiks", kus ta teeb astronoomilisi vaatlusi ja korraldab loeng-kontserte.
US Art Gallery Sai külastatud härra Urmas Sõõrumaa kunstigaleriid Rotermanni kvartalis. Kohe sisse astudes olin meeldivalt üllatunud, et kui soe vastuvõtt oli. Proua, kes müüs pileteid, pakkus välja natukene ka iga pilti kohta tausta ja lugu rääkida ning olime muidugi nõus sellega. Proua kohe algul tutuvustas meile kollektsiooni kõige väärtuslikumat eset, milleks on u. 1654 aastal tehtud löögikell. See oli väga osavalt eksponeeritud, et alla oli sätitud peegel klaas, kust siis peegeldus kella sisemus
Ta oli endassetõmbunud. Ta elas aastaid mungakloostris. 1980 läks elama Berliini Saksamaale, seal elab ta tänini. Lohusalus on heliloojate suvila (Helisalu). Ta on loonud vokaalsümfooniaid (oratooriumid, missad), sümfoonilisi teoseid, koorilaule ja kammermuusikat. Ta on kirjutanud kollaazi teemal ,,Bach". Urmas Sisask (1960) Ta on pärit Harjumaalt Keila lähedalt, suurest 5-lapselisest perest. Tema õde on Siiri Sisask. Urmas Sisask läks õppima Tallinna konservatooriumisse. Kui ta lõpetas konservatooriumi, polnud tal tööd ning ta suunati Jänedale tööle. Ta sai oma käsutusse Jäneda mõisa tähetorni. Ta on kirjutanud ,,Linnutee galaktika", 29 osa ,,tähistaeva tsükkel", ,,Nääri oratoorium", laste ooper ,,Kuri kuningatütar". Ta on kirjutanud ka väga palju laulupeolaule. Vene muusika võime jagada kolme suurde perioodi. . I vanaaeg (algab üldkogukondlikust ajast kuni 10.saj.-ni), II keskaeg (10saj-17
Eesti Vabariigi ja ENSV võrdlus isikute kaudu Ajaloo õpimapp Tallinn 2014 Sisukord Sisukord.................................................................................................2 Sissejuhatus...........................................................................................3 Kerge muusika.......................................................................................4 Tõsine muusika.....................................................................................5 Kujutav Kunst.......................................................................................6 Skulptuur...............................................................................................8 Graafika...............................................................................................10 Arhitektuur.................................................................................
Demokraatia on valitsemine valitud esindajate kaudu Ministeeriumid Justiitsministeerium (kristen Michael), Haridus- ja teadusministeerium (jaak Aaviksoo),Kaitseministeerium (urmas reinsalu),Keskkonnaministeerium (keit pentus-rosimannus),Kultuuriministeerium (rein lang),Majandus-ja kommunikatsiooniminister (juhan parts),Põllumajandusminister(helir-valdor seeder) ,Rahandusministeerium (Jürgen ligi),Siseministeerium (ken-marti vaher),Sotsiaalministeerium (hanno pevkur), Välisministeerium (urmas paet) Maavalitsuse ülesanded: Korraldada ja kordineerida riiklikku haldust, käsutada riigivara, planeerida regiooni arengut. Kohaliku omavalitsuse ülesanded Korraldada sotsiaalabi ja-teenuseid, korraldada elamu- ja kommunaalmajandust, organiseerida ühistransporti, korraldada heakorda ja kekskonnaplaneerimist. Eesti kohtusüsteem I maakohtud, halduskohtud , II ringkonnakohtud, III riigikohus. Õiguskantsler teostab põhiseaduse ja seaduslikkuse ...
Raamatu arvustus ,,Sindrinahkses kasukas" Anne Kahro raamat ,,Sindrinahkses kasukas", mis räägib huvitavalt Urmas Sisaski eluloost. Raamat annab ülevaate Urmas Sisaski kujunemisperioodist- noorpõlvest. Esile on toodud tema omapärasust, veidrust ning läbi selle avalduvat omamoodi geniaalsust. Urmas Sisask sündis 1960 aastal Endel ja Mai Sisaski esimese lapsena. Urmas paistis algusest peale silma omapärasuse ning andekusega. Urmas sai endale veel ka õe Lea, kellega oli tal lapsepõlves väga tihe side, koos saadi hakkama kõiksugu tempudega. Mõlemad olid ka laiskluse musternäidised. Urmase vanemad lahutasid ning ema leidis uue mehe metsavahi Heino, kellega neil sündisid tütar Siiri ning poeg Karl. Urmas kaotas varajases nooruses õnnetuse tõttu kõnevõime ning hiljemgi kui kõnelema hakkas oli ta loomult sõnakehv ning jäi
"SINDRINAHKSES KASUKAS" Anne Kahro kirjutatud raamat ,,Sindrinahkses kasukas"on teos, mis räägib huvitavalt Urmas Sisaski kujunemisest muusikuks ning ta eluloost. Raamat annab ülevaate Urmas Sisaski kujunemisperioodist, tema noorpõlvest. Urmas Sisask sündis 1960.aastal Endel Sisaski ja Mai Sisaski esimese lapsena. Urmas paistis juba noorena silma oma omapärasuse ning andekusega. Raamat rõhub eelkõige tema omapärasusele ning veidrusele. Urmas ei jäänud ainsaks lapseks, peagi sai ta endale veel ka õe kellele pandi nimeks Lea. Õe Leaga oli tal lapsepõlves väga tihe side, lapsed said hästi läbi ja hoidsid teineteist. Mõlemad olid iseloomult tembuviskajad ja laisklejad. Urmase vanemad lahutasid, ema abiellus uuesti ja tal sündis veel kaks last - poeg ja tütar. Urmas kaotas varajases nooruses õnnetuse tõttu kõnevõime ning hiljemgi kui kõnelema hakkas, rääkis ta väga vähe ning jäi pikkadeks aastateks omaette nohisema.
Sven Grünberg asutas 1974.a ansambli Mess, mis sai üheks eesti elektroonilise rock'i alustalaks. Klahvpillimängijate initsiatiivil tekkis veel teisigi tuntuid ansambleid, näiteks Andres Valkoneni Väntorel ja Rein Rannapi eestvedamisel kokku tulnud Ruja, kes väärib pikemat tutvustust juba oma pika ajaloo ja mitmete koosseisu vahetuste tõttu. Ruja Algselt mängisid Rujas lisaks Rannapile Paul Mägi, Andrus Vaht, Tiit Haagma ja Andres Põldroo, laulis Urmas Alender. 1973. aastast asendas kitarrist Põldrood Jaanus Nõgisto, 1976. a hakkas Rannapi asemel klahvpilli mängima Margus Kappel, 1985. a aga Igor Garsnek. Kuna klahvpillidemängijate sulest tuli enamik originaalloomingust, siis nende vahetumisega kaasnesid ansambli muusikas alati märgatavad stiilimuutused. Erinevail aastail on Rujas mänginud palju eesti tippmuusikuid: lisaks eelnimetatutele ka Priit Kuulberg, Ivo Varts, Toomas Rull jt.
häälsed. Looming umbes 1000 laulu(väikesed koraali ja rahvaviisi seaded; humoristlikud laulud. Lõi esimese Eesti reekviemi: 8-osaline "Reekwiem"(1927***1929). Rahvapärased laulud: "Ai siga link link" "Ma kõndisin vainul". Originaalsed tema lood: "Hällilaul" "Nõmmelill" "Talvine õhtu"(V. G. Ridala). Kirj. Lühikokkuvõte 10 eesti helilooja loomingust : Heino Eller, Eduard Tubin, Gustav Ernesaks, Eugen Kapp, Eino Tamberg, Veljo Tormis, Arvo Pärt, Erki-Sven Tüür, Urmas Sisask, Raimo Kangro, Lepo Sumera, Toivo Tulev, Helena Tulve, Ester Mägi Heino Eller (1887-1970) oli Tobiase õpilane. Asus õppima Peterburi konservatooriumis viiuli eriala, aga lõpetas hoopis heliloojana.Rahvalike traditsioonide kujundaja eesti instrumentaalmuusikas. Iseloomulik on keelpillide kõlavärvid, õhulisus, nüansirikkus, viimistletud detailid. Helikeel on lüüriline, tasakaalukalt jutustav. (Kodumaine viis)Ta töötas Tartu Kõrgemas Muusikakoolis ja oli ka
mitte ühtki eestlast, kes poleks nende kauneid ja aegumatuid lugusid kuulnud, mis on tänapäevanigi väga populaarsed. sellepärast tahtsingi teha oma esitluse just sellest bändist. Bändi ajalugu Ruja oli eesti rokk bänd, mis tegutses 1970-1980 aastatel. Oma esimese endanimelise albumi avaldasid nad 1979. aastal ning paljud Originaal-laulud olid kirjutatud Rein rannapi poolt. Bänd loodi rein rannapi poolt, kui ta oli 11.klassis 1971. Kolm esimest liiget olid Rein rannap, Urmas alender ja andrus vaht. 28.Septembril 1994 suri urmas alender ning tänu sellele otsustasid ülejäänud liikmed enam mitte kunagi `ruja' nime all esineda. Bändi nime kaks teooriat Populaarsem arvamus on , et Kuid osad inimesed arvavad, Ansambli nimeks võeti et nimi koostati bändi kõige uudissõna "ruja", mis oli tähtsamate liikmete eesnime mõeldud asendama väljendit esimestest tähtedest. (R "teaduslik fantastika". Rein Rannap, U Urmas
TALLINNA ÜLIKOOL KONTENTANALÜÜSI ARUANNE Juhendaja: Tallinn 2009 Uurimismeetodid riigiteadustes 2009 Sissejuhatus Kontentanalüüsi aluseks olevaks isikuks valisime Reformierakonna liidrite hulka kuuluva, Eesti Vabariigi Välisministri, Urmas Paeti. Tema isiku näol on tegemist korrektse ja vaoshoitud väljaütlemistega tuntud ministriga. Tema jutt on alati konkreetne ja lähtub faktidest, puuduvad hinnangud ja liialdused, mida tänasel Eesti poliitilisel maastikul kohtab harva. Valimiks otsustasime võtta AS Postimees veebiväljaande www.postimees.ee. Leidsime 26 artiklit, kus on mainitud Urmas Paeti. Perioodiks valisime 1.augusti kuni 1.oktoober 2008 aasta. Antud periood oli ülemaailmselt huvitav ja sündmusterohke
Genesiseks, Pink Floydiks. Bänd puudutas rahva südameid ja hingi, ta inspireeris. Ajas nutma ja naerma. Ruja õhutas Eestile mõtlema, isegi kui riigi tulevik ei olnud teada tumedatel NSVL aegadel. See kõik tähendas Eesti rahvale palju. Ruja oli Eesti rock-ansambel, mis tegutses 1970. ja 1980. aastatel. Ansambli nimi kujunes välja uudissõnast, mis asendas väljendit "teaduslik fantastika". Peaaegu kõikides lauludes on solistiks Urmas Alender. Ansambel viidi kokku Rein Rannapi ja Urmas Alendri poolt 1971. aasta septembris. 1. LOOMINGU PERIOODID 1.1 Esimene periood (1971-1975) VARAJANE RUJA Ruja pandi kokku kahe muusiku poolt, kellel olid erinevad huvid. Üks neist tahtis luua huvitavat muusikat (Rein Rannap) , teine laulda eesti keeles (Urmas Alender) . Enne ansambli loomist toimus Eesti rockmuusikas muutus seda ei julgustanud NSVL võim. Ruja vaatas okupatsiooni võimudele ülalt alla ning lõhkus selle nö seina ning hakkas eesti keeles esinema
...................................................................... Tiitelleht 2............................................................................................... Sisukord 3......................................................................................... Sissejuhatus Sissejuhatus Ruja oli Eesti üks kuulsamatest rock bändidest 70. ja 80. Aastatel. Nimi ,,Ruja" tuleneb bändi liikmete esimestest tähtedest (R Rein Rannap, U Urmas Alender, J Jaanus Nõgisto ja A Andrus Vaht). Bänd väljastas oma esimese albumi 1979. Aastal. Mitmed kuulsaimad meloodiad on kokku pandud Rein Rannapi poolt. Ruja valisime sellepärast, et me armastame rock muusikat ja Ruja on üks Eesti rock muusika ikoonidest. Koosseis Koosseis aastatel 19711975 Urmas Alender (vokaal) Jaanus Nõgisto (kitarr)
impressionistlikus stiilis. Maalitud on linna tänavat ja parki õhtul. Kuid tänavatuled valgustavad linna. Linnas toimub tegevus, inimesed kõnnivad, käivad poodides, istuvad pargis pingil. Linna vaade on väga kaunis. Pargis istuvad kaks kleidis daami. Need kaks daami on maali keskpunktiks. Ühe naise seljas on erkkollane maani kleit ning teisel naisel on seljas maani punane kleit. Maali meeleolu on töine ja rõõmus. Mulle väga meeldis kunstimuuseumis Pallas Urmas Viigi loomingu näitus. Urmas Viigi teosed on väga omapärased ja tänapäevased. Tema teosed paistavad silma äärmuslikkuse ja julgusega teha midagi teistsugust. Tema näituses oli kasutatud väga palju kaasaegset kunstitehnikat nagu fotod, videod, ruumilised kompositsioonid. Mulle meeldisid kõik Urmas Viigi näituse eksponaadid. Urmas Viiraltil oli kaks sarnast ruumilist kompositsiooni. Need olid majad, kuid mitte tavalised majad
lemmikraamat? 8. Kuidas lõppes Kadrile esimene kord isa külastamine? 9. Miks avas Kadri vanaemale saadetud kirja? 10. Mida kinkis tädi Elsa Kadrile näärideks? 11. Miks ei olnud teose algul Kadrit võetud pioneeriks? 12. Miks sai Kadri oma 13. sünnipäeval vanaema käest pahandada? 13. Miks kahtlustati Kadrit Milka salli varguses? 14. Mis raamatut luges Kadri vanaemale ette? 15. Millist tädi Elsa poolt saadud nõuannet Kadri sageli meelde tuletas? 16. Mida pidas Urmas Kadri juures kõige ilusamaks? 17. Miks Kadril oli piinlik, kui tädi Elsa talle salli kaela sidus? 18. Tädi Elsa pool oli Kadril mitu ebameeldivat olukorda. Nimeta kolm. 19. Kuidas läksid korgid läbi, kui Urmas Kadrile ootamatult külla läks? 20. Miks sai Kadri sanatooriumis vene keele selgeks? 21. Mida sundisid vanemad Annet tegema, mida ta ei tahtnud? 22. Millega tegeles kaltsuring? 23. Mida sisaldas ajalehe Säde poolt saadetud kiri Kadrile? 24
puudujäägi. Näiteks pimedatel on hästi arenenud kuulmine, kompimine ja haistmine. Kurtidel on teravnenud jällegi nägemine. Meeleelunditel on spetsiaalsed väliskeskkonnast informatsiooni vastu võtvad tunderakud ehk retseptorid. Vastuseks ärritusele tekib meeleelundites närviimpuls, mis liigub närve mööda ajusse, kus seda analüüsitakse ja tõlgendatakse. Seejärel reageerib inimene vastavalt saadud ärritustele".( Urmas Kokassaar, Mati Martin, Bioloogia põhikoolile IV. Lk. 68.) ,,Inimese silm on erakordselt tundlik. Isegi kõige parem filmilint on 1000. korda vähem tundlik kui inimese silm". (Brian J. Ford, ,,Inimene",lk.20. ). Silm on nägemiselund ,,Silm on meeleelund, mille abis saame kujutuse ümbritsevast maailmast. Nägemine on inimesele väga tähtis, sest silmade abis saame ligikaudi 90% meeltega vastu võetavast informatsioonist
ESMASED EESMÄRGID JA TEGEVUSED Eesti Reformierakonda kuuluv Taavi Rõivas juhib Eesti Vabariigi Valitsust alates 26. märtsist 2014. Taavi Rõivase teine valitsus astus ametisse 9. aprillil 2015. aastal PEAMINISTER TAAVI RÕIVAS Arto Aas on Eesti Vabariigi riigihalduse minister alates 9.aprillist 2015. Ta kuulub Reformierakonda. RIIGIHALDUSE MINISTER ARTO AAS Urmas Kruuse on Eesti Vabariigi maaeluminister alates 9. aprillist 2015. Ta kuulub Eesti Reformierakonda. MAAELUMINISTER URMAS KRUUSE Jürgen Ligi on Eesti Vabariigi haridus- ja teadusminister alates 9. aprillist 2015. Ta kuulub Eesti Reformierakonda alates 1994. aastast. Aastatel 2014-2015 oli Jürgen Ligi Riigikogu XII koosseisu liige. Aastatel 2009-2014 oli Ligi Eesti Vabariigi rahandusminister. Aastatel 2007-2009 oli ta Riigikogu XI koosseisu liige. Aastatel 2005-2007 oli Jürgen Ligi Eesti Vabariigi kaitseminister. Aastatel 1995-2005 oli ta Riigikogu VIII, IX ja X koosseisu liige. HARIDUS- JA TEADUSMINISTER
Ruja Rait Rauba AT209 Ruja oli eesti rock-ansambel. Ansambli nimeks võeti uudissõna "ruja", mis oli mõeldud asendama väljendit "teaduslik fantastika". Koosseis aastatel 19711975 Urmas Alender (vokaal) Jaanus Nõgisto (kitarr) Tiit Haagma (basskitarr) Rein Rannap (klahvpillid) Andrus Vaht (trummid) Toomas Veenre (kitarr) Andres Põldroo (kitarr) Koosseis aastatel 19751978 Jaanus Nõgisto (kitarr) Tiit Haagma (basskitarr) Margus Kappel (klahvpillid) Andrus Vaht (trummid) Ivo Varts (trummid) Priit Kuulberg (bass) Koosseis aastatel 19801983 Urmas Alender (vokaal) Jaanus Nõgisto (kitarr) Tiit Haagma (basskitarr)
Kuid nüüdseks valdav osa Eestis elavatest inimestest tahab tuua ühiskonda välja sokist mis pronksöö põhjustas ehk siis parandada eestlaste ja venelaste vahelisi suhteid. Suhete parandamine oleks üks õigemaid otsuseid, sest siis muutuks Eestis elu rahulikumaks ja võib olla hakkaksid eestlased ja vanelased paremini läbi saama. Igal eestlasel on vähemalt üks venelasest tuttav paljud võiks õppida tundma ka heast küljest venelasi. Eestis üks selle aja tuntuimaid kuulsusei oli Urmas Ott. Oti telekarjäär algas 1980ndatel Eesti Televisioonis Aktuaalse Kaamera diktorina. Urmas oli Eesti ja ka Nõukogude Liidu üks populaarsemaid teleajakirjanikke, kelle vestlussaadetele on raske võrdväärset leida, üks kuulsamaid telesaateid oli 1986 1992 "Teletutvus", nooremad põlved peaksid mäletama saadet 2003 2006 "Happy Hour".Ta suri pärast leukeemia raviks tehtud luuüdi siirdamist müokardi infarkti. Urmas Ott oli ka Venemaal väga tuntud ning
Kadri (Silvia Rannamaa) Tõlkinud -U.Rummel Illustreerija -E.Teebo Peategelased-Kadri, vanaema, Urmas, Anne. Kadri-väga lahke, tagasihoidlik, Vanaema-lahke, abivalmis, karm Urmas-lahke, sõbralik, natuke isalik Anne- lahke, abivalmis, tore. Kadri on 10-aastane tütarlaps, kes elab keldrikorteris ning on väga vaene. Kadril ei lähe just koolis kõige paremini, tal ei ole väga head hinded ning tal pole koolis sõpru. Ühel päeval Kadriga juhtub üks õnnetus, nimelt jääb ta auto alla.Peale seda satub ta haiglasse, haiglas olles tutvub ta kuulsa kirjanikuga Elsa Sarapiga.Vaatamata
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
