Sotsiaalsed probleemid: Elukohad ja töökohad hävivad Majanduslikud probleemid: Ettevõtted suletakse Põllumaa hävid Turismiobjektid hävivad Keskkonna probleemid: Üleujutused (114 linna vee all) Veetase tõuseb Taime- ja loomaliigid hävivad Kolm peamist riiki, kes kasutavad hüdroelektrijaamu: Kanada, Brasiilia, Venemaa Tuumaenergia USA, Prantsusmaa, Jaapan Tuumajaamad rajatakse tarbija lähedale või sinna, kus leidub uraanimaaki. Eelised: Kulub vähe uraanimaaki, omahind odav Saab kasutada seal, kus muid energiallikaid pole Puudused: Radioaktiivsete jäätmete paigutus Õnnetused saastega NAFTA Hinda kujundab: Kivimite koostis ja struktuur Leiukoha suurus(ulatus ja sügavus) Nafta keemiline koostis(kvaliteet) Kaugus tarbijast OPEC Saudi-Araabia, Iraak, Iraan, Qatarr, Araabia ÜE Töötlemine vähearenenud, viiakse toornaftat välja(Jaapanisse, Euroopasse)
3.5. TUUMAENERGIA 2 suuremat avariid · Three Mile Island, 1979 · Tsernobõl, 1986 · 28.märts, 1979 · 26.aprill, 1986 · Tugevasti saastusid laiad · Vähese gaasilise alad Valgevenes, Ukrainas, radioaktiivse aine pääs Venemaal + kauglevi väliskeskkonda · Tulele pandi piir 5.mail, kui · Inimesi surma ei saanud põlevale reaktorisüdamikule oli ladestatud 5000 t boori, · Tekitas suurt dolomiti, liiva ja pliid majanduslikku kahju · Suured psühho-sotsiaalsed tagajärjed · Väga suur majanduskahju · Evakueeriti üle 336 000 inimese Vajadus tuumaenergia järele · Elanikkonna arvukuse kasv · Vajadus energia järele · Fossiilkütuste varude kahanemine · Nende kasvavad hinnad ja tarnijamaade poli...
Taastumatu Vesi Jooksvad kulud väikesed, seega elektri Ehitamine kallis. Ehitamine tasub end vaid omahind väike. suure languga või veerikastele jõgedele. taastuv Saastaineid ei teki; Veehoidlad muudavad ökosüsteemi, hõivavad alternatiivne Veehoidlad aitavad ühtlustada veetaset. elamisterritooriumi jne Tuumaenergia Uraanimaaki esialgu jätkub, energiasisaldus Üliohtlikud radioaktiivsed jäätmed, mille suur. Transpordi-tava kütuse ja jäätmete kahjutustamise tehnoloogia puudub. Avarii korral taastumatu väike maht. Normaalsel tööl saastavad radioaktiivsete elementide väljapaiskumine. traditsiooniline keskkonda tunduvalt vähem, kui paljud teised Nõuab väga suuri kapitalimahutusi ja arenenud
Taastuv, alternatiivne oma hind suure languga või veerikastele (kasutatakse *Saasteaineid ei teki jõgedele. suhteliselt vähe) *Veehoidlad aitavad *Veehoidlad muudavad ühtlustada vee taset ökosüsteemi, hõivavad elamisteritooriumi jne. 5.TUUMAENERGIA *Esialgu uraanimaaki *Tekivad üliohtlikud 5% jätkub, selle radioaktiivsed jäätmed, mille Taastumatu, energiasisaldus on kahjutuks tegemise tehnoloogia traditsiooniline suur *Transporditava puudub *Avarii korral paiskuvad kütuse ja jäätmete välja radioaktiivsed elemendid maht on väike. *Tuumajaama ehitus nõuab
Tuumaelektrijaamad Kuuluvad soojuselektrijaamade hulka I -ne tuumaelektrijaam rajati 1954a. NSVL-us 2005a. oli maailmas 443 reaktorit, andsid 17% maailma energias Kõige rohkem reaktoreid on USA-l (104), Prantsusmaal (59), Jaapanil ( 54) ja Venemaal (31) Tuumaelektrijaamad Ei eralda kasvuhoonegaase, ei saasta õhku Tekib vähe tahkeid jäätmeid samas väga radioaktiivsed Ehitamine ja käigus- hoidmine on väga kallis Vajavad vähe toorainet Uraanimaaki leidub nt Austraalias, LAVs, Brasiilias Hüdroeletrijaamad Annavad 1/5 maailma energiast Ehitamine kallis, aeganõudev ei vaja palju tööjõudu, vesi tasuta Nõuab veehoidlaid, maaala üleujutamist, võib saastuda 2/3 ressurssi on Lõuna riikides Norras suurim toodangu maht inimese kohta Suuremad hüdroenergia tootjad 2000a. (mld kWh) 400 Kanada 350 Brasiilia
Kaart Paiknemine Euroopas Looduslikud tingimused Lähistroopiline kliimavööde( 2 aastaaega) Pinnavormides domineerivad kõrgplatood ja mäestikud(Püreneed) Hispaania sisealade keskmine kõrgus merepinnast on 650 meetrit Suved on Hispaanias kuumad ja kuivad, talviti on siin vihmaperiood Üks kuivemaid riike Euroopas(aastas 200- 300mm/m²) Maavarade poolest leidub kivi sütt, raua-, tsingi, tina-, vase-, plii- ja uraanimaaki, elavhõbedat, pruunsütt ja kaalisoola Rahvastik 2007.aasta juulikuu seisuga - rohkem kui 40 miljonit inimest (80% hispaanlased, ülejäänud katalaanid, galeegid ja baskid) Portugallased ja mustlased (peamiselt Andaluusias) Kuigi loomulik iive on vähenenud, kuulub Hispaania Lääne-Euroopa kõrge loomuliku iibega maade hulka Majandus Tööstus-ja põllumajandusmaa Tööstustoodangu mahult on Lääne-Euroopas 5
hargneb kaheks. Põlisrahvad Namibi kõrbes on busmanid ja hotentotid, kes tegelevad oaasipõllunduse ning rändkarjakasvatusega. Nad elavad kõrtest tehtud onnides ning toitu saavad küttides. BUSMANID, TAUSTAKS NENDE ELAMU RAHVASTIKU TIHEDUSE KAART NAMIIBIAS Tänapäeval on rajatud Namibi kõrbe lähistele Aafrika suurim rahvuspark. Seal saab tutvuda kohalikega ning võtta ekskursioone kõrbesse. Namibis kaevandatakse tina ja uraanimaaki ning ka teemante. KASUTATUD KIRJANDUS 1. http://et.tixik.com/namib-2366273.htm 2. http://beta.sedac.ciesin.columbia.edu/gpw/global.jsp 3. http://en.wikipedia.org/wiki/Namib_Desert 4. http://www.jle.com/en/revues/agro_biotech/sec/e-docs/00/04/39/F8/article.phtml? fichier=images.htm 5. http://www.enchantedlearning.com/biomes/desert/desert.shtml 6. http://www.travelandtourisminfo.com/Namibia/Namibia_Tourism.asp 7. http://www.namibian.org/travel/namibia/namib-naukluft.htm 8
Seda on palju. Norrlandi õhukesel kivistel muldadel kasvab okasmets, Kesk-Rootsis madaliku kamar-leetmuldadel segamets. Üle 14% maa pindalast hõlmavad sood . Metsarikas riik ostab suhteliselt odavalt puitu sisse (nt Venemaalt) ja säilitavad oma puidu varusid. Rootsi toodab pappi ja paberit umbes 11 mln tonni ja ajalehe paberit 3 mln tonni. Metallurgia Rootsisleidub rikkalikult rauamaaki (metallisisaldus 60-70%) ja ehituskivi, vähem vase-, plii-, tsingi- ja uraanimaaki, püriiti, põlevkivi ja pruunsütt. Masina- ja keemiatööstus Masinatööstuse toodang on kvaliteetne ja mitmekülgne: autod, tõstukid, põllumasinad, aparaadid, telefonid, seadmed, tööstusrobotid. Tekstiili-, naha-, ja keraamikatööstus toodavad siseturu tarbeks. Transport Rahvusvahelistest kaubavedudest Rootsis hõlmab meretransport ligikaudu 4/5, millele Järgnevad maantee- ja raudteetransport. Kaubalaevastiku suuruseks hinnati 2005. aasta alguse
Uued kaevandused on hästi mehhaniseeritud. Saastatus: CO 2 , kasvuhoonegaasid, SO 2 , happevihmad jms. Kaevandamine võib olla keeruline ja ohtlik. Karjäärid rikuvad maastikke. Transport mahukas ja kulukas. OPEC- Naftat eksportivate riikide organisatsioon, mis kehtestab liikmesriikide nafta toodangu ja ekspordimahu, reguleerib toornafta hindu maailmaturul. OPEC-i riigid: Saudi-araabia, Iraan, AÜE, Alzeeria, Angola, Ecuador, Iraak, Iraan, Katar, Kuveit, Liibüa, Venezuela. Tuumaenergia- Uraanimaaki esialgu jätkub.Suure energiasisaldusega. Transporditava kütuse ja jäätmete väike maht. Normaalsel tööl saastavad keskkonda tunduvalt vähem, kui paljud teised kütused. Kõige odavam energiatootmise viis. Üliohtlike radioaktiivsete jäätmete kahjutustamise tehnoloogia puudub. Avarii korral radioaktiivsete elementide väljapaiskumine. Nõuab väga suuri kapitalimahutusi ja arenenud teadust. Tekitab soojusreostust veekogudes, kuhu suunatakse jahutusvesi. Tuumasantaazi oht. Vee-energia-
kagust Blue Mountains. Kaskaatides asub Saint Helensi vulkaan. Suurimad jõed on Columbia ja tema lisajõed (Snake River, Yakima), järvi on üle 900. Jõed on energiarikkad (u. 20% USA vee-energiavarust) ja voolavad kohati sügavais kanjoneis.Põliselanikke on u. 80 000, neist üle poole elab 27 reservaadis. Osariigi majandus tugineb põllu- ja metsamajandusele ning hüdro- energeetikale, kaevandatakse kivisütt ning vähesel määral tsingi-, plii- ja uraanimaaki. Suurimad jõujaamad asuvad Columbia jõel. Elektrienergiat tarbivad elektrokeemiatööstus ja elektrometallurgia (sh. alumiiniumi- sulatus). Töötleva tööstuse põhiharud on lennuki- ja kosmose- (Boeing Company tehased Seattle´is), puidu-, paberi- ja toiduainetööstus ning laevaehitus. Hanforgis on suur tuumauurimiskeskus. Põllumajandusmaa hõlmab ligi poole osariigi pindalast. Tähtsaim teravili on nisu, kasvatatakse ka köögi- ja puuvilja (eriti õunu) ning sibullilli
baski keel (euskera) – kasutusel Baskimaal; galeegi keel (gallego) – kasutusel Galiitsia autonoomses piirkonnas; valencia keel (valenciano) – tegelikkuses katalaani keele lähedane dialekt, kasutusel Valencia autonoomses piirkonnas ja Baleaari saartel. Maavarad Maavarade poolest on Hispaania eriti rikas metallimaakidest. Leidub: kivisütt, rauamaaki, tsingimaaki, pruunsütt, kaalisoola, tinamaaki, volframimaaki, püriiti, vasemaaki, pliimaaki, uraanimaaki, elavhõbedat. Elavhõbeda varudelt on Hispaania Euroopa maade seas esikohal. Põllumajandus Hispaania ainus suurem lauskmaa asub Andaluusias, Lõuna-Hispaanias. Madrid on Euroopa kõige kõrgem pealinn. Hispaania rannikul leiab rohkem kui 2000 randa, mis meelitavad Hispaaniassse miljoneid turiste. Riigi tähtsamaks sissetuleku allikaks ongi turistid. Tänu sobivale kliimale ja pinnamoele on Hispaanias kõrgelt arenenud ja viljakas põllumajandus.
mägikitse, kabehirve, harvemini hunti, rebast ja hispaania ilvest, rohkesti jänest ja küülikut; lindudest on kivi-kaljukana (keklik), siniharakat, musta haugast ja veelinde, sh flamingot, roomajaist sisalikke, madusid ja lõunaosas kameeleoni. Maavarade, eriti metallimaakide poolest, on Hispaania rikas. Leidub kivisütt, sh antratsiiti ja ligniiti (kokku 3,7 mlrd tonni), rauamaaki, püriiti, tsingi-, vase-, plii-, tina- ja uraanimaaki ning kinaveri. Hispaanias on 9 rahvusparki ja üle 50 reservaadi. Rahvastik. Kolmveerand rahvastikust moodustavad peamiselt maa lõuna- ja siseosa asustavad hispaanlased. Kataloonias, Valencias ja Baleaaridel on ülekaalus hispaania keelele lähedast katalaani keelt kõnelevad katalaanid (kataloonlased, u 6 mln), Galicias portugali keele murret kõnelevad galeegid (3 mln) ja Baskimaal baskid (u mln). 99% rahvastikust on katoliiklased. Kuigi loomulik iive on vähenenud, kuulub Hispaania
põlevkivi, turvas Taastumatu Vesi Jooksvad kulud väikesed, seega elektri Ehitamine kallis. Ehitamine tasub end vaid omahind väike. suure languga või veerikastele jõgedele. taastuv Saastaineid ei teki; Veehoidlad muudavad ökosüsteemi, hõivavad alternatiivne Veehoidlad aitavad ühtlustada veetaset. elamisterritooriumi jne Tuumaenergia Uraanimaaki esialgu jätkub, energiasisaldus Üliohtlikud radioaktiivsed jäätmed, mille kahjutustamise suur. Transpordi-tava kütuse ja jäätmete tehnoloogia puudub. Avarii korral radioaktiivsete taastumatu väike maht. Normaalsel tööl saastavad elementide väljapaiskumine. Nõuab väga suuri traditsiooniline keskkonda tunduvalt vähem, kui paljud teised kapitalimahutusi ja arenenud teadust. Tekitab
Norrlandi õhukesel kivistel muldadel kasvab okasmets, Kesk-Rootsis madaliku kamar-leetmuldadel segamets. Üle 14% maa pindalast hõlmavad sood . Metsarikas riik ostab suhteliselt odavalt puitu sisse (nt Venemaalt) ja säilitavad oma puidu varusid. Rootsi toodab pappi ja paberit umbes 11 mln tonni ja ajalehe paberit 3 mln tonni. Tööstuse areng Metallurgia Rootsis leidub rikkalikult rauamaaki (metallisisaldus 60- 70%) ja ehituskivi, vähem vase-, plii-, tsingi- ja uraanimaaki, püriiti, põlevkivi ja pruunsütt. Tööstuse areng Masina- ja keemiatööstus Masinatööstuse toodang on kvaliteetne ja mitmekülgne: autod, tõstukid, põllumasinad, aparaadid, telefonid, seadmed, tööstusrobotid. Tekstiili-, naha-, ja keraamikatööstus toodavad siseturu tarbeks. Transpordi iseloomustus Meretransport Rahvusvahelistest kaubavedudest Rootsis hõlmab meretransport ligikaudu 4/5, millele Järgnevad maantee- ja raudteetransport
Taastumatu Vesi -5% Jooksvad kulud väikesed, seega Ehitamine kallis, tasub end vaid Taastuv elektri omahind väike. Saasteaineid suure languga või veerikastele Alternatiivne ei teki; veehoidlad aitavad jõgedele. Veehoidlad muudavad ühtlustada veetaset ökosüsteemi, hõivavad elamisterritooriumi jne Tuumaenergia -5% Uraanimaaki esialgu jätkub, Üliohtlikud radioaktiivsed jäätmed, Taastumatu energiasisaldus suur. mille kahjustamise tehnoloogia Traditsiooniline Transporditava kütuse ja jäätmete puudub. Avarii korral radioaktiivsete väike maht. Normaalsel tööl elementide väljapaiskumine. Nõuab saastavad keskkonda tunduvalt väga suuri kapitalimahutusi ja
väga vähe levinud. · Hispaania loodusvarad ( loodustingimused ) Maavarade poolest on hispaania eriti rikas metallimaakidest. Seal leidub kivisütt, rauamaaki, tsihimaaki, pruunsütt, kaalisoola, tinamaaki, volframimaaki, püriiti, vasemaaki, pliimaaki, uraanimaaki ja elavhõbedat. Elavhõbeda varudelt on Hispaania Euroopa maade seas esikohal. Hispaania on tõõstuse- ja põllumajanduse maa. Oma tarbeks kasvatatakse suhkrupeeti, tsitruselisi puuvilju, päevalille, puuvilla, tubakat ja suhkrurooga ainsana Euroopas. Tähtsamad ekspordikultuurid on põllumajanduses tsitruselised puuviljad, oliiviõli, viinamarjad, köögivili. 60% külvipinnast kasvatatakse teravilja. Põhiliselt nisu, otra, maisi ja ka riisi. · Kliima
$ni. Väliskapital kontrollib rohkem kolmandikku tööstusest(sealhulgas peaegu täielikult auto,keemia, naftakeemia, farmaatsia ja tubakatööstust). Peamised maavarade leiukohad paiknevad riigi äärealadel, eemal suurtest tööstuskeskustest. Suurim nafta ja gaasimaardla on Comodoro Rivadavia, kodumaise nafta ja gaasiga rahuldati 1980 aastal 85% siseturu vajadustest. Kaevandatakse kivi ja pruunsütt, raua, mangaani, plii, tsingi, vase, volframi ja uraanimaaki. Samuti ka väävlit, boraate, abesti, kipsi ja marmorit. Rohkem kui poole elektrienergiast annavad suurte tööstuskeskuste läheduses paiknevad soojuselektrijaamad. Tekstiili, õmblus, naha ja lalatsivabrikud kasutavad kohalikku toorainet ja müüvad valdava osa toodangust sieturule. Argentina on lamba ja veisekasvatuse seisukohalt 6 riik maailmas Buenos Aireses ja selle eeslinnades asuvad suured hästi mehaniseeritud eksporttapamajad ning külmhooned. Heal järjel
tolm&müra häirib ümbruskonda. Mõlema puudused:Põhjavee taseme alanemine, selletõttupõhjavee varud vähenevad ning kaevandustega põhjavesi ka reostub. 10. Miks kasutavad tuumaenergiat vaid arenenud riigid? (3) Tuumaelektrijaamade rajamine on jõukohane rikastele kõrgelt arenenud riikidele, sest kõrgtehnoloogial põhinev tootmine nõuab väga suuri kapitali mahutusi. 11. Selgita tuumaenergia kasutamise eeliseid ja puudusi. *eelised: uraanimaaki esialgu jätkub, energiasisaldus on suur. Transpordi-tava kütuse ja jäätmete maht on väike. Normaalsel tool saastavad keskkonda tunduvalt vähem, kui paljud teised kütused. *puudused:üliohtlikud radioaktiivsed jäätmed, mille kahjustamise tehnoloogia puudub. Avarii korral radioaktiivsete elementide väljapaiskumine. Nõuab väga suuri kapitalimahutunud arenenud teadust. Tekitab soojareostust veekogudes, kuhu suunatakse jahutusvesi. Tuumasantaazi oht. 12
Ehitamine tasub end vaid elektri omahind väike. 47) 54) suure languga või veerikastele jõgedele. 51) Saastaineid ei teki; 48) taastuv 55) Veehoidlad muudavad ökosüsteemi, hõivavad elamisterritooriumi jne 52) Veehoidlad aitavad ühtlustada 49) alternatiivn vetaset. e 56) Tuumaene 61) Uraanimaaki esialgu jätkub, 62) Üliohtlikud radioaktiivsed jäätmed, mille kahjutustamise tehnoloogia puudub. A rgia energiasisaldus suur. korral radioaktiivsete elementide väljapaiskumine. Nõuab väga suuri Transporditava kütuse ja kapitalimahutusi ja arenenud teadust.Tekitab soojusreostust veekogudes, kuhu 57) jäätmete väike maht. Normaalsel suunatakse jahutusvesi. Tuumasantaaži oht
Ehitamine tasub end vaid omahind väike. suure languga või veerikastele jõgedele. Saastaineid ei teki; taastuv Veehoidlad muudavad ökosüsteemi, hõivavad Veehoidlad aitavad ühtlustada vetaset. elamisterritooriumi jne alternatiivne Tuumaenergi Uraanimaaki esialgu jätkub, Üliohtlikud radioaktiivsed jäätmed, mille kahjutustamise a energiasisaldus suur. Transpordi-tava tehnoloogia puudub. Avarii korral radioaktiivsete kütuse ja jäätmete väike maht. elementide väljapaiskumine. Nõuab väga suuri Normaalsel tööl saastavad keskkonda kapitalimahutusi ja arenenud teadust.Tekitab
Põllundus on võimalik ainult Senegali jõe ääres ja oaasides. Kasvatatakse hirssi, sorgot, riisi, maisi, ka maapähklit, maniokki, bataati, köögivilja ja datlipalmi. Peetakse veiseid, lambaid ja kitsi, kaameleid, eesleid, hobuseid ja kodulinde; aastas püütakse u. 50 000 t kala ning kogutakse 5000-6000 t kummiaraabikut. Tähtsaim tööstusharu on mäetööstus, see annab 80% väljaveost. Teatud piirkondades kaevandatakse vasemaaki, kivisoola, kipsi, rauda, vasetitaani-ja uraanimaaki, fosforiiti.Töötleva tööstuse tähtsaimas linnas Nouadhibous asuvad naftatöötlemis-, musta metallurgia ja keemiatehas ning kalakombinaat. On ka tekstiili-, ehitusmaterjali- ,metalli- ja toiduainetööstuse ettevõtteid. Rohkesti tegeldakse käsitööga. Välja veetakse metallimaake, kipsi, kalasaadusi, nahka, eluskarja, kummiaraabikut. Riik ise on sunnitud olulisel määral importima toiduaineid ning kasutama välisabi. Tähtsamaks tuluallikaks on raua-ning vasemaagi eksport.
tuumaenergeetika süsteemides on võimalik elektritootmise käigus samas põletada kõrgradioaktiivseid jäätmeid. Edukalt arenevas rahvusvahelises koostöös on väljatöötamisel moodsad lähituleviku tuumareaktorid, millest tähtsamaiks võib pidada tuumalõhustusreaktorite IV põlvkonna ja termotuumasünteesi reaktori prototüübi projekte. Eelised ja puudused Eelised · Saastaineid ei teki. · Veehoidlad aitavad ühtlustada veetaset. · Uraanimaaki esialgu jätkub, energiasisaldus suur. · Transpordi-tava kütuse ja jäätmete väike maht. · Normaalsel tööl saastavad keskkonda tunduvalt vähem, kui paljud teised kütused ja on kõige odavam energiatootmise viis. Puudused · Ehitamine kallis. Ehitamine tasub end vaid suure languga või veerikastele jõgedele. · Veehoidlad muudavad ökosüsteemi, hõivavad elamisterritooriumi jne. · Üliohtlikud radioaktiivsed jäätmed, mille kahjutustamise tehnoloogia
tootmises. Nafta on looduslik maakoores leiduv peamiselt vedelate süsivesinike segu. Naftal on erinevad omadused, mis olenevad eri maardlatest ammutamisest. Värvuselt on nafta peaaegu värvitust kuni mustani, olles enamasti pruunikat tooni. Seda kasutatakse peamiselt keemiatööstuse tooraine ja kütusena. Pruunsüsi on pruunika värvusega kaustobioliit( biogeense tekkega põlev kivim). Selle kütteväärtus on kivisöe omast väiksem. 2.2. Tuumkütus Tuumkütust ehk uraanimaaki kasutatakse tuumaelektrijaamade tuumareaktoris energia saamiseks. See koosneb üldistatult kolmest komponendist: raktiivsest osast, metallkestast ja reaktori tüübile sobivatest kinnitustest. Tuumkütuse suurim eelis on väga suur energiasisaldus massiühiku kohta, seega saab vastutustundliku käitlemisega vähendada keskkonna saastumist, võrreldes fossiilsete kütustega. Levinum tuumkütuse allikas on uraanimaak, mida leidub maakoores kõikjal.
Iraanˇ India Hiina Hiina Kildagaas Maagaas Paiknemine Kiltkivi poorides settekivimites hankimine Tootmise eripära Võimalik sessioonselt Ei saa koguseid toota reguleerida Nimeta 5 argumenti tuumajaamade vastu 1.Kallis rajada 2. uraanimaaki väheneb pidevalt 3. jäätmeid keeruline hoiustada 4. restus väga raske likvideerida 5. ei ole loodussõbralikud Energiamajandus - Energiamajandus tegeleb energiavarade hankimisega, nende töötlemisega elektriks, mootori- või ahjukütuseks ning viimaste kättetoimetamisega tarbijale. Alternatiivenergia - seda saab kasutada fossiilsete kütuste ja tuumaenergia asemel, ilma süsinikuringet häirimata ja radioaktiivseid jäätmeid tekitamata
Väga palju leidub naftat ka Alaska põhjarannikul, kuid sealt on seda suure kauguse ja karmi kliima tõttu raske kätte saade. Suurem osa maailma söevarudest kuulub USA'le, Venemaale ja Hiinale. Vanimad, kuulsaimad ja kvaliteetsema söega leiukohad asuvad idas, Appalatsi mäetikus. Sealsed varud on aga ammendumas. Hiigelmaardlad keskosariikides on seni peaaegu kasutamata süsi on madala kvaliteediga ja kõlbab üksnes elektrijaamade kütteks. Uraanimaaki tuumakütuse valmistamiseks on piisavalt, kuid seda tarvitatakse perspektiivitundega ja imporditakse ka mujalt näiteks Kanadast. 8 * Kasutatud allikad: http://images.google.ee/ http://www.united-states-map.com/usa-map.gif http://www.cpc.ncep.noaa.gov/products/tanal/cover.max_min.gif http://et.wikipedia.org/wiki/Ameerika_Ühendriigid 9
Põlisrahvad Namibi kõrbes on busmanid ja hotentotid, kes tegelevad oaasipõllunduse ning rändkarjakasvatusega. Nad elavad kõrtest tehtud onnides ning toitu saavad küttides. Joonis 10. Busmanid, taustaks nende elamu. Joonis 11. Rahvastiku tihedus Namiibias. Tänapäeval on rajatud Namibi kõrbe lähistele Aafrika suurim rahvuspark. Seal saab tutvuda kohalikega ning võtta ekskursioone kõrbesse. Namibis kaevandatakse tina ja uraanimaaki ning ka teemante. Kasutatud materjalid: 1. www.miksike.ee 2. http://et.wikipedia.org/wiki/Vikipeedia:Vikipeedia_kasutamisjuhend 3. http://maps.google.com/maps?hl=en&q=namibi%20k%C3%B5rb&ie=UTF-8&sa=N&tab=il 4. http://www.safarinow.com/maps.aspx 5. http://images.google.com/images?hl=en&q=velvit%9Aia&btnG=Search 6. http://images.google.com/images?hl=en&q=surikaat&btnG=Search+Images
Kalapüügi kõiki võimalusi ära ei kasutata. Nigeeria varustab end ise peaaegu kõigega, ostab sisse delikatesse ja vähesel määral ka põhjamaiseid vilju ja kala. Ekspordib peamiselt kakaod, kautsuki, palmiõli, maapähkleid ja puuvilla. Tööstuse areng Nigeerias leidub tina, rauamaaki, naftat, maagaasi, kivi- ja pruunsütt, boksiiti, kolumbiiti, pliid, lubjakivi, fosforiiti, kulda, hõbedat, niobiomi, volframi, molübdeeni, tsirkooniumi, tantaali ja uraanimaaki. Esindatud on nafta-, tekstiili-, õlle-, ravimi-, keemia-, palmiõli- ja tsemenditööstus. Suuremad ettevõtted paiknevad peamiselt edelas piki Benini lahte, sest sealt on kerge transportida tooteid ja tooraineid meritsi. Nigeeria impordib masinaid, transpordiseadmeid, esmatarbekaupu ja keemiatooteid. Riik ekspordib naftat ja selle saadusi, ning põllumajandusvilju (kautsuk ja kakao). Vähem eksporditakse superfosfaati, lämmastikväetisi, ravimeid ja autorehve. Masinatööstus on
Ühes tonnis diktaüoneemi kildas sisaldus umbes 300 grammi uraani.Kaevantati 14 meetri sügavuselt ja seda aastani 1952 . Teine kaevandus planeeriti aastaks 1957 , aga see ei valminudgi .Kokku kaevandati 6 aastaga 240 000 tonni maaki . Peale kaevandamise sulgemist veeti maaki sisse Tsehhist , Ungarist , Poolast , Rumeeniast , Bulgaariast , Sakamaalt ja Nõukogude Liidust . Muldmetall ja väärismetalle rikastatkse Silmetis tänapäevani .Kokku on Sillamäel töödeldud üle 4 miljoni tonni Uraanimaaki . Uraani rikastamine lõpetati 1970 .Tootmis alguses paigutati rikastus jäägid lihtsalt Päite neeeme mererannale. 1959 aastal ehitati selle ümber põlevkivi tuhast tamm , peale mida hakkas hoidla järjest kõrgemaks kasvama . Tänaseks on jäätmehoidla 33 hektari suurusel maaalal , kus on niii vedelaid kui tahkeid jääke . Jäätmehoidlaga seotud keskkonna probleemid : 1. Kahkjulike ühendite välja reostumine merre. 2. Tuule kanne . 3.Lainetus purustab ja nõrgestab pidevalt tammi . 4
Taastumatu Vesi Jooksvad kulud väikesed, seega elektri Ehitamine kallis. Ehitamine tasub end vaid omahind väike. suure languga või veerikastele jõgedele. taastuv Saastaineid ei teki; Veehoidlad muudavad ökosüsteemi, hõivavad alternatiivne Veehoidlad aitavad ühtlustada veetaset. elamisterritooriumi jne Tuumaenergia Uraanimaaki esialgu jätkub, energiasisaldus Üliohtlikud radioaktiivsed jäätmed, mille suur. Transpordi-tava kütuse ja jäätmete väike kahjutustamise tehnoloogia puudub. Avarii korral taastumatu maht. Normaalsel tööl saastavad keskkonda radioaktiivsete elementide väljapaiskumine. Nõuab traditsiooniline tunduvalt vähem, kui paljud teised kütused ja väga suuri kapitalimahutusi ja arenenud teadust.
põlevkivi, turvas Taastumatu Vesi Jooksvad kulud väikesed, seega elektri Ehitamine kallis. Ehitamine tasub end vaid omahind väike. suure languga või veerikastele jõgedele. taastuv Saastaineid ei teki; Veehoidlad muudavad ökosüsteemi, alternatiivne Veehoidlad aitavad ühtlustada veetaset. hõivavad elamisterritooriumi jne Tuumaener Uraanimaaki esialgu jätkub, Üliohtlikud radioaktiivsed jäätmed, mille energiasisaldus suur. Transpordi-tava kahjutustamise tehnoloogia puudub. Avarii kütuse ja jäätmete väike maht. korral radioaktiivsete elementide taastumatu Normaalsel tööl saastavad keskkonda väljapaiskumine. Nõuab väga suuri
Pikimad jõed on Loa (440 km) ja Bío-Bío (380 km). Tsiili pikioru lõunaosas, Patagoonia Kordiljeerides ja Tulemaal on palju järvi. d) loodusvarad Tsiili on maailmas esikohal vasemaagi ja salpeetri, teisel kohal molübdeenimaagi ja kolmandal kohal väävli leiukohtade poolest. Leidub ka kivi- ja pruunsütt, raua-, mangaani-, plii-, tsingi-, nikli-, volframi-, koobalti-, elavhõbeda-, ja uraanimaaki, kulda, hõbedat, naftat, maagaasi, boraate, seleeni, joodi ja keedusoola, rannakaljudel guaanot. e) loodusvööndid Tsiili paikneb kõrgvööndilisuse alal. Põhjaosas on troopiline poolkõrbe- ja kõrbevöönd, keskosas igihalja ja pooligihalja metsa vöönd, lõunaosas segametsa ja okasmetsa vööndid. 4. Iseloomusta riigi arengutaset Tsiili SKP inimese kohta on 12400 $ ja RKP inimese kohta on 5020$. 1970 aastal oli Tsiilis
seal ligi 2 miljonit sõiduautot aastas. Tänapäeva Hispaania majandus on nii stabiilne, et välisfirmad söandavad sinna igal aastal miljardeid dollareid paigutada, asutades uusi tehaseid ja ostes üles vanade firmade aktsiaid. Kuna Hispaania on maavarade, eriti metallimaakide poolest rikas, kaevandatakse seda Hispaanias palju. Leidub kivisütt (sealhulgas antratsiiti) ja liginiiti, rauamaaki, püriiti, tsingimaaki, vasemaaki, uraanimaaki, tinamaaki, pliimaaki ning kinaveri. Salvador Dali muuseum Salvador Domingo Felipe Jacinto Dalí i Domènech on sündinud 11. mail 1904.aastal Figueres ning surnud 23.jaanuaril 1989.aastal. Ta oli hispaania maalikunstnik, 20. sajandi üks tähtsamaid sürrealiste. Salvador sündis keskklassist advokaadi ja notari Salvador Dalí i Cusí ning katoliiklasest ema Felipa Domenechi Dali peres. 1919. aastal, 15-aastasena asutas Dalí koolilehe, milles kirjutas suurte meistrite loomingust, nagu
Eestis saadakse põlevkivist Reostab keskkonda Tuumaelektrijaamad Kuuluvad soojuselektrijaamade hulka I -ne tuumaelektrijaam rajati 1954a. NSVL-s 2005a. oli maailmas 443 reaktorit, andsid 17% maailma energias Kõige rohkem reaktoreid on USA-l (104), Prantsusmaal (59), Jaapanil ( 54) ja Venemaal (31) Tuumaelektrijaamad Ei eralda kasvuhoonegaase, ei saasta õhku Tekib vähe tahkeid jäätmeid samas väga radioaktiivsed Ehitamine ja käigus- hoidmine on väga kallis Vajavad vähe toorainet Uraanimaaki leidub nt Austraalias, LAVs, Brasiilias Hüdroeletrijaamad Annavad 1/5 maailma energiast Ehitamine kallis, aeganõudev ei vaja palju tööjõudu, vesi tasuta Nõuab veehoidlaid, maaala üleujutamist, võib saastuda 2/3 ressurssi on Lõuna riikides Norras suurim toodangu maht inimese kohta Suuremad hüdroenergia tootjad 2000a. (mld kWh) 400 Kanada 350 Brasiilia 300 USA
Rhône'i jõest ida pool, kus Vahemere äärde ulatuvad Alpid, on rannajoon sakiline.Rhône'ist lääne pool laiub Keskmassiivi äärtest lõuna pool lai viljakas Languedoci tasandik. 1.5.Loodusvarad Prantsusmaal leidub loodusvarasid ainult piiratud kogustes.Prantsusmaal leidub sütt, rauamaaki, boksiiti ja uraani.Söekaevandused on väga sügavad ning seal on raske töötada ning on enamasti ebakõlblikud terase valmistamiseks.Rauamaagid on madala kvaliteediga ja uraanimaaki on leitud ainult vähestes kogustes. Naftahoiused on peaaegu olematud ning maagaasireservid, mis avastati(1951) on nüüd peaaegu ammendatud. Hüdroelektrienergia tootmine on hästi arenenud kuid ei vasta Prantsusmaa vajadustele. 1.6.Kõrgmäed Prantsusmaa kagu- ja edelapiiril on Euroopa kohta väga kõrged mäed. Keskmassiivist ida pool, teisel pool Rhône'i-Saône'i orgu, on algul Juura mäed ning seejärel Alpid. Viimased
Väga palju leidub naftat ka Alaska põhjarannikul, kuid sealt on seda suure kauguse ja karmi kliima tõttu raske kätte saade. Suurem osa maailma söevarudest kuulub USA'le, Venemaale ja Hiinale. Vanimad, kuulsaimad ja kvaliteetsema söega leiukohad asuvad idas, Appalatsi mäetikus. Sealsed varud on aga ammendumas. Hiigelmaardlad keskosariikides on seni peaaegu kasutamata süsi on madala kvaliteediga ja kõlbab üksnes elektrijaamade kütteks. Uraanimaaki tuumakütuse valmistamiseks on piisavalt, kuid seda tarvitatakse perspektiivitundega ja imporditakse ka mujalt näiteks Kanadast. 7 Geograafiline asend, riigikuju Ameerika Ühendriigid asuvad eemal Euroopast ja Aasiast ning seal sageli laastanud sõjad pole Ühendriike otseselt puudutanud. Naaberriigid Põhja-Ameerika mandril Kanada ja
aastatel hoopis Moskva või Leningrad. Ehitustöödel kasutati saksa sõjavange ning Nõukogude armee sõdureid. Kuna ehitustöödel raha kokku ei hoitud, on Sillamäe linn siiani stalini-aegse arhitektuuri ja linnaplaneerimise musternäidiseks. Suletud linnas andis tol ajal tööd strateegilise tähtsusega sõjatehas, mis kasutas kohalikke maavarasid uraanioksiidi tootmiseks; kui varud mõne aasta pärast ammendusid, hakati uraanimaaki mujalt sisse tooma. Fosforiiditehase rajamist plaaniti 1980. aastate keskel, kuid fosforiidikaevanduste loomine oleks Eestile tähendanud looduskatastroofi ning võõrtööjõu veelgi suuremat juurdevoolu. Tekkinud uues poliitilises olukorras julgeti nüüd esimest korda võimudele vastu astuda ning fosforiidivastasest liikumisest sai innustust vabadusliikumine, mis viis Eesti taasiseseisvumiseni. Virumaal asub üks kaunimaid, aga ka suurimaid tänaseni tegutsevaid
Kas olemasolevad puiduvarud rahuldavad oma riigi vajaduse? Riigi puiduvarud ei rahulda riigi vajadust. Kas riik ekspordib metsamaterjali või puidutooteid? Milline on tema osa maailma metsatööstuses? Argentiina ekspordib puidutooteid näiteks, saepuruplaat, vineer jne. Tema osa pole suur maailma metsatööstuses. Riigi tööstuse areng Milliseid tööstuslikke toorained (maake) riigis leidub? Raua-, mangaani-, plii-, tsingi-, vase-, volframi- ja uraanimaaki. Millised tööstusharud on esindatud? Argentinas on esindatud kergetööstus ja metallurgia. Kus paiknevad suuremad tööstusettevõtted? Põhjenda. Suuremad metallurgiaettevõtted asuvad siiski maagi leiukohtades, kuna seal on võimalik kiirelt seda ümber töödelda. Kergetööstusettevõtted asuvad Buenos Aireses, mitte linnas küll, aga Buenos Airese provintsis, kuna seal on palju tööjõudu. Milliseid tööstustooteid riik ekspordib ja impordib? Riik ekspordib riideid,
Väga palju leidub naftat ka Alaska põhjarannikul, kuid sealt on seda suure kauguse ja karmi kliima tõttu raske kätte saade. Suurem osa maailma söevarudest kuulub USA-le, Venemaale ja Hiinale. Vanemad, kuulsamad ja kvaliteetsema söega leiukohad asuvad idas, Apalatši mäetikus. Sealsed varud on aga ammendumas. Hiigelmaardlad keskosariikides on seni peaaegu kasutamata – süsi on madala kvaliteediga ja kõlbab üksnes elektrijaamade kütteks. Uraanimaaki tuumakütuse valmistamiseks on piisavalt, kuid seda tarvitatakse perspektiivitundega ja imporditakse ka mujalt, näiteks Kanadast. 6 3. MAJANDUS 3.1 MAJANDUSHARUD USA on üle sajandi olnud maailma suurima majandusega riik, mille sisemajanduse kogutoodang (SKP) ostujõu pariteetsuse meetodil mõõdetuna ületab lähima konkurendi Hiina Rahvavabariigi oma 25%-ga. USA SKT per capita oli 2013
Jõgedevõrk on tihe, kuid järvi on vähe ja need on väikesed. Pikim jõgi on Elbesse suubuv Vltava (433 km). Tsehhi asub segametsavööndis ning metsad katavad 33% riigi territooriumist, kuid need on kahjustatud happevihmadest. Peamiseks saasteallikaks pruunsöeküttega soojuselektrijaamad. Metsad paiknevad peamiselt mägialadel. Muldadest on levinud pruun- ja leostunud kamarmullad. Peamine maavara on süsi, kuid leidub ka uraanimaaki, kaoliini (jt. mineraalseid ehitusmaterjale). Maagimäestikus asunud värviliste ja haruldaste metallide (hõbe, tina, vask, plii, vismut, koobalt) ning rauamaagi leiukohad on ammendunud. Morava nafta- ja maagaasi leiukohad on vähetähtsad. Majanduslikult olulised on Loode-Tsehhi raviveed. Tsehhi on endiste idablokimaadest üks arenenumaid, majandus tugevalt pealinnakeskne, Praha osatähtsus SKT-st oli 2003.a. 23,1%. Arengus on maha jäänud endised
Väga palju leidub naftat ka Alaska põhjarannikul, kuid sealt on seda suure kauguse ja karmi kliima tõttu raske kätte saade. Suurem osa maailma söevarudest kuulub USA'le, Venemaale ja Hiinale. Vanimad, kuulsaimad ja kvaliteetsema söega leiukohad asuvad idas, Appalatsi mäetikus. Sealsed varud on aga ammendumas. Hiigelmaardlad keskosariikides on seni peaaegu kasutamata süsi on madala kvaliteediga ja kõlbab üksnes elektrijaamade kütteks. Uraanimaaki tuumakütuse valmistamiseks on piisavalt, kuid seda tarvitatakse perspektiivitundega ja imporditakse ka mujalt näiteks Kanadast. http://et.wikipedia.org/wiki/Ameerika_Ühendriigid#Loodusvarad_ja_nende_majandamine 12.Iseloomusta riigi asendit laamtektoonikast lähtudes USA paikneb Põhja Ameerika laamal, võttes enda alla 60% laamast. Paikneb ta vanaaegkonna, keskaegkonna, ja uusaegkonna kurrutuse piirkonnas ja eelkambriumi pealiskorral http://et.wikipedia
Mullastikus on ülekaalus kuivade alade pruunmullad, taimkattes igihaljas kuivalembene võsa. Laiguti on poolkõrbe. Mets (tamm, korgitamm, kastan, vaher, pöök, pärn, mänd) katab 10% kogu Hispaania pindalast. Kagu osas kasvab kääbuspalmi (Euroopa ainus palmiliik). [9] 5.3 Maavarad Energeetilistest maavaradest toodetakse sütt (kivisütt pms Astuuria ja Leóni, pruunsütt Terueli ja La Coruña provintsides), vähesel määral naftat (põhjarannikul ja Cádizi lahes) ja uraanimaaki (Ciudad Rodrigo), metallimaakidest raua- (põhja- ja lõunarannikul), plii-, tsingi-, vase- (kõiki Sierra Morena piirkonnas) ja volframimaaki (Pontevedra provintsis), sooladest kaalisoola (Barcelona provintsis). Hispaania on maailma suurimaid elavhõbeda- (Almadén, 1500-2000 t aastas) ja püriidi tootjaid (Río Tinto, Tharsis jt, u 3 mln t aastas). [4] 12 Tenerife ja Teide vulkaan 6.1 Tenerife Pindala: 2034 km2
karjäärid rikuvad maastikke TUUMAENERGIA odav elektrihind kapitualimahukas (uraanimaak) saab palju energiat rikke korral suur reostus Taastumatu tooraine väike kogus üliohtlikud radioaktiivsed jäätmed traditsiooniline keskkonnasõbralik uraanimaaki on piisavalt TUULEENERGIA ei teki saasteaineid takistab lindude rännet Alternatiivne tasub rajada ka väikese rajamine on kulukas Taastuv energiatarbimise korral tuulevaiksetel perioodidel on vaja muud energiaallikat tekitavad müra
Usundid Tsiilis: 9 III Energiamajandus Milliseid energia-ja loodusvarasid leidub selles riigis? Tsiili on maailmas esikohal vasemaagi ja salpeetri, teisel kohal molübdeenimaagi ja kolmandal kohal väävli leiukohtade poolest. Leidub ka kivi- ja pruunsütt, raua-, mangaani-, plii-, tsingi-, nikli-, volframi-, koobalti-, elavhõbeda-, ja uraanimaaki, kulda, hõbedat, naftat, maagaasi, boraate, seleeni, joodi ja keedusoola, rannakaljudel guaanot. Tsiili impordib: Tsiili ekspordib: · Masinaid · Vaske · Transpordivahendeid · Puu-ja köögivilja · Keemiasaadusi · Keemiasaadusi
teostamiseks kuluvat ajavahemikku, mida siiani on mõningase irooniaga nimetatud parimaks invariandiks (muutumatuks suuruseks) füüsikas: mistahes ajahetkel on see ajavahemik 50 aastat! Eelised ja puudused Eelised Puudused Saastaineid ei teki. Ehitamine kallis. Ehitamine tasub end vaid suure languga või veerikastele Veehoidlad aitavad ühtlustada veetaset. jõgedele. Uraanimaaki esialgu jätkub, Veehoidlad muudavad ökosüsteemi, energiasisaldus suur. hõivavad elamisterritooriumi jne. Transpordi-tava kütuse ja jäätmete väike Üliohtlikud radioaktiivsed jäätmed, mille maht. kahjutustamise tehnoloogia puudub. Normaalsel tööl saastavad keskkonda Avarii korral radioaktiivsete elementide tunduvalt vähem, kui paljud teised väljapaiskumine.
aastatel hoopis Moskva või Leningrad. Ehitustöödel kasutati saksa sõjavange ning Nõukogude armee sõdureid. Kuna ehitustöödel raha kokku ei hoitud, on Sillamäe linn siiani stalini-aegse arhitektuuri ja linnaplaneerimise musternäidiseks. Suletud linnas andis tol ajal tööd strateegilise tähtsusega sõjatehas, mis kasutas kohalikke maavarasid uraanioksiidi tootmiseks; kui varud mõne aasta pärast ammendusid, hakati uraanimaaki mujalt sisse tooma. Fosforiiditehase rajamist plaaniti 1980. aastate keskel, kuid fosforiidikaevanduste loomine oleks Eestile tähendanud looduskatastroofi ning võõrtööjõu veelgi suuremat juurdevoolu. Tekkinud uues poliitilises olukorras julgeti nüüd esimest korda võimudele vastu astuda ning fosforiidivastasest liikumisest sai innustust vabadusliikumine, mis viis Eesti taasiseseisvumiseni. Virumaal asub üks kaunimaid, aga ka suurimaid tänaseni tegutsevaid
Vesi Jooksvad kulud väikesed, seega elektrihind väike. *taastuv Saastaineid ei teki. *alternatiivne Veehoidlad aitavad ühtlustada vee taset. Ehitamine kallis; tasub ära vaid suure languga või veerikastele jõgedele. Veehoidlad mõjutavad ökosüsteemi, hõivavad elamisterritooriume jne. Tuumaenergia Uraanimaaki esialgu jätkub. *taastumatu Suure energiasisaldusega. *traditsiooniline Transporditava kütuse ja jäätmete väike maht. Normaalsel tööl saastavad keskkonda tunduvalt vähem, kui paljud teised kütused. Kõige odavam energiatootmise viis. Üliohtlike radioaktiivsete jäätmete kahjutustamise tehnoloogia puudub.
Lääneranniku merelises kliimas kasvavad puud ligi 3 korda kiiremini kui mujal Kanadas. Suurtasandiku must- ja kastanmuldadega preeriad on valdavalt põllustatud. Maa põhjaosa hõlmab tundra, Kanada Arktika saarestikus on ka külmakõrbi. Metsa- ja tundraloomastik on liigirohke (karibu, grisli, baribal hunt, kobras siidisaba, rabakana). Loodusvarade poolest kuulub Kanada maailma rikkaimate maade hulka: leidub naftat, maagaasi, kivisütt, raua-, nikli-, vase-, tsingi-, plii- ja uraanimaaki, väärismetalle, asbesti, kaalisoola jm. (ENE 4, 1989) Loodusrikkuste jõudus hõlvamine on suurendanud looduse kaitsmise vajadust. Esimene rahvuspark (Banff) asutati 1885. Nüüdisajal on Kanadas 36 suurt rahvusparki. Neist suurim on Wood Buffalo rahvuspark, umbes 45 000 ruutkilomeetrit. Lisaks veel rahvuslikke reservaate ja palju ajaloolisi paiku, mida kaitstakse. Aastas külastab neid paika miljoneid inimesi. (Parks, 2009) 8 4
esmastes lõhustumisaktides. "Pommikõlbulikuks" rikastatud 235U kriitiline mass on ca 15 kg. Uraan kui tuumakütus Looduslikus uraanimaagis esineb uraan uraanioksiidina U2O3, mis puhastatud kujul on sügavat kollast värvi. Tuumajaamades kasutamiseks tuleb uraan redutseerida ja rikastada. Looduslikus uraanis on ainult 0.7% lõhustuvat isotoopi 235U, ülejäänud 99.3 % on mittelõhustuv 238 U. Nn kerge veega töötavate tuumareaktorite jaoks rikastatakse uraanimaaki kuni 253U sisalduseni 2.5 3.5 % . Raske veega töötavates Kanada reaktorites kasutatakse aga looduslikku uraani. Kui rikastamist arvestada, siis katab ca 3 kg looduslikku uraani ühe USA tarbija aastase energiavajaduse. Teised lõhustuvad isotoobid 235 Kui U on ainus looduses esinev lõhustuv isotoop, siis neutronpommitamisega võib tekitada ka kunstlikke lõhustuvaid isotoope. Levinuimaks neist on plutooniumi isotoop 239Pu, mida koos 235U
tuumareaktoritest ohutumad. Tuumaenergia vastu ei ole mitte ühtegi piisavalt mõjuvat argumenti, mis oleks piisava kaaluga, et tuumaenergia maailma energeetika tulevikust välja jätte. Pigem vastupidi, läheneva naftatootmise tipu ja üha kuhjuvate keskkonnaprobleemide taustal on tuumaenergia kõige mõistlikum suuremahuline elektrienergia tootmise viis. Järgnevalt on toodud loetele, võrreldes teiste energialiikidega: Uraanimaaki esialgu jätkub (prognoositult 30-60 aastat) . Tuumaenergia tehnoloogia on juba välja arendatud, seega ei pea seda enne välja arendama. Energiasisaldus suur. Transpordi-tava kütuse ja jäätmete väike maht. 8 Normaalsel tööl saastavad keskkonda tunduvalt vähem, kui paljud teised kütused ja on kõige odavam energiatootmise viis. Ei sõltu ilmastikuoludest. Joonis 3
Väga palju leidub naftat ka Alaska põhjarannikul, kuid sealt on seda suure kauguse ja karmi kliima tõttu raske kätte saade. Suurem osa maailma söevarudest kuulub USA'le, Venemaale ja Hiinale. Vanimad, kuulsaimad ja kvaliteetsema söega leiukohad asuvad idas, Appalatsi mäetikus. Sealsed varud on aga ammendumas. Hiigelmaardlad keskosariikides on seni peaaegu kasutamata süsi on madala kvaliteediga ja kõlbab üksnes elektrijaamade kütteks. Uraanimaaki tuumakütuse valmistamiseks on piisavalt, kuid seda tarvitatakse perspektiivitundega ja imporditakse ka mujalt näiteks Kanadast. 3.6Laamtektoonika USA paikneb Põhja Ameerika laamal, võttes enda alla 60% laamast. Paikneb ta vanaaegkonna, keskaegkonna, ja uusaegkonna kurrutuse piirkonnas ja eelkambriumi pealiskorral (settekivimite ala). 3.7Maavärinad ja vulkaanipursked Riigis on aktiivseid vulkaane ja seismiliselt aktiivseid piirkondi. Kõige aktiivsemateks aladeks
annaabi.ee 
