100 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
~ 7 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2009-12-13
Kuupäev, millal dokument üles laeti
12 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
TDI
Õppematerjali autor
"Yesterday") uus veider viis · Urmas Alender kui autorlaulja, helilooja ja poeet oli enamasti ja teenimatult Alenderi kui rockvokalisti varjus · Täiesti unustatud on Alender kui näitleja, kuigi just sel alal oli ta kõrgharidusega spetsialist · Töötas 1980ndate keskpaigani Eesti Riiklikus Nukuteatris, kus tal oli vähemalt üks võimas roll: nimiosa (post)modernistlikus satiiris "Gulliver ja Gulliver", millele Ruja tegi muusika Urmas luuletajana · Ajalukku võiks Urmas Alender vabalt minna ka luuletajana · Oli ju Urmas oma sisimas romantik, kes kirjutas sahtlisse imeilusaid armastusluuletusi · Poeedina lõi Alender nii lüürilisi kui ka sürrealistlikke ja satiirilisi tekste "Kui mind enam ei ole" (Katkend) // Ent oled Sa mõelnud või tundnud, mis saab, kui mind enam ei ole? Kui endasse tagasi tõmbun, kui Sulle mind enam ei ole? // Urmas Alenderi loomingust
1970ndate aastate muusika Urmas Alender & Ruja 1970. aastad Biitmuusikast sai rockmuusika Oli paranenud instrumentide ja helitehnika kvaliteet Uue põlvkonna muusika sobib mitte ainult tantsimiseks, vaid ka kuulamiseks Eestisse jõudis popmuusika viimane moeröögatus- süntesaator Sven Grünberg asutas 1974.a ansambli Mess, mis sai üheks eesti elektroonilise rock'i alustalaks. Klahvpillimängijate initsiatiivil tekkis veel teisigi tuntuid ansambleid, näiteks Andres Valkoneni Väntorel ja Rein Rannapi eestvedamisel kokku tulnud Ruja, kes väärib pikemat tutvustust juba oma pika ajaloo ja mitmete koosseisu vahetuste tõttu.
ühetoalises kööktoas. Lasteaias ta ei käinud. Ta olevat mänginud üksi, mis tõttu peeti teda individualistiks. Hiljem kolisid nad Lasnamäele, kus oli palju venelasi. Erimeelsuste tõttu peeti tihtipeale kividega sõdu. Koolis käima hakates vahetus tema kakleja imago, ta kogus koolis tuntust koomikuna. Kooli alguses pandi teda akordionit õppima, kuid teda huvitas tol ajal rohkem sport. Vanemas eas hakkas talle muusika meeldima. Arvatakse, et oma muusiku hinge päris ta oma meremehest isalt, kes mängis akordionit. Esimene pill mida aga Urmas Alender 5 proovis mängida oli kitarr. Omal ajal hindas ta meeletult selle aja suurkujusid - Artur Rinnet ja Georg Otsa. Seitsmendas klassis hakkas Urmas oma hea sõbra ja klassikaaslase Tiit Haagmaga bändi tegema, mille nimeks pandi ,,Varjud"
ANSAMBEL ,, RUJA" 1971-1988.a KOOSTAJA:IVAR TURJA 07.03.2009.a SISSEJUHATUS Ruja... - sellise koosseisu poolt esitatud laule on enamik inimesi ka varem kuulnud, vähemalt mõnda tuntumat lugu, selliseid on Ruja repertuaaris läbi aegade ikka leidunud. Rujas on aga paljutki veel. Pea kõigis Ruja lauludes on solistiks Urmas Alender. Ent see on tegelikult vaid jäämäe veepealne osa. Üritame läbi Alenderi ja Ruja muusika veidi vee alla vaadata, kompida seda suurt keha, mille piirid pole selged. ESIMENE PERIOOD (1971-1975) - VARANE RUJA Koosseis · Urmas Alender (vokaal) · Jaanus Nõgisto (kitarr) · Tiit Haagma (basskitarr) · Rein Rannap (klahvpillid) · Andrus Vaht (trummid) · Toomas Veenre (kitarr) · Andres Põldroo (kitarr) 1971. aastal ilmus populaarses nädalalehes Sirp ja Vasar uudissõnade rubriigis ettepanek hakata kasutama sõna "fantaasia" asemel sõna
Olav Ehala (sündinud 31. juulil 1950) on eesti helilooja ja pianist. Lõpetas 1969 muusikateooria alal Tallinna Muusikakooli ja 1974 kompositsiooni erialal Tallinna Riikliku Konservatooriumi (professor Eugen Kapi klass). Ta mängis ansamblis "Kristallid" ja kirjutas ansamblile mõned lood. Oli aastatel 1970--1975 Noorsooteatris muusik ja 1975--1991 muusikaala juhataja, aastast 1991 töötab Eesti Muusikaakadeemia õppejõuna. Esinenud pianistina paljudes riikides, saanud joonis- ja nukufilmide muusika eest ("Aeg maha", "Eine murul", "Ärasõit", "Papa Carlo teater", "Hotell E") rahvusvahelisi auhindu. Olav Ehala on loonud muusikat ka filmidele ja lavastustele. Aastal 2006 valiti ta Eesti Heliloojate Liidu esimeheks. Muusikalid Sabata krokodill (1972), Oliver ja Jennifer (1972), Buratino (1975) ja Johnny (1980, koos Jaanus Nõgisto ja Peeter Volkonskiga), Thijl Ulenspiegel (1987), Nukitsamees. Koos saksofonist Lembit Saarsaluga on Ehala esinenud koolides, et tutvustada noortele dzässi
...........................................................................................................28 SUMMARY .................................................................................................................................30 4 Sissejuhatus Käesolevas aastatöös tuleb juttu Eesti levimuusikast 80-ndatel aastatel. Need aastad on kindlasti ühed parimad ja viljakamad eesti muusika ajaloos, kuna Nõukogude Liit hakkas vaikselt taanduma ning võimalusi bändi tegemiseks oli juba võrdlemisi palju. Olles ka varem enam või vähem tutvunud tolle aja muusikaga, tundsin ma, et just see võiks olla minu aastatöö teemaks. Olles ise suur muusika austaja ning julgedes väita, et minu lemmikartistid Eesti muusikas jäävad just sinna ajajärku otsustasingi üritada nende kümnendite kohta rohkem teada saada ja loodetavasti pakkuda huvi ka lugejale.
09.06 Koidu Ilmjärv Levimuusika ajalugu 2 SISUKORD 1. Mis on levimuusika. lk. 3 2. Lööklaul ehk hit, evergreen . lk. 5 3. Folkmuusika. lk. 6 4. County ja western. lk. 7 5. Tin Pan Alley popmuusika. lk. 9 6. Muusika ja äri. lk. 11 7. Rhythm and blues. lk. 12 8. R ock’n’roll. lk. 14 9. 50-ndate aastate lõpp Ameerika popmuusikas. lk. 17 10. 60-ndate aastate mustade popmuusika- soul lk. 18 11. Briti 60-ndate aastate pop- ja rockmuusika. lk. 19 12. 1960-ndate aastate psühhedeeliline rockmuusika. lk. 21 13
Trubetsky 2009, lk 229. 78 Haug, Jürgen. 1988. J.M.K.E. Noorus, 7/88. 79 Intervjuu Ivo Uukkiviga. 80 Trubetsky 2009, lk 256. 81 Haug 1988. 20 ENSV punkliikumise väljundid 1980. aastate keskpaigas ning eriti kümnendi teises pooles saab rääkida juba laiapõhjalisemast punkliikumisest, mil olid omad kindlad tunnused. Üldistatult võib öelda, et ENSV pungis oli kolm peamist väljendusvormi: riietus (välimus), luule ja muusika. Riietuses taotleti šokeerimist, normidest kõrvalekaldumist ning asjade äraspidi tegemist. Vanade halvastiistuvate ja mittesobivate riiete kandmine, riiete katkirebimine, külgeriputatud lehmaketid ja haaknõelad, ekstravagantsed ja värvilised soengud olid hästituntud punkarite tunnusmärgid. Samas lahendati ka muid igapäevaseid toiminguid harjumuspärasusest erineval moel, näiteks värviti punkarite seltskonnas jõulude ajal mune, tähistati vastlapäeva, visates
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid